ohtlike mõjude eest. Mesopaus on atmosfäärikiht, mis eraldab mesosfääri termosfäärist. Ta asub kõrgusel 80–90 km.Õhutemperatuur on selles kihis –225°C. Seal esinevad helkivad ööpilved. Mesosfäär on atmosfäärikiht kõrgusel 40–50 kuni 80–90 km. Õhutemperatuur selles kihis kõrgusega tõuseb, temperatuuri maksimum (umbes +50°C) on kõrgusel umbes 60 km. Mesosfääris esinevad ja tavaliselt põlevad ära meteoorid. Stratopaus on atmosfäärikiht stratosfääri ja mesosfääri vahel kõrgusel 45–55 km. Stratosfääris õhutemperatuur kõrgusega kasvab ning jõuab lokaalse maksimumini stratopausis (umbes 0°C). Stratosfäär on atmosfäärikiht tropopausist kõrgemal. Ta paikneb kõrgusel 13–45 km. Stratosfääri alaosas (kuni 20 km) on õhutemperatuur konstantne, ülaosas (kuni 40 km) 56,5 kuni 0,8 °С. Tropopaus on Maa atmosfääri osa, atmosfäärikiht troposfääri ja stratosfääri piiril
Mesopaus asub kõrgusel 80-90 km. Temperatuur on selles kihis -225 kraadi.Seal esinevad helkivad ööpilved. Mesosfäär on a tmosfäärikiht kõrgusel 40-90 km. Suurim temperatuur on 60. km (umbes 50 kraadi), edasi langeb temperatuur umbes -80 kraadi. Stratopaus asub 45-55 km. Õhutemperatuur kasvab kõrgusega. Esineb ka teiste planeetide atmosfääris Stratosfäär paikneb kõrgusel 10-50 km. Temperatuur on kihis -56,5 - 0,8 kraadi. Veeaur selles kihis peaaegu puudub. Tropopausi kõrgus oleneb geograafilisest laiusest, tsüklonaalsest tegevusest
Mesopaus - eraldab mesosfääri termosfäärist. See asub 80–90 km kõrgusel. Õhutemperatuur on selles kihis –225 °C . Seal esinevad helkivad ööpilved. Mesosfäär - Mesosfäär asub stratopausi kohal ja ulatub 80–85 km kõrguseni geoidi pinnast. Siin kihis põleb enamik meteoore ära, mis atmosfääri sisenevad. Mida kõrgemale mesosfääris tõusta, seda madalamaks õhutemperatuur muutub. Mesosfääri ülemist piiri märgib mesopaus, mis on ühtlasi ka kõige külmem koht Maal. Stratopaus - stratosfääri ja mesosfääri vahel kõrgusel 45–55 km. Stratosfääris õhutemperatuur kõrgusega kasvab. Stratosfäär - stratosfäär ulatub tropopausist kuni 51 km kõrguseni. Õhuemperatuur kõrguse suurenedes tõuseb, sest stratosfääris paiknev osoonikiht neelab ehk absorbeerib UV-kiirgust. Stratosfääri ülemine osa on tropopausist (−60 °C) palju soojem ning seal võib õhutemperatuur kõikuda vee külmumistemperatuuri lähedal.
mida meie teame helkivate ööpilvede nime all. • Stratosfäär ulatub tropopausist kuni 51 km kõrguseni. Temperatuur kõrguse suurenedes tõuseb, sest stratosfääris paiknev osoonikiht absorbeerib UV-kiirgust. Stratosfääri ülemine osa on tropopausist (−60 °C) palju soojem ning seal võib temp. kõikuda külmumistemperatuuri lähedal Stratopaus on stratosfääri ja mesosfääri piiriks ning see asub 50–55 km kõrgusel. Siinsel kõrgusel on rõhuks tuhandik merepinnal olevast rõhust ehk ligikaudu 0,101325 kPa. • Troposfäär ulatub Maa pinnast 9 kilomeerini poolustel ning 17 kilomeetrini ekvaatoril. Ilmamuutuste tõttu võib see veidi veel varieeruda. Troposfääris kõrguse kasvuga temperatuur langeb. See on tingitud sellest, et peamiselt soojendab
nähtuste kompleks. Kui keha põlemise jääk langeb maale, nimetatakse seda meteoriidiks. Stratosfääris õhutemperatuur kõrgusega kasvab ning jõuab lokaalse maksimumini stratopausis (umbes 0°C (275 K[2] Stratosfääri alaosas (kuni 20 km) on õhutemperatuur konstantne, ülaosas (kuni 40 km) tõuseb kuni stratopausi alapiirini vahemikus -56,5 kuni 0,8 °. Sellega seoses puudub stratosfääris konvektsioon, aga esineb inversioon. Stratosfääri kohal paikneb stratopaus üleminekukiht, mis ulatub kõrguseni 55 km Stratosfäär sisaldab umbes 90% atmosfääri osoonist (kõrgusvahemikus 1520 kuni 5560 km), mis on peamine stratosfääri soojusreziimi kujundaja ja mis määrab elu ülemise piiri biosfääris Stratosfääri õhu soojenemise põhjuseks on ultraviolettkiirguse neeldumine osooni molekulides. Stratosfääris veeaur peagu puudub Lähistroopikas esinevad tropopausis augud, mille põhjuseks on tugevad jugavoolud. Kohati
vertikaalne käik koosneb temperatuuri kasvamise ja kahanemise lõikudest. Kõrguste vahemikke, mille piirides temperatuur ühesuunaliselt kas kasvab või kahaneb, nimetatakse täpsustava eesliitega konkretiseeritult sfäärideks (troposfäär, stratosfäär, mesosfäär, termosfäär). Temperatuuri käigu käänupunktide piirkondi nimetatakse samuti vastava eesliitega täpsustatult pausideks (tropopaus, stratopaus, mesopaus). Pausivööndites on võrreldes kõrgemal ja madalamal oleva õhuga kas temperatuuri miinimum või maksimum. 9.) Selgita miks rannikualadel puhuvad päeval tuuled merelt maale ja öösel vastupidi? (briisid) (4p) Briiside tekitajaks on ööpäevase temperatuuriga seotud õhurõhu muutumine maismaal ja merel. Päeval soojeneb maismaa kohal õhk tunduvalt rohkem kui merel ja tõuseb üles. Selle üles tõusnud õhu asemele
Troposfäär Kõrgus 0-10 km.Sisaldab ligikaudu 80% kogu maakera ümbritsevast õhumassist. Stratosfäär Kõrgus 11-51 km. Sisaldab ligikaudu 20% kogu maakera ümbritsevast õhumassist. mesosfäär Kõrgus 51-86 km. Õhk on siin väga hõre termosfäär Kõrgus 86-800 km. Õhk peaaegu puudub eksosfäär Kõrgus 800-3000 km. Õhk praktiliselt puudub 1. Tropopaus-11 2. Stratopaus- 51 3. Mesopaus- 86 4. Termopaus- Vahekihid km km km 800 km (Tabel 1). Troposfäär paikneb vahetult maapinna kohal, mistõttu kogu inimtegevus toimub troposfääris. Troposfääri iseloomustab õhutemperatuuri langus vertikaalsuunas. Kui õhutemperatuur langeb 0.65 kraadi 100 m kohta, see iseloomustab niiske õhu temperatuuri muutust, Puhtas ja kuivas õhus langeb 1 kraad 100 m kohta. Päikese
õhu- ja helilained) 2. Millised protsessid kujundavad Maa pinnaehitust? Laamade liikumine, maavärinad ja vulkaanipursked, inimtegevus. 3. Milline on Maa atmosfäär? Atmosfääri paksus on 100 km. Temperatuur langeb, kuna õhk hõreneb ja rõhk langeb. a. Troposfäär (10 km) atmosfääri põhiline osa, kujundab maa ilmastikku, mõjutab kogu Maa elu, sisaldab 80% kogu Maa atmosfääri massist. b. Stratosfäär (peale seda on stratopaus) - temperatuur seal kasvab, kuna seal asub osoonikiht (päike peegeldub tagasi).1 c. Mesosfäär d. Termosfäär 4. Loetlege põhjendusi Maa kerakujulisuse kohta antiikajast tänapäevani. Maa kerakujulisusele viitab silmapiir, laevade ilmumine, ümbermaailmareis, vaatepilt kosmoselaevast, tähtede katkematus. Kreeklaste jaoks oli kera vorm kõige ideaalsem, kuid tänapäeval teatakse, et Maa on natuke lapik. 5. Millised on Maa mõõtmed ja kuju
on elukeskkond: loomad, linnud, putukad, eosed on alati mõjutanud inimeste tegevusalasid ja elulaadi kõige rohkem sõltuvad ilmastikust põllumajandus ja mitmed transpordiliigid. Kihiline ehitus: Troposfäär - kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb põhiosa õhkkonna massist (ligi 80%) u 13 km kõrgusel üleminekukiht - tropopaus Stratosfäär - ulatub ligi 50 km kõrgusele ja moodustab u 20% atmosfääri massist. Seal asub ka osoonikiht. Stratopaus Mesosfäär Mesopaus Termosfäär Koostis: Lämmastik - 78% Hapnik - 21% Argoon - 0,93% Süsihappegaas - 0,04% Teised gaasid kokku (nt. metaan, vesinik, naerugaas, vingugaas, osoon) - 0,03% Päikesekiirguse spekrist on olulised: infrapunakiirgus - soojendab aluspinda (neeldub) nähtav valgus - et näha värve; et liikuda; saab toimuda fotosüntees UV-kiirgus - organismis moodustub D-vitamiin Millest sõltub saabuv päikesekiirgus?
Tavaliselt liigub külm front kiiremini ja jõuab peagi soojale järele, tulemiks on liitunud e oklusioonifront. Tsükloni lähenedes õhurõhk langeb, kuid tsükloni möödudes hakkab tõusma. Tsükloni lähenedes pilvisus tiheneb, läheb sajule, tsükloni tagalas, laussadu asendub hoogsajuga või lõpeb hoopiski. Teisendage: -40°C = 233.15 K (288,15); 0°C = 32 °F; 760 mmHg = 1013, 25 hPa= mb K on 273,15 Mis on: stratopaus atmosfäärikiht stratrosfääri ja mesosfääri vahel isobaar samarõhujooned kaardil · õhumasside advektsioon Soe õhumass liigub horisontaalselt (advektsioon) külmemale aluspinnale ja jahtub alla kastepunkti. Näit kevadel soe õhk maismaalt merele merekohal advektiivne udu (advection fog at sea sea fog) · isotermiline kiht Kui mingis õhukihis temperatuur kõrgusega ei muutu nimetatakse seda isotermiliseks kihiks
0,040% co2, 0,03% muu Ohurohk,selle mootmine ja vertikaalne gradient- rohk, mida avaldab ohk kogu atmosfäärisamba ulatuses pinnaühikule, moodetakse baromeetriga, keskmine temperatuuri langus ühe ühe kilomeetri kohta on 6,4 celsiust mida nim vertik.grad. Maa atmosfaari kihid ja nende seos ohutemperatuuri muutustega- troposfäär(temp langeb ühtlaselt), tropopause(temp püsib), stratosfäär(temp hakkab korguse kasvades järk-järgult tousma), stratopaus(temp püsib), mesosfäär(temp pidev langemine korguse kasvades kuni -80), mesopaus(temp püsib), termosfäär(temp hakkab korguse kasvades järsult tousma) Osoonikiht ja osooni tihedus selles- asub stratosfääris 15-55km, konts. Hapniku molekul O3, toimib maapinda kaitsva kattena neelates päikesekiirguse spektrist peaaegu kogu UVkiirguse Dobsoni ühik- vastab kokkusurutud osoonikihi paksusele (mm) merepinna tasemel normaalrohul (1 atm) temperatuuril 0*C
hakkas avalduma selle hõrenemine. Kuigi räägitakse globaalsest soojenemisest, tuleb meeles pidada, et maalähedases õhukihis ja troposfääris tervikuna kasvuhoonegaasid tõepoolest soojendavad atmosfääri, kuid stratosfääris need hoopis jahutavad seda. Maalähedase õhukihi globaalse keskmise temperatuuri kasvu hinnatakse kümnendikes kraadides, stratosfääri alumised kihid on keskmiselt jahtunud juba kahe kraadi võrra ja 50 kilomeetri kõrgusel paiknev stratopaus ligi kaheksa kraadi võrra. Troopilise ookeani pinnakihi soojenemine ligi ühe kraadi võrra on loonud senisest soodsamad tingimused õhu ülesvooluks troposfäärist stratosfääri.25 Osooniaukude tekke võimalused säilivad veel mitukümmend aastat. Sajandi teisel poolel normaliseerub stratosfääri keemiline koostis ja vaatamata veelgi külmemale stratosfäärile ei teki osooniauku põhjustavat õhu anomaalset keemilist koostist. 24 http://onlinelibrary.wiley.com/doi/10
Siiski on gaasid üksteisega segatud. Selle põhjusteks on tuul, turbulentne segunemine, õhu liikumine. Kuiva ja puhta õhu kooslus muutub ülemistes kihtides vähem. Pilet nr 3. Atmosfääri kihid. Öökülma mõiste. Öökülma tekkepõhjused, prognoosimine ja kahjustuste vältimine. Atmosfääri kihid : 1) Troposfäär (0...8-18km) tropopaus ( 1-3km paksune; ei ole pidev) 2)Isosfäär ( 30km kõrguseni; temp -55...-60 C ) 3)Stratosfäär (50km kõrguseni; temp +3C / km); stratopaus ( 50-55 km kõrgusel) 4)Mesosfäär (kuni 80km; temp langeb kuni -70C); mesopaus (isotermiline olek) 5) Termosfäär ( temp tõuseb ja stab. 500km kõrgusel); termopaus 6) Eksosfäär (temp 1800C, 2000 kuni 3000km kõrguseni) Öökülm temp. Langus õhus, maapinnal või taimestikus alla 0C. Tekkepõhjused : 1) advektiivne öökülm tekib kui mujalt tungib meile õhumass temperatuuriga alla 0C. Võib olla pika kestvusega, kuni 4-5 päeva.
(kuni 40 km) tõuseb kuni stratopausi alapiirini vahemikus -56,5 kuni 0,8 °. Sellega seoses puudub stratosfääris konvektsioon, aga esineb inversioon. Stratosfäär sisaldab umbes 90% atmosfääri osoonist (kõrgusvahemikus 1520 kuni 5560 km), mis on peamine stratosfääri soojusreziimi kujundaja ja mis määrab elu ülemise piiri biosfääris. Kõrgusega kasvab osooni kontsentratsioon ja sellega kaasneb õhutemperatuuri kasv. Stratopaus Eraldab stratosfääri mesofäärist Mesosfäär Mesosfäär on atmosfäärikiht kõrgusel 4050 kuni 8090 km. Stratosfäärist seda eraldab stratopaus ja termosfäärist mesopaus. Õhutemperatuur selles kihis kõrgusega tõuseb, temperatuuri maksimum (umbes +50°C) on kõrgusel umbes 60 km. Edasi toimub temperatuuri langus kuni -70° või -80°C. Mesosfääris esinevad ja tavaliselt põlevad ära meteoorid. Mesosfääris esinevad helkivad ööpilved.
· Tihedus p= 1.226 kg/m3 (15C juures) · Normaalne õhurõhk 760 mmHg Atmosfääri kihid · Eksosfäär · Termosfäär kuni 690 km · Kõrgeim X-15 lennukilend 1963. A. kõrguseni 108 km · Mesosfäär kuni 85 km · Stratosfäär kuni 50 km · Troposfäär 6-20 km Troposfäär Iga km langeb 6*C temperatuuri, õhurõhk langeb iga km kohta 100 mmHg. Tropopaus muutusi ei toimu. Stratosfäär Osoonikiht (O3) Tänu hajuskiirgusele hakkab temperatuur tõusma. Stratopaus muutusi ei toimu, üleminekuala. Mesosfäär Temperatuur hakkab langema. (Ioonosfäär) Mesopaus Atmosfäär Maad ümbritsev gaasiline kiht Päikesekiirguse skepter · Nähtav kiirgus 56%, silmaga nähtav. Lainepikkus 400-760 nm. · Ultraviolettkiirgus 8%, päevitamine, nahavähk, nähtav. Lainepikkus 400 nm. · Infrapunakiirgus 36%, silmale nähtamatu, kandub edasi soojuskiirgusena (760-4000 nm)
on troposfäär kõrgemal kui külmal ajal. Kõrgemale tõustes troposfääris tem langeb 6C km kohta. *Tropopaus- vahekiht troposfääri ja sellest kõrgemal asuva sfääri vahel. Paksus 1-3 km. *Isosfäär- asub tropopausi kohal ainult suurematel laiuskraadide kohal. Valitseb isotermiline olek st temp püsib -55- -60C ja ulatub 30 km. *Stratosfäär- temp tõuseb 3C km kohta, sest Päikese UV-kiirgus neeldub osoonis, mida selles sfääris leidub suhteliselt palju. Ulatub 50 km kõrguseni. *Stratopaus- asub maapinnast 50-55 km kõrgusel. *Mesosfäär- temp langeb kuni 80 km kõrguseni, olles seal u -70. *Msopaus- valitseb isotermiline olek. *Termosfäär- temp tõuseb ja stab alles 500 km kõrgusel. *Termopaus- asub termo ja esko vahel. *Eksosfäär- temp püsib 1800C juures. Ulatub 2000-3000km kõrguseni. Sellest sfäärist võivad Maa atmosfääri gaasid maailmaruumi lahkuda.
Soojendab päikesekiirgus (UV-kiirgus), mis neeldub osoonis 8 Lennukid lendavad troposfääri alumises kihis (stabiilsuse tõttu) Väga kuiv veeauru on vähe ja seetõttu ka pilvi on vähe Esinevad polaarsed stratosfääripilved pooluste lähedal, talvel, kui temp. langeb alla -78°C. Oluline roll osooniaugu tekkimisel Õhu tihedus väga väike ülespoole liikudes - Stratopaus Mesosfäär 50-85 km Temperatuur kõrgusega langeb (väliskihil -90 kuni -100 °C) Ilmapallid ja lennukid mesosfääri ei jõu ja satelliidid on kõrgemal raske uurida Helkivad ööpilved - Mesopaus Termosfäär 80-(1000) km Temp. kõrgusega tõuseb üle 1000 kraadi Õhk väga hõre ISS ja satelliidid asuvad termosfääris Virmalised laetud osakesed põrkuvad aatomite ja molekulidega neid ergastades. Ergastatud osakesed kiirgavad valgust.
seisundisse. 12)Kui kaugel asub Maa Päikesest? Umbes 150 mlj. Km 13)Mis on päikesetuul, mis heliosfäär? Päike paiskab välja peale elektromagnetilise kiirguse veel suure energiaga asakesi, mida nimetatakse päikesetuuleks. Osakeste mõjupiirkond ehk heliosfäär võib ulatada tahest enam kui 200 AU kaugusele. 14)Mis on magnettormid? Magnettormid on Maa magnetvälja häired. 15)Nimeta atmosfääri kihid alates madalamast. Troposfäär tropopaus Stratosfäär stratopaus -mesosfäär mesopaus termosfäär 16)Mis on solaarkonstant? Päikese kiirgusvoo võimsus, mis jõuab atmosfääri ülapiirile kiirtega ristiolevale pinnale Maa ja Päikese keskmisel kaugusel. Solaarkonstandi keskmine väärtus on 1365 W/m2. 17)Kirjelda kiirgusvoo hajumist ja neeldumist. Hajumine tähendab, et kokkupõrgetel molekulidega või õhus leiduvate aerosoolidega kalduvad päikesekiirguse kvandid oma esialgsest suunast kõrvale. Osa neist jõuab
poole minnes ülemine piir väheneb. · Tropopaus 1-3 km üleminekukiht. · Isosfäär on olemas vaid pooluste lähedal. Ekvaatorilähedastel alades isosfääri pole. Selles on konstantne temperatuur, tõustes kõrgemale midagi ei muutu. Temperatuur on -55 kuni -60 kraadi ja ta ulatub umbes 30 km kõrgusele. · Stratosfäär kõrguse kasvades temperatuur tõuseb umbes 3 kraadi kilomeetri kohta. Ülemine piir on umbes 50 km kõrgusel. · Stratopaus üleminekukiht. 50-55 km vahel. Ülemisel piiril on 0 kraadi sooja. · Mesosfäär temperatuur kõrguse kasvades langeb. Ülemine piir on umbes 80 km kõrgusel. Ülemisel piiril on kraade -70 kuni -100. · Mesopaus üleminekukiht. · Termosfäär temperatuur tõuseb kõrguse kasvades, tõus on aeglane. Ülemine piir on umbes 500 km kõrgusel. Temperatuur on umbes 700 kraadi ja üle selle. · Termopaus üleminekukiht
atmosfääriosoonist, viimastel Valguse irisatsioon - valguse difraktsioon peegeldumisomadusest 0,4-0,7 nanomeetrit aastakümnenditel jahtub Ac servades - stratopaus – 50 km´l, keskmine temp 0`C Valge valgus – kui kõik lainepikkused Irisatsioon – pilev pool-läbipaistvad UV-indeks jõuavad kolvikesteni peaaegu võrdse
Troposfääris langeb, startosfääris tõuseb, mesosfääris langeb kiiresti, termosfääris tõuseb. 4. Iseloomusta lühidalt atmosfääri eri kihte – a. troposfääri, moodustab u. 80% õhu massist, temp. langeb 6 kraadi võrra km kohta, sellel kõrgusel lendavad lennukid, 13km kõrgusel on tropopaus. b. Stratosfääri, temperatuur tõuseb, maapinnast 13-15km kuni 50km kõrgusel, seal asub osoonikiht, mis neelab UV-kiirgust, stratopaus c. mesosfääri, temperatuur langeb kiiresti, u. 50km kuni 85km kõrgusel maapinnast, helkivad ööpilved, mesopaus d. termosfääri temperatuur tõuseb, õhumolekule väga vähe, aga olemasolevatel on suur energia, virmalised ja kosmoselaevad 5. Mis on osooniaugud? Osooniauk on osoonikihi osa, milles osooni kontsentratsioon on vähenenud. Tavaliselt mõeldakse osooniaugu all Antarktika kohal püsivalt paiknevat hõredamat
Asub 8-18km ja sõltub aastaaegadest. Tropopaus(1-3km). Kõrgus sõltub geograafilisest laiusest, aastaajast. Kõrgeim suvel ekvaatoril kuni 18km vähim talvel pooluste kohal 8km. Isosfäär ümbritseb pooluste lähedasi alasid. Omaduseks on see, et kõrguse kasvades temperatuur püsib. Temperatuur on siin ~ -50°C. Kiht ulatub kuni 30km kõrguseni.Isopaus.Stratosfäär omaduseks on kõrguse kasvades temperatuuri tõus 3°C võrra 1km kohta. Ülemine piir on ~50km kõrgusel (temp. 0°C).Stratopaus üleminekukiht 5km. Mesosfäär temperatuur tõustes kõrgemale langeb. Ülemine piir on ~80km kõrgusel (temperatuur on seal -100°C).Mesopaus Termosfäär temperatuur tõustes kõrgemale tõuseb. Ülemine piir ~700-800km ( temperatuur on seal üsna kõrge umbes 1000°C juures). Termopaus.Eksosfäär lõppu on raske öelda, umbes 1200°C kõrgusel.
Arvu, mis kõrguse kasvades temperatuur püsib. Temperatuur on siin ~ -50°C. Kiht ulatub kuni 30km kõrguseni.Isopaus. Stratosfäär – omaduseks on näitab, mitu korda kiirte teele jäänud mass on nende kaldu langedes suurem kui vertikaalselt langedes, nimetatakse massiarvuks. Massiarv kõrguse kasvades temperatuuri tõus 3°C võrra 1km kohta. Ülemine piir on ~50km kõrgusel (temp. 0°C).Stratopaus – üleminekukiht 5km. sõltub päikese kõrgusest, mida väiksem on kõrgus, seda suurem on massiarv. Läbipaistvus – oleneb veeauru, tolmu, suitsu jt kiirgust Mesosfäär – temperatuur tõustes kõrgemale langeb. Ülemine piir on ~80km kõrgusel (temperatuur on seal -100°C).Mesopaus. Termosfäär – nõrgendavate ainete hulgast atmosfääris. Kõige parem on läbipaistvus talvel, mil õhus on vähe veeauru ja tolmu
Osooni kontsentratsioon on seal umbes 10ppmv võrreldes 0,04 ppmv troposfääris. Osoon neelab enamuse kiirgusest lainepikkuste vahemikus 290-320nm. Meteoroloogilised tingimused mõjutavad oluliselt osooni jaotust. Enamus osoonist tekib ja laguneb troopilises ülemises stratosfääris, kus on ka suurimad UV hulgad. Dissotsiatsioon (osooni molekulide lagunemine) leiab aset stratosfääri alumises osas ja suurematel laiustel kui teke. Stratopaus eraldab stratosfääri mesosfäärist. Mesosfäär Mesosfäär: ulatub 50-80km-ni, seda kihti iseloomustab kõrgusega kahanev temperatuur. 80km kõrgusel võib ulatuda vaid 190-180K ehk (-93oC kuni -83oC). Selles piirkonnas sisuliselt pole osooni ja veeauru. Seega on temperatuur madalam kui troposfääris ja stratosfääris. Maast kaugenemisel muutub õhu keemiline koostis sõltuvaks kõrgusest ja atmosfäär muutub kergemate gaasidega rikastatuks.
Seal valitseb isotermiline olek st. temperatuur püsib -55 kuni -60 C° juures. Ulatub 30 km kõrguseni. - Stratosfäär Suurematel laiuskraadidel asub isosfääri, keskmistel ja väiksematel laiuskraadidel aga troposfääri kohal. Temperatuur tõuseb seal 3 C° km kohta, sest Päikese UV-kiirgus neeldub osoonis, mida selles sfääris leidub suhteliselt palju. Stratosfäär ulatub 50 km kõrguseni (kõrgemates kihtides ulatub temperatuur 0 C°-ni). - Stratopaus asub maapinnast 50-55 km kõrgusel - Mesosfäär temperatuuri langus esineb kuni 80 km kõrguseni, olles seal umbes -70 C°. - Mesopaus valitseb isotermiline olek - Termosfäär temperatuur tõuseb ja stabiliseerub alles 500 km kõrgusel - Termopaus asub termosfääri ja eksosfääri vahel - Eksosfäär kõrge temperatuur püsib 1800 C° juures või tõuseb väga aeglaselt. Ulatub 2000-3000 km kõrguseni. Sellest sfäärist võivad Maa atmosfääri gaasid maailmaruumi lahkuda
kuni ~-60°C stratosfäär alates 7-17 km kuni ~30 km, alaosa on külm, ülaosas temperatuur tõuseb päikesekiirguse neeldumise tõttu osoonis (~3 °C) Mesosfäär 50 80 (85) km Termosfäär 80 (85) kuni 640+km temperatuuri tõus Üle 80 km on ionosfäär, valdavalt laenguga osakesed Eksosfäär 500 (1000) km kuni 10 000 km Tropopaus, stratopaus, mesopaus, ionopaus Elutingimused õhuookeaani põhjas erinevad tunduvalt tingimustest atmosfääri ülakihtides . Puhta (kuiva) õhu keemiline koostis PÕHIGAASID : ~78 % N2, ~20,9 % O2, ~0,93 % Ar, ~0,0375 % CO2 LISANDGAASID : a) püsivad (ppm): He (5,2), Ne (18,0), Kr (1,1), Xe (0,086), H2 (0,5), N2O (0,25) Eluiga õhus aastaid ~4 (N2O, H2) kuni 107 (inertgaasid) aastat b) ebapüsivad, keemiliselt aktiivsed (ppm-parts per million): CO (0,21), CH4 (1,6), O3 (0,04) ,
Kõik peamised ilmastikunähtused Veeauru kondensatsioon (aur vedel) sublimatsioon (aur tahke) Pilvede ja sademte tekke Trposfääris toimub õhumasside tõusvad õhuvoolud KONVEKTSIOON TROPOPAUS (vahekiht)8 - 17 km tº langus lõpeb SRATOSFÄÄR kuni 50 km tº hakkab tõusma (osoonikihi mõju, o) UV-kiirguse neelaja STRATOPAUS (vahekiht) Algab uuesti tº langus MESOSFÄÄR - 51/52..86 km MESOPAUS (vahekiht) Algab tº tõus TERMOSFÄÄR - kuni 860 km Õhumolekule vähe suur, kineetiline en. tõttu õhumolekulid põrkavad Kiire t tõus kuni 2000 ºC , virmalised TERMOPAUS (vahekiht) EKSOSFÄÄR >800 km t tõus Õhk puudub ILM - õhkkonna hetkeseisund Ilma uurib METEROLOOGIA KLIIMA - paljuaastane ilmastikuolude kordumine Kliimat uurib KLIMATOLOOGIA Kliimat kujundavad kliimatekketegurid:
Seal valitseb isotermiline olek st. temperatuur püsib -55 kuni -60 C° juures. Ulatub 30 km kõrguseni. - Stratosfäär Suurematel laiuskraadidel asub isosfääri, keskmistel ja väiksematel laiuskraadidel aga troposfääri kohal. Temperatuur tõuseb seal 3 C° km kohta, sest Päikese UV-kiirgus neeldub osoonis, mida selles sfääris leidub suhteliselt palju. Stratosfäär ulatub 50 km kõrguseni (kõrgemates kihtides ulatub temperatuur 0 C°-ni). - Stratopaus asub maapinnast 50-55 km kõrgusel - Mesosfäär temperatuuri langus esineb kuni 80 km kõrguseni, olles seal umbes -70 C°. - Mesopaus valitseb isotermiline olek - Termosfäär temperatuur tõuseb ja stabiliseerub alles 500 km kõrgusel - Termopaus asub termosfääri ja eksosfääri vahel - Eksosfäär kõrge temperatuur püsib 1800 C° juures või tõuseb väga aeglaselt kuni. Ulatub 2000- 3000 km kõrguseni
öösel osooni kontsentratsioon väheneb Maa atmosfääris kõrguse suurenedes maapinnast õhurõhk kahaneb Õhurõhu mõõtmise ühikud: mm elavhõbedasammast (mmHg) millibaar (mb) hektopaskal (hP) Normaalne õhurõhk merepinnal: 760 mmHg = 1013 mb (hP) Õhutemperatuuri ja –rõhu jaotus Maa atmosfääris: TROPOSFÄÄR (ca kuni 12 km) → STRATOSFÄÄR (ca kuni 40-50 km) → stratopaus → MESOSFÄÄR (kuni 80 km) → mesopaus → TERMOSFÄÄR e. IONOSFÄÄR Troposfääri kõrgus sõltub laiuskraadist ja aastaajast Hüdrosfäär: kogumass 1,4x1018 tonni(0,23% Maa massist) maailmameri – maa pinda katkematu kihina kattev hüdrosfääri osa. Maailmameri katab 70,8% Maa pinnast (selle hulka ei kuulu järved) Globaalne veevaru maakeral: maailmameri 97,2% mandrijää ja 2,15%
stratosfäärist nimetatakse ka isosfääriks. Edasi temperatuur kasvab, ca 3 °C/km. Tegijapoiss 2010 Põhjuseks on Paikese UV-kiirguse neeldumine osoonis. Kui osooni ei oleks, siis temperatuur tõonäoliselt langeks kõrgusega, see tähendab, et troposfäär jätkuks. Temperatuuri kasv kõrgusega põhjustab tiheduse languse ning vaga stabiilse kihistuse tihedamad kihid on madalamal. Siit ka stratosfääri nimetus. Stratopaus. Korgusel ca 50 km. Temperatuuri kasv peatub väärtusel ca 0 °C (osooni pole enam piisavalt). Mesosfaar. Algab 5055 km kõrguselt. Temperatuur, analoogiliselt troposfääriga, uuesti langeb, jõudes oma ülapiiril 80 km kõrgusel väärtuseni ca 80 kuni 90 °C. Stratosfäär ja mesosfäär kokku moodustavad nn keskmise atmosfääri. Mesopaus. Kõrgusel 7580 km, temperatuur enam-vahem konstantne. Termosfäär. Algab kõrguselt ca 85 km ja ulatub umbes kõrguseni 500 km. Õhumolekule
temperatuur 85 °C). Madalate temperatuuride tõttu mesosfääri ülaosas veeaur külmub ning tekivad moodustised, mida meie teame helkivate ööpilvede nime all. Stratosfäär Stratosfäär ulatub tropopausist kuni 51 km kõrguseni. Temperatuur kõrguse suurenedes tõuseb, sest stratosfääris paiknev osoonikiht absorbeerib UV-kiirgust. Stratosfääri ülemine osa on tropopausist (60 °C) palju soojem ning seal võib temperatuur kõikuda külmumistemperatuuri lähedal. Stratopaus on stratosfääri ja mesosfääri piiriks ning see asub 5055 km kõrgusel. Siinsel kõrgusel on rõhuks tuhandik merepinnal olevast rõhust ehk ligikaudu 0,101325 kPa. Troposfäär Troposfäär ulatub Maa pinnast 9 kilomeerini poolustel ning 17 kilomeetrini ekvaatoril[5]. Mõningal juhul ilmamuutuste tõttu võib see veidi veel varieeruda. Troposfääris kõrguse kasvuga temperatuur langeb.
annaabi.ee 
