Kalandus- kalamajandus in majandusharu, mis tegeleb kalade ja muude veeorganismide püügi ning veetaimede kogumise, töötlemise, turustamise ja kasvatamisega. Kalakasvatus- kalavaru teadlik suurendamine, sh looduslikesse veekogudesse lastavate kalamaimude ja noorkalade kasvatamine Akvakultuur e vesiviljelus- kalade jt mereandide kasvatus nii meres kui ja mageveekogudes. Territoriaalsed (ka territoriaalmeri)- kaldaga rööbiti kulgev, kindla laiusega merevöönd, millele rannariigil on surveäänne õigus. Majandusvöönd- väljaspool territoriaalmerd asuv ja viimasega külgnev mereala, kus riik võib arendada majandustegevust. Hea kalapüügi piirkonna tulemused. 1) madal meri, päiksesevalgus ja tormilaine ulatud põhjani
mullad on põlluharimiseks vähesobilikud.Taimekasvatuses on ülekaalus õlipalm,kautsuki,kohvi ja kakaopuu.Karjapidmist ohustab tsetsekärbes.Lähisekvatoriaalses vöötmes on aastaringselt soe,kuid sademed langevad ebaühtlaselt.Kasvatatakse põuakindlamaid kultuure nagu hirss,maapähkel jm.Väheviljakad mullad alluvad kergesti veeja tuuleerosioonidele või kivistuvad hõlpsasti.Maailma territooriumist on kaetud metsaga 29,6% e. 1/3. Akvakultuur ehk vesiviljelus on üldjuhul kasulike veeorganismide, nii mageveeliste kui ka mereveeliste, kasvatamine vesikeskkonnas.Territoriaalveed e. territoriaalmeri on mingi riigi või leppe alusel kindlaks määratud merevööndi laius, mis vastavale riigile kuulub, see tähendab, et riigil on sellele veeterritooriumile suveräänne õigus.Parasvöötme okasmetsad on suurima levikuga,mis kasvavad aeglaselt,on suhteliselt hõredad ja väikese aastase juurdekasvuga(12m3/ha)
Maailma kalandus ... Majandusharu, mis tegeleb kalade ja muu vee organismide püügi, töötlemise ja kasvatamisega. Mereorganismide osatähtsus kasvab pideval inimeste toidulaual. Kalaliha rasv sisaldab küllastamata rasvhappeid, mineraalsooli, väärtuslikke mikroelemente, A ja D vitamiini. 16% loomsetest valkudest saadakse kalast. ¼ kaladest tehakse: kalajahu ja õli. (loomasöödaks). Veeimetajate rasva kasutatakse keemia- ja farmaatsiatööstuses, vetikatest valmistatakse zelatiini, väetisi. Mereorganismidest ka ravimeid. Suurim püügimaht on Hiinas ja Peruus. Järgnevad Maroko, Jaapan, USA, Tsiili, Indoneesia, Venemaa, Tai, Norra Island. Kalavaesed piirkonnad Kalarikkad piirkonnad Süvaookean Madalad rannikumered, külmade hoovuste piirkonnas (lähis-ja lähispolaarvöötmes) Lähistroopilise ja polaarse avaookeani Suurte jõgede suu...
SISSEJUHATUS VESIVILJELUSSE Priit Päkk DVM, PhD [email protected] VESIVILJELUS Vesiviljelus tähendab veeorganismide pidamist või kasvatamist tehnoloogiate abil, mis on mõeldud nendelt toodangu saamiseks suuremas mahus, kui seda võimaldaksid looduslikud olud. AKVAKULTUUR KASVATATAKSE : • KALU, • LIMUSEID (AUSTRID,KAMMKARBID, PÄRLIKARBID), • VÄHILISI (KREVETID, KRABID, VÄHID), • VEETAIMI • JT. VEEORGANISME. • 2020 aastaks toodang ca 130 milj. tonni kala VESIVILJELUSE ISEÄRASUSED ERINEVUSED PÕLLUMAJANDUSLOOMADE KASVATAMISEGA TULENEVAD: 1. KÕIK PROTSESSID TOIMUVAD VEES. 2. ORGANISMID ON KÕIGUSOOJASED JA NENDE HEAOLU,KASV NING ARENG JA JÄRGLASTE SAAMINE SÕLTUB VEE TEMPERATUURIST. 3. KORRAGA SÜNNIB VÄGA PALJU JÄRGLASI
osutamisega. 5.Ökosüsteem-looduse isereguleeriv terviklik süsteem,mis koosneb organismidest ja eluta keskkonnast,mida organismid mõjutavad. 6.Lehtpuud- 7.Okaspuud- 8.Väärispuit-hästi töödeldav,omapärase värvuse ja mustriga tarbepuit. 9.Kalandus e. kalamajandus-majandusharu,mis tegeleb kalapüügi,kalade töötlemise,püügivahendite valmistamise ja hooldamise,kalavarude kaitse ja mitmete kaluritele vajalike äriteenuste osutamisega. 10.Akvakultuur-kalde jt. mereandide kasvatus nii meres kui ka mageveekogudes. 11.Majandusvöönd-väljaspool territoriaalmerd asuv ja viimasega külgnev mereala,kus riik võib arendada majandustegevust. 12.Territoriaalveed-kaldaga rööbiti kulgev kindla laiusega merevöönd,millele rannariigil on suveäärnne õigus. 13.Happesademed-happelise reaktsiooniga sademed,mis tekivad peamiselt gaasiliste väävel- ja lämmastikoksiidide lahustumisel atmosfääriniiskusega. 14
keskkonnast, mida organismid mõju Metsade tähtsus: Metsa kui ökosüsteemi mõjutab tugevasti ümbritsev keskond( kliima, muld, vesi). Samal ajal mõjutab mets ka ise ümbritsevat keskonda. Eriti oliline on mets mäestikes, metsastepialal, rannikul, linnade ümber ja puhkealadel, sest seal kahandab ta äärmuslike loodustegurite või inimtegevuse kahjulikku mõju. Ni määrab metsade seisund suurte maa-alade üldise ököloogilise seisundi. Akvakultuur on kalade jt mereandide kasvatus nii meres kui ka mageveekogudes. Territoriaalveed- on kaldaga rööbiti kulgev, kindla laiusega merevöönd, millele rannariigil on suveräänne õigus. Majandusvöönd- on väljaspool territoriaalmerd ja viimasega külgnev mereala, kus riik vóo Tahked kütused- süsi(pruun-ja kivisüsi, antratsiit), põlevkivi, turvas ja puit.
RIIS soe parasvööde, lähistroopiline, troopiline, lähisekvatoriaalne; Hiina, India KOHV lähisekvatoriaalne; Brasiilia, Vietnam, Indoneesia TEE lähisekvatoriaalne; Hiina, India, Türgi SUHKRUROOG troopiline, lähisekvatoriaalne; Brasiilia, India, Hiina PUUVILL troopiline, lähisekvatoriaalne; Brasiilia, Hiina, USA 7. Maailma kalandus ja vesiviljelus. Akvakultuur ehk vesiviljelus 8. Maailmamere reostumine ning kalavarude vähenemine. reostumine: maavarade kaevandamine ookeanide põhjast; meretrantsport; inimtegevus maismaal; naftareostus; sisemaal tekitatud olmeprügi ja tööstuslik reovesi; radioaktiivsete jäätmete ja keemiarelva varude uputamine maailmamerre kalavarude vähenemine merevee reostus; ülepüük 9. Maailma tähtsamad kalapüügi ja vesiviljeluspiirkonnad.
Kordamisküsimused kalakasvatuse eksamiks 1. Akvakultuuris kasvatatavad organismid, nende toodangu maht ja proportsioonid, nende muutumine läbi viimase aastakümne, akvakultuuri levik maailmas. Akvakultuur kasvatatakse ka limuseid (austrid, kammkarbid, pärlikarbid), vähilisi (krevetid, krabid, vähid), veetaimi jt veeorganisme. Kalakasvatus on üks osa vesiviljelusest. 2020 aastaks toodang ca 130 milj. tonni kala. 20 aastaga on kasvatavate organismide arv ja maht plahvatuslikult kasvanud. Kasvatatakse kümneid kalalikke, kesda varasemalt vaid püüti. Kõikvõimalikke vähilisi, limuseid jt veeorganisme. ~ 220 liiki veeloomi ja taimi.
3. Iseloomusta kalanduse vorme: rannikupüük, ookeanipüük, kalakasvatus. Too näiteid riikidest, kus need vormid on tüüpilised. Rannikupüük – väikeste kalapaatidega püüdmine (Ida- ja Kagu-Aasia, arengumaad) Avamerepüük – kala töödeldakse koheselt ning see annab suurema osa kalatoodangust Ookeanipüük - suured kaasaegse tehnikaga kalapüügilaevad (USA, Jaapan, Venemaa jt.) Kalakasvatus e. akvakultuur – kaasaegne võimalus toodangut suurendada, kasvatades kalu meres ja/või mageveekogudes 4. Nimeta suuremaid kalapüüdjaid riike ja iseloomusta kalakaubanduse põhisuundi. Suurimad kalapüügiriigid on Hiina, Peruu, Jaapan, india, USA, Indoneesia, Tšiili, Venemaa jt. 1(3 püütud kalast jõuab maailmaturule. Aasia rigid on suurimad kalapüüdjad ja nende töötlejad. Arenenud riigid on suurimad väljavedajad. 5
Kalatoit ja selle alternatiivid Triin Engmann KP41 Sisukord 1.Kalatoidu erinevad sordid ja koostised 2.Tööstuse paigutamine, et säiliks akvakultuur 2.1 Kalatoidus alternatiivide otsimine, seoses tõusvate hindade ja kättesaadavusega 2.2 Teadustöö ,mis on suunatud jätkusuutlikule kalatoidu tarnimisele. 1. Kalatoidu erinevad sordid ja koostised. · Sõltuvad kalafarmi süsteemist ja liikidest. (Taraditsioonilised kalafarmid, kus kalad toituvad looduslikest produktidest , ei kasutata kalatoitu ega väetisi.Mõnikord kasutatakse keemilisi väetisi ja ka orgaanilisi)
Kalanduse vormid- rannapüük- väikeste kalapaatidega, Ida -ja Kagu Aasias. Ookeanipüük- suured kaasaegse tehnikaga kalapüügilaevad, USA, Jaapan, Venemaa Kalakasvatus- kala töödeldakse koheselt, annab suurema osa kalatoodangust. Vesiviljelus ehk akvakultuur- kalade ja teiste mereandide kasvatus meres, mageveekogudes, traditsioonilised kalakasvatuskalad: forell, lõhe, karpkala Majandusvöönd- väljaspool territoriaalmerd asuv ja viimasega külgnev mereala, riik võib oma püügiõiguse rentida või maha müüa teisele riigile. 90% maailmamere kalast püütakse majandusvöönditest, mis moodustub 1/3 maailmamere pindalast. Territoriaalveed- ainult kalariigil on õigus korraldada kalapüüki, kasutada loodusvarasid, rajada tehissaari, kuni 12 miili
Akvakultuuris kasvatatavad organismid, nende toodangu maht ja proportsioonid, nende muutumine läbi viimase aastakümne, akvakultuuri levik maailmas. Akvakultuur- kasvatatakse ka limuseid (austrid, kammkarbid, pärlikarbid), vähilisi (krevetid, krabid, vähid), veetaimi jt. veeorganisme, kasvatatavate organismide arv ja nende tootmise maht on viimase 20 aastaga plahvatuslikult kasvanud- kasvatatakse kümneid kalaliike, keda varem vaid puuti (tursad, lestad, tilapiad, sägad silad, kohad jne) kõikvõimalikke vähilisi,limuseid jt veeorganisme. *Kasvatatakse 220 liiki veeloomi ja taimi
1. Akvakultuuris kasvatatavad organismid, nende toodangu maht ja proportsioonid, nende muutumine läbi viimase aastakümne, akvakultuuri levik maailmas. Akvakultuur- kasvatatakse ka limuseid (austrid, kammkarbid, pärlikarbid), vähilisi (krevetid, krabid, vähid), veetaimi jt. veeorganisme, kasvatatavate organismide arv ja nende tootmise maht on viimase 20 aastaga plahvatuslikult kasvanud- kasvatatakse kümneid kalaliike, keda varem vaid puuti (tursad, lestad, tilapiad, sägad silad, kohad jne) kõikvõimalikke vähilisi,limuseid jt veeorganisme. *Kasvatatakse 220 liiki veeloomi ja taimi
söögiks ja mitmeks muuks otstarbeks. Kõige olulisemal kohal maailmamere ressurssidest on kalad, mida ei kasuta ainult inimesed, vaid millest tehakse ka kalajahu, mis on kasutusel loomasööda ning põlluväetisena. Otstarbeka majandamise korral taastuvad aga kalavarud suhteliselt lühikese aja jooksul, ning selleks tuleb reguleerida püüki ja vältida veekogude saastamist. 2. Mis on akvakultuur?- tänapäevase tarbimise rahuldamiseks kasvatatakse kalu, limuseid, vähke, vähilaadseid, veetaimi jt veeorganisme 3. Mis on majandusvöönd, mille poolest see erineb territoriaalveest?-Majandusvöönd on väljaspool territoriaalmerd asu ja viimasega külgnev mereala, kus riik võib arendada majandustegevust. Territoriaalveed on aga kaldaga rööbiti kulgevad ja kindla laiusega merevööndid, millele rannariigil on suveröönne õigus. 4
tööstusharudele. 6)muudab kliimat IMPOTEERIJAD(ostab);USA,Kanada,Rootsi,Soome EKSPORTEERIJAD(müüvad);L-riigid,Filipiinid,Indoneesia,Kongo. KALANDUS-on maj.haru,mis tegeleb kalade ja muu vee organismide püügi,töötlemise ja kasvatamisega TERRITORIAALVEED-on määratud laiusega(12 miili e.20 km)merevöönd,mis kuulub rannikuriigile. MAJANDUSVÖÖND-on väljaspoolt territoriaal merd asuv ja viimasega külgnev mere ala,kus riik võib arendada majandus tegevust(200 miili e.370 km.) AKVAKULTUUR-kalade jt.mereandide kasvatus nii meres kui ka mageveekogudes.(vetikad,teod,kalad) KÕIGE suuremad kalavarud on Vaikses ook.54%Suur.riigid kes püüavad kalu:Hiina,Jaapan,Peruu,Tsiili.ATLANDI ook 27%:Kanada ja USA.Põhja osas;Norra ja Island.Ida osas;Hispaania,Portugal ja Marokko. Kõige suurem püügimahton:Hiinas ja Peruus,2)marokko,Jaapan,Usa,Tsiili,Indoneesia,Venemaa,Tai,Norra,Island.Eestis 76kg EL KALANDUSPOLIITIKA EESMÄRGID: 1)kalavarude kasut. ja kaitse
rahvusvaheliste lepetega Avaookean on jaotatud püügipiirkondadeks, riikide vahel jaotataks kvoodid Kalad harilikult hajali, kalapüük kulukas Sisevete püük püütakse 1/10 maailma kalast (8,8 mln t 2001a) Kergemini püütavad ja suurima toiteväärtusega enamus arengumaadest (Hiina, India, Bangladesh, Indoneesia) Pindala piiratud kalavarud kahanenud, saastatuse oht Kalakasvatus ( hakkas arenema 1980 a-l ) Akvakultuur kalade jt mereandide kasvatus meres, mageveekogudes 2000a-l töötas kalanduses 35 mln inimest : 65% - kalapüük maailmamerel 15% - kalapüük siseveekogudel 20% - avakultuuride kasvatamine Kalu kasvatakse tiikides, betoon- ja plastikbasseinides,suletud veekasutusega süsteemides Traditsioonilised kalakasvatuskalad : forell, lõhe, karpkala, angerjas Eestis kasvatakse peamiselt vikerforelli (300 t aastas), karpkala (50 t aastas)
Kuigi Norra ei ole Euroopa Liidu (EL) liige, osaleb ta EL-i ühisturul liidu liikmesriikide ja Euroopa Vabakaubandusühenduse (EFTA) vahel sõlmitud Euroopa Majanduspiirkonna (EEA) lepingu alusel. Norra on sajandiga arenenud vaiksest agraarühiskonnast rahvusvaheliselt auväärsel positsioonil olevaks dünaamiliseks kõrgtehnoloogiliseks riigiks. Norra on üks maailma suurimaid naftaeksportijaid ning on jõudnud maailma juhtivate riikide sekka mitmetes muudeski tööstusharudes nagu akvakultuur, merendus, hüdroenergeetika, keskkonnakaitse, energia, tehnoloogia ja side. Ennemuiste teenis enamik norralasi oma igapäevast leiba, kombineerides väiketalupidamist mitmete kõrvaltegevustega nagu metsandus, küttimine ja kalastamine. Inimesed pidid olema üpris kohanemisvõimelised ja leidlikud, et Norra karmis kliimas ja rasketes geograafilistes tingimustes ellu jääda. Norra majandus on olnud alati tihedas sõltuvuses riigi külluslikest loodusvaradest. Norra
· Kalalaevastiku moderniseerimine mitte aga suurendamine Avaookeani kalapüük Kalapüük reguleeritakse rahvusvaheliste lepetega Avaookean on jaotatud püügipiirkondadeks ja riikide vahel jaotataks kvoodid Kalad harilikult hajali, kalapüük kulukas Sisevete püük Kergemini püütavad ja suurima toiteväärtusega( enmus arengummad., pole vaja sadamadi, ja suurt laevastikku, piisab kalapaatidest) Pindala piiratud kalavarud kahanenud saastuse oht. Kalakasvatus Akvakultuur - kalade mereandide kasvatus nii emres kui ka mageveekogudes ( Vetikad, teod kalad) Kalu kasvatatakse tiikides, betoon-ja plastikbasseinides, suletud veekasutusega süsteemides Traditsioonilised kalakasvatused : forell, lõhe, kaprkala ja angerjas Eestis peamine vikerforell Adrut põlluväetisie ja loomasöödana
Seega saadi võimalus kasvatada noorkalu sumpade tarvis ja polnud enam põhjust püüda loodusest noorkalu. Lõhe kasvatus: Lõhede kasvatamine toimub kahes järgus. Lõhemari viljastatakse magedas vees, kus toimub ka kala noorjärkude areng ja kasv. See protsess toimub haudejaamas. Peale 12-18 kuud on noored lõhed (smoldid) valmis laskuma merre. Meres toimub nende kasvatamine sumpades veel 12-24 kuud, mil saak koristatakse.i Vesiviljelus ehk akvakultuur on üks kiiresti arenev majanduse sektor, mis Eesti oludes hõlmab nii kala- kui ka vähikasvatuse. Võrreldes loomakasvatusega on see väga uus ja mitmekesine valdkond. Kalakasvatus on maailmas viimase paarikümne aastaga läbi teinud uskumatult kiire arengu. Kalakasvatuse prioriteediks on keskkonnasäästlikul tehnoloogial põhinev suurtootmine. Ka Eestis on üles ehitatud mõned uued retsirkulatsioonisüsteemiga (suletud veekasutusega basseinisüsteem) kalakasvandused.
arengumaades c. Kontsentreeritud rannapüük külmutuslaevadega - kasutatakse külmutusseadmetega laevu, kala püütakse kogu majandusvööndi ulatuses, vajab hästi varustatud sadamaid ja kalatöötlemisettevõtteid, annab praegu enamiku kalatoodangust d. Ookeanipüük - kalapüüki reguleeritakse rahvusvaheliste lepetega, kalad harilikult hajali ning kalapüük on kulukas 6. Mis on akvakultuur? Mis on sumbad? Sumbad- eriti palju kasutatakse Norras; kalakasvatus võrkude sees Akvakultuur ehk vesiviljelus on üldjuhul kasulike veeorganismide, nii mageveeliste kui ka mereveeliste, kasvatamine vesikeskkonnas. Sump on suur hõredasilmalisest võrgust kott, mis on kinnitatud veekogu põhja ankurdatud ujuvale raamile 7. Kui kaugele rannikust ulatuvad territoriaalveed ja majandusvööndi veed? Territoriaalveed ulatuvad rannikust kuni 22km´ni.Majandusvööndi veed ulatuvad kuni
Metsandus Metsamajandus- tegeleb metsa kasvatamise, kaitse, valve ja majandamisega Metsasus metsamaa osatähtsus piirkonna üldpindalast Maailma metsarikkamad piirkonnad Venemaa, USA; Kanada Maailma metsavaesemad piirkonnad Araabia poolsaar Põhja-Aafrika Suurimad puidutootjad Brasiilia, Venemaa Suurimad eksportijad Brasiilia, Venemaa Suurimad importijad Hiina, Jaapan, Eesti Kalandus Akvakultuur kalade ja teiste mereandide kasvatamine nii mere kui magevees Kalapüügi ja kasvatuse dünaamika kasvab Territoriaalveed Rannaäärest kuni 200 km olev meremaa, mille ainuõigused kuuluvad mandril asuvale riigile Majandusveed territoriaalvetest väljaspool olevad veed kus kõik võivad majandustegevust arendada Kalapüügiõiguste müük Territoriaalvetes püüdmise õiguste müük Kvoodid Määrangud, kui palju kala tohib püüda
(Eesti põllu- ja maamajanduse nõuandeteenistus) Kasutatud kirjandus 1. Tartu Ülikooli loodusliku hariduse keskus http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/CYPCAR2.htm vaadatud 2. Martin, R. 2009. ,,Karpkalakasvatus 1. osa" http://www.fishing24.ee/catalog/article_info.php?articles_id=17 vaadatud 17.04.2013 3. Väike-Emajõgi 2003-2005 http://www.hot.ee/kalameesjk/kala2.htm 4. ajakiri Euroopa kultuur ja akvakultuur, juuni 2012 nr 56, ,,Karpkala" http://ec.europa.eu/fisheries/documentation/publications/factsheets-aquaculture- species/carp_et.pdf vaadatud 5. Järv, Leili. ,,Karpkala, meie vete raskejõustiku tshempion", ajakiri Kalastaja http://ajakiri.kalastaja.ee/?1,56,1437 6. Eesti põllu- ja maamajanduse nõuandeteenistus http://www.pikk.ee/valdkonnad/loomakasvatus/kalakasvatus/karpkalakasvatus/ajalugu
vähemalt 40000 tk aastas (üks kaubavähk kaalub ca 30 grammi). Vesiviljeluse iseärasused: Erinevused põllumajandusloomade kasvatamisega tulenevad: 1. Kõik protsessid toimuvad vees 2. Organismid on kõigusoojased ja nende heaolu, kasv ning areng ja järglaste saamine sõltub vee temperatuurist. 3. Korraga sünnib väga palju järglasi 4. Kasvatavate liikide mitmekesisus on väga suur Vesiviljeluse mõisted: · Vesiviljelus e akvakultuur (aquaculture) - veeorganismide kasvatamine, mereorganismide kasvatamist nimetatakse merikultuuriks (mariculture) · Mereannid (seafood) - toiduks tarvitatavad veeorganismid, valdavalt kalad ja selgrootud - maailmas väga levinud termin. · Kalakasvatus (fish farming, fish rearing, fish culture) - kalade (finfish) kasvatamine inimese poolt loodud ja kontrollitavates tingimustes (vähemalt osaliselt nende elutsüklist)
Janar Käos Norra Norra majandus on näide segamajandusest, olles vaba turumajanduse ja valitsuse sekkumise kombinatsioon. Norra arenenud vaiksest agraarühiskonnast rahvusvaheliselt auväärsel positsioonil olevaks dünaamiliseks kõrgtehnoloogiliseks riigiks. Norra on üks maailma suurimaid naftaeksportijaid ning on jõudnud maailma juhtivate riikide sekka mitmetes muudeski tööstusharudes nagu akvakultuur, merendus, hüdroenergeetika, keskkonnakaitse, energia, tehnoloogia ja side. Norra majandus on olnud alati tihedas sõltuvuses riigi külluslikest loodusvaradest. Norra eksportis juba keskajal suures mahus puitu, kala, maavarasid ja teisi toormaterjale. 1900. aasta paiku tehti algust riigi arvukate koskede ,,taltsutamisega", et toota elektrit metallurgia-, keemia- ja paberitööstuse energiamahuka tegevuse tarvis. Naftatööstus on Norrale väga oluline tööstusharu
kättesaamiseks; kontrollimehhanismid on nõrgad või puuduvad paljudes piirkondades; jahiloomad, kauplemine, kalavarud; CITES ● võõrliikide invasioon – üks elurikkust ohustavamaid tegureid; invasiivne võõrliik – liik, mis on inimtegevuse tagajärjel sattunud elama väljaspoole oma looduslikku leviala ning on seal edukalt levima ja kohalikke liike välja tõrjuma hakanud; aiandus, põllumajandus, akvakultuur, juhuslik transport, biotõrje; arvukust piiravate looduslike vaenlaste ja haiguste puudumine uues elukeskkonnas ● suurenenud haiguste levik – üleilmastumisega suurenenud inimeste liikuvus; killustunud looduskaitsealadel suur asustustihedus soodustab haiguste levikut; rikutud elupaigas organismid vastuvõtlikumad; liikide uued kokkupuuted 06.02.2018 – Looduse väärtustamine, õpikust lk. 59-80 Kuidas kirjeldatakse teoorias looduse väärtusi
ressursside kättesaamiseks; kontrollimehhanismid on nõrgad või puuduvad paljudes piirkondades; jahiloomad, kauplemine, kalavarud; CITES võõrliikide invasioon üks elurikkust ohustavamaid tegureid; invasiivne võõrliik liik, mis on inimtegevuse tagajärjel sattunud elama väljaspoole oma looduslikku leviala ning on seal edukalt levima ja kohalikke liike välja tõrjuma hakanud; aiandus, põllumajandus, akvakultuur, juhuslik transport, biotõrje; arvukust piiravate looduslike vaenlaste ja haiguste puudumine uues elukeskkonnas suurenenud haiguste levik üleilmastumisega suurenenud inimeste liikuvus; killustunud looduskaitsealadel suur asustustihedus soodustab haiguste levikut; rikutud elupaigas organismid vastuvõtlikumad; liikide uued kokkupuuted 06.02.2018 Looduse väärtustamine, õpikust lk. 59-80 Kuidas kirjeldatakse teoorias looduse väärtusi
Angerja kunstliku paljundamise tehnoloogia on veel välja töötamata – puudub leptotsefaali osa. kasvatatavate organismide arv ja nende tootmise maht on viimase 20 aastaga plahvatuslikult kasvanud – kasvatatakse kümneid kalaliike, keda varem vaid puuti (tursad, lestad, tilapiad, sagad siiad, kohad jne.) kõikvõimalikke vahilisi, limuseid jt veeorganisme . kasvatatakse 220 liiki veeloomi ja –taimi. Vesiviljelus e akvakultuur (aquaculture) – veeorganismide kasvatamine, mereorganismide kasvatamist nimetatakse merikultuuriks (mariculture) Mereannid e “seafood” (seafood) - toiduks tarvitatavad veeorganismid, valdavalt kalad ja selgrootud - maailmas vaga levinud termin, kuid hea eestikeelne tolge puudub Kalakasvatus (fish farming, fish rearing, fish culture) – kalade (finfish) kasvatamine inimese poolt loodud ja kontrollitavates tingimustes (vähemalt osaliselt nende elutsüklist) Kalakasvandus (fish
paikadesse, kuhu nad looduslikke levikumehhanisme pidi poleks iial jõudnud. Seni vaid üksikute saareriikide probleemiks olnud võõrliikide invasioon on nüüdseks muutunud globaalseks ohuks. Valdavalt kehtib ligikaudne reegel, et 10% immigrantidest naturaliseerub ja neist omakorda 10% muutub invasiivseteks. Võõrliikide tekkemehhanismid: 1 Eurooplaste kolonisatsioon 2Aiandus, põllumajandus ja akvakultuur 3Juhuslik transport laeva pilsi veed näiteks 4Biotõrje Liik muutub invasiivseks kui: 1Sattumiskohas pole liike, mis võõrliigi arvukust reguleeriksid 2Keskkond inimese poolt muudetud 3Inimesed teevad teadlike pingutusi sissetalumiseks 4Võõrliigil sugulasliike kellega hübridiseeruda geneetiline soostumine Eesti võõrliigid: kokku tänaseks 924 Kõige levinumad: Kühmnokk-luik. Kodutuvi Mink (ameerika naarits) Kährikkoer Jahifaasan Sosnovski karuputk jne.
võimelised seal vastu pidama. Paljud liigid on ümber asustatud järgmisel moel: Eurooplaste kolonisatsioon (asudes uutesse elupaikadesse, lasksid eurooplased loodusesse sadu Euroopast pärit taime-, linnu-, kala- ja imetajaliike – nii selleks, et ~8~ maastik meenutaks nende kodumaad, kui ka selleks, et tabada jahil ja kalaretkedel harjumuspärast saaki) Aiandus, põllumajandus ja akvakultuur (suurel arvul taimeliike on sisse toodud iluaianduses, põllumajanduses või karjamaadel kasutamiseks) Juhuslik transport (liike viiakse sageli paigast paika tahtmatult. Näiteks, patogeenid ja parasiitsed organismid rändavad koos nende peremeesliikidega) Biotõrje (kui teatud võõrliik muutub invasiivseks, on tavaliseks lahenduseks tema koduselt levialalt pärit kahjurite sissetoomine vohama kippuva liigi ohjamiseks) Haigused
Tööpuudus on olnud püsivalt 5% ümber, seega väiksem kui enamikes arenenud maades. Eksport on pidevalt suurem impordist. Viimastel aastatel on riigieelarve andnud arvestatavat ülejääki ning riigivõlg on oluliselt vähenenud. Norra on praegu rahvusvaheliselt auväärsel positsioonil. Ta on arenenud dünaamiliseks kõrgtehnoloogiliseks riigiks. Norra on üks maailma suurimaid naftaeksportijaid ning on jõudnud maailma juhtivate riikide sekka mitmetes muudeski tööstusharudes nagu akvakultuur, merendus, hüdroenergeetika, keskkonnakaitse, energia, tehnoloogia ja side. Ennemuiste teenis enamik norralasi oma igapäevast leiba, kombineerides väiketalupidamist mitmete kõrvaltegevustega nagu metsandus, küttimine ja kalastamine. Inimesed pidid olema üpris kohanemisvõimelised ja leidlikud, et Norra karmis kliimas ja rasketes geograafilistes tingimustes ellu jääda. Norra majandus on olnud alati tihedas sõltuvuses riigi külluslikest loodusvaradest. Norra
21 Üks variant on, et spetsiaalselt tuuakse, kui 50ndatel toodi vääriskalasid sisse, aga nende probleemiks on, et soolsus on madal ja nad ei jää püsima. Aga jällegi magevee liigid suudavad siin väga edukalt hakkama saada. 94.ndal aastal vesikirp Kaspia mere piirkonnast hästi kohanenud täiendab räime toidulauda ja pakub konkurentsi räime noorjärkudele. Teadlaste eksitusega tuuakse sisse. Akvakultuur Iga tuvastatud uus liik, kes siin avastatakse on võõrliik. Ja aastas kusagil 100 ringis ja kes siis elama/püsima jäävad on 2-3 liiki. 22
Mineraalained kalades: Kala lihaskoes on palju kaltsiumi(angerjas 430 mg), fosforit(angerjas 390 mg ) ja magneesiumi. Esimest kahte on eriti rohkesti kala luudes. Kalatoite tuleks võimalusel süüa koos luudega. Konservides on luud praktilisel pehmenenud ja kergesti seeditavad. Mikroelementidest on kalatoitudes eelkõige joodi, seleeni, rauda ja tsinki. 8.FAO Kohuseteadliku Koodeksi koostamise põhjused ja ajajooline taust (L 1-1 , 31-33) Kalandus, sh akvakultuur, tagab elutähtsa toiduallika, töö, harrastuse ja majandusliku heaolu paljudele inimestele kogu maailmas, ja peaks seepärast olema korraldatud kohuseteadlikul viisil. Käesolev koodeks sätestab kohuseteadliku kalanduse põhimõtted ja rahvusvahelised standardid, tagamaks vee elusressursside kaitse, kasutamise ja arengu, osutades seejuures vajalikku tähelepanu ökosüsteemidele ja looduse mitmekesisusele. Koodeks tunnustab kalanduse majanduslikku, sotsiaalset, keskkonna-
annaabi.ee 
