Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ökoloogia ja keskkonnakaitse alused - küsimused ja vastused (2)

3 HALB
Punktid
Ökoloogia ja keskkonnakaitse alused
Kordamisküsimused:
  • Mis on ökoloogia?
    Ökoloogia on teadus, mis uurib organismide ja neid ümbritseva keskkonna vahelisi seoseid .
  • Mis on populatsioon ?
    Populatsioon e. asurkond on omavahel vabalt ristuvate isendite kogum, mis asustab mingit kindlat territooriumi. Populatsiooni iseloomustavad arvukus, vanuseline, sooline ja geneetiline struktuur ning levila e. areaal.
  • Mis on biotsönoos?
    Biotsönoos e. elukooslus on kõikide liikide populatsioonide kogum antud territooriumil. Hõlmab kogu antud ala asustava elustiku. Näiteks: puud, põõsad, puhmad, rohttaimed, sammaltaimed , samblikud, seened, putukad, linnud , imetajad , mullafauna ja mikroorganismid metsad .
  • Defineeri ökosüsteem.
    Ökosüsteem on elukooslus ja selle eluks vajalik keskkond, mis on pidevalt toimivates vastastikustes seostes ja moodustavad ühtse terviku. Tegemist on isereguleeruva süsteemiga.
  • Mille poolest erinevad avasüsteem ja küberneetiline süsteem?
    Avasüsteem on väliskeskkonnaga seotud süsteem, mis töötleb sisendsignaali ja toodab väljundit. Kusjuures väljund on otseselt seotud sisendiga ja sõltub selle hulgast. Toimimiseks vajab avaspsteem pidevalt sisendit .
    Küberneetiline süsteem kasutab tagasisidet süsteemi seisundi kontrolliks. Tagasiside on osa väljundist, mille abil reguleeritakse sisendit.
  • Mille poolest erinevad positiivne tagasiside ja negatiivne tagasiside?
    Positiivse tagasiside korral mõjub väljundi suurenemine sisendit suurendavalt.
    Negatiivse tagasiside puhul mõju väljundi suurenemine sisendit vähendavalt. See võimaldab süsteemia tasakaalustada.
  • Mis on päikesetuul, mis heliosfäär?
    Päike paiskab välja peale elektromagnetilise kiirguse veel suure energiaga osakesi, mida nimetatakse päiksesetuuleks.
    Heliosfäär – osakeste mõjupiirkond, mis võib ulatuda tähest enam kui 200 AU kaugusele.
  • Mis on solaarkonstant?
    Päikese kiirgusvoo võimsus, mis jõuab atmosfääri ülapiirile kiirtega ristiolevale pinnale Maa ja Päikese keskmisel kaugusel. Solaarkonstandi keskmine väärtus on 1365W/m2.
  • Nimeta atmosfääri kihid alates madalamast.
    Troposfäär, stratosfäär, mesosfäär, termosfäär, eksosfäär
  • Mis on kasvuhooneefekt , millal see tekkis?
    Kasvuhooneefekt on õhutemperatuuri ja niiskuse suurenemine läbipaistva katte all, mis laseb läbi päikesekiirgust, kuid ei lase atmosfääri tagasi pikalainelist soojuskiirgust. Atmosfäär ise toimib kasvuhoonena, sest veeaur, süsihappegaas ja teised kasvuhoonegaasid neelavad pikalainelist kiirgust, ega lase seda suurel määral atmosfäärist välja. Kasvuhooneefekt põhjustab globaalsetsoojenemist ja kliimamuutust.
  • Nimeta vähemalt neli kliimagaasi.
    Veeaur, CO2, CH4, N2O, O3
  • Mis on fotosüntees?
    Fotosüntees on protsess, mille käigus valgusenergia muundatakse keemiliseks energiaks. Eristatakse kaks etappi – valgus- ja pimedusstaadium. Fotosünteesi peamine lõpp-produkt on glükoos.
  • Sõnasta termodünaamika I seadus.
    Ennergia jäävuse seadus: Energia võib üle mina ühest vormist teise, kuid ei teki ega kao. Energiat defineeritakse siin kui võimet teha tööd. Energial võib olla mitmeid erinevaid vorme: tuumaenergia, kiirgusenergia (nähtav valgus, UV, röntgenkiirgus jt), keemiline energia, soojusenergia või massiga seotud energia(E=mc2)
  • Sõnasta termodünaamika II seadus.
    Iga kord, kui energia muundub, läheb ta enam organiseeritud vormist üle vähem organiseeritud rohkem hajutatud vormi. Ökoloogilisest seisukohast tähendab termodünaamika teine seadus, et energia ülekanne ühelt tarbijalt teisele ei saa kunagi olla eriti efektiivne. Igal ülekandel osa energiat muutub nii vähem korrastatuks, see hajub ja teda ei saa enam kasutada.
  • Mille poolest erinevad produtsendid ja kosumendid?
    Produtsendid(taim) kasutavad päikesevalgust energiarikaste molekulide tootmiseks fotosünteesi protsessi.
    Kosumendid kasutavad energia saamiseks(toitlumiseks)produtsente.
  • Mitu troofilist tasandit võib olla toiduahelas? Miks?
    Toiduahelas võib olla kuni 5 troofilist tasandit.
  • Mis on bioloogiline võimendumine ja milline on selle praktiline tähendus?
    Bioloogiline võimendumine on teatud ainete kontsentratsiooni kasv piki toiduahelat. Osa toiduna saadud ainetest ei ole kaasatud hingamisprotsessi ega ole ka kergesti eritatavad ning seetõttu akumuleeruvad (kontsentreeruvad) organismis.
  • Mis on ookeanikonveier? Mis tagab selle toimimise?
    Ookeani hoovused reguleerivad maailmamere energiavahetust, sellega kogu kliimat. Süvahoovused liiguvad nii horisontaalselt kui vertikaalselt, jäävad merepinnast 400m allapoole. Tekivad vee tiheduse erinevused. Külm või soolane vesi on tihedam ja vajub sügavamale, samas kui soe või vähem soolane vesi on kergem ja tõuseb kõrgemale. Polaaraladel on tänu jää tekkele alles jäänud vesi kõrge soolusega ja väga külm. Sealne vesi „sukeldub“ ja liigub mööda ooekani sügavamaid kihte kuni soojemate laiuste juures taas kõrgemale tõuse. Selliseid massiivseid hoovuseid nimetatakse ookeani konveieriks ehk termohaliinsrks tsirkulatsiooniks. Üks tsükkel-1000 aastata.
  • Mis on Coriolisi jõud?
    Maa pöörlemisest põhjustatud inertsjõud, mille mõjul kõik kehad kalduvad liikudes otsesihis kõrvale. Põhjapoolkeral on kalle paremal, lõunapoolkeral vasakul.
  • Kes on Alfred Wegener ja millise teooria pakkus ta välja 1915. aastal?
    1915. a. avaldas saksa geofüüsik A. Wegener teooria, mille kohaselt triivivad mandrid loodete toimel idast läände ja tsentrifugaaljõu toimel poolustelt ekvaatori poole. Wereneri seletuse järgi eksisteeris vanaaegkonnas ühtne Pangea manner , mis keskaegkonnas lagunes osadeks ning tekkis Atlandi ja India ookeanid. Teooria sai üldtunnustatuks 1960-ndatel aastale.
  • Kirjelda suurt ja väiket veeringet.
    Väike veeringe esineb maailmamere ja selle kohal asuva õhkkonna vahel.
    Suur veeringe toimub mere ja maapinna kohal asuva õhkkonna vahel.
  • Sademed.Pilevad liiguvad gravitatsiooni tulemusena mööda tsirkuleerivat atmosfääri sisemaa kohale ja lasevad vee sademetena Maale.
  • Infiltratsioon . Sadevesi imbub läbi pinna küllastustsooni ja saab põhjaveeks. Põhjavesi liigub kõrgemalt pinnalt ja rõhutult madalamale ning mööda veesooni merre või ookeani.
  • Trantspiratsioon. Taimed võtavad vett pinnasest ja eritavad seda veeauruna. 10% sademetest, mis laskuvad pinnasele, auruvad taimede transpiratsiooni tõttu, ülejäänu aurub ookeanidest või meredest.
  • Pinna äravool. Sadamed, mis ei lähe pinnasesse vaid otse pinnavette(järved, jõed) ja sealt edasi merre või ookeani.
  • Auramine . Tänu päikesekiirgusele soojeneb vesi ookeanides ja järvedes. Selle tulemusena vesi aurustub ja tõuseb atmosfääri, kus ta moodustab pilvi ja lõpuks langeb tagasi maapinnale.
  • Kondensatsioon . Atmosfääriga kontaktis olla muundub veeaur jälle veeks ja muutub nähtavaks õhus. Seda nimetatakse pilvede tekkeks.
  • Mis on El Nino ja La Nina?
    El Nino on pinnavee erakordne soojenemine Vaikse Ookeani idaosas, mis toob kaasa rohked sademed USA lõunaosas ja Vaikse Ookeani idakaldal ning põua Austraalia ja Kagu-Aasias.
    La Nina on vastupidine nähtus. Toimub pinnavee erakordne jahenemine.
  • Mis on AO indeks? Kuidas mõjutab positiivne AO indeks arktilist temperatuuri?
    AO indeksiga iseloomustatakse õhurõhu geograafilisi kontraste. AO kajastab põhjapoolkera õhurõhu erinevust polaar-ja kesklaiuste vahel. Positiivne indeks näitab suuremat kontrasti. Siis puhuvad tugevad läänetuuled, mis toovad tsükloneid Atlandilt üle Põhja-Euroopa kirdesse ja itta .
  • Millest on tingitud linna soojussaared?
    Linnakeskkonnas mõõdetud õhutemperatuurid keskmiselt 2 kraadi kõrgemad võrreldes looduslikus keskkonnas mõõdetuga. Suur mõju on betoonil, asfaldil, massiivsetel kivist ehitistel , kuna akumuleerivad soojust.
  • Millega tegeleb populatsiooniökoloogia?
    Populatsiooniökoloogia e. demoökoloogia haru, mis uurib organismide populatsioone ja nende keskkonnaoludest tulenevat dünaamikat.
  • Mis on populatsioonidünaamika ja millest see sõltub?
    Populatsiooni arvukuse ehk suuruse seaduspärane muutumine ajas. Peale sünni ja surma mõjutab populatsioonidünaamikat ka migratsioon .
  • Kuidas arvutatakse sündimuskordaja?
    Sündimus iseloomustab kui palju järglasi annab populatsioon teatud kindla ajavahemineku jooksul.
  • 2008. a. oli Afganistani viljakusnäitaja 6,58. Mida see tähendab?
    See on elu jooksul saadud laste arv naise kohta keskmiselt. See tähendab, et üks naine Afganistanis elu jooksul sünnitab keskmiselt 6,58 last.
  • Mis on biosfäär?
    Biosfäär on Maa ökosüsteem on kõikide Maakera organismide(kogu elusaine) ja nende seotud keskkonna ühendus.
  • Mida näitab primaarproduktsioon ? Millised tegurid piiravad primaarproduktsiooni ?
    Primaarproduktsioon näitab ökosüsteemide produktiivsuse. Piiravad tegurid on päikesekiirgus, vee kättesaadavus, mineraaltoitainete defitsiit ja temperatuur.
  • Mis on bioom ?
    Bioom on samatüübiliste ökosüsteemide kogum; ühe kliima- ja taimevööndi või mäestike kõrgusvööndi biogeotsönooside kogum. Bioomid jagunevad: maapealsed bioomid, magevee -ökosüsteemid, mere-ökosüsteemid.
  • Nimeta kolm olulist taimetoitainet?
    Valgud , süsivesikud, vitamiinid.
  • Miks ühte osa taimekasvuks vajalikke elemente nimetatakse makroelementideks ja teistosa mikroelementideks?
    Makroelemente organismid vajavad elutegevuseks suhteliselt suurtes kogustes .
    Mikroelemente väikestes kogustes.
  • Mille poolest erinevad primaarne ja sekundaarne suktsessioon ?
    Primaarne auktsessioon on kasvukoha esmakordne hõivamine liikide poolt. Näiteks elustiku areng merest kerkinud rannaaladel.
    Sekundaarne suktsessioon on mingi põhjusel osalt häivinud elustikuga kasvukoha varasema taastumine ja koha taasasustamine.
  • Mis on kliimakskooslus ?
    Kliimaks - ehk püsikoosluste faas. Kliimaks on koosluste või ökosüsteemide arengurea suhteliselt püsiv lõppjärk, kus suktsessiooni enam ei toimu, ehkki fluktuatsioonid ning klimaatilised ja evolutsioonilised muutused jätkuvad. Maismaa ökosüsteemide kliimakseid iseloomustavad keerukas ruumiline struktuur, pindalaühiku kohta tuleva biomassi suur väärtus, produktiivsuse ja koguhingamise ligikaudne tasakaal ja kindlakskujunenud mullaprofiil .
  • Miks on jäätmetootmine elaniku kohta Eestis üks maailma suurimaid?
    Eesti on esirinnas maailmas jäätmete hulga poolest ühe elaniku kohta, seda eelkõige põlevkivienergeetika tõttu. Üle 80% jäätmete allikas töötlev tööstus, energeetikaettevõtted ja reovee puhastamine. Põhiosa moodustavad jäätmed põlevkivitööstusest(72%)
  • Mis on Natura 2000?
    Natura 2000 on EL linnudirektiivi ja loodusdirektiivi alusel moodustatud kaitstavate alade võrgustik.. Eestis valis Natura 2000 alad välja Elga liitumise hetkest. Kokku on Natura 2000 alasid Eestis 490 kogupindalaga 1 422 500 ha. Sellest 51% asub meres.
  • Mis on HELCOM ?
    1974. aastal kirjutasid Helsingis Läänemere-äärsed riigid alla Läänemere kaitse konventsioonile. Jõustus 1980. aastal Konventsiooni juhtorganiks Helsingi Komisjo ehk HELCOM. Alates 1980. aastate algusest on HELCOM töötanud Läänemere merekeskkonna parandamise nimel. Komisjoni liikmed võtavad vastu otsuseid ja soovitusi , mis on koostanud 5 töörühma poolt. Töörühmade tegevusvaldkonnad : seire ja keskkonnaseisundi hindamine, maismaa saaste, looduskaitse ja biodiversiteet, meretrantsport ning merereostusega võitlemine.
  • Mida tähendab riimvesi ?
    Riimvesi on looduslike veekogude vesi, mille soolasus on 0,5-18%o.
  • Miks on lipofiilsed saasteained ohtlikud elusorganismidele?
    Lipotroofilised ained akumuleeruvad organismides, kuna on võimelised tungima läbi rakumembraani(Pb, DDT,Hg)
  • Millega tegeleb inimese ökoloogia?
    Inimese ökoloogia uurib inimese poolt mõjutanud ökosüsteeme, samuti kuidas keskond ja selle muutumine mõjutab inimest. On kompleksteadus ühiskonna ja looduse suhetes, sotsioökoloogia osa, mis uurib inimese mõju looduslikele ja kultuurökosüsteemile.
  • Milliste Odum’i „spektri“ tasemetega tegelevad ökoloogid?
    Ökoloogid tegelevad peamiselt spektri paremal olevate süsteemidega: populatsioonide, koosluste ja ökosüsteemidega.
  • Mille poolest erineb populatsiooniline vaateviis koosluse või ökosüsteemi vaateviisist?
  • Kui kaugel asub Maa Päikesest?
    Umbes 150 milj. km.
  • Mis on magnettormid ?
    Magenttormid on Maa magnetivälja häired.
  • Kirjelda kiirgusvoo hajumist ja neeldumist.
    Hajumine tähendab, et kokkupõrgetel molekulidega või õhu leiduvate aerosoolidega laduvad päikesekiirguse kvandid oma esialgselt suunast kõrvale. Osa neist jõuab maapinnani hajukiirgusena, osa peegeldatakse tagasi.
    Neeldumisel annavad kiirguskvandid oma energia üle neid neelanud molekulidele, mis võivad juba ise kiirata kas sama või mõne teise lainepikkusega kvante.
  • Mis toimub hingamisel?
    Hingamine koosneb enam kui 70 erinevast keemilisest reaktsioonist. Selle käigus vabaneb fotosünteesil talletatud keemiliste sidemetega energia.
  • Kui suur osa saadud energiast kulutatakse hingamiseks?
    Ligikaudu 50% saadud energiast kulutatakse hingamiseks.
  • Kirjelda paradiidi toiduahelat.
    Parasiidi toiduahela puhul on kas produtsent või tarbija nakatanud parasiidiga ning energia läheb üle suuremalt organismislt väiksemale.
  • Mitme suurusjärgu võrra erinevad inimeste bioloogiline ja tehnoloogiline energiatarve ?
    Tänapäeva inimene kasutab tehnoloogilist energiat 200 000 kuni 670 000 Kcal päevas ja bioloogilist energiat.....
  • Mitu korda on kaasaja inimese bioloogiline energiatarve suurem kiviaja inimese omas?
  • Mis on primaarenergia ?
    Primaarenergia on looduslikust allikast saadud energia, mida tarbitakse teisteks energialiikideks muundamata .
  • Miks peetakse maagaasi kõige keskkonnasõbralikumaks fossiilkütuseks?
    Sellepärast, et maagaas on tekkinud orgaaniliste ainete lagunemise tagajärjel. Suurema osa hõlmab metaan .
  • Millised tegurid piiravad produktiivsust teades, et see on väga mada kõrbetes ja Artaktikas?
  • Mille poolest energeetilises mõttes erinevad primitiivne põllundus ja kaasaegne põllumajandus?
  • Valguskiired liiguvad sirgjooneliselt, kuid miks siis saavad kõrgemad laiuskraadid vähem energiat pinnaühiku kohta kui ekvaator ?
    Maale saabuva energiahulga puhul on määravaks peale Päikesel toimuvate protsesside ja atmosfääritingimuste veel kiirguse langemisnurk ja aeg. Kõige enam energiat jõuab ekvatoriaalsesse tsooni. Talvel on saabuva energiahulga kontrast troopilise ja polaarvööndi vahel suur, kuna pooluste suunal vähenevad nii keskpäevane kiirgus kui päeva pikkus. Suvele energiahulga erinevus laiuskraaditi väiksem, kuna Päikese madalam kõrgus suurematel laiustel kompenseeritakse pika päevaga.
  • Kuidas satuvad ohtlikud saastained nagu plii või heksakloraan Arktikasse või Antarktikasse?
    Saasteainete kaugülekanne mõjutab muidu puutumatu loodusega polaaralasid. Külma õhu kondenseerudes sadenevad seni atmosfääris liikunud saasteained jääle või ookeanile.
  • Kuidas tekib Londoni tüüpi sudu ?
    Londom ehk New Yorgi tüüpi sudu tekib niiskete ja sompus ilmadega jahedal sügis- talvisel perioodil tööstusrajoonides, kus peamiselt kivisöe põletamise tagajärjel on atmosfäär saastunud tahmaosakeste ning SO2-ga. Veeaurust küllastunud õhus tekivad tillukesed väävelhappe piisakesed, mis koos tahmaosakestega moodustavad mürgise ja kantserogeense segu.
  • Millised on Los Angelese tüüpi sudu tekkeks vajalikud tingimused?
    Los Angelese tüüpi ehk fotokeemiline sudu vajab tekkeks tuulevaikset, pilvitut ja kuiva ilma, intensiivset päikesekiirgust, mootorsõidukite heitgaaside ja naftatööstuse saasteainete(süsivesinikud, lämmastikoksiidid) kõrget kontsentratsiooni õhus. Reageerivad Nox-d ja lenduva orgaanilised ühendid. Saadusteks on aerosoolid ning osoon . Sellist tüüpi sudu tekib peamiselt suurlinnades(Los Angeles , Jerevan, Alma Ata, mitmed Jaapani linnad), kus on palju mootorsõidukite heitgaase ning tööstuslikku atmosfäärisaastet.
  • Kuidas mõjutavad termaalsed inversioonid kohalikku õhusaastet?
    Termaalne inversioon tekitab linnades ja tööstuspiirkondades palju probleeme, kuna saasteained ei haju atmosfääris ära. Inversioonikiht takistab tõusvate õhuvoolude arengut ja seega õhu ventilatsiooni: näiteks suits ei saa kõrgemale tõsuta maapinna lähedalt, kuna pole õhuvoolu, mis seda ära viiks ja segaks ülejäänud õhumassiga. Tuulevaikuse ja jahtumisel suureneva õhuniiskuse tõttu tekib sageli vine või udu, mis seguneb linna kohal saasteainetega – moodustub sudu.
  • Kirjelda geoloogilise aineringe väikest tsüklit.
    Väike tsükkel on settekivimite ring – murenemine , edasikandumine, settimine, tihenemine ja taas settekivimeiks kivistumine.
  • Kirjelda geoloogilise aineringe suurt tsüklit.
    Suures geoloogilises tsüklis satuvad Maa pinnal murenenud tard - ja moondekivimesit moodustunud settekivimid maakoore liikuvais osades suurde sügavuse ja moonduvad seal. Edasi võib moondekivim kas jõuda hiljem jälle Maa pinnale ja mureneda või sulada ning sattuda magma koostisesse. Purskumise tagajärjel väljub magma tardkivimina taas biosfääri. Seega on geoloogilist koostisesse. Purskumise tagajärjel väljub magma tardkivimina taas biosfääri. Seega on geoloogilist aineringet köitavaks jõuks nii päike kui ka geotermilised protsessid.
  • Mis on evaporatsioon , transpiratsioon ja evapotranspiratsioon?
    Evaporatsioon ehk aurumine sõltub: õhuniiskusest, temperatuurist, tuule kiirusest, õhurõhust(langedes aurumine kiireneb ), mulla omadustest(lõimis, struktuur). Sademeid rohkem kui aurub – humiidne kliima. Sademeid vähem kui aurub – ariidne kliima.
    Transpiratsioon – vee reguleeritud aurumine taimede pinnalt, mille intensiivsus sõltub sellest, kui palju taimi hoiab oma õhulõhesid avatuna.
    Evapotranspiratsioon= evaporatsioon+transpiratsioon.
  • Millised füüsikalised tegurid määravad sademete hulga?
  • Mis juhtub veekogu elukooslusega soojussaaste puhul?
    Tööstusust pärit jahutusvee juhtumine veekogudesse , mis võib viia veekogu elustiku liigiliste muutuseni.
  • Miks kasvavad väetistega saastatud veekogud kiiresti kinni?
  • Mis on aeglane, mis kiire süsinikuringe?
    Süsinikuringe on atmosfääri ja veekogude vaba CO2 ning mulla, kivimite ja veekogude karbonaatide ning vesinikkarbonaatide süsiniku tsükline muutumine orgaaniliste ühendite redutseerunud süsinikuks ja tagasi süsihappegaasiks, karbonaatideks ja vesinikkarbonaatideks. Aktiivses aineringes on ca 2% Maal olevast süsinikust. Süsinikuringet suunavad fotosüntees ja hingamine. Maismaataimed kasutavad atmosfääri CO2; veetaimed lahustunud karbonaate.
    KIIRE SÜSINIKURINGE. Süsiniku sidumine elusainesse toimub fotosünteesi vahendusel. Rohelised taimed sünteesivad atmosfääris olevast CO2-st orgaanilisi ühendeid. Osa fotosünteesil seotud süsinikust läheb tagasi atmosfääri CO2-na rakuhingamise kaudu, osa süsinikku ja osa seovad organismi kudedesse. Enamus orgaanilisest aines lõpuks lagundatakse ja süsinik jõuab tagasi atmosfääri CO2-na.
    AEGLANE SÜSINIKURINGE. Molluskid seovad vees lahustunud CO2 ja tekib CaCO2, millest koosnevad molluskite karbid . Surnud molluskite karbid sadenevad ja selle tulemusena tekib lubjakivi . Lubjakivi võib vees lahustuda ja CO2 vabaneb. Fossiilsed kütused tekkisid iidsete taimed ja loomade jäänustest kõrge temperatuuri ja rõhu toimel maakoores. Fossiilsete kütuste kasutamisel vabaneb CO2 atmosfääri.
  • Kuidas omandavad lämmastiku taimed,kuidas loomad?
    Lämmastikuringe om lämmastiku tsükline liikumine eluta loodusest elusasse ja siis jälle tagasi elutusse. Molekulaarset lämmastikku(N2) on atmosfääris küllunes, kuid loomad ja taimed seda otseselt ei saa. N2 suudavad õhust siduda üksikud bakterite rühmad – mügarbakter,aeroobsed bakterid mullas, sinivetikad vees, kiirikseened pinnases. Taimed omandavad N mineraalsel kujul( nitraadid , ammooniumsoolad), loomad orgaaniliste ühenditena(valgud).
    Loomad saavad vajaliku lämmastiku süües taimi või teisi loomi. Lämmastik jõuab tagasi mulda surnud taimede ja loomade kaudu ning loomade eritistena. Lagunemisel vabanev lämmastik muutub taimedele kättesaadavaks ammoniaagiks. Pinnases elavatest bakteritest osa muundavad ammoniaagi ja nitraadi uuesti atmosfääri vabanevaks lämmastikuks.
  • Mis on keskkonna happestumine?Kuidas inimtegevus seda mõjutab?
    Hapestumine on veekogu või mulla muutumine happeliseks .
  • Kuidas satuvad elemendid biogeokeemilise ringluse „bio“faasi?
  • Milline on Milankovitchi tsüklite mõju Maa kliimale?
    Maa orbiit muutub ja Maa kliima muutub ka: aastaajad on pehmemad ning temperatuuriamplituud väheneb.
  • Mis on Päikese aktiivsuse peamiseks indikaatoriks?
    Mida kõrgem on Päikese aktiivsus, seda madalam on Maa atmosfääris kosmilist päritolu isotoopide kontsentratsioon.
  • Milline inimese tegevus soodustab üleujutuste esinemissagedust ja ulatust?
  • Kuidas ja millal tekkis osoonikiht ?Milline oleks elu Maal ilma osoonikihita?
    Osoonikiht tekkis 300-500 milj. aastat tagasi hapnikku tootvate bakterite, fotosünteesi, päikese(ultraviolett) ja kosmilise(lühilainelise) kiirguse toimel. Kui osoonikihti ei oleks, oleks elu Maa peale jäänudki ookeani sügavamatesse kihtidesse.
  • Millised on osooni lagunemiseks vajalikud tingimused?
    Vajalikud tingimused lagundajate tekkeks: väga madal talvine temperatuur + kevadine soojenemine ja päikesekiirgus.
  • Kuidas on inimtegevus mõjutanud osoonikihi hõrenemist?
  • Mis on diferentseeritud paljunemine?
    Erinevus populatsiooni indiviidide vahel tagavad vanematelt päritud geneetilise materjali kombinatsioonid ja mutatsioonid . Keskonnatingimuste muutudes on paremini kohanenud indiviididel eelised ellujäämiseks ja paljunemiseks. Seda nimetatakse diferentsiaalseks paljunemiseks.
  • Millised on biootilised tegurid?
    Biootilised tegurid on: konkurents , mutualism , kommensalism, amensalism, parasitism ja kisklus .
  • Mis on keskkonna kandevõime?
    Suurimat populatsiooni tihedus, mida keskkond suudab kanda, nimetatakse keskkonna mahutavuseks ehk kandevõimeks.
  • Mille poolest erineb inimpopulatsiooni juurdekasv looduslike populatsioonide omast?
  • Millised on kaks tegurit, mis määravad populatsiooni juurdekasvu ?
  • Milline on stabiilse populatsiooni vanuseline struktuur(protsentides:noored, keskealised, vanurid )?
    Noorte, keskmises elueas ja vanemate isendite arvukus on enam-vähem võrdne. Sellise populatsiooni arvukus on dünaamilises tasakaalus.
  • Mis on eufootiline tsoon?
    Pelaagiline keskkonna ehk ookeanivesi piirkond. Pinnakihist kuni 200m sügavuseni on eufootiline ehk epipelaagiline tsoon, kus toimub fotosüntees. Kihi paksus sõltub vee läbipaistavusest, olles ookeani keskosades 200m, kuid šelfialadel ja eutroofsemates piirkondades palju vähem.
  • Seleta mõite apwelling
    Apwelling on nähtus, kus külm, toitaineterikas pinnakihi alune vesi tõuseb pinnale. Toiduainete rohkuse ja valguse koosmõjul järgneb sellele reeglina fütoplanktoni õitseng. Apwelling soodustab hapniku liikumist veekihtide vahel. Enamasti on põhjustatud kestvatest samasuunalistest tuultest.
  • Miks muudab liigne mitmekesisus ökosüsteemi stabiilsemaks?
  • Millised on kaks olulist klimaatilist tegurit, millest oleneb organismide levik?
  • Mille poolest erineb liigiline mitmekesisus ökoloogilisest mitmekesisusest?
  • Mille järgi jaotatakse eluvööndeid ookeanis?
  • Kuidas seletada taimekoosluse vertikaalset stratifikatsiooni (rindelisust)?
    Vertikaalne struktuur ehk rindelisus on määratud taimde eri kõrgusel. Üks rinne moodustab taimedest , mille lehestik on enam-vähem ühel kõrgusl. Eristatakse puu-, põõsa-, puhma -, rohu- ja samblarinnet. Puurindes võidakse eristada esimest ja teist rinnet . Rinde kõrgus mõõdetakse mullapinnast kuni rinnet moodustavate taimede ülemise pinnani. Rindelisus tuleneb taimede erinevast nõudlusest päikesevalguse järel. See põhjustab erinevused taimede kõrguses ja määrab nende kasvu iseloomu. Rindeline kasv võimaldab kasvupinna palju paremat kasust.
  • Seleta mõiste fotoperiodism .
    Fotoperiodism on organismide reaktsioon ööpäevase valgus- ja pimedusaja muutustele. Avaldub eriti taimeriigis. Paljude taimede õitsemine sõltub valguse- ja pimedusperioodi pikkusest.
  • Kuidas avaldub suktsessioon veekeskkonnas?
    Kuna veekeskkonna suktsessiooni iseloomustab peamiste toitainete kontsentratsiooni suurenemine, võib seda protsessi nimetada ka looduslikuks eutrofeerumiseks. Tegemist väga aeglase protsessiga, mis võib kesta sadu kuni tuhandeid aastaid erinealt antropogeensest eutrofeerumisest, mil toitained on vette sattunud inimtegevuse tagajärel ning protsess võib toimuda mõnikord väga kiiresti.
  • Kuidas mõjutab röövkalade intensiivpüük fütoplanktoni juurdekasvu?Miks?
  • Mis on keskkonnaseire?
    Keskkonnaseire on keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite järjepidev jälgimine, mille põhieesmärk on prognoosida keskkonnaseisundit ja saada lähteandmeid programmidele, planeeringutele ja arengukavade koostamiseks . Keskkonnaseiret teostatakse kolmel tasandil: riiklik keskkonnaseire, kohaliku omavalitsuse keskkonnaseire, ettevõtja keskkonnaseire(Omal kulul oma tegevusega tekitanud heitmete mõjupiirkonnas. Tehakse ka oma tarbeks, kuid enamasti kaasneb see kohustusena, kui ettevõttele on antud loodusvara kasutusõiguse luba või saasteluba).
  • Mida tähendab lühend CITES ?
    CITES ehk Washingtoni(1973) konveretsioon – loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kaubanduse regulatsioon .
  • Millest on tingitud põlevkivitööstuse kõrge jäätmetemahukus?
    Põlevkivi koosneb orgaanilisest ainest ja mittepõlevast mineraalosast, mis toob kaasa suure jäätmetemahu nii kaevandamisel, töötlemisel( aheraine ), põletamisel( tuhk ), kui õli tootmisel(poolkoks, pigi ).
  • Seleta lahti sõnapaar „säästev areng“.
    Säästev energia on eluviis, mis looduskasutuses arvestab oleva ja tulevaste põlvkondade huve.
  • Arengustrateegia Säästev Eesti 21 eesmärgid.
    Eesmärgiks on tagada eesti kultuuriruumi säilimine, saavutada heaolu kasv, sidus ühiskond – sotsiaalne kaasatus , regionaalne tasakaal ja tugev kodanikuühiskond ning ökoloogiline tasakaal.
  • Nimeta Läänemerd ümbritsevad riigid
    Eesti, Leedu, Läti, Poola, Rootsi, Saksamaa, Soome, Taani, Venemaa.
  • Millised on Läänemere viis kõige olulisemat keskkonnaprobleemi?
    Eutrofeerumine , merereostus, ohtlike ainete akumuleerumine eluorganismides, võõrliikide sissetung , bioloogilise mitmekesisuse häirimine.
  • Kuidas satuvad võõrliigid Läänemerre?
    Mageveetrantspordiga, baftatankerite ja kaubalaevade ballastveega.
  • Vasakule Paremale
    Ökoloogia ja keskkonnakaitse alused - küsimused ja vastused #1 Ökoloogia ja keskkonnakaitse alused - küsimused ja vastused #2 Ökoloogia ja keskkonnakaitse alused - küsimused ja vastused #3 Ökoloogia ja keskkonnakaitse alused - küsimused ja vastused #4 Ökoloogia ja keskkonnakaitse alused - küsimused ja vastused #5 Ökoloogia ja keskkonnakaitse alused - küsimused ja vastused #6 Ökoloogia ja keskkonnakaitse alused - küsimused ja vastused #7 Ökoloogia ja keskkonnakaitse alused - küsimused ja vastused #8 Ökoloogia ja keskkonnakaitse alused - küsimused ja vastused #9 Ökoloogia ja keskkonnakaitse alused - küsimused ja vastused #10
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-04-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 199 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Tarass Õppematerjali autor
    Kõikide ökoloogia ja keskonna teemade kohta on küsimused kui ka vastused.

    Sarnased õppematerjalid

    Ökoloogia ja keskkonnakaitse
    9
    odt

    Ökoloogia ja keskkonnakaitse

    1)Miks teadlased kasutavad mudeleid? Mudeleid koostakse selleks, et selgitada võimalikke seoseid mitmesuguste informatsioonihulkade vahel. 2)Mis on ökoloogia? Teadus, mis uurib organismide ja neid ümbritseva keskkonna vahelisi seoseid. 3)Millega tegeleb inimese ökoloogia? Inimese ökoloogia uurib inimese poolt mõjutatud ökosüsteeme, samuti kuidas keskond ja selle muutmine mõjutab inimest. On kompleksteadus ühiskonna ja looduse suhetest, sotsioökoloogia osa, mis uurib inimese mõju looduslikele ja kultuurökosüsteemidele. 4)Mis on teadus? Teadus on sihipärane tegevus eesmärgiga saada uusi teadmisi meid ümbritseva maailma kohta ning teha tõenäoseid prognoose. 5)Milliste Odum´i ,,spektri" tasemetega tegelevad ökologid?

    Ökoloogia ja keskkonnakaitse
    Ökoloogia ja Keskkond 2011 a
    22
    doc

    Ökoloogia ja Keskkond 2011 a.

    Ökoloogia ja keskkonnakaitse alused Kordamisküsimused: 1) Mis on ökoloogia? Ökoloogia ­ teadus, mis uurib organismide ja neid ümbritseva keskkonna vahelisi seoseid. Ökoloogia jaguneb veel: Inimese ökoloogia - uurib inimese poolt mõjutatud ökosüsteeme, samuti kuidas keskkond ja selle muutumine mõjutab inimest. On kompleksteadus ühiskonna ja looduse suhetest, sotsioökoloogia osa, mis uurib inimese mõju looduslikele ja kultuurökosüsteemidele. 2) Mis on populatsioon? Populatsioon e. asurkond on ühte liiki kuuluvate isendite (organismide) rühm, mis asustab mingit kindlat territooriumi. Populatsiooni iseloomustavad arvukus, vanuseline, sooline ja geneetiline struktuur ning levila e. areaal

    Ökoloogia ja keskkonnakaitse
    TSÜKLID loeng
    76
    ppt

    TSÜKLID loeng

    Aune Altmets, MSc Euroakadeemia Keskkonnakaitse teaduskond ÖKOLOOGILISED TSÜKLID Astronoomilised ja geosüsteemsed tsüklid Vee tsükkel Biogeokeemilised tsüklid Eesmärgid: Kirjeldada kolme olulisemat astronoomilist tsüklit. Selgitada atmosfääri tsükli põhjusi, protsesse ja selle seost globaalse õhusaastega. Kirjeldada kohaliku õhusaaste tüüpe ja põhjusi. Tutvustada geoloogilist aineringet, hüdroloogilist tsüklit. Tutvustada olulisemate elementide tsükleid. Aastaajad

    Ökoloogia ja keskkonnakaitse
    Ökoloogia eksam 2017
    34
    docx

    Ökoloogia eksam 2017

    Klass (Class) Mammalia Imetajad Selts (Order) Carnivora Kiskjalised Sugukond (Family) Felidae Kaslased Perekond (Genus) Felis Kass Liik (Species) Felis lynx Ilves TAKSON – on süstemaatika ühik, mis ühendab organisme mingite sarnaste omaduste alusel ühte gruppi. 3. Abiootilised keskkonnategurid ja nende mõju taimedele ning loomadele. Sünergism. Kohastumine ja kohanemine. Limiteerivad tegurid. Organismide vastused keskkonnatingimuste muutumisele. Ökoamplituud. Ökomišš. Abiootilised keskkonnategurid ja nende mõju taimedele ning loomadele Abiootilised keskkonnategurid (eluta looduse tegurid, st keskkond): päikesevalgus, temperatuur, sademed, tuul, happelisus (pH), toitainete sisaldus, veerežiim, rõhk, tuli, soolsus Nende mõju taimedele - Nende mõju loomadele - Sünergism – on erinevate keskkonnatingimuste koosmõju. NT TUULEKÜLM Kohastumine ja kohanemine

    Ökoloogia
    Ökoloogia ja keskkonnakaitse täidetud test
    114
    ppt

    Ökoloogia ja keskkonnakaitse täidetud test

    ÖKOLOOGIA JA KESKKONNAKAITSE ALUSED TEST · Nimi: · Teaduskond: · Kursus: · Kuupäev: Testi täitmine: · Testis on 76 küsimust. · Reeglina on küsimused vasakpoolsel väljal ja vastused tuleb kirjutada parempoolsele väljale, kui ei ole osutatud teisiti. · Test on arvestatud, kui saadud punktide arv on vähemalt 51%. Hindamine · Iga õige vastus annab ühe [1] punkti. Kui väljal on rohkem kui üks küsimus, siis on õigete vastuste eest saadavate punktide arv märgitud küsimuse järjekorranumbri järele nurksulgudes. · Hinded - õigeid vastuseid: · 91-100% - suurepärane (5; A); · 81- 90% - väga hea (4; B)

    Ökoloogia ja keskkonnakaitse
    Ökoloogia ja keskkonnakaitse tehnoloogia 1 KT
    28
    docx

    Ökoloogia ja keskkonnakaitse tehnoloogia 1 KT

    arengu ülalhoidmine. Eestis tegeleb keskkonnaprobleemidega põhiliselt keskkonnaministeerium. Keskkonnaministeeriumi alluvuses töötavad ka: Keskkonnaamet, Kiirguskeskus, Keskkonnateabe keskus OÜ, Keskkonnauuringute keskus, Metsaamet, Maaamet, Keskkonnainspektsioon, Keskkonnafond jt. Keskkonnajuhtimise põhivahendid: Indikaatorite väljavalimine, seire (monitooring) ning mõõtmine, keskkonnamõju hindamine Keskkonnakaitse strateegia ettevõtetes ning organisatsioonides «Roheline» toodang , kaupade ja teenuste ökodisain, ökoloogilised märgised, elutsükli hindamine, keskkonnajuhtimissüsteemide väljatöötamine ja rakendamine. Keskkonnajuhtimise tähtsam osa on vastava seadusandlusbaasi olemasolu. Püstitatud eesmärke võib saavutada: Vastavate seaduste rakendamisega kui ka majanduslike meetoditega: Maksud ja lõivud (ressursside- ning saastemaksud), maksusoodustused, rahalised toetused ehk subsiidiumid

    Ökoloogia
    Ökoloogia I KONTROLLTÖÖ KÜSIMUSED
    13
    docx

    Ökoloogia I KONTROLLTÖÖ KÜSIMUSED

    · Globaalsel tasemel · Regionaalsel tasemel · Munitsipaalsel tasemel · Ettevõtte või ärifirma tasemel · Individuaalse kodumajanduse tasemel Keskkonna juhtimise põhiline eesmärk - minimiseerida mõju väliskeskkonnale, säästev looduskasutus, säästva arengu ülalhoidmine. Keskkonnajuhtimise põhivahendid: · Indikaatorite väljavalimine · Seire (monitooring) ning mõõtmine · Keskkonnamõju hindamine · Keskkonnakaitse strateegia ettevõtetes ning organisatsioonides · Roheline toodang · Kaupade ja teenuste ökodisain · Ökoloogilised märgised · Elutsükli hindamine · Keskkonna juhtimissüsteemide väljatöötamine ja rakendamine Keskkonna juhtimise tähtsam osa on vastava seadusandlusbaasi olemasolu. Püstitatud eesmärke võib saavutada: · Vastavate seaduste rakendamisega · Majanduslike meetoditega: · Maksud ja lõivud (ressursside- ning saastemaksud)

    Ökoloogia ja keskkonnakaitse
    ökoloogia lühikonspekt
    17
    doc

    ökoloogia lühikonspekt

    ÖKOLOOGIA · Masing, V. 1992 Ökoloogialeksikon. · Vuorisalo, T. 1999 Keskkonnakaitse ökoloogilised alused · Pleijel, H. 1993 Ökoloogiaraamat · Masing, V (koost.) 1979. Botaanika III · Sarapuu, T., Kallak, H. 1997. Bioloogia gümnaasiumile I osa · Begon, M., Harper, J.L., Townsend, C. 1996. Ecology: Individuals, Populations and Communities · Odum, E.P. 1997. Ecology ­ a pridge between science and society · Ökoloogia (ecology) (oikos ­ eluruum, logos ­ õpetus) ­ õpetus eluruumi seaduspäradest; teadus organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja

    Ökoloogia




    Kommentaarid (2)

    TomTom2 profiilipilt
    Toomas Torm: väärt abi testi tegemisel ;)
    22:42 09-02-2013
    max780 profiilipilt
    max780: materjal oli puudulik
    15:28 17-10-2012



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun