Vastus leiad õppematerjalist: Ökoloogia ja keskkonnakaitse

Ökoloogia ja keskkonnakaitse (3)

Euroülikool - Ökoloogia - Ökoloogia ja keskkonnakaitse

4 HEA

Esitatud küsimused

Miks teadlased kasutavad mudeleid?
Mis on ökoloogia?
Millega tegeleb inimese ökoloogia?
Milliste Odumi spektri" tasemetega tegelevad ökologid?
Mis on populatsioon?
Mis on biotsönoos?
Mille poolest erineb populatsiooniline vaateviis koosluse või ökosüsteemi vaateviisist?
Mille poolest erinevad avasüsteem ja küberneetiline süsteem?
Mille poolest erinevad positiivne tagasiside ja negatiivne tagasiside?
Kui kaugel asub Maa Päikesest?
Mis on päikesetuul mis heliosfäär?
Mis on magnettormid?
Mis on solaarkonstant?
Mis on kasvuhooneefekt millal see tekkis?
Mis on fotosüntees?
Mis toimub hingamisel?
Kui suur osa saadud energiast kulutatakse hingamiseks?
Mille poolest erinevad produtsendid ja konsumendid?
Mitu troofilist tasandid võib olla toiduahelas?
Mis on bioloogiline võimendumine ja milline on selle praktiline tähendus?
Mitme suurusjärgu võrra erinevad inimese bioloogiline ja tehnoloogiline energiatarve?
Mitu korda on kaasaja inimese bioloogiline energiatarve suurem kiviaja inimese omast?
Mis on primaarenergia?
Miks peetakse maagaasi kõige keskkonnasõbralokumaks fossiilkütuseks?
Millest on tingitud põlevkivitööstuse kõrge jäätmetemahukus?
Mis on ookeanikonveier?
Mis tagab selle toimimise?
Mis on Coriolisi jõud?
Millised tegurid piiravad produktiivsust teades et see on väga madal kõrbetes ja Arktikas?
Kuidas mõjutavad termaalsed inversioonid kohalikku õhusaastet?
Kuidas tekkib Londoni tüüpi sudu?
Millised on Los Angelese tüüpi sudu tekkeks vajalikud tingimused?
Kes on Alfred Wegener ja millise teooria pakkus ta välja 1915 aastal?
Millised piirkonnad maakeral on kõige rikkamad maavarade poolest?
Kui ei oleks vee tsüklit mis siis Maakeral ei oleks?
Millied füüsikalised tegurid määravad sademete hulga?
Mis on evaporatsioon transpiratsioon ja evapotranspiratsioon?
Mitu liitrit vett on vaja 1 kg loomaliha saamiseks?
Mis juhtub veekogu elukooslusega soojussaaste puhul?
Miks kasvavad väetistega saastatud veekogud kiiresti kinni?
Mis on aeglne mis on kiire süsinikuringe?
Kuidas omandavad lämmastikku taimed kuidas loomad?
Mis on keskkonna happestumine?
Kuidas inimtegevus seda mõjutab?
Kuidas satuvad elemendid biogeokeemilise ringluse bio" faasi?
Milline on Milankovitchi tsüklite mõju Maa kliimale?
Mis on Päikese aktiivsuse peamiseks indikaatoriks?
Mis on El Nino ja La Nina?
Mis on AO indeks?
Kuidas mõjutab positiivne AO indeks arktilist temperatuuri?
Milline inimese tegevus soodustab üleujutuse esinemissagedust ja ulatust?
Millest on tingitud linna soojussaared?
Kuidas ja millal tekkis osoonikiht?
Milline oleks elu Maal ilma osoonikihta?
Millised on osooni lagunemiseks vajalikud tingimused?
Kuidas on inimtegevus mõjutanud osoonikihi hõrenemist?
Millega tegeleb populatsiooniökoloogia?
Mis on diferentsiaalne paljumine?
Mis on keskkonna kandevõime?
Mis on populatsioonidünaamika ja millest see sõltub?
Kuidas arvutatakse sündimuskordaja?
Mille poolest erineb inimpopulatsiooni juurdekasv looduslike populatsioonide omast?
Millised on kaks tegurit mis määravad populatsiooni juurdekasvu?
Mida see tähendab?
Mis on biosfäär?
Mida näitab primaarproduktsioon?
Millised tegurid piiravad primaarproduktsiooni?
Mis on eufootiline tsoon?
Miks muudab liigiline mitmekesisus ökosüsteemi stabiilsemaks?
Millised on kaks olulist klimaatilist tegurit millest oleneb organismide levik?
Millised on biootilised tegurid?
Mille poolest erineb liigiline mitmekesisus ökoloogilisest mitmekesisust?
Mille järgi jaotakse eluvööndeid ookeanis?
Kuidas seletada taimekoosluse vertikaalset stratifikatsiooni rindelisust?
Mille poolest erinevad primaarne ja sekundaarne suktsessioon?
Mis on kliimakskooslus?
Kuidas avaldub suktsessioon veekeskkonnas?
Kuidas mõjutab röövkalade intensiivpüük fütoplanktoni juurdekasvu?
Mis on keskkonnaseire?
Mida tähistab lühend CITES?
Miks on jäätmetootmine elaniku kohta Eestis üks maailma suurimaid?
Mis on Natura 2000?
Mida tähendab riimvesi?
Millised on Läänemere viis kõige olulisemat keskkonnaprobleemi?
Miks on lipofiilsed saasteained ohtlikud elusorganismidele?
Kuidas satuvad võõrliigid Läänemerre?

Miks teadlased kasutavad mudeleid ?
Mudeleid koostakse selleks, et selgitada võimalikke seoseid mitmesuguste informatsioonihulkade vahel.

Mis on ökoloogia?
Teadus, mis uurib organismide ja neid ümbritseva keskkonna vahelisi seoseid.

Millega tegeleb inimese ökoloogia?
Inimese ökoloogia uurib inimese poolt mõjutatud ökosüsteeme, samuti kuidas keskond ja selle muutmine mõjutab inimest. On kompleksteadus ühiskonna ja looduse suhetest, sotsioökoloogia osa, mis uurib inimese mõju looduslikele ja kultuurökosüsteemidele.

Mis on teadus?
Teadus on sihipärane tegevus eesmärgiga saada uusi teadmisi meid ümbritseva maailma kohta ning teha tõenäoseid prognoose.

Milliste Odum´i „spektri“ tasemetega tegelevad ökologid?
Ökoloogid tegelevad peamiselt spektri paremal äärel olevate süsteemidega: populatsioonide, koosluste ja ökosüsteemidega.

Mis on populatsioon ?
Populatsioon (ehk asurkond ) on ühte liiki kuuluvate isendite (organismide) rühm, mis asustab mingit kindlat territooriumi.

Mis on biotsönoos?
Biotsönoos (ehk elukooslus ) on kõikide liikide populatsioonide kogum antub territooriumil.

Defineeri ökosüsteem.
Ökosüsteem on funktsionaalne süsteem, milles toitumissuhete kaudu seostunud organismid koos keskkonnatingimuste kompleksiga moodustavad isereguleeruva areneva terviku. Ökosüsteemi moodustavad anorgaanilisest ainest orgaanilist ainet tootvad autotroofid , orgaanilist ainet muundavad nii taim- kui loomtoidulised loomad, orgaanilist ainet anorgaaniliseks muutuvad ladundajad ja eluta keskkond, kussee kõik aset leiab.

Mille poolest erineb populatsiooniline vaateviis koosluse või ökosüsteemi vaateviisist?

Mille poolest erinevad avasüsteem ja küberneetiline süsteem?
Avasüsteem on väliskeskkonnaga seotud süsteem, mis töötleb sisendsignaali ja toodab väljundit. Kusjuures väljund on otseselt seotud sisendiga ja sõltub sele hulgast. Toimimiseks vajab avasüsteem pidevalt sisendit . Küberneetiline süsteem kasutab tagasisidet süsteemi seisundi kontrolliks. Tagasiside on osa väljundist, mille abil reguleeritakse sisendit.

Mille poolest erinevad positiivne tagasiside ja negatiivne tagasiside?
Positiivne tagasiside on pidevalt toimiv tendents viia süsteem eemale lähteseisundist. Negatiivne tagasiside, mis viib kõrvalekalde ilmnemisel süsteemi tagasi etteantud seisundisse.

Kui kaugel asub Maa Päikesest?
Umbes 150 mlj. Km

Mis on päikesetuul, mis heliosfäär?
Päike paiskab välja peale elektromagnetilise kiirguse veel suure energiaga asakesi, mida nimetatakse päikesetuuleks. Osakeste mõjupiirkond ehk heliosfäär võib ulatada tahest enam kui 200 AU kaugusele.

Mis on magnettormid ?
Magnettormid on Maa magnetvälja häired.

Nimeta atmosfääri kihid alates madalamast.
Troposfäär – tropopaus – Stratosfäär – stratopaus -mesosfäär – mesopaus – termosfäär

Mis on solaarkonstant?
Päikese kiirgusvoo võimsus, mis jõuab atmosfääri ülapiirile kiirtega ristiolevale pinnale Maa ja Päikese keskmisel kaugusel. Solaarkonstandi keskmine väärtus on 1365 W/m2.

Kirjelda kiirgusvoo hajumist ja neeldumist.
Hajumine tähendab, et kokkupõrgetel molekulidega või õhus leiduvate aerosoolidega kalduvad päikesekiirguse kvandid oma esialgsest suunast kõrvale. Osa neist jõuab maapinnani hajuskiirgusena, osa peegeldatakse tagasi.

Mis on kasvuhooneefekt , millal see tekkis?
Kasvuhooneefekt on õhutemperatuuri ja niiskuse suurenemine läbipaistva katte all, mis laseb läbi päikesekiirgust, kuid ei lase atmosfääri tagasi pikalainelist soojuskiirgust. Atmosfäär ise toimib kasvuhoonena, sest veeaur, süsihappegaas ja teised kasvuhoonegaasid neelavad pikalainelist kiirgust, ega lase seda suurel määral atmosfäärist välja. Kasvuhooneefekt põhjustab globaalsetsoojenemist ja kliimamuutust.

Nimeta vähemalt neli kliimagaasi.
CO2, CH4, N2O,O3

Mis on fotosüntees? Fotosünteesi tähtsus.
Fotosüntees on protsess, mille käigus valgusenergia muundatakse keemiliseks energiaks. Eristatakse kaks etappi – valgus- ja pimedusstaadium . Fotosünteesi peamine lõpp - produkt on glükoos. Ükski looduses esinev toitumisahel ei ole mõeldav fotosüteesita. Peaaegu kogu atmosfääris esinev hapnik on moodustunud fotosünteesil. Glükoos on põhiliseks energiaallikaks enamikes organismides. Fotosünteesi tulemusena moodustuv glükoos on lähteaine teise orgaaniliste ainete sünteesiks nii auto- kui ka heterotroofidele.

Mis toimub hingamisel?
Hingamine koosneb enam kui 70 erinevast keemilisest reaktsioonist. Selle käigus vabaneb fotosünteesil talletatud keemiliste sidemete energia.

Sõnasta termodünaamika I seadus.
Energia jäävuse seadus: energia võib üle minna ühest vormist teise, kuid ei teki ega kao. Energiat defineeritakse siin kui võimet teha tööd. Energial võib olla mitmeid erinevaid vorme: tuumaenergia , kiirgusenergia (nähtav valgus, UV, röntgenkiirgus jt), keemiline energia, soojusenergia või massiga seotud energia (E=mc2).

Sõnasta termodünaamika II seadus.
Iga kord kui energia muundub, läheb ta enam organiseeritud vormist üle vähem organiseeritud rohkem hajutatud vormi. Ökoloogilisest seisukohast tähendab termodünaamika teine seadus, et energia ülekanne ühelt tarbijalt teisele ei saa kunagi olla eriti efektiivne. Igal ülekandel osa energiat muutub nii vähem korrastatuks, see hajub ja teda ei saa enam kasutada.

Kui suur osa saadud energiast kulutatakse hingamiseks?
Ligikaudu 50% saadud energiast kulutatakse hingamiseks.

Mille poolest erinevad produtsendid ja konsumendid?
Produtsendid (taim) kasutavad päikese valgust energiarikaste molekulide tootmiseks fotosünteesi protsessis, konsumendid kasutavad energia saamiseks (toitlumiseks) produtsente.

Mitu troofilist tasandid võib olla toiduahelas? Miks?
Toiduahelas võib olla kuni 5 troofilist tasandid.

Kirjelda parasiidi toiduahelat.
Parasiidi toiduahela puhul on kas produtsent või tarbija nakatunud parasiidiga ning energia läheb üle suuremalt organismilt väiksemale.

Mis on bioloogiline võimendumine ja milline on selle praktiline tähendus?
Bioloogiline võimendumine on teatud ainete kontsentratsiooni kasv piki toiduahelat. Osa toiduna saadud ainetest ei ole kaasatud hingamisprotsessi ega ole ka kergesti eritavad ning seetõttu akumuleeruvad (kontsentreeruvad) organismis.

Mitme suurusjärgu võrra erinevad inimese bioloogiline ja tehnoloogiline energiatarve ?
Tänapäeva inimene kasutab tehnoloogilist energiat 200 000 kuni 670 000 Kcal päevas ja bioloogilist energiat

Mitu korda on kaasaja inimese bioloogiline energiatarve suurem kiviaja inimese omast?

Mis on primaarenergia ?
Primaarenergia - looduslikust allikast saadud energia, mida tarbitakse teisteks energialiikideks muundamata .

Miks peetakse maagaasi kõige keskkonnasõbralokumaks fossiilkütuseks?
Selle pärast, et maagaas on tekkinud orgaaniliste ainte lagunemise tägajärjel. Suurema osa hõlmab metaan.

Millest on tingitud põlevkivitööstuse kõrge jäätmetemahukus?
Põlevkivi koosneb orgaanilisest ainest ja mittepõlevast mineraalosast, mis toob kaasa suure jäätmetemahu nii kaevandamisel, töötlemisel ( aheraine ), põletamisel ( tuhk ), kui õli tootmisel (poolkoks, pigi ).

Mis on ookeanikonveier? Mis tagab selle toimimise?
Ookeani hoovused reguleerivad maailmamere energiavahetust, sellega kogu kliimat. Süvahoovused liiguvad nii horisontaalselt kui vertikaalselt; jäävad merepinnast 400m allapoole. Tekivad vee tiheduse erinevusest. Külm või soolane vesi on tihedam ja vajub sügavamale, samas kui soe või vähem soolane vesi on kergem ja tõuseb kõrgemale. Polaaraladel on tänu jää tekkele allesjäänud vesi kõrge soolsusega ja väga külm. Sealne vesi „sukeldub“ ja liigub mööda ookeani sügavamaid kihte kuni soojemate laiuste juures taas kõrgemale tõuseb. Selliseid massiivseid hoovuseid nimetatakse ookeani konveieriks ehk termohaliinseks tsirkulatsiooniks. Üks tsükkel – 1000 aastat.

Mis on Coriolisi jõud?
Maa pöörlemisest põhjustatud inertsijõud, mille mõjul kõik kehad kalduvad liikudes otsesihist kõrvale. Põhjapoolkeral on kalle paremale, lõunapoolkeeral vasakule.

Millised tegurid piiravad produktiivsust teades, et see on väga madal kõrbetes ja Arktikas ?

Mille poolest energeetilises mõttes erinevad primitiivne põllundus ja kaasaegne põllumajandus?

Valguskiired liiguvad sirgejooneliselt, kuid miks siis saavad kõrgemad laiuskraadid vähem energiat pinnaühiku kohta kui ekvaator ?
Maale saabuva energiahulga puhul on määravaks peale Päikesel toimuvate protsesside ja atmosfääritingimuste veel kiirguse langemisnurk ja aeg. Kõige enam energiat jõuab ekvatoriaalsesse tsooni. Talvel on saabuva energiahulga kontrast troopilise ja polaarvööndi vahel suur, kuna pooluste suunal vähenevad nii keskpäevane kiirgus kui päeva pikkus. Suvele energiahulga erinevus laiuskraaditi väiksem, kuna Päikese madalam kõrgus suurematel laiustel kompenseeritakse pika päevaga.

Kuidas on võimalik, et parasvöötmes atmosfääri paisatud saastained sadenevad välja Arktikas?
Saasteainete levik atmosfääris sõltub mitmetest faktoritest – eelkõige meteoroloogilistest tingimustest, aga ka saasteallika asukohast ning teda ümbritsevatest hoonetest ja reljeefi isepärastusest. Ilmastikunähtused, nagu tuule suund ja kiirus, õhutemperatuur, pilvisus ja sademed mõjutavad oluliselt saasteainete levikut ning nende sisaldust atmosfääriõhus. Suure tuule korral toimub saateainete kontsentratsiooni lahjenemine tuule suunas ja saateained viiakse kaugemale, mistõttu ka maapinnal on saateainete kontsentratsioon madal. Ebasoodsate ilmastikutingimuste korral on saasteainete hajumine raskendatud.

Kuidas satuvad ohtlikud saasteained nagu plii või heksakloraan Arktikasse või Antarktikasse?
Saasteainete kaugülekanne mõjutab muidu puutumatu loodusega polaaralasid . Külma õhu kondenseerudes sadenevad seni atmosfääris liikunud saasteained jääle või ookeanile.

Kuidas mõjutavad termaalsed inversioonid kohalikku õhusaastet?
Termaalne inversioon tekitab linnades ja tööstuspiirkondades palju probleeme, kuna saasteained ei haju atmosfääris ära. Inversioonikiht takistab tõusvate õhuvoolude arengut ja seega õhu ventilatsiooni: näiteks suits ei saa kõrgemale tõusta maapinna lähedalt, kuna pole õhuvoolu, mis seda ära viiks ja segaks ülejäänud õhumassiga. Tuulevaikuse ja jahtumisel suureneva õhuniiskuse tõttu tekib sageli vine või udu, mis seguneb linna kohal saasteainetega – moodustub sudu .

Kuidas tekkib Londoni tüüpi sudu?
Londoni ehk New Yorgi tüüpi sudu tekib niiskete ja sompus ilmadega jahedal sügis- talvisel perioodil tööstusrajoonides, kus peamiselt kivisöe põletamise tagajärjel on atmosfäär saastunud tahmaosakeste ning SO2-ga. Veeaurust küllastunud õhus tekivad tillukesed väävelhappe piisakesed, mis koos tahmaosakestega moodustavad mürgise ja kantserogeense segu.

Millised on Los Angelese tüüpi sudu tekkeks vajalikud tingimused?
Los Angelese tüüpi ehk fotokeemiline sudu vajab tekkeks tuulevaikset, pilvitut ja kuiva ilma, intensiivset päikesekiirgust, mootorsõidukite heitgaaside ja naftatööstuse saasteainete (süsivesinikud, lämmastikoksiidid) kõrget kontsentratsiooni õhus. Reageerivad Nox-d ja lenduva orgaanilised ühendid. Saadusteks on aerosoolid ning osoon . Sellist tüüpi sudu tekib peamiselt suurlinnades (Los Angeles , Jerevan, Alma Ata, mitmed Jaapani linnad), kus on palju mootorsõidukite heitgaase ning tööstuslikku atmosfäärisaastet.

Kirjelda geoloogilise aineringe väikest tsüklit.
Väike tsükkel on settekivimite ring – murenemine, edasikandumine, settimine, tihenemine ja taas settekivimeiks kivistumine.

Kirjelda geoloogilise aineringe suurt tsüklit.
Suures geoloogilises tsüklis satuvad Maa pinnal murenenud tard - ja moondekivimeist moodustunud settekivimid maakoore liikuvais osades suurde sügavuse ja moonduvad seal. Edasi võib moondekivim kas jõuda hiljem jälle Maa pinnale ja mureneda või sulada ning sattuda magma koostisesse. Purskumise tagajärjel väljub magma tardkivimina taas biosfääri. Seega on geoloogilist aineringet käitavaks jõuks nii päike kui ka geotermilised protsessid.

Kes on Alfred Wegener ja millise teooria pakkus ta välja 1915. aastal?
1915. aastal avaldas saksa geofüüsik A.Wegener teooria, mille kohaselt triivivad basaldikihil isostaatiliselt ujuvad graniidist mandrid loodete toimel idast läände ja tsentrifugaaljõu toimel poolustelt ekvaatori poole. Wegeneri seletuse järgi on vanaaegkonnas eksisteerinud ühtne Pangea manner keskaegkonnas lagunenud osadeks koos Atlandi ja India ookeanide tekkega. Teooria sai üldtunnustatuks 1960-ndatel aastatel.

Millised piirkonnad maakeral on kõige rikkamad maavarade poolest?
Lähis-Ida ( nafta ), Venemaa (maagaas), Põhja ja Lõuna Ameerika (põlekivi).

Kui ei oleks vee tsüklit, mis siis Maakeral ei oleks?
Kui ei oleks vee tsükli Maakeral siis ei olnud ühtegi organismi, sest kõik organismid Maakeral vajavad vett.

Kirjelda suurt ja väikest veeringet.
Väike veeringe esineb maailmamere ja selle kohal asuva õhkkonna vahel, suur veeringe toimub mere ja maapinna kohal asuva õhkkonna vahel.
1.Sademed. Pilved liiguvad gravitatsiooni tulemusena mööda tsirkuleerivat atmosfääri sisemaa kohale ja lasevad vee sademetena Maale.
2. Infiltratsioon . Sadevesi imbub läbi pinna küllastustsooni ja saab põhjaveeks. Põhjavesi liigub kõrgemalt pinnalt ja rõhult madalamale ning mööda veesooni merre või ookeani.
3. Transpiratsioon . Taimed võtavad vett pinnasest ja eritavad seda veeauruna. 10% sademetest, mis laskuvad pinnasele, auruvad taimede transpiratsiooni tõttu, ülejäänu aurub ookeanidest või meredest.
4.Pinna äravool.Sademed, mis ei lähe pinnasesse vaid otse pinnavette (järved, jõed) ja sealt edasi merre või ookeani.
5. Auramine .Tänu päikesekiirgusele soojeneb vesi ookeanides ja järvedes. Selle tulemusena vesi aurustub ja tõuseb atmosfääri, kus ta moodustab pilvi ja lõpuks langeb tagasi maapinnale.
6. Kondensatsioon . Atmosfääriga kontaktis olles muundub veeaur jälle veeks ja muutub nähtavaks õhus. Seda nimetatakse pilvede tekkeks.

Millied füüsikalised tegurid määravad sademete hulga?

Mis on evaporatsioon , transpiratsioon ja evapotranspiratsioon?
Evaporatsioon ehk aurumine sõltub: õhuniiskusest, temperatuurist, tuule kiirusest, õhurõhust (langedes aurumine kiireneb ), mulla omadustest (lõimis, struktuur). Sademeid rohkem kui aurub – humiidne kliima. Sabemeid vähem kui aurub – ariidne kliima.
Transpiratsioon – vee reguleeritud auramine taimede pinnalt, mille intensiivsus sõltub sellest, kui palju taim hoiab oma õhulõhesid avatuna.
Evapotranspiratsioon = evaporatsioon + transpiratsioon.

Mitu liitrit vett on vaja 1 kg loomaliha saamiseks?
150 kuni 1000 m3 vett.

Mis juhtub veekogu elukooslusega soojussaaste puhul?
Tööstusust pärit jahutusvee juhtimine veekogudesse , mis võib viia veekogu elustiku liigiliste muutusteni.

Miks kasvavad väetistega saastatud veekogud kiiresti kinni?

Mis on aeglne, mis on kiire süsinikuringe?
Süsinikuringe on atmosfääri ja veekogude vaba CO2 ning mulla, kivimite ja veekogude karbonaatide ning vesinikkarbonaatide süsiniku tsükline muutumine orgaaniliste ühendite redutseerunud süsinikuks ja tagasi süsihappegaasiks, karbonaatideks ja vesinikkarbonaatideks. Aktiivses aineringes on ca 2% Maal olevast süsinikust. Süsinikuringet suunavad fotosüntees ja hingamine. Maismaataimed kasutavad atmosfääri CO2; veetaimed lahustunud karbonaate.
Kiire süsinikuringe. Süsiniku sidumine elusainesse toimub fotosünteesi vahendusel. Rohelised taimed sünteesivad atmosfääris olevast CO2-st orgaanilisi ühendeid. Osa fotosünteesil seotud süsinikust läheb tagasi atmosfääri CO2-na rakuhingamise kaudu, osa aga taimtoidulistesse organismidesse. Taimtoidulised organismid omakorda hingavad osa süsinikku ja osa seovad organismi kudedesse. Enamus orgaanilisest ainest lõpuks lagundatakse ja süsinik jõuab tagasi atmosfääri CO2-na.
Aeglane süsinikuringe. Molluskid seovad vees lahustunud CO2 ja tekib CaCO2, millest koosnevad molluskite karbid . Surnud molluskite karbid sadenevad ja selle tulemusena tekib lubjakivi . Lubjakivi võib vees lahustuda ja CO2 vabaneb. Fossiilsed kütüsed tekkisid iidsete taimede ja loomade jäänustest kõrge temperatuuri ja rõhu toimel maakoores. Fossiilsete kütuste kasutamisel vabaneb CO2 atmosfääri.

Kuidas omandavad lämmastikku taimed, kuidas loomad?
Lämmastikuringe on lämmastiku tsükline liikumine eluta loodusest elusasse ja siis jälle tagasi elutusse. Molekulaarset lämmastikku (N2) on atmosfääris küllunes, kuid loomad ja taimed seda otseselt ei saa. N2 suudavad õhust siduda üksikud bakterite rühmad – mügarbakter, aeroobsed bakterid mullas, sinivetikad vees, kiirikseened pinnases. Taimed omandavad N mineraalsel kujul ( nitraadid , ammooniumsoolad), loomad orgaaniliste ühenditena ( valgud ).
Loomad saavad vajaliku lämmastiku süües taimi või teisi loomi. Lämmastik jõuab tagasi mulda surnud taimede ja loomade kaudu ning loomade eritistena. Lagunemisel vabanev lämmastik muutub taimedele kättesaadavaks ammoniaagiks. Pinnases elavatest bakteritest osa muundavad ammoniaagi ja nitraadid uuesti atmosfääri vabanevaks lämmastikuks.

Mis on keskkonna happestumine? Kuidas inimtegevus seda mõjutab?
Hapestumine on veekogu või mulla muutumine happeliseks .

Kuidas satuvad elemendid biogeokeemilise ringluse „bio“ faasi?

Milline on Milankovitchi tsüklite mõju Maa kliimale?
Maa orbiit muutub ja Maa kliima muutub ka: aastaajad on pehmemad ning temperatuuriamplituud väheneb.

Mis on Päikese aktiivsuse peamiseks indikaatoriks?
Mida kõrgem on Päikese aktiivsus, seda madalam on Maa atmosfääris kosmilist päritolu isotoopide kontsentratsioon.

Mis on El Nino ja La Nina?
El Nino – pinnavee erakordne soojenemine Vaikse Ookeani idaosas, mis toob kaasa rohked sademed USA lõunaosas ja Vaikse Ookeani idakaldal ning põua Austraalias ja Kagu-Aasias.
La Nina – vastupidane nähtus; toimub pinnavee erakordne jahenemine.

Mis on AO indeks? Kuidas mõjutab positiivne AO indeks arktilist temperatuuri?
AO indeksiga iseloomustatakse õhurõhu geograafilisi kontraste. AO kajastab põhjapoolkera õhurõhu erinevust polaar - ja kesklaiuse vahel. Positiivne indeks näitab suuremat kontrasti. Siis puhuvad läänetuuled, mis toovad tsükloneid Atlandilt üle Põhja-Euroopa kirdesse ja itta .

Milline inimese tegevus soodustab üleujutuse esinemissagedust ja ulatust?

Millest on tingitud linna soojussaared?
Linnakeskkonnas mõõdetud õhutemperatuurid keskmiselt 2 kraadi kõrgemad võrreldes looduslikus keskkonnas mõõdetuga. Suur mõju on betoonil, asfaldil, massiivsetel kivist ehitistel, kuna akumuleerivad soojust.

Kuidas ja millal tekkis osoonikiht ? Milline oleks elu Maal ilma osoonikihta?
Osoonikiht tekkis 300-500 milj. Aastat tagasi hapnikku tootvate bakterite, fotosünteesi, päikese (ultraviolett) ja kosmilise (lühilainelise) kiirguse toimel. Kui osoonikihti ei oleks, oleks elu Maa peal jäänudki ookeanide sügavamatesse kihtidesse.

Millised on osooni lagunemiseks vajalikud tingimused?
Vajalikud tingimused lagundajate tekkes: väga madal talvine temperatuur + kevadine soojenemine ja päikesekiirgus.

Kuidas on inimtegevus mõjutanud osoonikihi hõrenemist?

Millega tegeleb populatsiooniökoloogia?
Populatsiooniökoloogia uurib organismide populatsioone ja nende keskonnaoludest tulenevat dünaamikat.

Mis on diferentsiaalne paljumine?
Erinevuse populatsiooni indiviidide vahel tagavad vanematelt päritud geneetilise materjali kombinatsioonid ja mutatsioonid . Keskonnatingimuste muutudes on paremini kohanenud indiviididel eelised ellujäämiseks ja paljunemiseks. Seda nimetatakse diferentsiaalseks paljunemiseks.

Seleta mõiste ökoloogiline nišš.
Mõiste võttis kasutusele zooloog G.E.Hutchinson 1957. aastal. Näitab liigi või populatsiooni kohta ökosüsteemis. Väljendub liigi või populatsiooni püsimiseks vajalike biootiliste ja abiootiliste tingimuste näol.

Mis on keskkonna kandevõime?
Suurimat populatsiooni tihedust , mida keskkond suudab kanda, nimetatakse keskkonna mahutavuseks ehk kandevõimeks.

Mis on populatsioonidünaamika ja millest see sõltub?
Populatsiooni arvukuse ehk suuruse seaduspärane muutumine ajas. Peale süüni ja surma mõjutab populatsioonidünaamikat ka migratsioon .

Kuidas arvutatakse sündimuskordaja?
Sündimus iseloomustab kui palju järglasi annab populatsioon teatud kindla ajavahemineku jooksul.

Mille poolest erineb inimpopulatsiooni juurdekasv looduslike populatsioonide omast?

Millised on kaks tegurit, mis määravad populatsiooni juurdekasvu ?

Milline on stabiilse populatsiooni vanusline struktuur (protsentides: noored, keskealised, vanurid )?
Noorte, keskmises elueas ja vanemate isendite arvukus on enam-vähem võrdne. Sellise populatsiooni arvukus on dünaamilises tasakaalus.

2008. aastal oli Afganistani viljakusnäitaja 6,58. Mida see tähendab?
See on elu jooksul saadud laste arv naise kohta keskmiselt. See tähendab, et üks naine Afganistanis elu jooksul sünnitab keskmiselt 6,58 last.

Mis on biosfäär?
Biosfäär ehk Maa ökosüsteem on kõikide Maakera organismide (kogu elusaine ) ja nendega seotud keskkonna ühendus. V. Vernadski biosfääri teooria järgi ülatub biosfäär graniidikihist litosfääris (maakoores) kuni osooniekraanini atmosfääris.

Mida näitab primaarproduktsioon ? Millised tegurid piiravad primaarproduktsiooni ?
Primaarproduktsioon näitab ökosüsteemide produktiivsuse. Piiravad tegurid on päikesekiirgus, vee kättesaadavus, mineraaltoiteainete defitsiit ja temperatuur.

Mis on bioom ?
Bioom on samatüübiliste ökosüsteemide kogum; ühe kliima- ja taimevööndi või mäestike kõrgusvööndi biogeotsönooside kogum. Bioomid jagunevad: maapealsed bioomid, magevee-ökosüsteemid, mere-ökosüsteemid.

Mis on eufootiline tsoon?
Pelaagiline keskkonna ehk ookeanivesi piirkond. Pinnakihist kuni 200m sügavuseni on eufootiline ehk epipelaagiline tsoon, kus toimub fotosüntees. Kihi paksus sõltub vee läbipaistavusest, olles ookeanide keskosades 200m, kuid šelfialadel ja eutroofsemates piirkondades palju vähem.

Seleta mõiste apwelling .
Apwelling on nähtus, kus külm, toitaineterikas pinnakihi alune vesi tõuseb pinnale. Toiduainete rohkuse ja valguse koosmõjul järgneb sellele reeglina fütoplanktoni õitseng. Apwelling soodustab hapniku liikunist veekihtide vahel. Enamasti on põhjustatud kestvatest samasuunalistest tuuktest. Apwellingu piirkonnad on väga rikkad planktoni ja muu elustiku poolest.

Miks muudab liigiline mitmekesisus ökosüsteemi stabiilsemaks?

Millised on kaks olulist klimaatilist tegurit, millest oleneb organismide levik?

Miks ühte osa taimekasvuks vajalikke elemente nimetatakse makroelementideks ja teist osa mikroelementideks?
Makroelemente organismid vajavad elutegevuseks suhteliselt suurtes kogustes aga mikroelemente väiksetes kogustes.

Nimeta kolm olulist taimetoitainet?
Valgud, süsivesikud, vitamiinid.

Millised on biootilised tegurid?
Biootilised tegurid on: konkurents , mutualism , kommensalism , amensalism, parasitism ja kisklus .

Mille poolest erineb liigiline mitmekesisus ökoloogilisest mitmekesisust?

Mille järgi jaotakse eluvööndeid ookeanis?

Kuidas seletada taimekoosluse vertikaalset stratifikatsiooni (rindelisust)?
Vertikaalne struktuur ehk rindelisus on määratud taimede eri kõrgusega koosluses. Üks rinne moodustab taimedest , mille lehestik on enam-vähem ühel kõrgusel. Eristatakse puu-, põõsa-, puhma -, rohu-, ja samblarinnet. Puurindes võidakse eristada esimest ja teist rinnet . Rinde kõrgus mõõdetakse mullapinnast kuni rinnet moodustavate taimede ülemise pinnani. Rindelisus tuleneb taimede erinevast nõudlusest päikesevalguse järele. See põhjustab erinevused taimede kõrguses ja määrab nende kasvu iseloomu. Rindeline kasv võimaldab kasvupinna palju paremat kasust.

Seleta mõiste fotoperiodism .
Fotoperiodism on organismide reaktsioon ööpäevase valgus- ja pimedusaja muutustele. Avaldub eriti taimeriigis. Paljude taimede õitsemine sõltub valguse- j pimedusperioodi pikkusest.

Mille poolest erinevad primaarne ja sekundaarne suktsessioon ?
Primaarne suktsessioon on kasvukoha esmakordne hõivamine liikide poolt. Näiteks elustiku areng merest kerkinud rannaaladel. Sekundaarne suktsessioon on mingil põhjusel osalt häivinud elustikuga kasvukoha varasema koosluse taastumine ja koha taasasustamine.

Mis on kliimakskooslus ?
Kliimaks - ehk püsikoosluste faas. Kliimaks on koosluste või ökosüsteemide arengurea suhteliselt püsiv lõppjärk, kus suktsessiooni enam ei toimu, ehkki fluktuatsioonid ning klimaatilised ja evolutsioonilised muutused jätkuvad. Mmaismaaökosüsteemide kliimakseid iseloomustavad keerukas ruumiline struktuur, pindalaühiku kohta tuleva biomassi suur väärtus, produktiivsuse ja koguhingamise ligikaudne tasakaal ja kindlakskujunenud mullaprofiil .

Kuidas avaldub suktsessioon veekeskkonnas?
Kuna veekeskkonna suktsessiooni iseloomustab peamiste toitainete kontsentratsiooni suurenemine, võib seda protsessi nimetada ka looduslikuks eutrofeerumiseks. Tegemist väga aeglase protsessiga, mis võib kesta sadu kuni tuhandeid aastaid erinevalt antropogeensest eutrofeerumisest, mil toitained on vette sattunud inimtegevuse tagajärel ning protsess võib toimuda mõnikord väga kiiresti.

Kuidas mõjutab röövkalade intensiivpüük fütoplanktoni juurdekasvu? Miks?

Mis on keskkonnaseire?
Keskkonnaseire on keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite järjepidev jälgimine, mille põhieesmärk on prognoosida keskkonnaseisundit ja saada lähteandmeid programmidele, planeeringutele ja arengukavade koostamiseks . Keskkonnaseiret teostatakse kolmel tasandil: riiklik keskkonnaseire; kohaliku omavalitsuse keskkonnaseire; ettevõtja keskkonnaseire (Omal kulul oma tegevusega tekitatud heitmete mõjupiirkonnas. Tehakse ka oma tarbeks, kuid enamasti kaasneb see kohustusena, kui ettevõttele on antud loodusvara kasutusõiguse luba või saasteluba .).

Mida tähistab lühend CITES ?
CITES ehk Washingtoni (1973) koncerentsioon – loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kaubanduse regulatsioon .

Miks on jäätmetootmine elaniku kohta Eestis üks maailma suurimaid?
Eesti on esirinnas maailmas jäätmete hulga poolest ühe elaniku kohta, seda eelkõige põlevkivienergeetika tõttu. Üle 80% jäätmete allikas töötlev tööstus, energeetikaettevõtted ja reovee puhastamine. Põhiosa moodustavad jäätmed põlevkivitööstusest (72%).

Mis on Natura 2000?
Natura 2000 on EL linnudirektiivi ja loodusdirektiivi alusel moodustatud kaitstavate alade võrgustik. Eestis valis Natura 2000 alad välja Elga liitumise hetkes . Kokku on Natura 2000 alasid Eestis 490 kogupindalaga 1 422 500 ha. Sellest 51% asub meres.

Nimeta vähemalt kaks Eestis elutsevat I kaitsekategooria liiki.
Mägi-lipphernes, roheline hiidkupar, merikotkas , euroopa naarits .

Seleta lahti sõnapaar „säästev areng“.
Säästev areng on eluviis, mis looduskasutuses arvestab oleva ja tulevaste põlvkondade huve.

Arengustrateegia Säästev Eesti 21 eesmärgid.
Eesmärgiks on tagada eesti kultuuriruumi säilimine, saavutada heaolu kasv, sidus ühiskond – sotsiaalne kaasatus , regionaalne tasakaal ja tugev kodanikuühiskond – ning ökoloogiline tasakaal.

Nimeta Läänemerd ümbritsevad riigid.
Eesti, Leedu, Läti Poola, Rootsi, Saksamaa, Soome, Taani, Venemaa.

Mis on HELCOM ?
1974. aastal kirjutasid Helsingis Läänemere-äärsed riigid alla Läänemere kaitse konventsioonile. Jõustus 1980. aastal Konventsiooni juhtorganiks Helsingi Komisjo ehk HELCOM. Alates 1980. aastate algusest on HELCOM töötanud Läänemere merekeskkonna parandamise nimel. Komisjoni liikmed võtavad vastu otsuseid ja soovitusi , mis on koostanud 5 töörühma poolt. Töörühmade tegevusvaldkonnad : seire ja keskkonnaseisundi hindamine, maismaa saaste, looduskaitse ja biodiversiteet, meretransport ning merereostusega võitlemine.

Mida tähendab riimvesi ?
Riimvesi – looduslike veekogude vesi, mille soolasus on 0,5-18%o.

Millised on Läänemere viis kõige olulisemat keskkonnaprobleemi?
Eutrofeerumine , merereostus, ohtlike ainete akumuleerumine elusorganismides, võõrliikide sissetung, bioloogilise mitmekesisuse häirimine.

Miks on lipofiilsed saasteained ohtlikud elusorganismidele?
Lipotroofilised ained akumuleeruvad organismides, kuna on võimelised tungima läbi rakumembraani (Pb, DDT, Hg).

Kuidas satuvad võõrliigid Läänemerre?
Mageveetranspordiga, naftatankerite ja kaubalaevade ballastveega.

.ODT Laadi alla originaalfail 9 lk · .odt · 132 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-03-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti

132 laadimist Kokku alla laetud

3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

ps1526 Õppematerjali autor

arvestusküsimuste vastused

ökoloogia keskkonnakaitse biofüüsika

Sarnased õppematerjalid

docx

Ökoloogia ja keskkonnakaitse alused - küsimused ja vastused

Ökoloogia ja keskkonnakaitse alused Kordamisküsimused: 1) Mis on ökoloogia? Ökoloogia on teadus, mis uurib organismide ja neid ümbritseva keskkonna vahelisi seoseid. 2) Mis on populatsioon? Populatsioon e. asurkond on omavahel vabalt ristuvate isendite kogum, mis asustab mingit kindlat territooriumi. Populatsiooni iseloomustavad arvukus, vanuseline, sooline ja geneetiline struktuur ning levila e. areaal. 3) Mis on biotsönoos? Biotsönoos e

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

doc

Ökoloogia ja Keskkond 2011 a.

Ökoloogia ja keskkonnakaitse alused Kordamisküsimused: 1) Mis on ökoloogia? Ökoloogia teadus, mis uurib organismide ja neid ümbritseva keskkonna vahelisi seoseid. Ökoloogia jaguneb veel: Inimese ökoloogia - uurib inimese poolt mõjutatud ökosüsteeme, samuti kuidas keskkond ja selle muutumine mõjutab inimest. On kompleksteadus ühiskonna ja looduse suhetest, sotsioökoloogia osa, mis uurib inimese mõju looduslikele ja kultuurökosüsteemidele. 2) Mis on populatsioon? Populatsioon e. asurkond on ühte liiki kuuluvate isendite (organismide) rühm, mis asustab mingit kindlat territooriumi. Populatsiooni iseloomustavad arvukus, vanuseline, sooline ja geneetiline struktuur ning levila e. areaal

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

ppt

TSÜKLID loeng

Aune Altmets, MSc Euroakadeemia Keskkonnakaitse teaduskond ÖKOLOOGILISED TSÜKLID Astronoomilised ja geosüsteemsed tsüklid Vee tsükkel Biogeokeemilised tsüklid Eesmärgid: Kirjeldada kolme olulisemat astronoomilist tsüklit. Selgitada atmosfääri tsükli põhjusi, protsesse ja selle seost globaalse õhusaastega. Kirjeldada kohaliku õhusaaste tüüpe ja põhjusi. Tutvustada geoloogilist aineringet, hüdroloogilist tsüklit. Tutvustada olulisemate elementide tsükleid. Aastaajad

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

docx

Ökoloogia I KONTROLLTÖÖ KÜSIMUSED

· Globaalsel tasemel · Regionaalsel tasemel · Munitsipaalsel tasemel · Ettevõtte või ärifirma tasemel · Individuaalse kodumajanduse tasemel Keskkonna juhtimise põhiline eesmärk - minimiseerida mõju väliskeskkonnale, säästev looduskasutus, säästva arengu ülalhoidmine. Keskkonnajuhtimise põhivahendid: · Indikaatorite väljavalimine · Seire (monitooring) ning mõõtmine · Keskkonnamõju hindamine · Keskkonnakaitse strateegia ettevõtetes ning organisatsioonides · Roheline toodang · Kaupade ja teenuste ökodisain · Ökoloogilised märgised · Elutsükli hindamine · Keskkonna juhtimissüsteemide väljatöötamine ja rakendamine Keskkonna juhtimise tähtsam osa on vastava seadusandlusbaasi olemasolu. Püstitatud eesmärke võib saavutada: · Vastavate seaduste rakendamisega · Majanduslike meetoditega: · Maksud ja lõivud (ressursside- ning saastemaksud)

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

114

ppt

Ökoloogia ja keskkonnakaitse täidetud test

väiksemates asustuskeskustes veetakse jäätmed endiselt ära segajäätmetena nii on ka jäätmete sorteerimine inimese jaoks mõttetu. (j) madal keskkonnateadlikkus Probleemiks · pole mitte niivõrd madal teadlikkus kuivõrd laiskus ja mugavus enamik inimesi teab keskkonnast ja selle kaitsmisest üsna laialdaselt, kuid kui asi puutub temasse endasse, siis lüüakse käega ja püütakse kergemini läbi ajada. (k) keskkonnakaitse seadusandluse ebapiisavus .· Keskkonnakaitse seadusandluse koostamisel kasutatakse samasugust üha keerulisemaks muutuvat keelt, mida teistegi alade seadusandluses ning mis pole üldjuhul seadustekstidega harva kokkupuutuvatele inimestele üldse mõistetav. Kahjuks on see ka spetsialistidele vaevaliselt arusaadav. Selline olukord toob praktikas (mida seadusandlus peab raamides hoidma ja reguleerima) kaasa lõputuid tõlgendusi, targutusi, valestimõistmisi ja käega löömisi.

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

docx

Ökoloogia ja keskkonnakaitse tehnoloogia 1 KT

arengu ülalhoidmine. Eestis tegeleb keskkonnaprobleemidega põhiliselt keskkonnaministeerium. Keskkonnaministeeriumi alluvuses töötavad ka: Keskkonnaamet, Kiirguskeskus, Keskkonnateabe keskus OÜ, Keskkonnauuringute keskus, Metsaamet, Maaamet, Keskkonnainspektsioon, Keskkonnafond jt. Keskkonnajuhtimise põhivahendid: Indikaatorite väljavalimine, seire (monitooring) ning mõõtmine, keskkonnamõju hindamine Keskkonnakaitse strateegia ettevõtetes ning organisatsioonides «Roheline» toodang , kaupade ja teenuste ökodisain, ökoloogilised märgised, elutsükli hindamine, keskkonnajuhtimissüsteemide väljatöötamine ja rakendamine. Keskkonnajuhtimise tähtsam osa on vastava seadusandlusbaasi olemasolu. Püstitatud eesmärke võib saavutada: Vastavate seaduste rakendamisega kui ka majanduslike meetoditega: Maksud ja lõivud (ressursside- ning saastemaksud), maksusoodustused, rahalised toetused ehk subsiidiumid

Ökoloogia

docx

Ökoloogia eksam 2017

Elustrateegiad K ja r strateegia K strateegia: vähe järglasi, järglased suhteliselt suured, järglased hea konkurentsivõimega, arvukus stabiilne, keskkonna kandevõime lähedal. NT KARU r strateegia: palju järglasi, järglased suhteliselt väikesed, järglased väikese konkurentsivõimega, arvukuse suured kõikumised. NT KALA Metapopulatsioon(id) – on lokaalpopulatsioonide kogum, mida omavahel ühendab migratsioon, st ränne ühest lokaalpopulatsioonist teise. 5. Koosluste ökoloogia. Liigisisesed ja liikide vahelised suhted e abiootilised tegurid. Koosluse mitmekesisus. Dominantliik. Servaefekt e ökoton. Koosluste vahetus e suktsessioon ja selle vormid. Koosluste taastumine e demutatsioon ja selle vormid. Kliimakskooslus. Kooslus – kõik elusorganismid, kes elavad koos mingil piiritletud territooriumil Sünökoloogia – uurib populatsioonide omavahelisi suhteid (uurib koosluste ja keskkonnatingimuste vahelisi suhteid)

Ökoloogia

docx

Ökoloogia - ja keskkonnakaitsetehnoloogi a 1. kontrolltöö

Juhtimist võib teostada: · Globaalsel tasemel · Regionaalsel tasemel · Munitsipaalsel tasemel · Ettevõtte või ärifirma tasemel · Individuaalse kodumajanduse tasemel Keskkonna juhtimise põhiline eesmärk - minimiseerida mõju väliskeskkonnale, säästev looduskasutus, säästva arengu ülalhoidmine. Keskkonnajuhtimise põhivahendid: · Indikaatorite väljavalimine · Seire (monitooring) ning mõõtmine · Keskkonnamõju hindamine · Keskkonnakaitse strateegia ettevõtetes ning organisatsioonides · Roheline toodang · Kaupade ja teenuste ökodisain · Ökoloogilised märgised · Elutsükli hindamine · Keskkonna juhtimissüsteemide väljatöötamine ja rakendamine Keskkonna juhtimise tähtsam osa on vastava seadusandlusbaasi olemasolu. Püstitatud eesmärke võib saavutada: · Vastavate seaduste rakendamisega · Majanduslike meetoditega: · Maksud ja lõivud (ressursside- ning saastemaksud)

Ökoloogia ja keskkonnatehnoloogia

Rohkem sarnaseid