Ökoloogia eksam 2017 (0)

Eesti Maaülikool - Ökoloogia - Ökoloogia

5 VÄGA HEA

Ökoloogia sisu ja mõiste. Ökoloogia teadusharud. Populatsioon , kooslus , ökosüsteem , biosfäär . Gaia hüpotees .
Ökoloogia mõiste – Ökoloogia uurib elusorganismide ja keskkonna vahelisi suhteid.

Ökoloogia teadusharud

Autökoloogia (organismiökoloogia) – uurib liigi ja keskkonnategurite vahelisi suhteid
Demökoloogia (populatsiooniökoloogia) – uurib populatsioonide ja keskkonnatingimuste vahelisi suhteid
Sünökoloogia (koosluste ökoloogia) – uurib populatsioonide omavahelisi suhteid ning koosluste ja keskkonnatingimuste vahelisi suhteid
Geoökoloogia e maastikuökoloogia – uurib maastikuüksuste omavahelisi suhteid ning aineringet ja energiavoogu maastikul (uurib maastiku mõju kooslustele)

Käitumisökoloogia – uurib loomade käitumist ja sobivust keskkonnatingimustega

Globaalökoloogia e biosfääriökoloogia – uurib Maad kui terviklikku süsteemi elukeskkonnana
Üldökoloogia – uurib eluslooduse ja keskkonna üldisi seaduspärasusi, mis kehtivad kõigil tasandeil
Populatsioon – sama rühm sama liiki isendeid, kes elavad kindlal ajal kindlas elupaigas (ristuvad omavahel).
Kooslus ( biotsönoos )– on kõik elusolendid , kes elavad kindlal ajal kindlas elupaigas ja on omavahel seotud. – kõik elusorganismid , kes elavad koos mingil piiritletud territooriumil
Ökosüsteem – on kindlas elupaigas elavad elusolendid koos ümbritseva eluta keskkonnaga. Ökosüsteem – abiootilise (eluta) ja biootilise (elus) keskkonna ühendus. Ökosüsteemi moodustavad ühisel territooriumil elavad ja omavahel toitumissuhetes olevad organismid koos ümbritseva eluta keskkonnaga.
Biosfäär – on kogu maakera elukeskkond(Maad ümbritsev elu sisaldav kiht). Kõik ökosüsteemid kokku moodustavad biosfääri, mis on eluslooduse kõige kõrgem tase. Biosfäär on kõige suurem ökosüsteem planeedil Maa.

Gaia hüpotees e geokeemilise keskkonna bioloogiline reguleerimine

Biosfääri eluks sobivust põhjendav kontseptsioon e geokeemilise keskkonna bioloogiline reguleerimine.
Elu olemasolu Maal tagab ise eluks vajalike füüsikaliste ja keemiliste olude stabiilsus Maa pinnal, õhkkonnas ja maailmameres.
Reguleerib atmosfääri gaasilist koostist (O2 ja CO2 tasakaalu)
Kontrollib ja keskmistab temperatuuri

Gaia hüpotees on poolteaduslik vaade, mis väidab, et planeet Maa tervikuna funktsioneerib kui elav organism.

Kõikide elusorganismide ühised tunnused. Eluslooduse organiseerituse tasemed . Eluslooduse süstemaatika .

Kõikide elusorganismide ühised tunnused:

Koosnevad rakkudest

Rakk on väiksem üksus, millel on kõik elu tunnused

Kõikidel elusorganismidel on aine- ja energiavahetus

Kõik elusorganismid kasvavad ja arenevad

Kõik elusorganismid paljunevad

Kõikidel elusorganismidel on sarnane keemiline koostis ja püsiv sisekeskkond

Kõik elusorganismid on keerulised

Elusorganismid reageerivad ärritusele

Elusorganismid kohastuvad oma elukeskkonnaga

Elusorganism – toitub, reageerib, areneb, kohaneb, paljuneb

Eluslooduse organiseerituse tasemed: aatom , molekul, makromolekul, organell , rakk , kude, organ, organsüsteem , organism, populatsioon, liik, kooslus, ökosüsteem, maastik, biosfäär
Molekul-organell- rakk -kude-organ-organsüsteem-organism-populatsioon-liik-kooslus-ökosüsteem-biosfäär?
Eluslooduse süstemaatika
Domeen ( Domain ) Eukarya Eukarüoodid
Riik (Kingdom) Zoa Loomad
Hõimkond (Phylum) Chordata Keelikloomad
Klass ( Class ) Mammalia Imetajad
Selts ( Order ) Carnivora Kiskjalised
Sugukond (Family) Felidae Kaslased
Perekond ( Genus ) Felis Kass
Liik ( Species ) Felis lynx Ilves
TAKSON – on süstemaatika ühik, mis ühendab organisme mingite sarnaste omaduste alusel ühte gruppi.

Abiootilised keskkonnategurid ja nende mõju taimedele ning loomadele. Sünergism. Kohastumine ja kohanemine . Limiteerivad tegurid. Organismide vastused keskkonnatingimuste muutumisele. Ökoamplituud . Ökomišš.

Abiootilised keskkonnategurid ja nende mõju taimedele ning loomadele

Abiootilised keskkonnategurid (eluta looduse tegurid, st keskkond): päikesevalgus, temperatuur, sademed, tuul, happelisus (pH), toitainete sisaldus, veerežiim , rõhk, tuli, soolsus
Nende mõju taimedele -
Nende mõju loomadele -
Sünergism – on erinevate keskkonnatingimuste koosmõju. NT TUULEKÜLM

Kohastumine ja kohanemine

Kohastumine – pöördumatu, nt kaktused on kuivusega kohastunud , evolutsiooniline adaptatsioon
Adaptatsioon – organismide ehituse või talituse kujunemine selliseks , et see tagab paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise
Kohanemine – pöörduv, ontogeeniline, adaptatsioon (laps kohaneb lasteaias)

Limiteerivad tegurid

Temperatuur
Niiskus
Vesi
Rõhk
Valgus
Gaasid

Organismide vastused keskkonnatingimuste muutumisele

Reguleerijad on organismid, kes on võimelised säilitama välise keskkonna muutudes oma sisekeskkonna stabiilsena.
Kohanejad on organismid, kes ei saa reguleerida oma sisekeskkonda.
Taliuinak – kergem püsisoojaste loomade puhkeseisund ebasoodsate aegade üleelamiseks.
Talveuni – loomade tardumusseisund talve üleelamiseks. Ainevahetus intensiivsus väga madal, energia varuainetest, püsisoojastel kehatemperatuur langenud peaaegu keskkonnatemperatuuri tasemele .
Tarduni e letargia – enamasti lühiajaline sügava une taoline seisund madalate temperatuuride üleelamiseks.
Suveuni – kuumade ja kuivade aastaaegade üleelamiseks. Esineb paljudel stepiloomadel.
Anabioos – organismi eluprotsessid sedavõrd aeglustunud, et nähtavaid eluavaldusi pole.
Mimikri – mittesugulaslikel loomadel looduslikus valikus kujunenud kaitsekohastumuslik sarnasus
Mimees – sarnasus mittesöödava esemega
Hoiatusvärv – kehakatete ere ja silmapaistev värvus, mis teeb hästi kaitstud looma hästi nähtavaks ja väldib juhuslikke kallaletunge.
Ökoamplituud – teatud keskkonnatingimuse väärtuste vahemik, milles organism suudab elada
Ökonišš – populatsiooni püsimiseks tarvilike tegurite olemasolu (ökoamplituudide vahemik).

Popultsiooniökoloogia. Populatsioonide määratlemine. Populatsiooni iseloomustavad tegurid. Populatsiooni kasvu tüübid ja keskkonna kandevõime . Populatsioonide tsüklilisus. Areaal ja levik. Elustrateegiad K ja r strateegia. Metapopulatsioonid.

Populatsiooniökoloogia – organisme looduses mõjutavad nii abiootiline (eluta) keskkond kui biootiline(elus) keskkond. Lisaks neile mõjutavad organisme ka teised organismid, esmajärjekorras nende omad liigikaaslased.

Populatsioonide määratlemine

Geograafiline populatsioon – paikneb loodusgeograafiliselt ühtlases piirkonnas, kuid koosluste poolest mitmekesisemal maastikul (taiga)
Ökoloogiline populatsioon – on seoses kindla ökosüsteemiga (mets)
Lokaalpopulatsioon – liigi väikseim elementaarrühm ühe ökosüsteemi piires (kuusetukk metsas)

Populatsiooni iseloomustavad tegurid

Populatsiooni arvukus ja tihedus
Sündivus
Suremus
Sisse- ja väljaränne
Levikutüüp
Ealine struktuur
Sooline struktuur
Populatsiooni kasv

Populatsiooni kasvu tüübid ja keskkonna kandevõime

Populatsiooni kasvu tüübid:

Eksponentsiaalne kasv – limiteerimatu kasv, mida suuremaks populatsioon saab, seda kiiremini ta kasvab
Logistiline kasv – populatsiooni kasv ajas. Kui populatsioon kasvab, hakkavad ressursid populatsiooni kasvu limiteerima, kasvukiirus väheneb, sündimus ületab suremust järjest vähem, kuni lõpuks saavad nad võrdseks.

Keskkonna kandevõime e keskkonnamahutavus – populatsiooni arvukus, mille puhul populatsioon kasutab keskkonna varusid samal määral, kui need looduslikult uuenevad. *Ükski populatsioon ei saa kasvada piiramatult, *ainuke populatsioon, kes jätkuvalt eksponentsiaalselt kasvab, on inimpopulatsioon, ja ei ole teada, kuidas ja millal Maa kandevõime saavutatakse.
Populatsioonide tsüklilisus
Populatsiooni lained – populatsiooni arvukuse suured kõikumised keskmise taseme ümber keskkonnategurite ja populatsioonisisese regulatsiooni koosmõjul. Populatsioonilained võivad olla perioodilised (sesoonsed, aastased) või aperioodilised ning liigist ja keskkonna omadustest olenevalt kas sujuvad või järsud. Mõnede lindude, imetajate ja putukate populatsioonide arvukus varieerub tähelepanuväärse korrapärasusega.
Populatsiooni tsüklite seletuseks on pakutud mitmeid hüpoteese.

Üks idee on, et tiheduse suurenemine reguleerib populatsiooni, võib-olla mõjutades organismide sisesekretsiooni süsteeme.

Teine hüpotees on, et populatsiooni lained on põhjustatud ajalisest viivitusest röövlooma või parasiidi vastuse ja tema saaklooma või peremehe tiheduse suurenemise vahel.

Areaal

Areaal e levila – geograafilised ( ruumilised ) piirid, milles mingi liigi populatsioonid elavad
Liigid võivad olla:

Kosmopoliitsed
Tsirkumkontinentaalsed ja tsirkumokeaansed
Endeemsed
Katkelised

Relikt – liik, mis on säilinud varasema levilaga võrreldes väiksemal alal

Levik

Territoriaalstruktuur e levik näitab, kuidas isendid on ruumis jaotunud
Levikul on 3 tüüpi:
Elustrateegiad K ja r strateegia

K strateegia: vähe järglasi, järglased suhteliselt suured, järglased hea konkurentsivõimega, arvukus stabiilne, keskkonna kandevõime lähedal. NT KARU

r strateegia: palju järglasi, järglased suhteliselt väikesed, järglased väikese konkurentsivõimega, arvukuse suured kõikumised. NT KALA

Metapopulatsioon(id) – on lokaalpopulatsioonide kogum, mida omavahel ühendab migratsioon , st ränne ühest lokaalpopulatsioonist teise.

Koosluste ökoloogia. Liigisisesed ja liikide vahelised suhted e abiootilised tegurid. Koosluse mitmekesisus . Dominantliik . Servaefekt e ökoton. Koosluste vahetus e suktsessioon ja selle vormid. Koosluste taastumine e demutatsioon ja selle vormid. Kliimakskooslus .

Kooslus – kõik elusorganismid, kes elavad koos mingil piiritletud territooriumil

Sünökoloogia – uurib populatsioonide omavahelisi suhteid (uurib koosluste ja keskkonnatingimuste vahelisi suhteid)

Liigisisesed ja liikide vahelised suhted e abiootilised tegurid

Mõiste
Liik 1
Liik 2
Neutralism 0
0
populatsioonid ei mõjuta üksteist, ei vaja üksteist
Amensalism
0
-
üks liik surub teise maha, aga ise kasu ei saa, bakteritel
Konkurents
-
-
liigisisene ja liikidevaheline, vahetu või ressursi kaudu, üksteist ei vaja
Parasitism
+
-
Parasiit/ peremees suhe, peremees on parasiidile vajalik, parasiit peremehele mitte
Kisklus (herbivoorlus)
+
-
Üks saab kasu, teine kahju, ärasööjale on tema ohver vajalik
Allelopaatia
+
-
Keemilised mõjutused, mis ühele liigile on kasulikud ja teisele kahjulikud, taimedel
Kommensalism
+
0
Üks saab kasu, teisel on kasutu ja kahjutu , bakterid seedekulglas
Protokooperatsioon
+
+
mõlemale kasulik, aga mitte vajalik
Mutualism
+
+
mõlemale kasulik ja vajalik, mükoriisa , tolmeldamine, seedeelundite mikroobid

Koosluse mitmekesisus

Liigiline mitmekesisus ( eluvormid , liigid)
Struktuurne mitmekesisus

suuruseline
funktsionaalne e talituslik ( toiduahel , toiduvõrk , infovahetus)
ajaline (ööpäeva- ja aastarütmid)
ruumiline e paigutuslik (jaotumus, taimekoosluste horisontaalstruktuur)

Geneetiline mitmekesisus

Dominantliik – on mingis koosluse organismirühmas ülekaalus olev ja selle aineringes tähtsaim liik
Servaefekt e ökoton – kahe järsult erineva maastiku või koosluse siirdevöönd , mis sisaldab mõlema elemente ja on seepärast mitmekesisem või liigirikkam kui kumbki neist.

Koosluste vahetus e suktsessioon ja selle vormid

Suktsessioon e koosluste vahetus – ökosüsteemide muutumine sadade kuni tuhandete aastate jooksul, on seotud koosluse koosseisu ja struktuuri pöördumatu ümberkujunemisega ning viivad uue koosluse kujunemiseni.
Suktsessioon mahajäetud põllul:
Suktsessiooni vormid:

Primaarne suktsessioon – koosluste vahetus algab tühjalt kohalt nagu liivaluited, uus vulkaaniline pinnas, kaljud või jää alt vabanenud pinnas
Sekundaarne suktsessioon – koosluste vahetus algab, kust esialgne kooslus on mingil põhjusel (tuli, üleujutus, torm , metsaraie) hävinud
Autogeenne suktsessioon – koosluste vahetust põhjustavad koosluse sisemised tegurid nagu pinnase kihistumine, mullateke , taimede varjutamine teiste taimede poolt jms
Allogeenne suktsessioon – koosluste vahetust põhjustavad välistegurid nagu kliima, maakerge , setete kuhjumine lammidel jms

Koosluste taastumine e demutatsioon

Taastumised e demutatsioonid – toimuvad juhul, kui kooslus on tugevalt häiritud mingi loodusõnnetuse, sageli inimtegevuse tagajärjel.
Kui vaibub häiriva teguri otsene mõju, algab looduslik taastumine, aja jooksul taastub algne või pisut vaesem kooslus. NÄITEKS: veereostus , inimesed korrastavad veekogu ja selle lähiümbrust. Kui see on juba mõnda aega puhas olnud, siis hakkavad veekogu ümbrusesse uuesti taimed kasvama, samuti taastuvad taimed vees kui kaldal .
Kliimakskooslus
Kliimakskooslus = püsivas olekus kooslused (kooslus, millest edasi enam suktsessioon minna ei saa nt. kuusik taastub, järv muutub rabaks, liivak nõmmemetsas)
Tänapäeva käsitluses on kliimakskooslus väga aeglase arenguga kooslus, mille muutused on ühe inimpõlvkonna kestel märkamatud.

Ökosüsteem. Ökoamplituud. Ökonišš. Maismaaökosüsteemid. Mereökosüsteemid . Mageveeökosüsteemid. Bioom .

Ökosüsteem – on abiootilise ja biootilise keskkonna ühendus, kooslus + eluta keskkond

Ökoamplituud – teatud keskkonnatingimuse väärtuste vahemik, milles organism suudab elada. JOONIS!!!!
Ökonišš – populatsiooni püsimiseks tarvilike tegurite olemasolu (ökoamplituudide vahemik). Liigi koht ökosüsteemis
Maismaaökosüsteemid

Tundra (arktiline, alpiinne )
Boreaalsed okasmetsad (taiga), (segametsavöönd)
Parasvöötme lehtmetsad
Parasvöötme rohumaad (stepp, rohtla , pusta, pampa , preeria)
Troopilised ja subtroopilised rohumaad (savann, puisrohtla )
Kõrbed (rohu- ja põõsaskõrbed)
Pooligihaljad troopilised metsad kuiva ja märja aastaaja vaheldumisega
Igihaljad troopilised vihmametsad
(Torkpõõsastikud)

Mereökosüsteemid

Avaookean (pelaagiline)
Kontinentaalself (rannikuveed)
Upwelling ’u alad (süvavee kerke alad)
Estuaarid (jõgede suudmealad)

Mageveeökosüsteemid

Lentilised e seisuveekogude ökosüsteemid ( järved , tiigid jne)
Lootilised e vooluvete ökosüsteemid ( jõed , ojad jne)
Märgalad (sood, soostunud alad)

Bioom – samatüübiliste ökosüsteemide kogum, makroökosüsteem, näiteks ühe kliima- ja taimkattevööndi või mäestike kõrgusvööndi ökosüsteemide kogum

Energia liikumine ökosüsteemis. Termodünaamika seadused. Energiavood biosfääris ja Maa energiabilanss . Fotosüntees . Rakuhingamine . Süsiniku ja hapniku liikumine läbi elus ja eluta keskkonna.

Energia liikumine ökosüsteemis

Termodünaamika seadused

Termodünaamika I seadus e energia jäävuse seadus – energia võib minna ühest vormist teise, aga ta ei teki ega kao.
Termodünaamika II seadus – isoleeritud süsteemis kulgevad kõik protsessid entroopia kasvu suunas. Kõige hajutatum energia termodünaamika seisukohalt on soojusenergia.
Energiavood biosfääris
Maa energiabilanss
Maale saabuvate ja siit lahkuvate energiavoogude vahet nimetatakse energiabilansiks.

Energiabilanss on 0, kui saadav ja kulutav energia on tasakaalus. Loodusprotsessid on stabiilsed, ei toimu soojenemist ega jahtumist.
Energiabilanss on positiivne. Maa saab rohkem kiirgust, kui seda kulutab
Energiabilanss on negatiivne, Maa kulutab rohkem energiat, kui saab, toimub jahtumine

Fotosüntees

Kõige olulisem assimilatsiooniprotsess (=süntees)
6CO2 + 12H2O → C6H12O6 + 6H2O + 6O2
Toimub ainult rohelistes taimerakkudes
Valgusenergia muudetakse keemiliseks energiaks
Anorgaanilistest ühenditest CO2 ja H2O sünteesitakse orgaanilisi ühendeid (glükoos)

Rakuhingamine
Rakuhingamise 3 etappi

Glükolüüs (toimub raku tsütoplasmavõrgustikus)

Tsitraaditsükkel (toimub mitokondri sisemuses)

Hingamisahela reaktsioonid (toimuvad mitokondri harjakeste membraanides)
Süsiniku ja hapniku liikumine läbi elus ja eluta keskkonna

Toitainete liikumine ökosüsteemis. Autotroofid ja heterotroofid . Tootjad, tarbijad ja lagundajad. Parasiidid . Primaar -, sekundaar -, bruto - ja netoproduktsioon. Spetsialistid ja generalistid. Herbi-, omni- ja karnivoorid . Bioproduktsioon . Ökoloogilise püramiidi tüübid. Troofilised tasemed ja tarbimisastmed. Toiduahel. Toiduvõrgustik . Konsortsium.

Autotroofid – organismid, kes sünteesivad eluks vajalike orgaanilisi aineid ise

Energiat saavad päikesekiirgusest

Heterotroofid – organismid, kes eluks vajalikke orgaanilisi aineid saavad väljast ja ise orgaanilist ainet ei sünteesi

Saavad energiat valmis orgaanilisest ainest

Tootjad: taimed e produtsendid , fotosünteesijad, autotroofid
Tarbijad: loomad, inimesed, tarbijad e konsumendid, heterotroofid
Lagundajad: seened, bakterid

Parasiidid – nugilised, organismid, kes elavad teistes organismides (endoparasiidid) või nende pinnal (ektoparasiidid) ja kasutavad nende koostis- või toitaineid.

Primaar-, sekundaar-, bruto- ja netoproduktsioon

Primaarproduktsioon – 1. troofilise taseme toodang. Autotroofsete organismide kasutatud energia, mis moodustab toiduahela esimese astme kogutoodangu, või heterotroofidele edastatav energia, mis moodustab esmase puhastoodangu.
Sekundaarproduktsioon – 2. troofilise taseme toodang. – on energiakogus , mille on talletanud toiduahela teise astme taimtoidulised organismid, või energiakogus, mis antakse edasi kolmandale astmele (teisene puhastoodang).
Brutoproduktsioon – ökoloogilise süsteemi kogutoodang. Kogu sünteesiprotsesside käigus seotud energia
Netoproduktsioon – ökoloogilise süsteemi puhastoodang. Sünteesiprotsesside käigus seotud energia ja samal ajal kulutatud energia vahe

Spetsialistid ja generalistid

Spetsialistid e monofaagid – kindlatele keskkonnatingimustele (kindlale toidule) kohastunud organismid (nt panda) EESTIS KAPSALIBLIKAS (sööb õienektarit).
Generalistid e polüfaagid – laia ökoamplituudiga segatoidulised organismid.

Herbi-, omni- ja karnivoorid

Herbivoorid – taimetoidulised loomad
Omnivoorid – kõigetoidulised loomad
Karnivoorid – lihatoidulised loomad
Bioproduktsioon – aja jooksul kogunenud orgaanilise aine hulk

Ökoloogilise püramiidi tüübid

Ökoloogiline püramiid – ökosüsteemi troofilise struktuuri kujutis. Iga toiduahela lüli e troofiline tase reguleerib eelneva lüli arvukust ja sõltub sellest.

Arvukuse püramiid

Biomassi püramiid

Energiapüramiid

Troofilised tasemed ja tarbimisastmed

Troofiline tase – tootjad e autotroofid e taimed

Troofiline tase – esimese astme tarbijad e herbivoorid

Troofiline tase – teise astme tarbijad e karnivoorid või omnivoorid

Troofiline tase – kolmanda astme tarbijad e karnivoorid või omnivoorid
Toiduahel – jada organisme, keda seovad järjestikku toitumine ja toiduobjektiks olemine. Toiduahel näitab aine ja energia liikumist tootjatelt tarbijate kaudu lagundajatele
Toiduahela I tase – autotroofid
II tase – fütofaagid
III ja järgnevad tasemed – zoofaagid
Toiduvõrgustik – erinevad toiduahelad põimuvad toiduvõrgustikuks, toiduvõrgustik näitab, kes keda sööb.
Konsortsium – kogum organisme, keda toit või elupaik seostab mingi kindla taimega (taim on neile orgaanilise aine lähteaine või substraat)

Ainete liikumine ökosüsteemis. Bioelemendid . Põhibioelemendid. Makrobioelemendid. Mikrobioelemendid. Vesi. Aineringed . Veeringe. Geoloogiline ringe . C-ringe. N-ringe. P-ringe. S-ringe.
Bioelemendid on keemilised elemendid, mis moodustava organismi elementaarkoostise

Organismi elementaarkoostis on tema ehituse ja talitluse aluseks

Elusorganismidest on leitud üle 70 keemilise elemendi

Elusorganismide talitluseks vajalik miinimum on 27 keemilist elementi

Põhibioelemendid

Põhibioelemendid esinevad biomolekulides aatomitena ja nende kombinatsioonidest moodustuvad biomolekulid ; Põhibioelemendid: H, C, O, N, P, S.
Nendest elementidest on üles ehitatud biomolekulid ( valgud , rasvad , suhkrud , nukleiinhapped ) ehk raku orgaaniline aine.

Makrobioelemendid

Makrobioelemendid esinevad ioonidena,
Makrobioelemendid: Ca2+, Na+, K+, Mg2+, Cl-
KALTSIUM tagab terved luud, hambad, lihased ja närvid. NAATRIUMi on vaja normaalse veevahetuse tagamiseks vere- ja koerakkude vahel,

Mikrobioelemendid

Minimaalne esinemine inimorganismis on eluks hädavajalik
Mikrobioelemendid: Fe, Cu, Zn, Mn, Co, I, Mo, V, Ni, F, Cr, Se, Si, Sn, B, As
MÕNI NÄIDE:
Vesi
Vesi on:

fotosünteesi üks lähteaineid
hingamise üks produkte
üks organismide ehitusmaterjale
biokeemiliste protsesside keskkond
paljude organismide elukeskkond
maa kliima oluline mõjutaja
elu häll

Aineringed

Aineringe on ainete pidevalt korduv ringlemine Maa pinnal (atmo-, hüdro -, lito- ja biosfääris) või ühest Maa sfäärist teise.
Ulatuse ja kestuse järgi eristatakse mitmesuguseid aineringeid:

Väike geoloogiline aineringe
Suur geoloogiline aineringe
Biogeokeemiline tsükkel – ainete liikumine ja muutumine ökosüsteemis biokeemiliste protsesside toimel
Bioloogiline aineringe

Veeringe

Päikeseenergia toimel vesi aurustub ja kandub atmosfääri, seal jahtudes hakkab veeaur kondenseeruma
Geoloogiline ringe
Väike geoloogiline aineringe (kivimite murenemisest settekivimite moodustumiseni)
Suur geoloogiline aineringe (settekivimid satuvad maakoore liikuvais osades sügavale ja neist tekivad moondekivimid, mis maapinnale sattudes uuesti murenevad)

C-ringe

Kiire süsinikuringe : süsinik seotakse fotosünteesi vahendusel elusainesse. Aeglane süsinikuringe: selle süsinikuringe käigus tekivad fossiilsed kütused , kütuste põletamisel jõuab süsinik tagasi atmosfääri.
Varud peamiselt (99%) kivimites ja setetes, elusorganismidele kättesaadav õhust CO2-na. Süsinik on: kõikide orgaaniliste ühendite koostisosa , organismidele ehitusmaterjaliks ja energeetiliste protsesside vahendaja.
SÜSINIKURINGE

Gaasid: CO2, CH4, CO
Mineraalid : CaCO3, CaMgCo3, FeCO3 (süsinikuringes väheaktiivne)
Orgaaniline süsinik: süsivesikud , rasvad, valgud, nukleiinhapped, aminohapped jne
99% süsinikust maakeral paikneb setetes, 1% on aktiivses ringluses
Taimed toodavad orgaanilist süsinikku fotosünteesi käigus, hingamise käigus orgaaniline süsinik vabaneb CO2-ks.

Nitrifikatsioon – ammooniumi oksüdeerumine bakterite kaasabil nitrititeks ja edasi nitraatideks, seotud fotosünteesiga
Denitrifikatsioon – vähenenud hapniku tingimustes mõned bakterite liigid kasutavad hingamiseks nitraate, vabaneb gaasiline lämmastik mis lahkub süsteemist

N-ringe

Lämmastikuringe

Peamiseks varuks õhulämmastik (N2), 78% õhust
Lämmastik on:

Oluline element aminohapetes (valkudes)
Oluline element nukleiinhapetes (RNA, DNA)
Sageli limiteerivaks teguriks ökosüsteemides
Oluline bakteriaalses ainevahetuses

P-ringe

Fosforiringe

Varud peamiselt kivimites
Fosfor on:

Oluline komponent nukleiinhapetes (DNA, RNA)
Oluline komponent rakumembraanides
Oluline komponent luudes ja hammastes
Osaline rakusisestes protsessides energiaülekandjana

S-ringe

Väävliringe

Varud maakoores kips (CaSO4) ja püriit (FeS2), veekogudes sulfaat (SO42-), H2S ja S0. Mullas sulfaat, atmosfääris vääveldioksiid (SO2), H2S
Väävel on:

Oluline komponent mitmetes aminohapetes
Osaline bakteriaalses ainevahetuses

.DOCX Laadi alla originaalfail 17 lk · .docx · 75 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2017-12-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti

75 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

myrsik Õppematerjali autor

Ökoloogia eksami kordamisteemad.

populatsioon kooslus ökosüsteem ökoloogia elusorganism elusorganismid ökosüsteemid populatsioonid aineringe suktsessioon toiduahel

Sarnased õppematerjalid

docx

Ökoloogia kordamis küsimused 18/19

ÖKOLOOGIA EKSAMI PROGRAMM Ökoloogia sisu ja mõiste Ökoloogia kuulub elusloodust uurivate teaduste hulka. Ökoloogia on teadus, mis uurib organismide ja keskkonna vahelisi vastastikuseid suhteid Ökoloogia teadusharud: Autökoloogia organismiökoloogia, liigi ja keskkonnategurite suhteid uuriv ökoloogia haru Demökoloogia ökoloogia haru, mis uurib organismide populatsioone ja nende keskkonnaoludest johtuvat dünaamikat Sünökoloogia Uurib populatsioonide omavahelisis suhteid ning koosluste ja keskkonnatingimuste suhteid Geoökoloogia- uurib maastikuüksuste ökosüsteemide siseseid ja vahelisi suhteid ning maastiku aineringet ja energiavoolu, lähtudes organismide ja nende koosluste kohta tehtud uuringuist. Käitumisökoloogia Globaalökoloogia ökoloogia haru, mis uurib Maad kui terviklikku süsteemi

Ökoloogia

docx

ÖKOLOOGIA EKSAMI PROGRAMM

Eluslooduse süstemaatika. Abiootilised keskkonnategurid ja nende mõju taimedele ning loomadele. Sünergism. Kohastumine ja kohanemine. Limiteerivad tegurid. Organismide vastused keskkonnatingimuste muutumisele. Ökoamplituud. Ökomiss. Popultsiooniökoloogia. Populatsioonide määratlemine. Populatsiooni iseloomustavad tegurid. Populatsiooni kasvu tüübid ja keskkonna kandevõime. Populatsioonide tsüklilisus. Areaal ja levik. Elustrateegiad K ja r strateegia. Metapopulatsioonid. Koosluste ökoloogia. Liigisisesed ja liikide vahelised suhted e abiootilised tegurid. Koosluse mitmekesisus. Dominantliik. Servaefekt e ökoton. Koosluste vahetus e suktsessioon ja selle vormid. Koosluste taastumine e demutatsioon ja selle vormid. Kliimakskooslus. Ökosüsteem. Ökoamplituud. Ökoniss. Maismaaökosüsteemid. Mereökosüsteemid. Mageveeökosüsteemid. Bioom. Energia liikumine ökosüsteemis. Termodünaamika seadused. Energiavood biosfääris ja Maa energiabilanss. Fotosüntees. Rakuhingamine

Ökoloogia

doc

ökoloogia lühikonspekt

· Odum, E.P. 1997. Ecology a pridge between science and society · Ökoloogia (ecology) (oikos eluruum, logos õpetus) õpetus eluruumi seaduspäradest; teadus organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest. · Termini võttis 1866.a. kasutusele saksa teadlane E. Haeckel. · Autökoloogia (organismal ecology) organismiökoloogia, liigi (seda esindavate isendite) ja keskkonnategurite suhteid uuriv ökoloogia haru . A-t jaotatakse uuritavate keskkonnategurite või organismirühmade ja nende elutalitluse järgi (näit. Lindude autökoloogias eristatakse pesitsus- ja toitumisökoloogiat). · Termini võtsid tarvitusele Schröter ja Kircher 1896. Demökoloogia (population ecology) populatsiooniökoloogia (Schwerdtfeger 1963), ökoloogia haru, mis uurib organismide populatsioone ja nende keskkonnaoludest johtuvat dünaamikat

Ökoloogia

doc

Ökoloogaia lühikonspekt

Odum, E.P. 1997. Ecology – a pridge between science and society • Ökoloogia (ecology) (oikos – eluruum, logos – õpetus) – õpetus eluruumi seaduspäradest; teadus organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest. • Termini võttis 1866.a. kasutusele saksa teadlane E. Haeckel. • Autökoloogia (organismal ecology)– organismiökoloogia, liigi (seda esindavate isendite) ja keskkonnategurite suhteid uuriv ökoloogia haru . A-t jaotatakse uuritavate keskkonnategurite või organismirühmade ja nende elutalitluse järgi (näit. Lindude autökoloogias eristatakse pesitsus- ja toitumisökoloogiat). • Termini võtsid tarvitusele Schröter ja Kircher 1896. Demökoloogia (population ecology)– populatsiooniökoloogia (Schwerdtfeger 1963), ökoloogia haru, mis uurib organismide populatsioone ja nende keskkonnaoludest johtuvat dünaamikat

Ökoloogia

doc

Ökoloogia lühikonspekt

Odum, E.P. 1997. Ecology a pridge between science and society · Ökoloogia (ecology) (oikos eluruum, logos õpetus) õpetus eluruumi seaduspäradest; teadus organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest. · Termini võttis 1866.a. kasutusele saksa teadlane E. Haeckel. · Autökoloogia (organismal ecology) organismiökoloogia, liigi (seda esindavate isendite) ja keskkonnategurite suhteid uuriv ökoloogia haru . A-t jaotatakse uuritavate keskkonnategurite või organismirühmade ja nende elutalitluse järgi (näit. Lindude autökoloogias eristatakse pesitsus- ja toitumisökoloogiat). · Termini võtsid tarvitusele Schröter ja Kircher 1896. Demökoloogia (population ecology) populatsiooniökoloogia (Schwerdtfeger 1963), ökoloogia haru, mis uurib organismide populatsioone ja nende keskkonnaoludest johtuvat dünaamikat

Ökoloogia

pdf

Ökoloogia arvestus

organismid koos ümbritseva keskkonnaga. Biosfäär - Maad ümbritsev elu sisaldav kiht, kus elavad organismid, toimub süntees ja orgaanika. Biosfäär ühendab terava piirita litosfääri, hüdrosfääri ja atmosfääri. Organismiökoloogia uurib liigi ja keskkonnategurite vahelisi suhteid. Populatsioon - rühm sama liiki isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas ja ristuvad omavahel (hüljesed). Sünökoloogia ehk koosluste ökoloogia uurib populatsioonide omavahelisi suhteid ning koosluste ja keskkonnatingimuste vahelisi suhteid. Ökofüsioloogia uurib organismide talitlusi ja keskkonna vahelisi suhteid. Maastikuökoloogia uurib maastikuüksuste omavahelisi suhteid ning aineringet ja energiavoolu maastikul, uurib maastike struktuuri mõju eluskooslustele. Üldökoloogia uurib eluslooduse ja keskkonna üldisi seaduspärasusi, mis kehtivad kõigil tasanditel.

Ökoloogia ja keskkond

doc

Ökoloogia lühikonspekt

Kooslus (biotsönoos) kõik elusorganismid, kes elavad koos mingil piiritletud territooriumil või liigid, mis esinevad koos ja interakteeruvad. Populatsioon on rühm üht liiki isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas, mõnedel juhtudel lisandub tingimus, et populatsiooni isendid ristuvad omavahel. Ökosüsteem süsteem, mis haarab endasse koosluse ja tema poolt oluliselt muudetud keskkonna (abiootilise ja biootilise keskkonna ühendus). Biosfäär Biosfäär on see osa Maast, kus organismid elada saavad (s.t. bioloogiliselt sobiv muld, õhk, vesi). Biosfäär või ökosfäär sulanduvad märkamatult (terava piirita) litosfääri (kaljud, setted, Maa pealiskord jne.), hüdrosfääri ja atmosfääri. Gaia hüpotees e geokeemilise keskkonna bioloogiline reguleerimine: Elu olemasolu Maal tagab ise eluks vajalike füüsikaliste ja keemiliste olude stabiilsuse Maa pinnal, õhkkonnas ja maailmameres. reguleerib atmosfääri gaasilist koostist (O2 ja CO2 tasakaalu) Kontro

Ökoloogia

docx

Ökoloogia konspekt

pargis ökosüsteem maastik biosfäär Sfäär kiht ümber maakera Atmosfäär õhk Hüdrosfäär vesi Litosfäär kivimid Pedosfäär muld Biosfäär Maad ümbritsev elusloodust sisaldav kiht ANATOOMIA inimese siseehitus MORFOLOOGIA inimese väisehitus FÜSIOLOOGIA inimese elundid ÖKOAMPLITUUD teatud k keskkonnatingimuse väärtuste vahemik, milles organism suudab elada Troof toidumõisted Autotroof isetoituja (taim) Koosluste ökoloogia Kooslus - kõik elusorganismid, kes elvad koos mingil piiritletud territooriumil Sünökoloogia uurib populatsioonide omevahelisi suhteid Ökoton - kahe järsult erineva maastiku või koosluse siirdevöönd, mis sisaldab mõlema elemente ja on seepärast mitmekesisem või liigirikkam kui kumbki neist nn servaefekt Taastumised e. Demutatsioonid toimuvad juhul, kui kooslus on tugevalt häiritud mingi loodusõnnetuse, sageli inimtegevuse tagajärjel. Suktessioon e

Ökoloogia ja keskkond

Rohkem sarnaseid