Ehitusfirma käibevara. Käibevara katteallikad. (0)

Loeng 7: Ehitusfirma käibevara . Käibevara katteallikad.
Käibevara olemus
Käibevara on vara:
- mida ettevōte hoiab tavalise majandustegevuse käigus toimuva müügi tarbeks;
- mis on sellise müügi nimel toimuva tootmise protsessis;
- mis on kauba tootmiseks vōi teenuse osutamiseks vajalike mater­jalide vōi pooltoodete vormis
Käibevara bilansis jaguneb seitsmesse pōhirühma:
1) raha ja pangakontod,
2) aktsiad ja muud väärtpaberid ,
3) nōuded ostjate vastu,
4) mitmesugused nōuded,
5) viitlaekumised,
6) ettemakstud tulevaste perioodide kulud,
7) varud.
Raha ja pangakontodel hoiavad ettevõtted raha selleks, et tagada normaalne äritegevus .
Ettevõtted võivad raha hoida:

• ettevõtte kassas,
  
• ühes või mitmes pangas avatud pangakontol.
  

Aktsiad ja muud väärtpaberid on edasimüügiks ostetud aktsiad ja muud väärtpaberid.
Nõuded ostjate vastu esitatakse bilansis kolmel kirjel:

• ostjatelt laekumata arved
  
• ostjate vekslid
  
• ebatõenäoliselt laekuvad arved
  
• 
  

Mitmesugused nõuded – sisaldavad nõudeid tütar- (üle 50% aktsiatest), ema- ja sidusettevõtetele (20-50% aktsiatest). Suhteid tütar- ja sidus­ettevõtetega on oluline kajastada teistest eraldi, sest kontserni bilansist on vaja omavahelised võlgnevused välja lülitada. Peale selle kuuluvad sellesse rühma veel arveldused aktsionäridega, mis kajastavad nõudeid aktsionäridele (osanikele) märgitud aktsiate (osade) osas.
Muude lühiajaliste nõuetena võib käsitleda väljaantud majandus- ja lähetusavansse nn. aruandvatele isikutele (avansistidele).
Viiendas bilansirühmas “viitlaekumised” näidatakse aruandeperioodi kasumi­aruandes tuludeks arvestatud, kuid bilansipäevaks laekumata:

• intressid (pangakontodelt, võlakirjadelt);
  
• dividendid (aktsiatelt);
  
• muud viitlaekumised (üür).
  

Seitsmendat rühma “varud” näidatakse järgmises liigenduses:

• tooraine ja materjal;
  
• lõpetamata toodang;
  
• valmistoodang ;
  
• ostetud kaubad müügiks;
  

ettemaksed hankijatele
Loeng 6: Ehitusfirma põhivara arvestus. Investeeringud põhivarasse.
Põhivarad on varad , mida ettevõte kasutab toodete tootmisel, teenuste osutamisel või halduseesmärkidel (mitte äriühingust juriidiline isik talle seatud eesmärkide täitmisel)ja finantstulu teenimiseks ja mida ta kavatseb kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta.
Põhivara mõiste alla kuuluvad materiaalne põhivara, immateriaalne põhivara ja pikaajalised finantsinvesteeringud. Põhivara mõiste alla ei kuulu maa ja hooned, mida ettevõte hoiab renditulu teenimise või turuväärtuse tõusmise eesmärgil ja mida ta ei kasuta enda majandustegevuses (vt. RTJ 6 “Kinnisvarainvesteeringud”).
Materiaalseks põhivaraks loetakse üle ühe aastase kasutuseaga varasid, mille soetusmaksumus ületab 10 000 krooni. Lühema kasuliku tööeaga ja madalama soetusmaksumusega varad kantakse nende soetamisel kuludesse.
Materiaalne põhivara võetakse arvele soetusmaksumuses ja amortiseeritakse lineaarsel meetodil lähtudes kasulikust tööeast. Maa maksumuselt amortisatsiooni ei arvestata. Kasutatavad amortisatsiooniperioodid on järgmised:

• hooned – 25 aastat
  
• masinad , seadmed ja muu materiaalne põhivara - 3-10 aastat
  

Immateriaalne põhivara
Immateriaalseks põhivaraks loetakse üle ühe aastase kasutuseaga füüsilise substantsita identifitseeritav mittemonetaarne vara, mida kasutatakse oma tegevuses või administratiivsetel eesmärkidel ja mille soetusmaksumus ületab 10 000 krooni.
Immteriaalne põhivara võetakse arvele soetusmaksumuses ja amortiseeritakse lineaarsel meetodil lähtudes kasulikust tööeast 3 kuni 5 aasta jooksul.
Peale soetamist immateriaalsele ja materiaalsele varale tehtavad kulutused kantakse üldjuhul perioodi kuludesse. Täiendavad kulutused lisatakse immateriaalse põhivara maksumusele, kui on tõenäoline, et need kulutused võimaldavad varal genereerida esialgselt hinnatust rohkem majanduslikku kasu tulevikus ning neid kulusid on võimalik usaldusväärselt hinnata ja varaga seostada .
Kasutus-ja kapitalirendi arvestus
Kasutusrendina kajastatakse renti, mida rentnik saab lisanduvaid väljamakseid tegemata lõpetada ning mille puhul renditud varaobjekti omandiõigus ei lähe rendiperioodi kestel ega selle lõppedes rentnikule üle. Kastusrendi makseid kirjendatakse tekkepõhiselt kuludes.
Kapitalirendina käsitletakse renti, mis ei ole kasutusrent . Kapitalirendi tingimustel renditud vara ja vastav kohustus võetakse bilansis arvele. Kui vastavalt rendilepingule läheb renditud objekti omandiõigus rendiperioodi lõppedes üle rentnikule, arvestatakse amortisatsiooni tavakorras. Kui renditud objekt kuulub tagastamisele, on objekti maksimaalne amortisatsiooniperiood rendisuhte kehtivuse periood.
Materiaalne pōhivara esitatakse kuuel kirjel
                1. Maa ja ehitised (soetamismaksumuses)
                2. Masinad ja seadmed (soetamismaksumuses)
                3. Muu inventar , tööriistad , sisseseade ja muud (soetamismaksumuses)
                4. Akumuleeritud pōhivara kulum ( miinus )
                5. Lōpetamata ehitus
                6. Ettemaksed materiaalse pōhivara eest
Materiaalne pōhivara vōetakse arvele soetamismaksumuses, mis koosneb ostuhinnast, mitmesugustest maksudest ja muudest otsestest kasutuselevōtmist vōimaldavatest väljaminekutest.

Maa ja ehitised. Selle bilansi kirjel näidatakse maa, maarajatised ja ehitised. Ostetud maa võetakse arvele tegelikus soetushinnas, mis koosneb maa ostuhinnast ja maa soetamisega otseselt seotud väljaminekutest. Maa soetusmaksumust ei amortiseerita.
Maarajatised on maa peal või maa all asuvad rajatised, sh. sõiduteed, parklad, tarad, valgustussüsteemid, maaparandus , kuivendus-ja niisutussüsteemid, vee- ja kanalisatsioonitorustikud, maad piiravad tarad jne. Maarajatise amortiseeritakse nende kasuliku kasutusea jooksul.
Ehitised (hooned ja muud rajatised) on piiratud kasutuseaga materiaalne põhivara. Ostetud ehitise soetusmaksumus koosneb ehitise ostuhinnast ja soetamisega seotud otsestest väljaminekutest. Asjaõigusseaduses käsitletakse maad koos seal asuvate hoonetega ühtse kinnisvaraobjektina. Raamatupidamisarvestuses peetakse maa ja hoonete arvestust eraldi, kuna maa soetamismaksumust ei amortiseerita. Ühtse ostusumma eest maast ja seal asuvatest hoonetest kinnisvara ostmisel tuleb eksperthinnangu alusel määrata eraldi soetamismaksumus maale ja hoonetele.

Masinad, seadmed, muu inventar, tööriistad, sisseseade ja muud on piiratud kasutuseaga põhivara objektid ning need võetakse arvele soetamismaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja kasutuselevõttu võimaldavatest kuludest . Kasutuselevõttu võimaldavate kulude hulka ei kuulu kulud vanade seadmete demonteerimiseks vaid need arvatakse põhivara likvideerimise kuludesse.

Akumuleeritud põhivara kulum (miinus). Kuna põhivara näidatakse vastavatel kirjetel soetamismaksumuses, siis põhivara jääkmaksumusse viimiseks näidatakse aktivas eraldi bilansikirjel akumuleeritud kulumi kogusumma (miinusmärgiga) Piiramatu kasutuseaga varade hulka loetakse kunstiteosed ja väärtuslikud manuskriptid. Neilt amortisatsiooni ei arvestata.

Lõpetamata ehitus. Sellel kirjel näidatakse omatarbeks valmistatavatele pooleliolevatele põhivaraobjektidele tegelikult tehtud väljaminekud. Ettemaksed ehitusettevõtetele näidatakse kirjel Ettemaksed materiaalse põhivara eest.

Ettemaksed materiaalse põhivara eest. Siin näidatakse põhivara hankijatele tehtud ettemaksed.
10. Immmateriaalne põhivara esitatakse kolmel kirjel.
          a. Arenguväljaminekud
          b. Ostetud kontsessioonid,patendid, litsentsid, kaubamärgid jne.
          c. Ettemaksed immateriaalse põhivara eest
Immateriaalne põhivara näidatakse bilansis jääkväärtuses. Immateriaalse põhivara liikide kulumi kohta tuuakse andmed aastaaruande lisas.
Immateriaalne põhivara võetakse bilansis arvele soetusmaksumuses. Soetusmaksumus kujuneb vara ostuhinnast ja vara kasutuselevõtmisega seotud otsestest kuludest. Tarkvara ostu puhul lisanduvad ostuhinnale näiteks tarkvara installeerimise, testimise ja muude tarkvara kasutuselevõtmisega seotud teenuste eest makstud tasud . Tarkvara kasutajate koolituskulusid ei kapitaliseerita.
Peale soetamist või valmimist immateriaalsele põhivarale tehtavad kulutused lisatakse vara soetamismaksumusele juhul kui on tõenäoline, et need kulutused võimaldavad varal genereerida esialgselt hinnatust rohkem tulu tulevikus s.t. kasvab kasutamispotensiaal üle esialgse taseme ja neid kulutusi on võimalik usaldusväärselt hinnata ja varaga seostada.
Loeng 5: Ehitusfirmade ja – ettevõtjate tegevuse maksustamine.
Eesti riik ja kohalikud omavalitsused saavad valdava enamuse oma tuludest maksudena. Maksude arvelt toimub kulutuste tegemine kogu ühiskonna huvides - haridussüsteemi, pensionisüsteemi, kiirabi ja politsei ülalpidamine, teede- ja kultuuriobjektide ehitus jne. Maksusüsteem on püütud üles ehitada selliselt , et see oleks enam-vähem õiglane kõigi isikute suhtes ning tagaks ühtlasi maksude laekumise kõigilt maksumaksjatelt. Alljärgnev ülevaade annab ettevõtjale lühikese ülevaate sellest, kuidas näeb välja Eesti maksusüsteem, millised on tema toimimise põhimõtted ning millised maksud meil kehtivad.
Maksud jaotuvad riiklikeks maksudeks ja kohalikeks maksudeks. Riiklikud maksud laekuvad riigieelarvesse , kohalikud maksude laekuvad kohalike omavalitsuste eelarvesse. Lisaks antakse otse kohalikele omavalitsustele osa riiklikest maksudest (nt maamaks täielikult ja 56% üksikisiku tulumaksust).
Riiklikud maksud on:
1) tulumaks ;
2) sotsiaalmaks ;
3) käibemaks ;
4) aktsiisid ;
5) maamaks;
6) raskeveokimaks;
7) hasartmängumaks;
8) tollimaks.
Lisaks sellele rakendatakse kohustuslikus korras töötuskindlustust ja kogumispensionit - need ei ole maksud vaid kindlustused , kuid vastavaid makseid tasutakse ning deklareeritakse Maksu- ja Tolliameti kaudu ning Maksu- ja Tolliametil on kindlustusmaksete sissenõudmisel sarnased õigused nagu maksuvõlgade sissenõudmisel.
Tulumaks
Tulumaksuga maksustatakse maksumaksja tulu, millest on tehtud seadusega lubatud mahaarvamised. Juriidiliste isikute puhul maksustatakse tulumaksuga ainult tehtud väljamakseid seaduses sätestatud ulatuses.
Juriidilise isiku puhul maksustatakse tulumaksuga seaduses sätestatud tingimustel:

• Töötajatele tehtud erisoodustused
  
• Kingitused, annetused, vastuvõtukulud
  
• Dividendid ja muud kasumieraldised
  
• Ettevõtlusega mitteseotud kulud ja väljamaksed
  

Sotsiaalmaks
Kui teiste maksude eest otsest vastutasu pole ette nähtud, siis sotsiaalmaks on riiklikuks pensionikindlustuseks ja riiklikuks ravikindlustuseks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud rahaline kohustis .
Sotsiaalmaksu maksab tööandja järgmistelt füüsilistele isikutele (töötajatele) tehtud väljamaksetelt olenemata aluseks oleva suhte kehtimisest väljamakse tegemise ajal:
Töötajale rahas makstud palgalt ja muudelt tasudelt

Juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani tulumaksuseaduse § 9 tähenduses liikmele makstud tasudelt (nt. juhatuse liikme töötasud)

Töövõtu-, käsundus - või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel makstud tasudelt, sealhulgas spordiseaduse § 13 lõikes 2 sätestatud lepingu alusel makstud tasudelt

Erisoodustustelt tulumaksuseaduse tähenduses, ümberarvestatuna rahasse, ning erisoodustustelt maksmisele kuuluvalt tulumaksult
Sotsiaalmaksu määr on 33%. Sellest 20% läheb riikliku pensionikindlustuse ja 13% riikliku ravikindlustuse arvele.
Kogumispensioni makse
Alates 1. juulist 2002 jõustuvad kogumispensionide seaduse (KPS) paragrahvid , mis reguleerivad kohustusliku kogumispensioniga seonduvaid kohustusliku kogumispensioni makseid. Vaatame lähemalt, milliseid kohustusi toob kaasa kohustuslik kogumispension makse maksjale ja makse kinnipidajale.

Töötuskindlustuse seaduse alusel makstud hüvitistelt

punktides 1-3 nimetamata, seaduse või muu õigusakti alusel töö tegemise eest makstavatelt
Kohustusliku kogumispensioni makset on kohustatud maksma residendist füüsiline isik tingimusel, et:

• isik on sündinud aastal 1983 või hiljem,
  
• isik on saanud 18-aastaseks,
  
• isiku eest makstakse sotsiaalmaksu (v.a SMS §6), st. et tema saab sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu.
  

Kogumispensioni makset on kohustatud kinni pidama need isikud, kellel on kohustus maksta sotsiaalmaksu, ehk teiste sõnadega kõik Eestis tegutsevad tööandjad.
Tööandja, kes on sotsiaalmaksu maksja, peab pidama kohustatud isikule makstavatelt tasudelt kinni kohustusliku kogumispensioni makse (KPM).
Selleks on tööandjal vaja teada:
a) kas isik, kellele tema teeb väljamakset, on kohustatud isik ja millal tekib tema maksekohustus;
b) millistelt summadelt peetakse KPM kinni;
c) millise maksemääraga peetakse KPM kinni.
Käibemaks
2004. aasta 1. maist kehtib Eestis uus käibemaksuseadus , mis põhineb Euroopa Ühenduste Nõukogu direktiivil nr.6.
Selle kohaselt on käive :
1) kauba võõrandamine ja teenuse osutamine ettevõtluse käigus;
2) kauba või teenuse omatarve;
3) kauba toimetamine teise liikmesriiki ilma võõrandamiseta oma sealse ettevõtluse tarbeks.
Maksuvaba käive tekib seaduses loetletud kaupade ja teenuste osas (nt postiteenus, tervishoiuteenus , sotsiaalse iseloomuga koolitusteenus, teatud kinnisasja müük ja kasutada andmine). Samas on nt kinnisasjade puhul maksukohustuslasel õigus soovi korral käibemaks lisada, sellest eelnevalt maksuhaldurit teavitades.
Käibemaksu objekt on:
1) käive, välja arvatud maksuvaba käive, mille tekkimise koht on Eesti;
2) kauba import Eestisse, välja arvatud maksuvaba import;
3) teenuse osutamine, mille käibe tekkimise koht ei ole Eesti, välja arvatud maksuvaba käive;
4) seaduses nimetatud kauba või teenuse käive, mille maksustatavale väärtusele on maksukohustuslane lisanud käibemaksu;
5) kauba ühendusesisene soetamine, välja arvatud kauba ühendusesisene maksuvaba soetamine .
Käibemaksu subjektiks on käibemaksukohustuslane - ettevõtlusega tegelev isik, kes on registreeritud või kohustatud end registreerima maksukohustuslasena. Isik on füüsiline või juriidiline isik, sealhulgas avalik-õiguslik juriidiline isik, ja riigi-, valla- või linnaasutus.
Maksukohustuslasena registreerimiskohustuse tekkimise aluseks on maksustatava käibe piirmäära 16 000 EUR ületamine. Sellisel juhul tuleb kolme tööpäeva jooksul esitada oma elu- või asukohajärgsele Maksu- ja Tolliameti kohalikule asutusele avaldus enda registreerimiseks maksukohustuslasena. Nimetatud käibe piiri ületamise päevast alates tuleb maksustatavate kaupade ja teenuste võõrandamisel arvestada ja tasuda käibemaksu.
Käibemaksu üldine määr on 20%.
Käibemaksu alandatud määr 9% kehtib seaduses loetletud kaupade ja teenuste suhtes (nt raamat, ohtlike jäätmete käitlemine, ravim , etenduse või kontserdi korraldamine teatud tingimustel).
Käibemaksumäär 0% kehtib kauba ekspordil, kauba ühendusesisese käibe korral, teenuse puhul, mille käibe tekkimise koht ei ole Eesti ja muude seaduses loetletud kaupade ja teenuste puhul.
Aktsiisid
Aktsiisid on sarnaselt käibemaksuga tarbimismaksuks ja nende peamiseks eesmärgiks on inimeste, ettevõtjate käitumise mõjutamine võimaldades ühtlasi koguda maksuraha riigieelarvesse.
Aktsiisiga on Eestis maksustatud alkohol, tubakatooted , kütus ja pakendid . Et aktsiiside määrad on diferentseeritumad, aktsiisikaupadega toimetamine keerukam ja aktsiiside deklareerimine võrreldes teiste maksudega käitleja-spetsiifilisem, puudutades seejuures ainult teatud osa maksumaksjatest, siis annab järgnev vaid lühitutvustuse maksuobjektidest ning asjaoludest, mida on oluline teada tegutsedes EL liikmesriigi maksukohustuslasena.
Raskeveokimaks
Raskeveokimaksu määrad on diferentseeritud lähtuvalt registrimassist, telgede arvust ja veotelje vedrustuse tüübist .Raskeveokimaksuga maksustatakse veoste vedamiseks ettenähtud:
1) liiklusregistris registreeritud 12-tonnise või suurema registri- või täismassiga veoauto , välja arvatud käesoleva paragrahvi punktis 2 nimetatud veoauto;
2) veoautost ja ühest või enamast haagisest koostatud 12-tonnise või suurema registri- või täismassiga autorong, mille veoauto on registreeritud liiklusregistris.
Raskeveokimaksu maksab Eestis ajutiselt või alaliselt elav füüsiline isik, Eestis registreeritud juriidiline isik ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutus, kes omab raskeveokit. Kui raskeveoki omanik ei ole ükski nimetatud isik või asutus, maksab raskeveokimaksu raskeveoki valdaja, kes on kantud liiklusregistrisse.
Raskeveoki kasutaja on raskeveokimaksu maksjaks, kui ta kasutab raskeveokit kasutuslepingu või omandireservatsiooniga müügilepingu alusel ja tema andmed on kantud liiklusregistrisse. Nimetatud kande puudumisel maksab raskeveokimaksu raskeveoki omanik.
Raskeveokimaksu maksustamisperiood on kvartal .
Loeng 4: Ettevõtte asutamine. Firma tegevuse lõpetamine .
Ettevõtja tegutsemine ehitusalal
(1) Isikul on lubatud ehitada, projekteerida, teha ehitusuuringuid, omanikujärelevalvet, ehitusprojektide ja ehitiste ekspertiise ning tegeleda ehitusjuhtimisega, kui ta on ettevõtja äriseadustiku tähenduses ning tal on:
1) majandustegevuse registri (edaspidi register) registreering ja
2) vastavasisuline õigussuhe käesoleva seaduse §-s 47 nimetatud pädeva isikuga (edaspidi vastutav spetsialist) või peab füüsilisest isikust ettevõtja ise olema pädev tegutsema vastutava spetsialistina.
Ettevõtja, kes soovib ehitada, projekteerida, teha ehitusuuringuid, omanikujärelevalvet, hoonete energiaauditeid ning ehitusprojektide või ehitiste ekspertiise, väljastada hoonete energiamärgiseid või tegeleda ehitusjuhtimisega (edaspidi ettevõtja), esitab registrile registreerimistaotluse.
Registreerimistaotluses peavad sisalduma:
1) ettevõtja nimi, registrikood ja vastava registri nimi, aadress ning muud kontaktandmed ;
2) käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevusala , millel soovitakse tegutseda, ja selle täpne liigitus;
3) andmed ettevõtja vastutava spetsialisti kohta, kes vastab soovitud tegevusalale, kui vastutava spetsialisti olemasolu on nõutav;
4) andmed ehitusettevõtja kvalifikatsiooni ja kvalifikatsiooni tõendava dokumendi kohta nende olemasolu korral;
5) registreerimistaotlusele allakirjutanud ettevõtja volitatud isiku nimi, ametinimetus ja kontaktandmed.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 nimetatud vastutava spetsialisti andmed on:
1) nimi, isikukood või selle puudumise korral sünniaeg;
2) kontaktandmed;
3) kutsetunnistuse olemasolu korral sellele kantud eriala ja muud olulised andmed;
4) kutsetunnistuse puudumise korral tema erialast haridust tõendava dokumendi väljaandmise kuupäev ja väljaandja nimi;
5) erialane töökogemus .
Lisaks majandustegevuse registri seaduses sätestatule kantakse registrisse järgmised andmed:
1) ettevõtja registreerimistaotluses esitatud tegevusala, millel soovitakse tegutseda, ja selle täpne liigitus;
2) soovitud tegevusalale vastava vastutava spetsialisti andmed;
3) andmed ehitusettevõtja kvalifikatsiooni ja kvalifikatsiooni tõendava dokumendi kohta nende olemasolu korral.
Vastutav spetsialist on isik, kes:
1) on pädev kas ehitamise, projekteerimise, ehitusuuringute tegemise, omanikujärelevalve , hoonete energiaauditite ning ehitusprojektide või ehitiste ekspertiiside tegemise, hoonete energiamärgiste väljastamise või ehitusjuhtimisega tegelemise juhtimiseks ja kontrollimiseks ning
2) nõustab ettevõtjat, et oleks tagatud käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete järgimine .
(2) Vastutaval spetsialistil peab olema ehitamiseks, projekteerimiseks, ehitusuuringute tegemiseks, omanikujärelevalve või ehitusprojektide või ehitiste ekspertiiside tegemiseks või ehitusjuhtimisega tegelemiseks :
1) omistatud kutsekvalifikatsioon kutseseaduse tähenduses, mille kohaselt isik korraldab ressursside jagamist ja teiste tööd ning vastutab selle töö eest, või
2) erialane kõrgharidus ja erialane kolmeaastane töökogemus.
Ehitusettevõtja kohustused
Ehitusettevõtja on kohustatud:
1) tagama ehitusprojekti kohase ehitamise;
2) tagama ehitamise käigus tehtavate tööde dokumenteerimise;
3) säilitama täies ulatuses kõik tema koostatud ehitamise tehnilised dokumendid või nende koopiad vähemalt seitse aastat või arhiiviseaduses sätestatud korras arhiivi üleandmiseni;
4) paigaldama ehitisse nõuetele vastavaid ehitustooteid;
5) tagama ehitamise nõuetekohase kvaliteedi;
6) tagama ehitamise ohutuse ning ehitise ja ehitusplatsi korrashoiu;
7) vältima keskkonna saastamist;
8) teatama ehitise omanikule ja omanikujärelevalvet tegevale isikule ehitamise ajal selgunud ehitise nõuetele mittevastavusest või võimalikust mittevastavusest;
9) täitma ehitise garantiiga seotud kohustusi.
Projekteerimisettevõtja kohustused
Projekteerimisettevõtja on kohustatud:
1) koostama nõuetele vastava ehitusprojekti;
2) tagama ehitusprojekti vastavuse lähteandmetele;
3) koostama nõuetele vastava ehitise mõõdistusprojekti;
4) säilitama täies ulatuses kõik tema koostatud ehitusprojektid ja ehitiste mõõdistusprojektid ning nende koostamise lähteandmed vähemalt seitse aastat või arhiiviseaduses sätestatud korras arhiivi üleandmiseni.
Ehitusjuhtimisega tegeleva ettevõtja kohustused
(1) Ehitusjuhtimisega tegelev ettevõtja on kohustatud tagama:
1) ehitusprojekti kohase ehitamise;
2) ehitamise tehniliste dokumentide koostamise;
3) ehitamise korral nõuetele vastavate ehitustoodete kasutamise;
4) ehitustööde nõuetekohase kvaliteedi;
5) ehitamise korral ehitise ning ehitusplatsi korrashoiu ja ohutuse;
6) keskkonna saastamise vältimise.
Tegevusluba või litsents (riiklik tegevusluba) on isikule antav õigus tegutseda antud tegevusalal vastavalt seadustes sätestatud tingimustele.
Äriseadustiku kohaselt loetakse äriseadustikus sätestatud tegevusloaks ka tegevuslitsentsi, mis on kuni vastavat valdkonda reguleeriva seaduse vastuvõtmiseni välja antud Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud tingimustel ja korras.
Kui tegemist on alustava ettevõttega, tuleb kindlasti juba enne ettevõtte asutamist täpselt välja selgitada, kas antud tegevusalal on nõutav tegevusluba või litsents, millised on tegevusloa taotlemise tingimused ning millised on kulutused tegevusloa taotlemiseks. Ekslik on arvata, et tegevusloa saab iga alustav ettevõtja, kes tasub ettenähtud tasud ja riigilõivud. Paljude tegevuslubade puhul on nõutavad mitmesugused eeltingimused. Näiteks arhiiviteenuste osutamiseks vajaliku tegevusloa taotlemiseks tuleb äriühingul esitada kinnitus, et ta omab lepingut arhivaari kutsetunnistust
Tegevusload ehk -litsentsid antakse välja Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud tingimustel ja korras. Eesti Vabariigis pole ühtset seadust, mis võtaks kokku kõik litsentseeritavad tegevusalad ja reguleeriks tegevuslitsentside väljastamist. Tegevuslitsentside väljaandmist reguleerivad väga mitmed erinevad seadused ja määrused ning neid väljastavad väga erinevad institutsioonid.
Kui asutatav äriühing soovib tegutseda tegevusalal, millel tegutsemiseks on ette nähtud riiklik tegevusluba ehk- litsents, tuleb tegevusluba saada enne ettevõtte äriregistrisse kandmist ning esitada koos teiste ettenähtud dokumentidega registripidajale. Kui tegemist on alles asutatava ettevõttega, väljastavad ametiasutused Äriregistrile esitamiseks ajutise litsentsi. Justiitsministeeriumi koduleheküljelt leiate loetelu litsentseeritavatest tegevusaladest ning informatsiooni neid väljastavatest ametiasutustest.
Kui tegevuslitsents on luba, mis annab ettevõtjale õiguse tegutseda nimetatud tegevusalal, siis tegutsemis-või kauplemisluba on dokument, mis annab ettevõtjale õiguse tegutseda tegevuskohajärgse linna või valla haldusterritooriumil.
omava töötajaga või kinnitust, et vastava töötajaga sõlmitakse leping tegevusloa saamisel jne.
Kui alustav ettevõte, kelle tegevusala nõuab tegevusluba või litsentsi, taotleb ettevõtte kandmist äriregistrisse, tuleb see tegevusluba äriregistrisse esitada juba koos teiste vajalike asutamisdokumentidega ( asutamisotsus jne).
Soovitav on asutatava äriühingu põhikirjas ja äriregistrisse kandeavalduses sõnastada tegevusala identselt litsentsil või tegevusloal oleva tegevusalaga.
Loeng 3: Ettevõtluse õiguslik – organisatsioonilised vormid. Ehitusettevõtluse areng.
Ettevõtja võib valida oma vajaduste ja võimaluste järgi sobiva ettevõtlusvormi: aktsiaseltsi, osaühingu, täisühingu, usaldusühingu, tulundusühistu või olla füüsilisest isikust ettevõtja.

Aktsiaselts

Nagu osaühing on ka aktsiaselts on piiratud vastutusega äriühing, kus aktsionärid ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest. Aktsiakapital jaotatakse aktsiateks, mille väikseim nimiväärtus võib olla 10 krooni. Aktsiad võivad olla nimelised või esitajaaktsiad. Erinevus nende vahel seisneb vaid selles, et nimelisest aktsiast tulenevad õigused kuuluvad isikule, kes on kantud aktsiaraamatusse., esitajaaktsiast tulenevad õigused kuuluvad aga sellele, kelle valduses on aktsia .
Vastavalt Äriseadustikule võivad aktsiad olla ka erinevat liiki: eelisaktsiad või lihtaktsiad.
Eelisaktsiad on tavaliselt hääleõiguseta (või piiratud hääleõigusega) aktsiad, mis annavad aga nende omanikule eelisõiguse dividendide saamisel. Eelisaktsia omanikele makstava dividendi suurus on põhikirjas protsendina aktsia nimiväärtusest ja need dividendid makstakse välja enne dividendide maksmist teistele aktsionäridele.
Aktsiaseltsi võib asutada üks või mitu juriidilist või füüsilist isikut.
Aktsionär ei vastuta oma isikliku varaga aktsiaseltsi kohustuste eest.
Minimaalne aktsiakapital on aktsiaseltsi asutamisel 400 000 krooni.
Kapitali sissemakse võib olla rahaline või mitterahaline , kusjuures mitterahaliseks sissemakseks ei või olla osaühingule osutatav teenus või tehtav töö.
Rahaliseks sissemakseks avatakse aktsiaseltsi nimel pangaarve . Sinna arvele kantud raha ei saa omanikud kasutada enne, kui aktsiaselts on registreeritud Äriregistris .
Mitterahalise sissemakse hindamise kord ning selle hindaja on ette nähtud põhikirjas. Hindamist peab alati kontrollima audiitor .
Mitterahaliseks sissemakseks võib olla mingi asi (hoone, seade, auto, tooraine jms.)’ varaline õigus ( võlanõue , teiste äriühingute osad või aktsiad, õiguse jne.), teine ettevõte koos kõigi selle varaliste õiguste ja kohustustega.
Kõik aktsionärid peavad olema oma aktsiate eest täielikult tasunud enne aktsiaseltsi Äriregistrisse kandmise avalduse esitamist .
Võrdse nimiväärtusega aktsiad annavad aktsionäridele võrdse arvu hääli. Erineva nimiväärtusega aktsiad annavad proportsionaalse arvu hääli vastavalt tema nimiväärtusele. Eelisaktsiate omanikel üldreeglina hääleõigust ei ole.
Aktsiaseltsi kõrgeim juhtimisorgan on üldkoosolek, kelle pädevuses on nõukogu (minimaalselt 3 liiget) valimine, audiitori valimine, põhikirja muutmine, majandusaasta aruande kinnitamine jm.
Üldkoosoleku poolt valitud nõukogu valib omakorda juhatuse, kes esindab ja juhib aktsiaseltsi.
Nõukogu korraldab aktsiaseltsi juhtimist ning teostab järelvalvet juhatuse tegevuse üle.

Osaühing

Osaühingul on võrreldes aktsiaseltsiga suhteliselt väike algkapitali nõue, lihtne juhtimisskeem ning omanike piiratud vastutus - osanik ei vastuta oma isikliku varaga osaühingu kohustuste eest. Seega on osaühing sobivaim äriühingu liik väikeettevõtjale.
Osaühingu võib asutada üks või mitu juriidilist või füüsilist isikut, osanik ei vastuta oma isikliku varaga osaühingu kohustuste eest. Minimaalne osaühingu kapital on 40 000 krooni.
Kapitali sissemakse võib olla rahaline või mitterahaline, kusjuures mitterahaliseks sissemakseks ei või olla osaühingule osutatav teenus või tehtav töö.
Rahaliseks sissemakseks avatakse osaühingu nimel pangaarve. Sinna arvele kantud raha ei saa osanikud kasutada enne, kui osaühing on kantud Äriregistrisse. Mitterahalise sissemakse hindamise kord on ette nähtud põhikirjas, tavaliselt juhatus. Kui mitterahaline sissemakse väärtus on suurem kui 40 000 krooni või rohkem kui pool osakapitalist, peab selle hindamist kontrollima audiitor.
Kõik asutajad peavad olema oma osa eest täielikult tasunud enne osaühingu äriregistrisse kandmise avalduse esitamist. Osaniku häälte arv on võrdeline tema osa suurusega.
Osaühingut juhib juhatus, kelle valib osanike üldkoosolek. Juhatuses võib olla üks või mitu liiget, kes võivad esindada osaühingut kõigis õigustoimingutes. Esindusõigust on võimalik piirata põhikirjaga.
Osanik võib oma osa müüa kas teistele osanikele või kolmandatele isikutele. Selleks tuleb sõlmida kirjalik osa ostu-müügi leping, mille peab tõestama notar . Lepingu ärakiri esitatakse äriregistrile.
TÄISÜHING
Täisühing on äriühing, mille kaks või enam omanikku tegutsevad ühise ärinime all. Täisühingu osanik võib olla nii füüsiline või juriidiline isik. Sarnaselt FIE-ga vastutavad kõik täisühingu osanikud ühingu kohustuste eest võrdselt kogu oma varaga - selline solidaarne piiramatu vastutus nõuab suurt usaldust oma partnerite vastu.
Täisühing tegutseb osanike vahel sõlmitud ühingupingu alusel, mida saab muuta ainult kõigi osanike nõusolekul. Täisühingut võib kõigis õigustoimingutes esindada iga osanik, kui ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Ühingulepinguga määratakse ka osanike poolt tehtavate sissemaksete suurus.
Sissemaksed saavad olla nii rahalised kui ka mitterahalised. Erinevalt osaühingu ja aktsiaseltsi kapitali sissemaksetest võib mitterahaline sissemakse olla ka ühingule teenuse osutamine.

Usaldusühing

Usaldusühing on äriühing, milles kaks või enam juriidilist või füüsilist isikut tegutsevad ühise ärinime all. Vähemalt üks neist on täisosanik, kes vastutab ühingu kohustuste ees kogu oma varaga, ning vähemalt üks osanik on usaldusosanik , kes vastutab ühingu kohustuste ees oma sissemakse ulatuses.
Usaldusühingu osanikuks ei saa olla riik ega kohalik omavalitsus. Usaldusühingu osanikud lepivad kokku ärinimes, osanike sissemaksete suuruses, asukohas . Sissemaksed saavad olla nii rahalised kui ka mitterahalised.
Kui täisühingusse astub usaldusosanik, loetakse täisühing ümberkujundatuks usaldusühinguks. Kui usaldusühingust lahkuvad kõik usaldusosanikud ning järele jääb vähemalt kaks täisosanikku, loetakse usaldusühing ümberkujundatuks täisühinguks.

Tulundusühistu

Tulundusühistud on äriühingud , mida reguleerivad Tulundusühistuseadus ja Äriseadustik . Ühistud jaotatakse vastavalt teenuse liigi järgi: tarbijate ühistud, tootjate ühistud jne.
Ühistu eesmärgiks on liikmete ühiste tegevusega nende majapidamiste või tegevuse toetamine teenuse osutamisega. Ühistu vastutab oma kohustuste eest oma varaga.
Ühistu liige ei vastuta isiklikult ühistu kohustuste eest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Kui põhikirjaga ei ole ette nähtud ühistu liikmete isiklikku vastutust ühistu kohustuste eest, peab osakapital olema vähemalt 40 000 krooni.
Ühistu on avatud liikmete vastuvõtuks oma põhikirjas sätestatud tegevuspiirkonnas. Liikmeks vastuvõtmisest keeldumist peab taotlejale alati kirjalikult teatama, edastades taotlejale ärakirja ühistu juhatuse vastavasisulisest otsusest.
Erinevalt osaühingust ja aktsiaseltsist on igal tulundusühistu liikmel alati ainult üks hääl, sõltumata osamaksu suurusest .
Ühistul peab olema vähemalt viis liiget.
Tulundusühistu osakapital koosneb liikmete osamaksudest.
Tulundusühistut ei saa ümber korraldada osaühinguks ega aktsiaseltsiks.

Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE)

Kõige lihtsam ja odavam on ettevõtlusega alustada füüsilisest isikust ettevõtjana (FIE). Ettevõtja registreerib end füüsilisest isikust ettevõtjaks kohalikus maksuametis , äriregistrisse kannab ennast vaid omal soovil. Seejuures FIE-na alustades ei pea tegema sissemakseid põhikapitali ja maksuametis registreerimise toiming ei lähe talle midagi maksma.
FIE kuulub küll raamatupidamiskohustuslaste hulka, kuid kuni käibemaksuga maksustatava käibe tekkimiseni (250 000 krooni) võib FIE oma raamatupidamist pidada kassapõhisena, mis on suhteliselt lihtne ja seetõttu üldreeglina ettevõtja ei vaja ka raamatupidaja teenust. Ettevõtja peab vaid meeles pidama, et peale registreerimist Maksuametis tuleb vastavalt Sotsiaalmaksu seadusele 15. märtsiks, 15. juuniks, 15. septembriks ja 15. detsembriks maksta sotsiaalmaksu avansiliste maksetena vähemalt kolmekordselt eelarveaastaks riigieelarvega kehtestatud kuumääralt arvutatud summalt. Kui ettevõtja aastakäive on suurem kui 250 000 krooni ja ta võtab end arvele maksuametis käibemaksukohuslasena, kaasneb sellega nõue kanda end äriregistrisse.
Kuigi FIE-na tegutseva ettevõtja majandustegevuse aruandlus ja registreerimistoimingud on võrreldes äriühingutega suhteliselt lihtsad ja odavad, tuleb seda ettevõtlusvormi valides endale teadvustada, et FIE vastutab äri ebaõnnestumise korral võlausaldajate ees kogu oma varaga.
Loeng 2: Ehituse defineerimine. Ehitustoodangu iseloomustus.
Ehitis on aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks.
Hoone on katuse, siseruumi ja välispiiretega ehitis. Hoone, mille ruumiõhu kvaliteedi tagamiseks, sealhulgas temperatuuri hoidmiseks, tõstmiseks või langetamiseks, kasutatakse energiat, on sisekliima tagamisega hoone.
Rajatis on ehitis, mis ei ole hoone. Rajatiseks loetakse muu hulgas mere või siseveekogu põhja süvendamise teel rajatud laevakanalit.
Projekteerimine on:
1) ehitise või selle osa arhitektuurne ja ehituslik kavandamine;
2) ehitise tehnosüsteemide kavandamine;
3) ehitises kasutatava tehnoloogia kavandamine;
4) ehitise elueast lähtuv ehitise nõuetele vastava kasutamise ja hooldamise tehnomajanduslik hindamine.
Ehitamine on:
1) ehitise püstitamine;
2) ehitise laiendamine;
3) ehitise rekonstrueerimine ;
4) ehitise tehnosüsteemide muutmine;
5) ehitise lammutamine.
Ehitusmaterjal on ehitisse püsivaks paigaldamiseks ettenähtud materjal.
Ehitustoode on ehitisse püsivaks paigaldamiseks ettenähtud toode.
Ehitusprojekt on ehitise või selle osa ehitamiseks ja kasutamiseks vajalike dokumentide kogum, mis koosneb tehnilistest joonistest, seletuskirjast, hooldusjuhendist ja muudest asjakohastest dokumentidest.
Ehitusluba on kohaliku omavalitsuse nõusolek:
1) püstitada ehitusloale märgitud maaüksusele ehitis ja ehitise teenindamiseks vajalikke rajatisi;
2) laiendada ehitusloale märgitud ehitist või selle osa;
3) rekonstrueerida ehitusloale märgitud ehitist või selle osa;
4) lammutada ehitusloale märgitud ehitist või selle osa.
Ehitusloa väljastab ja tunnistab kehtetuks kohalik omavalitsus.
Ehitusloa saamiseks tuleb:
1) esitada ehitusloa taotlus;
2) esitada ehitusprojekt, mis vastab ehitusloa taotlemisel ehitusprojektile esitatavatele nõuetele ja on koostatud või kontrollitud käesoleva seaduse §-s 47 nimetatud projekteerimises pädeva või kontrollitud käesoleva seaduse §-s 47 nimetatud ehitusprojektide ekspertiiside tegemises pädeva vastutava spetsialisti poolt ja mis on seadustega ettenähtud juhtudel heaks kiidetud ;
3) tasuda riigilõiv .
Ehitamise dokumenteerimine
Ehitamise käigus tehtavad tööd dokumenteerib ehitamist teostav isik.
(2) Ehitamise tehnilised dokumendid on:
1) ehitusprojekt ja selle muudatused;
2) ehitustööde päevik;
3) kaetud tööde aktid;
4) töökoosolekute protokollid;
5) muud ehitamist iseloomustavad dokumendid, nagu näiteks teostusjoonised ja ehitustoodete vastavussertifikaadid.
Loeng 1: Ettevõtlus, ehitusettevõte ja teda ümbritsev keskkond.
Ettevõtluseks võib pidada kõiki tegevusi, millel on:

• eesmärk
  
• risk mitte saavutada eesmärki
  
• vajadus planeerida oma tegevust
  
• vajadust kaasata erinevaid ressursse - aega, raha vms.
  

Ettevõtte tegutsemise peamisteks lähtekohtadeks on:

• oskused (kutseoskus),
  
• kapital (raha või vara),
  
• tööjõud (ise ja /või palgatööjõud),
  
• tooraine (vm ressursid ).
  

Keskmise ehitusettevõtte profiil
Ehitus on kõige suurem tootev sektor, kus luuakse ligi kümme protsenti rahvuslikust kogutoodangust. Ehituses töötab ligikaudu sama suur osa kõigist töötajatest. Kõik me tarbime iga päev ehituse tooteid, olgu need siis meie elu-, töö-, kauplemis- või puhkekohaga seotud hooned või elektrit, vett, transporti, informatsiooni meieni toovad rajatised.
Oma suhteliselt lihtsa kvalifikatsiooniga tööjõu ja kohalike materjalide suure osakaalu tõttu ei ole ehitus erilist rolli mängiv ekspordisektor. Kogu maailmas moodustab ehitussektori eksport umbes kümme protsenti. Ka ei ole Eestil erilisi ehitustehnoloogiaid, mis annaksid raja taga konkurentsieelise.
Eestis on registreeritud ca 5400 üldehitusega tegelevat ettevõtet, arvestatavale osale neist on väljastatud ka tegevuslitsents. Krediidiinfo põhjal on aga aktiivselt turul tegutsejate arv vaid ligikaudu 2000.
Enamasti on üldehitusega tegelevad ettevõtted spetsialiseerunud mingile kitsamale alale . Enamasti spetsialiseerutakse kas müüritöödele, betoonivalutöödele või puitkarkassitöödele sõltuvalt sellest, millise valdkonna spetsialiste on õnnestunud värvata. Kui firmal on näiteks müüritööde ja puitkarkassi brigaad , ostetakse betoonivalutööd alltöövõtuna sisse.
Ehitusettevõtted peavad oma turuks kogu Eestit sõltumata sellest, kus asub nende kontor . Siiski oli näiteks 2005.aastal 57% ehitusettevõtetest registreeritud Harju maakonnas . Rajalises vääringus tehakse kõikidest Eesti ehitustöödest Harju maakonnas keskmiselt 55%, järgnevad Ida-Virumaa 10%-ga, Tartu maakond 9%-ga ja Pärnu maakond 7%-ga.
Töötajate arv
Kõikidest ehitusega tegelevatest ettevõtetest on 73% töötajate arvuga 1-9 töötajat ja 23% töötajate arvuga 10-49. Suuremaid ettevõtteid on vaid 4%.
Suurettevõtetel on enamasti palgal ainult betoonitööde meeskonnad, kuna nende kui peatöövõtjate jaoks on oluline, et hoone karkass oleks kõrge kvaliteediga. Kõik  ülejäänud tööd ostetakse sisse selleks spetsialiseerunud väiksematelt firmadelt . Suurettevõttel on palgal keskmiselt 40-60 ehitustöölist. Väikestes üldehituse ettevõtetes töötab 5-15 ehitustöölist.
Suures enamuses kasutavad ehitusettevõtjad töölepingutega töötavaid töölisi, füüsilisest isikust ettevõtjatelt (FIE) ostetakse teenuseid harva. Ka lisatööjõu palkamiseks tipphooajal sõlmivad ehitusettevõtted töötajatega objektilepingu. Enamasti töötavad FIE-d iseseisvalt remonttöödel.
Käive ja müügikate
Keskmine käive 1-9 töötajaga ehitusettevõtetes on 2 miljonit krooni aastas, 10 – 19 töötajaga ettevõtetes 12 miljonit krooni aastas.
Müügikate on keskmiselt remonditöödel 30-35%, arendusprojektides – 50%. Väljaspool Tallinna ja Harjumaad on müügikate väiksem, jäädes alla 20%.
Kulude struktuur on erineva suurusega ehitusettevõtetes erinev (vt allolev tabel). Suurim erinevus on sisseostetud tööde osakaalus.
Hooajalisus
Kuigi enamus ehitustöid tehakse soojal perioodil, jätkub ehitusettevõtetel tööd aastaringselt . Arendusprojektid püütakse planeerida siiski nii, et talveperioodi jääksid sisetööd.
Sobivaim ettevõtlusvorm
Ligikaudu 75% ehitusettevõtetest on osaühingud ja 20% aktsiaseltsid. Ülejäänud on füüsilisest isikust ettevõtjad .
Ettevõtluskeskkond
Iga ettevõte on paratamatult seotud teda ümbritseva keskkonnaga ja seega mõjutavad tema tegevust paljud tegurid, mis tulenevad sellest keskkonnast. Suhtlemine keskkonnaga avaldub ettevõtja või juhi põhitoimingutes – kavandamises, organiseerimises, kontrollimises- ja seetõttu peavad ettevõtjad tundma oma keskkonda hästi ja olema teadlikud seda mõjutvatest teguritest.
Ettevõtluskeskkonna mõjuritena eristatakse ettevõttesiseseid ja ettevõtteväliseid tegureid. Sisemised tegurid mõjutavad ettevõtte tegevust ettevõttes eneses ja kujundavad ettevõtte sisekeskkonna.
Ettevõtte tegevust määravad ka paljud välised tegurid, mis mõjutavad äritegevust väljastpoolt ja moodustavad ettevõtte väliskeskkonna.
Väliskeskonna tegurid võib omakorda jaotada makro- ja mikrokeskkonnateguriteks. Mikrokeskkonna tegurid mõjutavad ettevõtte tegevust otseselt, seega kujuneb ettevõtte väline mikrokeskkond tasandil, kus ettevõte tegutseb ja konkureerib. Välise mikrokeskkonna moodustavad ettevõtte toodangu või teenuste tarbijad, tooraine hankijad , vahendajad, konkurendid, inim- ja finantsressursid.
Väline makrokeskkond mõjutab ettevõtteid tootmisväliselt, kuid ettevõte peab suutma selle keskkonnaga kohanneda. Välise makrokeskkonana teguriteks on : poliitiline, majanduslik, sotsiaalne, tehnoloogiline, looduslik ja rahvusvaheline keskkond. Need tegurid võivad ettevõtet mõjutada põhiliselt kahel viisil: nad kas kujutavad endast ohtu või pakuvad võimalusi. Välisteks teguriteks on näiteks riigi ja kohaliku omavalitsuse seadusandlus , millega ettevõtja peab arvestama. Samuti avaldavad mõju pangad ja muud finantseerimisallikad.
Ettevõttesisene mikrokeskkond.
Ettevõtte sisekeskkonna moodustavad sisemised tegurid, mis mõjutavad töötajate käitumist, ettevõtte tegevust ning langetatavaid valikuid. Sisekeskkonna moodustavad ettevõtte omanikud, juhid ja töötajad. Ettevõtte sisemised tugevused ja nõrkused tulenevad just ettevõttesiseset keskkonnast ja sellest omakorda sõltub ettevõtte edu või ebaedu. Sisekeskkond on omanike ja ettevõtte juhtide poolt kontrollitav ning allub juhtimisele.
Ettevõtteväline mikrokeskkond.
Tarbijad. Turumajanduse tingimustes on tarbijatel kõige suurem mõjuvõim. Tarbijatest sõltub, kas ettevõte kujuneb edukaks või mitte. Kui ettevõte ei arvesta oma tarbijate soovide ja vajadustega, siis loobuvad tarbijad pakutavatest toodetest/teenustest ja ja hakkavad neid ostma mujalt. Seetõttu on ettvõttel väga oluline teada, kes on tema tarbijad ja millised on nende soovid.
Hankijad. Äritegevus saab alguse hangetest. Hankijateks e. tarnijateks on kõik organisatsioonid ja isikud, kes varustavad ettevõtet vajalike materjalide, energia, teenuste detailide jms.-ga. Ostes ressursse ja toorainet, teostab ettevõte hankeid. Lisaks hankija valikule tuleb ettevõttel võtta vastu rida otsuseid, mis puudutavad ostu objekti, kogust ja ostu aega. Oluline on siinjuures omada teadmisi hankijate turust ning hanketingimuste võimalikest muutustest, et osata tekkida võivaid ohtusid vältida ja ennetada.
Vahendajad. Vahendajateks on kõik organistasioonid ja isikud, kes aitavad ettevõttel toodangut turule toimetada ja seal realiseerida. Eristatakse nelja vahendajate liiki: kaubanduslikud vahendajad, logistilised vahendajad, turundusteenuste osutajad, krediidi- ja finantsasutused . Iga liiki vahendajate valikul tuleb lähtuda kindlatest kriteeriumidest.
Konkurendid. Konkurentidega puutub kokku iga ettevõte. Ettevõtjal on otsuste tegemiseks vaja hinnata konkurentsitingimusi oma tegutsemiskeskkonnas. Kõik konkurendid ei oma konkurentsivõitluses sugugi võrdset tähtsust, seega tuleb osata konkurentse õigesti klassifitseerida. Edukaks kujuneb konkurentsivõitluses see ettevõte, kes pidevalt analüüsib oma tegevust, võrdleb enda ja konkurentide hindu, tooteid, turustuskanaleid jms.
Ressursid. Ressursside alla mõeldakse siin nii inim- kui ka finantsressursid. Inimressurss ehk tööjõud on inimesed, kes kasutavad vaimseid ja füüsilisi jõupingutusi, et luua tooteid ja teenuseid. Tänapäeva tööturgudele ja ühiskonnale on iseloomulik inimkapitali järjest suurenev väärtustamine Jätkusuutliku ettevõtte rajamiseks on oluline leida väärtuslikud inimesed ja luua neist tulemusrikkalt koos tegutsev meeskond . Viimastel aastakümnetel on enamikes arenenud riikides suurenenud nõudlus harituma tööjõu järele kui kasvanud ka kõrgema haridustasemega tööjõu pakkumine.Finantsressursid on ettevõtte käsutuses olevad rahalised vahendid.
Ettevõtteväline makrokeskkond.
Poliitiline keskkond. Poliitilise keskkonna all mõeldakse õigusaktide ja käitumisnormide kogumit, samuti ka valitsuse ja teiste võimuorganite arusaama ühiskonna ülesehitusest, juhtimisest ja arengu eesmärkidest ning suhetest teiste riikidega. Valitsus võib ettevõtteid mõjutada kas otseselt valitsusasutuste tegevusega või kaudselt seaduste ja majanduspoliitika abil. Riik fikseerib oma majanduspoliitilised prioriteedid ja suhted ettevõtetega valitsuse poolt koostatavas arengukavas. Valitsuse majanduspoliitika tähtsamad komponendid on maksu- ja rahapoliitika , mille mõju tunnetavad ettevõtted maksude ja avaliku sektori kulutuste kaudu. Rahapoliitika määrab raha hinna ja selle kättesaadavuse, mis omakorda mõjutab intressimäärasid, inflatsiooni, ettevõtete rahavoogusid ja kasumit. Ettevõtetele võivad uusi võimalusi pakkuda erinevad riiklikud toetusmeetmed, mille eesmärk on toetada ettevõtete rajamist, innovatsiooni , eksporti või mingeid teisi arengu-suundi.
Majanduslik keskkond. Majanduskeskkonnas toimuvad muudatused, mida mõjutavad valitsuspoliitika, tootmisettevõtete saavutused, majanduse arengu tsüklilisus, inflatsioon , intressimäärad jne.
Majanduskeskkonda mõjusid analüüsitakse mikro- ja makrotasandil. Mikrotasandil tegutsevad ettevõtted ja indiviidid ning siin on otsustajateks ettevõtted, määrates oma kaupade/teenuste hindu ja koguseid. Taoline tegevus mõjutavad omakorda kaupade nõudlust ja pakkumist.
Makromajanduse all mõistetakse tööstusharude, ettevõtete ja riikide tegevust. Makromajanduslik keskkond loob raamistiku , milles ettevõtted tegutsevad. Mikrokeskkonda, kui vahetut tegutsemiskeskkonda saavad ettevõtted teatud ulatuses oma tegevusega mõjutada. Makrokeskkond jääb aga üldjuhul väljapoole ettevõtte kontrolli ja siin toimivad mõjud, mis tulenevad majanduse kui terviku seisukorrast. Makromajanduslikeks näitajateks on: majandustsüklid , inflatsioon, töötus , intressimäärad, valitsuse kulud ja laenud. Makromajanduse näitajate ja nende seoste uurimise kaudu saab hinnata ettevõtteväliseid mõjureid. Siseturgu teenindavad ettevõtted jälgivad ja analüüsivad eelkõige selliseid näitajaid nagu majanduskasv , sissetulekute, keskmise töötasu ja tööpuuduse muutumine, laenutingimused, regionaalsete majandusnäitajate erinevused. Eelisolukorras on need ettevõtted, mis saavad aru keskkonna muutustest ja suudavad neid ennustada.
Sotsiaalne keskkond Sotsiaalsed muutused avalduvad paljude erinevate näitajate kaudu, kuid põhiliselt kuuluvad siia mitmesugused rahvastikuga seonduvad mõjurid . Mitmesuguseid demograafilisi näitajaid, nagu sündivus , elanikkonna struktuur vanusegrupiti, perekondade suurus, rahvuslik koosseis, rahvastiku piirkondlik paiknemine jne. mõjutavad oluliselt ettevõtete tegevust. Sotsiaalse keskkonnaga koos käsitletakse ka kultuurilisi tegureid nagu ühiskonnas hinnatavad väärtused, omaks võetud tõekspidamised ja hoiakud jne. Muutused demograafilises keskkonnas põhjustavad nihkeid turu mahus , nõudluse struktuuris, hinnatundlikkuses, turustuskanalite valikus jne. Kuigi sotsiaalne keskkond jääb väljaspoole ettevõtete kontrolli, tuleb ettevõtetel muutusi keskkonnas ette aimata ja kohandada oma tegevust vastavalt vajadusele.
Tehnoloogiline keskkond
Tehnoloogia on üks olulisemaid tegureid, mis kujundab tarbimise struktuuri. Selles vald-konnas toimuvad muutused annavad terveid põlvkondi uusi tooteid. Infotehnoloogia areng, Internet, mobiilside , arvutid, biotehnoloogia , nanotehnoloogia on vaid üksikud märksõnad, mis muudavad makrokeskkonda ja mõjutavad peaaegu iga ettevõtet. Tehnoloogia mõjutab ettevõtteid mitmel viisil: vähendab kulusid, tõstab toodangu kvaliteeti ja töö efektiivsust , kiirendab ettevõtetes kulgevaid protsesse. Teisest küljest nõuavad tehnoloogilised muudatused ettevõtetelt järjest suuremaid kulutusi konkurentsis püsimiseks. Tehnoloogia areng toob endaga kaasa uute tootmisharude tekke, mis sunnib ettevõtteid kas muutustega kaasa minema või loobuma .
Looduslik keskkond. Loodusliku keskkonna moodustavad kõik maakeral leiduvad ressursid. Looduskeskkonna probleemid seostuvad eelkõige ressursside kasutamise ja majandustegevuse tagajärjel tekkiva saastatusega.. Keskkonda säästva arengu saavutamisel mängivad rolli tootjate ja tarbijate teadlikkus ja seda tagava info levik. Sellega kaasnevad rangemad keskkonnakaitsenõuded erinevate tegevusalade ettevõtetele. Rahvusvaheliselt reguleeritakse ka mõne loodusressurssi (nt kalavarude) kasutamist.
Rahvusvaheline keskkond. Ettevõtte liikumisel rahvusvahelisele turule tuleb arvestada igas konkreetse riigi poliitiliste, majanduslike, sotsiaalsete ja looduslike iseärasustega. Sellest lähtuvalt tuleb ettevõttel kohandada ümber tootmine või teenindus, juhtimine ja muud tegevused. Selleks, et hinnata oma ettevõtte võimalusi välisturul tegutsemiseks tuleb õppida tundma vastava riigi ettevõtluskeskkonna iseärasusi ja teha võrdlusi.