Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Spordiorganisatsiooni majandamise eksam (0)

1 Hindamata
Punktid
  • Spordiklubi kui MTÜ moodustamine ja ühingu registreerimiseks vajalikud toimingud ?
    Mittetulundusühingu võivad asutada vähemalt kaks isikut.
    Mittetulundusühing on eraõiguslik juriidiline isik. Mittetulundusühingu õigusvõime tekib mittetulundusühingu kandmisega mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse (edaspidi register ) ja lõpeb mittetulundusühingu kustutamisega registrist.
    • Mittetulundusühingu asutamiseks sõlmivad asutajad asutamislepingu.
    • (2) Asutamislepingus tuleb märkida:
      1) asutatava mittetulundusühingu nimi, asukoht, aadress ja eesmärk;
      2) asutajate nimed ja elu- või asukohad, samuti asutajate isiku- või registrikoodid;
    • 3) asutajate kohustused mittetulundusühingu suhtes.
    • 4) juhatuse liikmete nimed, isikukoodid ja elukohad .
    • (3) Asutamislepingu sõlmimisega kinnitatakse selle lisana ka mittetulundusühingu põhikiri.

    (4) Asutamislepingule ja sellega kinnitatud põhikirjale kirjutavad alla kõik asutajad.
  • Isikliku sõiduauto kasutamise kompensatsioon ametisõitudeks ja klubi vahendite isiklikuks tarbeks kasutamise maksustamine ?
    Ei maksustata:
    Arvestuse pidamisel, kuni 4kr / km kuid mitte rohkem kui 4000 kr kuus ühe füüsilise isiku kohta, kui on mitu tööandjat siis iga tööandaj kohta kuni 4000kr kuus
    Arvestust ei peeta, kuni 1000kr kuus ühe f.isiku kohta kõigi tööandjate peale kokku.
    Neid piirmäärasid ületatud tasud nagu ka klubi vahendite isiklikuks otstarbeks kasutamine maksustatakse tulumaksuga vastavalt Tulumaksu seaduses ettenähtud korras kus käsitletakse erisoodustuste maksustamist.
  • Kui tihti peavad koos käima MTÜ üldkoosoleks ja juhatus ?
    Vähemalt 1 kord aastas
  • Spordiklubi eelarve täitmise jälgimine ja kontroll
  • Milline on klubi aastane tööjõu aastakulu (põhimõtteline arvutuskäik), kui klubis on palgal 2 treenerit kuupalgaga 10 000 krooni, 1 tegevjuht kuupalgaga 15 000 krooni, koristaja kuupalgaga 4000 krooni ja üks juhatuse liige saab juhatuse liikme kompensatsiooni 5000 krooni kuus.
  • Mida peab sätestama maksu kohta ?
    Maksuseaduses sätestatakse:
    1) maksu nimetus;
    2) maksu objekt;
    3) maksumäär;
    4) maksumaksja ;
    5) maksu saaja või laekumise koht;
    6) maksu tasumise tähtpäev või tähtaeg, perioodilise maksu puhul ka maksustamisperiood ;
    7) maksusumma arvutamise ja tasumise kord ning sellega kaasnevad lisakohustused;
    8) võimalikud maksusoodustused.
  • Spordiklubi kuluartiklid ?
  • Millistele nõudmistele peab MTÜ vastama, et ta lülitaks pg11 alusel tulumaksu soodusnimekirja ?
    1)ühing tegutseb avalikes huvides;
    2) ühing on heategevuslik, see tähendab pakub sihtrühmale, mille toetamine tuleneb tema põhikirjast, kaupa või teenust peamiselt tasuta või muul kasumit mittetaotleval viisil või maksab sihtrühma kuuluvatele isikutele toetust;
    3)ühing ei jaga oma vara või tulu ega anna materiaalset abi või rahaliselt hinnatavaid soodustusi oma asutajale, liikmele, juhtimis- või kontrollorgani liikmele, temale annetusi teinud isikule või sellise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele ega nimetatud isikutega seotud isikutele
    4) ühingu lõpetamise korral antakse pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist alles jäänud vara üle nimekirja kantud ühingule või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule;
    5) ühingu halduskulud vastavad tema tegevuse iseloomule ja põhikirjalistele eesmärkidele;
    6) ühingu töötajale ja juhtimis- või kontrollorgani liikmele makstav tasu ei ületa samasuguse töö eest ettevõtluses harilikult makstavat tasu.
  • Milline on maksuvaba tulu 2010 aastal ?
    2250 krooni kuus
  • Spordiklubi missioon, visioon ja strateegiline planeerimine
  • Tööjõu maksustamine
  • Erisoodustused ja nende maksustamine
    Erisoodustus on igasugune kaup, teenus, loonustasu või rahaliselt hinnatav soodustus , mida antakse lõikes 3 nimetatud isikule seoses töö- või teenistussuhtega, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmeks olekuga või pikaajalise lepingulise suhtega, olenemata erisoodustuse andmise ajast. Erisoodustus on muu hulgas:
    1) eluasemekulude täielik või osaline katmine ;
    2) sõiduki või muu tööandja vara tasuta või soodushinnaga kasutada andmine töö-, ameti- või teenistusülesannete või tööandja ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks;
    3) kindlustusmaksete tasumine, kui selline kohustus ei ole ette nähtud seadusega;
    • teenistus -, töö- või ametilähetusega seotud kulude hüvitamine ja välislähetuse päevaraha maksmine § 13 lõike 3 punktis 1 sätestatud piirmäärasid ületavas osas (§ 13 lõike 3 punkt 1, § 31 lõike 1 punkt 7) või töö tegemise kohas kehtivaid piirmäärasid ületavas osas, kui töö tegemise koht asub välisriigis (§ 13 lõike 3 punkt 11);
    • [RT I 2009, 18, 109 – jõust. 1.07.2009]
    • 5) isikliku sõiduauto kasutamise eest hüvitise maksmine § 13 lõike 3 punktis 2 sätestatud piirmäärasid ületavas osas (§ 13 lõike 3 punktid 2 ja 21, § 31 lõike 1 punkt 8);
    • [RT I 2009, 18, 109 – jõust. 1.07.2009]
    • 6) laenu andmine rahandusministri poolt kehtestatud alammäärast madalama intressiga

    7) asja, väärtpaberi, varalise õiguse või teenuse tasuta üleandmine, müük või vahetus turuhinnast madalama hinnaga;
    8) asja, väärtpaberi, varalise õiguse või teenuse ostmine turuhinnast kõrgema hinnaga;
    9) loobumine rahalise nõude sissenõudmisest, välja arvatud, kui prognoositavad mõistlikud kulud seoses rahalise nõude sissenõudmisega ületavad nõude suurust;
    10) täiskasvanute koolituse seaduse § 3 tähenduses taseme- ja vabaharidusliku koolituse kulude katmine, välja arvatud julgeolekuasutuse ametniku tasemekoolituse kulude katmine
  • Spordiklubi eelarve koostamine ja kinnitamine
  • Milline organ kehtestab riiklikud maksud ja kes kohalikud maksud ja millise õigusliku aktiga need kehtestatakse ?
    *Riiklike maksude maksuhaldur on Maksu- ja Tolliamet.
    *Kohalike maksude maksuhaldur on valla- või linnavalitsus või muu maksumääruses sätestatud valla või linna ametiasutus
  • Spordiklubi juhatuse liikmele vajalikud omadused, keda valida juhatussse
    Aktiivsus, ajaresurss, suhtlusoskus, strateegiline planeerimine, juriidika, finatsid , erialased teadmised, väärtushinnangute baas, kommunikatsioon
  • Erinevad ettevõtlusvormid spordiklubi moodustamiseks
    AS, OÜ, MTÜ
  • Palga arvutamine
  • Mis on MTÜ kõrgeim organ ja mis on tema ainupädevus ?
    Kõrgeim organ on üldkoosolek. Ainupädevus on põhikirja muutmine, juhatuse liikmete määramine ja tagasi kutsumine, volinike valimine ja tagasi kutsumine, juhatuse või muu organi liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ja esindaja määramine, majandusaasta aruande kinnitamine.
  • Projektide kirjutamine
  • Spordiklubi majandustegevuse aastaaruanne , juhatuse vastutus
    Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud lõppenud majandusaasta kohta koostama majandusaasta aruande, mis koosneb raamatupidamise aastaaruandest ja tegevusaruandest.
    • Majandusaasta aruande koostamise ja esitamise käik hõlmab järgmisi tegevusi:
      1) raamatupidamise aastaaruande koostamine;
      2) tegevusaruande koostamine;
      3) audiitorkontroll ;
    • 4) äriühingute puhul majandusaasta kasumi jaotamise või kahjumi katmise ettepaneku koostamine;

    Raamatupidamise aastaaruande eesmärk on õigesti ja õiglaselt kajastada raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid.
    Raamatupidamise aastaaruanne koosneb põhiaruannetest ( bilanss , kasumiaruanne, rahavoogude aruanne ja omakapitali muutuste aruanne) ning lisadest.
    Raamatupidamise aastaaruanne koostatakse eesti keeles ja Eestis ametlikult kehtiva vääringu järgi, märkides arvnäitajate puhul kasutatud täpsusastme (näiteks tuhandetes vääringuühikutes).
    Raamatupidamiskohustuslase tegevjuhtkond kirjutab raamatupidamiskohustuslase majandusaasta aruandele koos kuupäeva märkimisega alla viivitamata pärast seda, kui asjaomane organ on aruande heaks kiitnud. Majandusaasta aruande allkirjastamisega kinnitab juhtkond majandusaasta aruandes esitatud andmete õigsust ja täielikkust.
  • Kingituste, auhindade maksustamine
    Residendist füüsilisel isikul on õigus maksustamisperioodi tulust maha arvata § 11 lõikes 1 nimetatud nimekirja kantud või § 11 lõikes 10 nimetatud isikule või riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse teadus-, kultuuri-, spordi-, haridus - või sotsiaalhoolekandeasutusele, kaitseala valitsejale või avalik-õiguslikule ülikoolile maksustamisperioodil tehtud dokumentaalselt tõendatud kingitused ja annetused.
    Lõikes 1 nimetatud kingitusi ja annetusi ei või maha arvata rohkem kui 5% maksumaksja sama maksustamisperioodi tulust, millest on tehtud
    kingitused ja annetused võivad olla tehtud rahalises või mitterahalises vormis. Mitterahalise kingituse või annetuse maksumuseks on vara turuhind , kusjuures vara soodushinnaga müügi korral on kingituse või annetuse maksumuseks vara turuhinna ja müügihinna vahe. Tasuta või turuhinnast madalama hinnaga osutatud teenust ei käsitata kingituse ega annetusena ning selle maksumust tulust maha ei arvata.
  • Mille alusel saab eristada AS’i ja MTÜ’d?
    AS on orienteeritud kasumile . MTÜ põhitegevus aga ei ole kasumi tootmine.
  • Kuidas ja mis ajaks valmiv klubi eelarve ja millest see koosneb ning kes kinnitab eelarve
  • Mis on erisoodus ?
    Erisoodustus on igasugune kaup, teenus, loonustasu või rahaliselt hinnatav soodustus, mida antakse seoses töö- või teenistussuhtega, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmeks olekuga või pikaajalise lepingulise suhtega, olenemata erisoodustuse andmise ajast. Erisoodustus on muu hulgas:
    1) eluasemekulude täielik või osaline katmine;
    2) sõiduki või muu tööandja vara tasuta või soodushinnaga kasutada andmine töö-, ameti- või teenistusülesannete või tööandja ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks;
    3) kindlustusmaksete tasumine, kui selline kohustus ei ole ette nähtud seadusega
  • Mida tuleb teha,et luua spordiklubi ?
  • Millised on võimalused spordiklubi rahaliste vahendite suurendamiseks ?
  • Spordiseadus ettevõtlusest spordis
    • MTÜ JA SA SEADUS
    • ÄRISEADUSTIK
    • MAKSUKORRALDUSE SEADUS
    • TULUMAKSUSEADUS
    • SOTSIAALMAKSUSEADUS
    • KÄIBEMAKSUSEADUS
    • RAAMATUPIDAMISSAEDUS

  • Töölähetused ja nende maksustamine
  • Millises juriidilises vormis saab moodustada spordklubi ?
    MTÜ, OÜ, AS, UÜ
  • MTÜ üldkoosoleku ja juhatuse pädevused ?
    Mittetulundusühingu kõrgeimaks organiks on selle liikmete üldkoosolek. Üldkoosolekus võivad osaleda kõik mittetulundusühingu liikmed.
    Üldkoosoleku pädevusse kuulub:
    1) põhikirja muutmine;
    2) juhatuse liikmete määramine ja tagasikutsumine;
    3) volinike valimine ja tagasikutsumine;
    4) juhatuse või muu põhikirjaga ettenähtud organi (§ 31) liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses mittetulundusühingu esindaja määramine;
    5) majandusaasta aruande kinnitamine;
    6) mittetulundusühingu lõpetamise, ühinemise ja jagunemise otsustamine;
  • Stipendiumite eraldamine , määramine ja maksustamine
    Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse § 12 alusel kehtestatav põhitoetuse suurus õppekuu kohta on: 
    1) õpilasel, kes õpib põhihariduse baasil põhihariduse nõudeta kutseõppe või kutsekeskharidusõppe õppekaval, 600 krooni; 
    2) õpilasel, kes õpib keskhariduse baasil kutseõppe õppekaval, 600 krooni ja täiendav toetus 300 krooni; 
    3) üliõpilasel, kes omandab kõrgharidust, 1000 krooni ja täiendav toetus 500 krooni; 
    4) doktorandil 6000 krooni.
    (2) Olümpiavõitja toetuse määr on 10 000 krooni kuus vastavalt spordiseaduse § 13 lõikele 2.
  • Spordiklubide kulude ja tulude põhiliigid
    Tulud: Liikmemaksud
    Teenustasud
    Annetus /sponsorlus/ reklaam
    Sihtfinantseerimine
    Sportlaste auhinnarahad või muud tasu
    Kulud: Väljamaksed teistele juriidilistele isikutele
      • Liikmemaksud
      • Annetused
      • Toetused, eraldised
      • Vastuvõtukulud
      • Tegevuskulud
    • Väljamaksed füüsilistele isikutele
      • Töö- või teenustasud (sh FIE)
      • Erisoodustused
      • Auhinnad ja spordipreemiad
      • Kingitused, vastuvõtukulud
      • Stipendium
      • Spordilähetus
      • Kulude hüvitamine

  • Eestis kehvtivad maksud
    1) tulumaks ;
    2) sotsiaalmaks;
    3) maamaks ;
    4) hasartmängumaks;
    5) käibemaks;
    6) tollimaks ;
    7) aktsiisid;
    8) raskeveokimaks
  • Maksedokumentidele esitatavad nõuded
    Raamatupidamise algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav tõend , millel peavad olema järgmised andmed:
    1) dokumendi nimetus ja number;
    2) koostamise kuupäev;
    3) tehingu majanduslik sisu;
    4) tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa);
    5) tehingu osapoolte nimed;
    6) tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid;
    7) majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohustuslast esindava isiku allkiri ( allkirjad ), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist;
    8) vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber.
  • Eestis tegutsevad fondid, kust spordiklubid saavad raha küsida
    EAS, Hasartmängumaksu fond, Eesti kultuurkapital
  • Millised isikud saavad olla MTÜ liikmed ?
    Juhatuse poolt heakskiidetud füüsiline või juriidiline isik, kes soovib arendada MTÜ eesmärkidega kooskõlas olevat tegemist.
  • Mitu liiget peab olema MTÜ asustamisel? Mitme liikme puhul toimub sundlikvideerimine ?
    Asutamisel peab olema 3 liiget. Sundlikvideerimine toimub alla 2 liikme korra.
  • Mis on seltsingud, kes on füüsiliselt isikust ettevõtja?
    Kas nad võivad tegeleda spordi korraldamisega ?
    Seltsing : kaks või enam liiget kohustuvad seltsingulepinguga tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega. Ei ole juriidiline isik.
  • Milline peab olema MTÜ juhatuse liikmete arv ja kuidas seda määratakse põhikirjas ?
    MTÜ juhatuse liikmete arv- minimaalne 3 liiget (füüsilised isikud). Põhikirjas märgitakse juhatuse liikmete arvu kahe arvuga- ülem- ja alammäär.
  • Miks on maks ? 3 põhitunnust.
    Maksu 3 põhitunnust: 1. Seadus, 2.otsene vastutasu puuduv , 3.ühe v. mitmekordne rahaline kohustus
    Maks on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks.
  • Miks on maksuvõlg ja m illest ta koosneb ?
    Maksuvõlg käesoleva seaduse tähenduses on maksukohustuslase poolt tähtpäevaks tasumata jäetud maksusumma, tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intress ning tollivõlast tulenev tähtpäevaks tasumata maksusumma ja sellelt arvestatud intress.
  • Millal võib maksuhaldur läbi viija revisjoni füüsilise isiku juures ?
    Revisjoni võib füüsilise isiku juures läbi viia ainult juhul, kui füüsiline isik tegutseb ettevõtjana või on maksu kinnipidaja.
  • Mida sätestab maksuseadus ?
    Maksuseadus on seadus, millega sätestatakse maks.
    Maksuseaduses sätestatakse:
    1) maksu nimetus;
    2) maksu objekt;
    3) maksumäär;
    4) maksumaksja;
    5) maksu saaja või laekumise koht;
    6) maksu tasumise tähtpäev või tähtaeg, perioodilise maksu puhul ka maksustamisperiood;
    7) maksusumma arvutamise ja tasumise kord ning sellega kaasnevad lisakohustused;
    8) võimalikud maksusoodustused.
  • Kes on maksuhaldur ?
    Riiklike maksude maksuhaldur on Maksu- ja Tolliamet.
    Kohalike maksude maksuhaldur on valla- või linnavalitsus või muu maksumääruses sätestatud valla või linna ametiasutus.
  • Kes on maksukohustlane ?
    Maksukohustuslane on:
    1) maksumaksja;
    2) maksu kinnipidaja;
    3) muu isik, kes vastutab seaduse või lepingu alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja maksukohustuse eest.
  • Kes on maksumaksja ?
    Maksumaksja on füüsiline või juriidiline isik või riigi-, valla- või linnaasutus, kes seadusega sätestatud tingimustel ja korras on kohustatud maksu maksma ning täitma teisi talle seoses maksukohustusega pandud rahalisi ja mitterahalisi kohustusi.
  • Kes on maksu kinnipidaja ?
    Maksu kinnipidaja on füüsiline või juriidiline isik või riigi-, valla- või linnaasutus, kes seadusega sätestatud tingimustel ja korras on kohustatud teise isiku poolt tasumisele kuuluva maksusumma kinni pidama ja maksuhalduri pangakontole tasuma , samuti täitma teisi talle seoses kinnipidamiskohustusega pandud rahalisi ja mitterahalisi kohustusi.
  • Mis on sunniraha , millal seda kohaltatakse ?
    Sunniraha on oma olemuselt mõjutusvahend ja täielikult preventiivse iseloomuga . Sunnirahaga soovitakse saavutada olukord, et isik täidaks oma seadusejärgse kohustuse ja samas ka tulevikus järgiks seadust. Erinevalt trahvist ei kanta sunniraha määramise kohta andmeid karistusregistrisse. Tulumaksuseaduse kohaselt on sunniraha ettevõtlusega mitteseotud kulu.
    Maksuhaldur võib kohustuste täitmise tähtaja määramisel teha hoiatuse , et kohustuse tähtajaks täitmata jätmise korral võidakse rakendada sunniraha. Maksuhaldur võib sunniraha rakendamise hoiatuse teha ka maksukohustuslasele, kes ei ole täitnud maksuseadusest tulenevat aruannete või muude dokumentide esitamise kohustust. Kui isik ei täida talle haldusaktiga pandud kohustust hoiatuses märgitud tähtpäevaks, peab ta tasuma hoiatuses märgitud sunniraha.
  • Mis on ajatatud laen ?
    Ajatatud laen- graafiku alusel tasumisele kuuluv laenu on õigus nõuda makseraskustes maksukohustuslasel ja selle otsustab maksuhaldur.
  • Kes on tulumaksu maksja ?
    tulumaksu maksjaks on füüsiline isik ja mitteresidendist juriidiline isik, kes saab maksustamisele kuuluvat tulu.
  • Mis on tulumaksu maksustamise periood ?
    Kalendriaasta, mõnel juhul kalendrikuu
  • Kes on resident tulumaksuseaduse mõistes ?
    Füüsiline isik on resident, kui tema elukoht on Eestis või kui ta viibib Eestis 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul vähemalt 183 päeval. Isik loetakse residendiks alates tema Eestisse saabumise päevast. Samuti on resident välisteenistuses viibiv Eesti riigiteenistuja.
    Juriidiline isik on resident, kui ta on asutatud Eesti seaduse alusel. Resident on ka Euroopa äriühing (SE) ja Euroopa ühistu (SCE), kelle asukoht on registreeritud Eestis.
  • Kes on seotud isikud ?
    Isikud on omavahel seotud, kui:
    1) isik on teise isiku abikaasa, otsejoones sugulane, õde või vend, õe või venna alaneja sugulane, abikaasa otsejoones sugulane, abikaasa õde või vend;
    2) isikud on ühte kontserni kuuluvad äriühingud äriseadustiku § 6 tähenduses;
    3) isikule kuulub üle 10% juriidilise isiku aktsia - või osakapitalist, häälte koguarvust või õigusest juriidilise isiku kasumile;
    4) isikule kuulub koos teiste temaga seotud isikutega kokku üle 50% juriidilise isiku aktsia - või osakapitalist, häälte koguarvust või õigusest juriidilise isiku kasumile;
    5) üle 50% juriidiliste isikute aktsia- või osakapitalist, häälte koguarvust või õigusest juriidiliste isikute kasumile kuulub ühele ja samale isikule;
    6) isikutele kuulub üle 25% ühe ja sama juriidilise isiku aktsia- või osakapitalist, häälte koguarvust või õigusest juriidilise isiku kasumile
    7) juriidiliste isikute juhatuse või muu juhatust asendava organi kõik liikmed on ühed ja samad isikud;
    8) isik on teise isiku töötaja, töötaja abikaasa või otsejoones sugulane;
    9) isik on juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige (§ 9), juhtimis- või kontrollorgani liikme abikaasa või otsejoones sugulane.
  • Mis on ettevõtluskulud ?
    Tulumaksuga maksustatakse ettevõtlusest saadud tulu (ettevõtlustulu), olenemata selle laekumise ajast.
  • Vasakule Paremale
    Spordiorganisatsiooni majandamise eksam #1 Spordiorganisatsiooni majandamise eksam #2 Spordiorganisatsiooni majandamise eksam #3 Spordiorganisatsiooni majandamise eksam #4 Spordiorganisatsiooni majandamise eksam #5 Spordiorganisatsiooni majandamise eksam #6 Spordiorganisatsiooni majandamise eksam #7 Spordiorganisatsiooni majandamise eksam #8 Spordiorganisatsiooni majandamise eksam #9 Spordiorganisatsiooni majandamise eksam #10 Spordiorganisatsiooni majandamise eksam #11 Spordiorganisatsiooni majandamise eksam #12 Spordiorganisatsiooni majandamise eksam #13 Spordiorganisatsiooni majandamise eksam #14 Spordiorganisatsiooni majandamise eksam #15 Spordiorganisatsiooni majandamise eksam #16
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-02-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Rauno Laumets Õppematerjali autor
    Konspekt 16lk

    Sarnased õppematerjalid

    Tulumaksuseadus-TuMS
    40
    docx

    Tulumaksuseadus (TuMS)

    Tulumaksuseadus (TuMS) 1. Mida maksustatakse tulumaksuga? Tulumaksuga maksustatakse maksumaksja tulu, millest on tehtud seadusega lubatud mahaarvamised. Lisaks maksustatakse tulumaksuga ka füüsilisele isikule tehtud erisoodustused, residendist juriidilise isiku ja riigitulundusasutuse jaotatud kasum, tehtud kingitused, annetused ja vastuvõtukulud ning ettevõtlusega ja põhikirjalise eesmärgiga mitteseotud kulud ja väljamaksed. Samuti maksustatakse tulumaksuga mitteresidendi tehtud erisoodustused, mitteresidendi püsiva tegevuskoha kaudu või arvel tehtud kingitused, annetused ja vastuvõtukulud, kasumieraldised, ettevõtlusega mitteseotud kulud ja väljamaksed. 2. Kes peavad tulumaksu maksma? Tulumaksu maksjad on füüsiline isik, lepinguline investeerimisfond, aktsiaseltsifond ja mitteresidendist juriidiline isik, kes saavad maksustamisele kuuluvat tulu. Samuti füüsilisest isikust tööandja, residendist juriidil

    Õigus
    Maksude arvestus-J-Keskküla loengu konspekt-TMK
    32
    doc

    Maksude arvestus (J. Keskküla loengu konspekt) TMK

    RP089 (2009/2010) MAKSUDE ARVESTUS Õppejõud Janek Keskküla KODUS: otsida mingi maksuvaidlus MA ja juriidilise isiku vahel. Lahti rääkida probleemi asjaolud, probleemi algus, lahenduskäik (kohtus käimised), tulemus, seaduse vastavad §§-d, oma kommentaarid. NB! Kooskõlastada õpetajaga teema! 1b ­ (b ­ 2250 ­ 0,0286) * 0,21 ­ 0,0286 = n Maksud Eesti Vabariigis Redaktsiooni jõustumise kpv. : 01.01.2010 Redaktsiooni kehtivuse lõpp : Hetkel kehtiv Maksukorralduse seadus: § 2. Maksu mõiste Maks on seadusega või seaduse alusel valla või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik õiguslike ülesannete täitmiseks või se

    Maksundus
    Tulumaksuseadus-TuMS
    38
    docx

    Tulumaksuseadus (TuMS)

    Janeli Põder RP14 Tulumaksuseadus (TuMS) 1. Mida maksustatakse tulumaksuga? § 1 Tulumaksuga maksustatakse maksumaksja tulu, millest on tehtud seadusega lubatud mahaarvamised. 2. Kes peavad tulumaksu maksma? § 2 Tulumaksu maksjad on füüsiline isik, lepinguline investeerimisfond ja mitteresidendist juriidiline isik, kes saavad maksustamisele kuuluvat tulu. 3. Kui pikk on tulumaksuga maksustamise periood? § 3 Tulumaksu maksustamisperiood on kalendriaasta, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. 4. Kui suur on füüsilise isiku ja ettevõtte tulumaksu määr ning kuidas neid arvutatakse? 5. Kui suure osa tulumaksust saab endale kohaliku omavalitsuse üksus? § 5 Maksumaksja elukohajärgsele kohaliku omavalitsuse üksusele laekub 11,60% reside

    Majandus
    Maksundus-kokkuvõtvalt
    57
    doc

    Maksundus (kokkuvõtvalt)

    Maksunduse loengukonspekt 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................................................................5 1 TULUMAKS.................................................................................................................................................5 1.1 Maksu objekt ja maksumaksja...............................................................................................................5 1.2 Resident ja mitteresident........................................................................................................................6 1.3 Maksu laekumine....................................................................................................................................6 2 ÜKSIKISIKU TULU MAKSUSTAMINE....................................................................................................7 2.1 Kapitalitulude maksustamine....

    Majandus
    Maksunduse eksam
    24
    docx

    Maksunduse eksam

    1. Riigieelarve vastuvõtmine Riigikogu võtab riigieelarve vastu seadusena. Riigikogu poolt vastuvõetud riigieelarve jõustub eelarveaasta algusest. Riigieelarve ei ole seadus, kuid seda menetletakse nagu seadust, mitte nagu avaldust või otsust . Riigieelarve tuleb välja kuulutada Vabariigi Presidendi poolt ning avaldada Riigi Teatajas. Riigieelarve võetakse Riigikogus vastu lihthäälteenamusega. Lisaks riigieelarve vastuvõtmisele peab Riigikogu kinnitama ka eelarve täitmise aruande 2. Eelarve periood Riigieelarve koostatakse üheks eelarveaastaks. Eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. 3. Riigieelarve tulude, kulude ja maksude suurusjärgud Riigieelarve on plaan, mille alusel valitsus kasutab riigi raha. Eelarvesse pannakse kirja kõik riigi tulud ja kulud. Piisava hulga rahaliste vahendite laekumise riigi eelarvesse tagab maksusüsteem. Valitsuse kulud võib jagada nelja rühma:  tarbimiskulutused, mis on seotud hüviste ostmisega ja palkad

    Maksundus
    Küsimuste vastused seadusandluse kohta maksuarvestuses
    76
    pdf

    Küsimuste vastused seadusandluse kohta maksuarvestuses

    Tulumaksuseadus (TuMS) 1. Mida maksustatakse tulumaksuga? Tulumaksuga maksustatakse maksumaksja tulu, millest on tehtud seadusega lubatud mahaarvamised. (TuMS § 1 lg 1) 2. Kes peavad tulumaksu maksma? Füüsiline isik (TuMS § 48), residendist juriidiline isik (TuMS §-d 49-52), mitteresident (TuMS § 53) 3. Kui pikk on tulumaksuga maksustamise periood? TuMS § 1 lg-s 1 nimetatud tulumaksu maksustamisperiood on kalendriaasta, kui TuMS-s ei ole sätestatud teisiti. (TuMS § 3 lg 1) TuMS § 1 lg-tes 2-4 nimetatud tulumaksu maksustamisperiood on kalendrikuu. (TuMS § 3 lg 2) 4. Kui suur on füüsilise isiku ja ettevõtte tulumaksu määr ning kuidas neid arvutatakse? Tulumaksumäär nii füüsilisel isikul kui ka ettevõttel on 20%. Tulumaks jaguneb kaheks – füüsilise isiku tulumaks ning ettevõtte tulumaks (juriidilise isiku tulumaksu maksavad ka mitteresidendi püsivad tegevuskohad ning erisoodustusi tehes kõik t

    Majandus
    MAKSUDE ARVESTUSE KORDAMINE
    32
    docx

    MAKSUDE ARVESTUSE KORDAMINE

    MAKSUDE ARVESTUSE KORDAMINE MAKS: Panus valitsuse toetamiseks, mida kogutakse isikutelt, varalt või ettevõtetelt. Riigiks olemise hind / kodanikuks olemise hind. Seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud, ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. MÕISTED: 1) Maks - rahaline kohustus ilma otsese vastutasuta; 2) Koormis - mitterahalise iseloomuga kohustus; 3) Trahv, sunniraha - mõjutusvahend käitumise suunamiseks; 4) Riigilõiv - tasu toimingu sooritamise või dokumendi väljastamise eest; 5) Sundkindlustus - kohustuslik makse, mis on seotud avalik-õigusliku soosinguga 6) Tasud - üldjuhul ei ole maksud. MAKSUSTAMISE AJALUGU EESTIS: 1918-1930 (ots

    Maksud
    Maksukorralduse seadus-MKS
    12
    docx

    Maksukorralduse seadus (MKS)

    Janeli Põder, RP14 Maksukorralduse seadus (MKS) 1. Mida reguleerib MKS? Maksukorralduse seadus reguleerib riigi maksusüsteemi ning selle põhjal teostatakse seadusliku maksu maksmise korda. §1 2. Mis on maks? Maks on seadusega või seaduse alusel avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tuli saamiseks maksumaksjale pandud rahaline kohustus. §2 3. Millised on riiklikud maksud? Tulu-, sotsiaal-, maa-, hasartmängu-, käibe-, tolli-, aktsiisi- ja raskeveokimaks. §3 (2) 4. Kes on riiklike maksude haldur ja kes kohalike maksude maksuhaldur? Riiklike maksude maksuhaldur on Maksu- ja Tolliamet. Kohalike maksude maksuhaldur on valla- või linnavalitsus. §5 (1);(2) 5. Kes on maksukohustuslane? Maksumaksja, maksu kinnipidaja, muu isik, kes vastutab seaduse või lepingu alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja maksukohustuse eest. §6 6.

    Maksundus




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun