Kui seal kus me hetkel elame?

Vastus leiad õppematerjalist: Keskkooli lugemispäevik

Kuidas kohaneda tavaeluga pärast sõdimist?

Vastus leiad õppematerjalist: Keskkooli lugemispäevik

Miks peavad lihtinimesed riigitasandil tülide sõjas pärast oma eluga riskima?

Vastus leiad õppematerjalist: Keskkooli lugemispäevik

Kus peab ainult hädaldama ja nutma?

Vastus leiad õppematerjalist: Keskkooli lugemispäevik

Keskkooli lugemispäevik (1)

Keskkool - Kirjandus - Kirjandus

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Kui seal kus me hetkel elame?
Kuidas kohaneda tavaeluga pärast sõdimist?
Miks peavad lihtinimesed riigitasandil tülide sõjas pärast oma eluga riskima?
Kus peab ainult hädaldama ja nutma?

“ KIRSIAED ”
A. Tšehhov

Kus ja millal?
Venemaal, 19. sajandil.

Peategelane
Mõisaproua Ranevskaja on kergeusklik naine, kes on kaotanud nii oma abikaasa kui ka poja. Ta elas mõnda aega Pariisis, et kaotusvalust üle saada, kuid seal sai ta ühelt mehelt tüssata, sest too röövis ta peaaegu paljaks. Ranevskaja, nagu ka kõik teised raamatutegelased, usub, et mõisaprobleem laheneb iseenesest.
3) Tsitaadid

“Kui lubada teil kätt suudelda , siis te tahate pärast ka käsivart, ja siis õlga.” (Šarlotta)
“Õieti öelda, muid asju riivamata, pean enda kohta väljendama, muuseas , et saatus suhtub minusse ilma kaastundeta, nagu torm väikesesse laevukesse.” (Jepihhodov)
“Sellest väiklasest ja viirastuslikust üle astuda, mis takistab meid olemast vaba ja õnnelik, selles on meie elu siht.” (Trofimov)
“On ju täiesti selge, selleks et õiget moodi elama hakata, on tarvis enne lunastada minevik , teha sellele lõpp, kuid lunastada saab teda ainult kannatustega, ainult tavatu lakkamatu tööga.” (Trofimov)

4) Probleemid:

Priiskav eluviis (näiteks balli korraldamine, kuigi tegelikult on kitsas käes).
Raskuste eitamine (usutakse, et võlvad kaovad iseenesest, mitte kuidagi kaasa aitamata).

5) Seosed tänapäevaga
Kuna Tšehhov pigem naeruvääristas raamatutegelasi, siis ei usu ma, et selliseid inimesi, kes suures kitsikuses priiskaksid, olemas on. Seega pole neid ilmselt ka tänapäeval. Kuigi selliseid inimesi, kes pettuse ohvriks langevad, nagu Ravenskaja on kindlasti palju. Tänapäeval on lihtsam naiivseid inimesi tüssata, sest inimmõistus on edasi arenenud, mistõttu on lihtsam pettusi korda saata. Uue arvutiprogrammi kirjutamine ei nõua enam erilist geniaalsust.
6) Kavapunktid:

Ravenskaja tuleb oma tütre ja teenijatega Pariisist tagasi, kuhu ta oma murede eest aastaid tagasi põgenenud oli: tema abikaasa ja poeg olid traagiliselt hukkunud .

Pere on võlgades. Mõis pannakse koos kirsiaiaga oksjonile.

Ainus viis mõisa päästa oleks Lopahhini idee, kuid keegi ei kuula teda.

Gajev laenab rikkalt vanaemalt raha, kuid ta ei mõista probleemi suurust ja sellest jääb väheks.

Ball. Selgub , et mõis müüdi Lopahhinile maha. Kõik on kurvad, et Gajev mõisa vanaema raha eest osta ei saanud. Lopahhin tahab kirsiaia maha raiuda ja selle suvitajatele välja rentida.

Mõisapere jätab mõisaga hüvasti. Nad lähevad Pariisi. Lopahhin sõidab ka ära. Toatüdruk Varja läheb teise perre tööle. Majja jääb Jepihhodov. Nad unustavad Firssi maha.

“ DORIAN GRAY’ PORTREE”

O. Wilde

Kus ja millal?

Inglismaal, 19. sajandil.

Peategelane
Dorian Gray on erakordselt nägus 20-aastane noormees , kes teose alguses on täiesti rikkumata ja puhas. Mida teose lõpu poole, seda isekamaks eneseimetlejaks Dorian muutub. Kõik saab alguse sellest, kui Basil Hallward teda maalib, kiindub temasse kui muusasse ning kiidab teda igal võimalikul hetkel taevani, mis tõstab Doriani enesehinnangut järjest kõrgemale. Ta tahab igavesti nooreks ja ilusaks jääda, mis väliselt tal õnnestubki. Samas tema portree muutub Doriani pattude tõttu järjest koledamaks, kujutades tema rikutud hinge.

Tsitaadid

“Noorus on ainus asi, mida tasub omada.” ( Lord Henry )
“Mehed abielluvad väsimusest, naised uudishimust: mõlemad pettuvad.” (Lord Henry)
“Naised on dekoratiivne sugu. Neil pole kunagi midagi öelda, aga nad ütlevad seda võluvalt.” (Lord Henry)

Probleemid

Eneseimetlus ja –armastus
Mõjutamine

Seosed tänapäevaga
Tänapäevalgi on selliseid inimesi, kes oma tegelikku mina varjavad, näidates sealjuures vaid enda näilist osapoolt.
On olemas inimesi, kes ennast, nagu Dorian Henryl, liialt mõjutada lasevad. Henry hakkas Doriani mõttemaailma kujundama. Nii võib juhtuda praegugi heade sõpradega, kellest üks teist austab ja hindab, püüdes alateadlikult tema moodi käituda. Antud juhul avaldas Henry Dorianile väga halba mõju, mis põhimõtteliselt tema tõttu Doriani elu ära rikkus. Säärane toimub teismelistega, kes, endale halba eeskuju valides, võivad suuri vigu teha.

Kavapunktid

Basil Hallward maalib Dorian Gray portree, millest saab tema meistriteos. Lord Henry tahab maali ära osta, aga Basil ei müü seda kellelegi, vaid kingib Dorianile.

Henry, kuuldes, kui ilus ja hea Dorian on, tahab temaga kohtuda. Basil on esialgu vastu, sest ei taha poissi rikkuda. Dorian ja Henry kohtuvad ning saavad lähedasteks. Henry paneb Dorianile uusi mõtteid pähe, mida noormees kindlalt järgima asub, teda sealjuures sügavalt mõjutades. Basil jäetakse tagaplaanile.

Lord Henry võtab Doriani mõjutamist kui katsetust. Dorian asub Henry eeskujul ilu jahtima.

Dorian armub imeilusasse andekasse näitlejannasse Sibyli . Sibyl vastab tema tunnetele. Henry on neiu nägemisest väga huvitatud, Basil aga armukade . Sibyl armub nii sügavalt, et ei suuda enam hästi näidelda. Dorian kutsub oma sõbrad Sibyli teatrisse vaatama ja nad on kõik tüdruku andetusest hämmastunud. Dorian jätab Sibyli maha.

Pärast Sibyli maha jätmist hakkab portree järjest võikamaks muutuma , samas jääb Dorian ise nooreks ja ilusaks. Kõik halb just kui suunatakse portreesse. Dorian lubab endale, et ei kuula enam kunagi Henry nõuandeid, lepib Sibyliga ning nad abielluvad. Sibyl sooritab enesetapu. Samal ajal jätkab Dorian kaksikelu elamist: päriselus on ta ebakõlbeline, mida ka portree kajastab.

Dorian ei räägi maalist kellelegi pikka aega. Aastad mööduvad ja ühel ööl kohtab ta Basilit, kellele ta esmakordselt maali näitab, aga kuna Basil vihastab ta välja, peab Dorian mehe tapma . Dorian laseb Alan Campbellil Basili surnukeha hävitada.

Sibyli vend leiab Doriani ja tahab teda tappa. Dorian palub mehel tema nägu lähemalt vaadata ja loogiliselt mõelda, kas nii noor mees sai 18 aastat tagasi tema õe enesetapus süüdi olla. Mees vabandab ja laseb Dorianil minna. Sibyli vennaga on kaasas üks naine, kes väidab, et see ikkagi on Dorian Gray, aga kuna oli oma hinge kuradile müünud, näeb endiselt 20-aastane välja.

Dorian korraldab jahiretke, kus laskmise käigus hukkub üks mees. Hukkunu on Sibyli vend.

Dorian kolib mõneks ajaks maale ja käib pidevalt ühe külatüdrukuga kohtamas, kellele ta enda arvates heateo teeb, kui ta maha jätab. Dorian usub, et ta rikub kõigi elu, kellega ta lähemalt kokku puutub.

Dorian ja Henry vestlevad Basili kadumisest. Dorian teatab , et tema tappis Basili, aga Henry ei usu seda, sest ta arvab endiselt, et Dorian on täiuslik, ei tee kunagi vigu ega suudaks oma seisuse tõttu kellelegi liiga teha.

Dorian tahab oma hinge paremaks muuta – uue eluga alustada. Ainus lahendus selleks on maal hävitada. Juhtub aga nii, et noaga pildile kallale minnes, sureb Dorian hoopis ise, aga pilt muutub jälle nii ilusaks, nagu see esialgu Basili maalides välja nägi. Dorian muutub äratundmatuseni koledaks ja vanaks ning teenrid tunnevad ta ainult sõrmuste järgi ära.

“ PYGMALION ”

G. B. Shaw

Kus ja millal?

Londonis, 19. sajandil.

Peategelane

Peategelast üksi välja tuua on raske, sest näidendis on 2 olulisemat tegelast: Liza ja Higgins .
Liza on noor lillemüüja, kes näidendi alguses käitub ja räägib labaselt, aga hiljem koolitab Higgins temast tõelise daami välja. Ta on äärmiselt tundlik ja nutab palju. Lizat on kerge välja õpetada, sest tema jaoks on korrektne inglise keel nagu võõrkeel ja teadupoolest suudavad välismaalased teisi keeli kiiremini rääkima õppida.
Seevastu Higgins on tundetu mees, kes kohtleb kõiki võrdselt, tehes sellega eriti Lizale haiget. Ta vannub ja kasutab ebasündsaid väljendeid rohkem, kui tohiks. Higginsi ainus huvi on tema amet – foneetika . Ta suudab kõnepruugi järgi määrata iga Londoni kodaniku elukoha. Higgins ei taha mitte kunagi abielluda, sest enda sõnutsi on ta määratud vanapoisiks jääma nagu tema sõber Pickeringki.

Probleemid

Kõrg- ja alamklassi küsimus, ebavõrdsus. Näiteks osa tegelasi käituvad teiste suhtes üleolevalt (ka perekonnasiseselt – Freddy ema ja õde)
Inimest ei võeta tema endana, vaid püütakse esinduslikumaks muuta (näiteks Liza muudeti vaesest lilleneiust daamiks)

Seosed tänapäevaga

Praegugi nõutakse inimestelt viisakat käitumist. Neid, kes end matslikult ülal peavad, tänapäeva ühiskonnas ei aktsepteerita. Nii oli ka Liza puhul. Teda ei võetud kui teda ennast, kui väärtuslikku inimest. Teda mõisteti hukka lihtsameelsuse ja rumaluse pärast. Ilmselt on ka meie ühiskonnas harimatus ning kerguslikkus põlastatud.

Kavapunktid
Vihmasadu . Vihma eest poevad varju Higgins, Pickering, Liza ja ema ning tütar Eynsford Hill.
Higgins kirjutab kõike üles. Puhkeb väiksemat sorti tüli. Liza arvab, et ta pannakse vangi Pickeringile lillede pakkumise eest.
Higgins lubab Lizast mõne kuuga daami valmis teha.
Kui Liza ühel päeval Higginsi juurde ilmub, lootuses, et mees teda käituma ja kõnelema õpetaks, et ta parema töökoha endale muretseda saaks, on Higgins nõus. Pickering ja Higgins sõlmivad kihlveo. Higgins usub, et Lizat on võimalik 6 kuuga üdini daamilikuks ümber kasvatada. Liza isa “müüb” tütre 5 naela eest Higginsile maha.
Liza esimene seltskondlik üritus Higginsi ema juures, kus ta kõik külalised ära petab . Kõigile jääb mulje, et Liza ongi kõrgest soost, kuigi ta kasutab vestluses ka ebasündsaid väljendeid, mis teistele siiski meeldivad. Liza tutvub Freddyga.
6 kuu möödudes toimub pidu, kus Liza jätab külalistele ungarlannast printsessi mulje. Higgins on kihlveo võitnud.
Liza kuuleb pealt Pickeringi ja Higginsi vestlust, kus mehed on õnnelikud, et see katse läbi on ja et Liza saab nüüd endise elu juurde naaseda. Selle peale Liza solvub.
Liza ja Higginsi vaidlus. Liza isa abiellub tüdruku võõrasemaga. Lizal on plaan abieluda Freddyga, kes neidu tema enda pärast armastab .

“SINILIND”

M. Maeterlinck

Kus ja millal?
Tyltyli ja Mytyli unenäos. Lastele tundub, et tegevus toimub aasta jooksul, aga tegelikult ainult ühe öö jooksul.

Peategelane
Tyltyl – julge, kangelaslik, uhke, naiivne

Probleemid

Armukadedus (koer Tylo kass Tylette’i vastu)
Ei väärtustada olemasolevat, vaid ihaldatakse seda, mis teistel on, midagi paremat.

Tsitaadid

“Et otsite sinilindu , kallid lapsed, siis harjutage endid armastama ka halle linde, keda te oma teel leiate.” (Valgus)
“See on rikaste valgus. Sa näed, kui ohtlik ta on. Inimesi ähvardab pimedaks jäämine, kui nad liiga kaua elavad selle kiirtes, mis ei jäta ruumi mahedaile ja sõbralikele varjudele.” (Valgus)

Kavapunktid

Ema paneb Tyltyli ja Mytyli magama.

Ilmub Haldjas, kes annab lastele ülesande leida oma tütre ravimiseks tõelise sinilinnu .

Haldjas muudab kõik esemed, millel pole hinge, elavaks (näiteks leivapätsi elavaks leivaks) ja asutakse üheskoos sinilindu otsima .

Satuvad Mälestustemaale. Tyltyl ja Mytyl näevad oma vanavanemaid jälle elusatena. Lapsed leiavad sealt oma esimese sinilinnu, mis Mälestustemaalt lahkudes, halliks tuhmub.

Valgus saadab nad Öö paleesse. Tyltyl avab erinevaid uksi , kus on hirmsad asjad (vaimud, haigused, hirmud ), kuni lõpuks jõuab toani, mis on pilgeni sinilinde täis. Kõik krahmavad peotäie sinilinde kaasa, kuid need on samuti võltsid. Tõeline sinilind pääseb minema.

Tyltyl ja Mytyl jõuavad riiki, kus on veel sündimata lapsed. Tyltyl kohtub oma väikevennaga. Valgus annab Tyltylile sinilinnu, kuid see lendab minema, kui Aeg oma suurest raevust poissi ründab.

Haldjalt tuleb teade, et sinilind on ilmselt kalmistus. Tyltyl ja Mytyl lähevad kalmistule teda otsima. Kalmistult ei leidnud nad küll sinilindu, kuid vabanesid hirmust surnute vastu ja olid selle üle õnnelikud.

Kass juhatab lapsed öösel enda järel metsa, kus neid tahetakse ära tappa, kuna nende isa on tuhandetelt puudelt raidurina elu võtnud. Ainsad, mis seda takistavad, on koer Tylo ja Tyltyli nuga. Valgus tuleb lastele järele.

Lapsed ärkavad. Tyltyl hakkab unenäost vestlema , aga ise usub, et see juhtus päriselt. Vanemad arvavad, et lapsed on hulluks läinud.

Naabrinaine (meenutab välimuselt haldjat ja ka nimi on sarnane) kurdab, et tema tütar on haige. Ainus, mis teda päästaks, on Tyltyli tuvi. Tyltyl on nõus seda tüdrukule kinkima, aga kui ta läheb tuvi tooma , märkab ta, et tema hallist tuvist on saanud sinilind.
“TÕDE JA ÕIGUS 1.”

H. Tammsaare
1) Kus ja millal?
19. sajandil Vargamäel.
2) Peategelane
Peremees Andres on üleaedse Pearuga võrreldes palju arukam, sest ta ei nori ega algata tühja koha pealt tüli. Andres on nutikas: tihti juhtus, et Pearu jäi Andrese vembu tõttu pika ninaga. Oma rammu poolest on ta ümbruskonna meestest tugevam. Andrest iseloomustab sõna “töökus”, sest ta rabab talus tööd teha, vahel isegi söögipausi pidamata. Üldiselt on ta rahulik, aga kui toimetatakse või räägitakse tema selja taga, ärritub mees väga.
3) Probleemid

Kas vägivald on ainus tülide lahendaja?
Kas mujal on parem kui seal, kus me hetkel elame?
Alkoholi liigtarbimine. Julgus tuleb alkoholiga : kui purjus pole, ei julge leppima/tüli norima vms minna.
Haridus pole hinnas .

4) Tsitaadid

“Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb armastus.”

5) Kavapunktid
1. Vastabiellunud Andres ja Krõõt sõidavad oma uude koju.
2. Andrese ja Pearu esimene tüli. Andresest saab küla tugevaim mees.
3. Mari ja Jussi armumängud viivad abielu, sauna kolimise ja 2 lapseni.
4. Tüli ühiskraavi ehitatud tammi pärast. Pearu laseb kogemata Mardi koera maha. Mart lahkub Vargamäelt.
5. Krõõt sünnitab esimese poja, aga sureb pärast sünnitust.
6. Mari võtab perenaise rolli üle. Tüli Jussiga. Jussi enesetapp.
7. Mari ja Andres abielluvad. Sünnib esimene ühine laps, poeg Indrek. Ristsed.
8. Lastehaiguse epideemia .
9. Jaagupi romanss Roosiga. Miina jääb Jaagupist rasedaks. Andres viskab mõlemad talust välja.
10. Andres kutsub Mardi tallu sulaseks tagasi. Pearu suurendab valdusi Andrese maa arvelt. Piiriaedade tüli.
11. Joosepi ja Liisi leegitsev armastus.
12. Riia kass Milli rüüstab linnupesi. Kassi matused.
13. Jõulud kirikus. Naabrikoer Valtu tungib jõululaupäeval Andrese tallu. Isa ja poja jõukatsumine.
14. Andres saab Liisi ja Joosepi kohta kõrtsis Pearult teada. Liisi ootab Joosepi last. Isa ajab Liisi kodust välja. Liisi kolib sauna. Liisi ja Joosepi pulmad.
15. Mareti ja tisler Sassi pulmad. Andres leebub.
16. Indreku koolipõli. Indrek hakkab kirjutaja abiliseks.
17. Indrek läheb linna kooli, Andres kroonusse.
6) Seosed tänapäevaga
Noorem põlvkond ei väärtusta vanemat. Andres töötas Vargamäe talu üles, samas kui kõik tema lapsed läksid lapsepõlvekodust ära, lootes mujalt paremat leida. Praegugi on nii, et noored ei hinda vanemate tõekspidamisi, vaid tahavad ise pusida.
Kas õiglus saab pettuste vastu? Andres ajas õigluse rida, aga Pearu üritas valedega läbi ajada. Alati ei saa tõega läbi.
“TÕDE JA ÕIGUS 3.”

H. Tammsaare

1) Kus ja millal?
20. sajandi algul Tallinnas.
2) Peategelane
Indrek satub mässukeerisesse, asub revolutsiooni pooldama. Ta on rahulik noormees, kellele küll meeldib revolutsiooni eesmärk – saavutada vabadus, aga selleks ei pea ta vägivalda ega rüüstamist vajalikuks. Indrek hoolib oma perest , mida tõestab see, et ta riskib oma eluga, et viia maale emale kangeid rohte linnast.
3) Probleemid

Valitsusevastane võitlus
Kas täielik vabadus on olemas?

4) Tsitaadid

“Kõik, mis on olemas, peab kaduma, peab varem või hiljem kokku langema, sest ta on läinud ajast ja arust, on saanud minevikuks.”
“Kui tahad kellegagi sõbraks jääda, siis ära otsi temalt kunagi abi ja ära laena temalt raha.“

5) Kavapunktid
1. Indrek kolib linna, et astuda ülikooli, kuid edutult.
2. Mässajate kokkutulek metsas. Indrekut peetakse nuhiks.
3. Kristiga põrandaalustel kokkutulekutel.
4. Kohtumine korrektor Viljasooga.
5. Härra Bõstrõi ei käi enam traditsioonilises paigas lõunal.
6. Uus kokkutulek. Tapatalgud turuplatsil: Kristi saab haavata , Bõstrõi hukkub. Leinarong.
7. Indrek annab sõdurile raha, mistõttu tembeldatakse ta revolutsioonivastaseks.
8. Indrekul palutakse emale Vargamäele kangemaid arstimeid muretseda. Indrek jätab Kristiga hüvasti ja läheb Vargamäele.
10. Revoutsioon laieneb maale. Mõisate rüüstamine. Kristi enesetapp.
11. Isa ja Ants arreteeritakse. Indrek on tagaotsitav. Ema valu väheneb ajutiselt .
12. Isa saab II jõulupühaks koju. Ants on tapetud . Indrek lõpetab ema piinad .
6) Seosed tänapäevaga
???
“ PLEKKTRUMM ”
G. Grass
1) Kus ja millal? 20. sajandil Saksamaal
2) Peategelane
Oskar on sõjast eluga pääsenud mees. Noorena oli ta äärmiselt rahulik, veidi arengus maha jäänud poiss. Tema lemmikese oli plekktrumm ja kui temalt taheti seda ära võtta, sai ta vihaseks, muudel põhjustel mitte kunagi.
3) Probleemid

Lapsik kangekaelsus on hukutav.
Teiste ärakasutamine enda huvides.

4) Tsitaadid

“Kui mina valiksin ussid ja sina kannatlikkuse, võiksime õngitsema minna ja õnnelikuks saada.”

5) Kavapunktid

Oskar hakkab haiglas romaani kirjutama, alustades oma pere ajaloost.

Oskari raske lapsepõlv (tema pere, kuidas ta häälega klaase purustas, kuidas tekkis armastus plekktrummi vastu, ema surm, postimaja pommitamine, armumine Mariasse, poja sünd, Pariis)
“ JUUDIT ”

H. Tammsaare

Kus ja millal?
Enne meie ajaarvamist Petuulia linnas, Iisraelis.

Peategelane
Juudit on oma kodulinnas autoriteetne isik: temalt tullakse nõu küsima ning abi paluma. Ta on abivalmis, mida tõestab see, et teose algul tulevad tema juurde oma viimases hädas inimesed, kes teavad varasemast kogemusest, et Juudit aitab, kui ta vähegi saab. Hiljem on ta nõus ennastohverdavalt Olovernese jutule minema, et oma rahvast aidata. Juudit on kaunis noor naine, kes võlub oma iluga mitmeid mehi. Lisaks Juuditi headele omadustele, on temas ka halba: ta kasutab oma võlusid ära, et panna mehi tegema seda, mida ta parasjagu soovib.

Probleemid

Provotseerimine

Tsitaadid
“Inimeses on inimene surnud, inimene ei tunne enam inimest.”
“Hea sõna on mõnikord vägevam kui terav mõõk.”
“Kannatus teeb targaks.”
“Armastus nõuab tegusid , mitte sõnu.”

Kavapunktid

Olovernese vägi piirab Petuuliat. Näljased/janused inimesed tulevad Juuditi jutule.

Juudit otsustab Olovernese juurde minna.

Juudit jätab Olovernesele hea mulje ja kutsub ta koos ülemteenrite ja pealikega peole.

Olovernese pidu.

Juudit ässitab Nimetut Olovernest tapma. Nimetu enesetapp.

Juudit raiub Olovernese pea maha ja laseb selle linnamüürile piigi otsa panna.

Juudit tunnistab oma abikaasa ja Olovernese mõrva üles ning saab rahvalt esialgu selle eest kiita, kuigi tunneb, et ei vääri seda. Natukese aja pärast tahab rahvas Juuditi ära tappa, aga temalt ei suudeta elu võtta, sest tegu on ikkagi Iisraeli päästjaga.

Seosed tänapäevaga
Juudit oli ahnuse nimel kõigeks valmis nagu töönarkomaan on karjääriredeli tippu ronimisel kõigeks valmis.
“LÄÄNERINDEL MUUTUSETA”
E. M. Remarque

Kus ja millal?
I maailmasõja läänerindel, 1916-1918.

Peategelane
Paul Bäumer on 18-aastane kooliõpilane, kes läheb oma klassivendadega vabatahtlikult sõtta. Hoolimata sõjakoledustest ja tunnete mahasalgamisest on ta kaastundlik ning hooliv (vene vangide ja oma klassivendade suhtes).

Probleemid

Sõjakoleduste mõju inimesele
Kuidas kohaneda tavaeluga pärast sõdimist?
Miks peavad lihtinimesed riigitasandil tülide sõjas pärast oma eluga riskima?

Tsitaadid

“Meil on kadunud arusaam teiste seoste üle, sest need on kunstlikud. Meie silmis on ainult tõsiasjad õiged ja tähtsad.”
“Oleme nagu hüljatud lapsed ja elutargad nagu vanad inimesed; oleme julmad ja kurvad ja pealiskaudsed – ma usun, me oleme kadunud.
“Sõda on samasugune surmapõhjust nagu vähktõbi ja tuberkuloos , nagu gripp ja verine kõhutõbi. Surmajuhtumid on üksnes palju sagedamad, erilaadsemad ja julmemad.”

Kavapunktid

Eesliinilt naasemine. Mehed said üle pika aja korralikult süüa.
Haavatud Kemmerich . Saabaste jagamine.
Lisanduvad noored sõdurid. Eesliinil kaevikute ehitamine. Haavatud hobused . Gaasirünnak.
Mehed igatsevad rindelt koju. Prantslaste pidev rünnak. Nälg.
Nekrutid hulluvad. Mehed pääsevad rindelt tagalasse. Nad igatsevad naiste järele.
Paul saab puhkusele. Ei suuda koduse eluga kohaneda.
Õppelaager. Paul tunneb vene vangidele kaasa.
Tagasi rindele. Paul tapab prantslase ja püüab teda aidata.
Mehed satuvad koos üht evakueeritud küla valvama. Söök on rikkalik.
Taas rindele. Paul ja Kropp saavad haavata. Paul saadetakse sõtta tagasi.
Pauli sõbrad langevad. Paul hukkub viimasena.

Seosed tänapäevaga
Ilmselt saavad ennast Pauli ja tema sõprade kogemustega samastada Lähis-Idas sõdivad mehed. Arvatavasti on ka neile raske sõjategevusest otse tavaellu ümber lülituda.
“TOOMAS NIPERNAADI ”
A. Gailit

Kus ja millal?
20. sajandil Eesti väikestes maakohtades

Peategelane
Toomas Nipernaadi on 40. eluaastates abielumees, kes rändab suviti mööda Eestimaad , kuid talveks läheb oma abikaasa juurde koju. Rännakutel kohtub naistega , kelled ta endasse armuma paneb ning seejärel maha jätab. Toomas valetab ennast vastavalt vajadusele näiteks taluperemeheks, rätsepaks või sookuivatajaks. Samas kannab ta rollid ideaalselt välja, sest ta suudab veenev olla (köstrit teeseldes peab äärmiselt veenva kõne). Nipernaadi kannab endaga kaasas kannelt, mis aitab tal naisi võluda.

Probleemid

Naiste südamete murdmine/nende mahajätmine
Pidev valetamine , “ahelvaletamine”
Vastutustundetus: Nipernaadi tegi pättusi, aga kui tuli aeg aru anda või vastutust kanda, põgenes ta alati.

Tsitaadid

“Kõik on siin nagu karud koopas, magavad ja urisevad. Ning keegi ei ihka tegusid, suuri, võimatuid tegusid!”
“Oma leib on ikka küla leivast magusam.”

Kavapunktid

PARVEPOISS. Nipernaadi parvetab Kudisiimu tallu. Loki armub temasse, lubab temaga kaasa minna. Mall läheb Loki asemel Nipernaadi parvele. Nipernaadi lükkab Malle vette, ise hüppab kaldale ja lahkub.

TOOMAS NIPERNAADI. Krootuse talu perenaine sureb. Ükski 3-st pojast ei taha peremeheks saada. Nipernaadi läheb Krootuse peremeheks. Soovitab poegadel laadakino tegema hakata ning ahv osta. Kaupleb Milla perenaiseks. Pojad naasevad edutult, ahv põgeneb. Kasak esitab neile süüdistused ja määrab trahvid , milles pojad omakorda Nipernaadit süüdistavad, kes põgeneb nagu alati.

PÄRLIPÜÜDJA. Kohtub ullikesest teenijatüdruk Trallaga. Nipernaadi läheb sinna tallu tööle, kus Tralla töötab. Kohtub peretütar Elloga, kes peaks abielluma kirikhärraga, aga sellegipoolest avaldab Nipernaadi talle armastust, millele Ello ei vasta, ka Tralla mitte. Valetab, et on muinasteadlane ja et ta hakkab varanduse leidmiseks jõge süvendama. Nipernaadi ja Ello suhe soojeneb. Ello tahab Nipernaadiga põgeneda. Trallagi nõustub Nipernaadile järgnema. Nipernaadi läheb lõpuks ikkagi üksi ära.

VALGED ÖÖD. Nipernaadi tutvub Anne-Mariga, kes keeldub teda enda juurde öömajale võtmast. Ta tutvustab end kui sookuivendajat. Nipernaadi ja Joona hakkavad inimesi parvega üle jõe aitama . Anne-Mari tahab üle jõe linna Jairuse juurde minna; Joona läheb kaasa. Nipernaadi joodab Küübi täis, lubades talle välja teha. Küüp räägib Anne-Mari hobustevargusest ja Jairuse vangistusest. Joona ja Nipernaadi lasevad soo õhku, kuid ujutavad Küübi heinamaad üle. Küla vihastab. Nipernaadi ja Joona põgenevad.

PÄEV TERIKESTE KÜLAS. Madis Parvi tapetakse , tütar Kadri saab mõisnikuks. Kadril on varandusest ükskõik, naisi vihkab, aga mehi ning lapsi saada armastab. Kadri korraldab vahel kokkutulekuid, kus ta külaelanikega (sh oma laste ja meestega) kohtub. Toimub komplekspidu, kuhu on oodatud köster, keda ei paista tulevat: Nipernaadi ja Joona satuvad peopaika, teeseldes köstrit ja abilist. Nende vale tuleb ilmsiks. Kaklus . Kadri peab Joonat süütuks, aga Nipernaadi peab põgenema.

KAKS SVIDRILINDU -PAABUKEST. Kati ja Nipernaadi kõnnivad III päeva mehe väidetava talu poole. Tallu jõudes läheb Nipernaadi sulasele rääkima, et on perenaise sugulane ja peatub siin vaeslapsega. Valetab Katile, et taluperemees on tema onu, kes kujutab endale ette, et on peremees. Kati kahtleb Nipernaadi sõnades pidevalt. Õige talurahvas jõuab hommikul koju. Peremees võitleb härjaga ja saab viga. Kati vaimustub onust: linna arstile minnes lepivad pulmapäeva kokku, nii et kui Nipernaadi tahab Katiga talust lahkuda ja tunnistab neiule vale üles, tahab tüdruk ikkagi paigale jääda. Nipernaadi lahkub üksi.

SEEBA KUNINGANNA. Nipernaadi külmetab metsas. Leiab kõrtsi, kust natukeseks sooja saada. Sealsamas sadamad leiab ka tööd. Paadimees Jaanus palub tal Mareti juurde kannelt mängima tulla, aga naist pole kodus. Mehed joovad neiu isaga viina. Kui Jaanus lahkub, jõuab Maret koju ja räägib, et talle ei meeldi Jaanus, sest ta lõhub isa kalavõrke. Nipernaadi ööbib Mareti juures - Jaanus on vihane. Nipernaadi jutustab Maretile Seeba kuningannast ning kuidas ta ei tohiks oma aega raisata pärlite otsimisele. Räägib neiule tädi Katarina Jeest , aga Maret ei usu teda. Jaanus ähvardab Nipernaadit. Nipernaadi lubab järgneval päeval lahkuda. Mareti ja Nipernaadi tüli. Nipernaadi naine tuleb kaasat Sirvastesse otsima. Nipernaadi kingib Maretile pulmadeks kandle. Inriid ja Toomas Nipernaadi lähevad rongiga koju.

Seosed tänapäevaga
Inimesed lähevad rändama, et avastada uusi paiku, saada tavaelust vaheldust, kuid nad jõuavad ikka koju tagasi nagu Nipernaadigi.
“PÕLEV LIPP ”
K. Ristikivi

Kus ja millal?
Saksamaal ning Itaalias 13. sajandil

Peategelane
Konradin on rahva seas armastatud teismeline hertsog . Ilmselt on üks põhjustest tema õilsus: ta on nimelt kindlaks eesmärgiks võtnud Sitsiilia vallutada.

Probleemid
Tuleb osata õigel ajal lõpetada (Konradin ei teadnud , millal sõjakäik lõpetada, kui järsku oli juba liiga hilja ) ja sellest tulenev kangekaelsus.
Manipuleeritakse sõdima, kuigi Konradin ise ei taha.
Üksikisikust ei sõltu ajalookäik, ükskõik kui oluline ta ka poleks.

Tsitaadid

“Eks ole õhtu ja hommiku taevas sageli samad värvid.”
“Mis tähendab ühe mehe õigus või ülekohus, kui kogu rahvas kannatab!”

Kavapunktid

Kuningas Richard annab sõrmuse keiser Friedrichile, kes upub . Sõrmus satub eri valitsejate kätte. Petistest Friedrichid. Sõrmus jõuab ränduri abil Konradinini, mis sobib nagu valatult.

Konradin, äsja 14-aastaseks saanud, kuulutatakse hertsogiks. Tuuritab suvel Švaabimaal. Rahvas armastab teda. Vanematekodus näidend, kus teda kehastab Rupert , kes sõjaväkke värvatakse.

Augsburgi kokkutulek. Konradini laekasse kogutakse sõjakäiguks raha. Juut tuleb öösel Konradini jutule.

Konradin lõhub teel ema juurde oma vana mantli ära. Ema tahab talle hukkunud kuningale, Konradini isale, mõeldud mantlit retkele kaasa anda. Mantlit üle andes räägib taasabiellumisest ja krahv Meinhardist. Konradin võtab mantli vastu ning lahkub.

Tordini suguvõsa viimane liige, raamatukoi Lorenzo , abiellub Catarinaga, et oma nime edasi anda. Aastate pärast saavad nad pigem Catarina-sarnase lapse. Pere vaesub, aga kui Lorenzo tööd saab, paraneb nende elujärg. Lorenzo hukkub. Catarina läheb kloostrisse . Poeg Benvenuto jääb üksi: algul elab Rufini juures, aga lahingutegevuse tõttu jääb taas omapead, kuni hakkab palgasõduriks. Ema antud palveraamat. Käskjalg teatab, et Konradin on teel Itaaliasse.

Ehatäht kui halb märk. Konradin ei taha veel Lombardiat vallutama asuda . Väeleer ei tervita Konradinit hõisetega. Suur osa väest lahkub. Konradinile püütakse selgeks teha, et õigem oleks lahkuda, kuid edutult. Veel üks osa väest valmistub lahkuma.

Konradini väed liiguvad Veronast Paviasse. Lahkunud sõdurid asendatakse itaallastega. Rupert ja Benvenuto kohtuvad ja jutustavad oma päritolust, elust, armastusest.

Konradin valab uusaasta ööl õnne: sellest tuli midagi laevasarnast. Vägi suureneb tunduvalt. Konradin usaldab ühe väeosa Friedrichile. 11 laeva tormisel merel. Benvenuto päästab Konradini üle parda lendamisest, vastutasuks saab Benvenuto kuninglikuks lipukandjaks.

Jõutakse Pisasse. Friedrichi ja Konradini väed kohtuva üle kuu aja. Konradin läheb jumalateenistusele. Tagasi jõudes leiab padjast pistoda, mille oli sinna pannud Hassan, et näidata Konradini nõrka kaitset; ta pakkus end kaitsjaks .

Jõutakse Sienasse. Friedrichi väed võidavad lahingu, mida tähistatakse suurte pidustustega. Konradin lööb mõned mehed, nagu Benvenuto, rüütliteks. Konradini lahkumine Rooma .

Kiri paavst Clemensile. Paavst kuulutab välja ristisõja saratseenide mässu mahasurumiseks. Konradin jõuab paavsti kindluse lähedale, kuid möödub sellest võidumarsiga.

Jõutakse Rooma, kus Konradini vägesid tervitatkase tormiliselt. Sitsiilia suurnikud käivad talle peale, et ta maaväe Rooma jätaks ning laevadega Sitsiiliasse sõidaks. Algul Konradin nõustub, kuid teadmata põhjusel mõtleb ümber. Konradin kirjutab emale, et armastab teda ning palub palvetada, et ta oleks Konradini pähe asetatavat krooni väärt.

Konradini jutule tuleb prantsuse rüütli poeg, kes tahab Konradini poolel võidelda. Konradin laseb Rupertil otsustada, kas võtta ta vastu või ei. Võitlus. Konradini unenägu.

Konradin lahkub Roomast . Sõjavägi on algsest suurem, kuid sellegipoolest õnnestub prantslastel eesotsas hertsog Charlesiga neid tõrjuda, aga lõpuks on sakslased ikkagi võidukad. Konradin läheb tagasi Rooma.

Hertsog Charles elab veel ning peidab end metsas. Charlesi vägi ründab Konradini oma. Rupert, Benvenuto ja Hassan hukkuvad. Prantslased on võidukad. Charlesi unenägu: must rist.

Konradin läheb tagasi Rooma ja siis merele, kus ta annab end vastuhakuta vaenlase kätte. Charles mõistab kohut : Konradin, Friedrich ja Donoratico mõistetakse surma, prints Enrico saab eluaegse vanglakaristuse.

Seosed tänapäevaga

“STEPIHUNT”

H. Hesse

Kus ja millal?
Tegevus toimub 1920. aastatel Saksamaal.

Peategelane
Harry Haller, kuigi ta ise kutsub end Stepihundiks, on 50-aastane üliseltsimatu ja arglik mees, kes ei salli rahvamasse. Tegemist on mõtte-, kultuuri- ja raamatuinimesega, kes juba esimesel kohtumisel tundub andekas. Ta ei talu häid päevi, kus näiteks midagi ei valuta , millega saab rahule jääda, sest need ajavad teda marru. Teose algul on Harry isiksus on kahestunud: inimene ja stepihunt , kes vastanduvad üksteisele täielikult. Inimene temas sümboliseerib väikekodanlikku tagasihoidlikku meest, samas kui stepihunt on see, kes väikekodanlust vihkab ning inimest naeruvääristab. Pärast Herminega kohtumist mõistab Harry, et temas, nagu teisteski, on rohkemgi isiksusi peidus, mis peaks omavahel läbi saama ja teineteist täiendama, mida ta Herminega koos püüabki teha.

Probleemid

Võitlus iseendaga /isiksuse kahestumine /iseendaga läbisaamine.
Kõrged ootused toovad purunedes kaasa pettumust. Ta on haritud, tõsimeelne ja elukogenud, kuid kõrged eluideaalid põhjustavad masendust, sest teisi intelligente on maailmas vähe.
Enesetapp - kas lahendus?
Inimesed on nagu masinad, sest nad käituvad igapäevaelus tihti tuimalt ning vastupidiselt oma tahtmisele.

Tsitaadid

“Jah, kes mõtleb, kes teeb mõtlemisest peaasja , see võib selles osas kaugele jõuda, aga ta vahetab siiski maa vee vastu ja kunagi ta ikka upub!”
“ Millestki polnud kahju, mis oli möödas.”
“Aga kui sul on oma lõbu jaoks teiste inimeste luba vaja, siis sa oled tõesti õnnetu mehike!”
“Noh, ja igasugune kõrgem huumor algab sellest, et omaenda isikut enam tõsiselt ei võeta.”

Kavapunktid
1. Harry kolib üürikorterisse elama. Jalutama minnes antakse talle ees hulludele mõeldud traktaat Stepihundist. Avastab, et on varem stepihundi sümbolit värssides kasutanud.
2. Räägib, kuidas ta kaotas stepihundi tõttu oma pere ja lähedased ning on sestpeale vaikselt ühiskonnast isoleerunud, kuidas varem oluline (nt religioon , isamaa) kaotas tähtsuse.
3. Otsustab sooritada enesetapu habemenoaga. Arutleb, kas keegi tunneks temast puuduks, kui ta enesetapu teeks.
4. Kohtub professoriga. Õhtusöök. Uus enesetapuplaan. Tutvub baaris Herminega, kes mõistab teda täielikult ja räägib, mida mehel antud hetkel kuulda vaja on. Hermine õpetab Harryt elama.
5. Hermine “kingib” Harryle Maria, kellest saab tema (ja ka paljude teiste) armuke.
6. Maskiball . Armub Herminesse.
7. Pablo kutsub Harry hullude teatrisse. Seal etendatakse kõiki Harry hinge osi (mees, kes tahab masinaid hävitada; nooruk, kes ihkab naiste tähelepanu; isik, kes ihkab ellu muutusi). Etenduse käigus suudab Harry sisemist hunti talitseda, aga kui kujutatakse Herminet Pabloga, vallandub taas hunt ja ta tapab Hermine. Etenduse viimases vaatuses kujutatakse Harry karistamist koletu teo eest – ta peab naerma õppima, et jõuda oma iidolitega (nt Mozart, Goethe ) ühele tasemele .

Seosed tänapäevaga
Tänapäevainimesteski on igaühes palju erinevaid külgi, mis ei pruugi omavahel hästi läbi saada ehk üks hingepool domineerib ja teised on allasurutud, mis tingivad psühholoogilisi probleeme, ehk isegi vaimuhaigusi.

“Meister ja Margarita”

M. Bulgakov

Kus ja millal?
20. sajandil Moskvas ja Jeršlaimis.

Peategelane
Bezdomnõid võib pidada teose peategelaseks , sest ta on teose läbiv tegelane: temaga nii algab kui ka lõpeb teos. Ta on noor 23-aastane õlakas ruugete salkus juustega luuletaja, kes saadetakse oma kogemustest rääkimise eest vaimuhaiglasse.

Probleemid

Kommunistlikust režiimist tingitud kehv eluolu
Head inimesed, nagu Ješua, saavad karistada

Tsitaadid

“Aga nii see on, et see, kes armastab, peab jagama selle saatust, keda ta armastab.”
“Ärge eales laskuge kõnelusse tundmatutega.”

Kavapunktid

Berliozi ja Bezdomnõi vestlus tiigi ääres. Liitub Woland .
Lugu Pontius Pilatusest.
Berlioz hukkub. Bezdomnõi asub Wolandit, kassi ja Fagotti jälitama, kuid edutult.
Bezdomnõi saadetakse hullumajja, sest ta seletas MASSOLITi liikmetele Wolandist ja Berliozi salapärasest surmast.
Varieteeteatri direktor ja Berliozi toakaaslane Stjopa ärkab korteris nr 50, kus nüüd elavad seal Woland, kass ja Fagott . Woland väidab, et nad sõlmisid Varieteeteatriga lepingu seal esinemiseks. Stjopa ei mäleta seda, aga saab helistades kinnitust. Stjopa ärkab Jaltas.
Bezdomnõi ärkab vaimuhaiglas. Kohtumine dr Stravinskiga, kes on põhimõtteliselt nõus ta välja kirjutama, kuid veenab meest, et ta oleks nagunii varsti haiglas tagasi. Bezdomnõi jääb haiglasse.
Fagott sõlmib Berliozi korteri omanik Nikanoriga üürilepingu ja saab Fagotilt lisaks 400 rubla . Fagott helistab miilitsasse, süüdistades Nikanorit valuuta omamises. Nikanor arreteeritakse.
Varieteeteatris ootavad Stopjat Rimski ja Varenuhha. Stjopa saadab Jaltast 2 telegrammi. Rimski laseb Stjopa Varenuhhal telegramme uurida. Varenuhha saab ähvardava kõne, kuid sellest hoolimata viib telegrammid uurimisse. Kass ja Azazello noomivad teda ja viivad ta oma korterisse, kus Varenuhha kohtub Hellaga, misjärel kaotab teadvuse
Bezdomnõil ei õnnestu Wolandi kohta avaldust kirjutada, sest temas on 2 poolt: üks tahab kiirelt Wolandit kinni püüda, teine tahab rahulikult kulgeda, mis ajab mehe endast välja.
Etendus. Kaarditrikis osaleb publik . Rahasadu, mille vastu on üks töötaja, kellel kass pea otsast rebib. Publik saab moodsaid Pariisi riideid . Etendus lõpeb äkitselt. Miilits otsib esinejaid.
Bezdomnõi kohtub Meistriga. Meister räägib, kuidas ta Margaritaga kohtus, kuidas tema romaani kritiseeriti ning kuidas ta lõpuks haiglasse tuli.
Rimski tahab seljast kadunud Pariisi riiete tõttu puhkenud kaosest miilitsale teatada, aga teda keelatakse. Ilmub ilma varjuta Varenuhha. Surnu püüab aknast sisse ronida. Rimski põgeneb Leningradi .
Teatris valitseb segadus: Rimski, Stjopa ja Varenuhha on kadunud. Teatri raamatupidaja läheb taksoga raha üle andma, kuid ta arreteeritakse, sest rublade asemel on dollarid.
Berliozi tädimees tuleb Kiievist, lootuses pärida Berliozi korter . Fagott teeskleb, kui kurb tal Berliozi kaotuse pärast on, kass käsib passi tõttu koju tagasi sõita. Azazello viskab tädimehe korterist välja.
Tädimees kohtub trepil teatri söökla juhatajaga, kes läheb Wolandi juurde, uurimaks võltsraha kohta.
Margarita ärkab aimdusega, et midagi juhtub, sest nägi Meistrit unes . Margarita kohtab Azazellot, kes kutsub ta õhtul Wolandi juurde, kust võib saada Meistri kohta teateid. Azazello annab Margaritale purgi nähtamatuks tegevat kreemi. Kui õhtul Azazellolt kõne saab, määrib Margarita end kreemiga kokku ja lendab kohtumispaigale. Ka toatüdruk Nataša määrib end kreemiga kokku ja lendab naabrimehe seljas perenaisele järele. Margarita võetakse pidulikult vastu. Autosõit Moskvasse.
Fagott võtab Margarita korteris vastu. Margarita nõustub olema balliperenaine: ta peab külalisi trepil tervitama .
Pärast balli kogunetakse Wolandi juurde söömingule. Margarita palub Frieda tema piinadest vabastada. Woland toob Meistri, kes peab toimuvat unenäoks, tagasi. Meister ja Margarita kolivad tagasi keldrikorterisse.
Pidevalt kontrollitakse Wolandi korterit, aga ei leita kunagi kedagi. Teatritegelased leitakse üles ja nad räägivad kõik ära, aga paluvad miilitsalt kaitset. Bezdomnõi on Wolandi vastu huvi kaotanud.
Miilits leiab Wolandi korterist kassi, kes süütab tulistamise käigus korteri. Fagott ja kass lähevad sööma, aga ka seal toimub tulistamine .
Woland ja Azazello istuvad. Nende ette ilmub Levius Matteus , kes soovib, et Meister ometi rahu leiaks. Azazello läheb seda korraldama.
Meister ja Margarita õhtustavad, kui äkki ilmub Azazello, kes mürgitab mõlemad. Meister sureb kliinikus, Margarita oma abikaasa majas. Meister, Margarita ja Azazello ratsutavad üle linna. Meister külastab Bezdomnõid.
Jõutakse kohta, kus on hea vaade Kuule. Seal on kogu seltskond koos: Fagott, kass, Azazello, Pontius Pilatus koeraga, Meister ja Margarita. Meister ja Margarita said endale igavese elu.

Seosed tänapäevaga
Tänapäeval ei ole ilmselt pidevat politsei kontrolli, veel vähem teisitimõtlejate tagakiusamist, niisiis ei saa sarnasusi praegusega tuua, küll aga on hulgaliselt erinevusi.

“Kellele lüüakse hingekella”

E. Hemingway

Kus ja millal?
Hispaania kodusõja ajal (~1936-39) 3 päeva jooksul

Peategelane
Robert Jordan on 20. eluaastates kogenud mineerija.

Probleemid

Tsitaadid

Kavapunktid

Seosed tänapäevaga
“Keisri hull”
J. Kross

Kus ja millal?
Liivimaal, 19. sajandil.

Peategelase iseloomustus
Polkovnik Timotheus von Bock on päritolult sakslane ning keisri sõber. Timo on viisakas: ei tee seisustel vahet, vaid suhtleb kõigiga kui võrdsetega. Ärritub, kui keegi, nagu keiser, tema meelest valesti käitub. Võitleb oma põhimõtete eest, millele jääb neile lõpuni truuks.

Probleemid

Timo rahulolematus eesti talupoegade ja mõisnike vahelise suhtega
Liigne otsekohesus ja julgus toovad kaasa palju halba

Tsitaadid

“Kas pole maailma asjade lugu viimaks tõesti mitte nii, et kõik nähtavalt toimiv on ühtlasi või ehk koguni ainult mingite nähtamatute seoste, mingi nähtamatu maailma mõistaandmine?”
“Igal rahval on oma loomalikkuse- ja barbaarsuseaeg, enne kui ta jõuab tsivilisatsiooni juurde, ja enne, kui see omakorda mandub inimolemuse pahelisuse toimel uueks barbaarsuseks.”

Kavapunktid

Jakob hakkab päevikut pidama . Alustab aastast 1827, kui Timotheust oodatakse vanglast tagasi.
Jakob jutustab varasemast: Eeva mehelesaamine. Eeva ja Jakobi harimine. Timo ja Eeva abielluvad Peterburis.
Jakob kirjeldab elu Võisikul koos Eeva, Timo ja doktoriga. Jakob hakkab Jettele järeleaitamistunde andma.
Eeva, Timo ja Jakob külastavad krahv Pahlenot, et arutada välismaale põgenemist.
Jakobil ja Jettel tekivad teineteise vastu tunded.
Timot vahistatakse, kuna Jette isa (=nuhk) oli ta reetnud. Jakob lõpetab suhted Jettega.
Timo vend Georg räägib Timole ta võlast, mille taotlus võeti tagasi, niisiis Timo ei peagi võlga tasuma .
Jakob kirjeldab olevikku : õemees teatab, et Timo kodu renditakse teisele perele välja. Timo pere saadetakse Kivijala härrastemajja.
Kolimise käigus leiab Jakob Timo kirjad keisrile. Timo kirjutab pahameelest riigikorra vastu.
Uus pere saabub Võisikule. Uus peremees pole rahul, et peab teise mehe koju elama minema ja Timo järel nuhkima, aga keisri käske tuleb täita.
Jakob kirjeldab minevikku . Timo vanglas viibimine. Georg teavitab Timot, et Eeval sündis poeg. Jakob ja Eeva käivad keisri ema jutul, et veenda naist Timot vabastama.
Jakob kirjeldab olevikku. Timo räägib Jakobile saunas, kuidas tal vanglas hullushood olid. Jakob armub Annasse. Jakob tutvub Tiiduga.
Jakob kirjeldab minevikku. Aleksander I sureb, võimule tuleb tema vend Nikolai. Eeva saadab Nikolaile kirja, et ta Timole armu annaks.
Jakob läheb Pärnusse Rosenplänteri juurde, kes suunab Jakobi kapten Snyderi juurde, kellega lepib kokku laevasõidu aja, et aidata Timol ja Eeval põgeneda. Kuigi kõik on valmis, ei põgeneta, sest poeg haigestub.
Keiser kutsub 9-aastast Jürit Peterburgi lütseumisse.
Võisiku uus peremees peab keisri käsul ära kolima . Sisse kolib Timo õemees, kes peab Timo kirjatöödest keisrile aru andma.
Jakob ja Anna abielluvad. Kolivad Põltsamaale. Esimene laps sureb, teine saab nimeks Eeva.
Uus põgenemisplaan, kuid nüüd ei saada luba Pärnusse minekuks. Timo õde aitab Pärnusse saada, aga Timo loobub ja minnakse koju tagasi.
Anna ema on suremas, aga ta on ise pärast sünnitust liiga nõrk, et külla sõita. Jakob läheb Anna asemel. Anna ema tunnistab, et Annal ja Jettel on ühine isa. Jakob ei suuda Jettest üle saada.
Masingi matused. Masingi käsikirjad on kadunud.
Timo kabinetis kuuldi püssilaske. Timo leiti surnuna. Jakob arvas, et tegi enesetapu või Jette isa tappis ta. Eeva on samal ajal Tartus.
Kui Eeva tagasi tuleb, korraldatakse matused.
Eeva kolib Jakobi juurde, hiljem ostab lähedusse maja. Eevat püüab kosida Timo vend Karl. Eeva keeldub.
Jakob kirjeldab olevikku. Ta on 70-aastane, Anna on pikemat aega surnud, tütar on abielus ja õpib linnas. Jakob on haige ja tahab sõita välismaale tervist parandama. Jakob usaldab Timo kirjad õe kätte, tütrele saadab testamendi, päeviku pärandab Timo pojale.

Seosed tänapäevaga
Praegugi leidub inimesi, kes pole valitseva süsteemiga rahul ja mõtlevad teisiti. Kui siin avaldub rahulolematus ainult Timo kaudu, siis nüüd on pigem suuremad rahvahulgad, kes käivad meelt avaldamas ja saavutavad eesmärgi erinevalt Timost.
“Sügisball”
M. Unt

Kus ja millal?
1970. aastatel Tallinna, Mustamäe linnaosas.

Tegelased
Eero on luuletaja, kes ei teadnud, kellele või millele ta luuletas. Eero on üksik mees, kes otsib teiste heakskiitu ning armastust.
Maurer on tark abielumehest arhitekt , kes tahab tagada ühiskonna heaolu.
August Kask on juuksur , kes ei salli lapsi, kuid on see-eest statistika-huviline ning tähelepanelik.
Laura on üksikema, kes tahab oma pojale vaid parimat . Ta veedab oma vaba aega kodus televiisori ees.
Peeter on Laura väike poeg, kes tegeleb erinevate katsetustega ja uurib maailma.
Theo on šveitser, kes kirjutab raamatut meeste ja naiste erievustest. Vabal ajal veedab aega võimalikult paljude erinevate naistega erinevates kohtades.

Probleemid

Teiste asjadesse sekkumine (August Kask vaatab pikksilmaga vastasmaja akendesse, lootes midagi šokeerivat leida)

Tsitaadid

“Olen ma primitiiv, oli ta endalt küsinud, rõõmustan pisiasjade üle ajal, kus peab ainult hädaldama ja nutma?”
„Ei ole kerge oma ajast ees olla, nagu kõik progressiivsed inimesed seda igal ajal on olnud ja nagu see peabki olema.“
“Inimese põhitegevusteks on rääkimine, töötamine, tapmine .”

Kavapunktid

Seosed tänapäevaga
“Mees, kes teadis ussisõnu”
A. Kivirähk

Kus ja millal? Hiies ja külas Eestimaal

Peategelane
Leemet on viimane inimene, kes teab ussisõnu. Ta sündis külas, aga pärast isa surma, kui Leemet polnud veel 1-aastanegi, kolis pere metsa tagasi.

Probleemid

Mitte iseendaks jäämine ( Leemeti isa sõi leiba, et võõramaalase moodi paista)

Tsitaadid

“Ebameeldivad asjad on nagu vihm . Kunagi nad meile kaela tulevad, aga sellepärast pole mõtet muretseda seni, kuni päike paistab.”

Kavapunktid
1. Manivaldi matused.
2. Kuidas Leemeti isa külla kolis, kuidas ta surma sai ning kuidas ema Leemetiga onu Tambeti juurde kolis.
3. Leemet ja Pärtel käisid külas ja vaimustusid külaelust. Onu Vootele hakkab Leemetile ussisõnu õpetama.
4. Leemet päästab rästiku siili käest.

Seosed tänapäevaga
“Puhastus”
S. Oksanen

Kus ja millal? 1990. aastatel Lääne-Eestis
Peategelane

Aliide

Probleemid

Tsitaadid

“Inimesele on vaja teist inimest ja kedagi, kellega rääkida.”

5) Kavapunktid
1. Aliide leiab aiast maas lebava tüdruku.

Seosed tänapäevaga

.DOC Laadi alla originaalfail 14 lk · .doc · 110 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-11-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti

110 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kristine123 Õppematerjali autor

Gümnaasiumi lugemispäevik.Tähtsamad raamatud olemas!

lugemispäevik kirjandus DORIAN GRAY PORTREE KIRSIAED PYGMALION

Sarnased õppematerjalid

doc

Keskkooli lugemispäevik

"KIRSIAED" A. Tsehhov 1) Kus ja millal? Venemaal, 19. sajandil. 2) Peategelane Mõisaproua Ranevskaja on kergeusklik naine, kes on kaotanud nii oma abikaasa kui ka poja. Ta elas mõnda aega Pariisis, et kaotusvalust üle saada, kuid seal sai ta ühelt mehelt tüssata, sest too röövis ta peaaegu paljaks. Ranevskaja, nagu ka kõik teised raamatutegelased, usub, et mõisaprobleem laheneb iseenesest. 3) Tsitaadid "Kui lubada teil kätt suudelda, siis te tahate pärast ka käsivart, ja siis õlga." (Sarlotta) "Õieti öelda, muid asju riivamata, pean enda kohta väljendama, muuseas, et saatus suhtub minusse ilma kaastundeta, nagu torm väikesesse laevukesse." (Jepihhodov) "Sellest väiklasest ja viirastuslikust üle astuda, mis takistab meid olemast vaba ja õnnelik, selles on meie elu siht." (Trofimov)

Eesti keel

pdf

Mihhail Bulgakov - Meister ja Margarita

Mihhail Bulgakov Meister ja Margarita Ärge kunagi midagi kartke. See on arutu. Fakt on üks kangekaelsemaid asju maailmas. Ärge kunagi ega midagi paluge! Ei kunagi, ei midagi, ja eriti nendelt, kes on teist tugevamad. Nad tulevad ise pakkuma ja annavad kõik ise. Kõik läheb nii, nagu on õige - selle peal püsib maailm. Mihhail Aleksandrovits Berlioz 40ndates, väikest kasvu, tumedajuukseline, ümarik, palja pealaega, sarvraamidega prillid, kirjandusliku ajakirja toimetaja, suurima kirjandusliku ühingu MASSOLIT juhatuse esimees Ivan Nikolajevits Ponõrevehk Bezdomnõi õlakas, ruugete salkus juustega, 23-aastane, poeet Professor Woland pikka kasvu, vasakud hambad kroonitud plaatinaga ja paremal kullaga, tumedad juuksed, hallid rõivad, üks silm must ja teine roheline Peemot suur, must kass, vurrud uljalt õieli Fagott ehk regent ehk Korovjev pikk, kõhn ja irvitav, nä

Kirjandus

doc

Bulgakov "Meister ja Margarita"

MIHHAIL BULGAKOV ,,MEISTER JA MARGARITA" Tegevuspaik: Moskva I peatükk Tegelased: Mihhail Aleksandrovits Berlioz kirjanduse ajakirja toimetaja, MASSOLIT juhataja, Ivan Nikolajevits Ponõrev e. Bezdomnõi avaldas luuletusi, kummaline professor Berlioz ja Bezdomnõi jalutavad pargis, istuvad maha ja arutavad jumala olemasolu üle. Nendega ühineb võõras, kes peab nende väiteid jumala mitteolemasolust väga huvitavateks, kuid ometi jääb enese arvamuse juurde jumal on olemas. Esimesed 2 venelast on hämmingus ning ei mõista, kellega neil tegu on. Ilmneb, et võõras on professor. II peatükk Tegelased: prokuraator Pilatus, surmamõistetu Jesua e. (hüüdnimega) Ha-Nostri + mõned kõrvaltegelased Prokuraatori ette tuuakse surmamõistetu Jesua, kes kummalisel kombel ravib prokuraatori peavalust terveks ning peab kõiki headeks inimesteks. Teda süüdistatakse alusetult teplimässu ässitamises. Jesua ainsaks süüks on see, e

Kirjandus

doc

Meister ja Margarita kokkuvo�te

M. Bulgakovi teose Meister ja Margarita kokkuvõte (on vilets, soovitav võtta raamat) Tegelasi  Meister – tumedad juuksed, terav nina, ärevad pruunid silmad  Margarita – tumedajuukseline, kaunis, kindlameelne, julge naine  Professor Woland – pikka kasvu, vasakud hambad kroonitud plaatinaga ja paremal kullaga, tumedad juuksed, hallid rõivad, üks silm must ja teine roheline  Peemot – suur, must kass, vurrud õieli  Fagott ehk regent ehk Korovjev – pikk, kõhn ja irvitav, näpitsprillidega, millel üks klaas katki  Hella – punased juuksed, arm kaelal, fosforrohelised silmad, alasti  Azazello – väike, laiad õlad, kihv, vastik nägu, tulipunased juuksed, silmal kae  Mihhail Aleksandrovitš Berlioz – 40ndates, väikest kasvu, tumedajuukseline, ümarik, palja pealaega, sarvraamidega prillid, kirjandusliku ajakirja toimetaja, suurima kirjandusliku ühingu MASSOLIT juh

12. klass

doc

Kuidas kirjutada lõpukirjandit

12. KLASSI LÕPUKIRJAND 1) KAASA PASS!!! 2) KAASA 3 ÜHTE VÄRVI PASTAKAT (sinine või must)!!! 3) Kirjand kestab 6 tundi 4) Kirjandi pikkus on 700 sõna 5) Keelatud on kasutada valgendajat 6) EI TOHI SODIDA, KÕIK PARANDUSED KORRALIKULT TEHA!!! kanu kana 7) Read täis kirjutada äärejooneni 8) SELGE KORRALIK KÄEKIRI 9) Ära tuleb anda nii puhtand kui ka mustand 10) Konkreetsed taandread 11) Kirjand on arutlev 1 MUSTAND 1) MUSTANDI KIRJUTAMINE ALGAB TEEMAVALIKUST!!! a. Teema valimiseks arvestan kuskil 30 min b. Teemadesse tuleb korralikult süveneda!!! c. Tuleb valida teema, mille probleemistikuga olen ise kõige rohkem kokku puutunud ja mille kohta on kõige rohkem teadmisi d. Õige teema valikuks esitan endale 3 küsimust: 1. palju ma sellest

Akadeemilise kirjutamise alused

doc

Meister ja Margarita

Tegelasi · Mihhail Aleksandrovits Berlioz 40ndates, väikest kasvu, tumedajuukseline, ümarik, palja pealaega, sarvraamidega prillid, kirjandusliku ajakirja toimetaja, suurima kirjandusliku ühingu MASSOLIT juhatuse esimees · Ivan Nikolajevits Ponõrev ehk Bezdomnõi õlakas, ruugete salkus juustega, 23-aastane, poeet · Professor Woland pikka kasvu, vasakud hambad kroonitud plaatinaga ja paremal kullaga, tumedad juuksed, hallid rõivad, üks silm must ja teine roheline · Peemot suur, must kass, vurrud uljalt õieli · Fagott ehk regent ehk Korovjev pikk, kõhn ja irvitav, näpitsprillidega,millel üks klaas katki · Hella punased juuksed, arm kaelal, fosforrohelised silmad, alasti · Azazello väike, laiad õlad, kihv, vastik nägu, tulipunased juuksed, silmal ka

Eesti keel

doc

"Meister ja Margarita" - tegelased ja peatükid

"Meister ja Margarita" Tegelased: 1) Mihhail Aleksandervits Berlioz (umbes 40 aastane ajakirja toimetaja) 2) Ivan Nikolajevits- poeet 3) Jesua vang 4) Pilatus prokuraator 5) Levious Matteus 6) Stepan Bogdanovits ehk Stjopa ( Berliozi korterikaaslane ) 7) Salapärane ennast professoriks ja mustaks maagiks nimetav Woland 8) Grigori Danilovits ehk Rimski Varieteeteatri finantsdirektor 9) Nikanor Ivanovits- Berliozi korteriühistu esimees 10) Korovjev- Wolandi sober 11) Varenuhha - Varietee administrator 12) Meister kerjus, hull, kirjutas `'Pontius Pilatuse'' raamatu 13) Margarita Nikolajeva Meistri eluarmastus 14) Azazello Wolandi punapäine sõber. 15) Natasa Margarita teenijanna 16) Kass Peemot Wolandi sõber 17) Hella nõid, kes oli Wolandi sõber 18) Grunja Stjopa toateenijanna Toimumis paik: Moskva Esimene peatükk: Ivan ja Berlioz said Patriarhi tiigi juures kokku. Ivan pidi andma Berilozile usuvas

Kirjandus

odt

Dorian Gray portree

,,Dorian Gray portree Tegevusaeg langeb 19. sajandi lõpupoolde, teos algab kevadel ning lõpeb niisamuti sirelite aegu. Tegevuspaigaks London: West End, kus elasid nii lord Henry kui ka Dorian Gray; Albany maja, kus lord Henry oma onuga kohtus ning Berkley hall, kus ta Londoni kõrgkihiga vestles; Vane'ide kodu Euston Roadil, ,,Bristoli" hotelli väike kabinet, kus kolmik kohtus; räpane teater, kus mängis Sibyl Vane; ooper, kus Dorian päev pärast Sibyli surma lõbutses; East Endi oopiumiurkad, kus Dorian oma närve rahustamas käis; Selby Royali talveaed, kus Dorian, lord Henry ja hertsoginna vestlesid; lagendik, kus Dorian James Vane'i juhuslikult maha lasi. Ülevaade sündmustikust: Romaan algab kaunil kevadpäeval, kui lord Henry jälgib, kuidas andekas kunstnik Basil Hallward maalib kena noormeest nimega Dorian Gray, kellest on saanud tema ülim muusa. Pärast seda, kui lord Henry tutvustab Dorianile oma maailmavaadet, hakkab noormees siiralt u

Kirjandus

Rohkem sarnaseid