KITZBERG TUULTE PÖÖRISES Sündmused Jaani isa päästab mõisapreili elu Jaani isa saab loa Soosaarele elama kolida Jaani isa ehitab sinna koos vennaga kaks talu Mõisniku vahetudes pannakse talud müüki ja nad lähevad uutele omanikele Jaani isa jääb naise ja pojaga oma endisesse tallu sulaseks Sulase poeg Jaan ja peretütar Leena armuvad noortena Jaan läheb rändama, et talu tagasiostmiseks raha teenida Leena kihlub naabertalu perepoja Kaarliga ALGSÜNDMUS - Jaan tuleb tallu tagasi ja hakkab seal sulaseks Leena peatab Jaani lähenemiskatse Leena uurib Jaani sulasetöö motiivide kohta Jaan loobub viimasel hetkel end Leenale avamast Kaarel lükkab pulmi töö nimel edasi Leena palub Jaanil avameelne olla Jaan räägib tõe talu kohta ja avaldab talle armastust
See kirjeldab Eesti taluelu, meie loodust ja tõelisi Eesti inimesi koos nende heade ja halbade külgedega. Kõik teavad Andrese ja Pearu kemplemistest ning Mari ja Krõõda kaudu naiste raskest saatusest tollases Eestis. Küll aga jäetakse tihti tähelepanuta raamatus vähem mainitud, väiksemad tegelased, kelleta siiski poleks autor saanud täielikult edasi anda tolleaegset elu-olu. Üks olulisemaid kõrvaltegelasi teoses on kahtlemata Juss. Juss tuli Vargamäele sulaseks kohe sel ajal, kui Andres alles Mäe talu ostnud oli. Muidu hea südamega, sõnakuulekal ja töökal poisil oli aga mitmeid kehavigu jalad olnud tal rangis, kael lühike, pea kõrgete õlgade vahel ja kõndides vehkinud kentsakalt kätega. Osalt selletõttu ei võtnud ka tollane tüdruk Mari Jussi tõsiselt, mis tekitas Jussis soovi end tõestada, ja ta selleks üle jõe ujus ja äärepealt ära oleks uppunud. Mari nimel oleks Juss kõike teinud
Mahtra sõja päevil kujunes Eeru kõrts paigaks, kus toimusid mitmed määrava tähtsusega kogunemised. Siin uurisid Atla ja Mahtra talumehed peerutule valgel vastuhaku ajendiks saanud uut talurahvaseadust. Kõrtsi kogunesid 1858. aasta 2. juuni varahommikul arvukad talumeeste salgad, koos suunduti Mahtrasse. Siin anti pärast sõda haavatutele esimest abi. 1900. aasta paiku suleti maakõrtsid seoses viinamonopoli seadusega. 20. sajandi algul oli Eeru sulaseks Hans Panso, kuulsa teatrimehe Voldemar Panso isa. 1958. aastal osteti Eeru kõrts muuseumile. Külastajatele on hoone avatud 1970. aasta maikuust alates. Eeru kõrts on omanäoline vaatamisväärsus ning leiab aktiivset kasutust. Nii on siin õpitud suures reheahjus leiba küpsetama, kambri põrandale laotatud puhastel õlgedel jõulusid oodatud, lihavõttepühade ajal mune värvitud, kontserte ja mitmesguseid teisi õdusaid äraolemisi korraldatud.
24. veebruaril 1919 kandis kindral Laidoner Eesti Maanõukogule ette, et vaenlane on Eesti piiridest välja aetud. Vastupealetungi käigus võtsid Eesti väed 6000 vangi ja said saagiks üle 40 suurtüki. 2 Johann Laidoner Tulevane Eesti vägede ülemjuhataja Vabadussõjas Johan Laidoner sündis 12.veebruaril 1884 Viljandimaal Viiratsi vallas ema vanemate Raba renditalus, kus tulevase kindrali isa oli sulaseks. J.Laidoner õppis 1892-1894 Viiratsi vallakoolis, 1895-1897 Viljandis 1.alg- koolis ja 1897-1900 Viljandi linnakoolis. 1901.aasta augustis astus ta oma pere kehva majandusliku seisu tõttu vabatahtlikuna Vene sõjaväkke, kus jäi teenima 110.Kaama jalaväepolku Kaunases. Septembris 1902 astus ta Vilno sõjakooli, mille lõpetas 22.aprillil 1905 nooremleitnandina. 2.detsembril 1917 kutsuti Johan Laidoner Eesti Sõjavägede Ülemkomitee poolt Eestisse formeeritava Esimese Eesti diviisi ülemaks
Ta oli üleolev, käitus kõigiga nagu oma alamatega.Naisega nad koos kirikus ei käinud. Oli suhteliselt ükskõikne ,ega näidand emotsioone välja. MART: Suur ja arukas. Ta loopis Pearut kividega ja hoidis kraavi kuival. Vahepeal lahkus Vargamäelt, kuid lõpuks tuli tyagasi ja hakkas taas Pearuga tülitsema. Peale tülitsemist ta jällegi lahkus. Pearu meenutab teda kui vänget, julget ja tääkat meest. JAAGUP: Pearu võttis Jaagupi sulaseks, et too toetaks teda võitlemaks Andresega, kuid läks hoopis ise Jaagupiga vastuollu. Jaagup kaevati pidevalt kohtusse ja teda peksti. Ta sai Miinaga lapse. Üldiselt oli Jaagup lihtne, kuid naiivne. RÄTSEP TAAR: Suur laulja, isamaaline, kõrgete mõtete ja aadetega idealist. Oli lühike ja matsakas. Tal oli värske jume, elavad ning lapselikud süütud sinised silmad. Talle väga meeldis laulda. Ta oleks võinud laulda hommikust õhtuni. Kui poisid, tüdrukud isamaalisi laule oskasid, siis
Asend: Skandinaavia enamjaolt Viikingiaeg: 800-1050; -1200 Tegelesid: rüüstasid ja vallutasid maid, rajasid kaubalinnu, asutasid uusi territooriume 1. Viikingiretketelt käisid tavaliselt talupojad. Müüdi või vahetati põllusaadusi ja valmistati raudesemeid. Rünnati ka võõraid laevu ja rüüstati naaberrannikuid. 2. Elukutselised. Kaubandus, mere- ja sõjaretked kujunesid tegev. Noorematele poegadele. Nooremal- kas jääda venna juurde sulaseks või minna viikingiks. 3. Viikingiteks olid ka pealikud- kuningad- kes olid alla jäänud maa poliitilise ühendusega seotud võitluses. Orienteeruti 16 ilmakaare järgi + kristall, mis näitab päikese asukohta.Laevkonnad,1 laev, jaguneb istekohtadeks, rühm taluseid, 1 mees. Lääneteed- taanlased, norralased. Inglismaa, Frangi riigi alad, Itaalia, Hispaania, Portugal, Aafrika. 856- vallutati Pariisi eeslinnad, kuningas maksis suurt lunaraha. Frangi riigi
Oma rännaku jooksul suudab ta kakluste tekitamise, südamete murdmise, pettuste ja põldude ujutamise kõrval ka inimesi kokku viia ja elusid päästa. Siiski pole need võrreldevad kogu kahjuga, mida rändur tekitab. Oma suvise rännakuga jõuab Nipernaadi käia parvega külas vaesel jõeäärsel talurahval, saada taluperemeheks, olla järgmises talus töömeheks, õhata koske, rikkuda ära Terikeste küla pidustused, olla elu päästnud mehe talus sulaseks, rannaäärses majakeses puhata ja muidugi mitmele naisele valetades ligi pugeda. Kõik see lõpeb aga Toomase naise ettearvamatu välja ilmumisega. Proua Nipernaadi saab teada kokkusattumuse teel oma mehe asukoha ja läheb talle järgi.
Ühel päeval viis mees poisi kirikusse ristimisele ja tee peal oli üks sant nõus poisi vaderiks olema ning ka kiriku ukse ees oli üks noor naisterahva-saks nõus olema poisu vaderiks. Lapsele ristiti nimeks Pärtel. Vaderiandideks sai poiss rikkalt kolm rublatükki ja vaeselt linnumunakese, mis pidi õnne tooma. Pärtel kasvas ning kümneaastaselt pandi ta karjapoisiks. Poisile sai sel ajal südamelähedaseks pärnapuu ja selle all olev suur kivi. Pärtel sai viisteist ja hakkas sulaseks, kuid käis ikka pärnapuu juures. Ühel pühapäeva õhtul oli ta jälle kivi otsas ja puhus suupilli, kui äkki roomas piimvalge madu kivi alt välja. Nii juhtus tihti ja Pärtel harjus maoga. Pärtel oli juba noormehe-eas, aga elas ikka üksinda. Käis tihti kivi peal suupilli mängimas, et piimvalget madu näha. Jaanilaupäeva õhtul läks nooruk jälle pärnapuu poole ja nägi kaugelt valgust, kuid lähedale jõudes polnud puu all ei tuhka ega süsi. Suupilli mängides ilmus välja madu,
Leeni nägi kuidas nad üksteist suudlesid. Leeni tahtis vanematele kaebama minna, kuid ta tundis ennast kuidagi süüdlasena selles. Ta tahtis kõigest sellest eemal olla. Ta tuikus mööda toomevõsa ning jättis endast maha ,,kuningatütred". Varsti kõrvetab päike need nukud nii mustaks nagu Mooramaa mehed. Leeni jooksis nurmedele. Ta käis talirukki ja ristikuvälja vahel. Ta lootis kedagi näha ning ta nägigi. Ta nägi Vidrikut. Vidrik oli imelik poiss. Vidrik käis mitmes talus sulaseks, sest ta ,,vallandati" enamustest, sest tal olid teist sugused vaated. Leeni hõikas ,,Tere Vidrik!", kuid Vidrik vihastas Leeni peale, sest Leeni olevat ajanud kala minema. Leeni istus Vidriku kõrval ja jälgis korki. Järsku läks kork vee alla. Vidrik tõmbas konksu välja, kuid lähemal vaatamisel selgus, et kala oli viinud konksu ära. Vidrik pani uue konksu. Leeni küsis Vidrikult, et ega ta ei taha võileiba. Vidrik vastas, et soovib küll. Leeni nägi, et Vidrik oli nälginud.
Nende eluiga ei olnud pikk ja välja nägid nad ka pesemata ja räpased. Kuid kõik need oletused ei saa olla väga täpsed. rüüstasid ja vallutasid maid, rajasid kaubalinnu, asutasid uusi territooriume. Viikingiretketelt käisid tavaliselt talupojad. Müüdi või vahetati põllusaadusi ja valmistati raudesemeid. Rünnati ka võõraid laevu ja rüüstati naaberrannikuid. Elukutselised. Kaubandus, mere- ja sõjaretked kujunesid tegev. Noorematele poegadele. Nooremal- kas jääda venna juurde sulaseks või minna viikingiks. Viikingiteks olid ka pealikud- kuningad- kes olid alla jäänud maa poliitilise ühendusega seotud võitluses. Retkedel kasutati nn. viikingilaevu, mis õieti olid pealt lahtised merepaadid. Eelistati purjetamist, kuid meeskond võis laeva edasi viia ka sõudes. Igal laeval oli üks mast nelinurkse purjega. Laeva parda kõrgenduseks pandi sinna ümmargused kilbid. Laeva meeskond oli tavaliselt 40-60 meest, kellest igal oli oma istepink. Relvadeks
Aet Vaemla kirjeldas seda raamatut nii: ,,Mõnus jutustus, täis lahedat meretuult, avaraid südameid ja kergel käel antud julgustavat eluhoogu, vaatamata sellele, et tegevus sünnib kehvas ja viletsusega võitlevas rannakülas" Just täpselt selline oligi kogu see romaan. See romaan räägib noorest poisist, Juuljusest, kes peab olude sunnil jätma maha oma väikse õe, kes teoses siiski tagasi oma venna juurde pääseb ja minema vanasse rannakülla, vanale viinalembelisele taadile, Taavile, sulaseks. Raamat räägib sellest raskest, tõsisest, kuid siiski põnevast rannaküla elust. Nagu ka tavaelus kombeks on liiguvad kõik mingil ajal edasi ja nii ka Juuljus, kes otsustab ühineda kaubalaeva meeskonnaga. Ta näeb maailma ja saab juurde pidevalt uusi kogemusi. Teose lõpus kolib ta tagasi rahulikku rannakülla koos oma isaga, kellega ta imekombel Tallinnas kokku juhtub ja õega. Õnneks saab teose lõpus tema pere jalad alla ja kõik läheb hästi.
Viikingid olid retklejad ja mereröövlid. Üks osa viikingitest olid paiksed elanikud - põllumehed ja randlased, kes käisid retkedel põllutööde vaheajal või siis, kui polnud kalapüügihooaeg. Osa viikingitest olid mehed, kes olid kaotanud sideme maaga ja olid muutunud elukutselisteks sõdijateks. Viikingite elukutse meeldis eriti noorematele poegadele. Talu pärandati vanemale pojale, nooremale jäi võimalus jääda venna juurde sulaseks. Viikingina aga sai saaki ja näha maailma. Kui viikingid seiklesid algul mööda ookeane, siis hiljem sai neil kombeks jõgesid mööda üles sõita, et vallutada ja rüüstata kallastel asuvaid suurlinnu. Niimoodi rüüstati Madalmaid ja sealset ilusat linna Antverpenit. Viikingid käisid vallutusretkel ka Prantsusmaal ja Pürenee poolsaarel ning jõuti isegi Põhja - Aafrikasse. Kaugeim koht Lääneteed sõites oli Kreeka
Vigasena ei iial. Ennemini/ennem otsib üles Eevi, oma eelmise armastuse, kellega tal on poeg, ja lubab ta katkule tuua, kui ainult isa nõus on. Isa on, kuid pulmi teha ei luba. Seetõttu jätab Villu Eevi kosimise esialgu katki. Taas pidu tantsuplatsil. Taas joob Villu end purju ja tantsib. Taas pannakse talle jalg taha nii, et ta koos Annaga pikali lendab. Aga enam ei tõtta Villu norijatele tasuma. Lahkub koos Annaga. Anna pakub teda tõemeeli Kõrbojale peremeheks. Villu keeldub, sulaseks ta tuleks. Peremeheks ei. Samal ööl laseb Villu end jahipüssist maha. Anna, kuuldes juhtumist, otsustab Kõrbojalt lahkuda. Teel jaama kohtab Eevit (ja poega) pojaga. Ja sünnib otsus, Eevi tuleb Kõrbojale ja Villu pojast saab Kõrboja peremees. Ja nii ta teebki. Isa Rein on kõigega (, nagu ta enne oli Villu tulekuga Kõrbojale: seda soovis Anna) nõus, jääks vaid tütar Kõrbojale. NB! Ütlen igaks juhuks ka seda, et Kõrbojal elava Anna perekonnanimi oli Kivirist.
,,Tants Aurukatla Ümber" Mats Traat Raamat koosnes viiest tantsust ehk peatükist. Iga peatüki vahel oli möödunud paar aastat, seega kõik rääkisid erinevatest aegadest. I tants rääkis talupoja elust, kes oli saanud endale maatüki ja oli seetõttu teistest natuke tähtsam. Raamat algas sellega, et külla oli ostetud viljavõtmiseks aurukatel uudne lahendud kiiremaks viljapeksuks. Aurukatelt ümbritses pidev kemplemine ja uudishimu. Talu omanikuks oli vana Mats Aniluik, kellel oli kolm poega (kõige vanem Kaarel, keskmine Jüri, noorem Taavet) ja naine. See oli 1MS algus aeg. Seal osales masinisti poeg, hiljem sai mobiliseerumis kutse ka pere vanem poeg Jüri, kellele seal kaua elupäevi ei antud. Sellega oli kindlaks saanud ka tõsiasi, et uueks peremeheks peale Mats Aniluige surma saab Taavet, sest kõige vanem vend sai hariduse ja õppis Tartus advokaadiks. II tants. Taavet oli uus peremees ja Mats Aniluik mulda sängitatud. Peremehena ta erine...
sealt plehku pista. Ei tohi plaanitseda ega kavatseda. 4.Ta tahtis Kivimel td teha ja ei tahtnud minna seeprast,et keegi ei oodanud teda sinna. 5.Siis kui nad Annaga lksid paadiga jrvele rakette laskma.Paadis rkisid. 6.Seal oleks saanud hea pllumaa. 7.Anna kutsus teda lahkelt oma tuppa,neil hakkas jutt jooksma,rkisid Eevi lapsest Villust.Sellest,et Eevi ema on suremas. 8.Ta tles talle,et Krbojale oleks vaja meest,mitte tema sugust santi,ta vib ainult sulaseks minna.Ja seeprast,et ta ngi vga vhe terve silmaga ja ksi oli ka katki. 9.Tal oli raske,kik see,et ta pidi otsustama,kas ta lheb Krboja peremeheks vi ei.Kas vtta Eevi naiseks.Tal oli raske elada,kuna ta oli praktiliselt pime ,ja ta poleks saanud ldse td teha,kuna ksi oli ka katki. Krboja Anna ti talle ainult nnetusi kaela. 10.Krboja perenaine sai siis aru,kui Anna tahtis linna ra minna,ei tahtnud enam perenaine olla,see kik oli Villu prast,et ta krbojale oleks jnud
Inimesed ei saanud avaldada oma arvamust valitsuse kohta, sest aset hakkas leidma kodanikuvabaduste piiramine tsensuur, riiklik kontroll ametiühingute, noorsooorganisatsioonide, seltsiliikumise ja haridusasutuste üle. Rahva huviks ei saa olla oma vabaduste piiramine, seega ei toimunud võimuhaare rahva huvides. Küll aga näeme me, et kasu lõikavad need, kes pöörde läbi viivad. William Tomingase hinnangu järgi Päts ,,olles pandud sulaseks peremehe poolt, kuulutab ta peremehe nõrgamõistuslikuks ja võtab ta õigused üle ettekäändel, et teda arstida." Laialdaste õigustega president sai teha teoks vabadussõjalaste ühingute sulgemise ja nende arreteerimise. Oma tegevuses lähtus ta üksnes oma tahtest. Toimus inimeste teadlik eemaletõrjumine poliitiliste otsuste langetamsest, millest lõikasid kasu võimulolijad. Kuigi see on tõestamata, võime huvitavaks kuulutada ka väite, et Nõukogude Liit
ja Krõõt. Andres oli talu ostnud ja tal oli plaan maad kuivendama hakata, kuna suurosa maa-alast hõlmas soo. Koduhoidjateks olid olnud saunaeit ja saunataat Madis. Tagapere Pearuga sai Andres kokkuleppele, et sookuivenduse käigus lastakse vesi ka Pearu maa pealt läbi otse jõkke. Pearul oli tugev sulane Kaarel, keda kõik tüdrukud ihkasid, ka Tagapere tüdruk Miina. Kaarel tahtis aga pulmi teha Eespere tüdruku Maiga. Eesperel oli karjapoiss Eedi. Sulaseks oli Juss. Suvi sai läbi. Kaarel oli Tagaperele ainult suveks kaubeldud ja nüüd oligi ta lahkunud. Mai meel oli kurb. Teda taheti Eesperele terveks aastaks ja seepärast ei sanud Kaarliga kaasa minna. Soookuivendamiseks oli alustatud kraavi kaevamisega. Krõõdal sündis tütar Liisi. Andres oli pettunud, et poiss ehk kohapärija ei sündinud. Möödus talv. Juss jäi veel teiseks aastakski sinna. Mai aga läks ära. Eesperes hakati aeda tegema. Ka Pearu arvas, et peab aia ehitama
teised tema valedest alles siis aru, kui ta ise vastavast keskkonnast lahkub. Ta püüab oma valedega inimeste elu paremaks ja huvitavamaks muuta, ning see õnnestub tal üsna hästi, aga alati, kui ta kuskilt külast lahkub murrab ta kellegi südame. Sageli jäävad küladesse lootusrikkad tüdrukud teda ootama. Kuid ta ise ütleb "ilus vale maksab rohkem kui karm tõde". Raamatus on rohkem sündmusi, ning sellepärast tundub selle Nipernaadi mulle huvitavam. Ta valetab ennast sulaseks, pastoriks, propsilaadijaks, taluperemeheks, parvepoisiks, sookuivatajaks, varanduse otsijaks, muinasteadlaseks, mõisnikuks, madruseks jne... Kuid põhiline on see, et ta oskab neisse rollidesse ka hästi sisse elada, sellepärast pean teda heaks näitlejaks. Filmis on vähem tegevust ja osa põnevatest kohtadest jäävad välja, jääb välja ka see osa, kus Toomas on kirikuõpetajaks, aga minu meelest näeb just eriti hästi selle
AUGUST GAILIT ( 9. XII 1890 5. XI 1960) Sündis Tartu maakonnas. Õppis Valgas, Tartus, töötas Riias, Tallinnas. !944 põgenes Rootsi, suri võõrsil. Juba esimestes novellikatsetes on Gailitile iseloomulik erandlike karakterite ja harukordsete psüühiliste seisundite kujutamine romantilises laadis. Romantilise, traagiliselt lõppeva armastuskolmnurga loo esitab tema esimene raamat "Kui päike läheb looja" (1910). Gailiti ilukirjanduslik proosa aastaist 1917 1924 näib esimesel pilgul ajakaugena. Tegevuspaigaks mõni eksootiline saar tegelasteks fantastilised olevused. Tegelikult väljendab Gailiti novell ajajärgu meeleolusid küllalt täpselt. Nii teostusstiililt kui ideelise suunitluse poolest on novellistikale väga lähedane romaan "Purpurne surm" (1924). Suure osa romaanist võtavad enda alla filosoofilised arutlused. Omaette seisab esimese perioodi teoste hulgas romaan "Muinasmaa"(1918). See boheemlasromaan avab Gailiti küü...
ei lubanud Andrese uhkus, et tema tütar alamast klassist pärit mehega sehkendab, sest avalikkuses poleks see just kuigi head muljet jätnud. Aga ka tollest karmikäelisest mehest tuleb aru saada. Kui panna end Andrese olukorda, leian, et ta käitumine on mingil määral õigustatud. Ega tolleaegne ühiskond poleks samuti sallinud erinevate seisuste vahelist abielu ning Andresele oli kirikuõpetajana maine väga tähtsal kohal. Samuti pidi ta ka oma vara eest hoolt kandma: kuidas saabki siis sulaseks tööle võtta puruvaest meest, kui kogu aeg peab kartma vargust. Andres võis olla küll karm ja tihti ebaõiglane, ent ka tema seisukohtadest tuleb aru saada. Hukka mõista on alati lihtsam, kui mõista. Süüdistada võib ju kas või armastamises. Aga tõeline oskus on osata inimesi tunda ning neist aru saada. Võrreldes teost ,,Külmale maale" ning tänapäeva, pole ühiskond sellist oskust veel omandanud.
Mõisnikud asusid tegelema maaparanduse ja põldude väetamise, tõu- ja sordiaretusega. Kõik see ei jätnud puutumata ka talumajapidamisi, ärksamad peremehed hakkasid uusi põllumajandusvõtteid kiiresti üle võtma. Lõunas tõi talupoegadele palju tulu lina kasvatamine, põhjas kartul. Raharendile üleminek oli Eesti arengule hea, sest talupojad pidid hakkama arvutama. Talu ülalpidamiseks pidi mehel kindlasti olema ka naine. Need kes ei tahtnud peremeheks saada, läksid kas teisse tallu sulaseks, kust saadi palju tarkusi ja nippe või siis mõisamoonakaks. Esimesed talupojad, kellel oli piisavalt palju raha, et omale talu osta olid tavaliselt lina kasvatajad. Sellega, et talupoeg ostis omale talu oligi saanud Eesti talupoeg pärisorjast peremeheks.
Mõisnikud asusid tegelema maaparanduse ja põldude väetamise, tõu- ja sordiaretusega. Kõik see ei jätnud puutumata ka talumajapidamisi, ärksamad peremehed hakkasid uusi põllumajandusvõtteid kiiresti üle võtma. Lõunas tõi talupoegadele palju tulu lina kasvatamine, põhjas kartul. Raharendile üleminek oli Eesti arengule hea, sest talupojad pidid hakkama arvutama. Talu ülalpidamiseks pidi mehel kindlasti olema ka naine. Need kes ei tahtnud peremeheks saada, läksid kas teisse tallu sulaseks, kust saadi palju tarkusi ja nippe või siis mõisamoonakaks. Esimesed talupojad, kellel oli piisavalt palju raha, et omale talu osta olid tavaliselt lina kasvatajad. Sellega, et talupoeg ostis omale talu oligi saanud Eesti talupoeg pärisorjast peremeheks.
polnud võlgu. Lahkuja pidi lisaks leidma ka kellegi, kes maksab tema eest järgmisel hingeloendusel pearahamaksu. Inimestele hakati panema priinimesid (perekonnanimesid). Liivimaa kõigil talupoegadel oli 1826. aastaks priinimi ja Eestimaa talupoegadel 1831. aastaks. Talu kasutamiseõiguse pärandamine ei säilinud, kui ei pikenenud leping. Talu ülalpidamine oli niivõrd raske, et mehel pidi kindlasti kõrval olema naine. Need, kes ei tahtnud peremeheks saada, läksid teise tallu sulaseks, kust sai palju tarkusi ja nippe põlluharimise kohta. Mindi ka mõisamoonakaks. Üldiselt arvan, et talupoegade teekond pärisorjast peremeheks oli võrreldavalt pikk ja endiselt piinarikas, paljud seadusemuudatused olid mõttetud ja ei toonud kaasa kummagile osapoolele kasu. On väga meeldiv teada, mis tee meie esivanemad läbi käisid ja tore, et meie ajal sellist lollust pole.
unarusse. Kokkuvõte: Andres tuleb koos oma naisega Vargamäele suurte lootuste ning ootustega. Ta plaanib sealse maa karjatamis- ja harimiskõlblikuks teha, mis nõuab aga ränka tööd.Peagi kohtub ta aga naabrimees Pearuga, kellega koos kavatses kraavi ehitama hakata. Andrest hoiatatakse mitmeid kordi Pearu eest, kes talle vempe hakkab viskama. Varsti sünnib perre esimene laps, kes oodatakse, et on poeg, kuid tuleb hoopis tütar. Tallu tuleb ka sulaseks Juss ning Vargmaäel töötab ka elurõõmus ja lõbus Mari. Tehakse igapäev korralikult tööd ja nähakse vaeva. Vahetevahel käib Andres kohalikus kõrtsis ka ja peab Pearuga võitlema kraavi pärast. Andresel ja Krõõdal sünnib enne veel mitu tütart, kuid lõpuks tuleb ka oodatud poeg. Juss ja Mari abielluvad ja kolivad sauna. Ka neil on kaks last. Krõõt aga sureb esimese poja sünnitamise järel ja Mari jääb tallu laste eest hoolitsema, kuigi Juss teda saunas ootab
Krõõt ja Mari tõetruu üldistus Eesti talunaise saatusest 19. sajandi Eesti taluperes oli tähtsaim alati mees. Mees oli pere töörügaja ja juht. Mehe otsustada oli, kuidas ja mida talumaadega tehakse. Mees ütles, kes tuleb sulaseks ja kes elab saunas. Perenaine jäi üldjuhul kõrvaltvaatajaks, saamata avaldada oma arvamust. Naisi peeti nõrgemaks, mehele alluvaks, pere ja maja hoidjaks. Tegelikult oli talunaise elus palju katsumusi, millele aga ei tohtinud alla vanduda. Noore neiu esimene katsumus oli abielu. Kuna peres oli tavaliselt palju lapsi, oli ka pea igas peres talukoha pärija. See tähendas, et vajadus koduväiks oli väike ja enamasti said uue elukoha mehele minevad noorikud
kalapüügihooaeg. Retkel tegelesid nad kauplemise ja röövimisega. Mõnikord tehti ainult kaubareise ja teinekord käidi ainult sõdimas. Saadud kaupade ja saagiga tuldi tagasi oma külla ja tallu. Osa viikingitest olid mehed, kes olid kaotanud sideme maaga ja olid muutunud elukutselisteks sõdijateks. Viikingite elukutse meeldis eriti noorematele poegadele. Talu pärandati vanemale pojale, nooremale jäi võimalus jääda venna juurde sulaseks. Viikingina aga sai saaki ja näha maailma. Kuulsamaid viikingite aja kaubalinnu ja käsitöökeskusi oli Jüütimaal praeguse Schleswigi lähedal asunud Hedeby. Hilisem suur keskus oli Mälaris asuv Sigtuna, mis hävitati. Retkedel kasutati nn. viikingilaevu, mis õieti olid pealt lahtised merepaadid. Eelistati purjetamist, kuid meeskond võis laeva edasi viia ka sõudes. Igal laeval oli üks mast nelinurkse purjega. Laeva parda kõrgenduseks pandi sinna ümmargused kilbid. Laeva
Kui Agnes ja Gabriel kohtusid, oli Agnes 18. aastane ja Gabriel 27. aastane. 5. Keda nägi Agnes mööda sõitmas, kui ta Gabrieliga metsas oli? Agnes nägi Gabrieliga metsas olles, et neist sõitsid mööda ta isa Kaspar von Mönnikhusen ja ta tulevane mees Hans von Risbiter ning salk ratsamehi. 6. Kelleks pidi Agnes hakkama, kui ta koos Gabrieliga Tallinnasse hakkas minema? Kui Agnes koos Gabrieliga Tallinnasse hakkas minema, siis pidi ta hakkama junkur Georgiks ja Gabriel ta sulaseks. Kui nad pidid kohtuma kellegagi, kellel väge ja võimu ning kes sunnivad endi nimesid ütlema, siis on Agnes junkur Georg von Mönnikhusen ja Gabriel mõisa sulane nimega Gabriel. Kui nad pidid aga röövlitega kohtuma, siis on Gabriel endiselt Gabriel, vaene ent aus talumees ja Agnes ta noorem vend Jüts. 7. Gabrieli kasuvennad. Gabrieli kasuvendadeks olid Ivo ja Christoph Schenkenberg. 8. Miks sattus Gabriel Agnese isa maavaldustesse, kuhu ta läks ja milleks?
Kui Agnes ja Gabriel kohtusid, oli Agnes 18. aastane ja Gabriel 27. aastane. 5. Keda nägi Agnes mööda sõitmas, kui ta Gabrieliga metsas oli? Agnes nägi Gabrieliga metsas olles, et neist sõitsid mööda ta isa Kaspar von Mönnikhusen ja ta tulevane mees Hans von Risbiter ning salk ratsamehi. 6. Kelleks pidi Agnes hakkama, kui ta koos Gabrieliga Tallinnasse hakkas minema? Kui Agnes koos Gabrieliga Tallinnasse hakkas minema, siis pidi ta hakkama junkur Georgiks ja Gabriel ta sulaseks. Kui nad pidid kohtuma kellegagi, kellel väge ja võimu ning kes sunnivad endi nimesid ütlema, siis on Agnes junkur Georg von Mönnikhusen ja Gabriel mõisa sulane nimega Gabriel. Kui nad pidid aga röövlitega kohtuma, siis on Gabriel endiselt Gabriel, vaene ent aus talumees ja Agnes ta noorem vend Jüts. 7. Gabrieli kasuvennad. Gabrieli kasuvendadeks olid Ivo ja Christoph Schenkenberg. 8. Miks sattus Gabriel Agnese isa maavaldustesse, kuhu ta läks ja milleks?
Kui Agnes ja Gabriel kohtusid, oli Agnes 18. aastane ja Gabriel 27. aastane. 5. Keda nägi Agnes mööda sõitmas, kui ta Gabrieliga metsas oli? Agnes nägi Gabrieliga metsas olles, et neist sõitsid mööda ta isa Kaspar von Mönnikhusen ja ta tulevane mees Hans von Risbiter ning salk ratsamehi. 6. Kelleks pidi Agnes hakkama, kui ta koos Gabrieliga Tallinnasse hakkas minema? Kui Agnes koos Gabrieliga Tallinnasse hakkas minema, siis pidi ta hakkama junkur Georgiks ja Gabriel ta sulaseks. Kui nad pidid kohtuma kellegagi, kellel väge ja võimu ning kes sunnivad endi nimesid ütlema, siis on Agnes junkur Georg von Mönnikhusen ja Gabriel mõisa sulane nimega Gabriel. Kui nad pidid aga röövlitega kohtuma, siis on Gabriel endiselt Gabriel, vaene ent aus talumees ja Agnes ta noorem vend Jüts. 7. Gabrieli kasuvennad. Gabrieli kasuvendadeks olid Ivo ja Christoph Schenkenberg. 8. Miks sattus Gabriel Agnese isa maavaldustesse, kuhu ta läks ja milleks?
Peategelane on Villu. Vaesteküla nimi on Kukulinn, villu on sealt päris. Toimub mingi aksjööön, Villu saab mõisahärralt 60 kepi hoopi. Läheb selle peale nõdrameelseks. Teos lõpeb idülliliselt. Jutustuste kogu ,,Kümme lugu"läbinisti realistlik teos. ,,Käkimäe kägu" ,,Nõiatütar" sealt tulnud väljend pläraläraleenu. Näitekirjandus A. Kitzberg ,,Tuulte pöörises" 1906. (Sai näidendi võistlusel esikoha) Tegevus Soosaare talus, kus on sulaseks (Jaan) talurajaja pojapoeg (Talu on võlgade katteks läinud võõraste kätte) Sulane tahab talu tagasi. Üks võimalus abielluda peretütar Leenaga. Leena ja Jaani vahel on kirg. Leena eelistab abielluda naabripoisi kaarliga, kes on rikas. Jaan lahkub talust. Tuleb tagasi 1905. a. mässuliste salga eesotsas. Maksab kätte särkvärk. ,,Libahunt" (on romantilisi jooni, rahvausund oluline)
Leena ja sulane Jaagup ; Jaagup on sisse võetud Põlluotsa Roosist, Leena aga Jaagupist ; Jaagup saab Roosi juurde minnes külapoistelt peksa roomab kuidagi koduni tüdruk Miina leiab ; Miina jääb Jaagupist rasedaks Jaagup läheb kroonusse, Miina tahabki vaid last ; Andres saadab Miina Vargamäelt minema XXX lk.408 Miinal ja Jaagupil poeg ; Jaagup saab kroonust välja läheb Miina juurde sauna elama ; Mart uuesti Eesperre sulaseks ; Andres hakkab vanadust tundma ; Pearu hakkab jälle tembutama ; segadus piiride pärast pidev kohtuskäimine koduse konfliktid Andres peksab Marit Indrek näeb kõike pealt ; Pearu poolt kraavikaldale pandud orgid Mart kaevad orgid välja ja viib Oru poole peale Pearu ja Mardi konflikt Mart mängib Pearule soosillal vingerpussi Pearu jääb kinni XXXI lk.432 noore Andrese ja Indreku läbisaamine muutub halvemaks ; usside sipelgapesadesse viimine Indrekul
linna arsti juurde. Ka Elmaril kästakse kaasa tulla. · Vilmat valdab meeleheide. Ta mõtiskleb selle üle, miks temal armastuses sugugi ei vea, Jaanus ei tulnudki enam sõjaväest tagasi ning Arvo Saaremägi võib labidahoobist koguni surra. VIIES TANTS · On möödunud kaheksa aastat ning Taavet jõuab tagasi Aiaste tallu, kus kõik on ajahammasratta vahele jäänud, isegi aurukatel seisab kurvalt põllul. · Taavet naljatab virtin Miilile, et tuleb nüüd tallu sulaseks, Miili on hoidnud maja just niisuguses korras nagu see ennem Taaveti lahkumist oli olnud. Roosi suri mitu aastat tagasi. · Taavet mõtiskleb oma lapsepõlve ja läbielatud elu üle. Tal on kahju, et poeg Edgar ei jätka Aniluikede sugu, et tal pole ühtegi järglast. · Kolhoosi oinas ründab Taavetit ning mees vihastub niivõrd, et käsib Miilil valida, kas tallu jääb alles tema või oinas.
· Esitelgis toimub pidusööming, kus osalisteks on Olovernes, Pagoas, Juudit ja teised pidulised. · Olovernes pakub Juuditile pidusööki, kuid Juudit jääb oma esialgse seisukoha juurde, et sööb vaid ümmardaja toodud sööki. Räägitakse ka Nimetust. · Juudit ja Olovernes jäävad omavahele. Nad räägivad armastusest, jumalatest, võimust. Juudit soovib, et Olovernesest saaks maailma kuningas, kuid Olovernes soovib jääda Nebukadnetsari sulaseks. · Olovernes pettub Juuditis pidades teda enesekeskses ja võimuahneks. Ta lahkub telgist. · Juudit on ahastuses, kuna ei leidnud armu Olovernese silme ees ning seetõttu peavad homme Iisreali müürid langema, kui Olovernes selle vallutab. · Juudit kuuleb, et Olovernes tuleb. Siiski on see vaid viirastus, sest Olovernes on liigse alkoholi tõttu juba ammu sügavas unes. Juudit palvetab, et Olovernese uni oleks raske. · Nimetu ilmub Juuditi juurde telki
Ta leidis truudusetu sulase tamme alt puhkamast. Piiskop tahtis Vahurit piitsaga nüpeldama hakata, kuid karu tuli äkki nähtavale ja siis oli piiskop see, kes palus orja. Ta pakkus Vahurile maid, et see karu ära tapaks. Piiskop oli sõnapidaja mees ja lasi Vahuri vabaks ja kinkis talle tüki metsa Lodijärve lossi maade serval. Sinna ehitas Vahur endale maja. Põldu ta ei harinud, vaid elatus jahisaagist. Ta lunastas lossihärra käest hundinahkade eest ilusa tüdruku naiseks ja naisevenna sulaseks. Sulasel lasi ta tüki metsa põlluks muuta. Enne surma käskis Vahur Tambetil maja ümber kõrge müür ehitada , sulaseid osta, maad harida ja jõukust koguda. Varsti suri ka Vahuri naine ja hiljem Tambeti naine.Vastupidi Vahuri keelule hakkas Tambet saksa keelt õppima ja käis Lodijärve lossis kauplemas ning endale vajalikku kraami toomas . Oma poja Jaanuse pani ta Tallinna Mustamunga Kloostrisse õppima, et poeg kasvaks saksaks ja kirjatargaks.
kuid Taavet ei olnud sellega nõus. Kolmas tants Jaanus (masinist Lusiksepa noorim poeg) oli viljakuivatis ja kuivatas vilja. Külla tuleb Vilma (Jaanuse armastatu). Noored on kohmetud ega tea millest rääkida. Jaanus avaldab neiule armastust. Jaanus ja Vilma on vahekorras. Nad kuulevad, kuidas Käo Paul räägib väljas puid lõhkuvale Taavetile, et mustlane tuleb kinni püüda. Vilma kohkub selle jutu peale. Mustlane käis Vilma kodutalus sulaseks. Neiu läks teda hoiatama. Jaanus tegeles peale Vilma lahkumist vilja kuivatamisega edasi. Peagi tuli Taaveti poeg Edgar viina ja lihavõileibadega. Nad vestlevad sõja teemadel. Järgmisel päeval ootas neid ees komisjoni ette minek, et välja uurida, kas nad peavad ka sõtta minema või mitte. See muutus neid mõtlikuks. Edgaril on eelaimdus, et ta enam koju tagasi ei tule. Sisse astub mustlane. Jaanus viib ta peitu. Mõne hetke pärast saabuvad "mustlase kütid" eesotsas Pauliga. Ta
nõus. Kolmas tants Jaanus (masinist Lusiksepa noorim poeg) oli viljakuivatis ja kuivatas vilja. Külla tuleb Vilma (Jaanuse armastatu). Noored on kohmetud ega tea millest rääkida. Jaanus avaldab neiule armastust. Jaanus ja Vilma on vahekorras. Nad kuulevad, kuidas Käo Paul räägib väljas puid lõhkuvale Taavetile, et mustlane tuleb kinni püüda. Vilma kohkub selle jutu peale. Mustlane käis Vilma kodutalus sulaseks. Neiu läks teda hoiatama. Jaanus tegeles peale Vilma lahkumist vilja kuivatamisega edasi. Peagi tuli Taaveti poeg Edgar viina ja lihavõileibadega. Nad vestlevad sõja teemadel. Järgmisel päeval ootas neid ees komisjoni ette minek, et välja uurida, kas nad peavad ka sõtta minema või mitte. See muutus neid mõtlikuks. Edgaril on eelaimdus, et ta enam koju tagasi ei tule. Sisse astub mustlane. Jaanus viib ta peitu. Mõne hetke pärast saabuvad "mustlase kütid" eesotsas Pauliga
Vanapagan läheb maa peale õndsaks saama, kaasas ka põrgueit Lisette, kellega hakkavad talu pidama (Põrgupõhja on talu nimi) Vanapagan on siiras, ning üritab aus olla. Kaval-Ants ilmub vanapagana juurde, sest Kaval-Ants on ju seal peremees. Lõpuks saab aru, et Vanapagan on tõepoolest saatan. Kaval-Ants näeb Vanapaganas teenimisvõimalust. Ants annab Paganale looma lehma, Ants tahab vastu, et Pagan läheks Anstu juurde sulaseks = KASUTAB ÄRA. Orjanduslik suhe hakkab. Lõppeb katastroofiga = toimub suur tulekahju, kus Vanapagan paneb Antsu talu ja ka Põrgupõhja põlema. Tõlgendati, et töölisklassi ei saa lõputult rõhuda, sest muidu alustavas mässu.
Vanapagan tahtis ainult õndsaks saada, ta ei soovinud kellelegi kurja. Kahjuks kasutas seda kohe ära Ants, kes oskas valetada samamoodi nagu hingata. 15. Millised on selle teose paralleelid tänapäevaga? See raamat kritiseeris tolleaegset ühiskonda. Kõik need probleemid esinevad ka tänapäeval. Miski pole muutunud. Inimese loomus jääb alati samaks. 1. 1. Karu tapmine lk 22. 2. Jürka võtab sulase lk 29.-31. 3. Jürka võtab Jula sulaseks lk 33. 4. Lisete saab tead, et Jürka saab Juulaga lapsed lk34-36 5. Lisete sureb ära lk 37 6. Vanapagan ei saa õndsaks lk 39. 7. Jürka tahab kaksikud hingekirja panna, tema isikutunnistus on võlts lk 47. 8. 2. karu tapmine lk 59-60. 9. Kirikuõpetaja räägib ametnikuga Jürkast. lk 66-67. 10. ants õpetab Jürkat valetam lk 68-70 11. Jürka arvab, et õndasks saab ainult, siis.. Lk 82. 12. Ants laseb Jürkal osta talu ja kirjutad enda nimele LK 84.- 87 13. 1. Kohtus käimine 87-91. 14
vastavast keskkonnast lahkub. Ta püüab oma valedega inimeste elu paremaks ja huvitavamaks muuta, ning see õnnestub tal üsna hästi, aga alati, kui ta kuskilt külast lahkub murrab ta kellegi südame. Sageli jäävad küladesse lootusrikkad tüdrukud teda ootama. Kuid ta ise ütleb "ilus vale maksab rohkem kui karm tõde". Raamatus on rohkem sündmusi, ning sellepärast tundub selle Nipernaadi mulle huvitavam. Ta valetab ennast sulaseks, pastoriks, propsilaadijaks, taluperemeheks, parvepoisiks, sookuivatajaks, varanduse otsijaks, muinasteadlaseks, mõisnikuks, madruseks jne... Kuid põhiline on see, et ta oskab neisse rollidesse ka hästi sisse elada, sellepärast pean teda heaks näitlejaks. Filmis on vähem tegevust ja osa põnevatest kohtadest jäävad välja, jääb välja ka see osa, kus Toomas on kirikuõpetajaks, aga minu meelest näeb just eriti hästi selle järgi, kui hea jutuvestja ta on, ja kuidas ta suudab
Osa muhameedlasi siiski tunnistab oma õpetuses inimese tahte osalist vabadust. Jumala tingimusteta ülemvõimust tuleneb viimse kohtupäeva kuulutus, mis oli algusest peale Muhamedi jutluse kese. Koraanis on lõike, mis tõendavad, et Muhamed tundis juutide ja kristlaste õpetust. Näiteks: Jeesuse elust mainitakse muuhulgas imesid ja taevaminekut, kuid ristilöömist eitatakse. Jeesust nimetatakse Maarja pojaks, Messiaks, prohvetiks ja Jumala sulaseks. Mitmes kohas kõneldakse ka Vana Testamendi prohvetitest. Lauasuuras räägitakse kolmest rahvast, kellele jumal on oma ilmutusi läkitanud. Juutidele on antud Toora ehk seadus. Kristlastele evangeelium, araablastele Koraan, mis sisaldab Jumala lõplikku ilmutust. Kuigi Muhamed nimetatud raamatuusuneid austas, kritiseeris ta neid ka teravalt. Järgides oma prohveti üleskutset, hoidusid muhameedlased üldiselt juutide ja kristlaste tagakiusamisest, kuigi kiusasid neid
Sirkli talu rukkipõllule. Selle tallas pärdikut tagaajev rahvas maha. Mika saadi kätte. Mõni päev hiljem jõudis valla kasak Krootuse tallu. Ta kandis ette, et Sirkli, Puusliku ja Tõramaa talu peremehed tahavad kahjutasu ning ka härra Kuslap, kes süüdistas vendi kirve ja sae varguses. Vennad ajasid süü Nipernaadi kaela. Sel hetkel tuli Milla ja Toomas pistis maantee poole jooksu. Pärlipüüdja. Ta jõudis ühte tallu, kus hakkas sulaseks. Valetas esialgu, et on rätsep, hiljem nimetas end kaluriks. Ütles peretütar Ellole, et armastab teda, kuid too pidi kirikhärraga abielluma. Toomas rääkis Ellole, et nende jões on kunagise Eerik XIV laevast pärinevad pärlid. Ta lubas Ellole lossi ehitada. Nipernaadi valetas, et on muinasteadlane. Ta hakkas pärlipüüdjaid otsima. Ello armus temasse ja nad pidid põgenema. Ka teenijatüdruk Trallaga oli Nipernaadi lubanud põgeneda.
Püksid võtab Pearu jalast ära ja käib paljalt ringi päeva lõpuni ja saab selle eest naistelt peksagi, see jääb aga väiksele Indrekule pikaks ajaks meelde. Vahepeal on talus sulane Jaagup, kes mängib lõõtspilli ja armastab Põlluotsa Roosit, kihelkonna kaunimat neiut. Poiss näljutab ennast, et kroonust pääseda ja satub saatuse tahtel lõpuks kolmekümneaastase vanatüdruku Miina, kellel ta lapse tegi, juurde sauna elama. Järgmiseks sulaseks on Matu(Mart), kes naaseb talusse ja seal veel enne äraminekut Pearuga arveid klaarib. Noor Andres ja Indrek käivad koos karjas ja tülitsevad alalõpmata. Andres on rohkem selline jõumees, Indrek aga unistab rohkem. Nende suuremale tülitsemisele paneb lõpu emale veel ühe ärplemise käigus vastu puusa visatud suur kivi, mis Indrekule kuidagi eriti südamele ja meelde jääb. Ka Liisi ja Maret saavad aina vanemaks, käivad mööda simmaneid ja suhtlevad salaja Oru poiste
Mari on kindel, et olukord on Jussi kättemaks ning Andrese muudab Mari ebausk veel vihasemaks. Andres mõistab, et surnuga võidelda on võimatu ning Mari hoiab edspidi oma mõtted endale, kuigi see ta olemist kergemaks ei tee. Indreku ristsetele kutsutakse viisakuse poolest ka Pearu. See suudab peolt ära ajada auväärse köstri ja ta aatekaaslaselt rätsepa. Pearu käib rätsepa tehtud "viletsate" pükste pärast püksata ringi ja saab selle eest naiste käest peksa. Vahepeal on sulaseks Jaagup, kes mängib ilusasti lõõtspilli ning armastab Põlluotsa Roosit, kes on kihelkonna kõige ilusam tüdruk. Poiss on peenike kui piits, et kroonust pääseda, ning lõpuks satub kolmekümneaastase vanatüdruku Miina juurde sauna. Saavad poja. Jaagupi asemele asub uuesti Matu, kes ka vanemana Pearugu arveid klaarib ja enne minekutki Pearule vingerpussi mängib. Pearu oli soosilda pehmemaks teinud, et teistel ebamugavam sõita oleks
Kui ka oli pidev töö mis teda julmaks tegi kuna ta ei näinud enam kui raske on näiteks Maril koduste töödega hakkama saada. Arvas et ainult temal on raske. Julmusele andis kaasa ka pidev võitlemine naabertalu peremehega. e) Sauna Madisel teenis kaht isandat mõnes mõttes. Üldjuhul oli Madis andrese juures sulaseks. Aga näiteks kui Andres oma tütre Liisi kodust väja viskas kuna see pearu pojast paksuks jäi ja sauna elama asus, siis läks Madis Pearu juurde sauna elama ja sulaseks. Kuid oli ikkagi rohkem Andrese poole hoidev. Ja Andres oli ikka see kõige õigem isand. f) Pearuoli südamlik oma pere suhtes. Armastas oma lapsi ja naist. Hoolis väga nii Krõõdast ja Marist. Kuid Andrese suhtes oli ta väga kiuslik ja egoistlik tahtis koguaeg Andresele halba ja endale head. Kõike mis ta tegi tegi omakasupüüdlikult arvestamata teiste kahjudega. Seega ei olnud Pearu südamlik inimene. g)Vargamäed ei armastanud keegi. Sealsed maad olid kehvad. Andres ise on mitu korda
Talus elavad nüüd Maret ja Sass koos oma laste Elli ja Oskariga. Indrek hakkab tööd rabama, kaevab kraavi ning teeb endale liiga ning puhkamise ajal mõtleb, et lesimisega läheb aeg kaotsi. Sassi sooviks on Vargamäe jõu puhastamine ja süvendamine ning ta kutsub kõrvenurga mehed kokku. Jõe koosolek on suur hetk vana Andrese jaoks. Linnast tuli maale ka Indreku teenija Tiina, algul üheks ööks, aga siis tuli uuesti tagasi, jäädavalt. Eesperre tuleb uueks sulaseks Ott. Tema vaated elule erinevad Vargamäe-mõtteviisist. Ott hakkab taga ajama Ellit ja Tiinat, mis ei meeldi Oskarile. Oskar ja Ott lähevad tüdrukute pärast kaklemagi, aga Sass sekkus vahele. Jama tuleb siis, kui Juuli jääb rasedaks ja Ott ei taha temast enam midagi kuulda, kuid kui Karla oma "lubadused" teoks teeb, siis pole tal Juuli vastu midagi. Lubaduseks oli see, et Karla oli Otti endale koduväiks kutsunud ning lubas talle anda suure maatüki kaugematest aladest
nad olid pärdiku püüdmisega teinud. Pärast seda said nad Nipernaadi peale vihaseks ja tahtsid talle kallale minna ,kuid sel samal hetkel tormas Milla nuttes Joona juurde ja teised vennad jäid seda pealt vaatama. Nipernaadi kasutas seda hetke ära ja pooljoostes liikus ta maantee poole. Ta kõndis mööda maanteed ,kuni jõudis ühe talu õuele. Talle tuli vastu Tralla ,kes oli seal talus karjatüdrukuks. Pärast Trallaga vestlemist läks Nipernaadi tallu ja palus peremehel ennast sulaseks võtta. Hiljem taluga tutvust tehes kohtus ta ka talutütre Elloga, kes pidi kiriku õpetajale naiseks minema.Nipernaadi käis õhtuti Trallaga rääkimas ja teda moosimas ,et ta talle naiseks tuleks.Päeval ,kui Tralla karjas oli ,rääkis Nipernaadi Ellole ,et ta on tegelt pärlipüüdja ja ta tuli siia selleks ,et endale naist otsida ja palus Ellot endale naiseks.Nipernaadi tegutses mitu päeva nii ,kuni mõlemad tüdrukud olid nõus temale naiseks tulema ja sealt talust ära põgenema
Viimasteks töödeks oli kartulivõtt ja kõrre kündmine. Sügistöödega taheti valmis saada mihklipäevaks, siis maksti ka suvilisele. Peremehed maksid väga erinevalt, osad panid koti kuhjaga täis, teised aga voolisid külmitu tasaseks. Mõnes talus töötasid terve suve päevalised. Selle arvel palgati sulaseid ja teenijaid vähem. Päevalistele maksti palka vaid nende päevade eest, mil ta töötas. Päevalistena töötasid need, kel ei olnud võimalik sulaseks minna. Päevapalk oli rukkivili. Päevi tuli peremehele teha ka hobuse kasutamise eest. Enamikus taludes, kus kasutati võõrast tööjõudu oli teenijate eluruumiks üks suurem üldiseks otstarbeks kasutatav tuba- peretuba. Mööblina oli seal perelaud, mida kasutati söögilauana. Selle ümber seisid pingid, vahel ka toolid. Seinale oli kinnitatud pikk riidevarn, seal rippusid tööriided. Talvekuudel oli peretuppa paigutatud vokid, viipsik, kääripuu ja
Ta käib teda vaatamas, kuigi teised austajad keelavad. Talle antakse kõvasti peksagi. Et sõjaväest pääseda näljutab ta end, et viletsam välja näha. Kuid ta teeb ühele tüdrukule tite taha ja et mitte selle eest hoolitseda läheb ikka sõjaväkke. Kuid pooleteise aasta pärast lastakse ta välja tervist parandama. Ta on endale igast kraami sisse söönud ja peale määrinud, et kehvem olla. Ta hakkab ikka selle tüdrukuga elama, kellele lapse tegi. Andres võtab endale uueks sulaseks Mardi, selle sama, kes tal aastaid tagasi karjas käis ja Pearut kividega loopis. Pearut ajab see vihale ja ta hakkab uuesti trikke tegema. Varsti avastab Andres, et Pearu oma põllu tema maale ajanud. Ta viib asja kohtu ette. Tuleb välja, et Pearu mitmest kohast Andrese krunti ampsanud ja see tekitab terve rea protsesse. Protsesside käigus hakkab Andres oma vaateid muutma. Kuigi ta räägib ikka tõest ja õigusest, siis nõuab ta õigust nüüd ükskõik, mis vahenditega.
Ta oli suurepärane mees, kes suutis enese jaoks unustada kõik, mis momendil tähtis ei olnud. Ta sai esineda tegelasena, kes ta just parajasti olla tahtis, olles samas täiesti ebateadlik, et ta on keegi teine. Ja kogu sellest seiklusest suutis ta välja pigistada viimse kui kübeme sellest naudingust, mida elu tema jaoks pakkus. ×Esimese novelli muretust parvepoisist, kes luiskab enese järgnevalt küll maamõõtjaks, sookuivendajaks, pärlipüüdjaks või lihtsalt mõne rikka talumehe sulaseks, saab raamatu viimases loos resigneerunud intelligent, kirjanik, kes on enese oma keskkonnast vabaks teinud, kuid talve saabudes sinna jälle tagasi peab pöörduma. Nipernaadi ja keskkond ning inimesed, kelle hulka ta oma rännakul satub, on küllaltki kontrastsed. Ühel pool lüürilise hingega romantik, kes üle kõige hindab vabadust, helistab kannelt ega oska lugu pidada maisest varast, teisel pool aga asjalik, sagedasti purutõsine,
Teda peksti niikaua kuni jõuti. Lõpuks tegi kurad ja ülemus kokkuleppe et kurat annab pool enda varast neile. Nii nad panid pidu ja kurat näitas neile salakambreid. Poisike palus ülemust et too küsiks seda pilli mis 7 luku taga on ja kurat tõi selle ja andis selle poisi kätte arvates et too ei oska mängida aga selgus et see on Kõu ja tänas kalameest ja et järgmine kord olevat neil hea saak. Ja Kõu läks koju teepeal nägi paristajat ja too palus andeks. Ja paristaja hakkas Kõu sulaseks ja on seda siiamaani. Maa-alused. Mees kõndi tuisusel ööl ja ta ei olnud kuhugi minna nii tõmbas ta end kadakapõõsa juures kerra lootes päeval hõlpsamini teed leida. Mingiaeg keegi raputas teda ja see oli sihvakas mees ja tal oli männipuu kaasas, ta kutsus mehe endaga et tal olevat koht kus on mõnus tuleke ja lund ei tuiska. Nii see varsti oligi mees karjus midagi ja enam nende juures ei tuiskan nagu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
