Pontius Pilatusega, siis pandi talle diagnoos: skisofreenik. Nikolajevits kutsus endale politsei järgi ja tahtis lahkuda, kuid talle tehti uinutav süst ja viidi palatisse. Rjuhhin lahkus hullumajast ning naases restorani, oli juhtunust nördinud. VII peatükk Tegelased: Stjopa Lihhodejev e. Stepan Bogdanovits (Varieteeteatri direktor), Woland (musta maagia professor), näpitsprillidega kõrend, suur must kass, kole punapea Azazello Varieteeteatri direktor Stjopa ärkas hommikul oma korteris suure pohmelliga, kutsus oma teenindajannat ning Berliozi (temaga jagas korterit), keegi ei vastanud. Viimaks ajas end üles, tema juurde tuli võõras, rääkis eile õhtul tehtud lepingust, et ta on mitmeks õhtuks palgatud teatrisse mustkunstietendusi andma. Stjopa oli hämmingus, ei mäletanud midagi, kuid kontrollis kõik üle ja kõik oli korrektne. Äkitselt ilmusid nii kõrend kui ka kass, hiljem punapea. Woland
hoopis professor Wolandi, kellega ta olevat sõlminud lepingu viimase esinemiseks Varieteeteatris. Kaetud laual on nii viin kui maitsvad söögid, olgugi et koduabiline Gruna on kadunud (nagu hiljem selgub, siis Voronezi). Stjopa helistab Varietee finantsdirektorile ning veendub lepingu ehtsuses. Avastab ka kinnipitseeritud Berliozi toaukse. Stjopa tuppa on lisaks professorile ilmunud veel kass ja regent, mõne aja pärast astub kapist välja ka Azazello. Kõik neli kritiseerivad Stjopat ning otsustavad ta minema saata, paari hetke pärast leiabki mees end rannast Jaltas. Bezdomnõi ärkab haiglas. Vanniskäik ja heatahtlik õde. Korraldatakse teste ja küsitlusi. Pärast hommikusööki tuleb doktor Stravinski (40ndates aastates, hoolikalt raseeritud, hea kasvatusega, läbinägevad silmad, nn tähtis nina) koos oma meeskonnaga. Lubab küll Bezdomnõi välja kirjutada, ent tõestab samas, et mees oleks paari tunni pärast samas paigas tagasi
4) Pilatus prokuraator 5) Levious Matteus 6) Stepan Bogdanovits ehk Stjopa ( Berliozi korterikaaslane ) 7) Salapärane ennast professoriks ja mustaks maagiks nimetav Woland 8) Grigori Danilovits ehk Rimski Varieteeteatri finantsdirektor 9) Nikanor Ivanovits- Berliozi korteriühistu esimees 10) Korovjev- Wolandi sober 11) Varenuhha - Varietee administrator 12) Meister kerjus, hull, kirjutas `'Pontius Pilatuse'' raamatu 13) Margarita Nikolajeva Meistri eluarmastus 14) Azazello Wolandi punapäine sõber. 15) Natasa Margarita teenijanna 16) Kass Peemot Wolandi sõber 17) Hella nõid, kes oli Wolandi sõber 18) Grunja Stjopa toateenijanna Toimumis paik: Moskva Esimene peatükk: Ivan ja Berlioz said Patriarhi tiigi juures kokku. Ivan pidi andma Berilozile usuvastase luuletuse, aga see ei sobinud Berliozile. Nad kohtusid võõra välismaalasega, kes nimetas end professoriks. Nad vaidlesid välismaalasega jumala olemasolu üle.
M. Bulgakov ,,Meister ja Margarita" on Bulgakovi viimane teos, mille juurde ta ennem oma surma korduvalt tagasi pöördus, seda täiustas ning lihvis. Ning peab ütlema, et tulemus on igati geniaalne. Tegelikult on raamatusse kokku põimitud kolm lugu ennast Wolandiks nimetava konsultandi ja tema kaaskonna (kass Peemoti, isehakanud tõlk Korovjevi, hirmuäratava Azazello, alasti nõia Hella jt.) seiklused Moskvas, Juudamaa prokuraatori Pontius Pilatuse ning Jesua (e. Jeesuse) kurb saatus ning muidugi Meistri ja Margarita takistusterohke, kuid õnnelik armastus. Kõik need kolm lugu on omavahel äärmiselt seotud ning väga hästi kokku põimitud. Kogu sündmuste ahel algab Patriarhi tiikide äärest, kus kirjanik Mihhail Beriloz ja luuletaja Ivan Nikolajevits vestlevad ägedalt Jumala olemasolu üle
Stjopa Jaltasse saatmist elama asunud (korter nr 50) ja nad peletasid sugulase eemale. Lisaks hirmutasid nad ka Varieteatri einelauapidaja eemale, kui too maagilistest 10-rublastest kaebama tuli, mis olid teatri nr ajal alla sajanud ja nüüd paberiks kippusid muutuma. 9. Margarita meenutas meistrit, igatses nendevahelist armastust ja arutles, miks ja kuhu meister kadunud oli. Ta läks parki pingile istuma. Kõrvale ilmus mingi aja pärast Azazello ning andis talle imekreemi ja leppis kokku kohtumise Wolandiga. Margarita oli nõus, sest punapea Azazello jutust jäi mulje, nagu ta teaks midagi meistrist, ning naine mõtles, mis tal ikka kaotada on. Õhtul kreemi määrides muutus Margarita nõiaks, nahk säras. Talle meeldis see väga, sõitis luuaga ringi, oli nähtamatu, lõi korterimaja aknaid sisse, käis ujumas ja sai teiste nõidadega kokku. Margarita viidi Wolandi juurde, Berliozi korterisse. 10
,,Meister ja Margarita" on teos, mis käsitleb inimeste ignorantsust. Teoses esineb see irooniana, mis väljendub näiteks sellest, et inimesed, kes on kaotanud oma usu jumalasse, hakkavad järsku jumalat uskuma ja temalt abi paluma. Selleks on neil ka asjalik põhjus. Nimelt elavad need inimesed üle väga müstilisi juhtumeid, mis oleksid justkui saatana enda kätetöö. Nad kõik kohtuvad saatanaga professor Wolandiga ning tema abilistega, kelleks on Fagott, must kass Peemot ja Azazello. Woland oleks justkui tulnud inimestelt karma võlga nõudma. Professor Woland külastab koos oma abilistega Moskvat. Esimesteks ohvriteks langevad talle ateistid kirjandusliku ajakirja toimetaja Berlioz ja poeet Bezdomnõi, kes arutavad omavahel kas Jeesus Kristus oli olemas või ei olnud ning jõuavad otsuseni, et kindlasti mitte. Professor kuuleb pealt nende vestlust ning seejärel avaldab neile soovi ühineda aruteluga. Woland ei tutvusta ennast esialgu ning räägib
peatset surma või taaskohtumist. Margarita sõitis trollibussiga samasse kohta, kus ta oli meistrit kohanud. Trollis räägiti surnukehast, kelle pea oli kirstust ära varastatud. Mrgarita juurde pargipingile tuli istuma ühe kihvaga mees, Margarita sai teada, et trollis oli räägitud Berliozist. Kihvaga mees meelitas Margarita välismaalasega kohtuma. Ta andis Margaritale kreemi ning lubas kell 10 helistada ning öelda, mis edasi tuleb teha. Kahekümnes peatükk: Azazello kreem Täpselt pool kümme määris Margarita end kreemiga. Kreem muutis ta kümme aastat ilusamaks. Margarita andis kõik oma riided, kingad, pesu, sukad teenjannale. Mehele kirjutas ta lühikese hüvastijätukirja. Kell kümme helistas Azazello ja teatas, et on aeg lennata välismaalase juurde. Üle värava minnes pidi naine ütlema: ,,Nähtamatu!" Margarita lendaski luua seljas minema. Kahekümne esimene peatükk: Lend Margarita vaatas linnas ringi ning avastas ,,Dramliti maja"
hallid rõivad, üks silm must ja teine roheline · Peemot suur, must kass, vurrud uljalt õieli · Fagott ehk regent ehk Korovjev pikk, kõhn ja irvitav, näpitsprillidega,millel üks klaas katki · Hella punased juuksed, arm kaelal, fosforrohelised silmad, alasti · Azazello väike, laiad õlad, kihv, vastik nägu, tulipunased juuksed, silmal kae · Meister tumedad juuksed, terav nina, ärevad pruunid silmad Sisukokkuvõte I osa Patriarhi tiikide juures arutavad Berlioz ja Bezdomnõi, kas Jeesus Kristus oli olemas, ning leiavad et kindlasti mitte. Inimesi tänavatel ei liigu. Mingil hetkel ühineb nendega veider välismaalane, kes asub jutustama kõikvõimalikest (uskumatutest) asjadest, näiteks et ta sõi koos
Natuke hakkas see isegi närvidele käima, kuidas vaesekesed muudkui vaimuhaiglas lõpetasid. Margarita kaunis naine, kes oleks minu meelest ilma Wolandi ilmumiseta elanud elupäevade lõpuni väga õnnetult või veel hullem teinud endale liiga vara otsa peale. Woland aga andis talle tagasi Meistri, lõi nende elu jälle endiseks ja tõi tulest tagasi ,,Pontius Pilatuse" romaani. Margarita elu mõte oli nende detailidega taastatud. Kass Peemot, Azazello ja teised Wolandi abid tundusid samuti raamatus väga kurjade ning salakavalatena, ent nt kass Peemoti kiusasid teised käsilased ja ta polnud üldse halb, lihtsalt meeldis mõnikord vempe visata. Ka Margarita teemal võiks arutleda kas too muutus kuradiga sõbraks saades pahatahtlikuks? Ei, lihtsalt Margarital poleks selles ,,õiglases" maailmas enam midagi teha olnud ja ta otsustas ,,hinge" anda Wolandile. Valguse ja varju vahel ei ole määratletavat piiri. Samuti pole maailmas üdini
Nikolajevna, kes on meistri armuke. Ta on väga kirglik ning truu naine, millele viitab ta suur soov teha ükskõi mida, et vaid näha taas kord oma suurimat armastust meistrit. Kuigi Margarita on väga kombekas ning ettevaatlik, mida ilmestab stseen pargis Azazelloga, oli ta valmis minema võõraga kaasa, kui ta ainult mainis, et siis saab Margarita meistri kohta natukenegi teada. Tema emotsionaalsus väljendus ka stseenis, kus tänu Azazello antud võlukreemile sai ta võime lennata ning kasutas seda, et maksta kätte Lavinskile, isikule, kellest sõltus, kas meistri raamat läheb trükki või mitte. Kui Margarita oli nähtamatu, hävitas ta mehe korterit nii nagu oskas ja tundis kättemaksust täit naudingut. Ka raamatu lõpu poole oli mulle kui lugejale Margarita vihasööst Aloizi Mogarõtsi vastu vägagi sokeeriv, kui naine mehele küüned näkku lõi ning teine näost veriseks muutus.
Paljud raamatud räägivad sellest, kuidas inimesed oma hinge mingi suure varanduse eest saatanale müünud. Kuidas on aga saatanat kujutatud Bulgakovi romaanis ,,Meister ja Margarita"? Mis oli saatana eesmärk selles teoses? Bulgakovi ,,Meistris ja Margaritas" ei ole ühte kindlat saatana kehastust, vaid kuradit on kujutatud mitme erineva karakterina. Kõige tähtsam neist on kindlasti Woland kui peasaatan. Tema kaaskonda kuulusid Korovjev, Peemot, Azazello ja Hella. Nad kõik kuuletusid küll Wolandile, kuid tegutsesid ka omasoodu, nad olid kui eraldi kuradid, õigemini kuradile alluvad halvad hinged, keda võib omaette käsitleda. Wolandit on kujutatud teoses kui pahategevat ja salakavalat, kuid samas ka suursugust ja lahket välismaalast. Temas peitub vastuolus, mis on näha ka tema välimuse. Teoses kirjeldatakse tema silmi, millest vasak on justkui hullunud aga parem täiesti must ja ilmetu.
koledad ning kõhetud, siis tegelikult oli tal kindel eesmärk ta soovis ahnetele inimestele anda õppetunni. Parimaks näiteks oli Varieteeteatri juhtum, kus Woland oma võimetega muutis inimesed täiesti hulluks, kui võlus rahatähti, kingi ning riideid. Nad rabasid kõike, mida käsi ulatas ja ei pilgutanud silmagi. Sellisele rahvale lihtsalt pidi õpetust andma ja Woland seda tegigi. Seega ei saa teda üdinisti halvaks tembeldada. Kass Peemot, Azazello ja teised Wolandi abid tundusid samuti raamatus väga kurjade ning salakavalatena, ent kass Peemoti kiusasid teised käsilased ja ta polnud üldse halb, lihtsalt meeldis mõnikord vempe visata. Ka Margarita teemal võiks arutleda kas too muutus kuradiga sõbraks saades pahatahtlikuks? Ei, lihtsalt Margarital poleks selles ,,õiglases" maailmas enam midagi teha olnud ja ta otsustas ,,hinge" anda Wolandile.
ilmunud kavasse musta maagia etteaste. Hämming kasvab veelgi, kui keegi Jaltast hakkab väitma, et on Lihhodejev. Peale ägedat telegrammivestlust Jaltas viibiva teatridirektoriga ja telefonikõne Korovjeviga on finantsdirektor Rimski ja administraator Varenuhha seisukohal, et midagi väga kahtlast on toimumas ja kõik asitõendid tuleks viia ekspertidele. Verenuhhat hoiatatkse telefoni teel seda mitte tegema, keelust hoolimata ta siiski lahkub majast koos portfeliga, kuid satub Peemoti, Azazello ning Hella küüsi ja ta muudetakse vampiiriks. Sama päeva õhtul kohtub Ivan hullumajas oma naabriga, kelleks osutub nimetu kirjanik, kes kutsub end Meistriks. Ta jutustab Ivanile oma loo: kuidas ta kirjutas romaani Pontus Pilaatusest, kuidas kohtus ning elas koos naisega ning kuidas lõpetas hullumajas. Meistri eetvedamisel mõistab Ivan, et isik, keda ta eelmine päev pargis kohtas, oli ei keegi muu kui saatan
Bezdomnõi jääb haiglasse. 7. Fagott sõlmib Berliozi korteri omanik Nikanoriga üürilepingu ja saab Fagotilt lisaks 400 rubla. Fagott helistab miilitsasse, süüdistades Nikanorit valuuta omamises. Nikanor arreteeritakse. 8. Varieteeteatris ootavad Stopjat Rimski ja Varenuhha. Stjopa saadab Jaltast 2 telegrammi. Rimski laseb Stjopa Varenuhhal telegramme uurida. Varenuhha saab ähvardava kõne, kuid sellest hoolimata viib telegrammid uurimisse. Kass ja Azazello noomivad teda ja viivad ta oma korterisse, kus Varenuhha kohtub Hellaga, misjärel kaotab teadvuse 9. Bezdomnõil ei õnnestu Wolandi kohta avaldust kirjutada, sest temas on 2 poolt: üks tahab kiirelt Wolandit kinni püüda, teine tahab rahulikult kulgeda, mis ajab mehe endast välja. 10. Etendus. Kaarditrikis osaleb publik. Rahasadu, mille vastu on üks töötaja, kellel kass pea otsast rebib. Publik saab moodsaid Pariisi riideid. Etendus lõpeb äkitselt. Miilits otsib esinejaid.
Bezdomnõi jääb haiglasse. 7. Fagott sõlmib Berliozi korteri omanik Nikanoriga üürilepingu ja saab Fagotilt lisaks 400 rubla. Fagott helistab miilitsasse, süüdistades Nikanorit valuuta omamises. Nikanor arreteeritakse. 8. Varieteeteatris ootavad Stopjat Rimski ja Varenuhha. Stjopa saadab Jaltast 2 telegrammi. Rimski laseb Stjopa Varenuhhal telegramme uurida. Varenuhha saab ähvardava kõne, kuid sellest hoolimata viib telegrammid uurimisse. Kass ja Azazello noomivad teda ja viivad ta oma korterisse, kus Varenuhha kohtub Hellaga, misjärel kaotab teadvuse 9. Bezdomnõil ei õnnestu Wolandi kohta avaldust kirjutada, sest temas on 2 poolt: üks tahab kiirelt Wolandit kinni püüda, teine tahab rahulikult kulgeda, mis ajab mehe endast välja. 10. Etendus. Kaarditrikis osaleb publik. Rahasadu, mille vastu on üks töötaja, kellel kass pea otsast rebib. Publik saab moodsaid Pariisi riideid. Etendus lõpeb äkitselt. Miilits otsib esinejaid.
Meistri ja Margarita armastus oli piisavalt suur, et Margarita abielu oma mehega lahku lüüa. Nende armastus aitas neil olla koos lõpuni välja. Margarita mõistis Meistrit ja oli valmis tema jaoks kõike tegema. Ühel päeval, kui Margarita üle linna sõitis, leidis ta ühe Letnski nime, see oli mees, kes Meistrit maha tegi ja ta elu ära rikkus. Kättemaksuks hävitas Margarita tema korteri ja põgenes. Nad olid viimase hetkeni koos, kuni Azazello neile Falermo veini jootis ja nad surid. 3. Jutusta teostest üks ilus, naljakas, traagiline või arusaamatu lugu. Põhjenda oma valikut. Otsustasin valida ühe traagilise loo, mis juhtus kohe raamatu alguses. Vahel võib ikka elus juhtuda ettearvamatuid käike, mis võtavad sõnatuks. Kui inimesele öeldakse, et tal on elada ainult üks päev veel, siis ei teki kohe seda instinkti, mida tegema peaks.
Autor: Teos: Tegelased: Sophokles "Kuningas Oidipus" kuningas Oidipus Platon "Pidusöök" William Shakespeare "Hamlet" Prints Hamlet, Hamleti onu Claudius, Hamleti ema Gertrude, Ophelia Johann Wolfgang von Goethe "Faust" Faust, Mefistofeles, Margareta Prosper Mérimée ,,Carmen" Carmen, Don Jóse Elus ei saa kõike mida tahetakse ning kõigi oma tegude eest tuleb lõpuks maksta. Juhan Liiv ,,Vari" Orb Villu August Kitzberg "Libahunt" Margus, Mari, Tiina August Gailit Ekke Moor Ek...
,,Meister ja Margarita" M. Bulgakov Ivan Nikolajevits Ponõrev- poeet, kes avaldas oma luuletusi Bezdomnõi varjunime all. Ta on 23 a. õlakas, ruugete salkus juustega noormees. Tema iseloomuga oli kõik korras, kuni selle hetkeni kui ta kohtus pargis mehega, kes oli väga kahtlane. Pärast seda muutus tema käitumine ja ta viidi isegi hullumajja. Kui ta kohtus selle välismaalasega varises tema maailm kokku ja tema suhtumine muutus, ta muutus paranoiliseks. Temast saab Meistri järglane. Maag Woland- musta maagia professor ja tema kaaskond (kass, kes oskab rääkida; alasti naine, kellel on arm kaelal ja mees katkiste näpitsprillidega ning ühe kihvaga)- pikka kasvu, vasakul olid tal plaatinast ja paremal kullast hambakroonid, välimuse järgi veidi üle neljakümne, suu kõver, habe korralikult aetud, juuksed tumedad, parem silm must ja vasak roheline, kulmud mustad, aga üks teisest kõrgem...
" ,,Fakt on üks kangekaelsemaid asju maailmas." "Inimene, kel pole sees, oma sisemises sahtlis mingit üllatust, ei ole tegelikult huvitav." 2.Oluline sündmus oli Wolandi saabumine Moskvasse, millest kõik seletamatud lood alguse said. Alates kirjaniku hulluksminemisest ja sellest kui teise kirjaniku pea jäi trammi alla. Musta Maagi etendus Varieteeteatris: toimus suur segadus tänavatel ja teatris ja inimesed läksid salapäraselt kaduma. Margarita nõiaks saamine Azazello tõi Wolandi käsul Margaritale nõidusliku toimega kreemi ja naine määris seda endale peale ja muutus nõiaks, ning lendas Wolandi juurde Meistri vanglast põgenemine - Margarita oli ballil ja pärast seda sai ta ühe soovi, ning Margarita tahtis oma endist elu koos Meistriga tagasi. Kangelane Jesua vabastamine tänu sellele sai teos õnneliku lõpu, sest Jesua oli lõksus ja palju aastaid üksinduses olnud ja ootas, millal Meister teda vabastama tuleb. Lõpuks läkski Meister koos
,,Meister ja Margarita" M. Bulgakov 1.Tsitaadid. ,,Ptüi, Kurat!, Kas tead Ivan, ma oleksin praegu äärepealt kuumarabanduse saanud!" (lk 13) Berlioz oli näinud ilmutust ning hirmuvärinad jooksid üle tema keha. ,,Jumal hoidku, Ivan Nikolajevits, kes siis teid ei tunne?" (lk 23) Luuletaja imestas, kuidas välismaalane tema nime teadis ning välismaalane võttis taskust lehe, millel ilutses luuletaja pilt ja värsid. ,,Oma nime ma tean. Ära tee ennast rumalamaks, kui sa oled. Sinu nimi." (lk 29) Prokuratuur tahtis teada süüaluse nime, kui see kohmetuna esimest korda vastust ei andnud. ,,Tahaks loota, et teil on nüüd minu nimi meelde tulnud?" (lk 100) Toas olnud võõras, kes osutus Musta maagia professoriks Wolandiks, uuris, kas pohmeluses Stjopal on tema nimi lõpuks meelde tulnud, peale seda, kui teine talle peaparanduseks viina ning sakuskat toonud oli ,,Jäin nüüdsama Patriarhi tiikide ääres trammi alla. Matused reedel kell kolm. Sõida....
Meister ja Margarita "Meister ja Margarita" tegevus leiab aset 1930-ndate Moskvas ja 2000 aasta taguses Jerusalemmas. Moskavs istuvad kaks meest, Berlioz ja Bezdomnõi, pingil arutades jumala olemasolu üle, kui nende juurde tuleb kahtlase käitumisega mees, Woland. Sellele järgneb Berliozi surm ja Bezdomnõi satub hullumajja. Hakkab toimuma palju segaseid ja absurdseid lugusi ning paljud inimesed kaovad jäljeltult. Margarita otsib oma kadunud armsamat, Meistrit, ka tema oli sattunud hullumajja ja seal räägib ta oma elust Beszdomnõile. Margarita täidab mitmeid imelikke käske, peale mida kohtub ta jälle Meistriga ja elavad keldrikorteris edasi. Margarita sureb oma abikaasa majas ja Meister kliinikus. Raamatut lugedes tekkis küsimus, miks kaovad nii paljud inimesed ära, nagu näitaks Stjopa, kes ei ilmunud teatrisse, kui teda ootasid rimski ja Ivan Saveljevits Varenuhha. Temale lisaks veel Varenuhha,...
,,Meister ja Margarita" Mihhail Bulgakov Bulgakovi romaani on peetud üheks 20. sajandi parimaks ilukirjanduslikuks teoseks ning üheks tähtsaimaks nõukogude ühiskonna vastaseks satiiriks. Raamatus on kujutatud kolme maailma: Bulgakovi kaasaega, Iidset Jerslaimi ja teispoolsust. Kõigi nende maailmade ühiseks lüliks on saatan. Bulgakov on raamatus kasutanud omapärast võtet, nimelt jutustab autor romaani romaanis. Meister kirjutas romaani Jesuast ja Pontius Pilatusest iidses linnas Jerslaimis. Pilatus lasi Jesua hukata, kuna vastasel juhul oleks ta kaotanud oma koha prokuraatorina. Mees kahetses seda hiljem surmani ning ka pärast seda, kuigi ta lasi Juuda, kes Jesua reetis mõrvata. Pontius Pilatus on arg ja üksik. Ta on samal ajal nii võimu kehtestaja kui ka selle ohver. Hulkuv filosoof Ha-Nostri ehk Jesua oli inimene, kes rääkis headusest ja kannatlikkusest. Ta oli pühak ning ei soovinud iialgi kellelegi halba. ...
Läbi raamatu kasutavad tegelased kuradi nime vandesõnana. Vältimatult järgneb sellele mingi kohutav ebaõnn. Inimesed on oma kõnes hoolimatud, kuid tihti käib sellega kaasas kuradi või mõne tema käsilase tahtlik ignoreerimine. Peagi saab selgeks, et Woland karistab inimesi, kes on ahned, ebaõiglased või korrumpeerunud. Margarita Nikolajevna on Meistri armastatu. Margarita lohutas Meistrit ja hoolitses tema eest, kuni viimane täielikus meeleheites hullumajja sattus. Margaritaga võtab Azazello kaudu ühendust Woland, kes palub tal olla enda ballil võõrustaja. Margaritale avaneb maailm, kus võimalikuks saavad nõiakunst ja maagia. See ahvatleb naist, kes Wolandi kutse vastu võtab. Tasuks abi eest lubab Woland Margaritale ühe soovi täitmise. Margarita sooviks on olla taas koos Meistriga. Meister on kirjanik, kellel on käsil raamat Pontius Pilatusest. Mees jutustab oma loo poeet Ivanile, kes on samuti doktor Stravinski haiglas. Meister oli kunagi ajaloolane, kuid ta elu
Romaani lõpp annab mitmeid niidiotsi, mis võimaldavad oletada, et Bulgakovi jaoks eksisteeris siiski valguse- ja pimedusejõudude hierarhia: 1) Beemot ja Korovjev päästsid tulekahjust maastikumaali (looming?), poolpõlenud kokakitli (?) ja lõhekala (Jeesus?) 2) Kui Me ja Ma koos Azazelloga keldrikorterist välja tulevad, et mustadele hobustele hüpata, näevad nad köögitüdrukut, kes neid, ilmseid põrgusaadikuid nähes tõstab käe, et risti ette lüüa. Azazello ähvardab: ,,Lõikan käe otsast!" 3) Kui Me ja Ma koos Wolandi kaaskonnaga mustadel hobustel lendavad, siis avastab Ma ühel hetkel, et pettus on kadunud ja kõigi puhul on paljastunud nende tõeline loomus (Korovjev tumelilla rüütel jne). Meister näeb välja nagu ,,nooruke deemon", kuid ,,...naeratas kuule otsekui kellelegi, keda ammu tuntakse ja armastatakse" (kuuvalgus oli seotud Jesuaga).
miilitsat, lootes, et see midagi teha suudab... Ja lõpetavad hullumajas, sinna lukustatuna endasuguste poolt. Kui kujutada ette maailma, kus on näiteks võimatu maast õhku hüppamine, asjade tõstmine või muud sarnast, hirmutaks meie reaalsus neid samavõrd. Ilmselt arvataks, et tegemist on mingi nõiduse või muu ohtlikuga. Samas, meie jaoks on selline asi naeruväärne. Nii võib vastandada ka Bulgakovi moskvalased ja Peemoti, Fagoti ja Azazello. Pigem tegi neile nalja see, milline oli rahva reageering, kui nad seda pahatahtlikkusest tegid. Sest tegelikult kõik, kes nende pärast kannatasid, olid just mõtlematud, egoistlikud ja lollilt kindlad oma maailmavaates. Seega ei saa Wolandist põhjustatud tegusid nimetada kurjadeks või halbadeks - tegelikult oleks neist inimestele kasugi võinud tõusta, kui nad ise nii varjutatud mõistusega poleks olnud. Keegi on öelnud, et Saatan põlgab neid, kes temale kuuluvad
ohvrid Moskvas. Pilatus püüdis päästa Jesuad, kuid see ei õnnestunud, sest ta oli liiga arg, Woland päästis küll Meistri, kuid alles teispoolsuses, Stravinski püüdis säästa Meistrit Moskva tegelikkuses, kuid ei suutnud talle tagasi anda jõudu ja hingerahu. Kolmiku moodustavad ka Afranius (Pilatuse esimene abiline), Korovjev-Fagott (Wolandi abiline) ja Fjodor Vassiljevits (Stravinski abi). Nad karistavad kõiki, kes on nende peremehi solvanud. Marcus Rotitapja, Azazello ja Artsibald Artsibaldovits (Gribojedovi Maja restorani direktor) täidavad timuka rolli, viimane küll vaid jutustuses, kui muutub piraatide laeva kapteniks. Reeturite kolmikusse kuuluvad Juudas Kiriafist (Jozef Kaifa spioon), parun Maygell (vaatemängude komisjoni liige) ja Aloizi Mogarõts (ajakirjanik). Juudas reedab Jesua, Mogarõts Meistri ja Maygell kavatseb, kuid ei jõua reeta Wolandit ballil. Kolmiku moodustavad ka Jesua ja Meistri õpilased: Leevi Matteus (tulevane
Välismaalasi peeti aga Nõukogudemaal vaenlasteks, neisse suhtuti kahtluse ja umbusuga (kinnine ühiskond). Usuti,, et nad on spioonid. · Woland teadis nii minevikku kui ka tulevikku, ka Meistri romaani teksti. · Bulgakovi Woland on vist ainus omataoline saatan ilukirjanduses üldse, kes karitas neid, kes jumalat ei uskunud. · Tegi nii halba kui ka head . Wolandi kirev kaaskond Koroljov- Peemot Abadonna Azazello Hella Fagott Koostas õpetaja Ruth Maal 3 11. klass 20. sajandi kirjandus Puhja Gümnaasium Vanim Wolandi Vene keeles Jälgib, et kõik ...on kõrbedeemon, ... on vampnaine alluvatest ja Begemot kannatused oleksid deemon- (nii hüüti
lahkudes, kaovad inimestel ostetud riided ja korjatud raha rahusse. muutub tühisteks paberilipikuteks. Margarita armastas Meistrit ning seetõttu ta nõustus Wolandiga ballile minema, sest vastutasuks ta sai Meistri hullumajast välja. Teose lõppeb sellega, et Azazello, kes oli Wolandi käsilane, mürgitas Meistri ja Margirita, et viimased saaksid täieliku rahu. Salinger ,,Kuristik rukkis" Lugu 17-aastasest Holdenist, kes visati halva õppeedukuse Püüdjarolli sümboliseerib tõttu koolist välja. Ta ei taha koju minna ja seikleb seetõttu taha keeratud nokaga külmas NYs, ta tunneb kohutavat üksindust
Kuid teatrist lahkudes, kaovad inimestel ostetud riided ja korjatud raha muutub tühisteks paberilipikuteks. Margarita armastas Meistrit ning seetõttu ta nõustus Wolandiga ballile minema, sest vastutasuks ta sai Meistri hullumajast välja. Teose lõppeb sellega, et Azazello, kes oli Wolandi käsilane, mürgitas Meistri ja Margirita, et viimased saaksid täieliku rahu. E. Hamingway „Vanamees ja Santiago – vanamees , kes läks merele. Eneseuhkus ja usk endasse. Inimesi saab küll meri“ hävitada, aga mitte alistada.Vanamees ei
Meister ja Margarita (Mihhail Bulgakov) Eessõna "Noh ütle, kes oled siis?" "Ma olen osa jõus, kes kõikjal tõstab pead ja kurja kavatseb, kuid korda saadab head." Goethe "Faust" Tegelased Mihhail Aleksandrovits (M) MASSOLIT (kirjanduslik assotsiatsioon) juht Ivan Nikolajevits Ponõrev (I) poeet Woland (W) saatan Pontius Pilatus (P) Juudamaa prokuraator (elas Jerlaimis, linnas mida ta vihaks) Marcus Rotitapja (R) tsensuurio Jesua Ha-Nostri (J) surmamõistetu Levius Matteus (L) Jesua õpilane Kaifa (K) ülempreester Stjopa Lihhodejev (S) Varieteeteatri direktor, Mihhail Aleksandrovits-i korterinaaber Stravinski (DR) närvikliiniku arst Nikanor Ivanovits Bossoi (B) Sadovaja 302-b korteriühistu e...
Meister ja Margarita (Mihhail Bulgakov) Eessõna "Noh ütle, kes oled siis?" "Ma olen osa jõus, kes kõikjal tõstab pead ja kurja kavatseb, kuid korda saadab head." Goethe "Faust" Tegelased Mihhail Aleksandrovits (M) MASSOLIT (kirjanduslik assotsiatsioon) juht Ivan Nikolajevits Ponõrev (I) poeet Woland (W) saatan Pontius Pilatus (P) Juudamaa prokuraator (elas Jerlaimis, linnas mida ta vihaks) Marcus Rotitapja (R) tsensuurio Jesua Ha-Nostri (J) surmamõistetu Levius Matteus (L) Jesua õpilane Kaifa (K) ülempreester Stjopa Lihhodejev (S) Varieteeteatri direktor, Mihhail Aleksandrovits-i korterinaaber Stravinski (DR) närvikliiniku arst Nikanor Ivanovits Bossoi (B) Sadovaja 302-b korteriühistu e...
kasvatatud lapsed-kirik-köök meeleolus. Margarita on teoses aga kõige tugevam tegelane. Ta võitleb oma armastuse ja õiguste eest. Bulgakov on haritud, tundis hästi müüte, ajalugu, vabamüürlust, piiblit. Teoses on mitu tegelasliini. Jaotatud, et maapealne elu, igavikuline paradiis elu ja on põrgu. Bulgakovi põrgu on Moskvas teoses. Teoses on jaoutatud tegelasliinid: Woland ja tema külaskäik Moskvasse, sõbrad Gorovjev ehk fagott, Peemot ehk jõehobu, Azazello, Hella. Romaani tegevus toimub 3 päeva: Suurest reedest (jeesuse ristilöömisest) ülestõusmiseni R-L-P. Teine süzeeliin on Margarita ja Meistri armastuse lugu. Kolmas süzeeliin on nõukogude elu 20ndatel-30ndatel aastatel Moskvas. Neljas süzeeliin on kirjanduselu 20ndatel- 30ndatel aastatel Moskvas. Romaan romaanis on Jeshua lugu, mis tugineb Uuele Testamendile. Lühidalt on selle raamatu sisu see, et Woland koos oma kaaskonnaga tuleb Moskvasse ja korraldab seal oma täiskuuballi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
