vähemal määral tegelases ära tunda iseenda. Minu jaoks ei ole Toomas Nipernaadi maailmaparandaja. Mina näen Nipernaadit mehena, kes ilma süümepiinadeta murrab noorte naiste südameid ja liiga julgelt tahab avada inimeste silmi ja nende mõttemaailma muuta. Hea näitena võib tuua vaese karjatüdruku Tralla- naiivne ja alaväärsuskompleksides noor naine, kellel pole elus eriti vedanud. Ühtäkki koputab tema uksele mees, kellele ta meeldib. Mehele meeldib isegi see, kuidas Tralla kõõrdi vaatab. Temaga tahetakse ära põgeneda, kasvõi minna elama kuuse alla .Neiul tekivad lootused ja uskumus, et ta võib ehk tõesti kellegi poolt tahetud olla. On loomulik, et Tralla peale selliseid jutte on lootusetult armunud ja täis elurõõmu. Nipernaadi on aga järgmisel hommikul kadunud, jätnud maha murtud lootuste ja südamega Tralla. Neiu silmad avanesid ja ta näeb elu uuest küljest. Ta ei ole enam nii niivne. Aga samas ei usu ta enam ehk iial
TOOMAS NIPERNAADI August Gailit PÄRLIPÜÜDJA Nipernaadi rändas mitu päeva. Jõudis ühe talu õuele. Nurmelt tuli tüdruk, kelle nimi oli Tralla. Ta oli talus teenija ning karjane. Nipernaadi astus tuppa ja küsis tööd. Peremees keeldus algul, kuid perenaine tahtis. Nii jäigi Nipernaadi tallu. Siis ta kohtus peretütre Elloga. Talle rääkis ta, et on rätsepp. Ello küsis, kas talle meeldib luisata, mille peale Nipernaadi rääkis, et on meremees, kalur hoopis. Peagi sai ta talus omaks inimeseks. Perenaine armus temasse. Ello palus ühel päeval Nipernaadit saatma ennast oma tulevase kirikhärra juurde. Teel
* Nipernaadi oli pikk ning lahja, suurte silmadega, laia suuga, kriiskava häälega ja inetu. Seikleja- Rändas väga palju ringi , kuid ei jäänud ühe ja sama koha peale pikaks ajaks. ( otsides igast kohast tööd, kus ta peatus). 3. Loki- Esialgu arvasin, et räägitakse koerast. Sellise koheva sabaga ning kollase kasukaga, kuid kui teada, et inimene, siis võib see samamoodi olla, kollaste juuste ja muuga. Loki nagu lokilammas. Tralla- Tralla nagu trulla-tralla. Tundub nagu selline hüpleva ja rõõmsameelse iseloomuga. Justkui rõõmupall. Tegelikult oli ta vaikne. Ello- Selline nimi kujutab poissi. Aga ei olnud poiss. Tüdruk oli , kuid võis olla poisiliku käitumisega. Küüp- See ei olekski nagu inimese nimi, pigem hüüdnimi. Huvitav. Soostuks rohkem mingi asjaga. Aga oli omamoodi kaval tegelane. Milla- Kujutab küsimust. Milla sa tuled?
rohkem päikesest, lilledest ja väikesest Ellost kui varandusest. ´Vaata armas Ello, nüüd tahaksin ma teada, kas võiksid mind veidi armastada, või pean ka endale tellima tütarlapse linnast.´ ´Kui mu pärlipüüdjad ja kullakaevajad siia jõuavad, ehitame siia endile lossi. Ning sealt ülevalt vaatame, kuidas sipelgate hulgad askeldavat jõe juures.´ Meelitab Trallat: ´Ma ei tea tõesti mitte, armas Tralla, miks teenid sa selles talus ning ei lähe minema!´ ´Roni tagasi vaiba alla ja ole üsna muretu. Ma istun su voodi äärel ja räägin niisama veidike juttu.´ Silitab naise pead ja ütleb ´Ah sina väike narmas. Miks kutsuvad nad sind Totter Trallaks, säärane mõistlik ja armas tütarlaps!´ ´Oh sina väike viristaja, kui palavad on sinu käsivarred ja pehmed su juuksed. Ütle, Tralla, kas tahaksid mind endale meheks? Asuksime elama keset metsa
et naiste loomingulisus suunatakse juba noorest east peale ühiskonna jaoks vastuvõetavateks tegevusteks nagu koduloomine. Ühiskond on see, mis kujundab arvamust meestest ja naistest. Kas või väide, et paljude seksuaalpartneritega naine on lõtvade elukommetega, aga mees selle eest on vastupidav ja ühiskonna poolt aktsepteeritud. Kommete ja teatavate moraalsete piiride puudumist tuleks ette heita mõlemale sugupoolele, ometi ühiskond seda ei tee. Kunstnik Mare Tralla, kes jättis maha oma lapse ja kodu tembeldatakse nn. ,,rongaemaks", ometi väidab Barbi Pilvre, et kui Tralla oleks mees, ei heidaks seda talle keegi ette, vaid pigem saaks ta kiituse osaliseks, et suutis välja murda rutiinist. Naisele heidetakse sellist käitumist ette, kuigi seda ei tohiks tolereerida ka siis kui jutt käiks mehest. Kirjanik Kaur Kender on tuntud oma ekstravagantse käitumise poolest ja keegi ei
Toomas Nipernaadi Pärlipüüdja- Nipernaadi kohtab kõõrdsilmset Trallat, kes on talu teenija ja karjane. Nipernaadist saab selle talu sulane. Siis kohtab Toomas Nipernaadi Ellot, kes on talu peretütar ning on just mehele minemas kirikhärrale. Ellole ütleb, et on kalur ja rätsepp. Nipernaadi ütleb enne Ello abiellumist talle, et armastab teda, kuid tüdruk ei tee välja. Siis jookseb Nipernaadi Tralla juurde, räägib talle ka, et armastab teda jne. Kui Nipernaadi teatas, et on muinasteadlane hoopis ja hakkab jõge kaevandama, siis mõlemad tüdrukud Ello ja Tralla ütlesid, et tahavad temaga kaasa tulla. Järgmisel hommikul enne päiksetõusu oli Nipernaadi kadunud... ilma tüdrukuteta. Valged ööd- Toomas Nipernaadi kohtab Anne-Mari, kelle mees on vangis. Nipernaadi esitles ennast sookuivataja eksperdina. Pidevalt mainib Nipernaadi, et armastab tüdrukut ja
laadalt laadale. Nipernaadi läks Milla juurde ja ütles, et ostis talu ära neilt ning et ta tahab Millat perenaiseks. Janka tõi Lätist pärdiku. Milla ütles, et tuleb perenaiseks. Mõni päev hiljem tuli valla kasak sinna ja ütles, et vendi võib parandada ainult vangirood ja surmanuhtlus. Vennad hakkasid kõiges Nipernaadit süüdistama. Nipernaadi jooksis ruttu minema. Nipernaadi rändas mitu päeva. Jõudis ühe talu õuele, nurmelt tuli tüdruk, kelle nimi oli Tralla. Nipernaadi astus tuppa ja küsis tööd ja jäigi Nipernaadi tallu siis ta kohtus peretütre Elloga. Perenaine armus temasse, Ello palus ühel päeval Nipernaadit saatma ennast oma tulevase kirikhärra juurde. Teel Nipernaadi ütles, et armastab Ellot. Kui ta nägi Ellot ja kirikuhärrat suudlemas, sai Nipernaadi pahaseks ja hakkas ennast koledaks pidama. Sel ööl tuli ta koju alles vastu hommikut. Ta läks Tralla aita ja rääkis talle, et nad peavad varsti lahkuma
Melanhoolne ja sentimentaalne, poeetiline. viiulimeitstrid: niccolo amati, antonio stradivari, andrea guarneri (viiul vioola tsello kontrabass) Pillid: akordion, torupill, flöödid, tamburiin, kastanjetid, triangel BARTOLOMEO CRISTOFOR-Haamerklaver. heliloojad: claudio monteverdi, gaetano donizetti, instrumentaal: antonio Vivaldi, luciano berio koloratuursopran-margarita voites. Metsosopran-Annaliisa Pillak, annely Peebo Alt-karmen puis, iiris oja sopran-pille lill Tenor-urmas põldma,juhan tralla bariton-jassi Zahharov,rauno elp bass-mati palm, priit volmer
Muusikaline dramaturgia: Adolf Müller junior Libreto: Victor Leon ja Leo Stein Tõlkinud: Neeme Kuningas Koreograaf ja lavastaja: Monika Wiesler(Viin) Muusikaline juht ja dirigent: Jüri Alperten Dirigendid: Erki Pehk, Lauri Sirp Kunstnik: Eldor Renter Koormeister: Elmo Tiisvald Kontsertmeistrid: Ülla Millistfer, Jaanus Juul Valguskunstnik: Tiit Urvik Lavastaja assistendid: Helgi Sallo, Tiit Tralla Tantsude repetiitorid: Tatjana Järvi, Tatjana Laid Etenduse juht: Rein Taidla Osades: Vürst Ypsheim-Gindelbach, VÄINO PUURA Reuss-Schleiz-Greizi peaminister Krahv Balduin Zedlau, URMAS PÕLDMA Reuss-Schleiz-Greizi saadik Viinis Krahvinna Gabriele Zedlau, TIIU LAUR, HELI VESKUS tema naine Krahv Bitowski ROSTISLAV GURJEV, RENE SOOM
1: Sirkli rukkipõllu äratallamine. Trahv 670 krooni ja 4 senti. 2: Pusliku salu maha raiumine. Trahv 340.- 3: küla kokku käsutamine ja Tõramaa rukkipõllu hävitamine. 660.- 4: Kuslapi sae ja kirve vargus. Vennad hakkasid kõiges Nipernaadit süüdistama. Samal hetkel jooksis Milla Joonatani juurde nuttes, langes talle kaela. Nipernaadi jooksis ruttu minema. PÄRLIPÜÜDJA Nipernaadi rändas mitu päeva. Jõudis ühe talu õuele. Nurmelt tuli tüdruk, kelle nimi oli Tralla. Ta oli talus teenija ning karjane. Nipernaadi astus tuppa ja küsis tööd. Peremees keeldus algul, kuidperenaine tahtis. Nii jäigi Nipernaadi tallu. Siis ta kohtus peretütre Elloga. Talle rääkis ta, et on rätsepp. Ello küsis, kas talle meeldib luisata, mille peale Nipernaadi rääkis, et on meremees, kalur hoopis. Peagi sai ta talus omaks inimeseks. Perenaine armus temasse. Ello palus ühel päeval Nipernaadit saatma ennast oma tulevase kirikhärra juurde
Nipernaadi" teose kirjutamiseks inspiratsiooni Berliinis. Gailit ja Nipernaadi oli mõlemad hea sõnavara ja sõnaoskusega. Nipernaadi suutis end igasugustest olukordadest välja keerutada. Elloga esimest korda kohtudes ütles Nipernaadi, et on rätsept kuid Ello sai aru, et ta valetas ja Nipernaadil oli kohe teine vale varrukast võtta ja ütles, et ta ei ole jah rätsep vaid hoopis meremees. Samuti oli ta väga veenev, ta suutis panna endasse 2 naist korraga armuma, Ello ja Tralla, kes mõlemad tahtsid Nipernaadiga põgeneda. Nii Gailit kui Nipernaadi olid mõlemad fantaseeriad. Teoses fantaseeris Toomas ennast erinevatetesse ametitesse näiteks kalur, rätsep, sookuivataja, taluperemees jne. Mõlemad olles head sõnamehed on Gailitil ja Nipernaadil paar tsitaati. Teoses ütleb Nipernaadi ,,Oma leib on ikka küla leivast magusam" või näiteks ,,Igast hobusest saab koormavedaja, kuid mitte iga hobune ei vea piitsata."
Sa muutsid armsa väikese rõõmsameelse tüdruku armuvalus nooreks naiseks. Võtsid temalt selle õnnelikkuse, mis ta koos oma isaga elades sai loodusest lindude laulust, metsa kohinast ja erinevatest metsaloomadest. Peale sinuga kohtumist ei pruugi ta kunagi enam elu nii optimistlikult võtta, kui ta seda kunagi tegi. Sulle ei pruugi ta oluline olla, sa võibolla ei mõtlegi tema peale ega mäleta teda. Ta oli vaid üks naine su teel, nagu Tralla ja Ellogi. Kes teab, mida sa Ello mõtetes muutsid, oli ta nii kindel endas, kindel, et abiellub kirikuhärraga enne sinuga kohtumist. Sina aga suutsid ta kõhklema panna. Juhul, kui ta tõesti sinu juttu uskus, võis ta jätta kasutamata võimaluse tagada omale hea elu armastava ja ausa mehega. Pikalt ta ei uskunud sind ja arvas kindlalt, et sa luiskad, ta oli enesekindel ja tugev, mitte nagu teised tüdrukud, kes sulle kohe kaela viskusid. Selline käitumine
Ooper,,Tuhkatriinu" Käisin 15. mail Estonia kontserdisaalis vaatamas Gioachino Rossini ooperit ,,Tuhkatriinu". See on muinasjutt Tuhkatriinust, kelle unistused kõigi takistuste kiuste ühel heal päeval täituvad. Dirigendiks oli Jüri Alperten (Eesti Muusikaakadeemia õppejõud), Angelina ehk Tuhkatriinu rollis oli Helen Lokuta, printsi mängis Juhan Tralla, tema kannupoissi Aare saal ning Don Magnificot, Tuhkatriinu kasuisa, mängis Rauno Elp. Veel olid osades Kristina Vähi, Juuli Lill(metsosopran), Mart Laur ning veel paar vähe tähtsamat tegelast. Lugu oli küll Tuhkatriinu muinasjutt, kuid üsna oluliselt moonutatud. Põhimõtteliselt oli Tuhkatriinu endiselt vaena kolmas õde, keda sunniti kodus kõike tegema ning kellele ei antud mingeid õigusi. Kui ma õigesti mäletan, siis
tööliseks. Nipernaadi ei teinud eriti tööd, vaid nautis loodust ja rääkis Ellole ja Trallale ilusaid väljamõeldud lugusid. Nipernaadi saatis ühel õhtul Ellot kirikuhärra juurde. Terve tee oli Nipernaadi vaikne ja kurb. Kui Ello uuri mis juhtus, vastas Nipernaadi, et armastab teda! Ello sai selle juttepeale pahaseks. Peale sellist suhtumist kaotas Nipernaadi lootust ja hakkas Trallale aida juurde rääkima meelitavaid jutte. Tralla käis nutetud silmadega ringi, sest Nipernaadi lausus talle, et armastab teda ja tahab koos temaga talust ära minna. Tralla ei vastanud esialgu midagi Nipernaadile. Nipernaadi rääkis Ellole, et jões peituvad pärlid ja tema on tegelikult hoopis muinsusteadlane. Ello ei uskunud esialgu teda. Tõestuseks Ellole käis Nipernaadi koos Ello isaga vallamajas lepingut vormistamas. Ello uskus siiski Nipernaadit. Nipernaadi leppis kokku eraldi Ello ja Trallaga,et lahkuvad koos talust.
,,Viiuldaja Katusel" Etendused Eestis «Viiuldaja katusel» on esmakordselt Eestis lavale toodud, 1989. aastal Estonias Georg Malviuse lavastajakäe all ning Jüri Krjukoviga peaosas. 2003 aastal lavastaja Vahur Kelleri esimene katsetus selles zanris Vanemuise teatris. Peategelast Tevjet mängis Hannes Kaljujärv, ning tema naist Goldet muusikalinäitleja Kaire Vilgats 2010 aastal lavastas muusikali Vene Kultuurikeskuses Tiit Tralla. Osalesid G. Otsa nim. Muusikakooli lauluosakonna õpilased ja endised ning praegused Rahvusooper ,,Estonia" lauljad.
Poisid ise aga kuidagi ei aidanud oma ema. Keegi nendest ei tahtnud saada talu omale, sest ka seal pidi hakkama siis tööd tegema. Tänu Nipernaadile süüdistati neid mitmes teos. Milla- Janka õde, oli nõus Nipernaadile perenaiseks hakkama, ta tegi palju tööd. Pärlipüüdja: Tralla- taluteenija ja karjane. Vaikne ning tagasihoidlik, kui Nipernaadi läks tema juurde ja küsis kas ta tahab temaga kaasa minna, siis ta oli nõutu. Lõpuks oli siiski Tralla nõus temaga ükskõik kuhu minema, kuid Nipernaadi põgenes üksi. Ello-peretütar, alguses ta Nipernaadit ei armastanud, kuid siis kui Nipernaadi sõlmis peremehega lepingu, siis Ello tahtis hoopis temaga ära põgeneda, kuid kui Nipernaadi oli oma tahtmise saanud, et Ello ka temast huvitus. Ta on siiski tark ja haritud. Valged ööd: Anne-Mari- naine, kelle mees oli vangis, ning kelle eest Küüp(kõrtsmik) pidi hoolitsema, muidugi oli neil ka armuafäär
mõttele pihta. Kuid ma mõistsin, et Toomas Nipernaadi rändab mõõda ilma ringi otsides tõelisi ideid raamatule, midagi, mis on reaalne. Selle asemel , et asju välja mõelda. Kuid põhiline on, et meil kõigil on oma tee käija, ja seal on nii head kui halba. Toomas Nipernaadi –Tõnu Kark Milla – Viire Valdma Peetrus – Paul Poom Paulus – Egon Nuter Joonatan – Margus Oopkaup Ello – Katrin Kohv Tralla – Aire Koop Kati – Vilma Luik Jaak Lõoke – Ilmar Tammur Jaan Lõoke – Ain Lutsepp Sulane – Oskar Liigand Maret – Rita Raave Inriid – Kaie Mihkelso Jaanus Roog – Jaan Rekkor
Koomikana tooksin välja seda, kui Nipernaadi ütles Trallale, et kui ilusad kõõrdis silmad tal on, kuigi mees ise nii ei tundunud, aga ta tundis et ta peab inetule teenijatüdrukule midagi head ütlema, et teda temasse armuma panna. Gailiti stiil on midagi väga erilist, sest mitmekülgsus ja kreatiivsus on laialdane. Julgustavad ütlemised protagonistilt ja looduse kirjeldused. • Milla • Peetrus • Paulus • Joonatan • Ello • Tralla • Kati • Jaak Lõoke • Jaan Lõoke • Sulane • Maret • Inriid • Jaanus Roog • Siimon Vaa
Retsensioon: Viiuldaja katusel 12. detsembril käisin vaatamas muusikali Viiuldaja katusel. Muusikal toimus Vene Kultuurikeskuse suures saalis kell 12.00 . Lavastaja Tiit Tralla, dirigent Eivin Toodo, osades Alar Haak, Maire Haava, Anna Dõtõna, Egon Punnison, Kai Parmas, Edgar Tereping ja Rene Soom. Liikumisjuht Olga Privis, kunstnik Riina Vanhanen, kontsertmeister Piia Paermurru, Koormeister Aivar Lestsinski. ''Viiuldaja katusel'' põhineb juudi kirjaniku Sholem Alejechmi jutustusel ''Piimamees Tevje''. See on siiamaani maailmas üks enimmängitud muusikale. Antud muusikalist on
Kontserdiretsensioon Operett ,,Viini veri" 17. veebuaril 2009 aastal käisin Tallinnas Rahvusooper Estonias vaatamas Johann Straussi opereti ,,Viini veri" taasesietendust. See operett esietendus 10. septembril 1994, peale seda on olnud taasesietendusi ka järgnevatel aastatel. Etendus kestis peaaegu 3 tundi. Koreograaf ja lavastaja: Monika Wiesler (Austria) Osades: Väino Puura, Urmas Põldma, Tiiu Laur, Mart Laur, Kristina Vähi, Teo Maiste, Angelika Mikk, Andres Köster, Sirje Puura, Tiit Tralla, Villu Valdmaa, Aare Kodasma jt; balletisolistid: Darja Günter, Vitali Nikolajev. Operetti dirigeeris Erki Pehk. ,,Viini veri" on lõbus ja elegantne lugu kurikuulsa Viini kongressi päevilt, mis toimus selleks, et pärast Napoleoni sõdu korrastada Euroopa piire. Isiklikult olid kohal Austria ja Venemaa keisrid, Preisimaa, Taani, Baieri ja Wüttenbergi kuningad ning paljud Saksa printsid. Vaatamata sellele, et
''La Traviata'' arvustus Käisin elus esimest korda ooperis 25. märtsil 2009 ning vaatasin Giuseppe Verdi ooperit ,,La Traviata''. Peaosalist Violettad kehastas Peterburi Maria teatri väga hinnatud solist Svetlana Trifonova ja kõrvalosi Juhan Tralla, Oleg Balashov, Eduards Cudavkovs, Valentina Kremen, Karmen Puis, Merle Jalakas, Taisto Noor, Aivar Kaseste, Jaan Willem Sibul, Endel Kroon, Märk Jakobson ning Tõnu Kattai. Lavastajaks oli Taisto Noor, dirigeerisid Mihkel Kütson, Paul Mägi ning Lauri Sirp, kuntstnilise poolega tegeles Liina Pihlak ning koreograafia eest hoolitses Rufina Noor. ''La Traviata'' põhineb tõestisüdiud lool, mis teeb selle ooperi veelgi
Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasium Bugatti veyron 8b. klass Juhendaja: Riina Tralla Palamuse 2012 1 Sisukord: Sissejuhatus................................lk 3................................................................................................. Miks ma valisin selle teema......lk 3.................................................................. Auto kiirus ja nimi......lk 3.................................................. Konkurents Bugattile...lk 4...............................................................................
Toomas Nipernaadi Kes oli Toomas Nipernaadi? Toomas Nipernaadi oli rändur, kes rändas mööda Eestimaad, kohtudes maainimestega ja tekitades veidraid situatsioone. Iseloomult oli Nipernaadi ettearvamatu ja kirglik. Esimesel silmapilgul tundub ta kui ebastabiilne maniakk, kellele meeldib inimestega manipuleerida, et endale rahuldust pakkuda. Kuid novelle lugedes saad sa aru, et Toomases on rohkem, kui pealtvaadates tundub. Emotsioonid ja ideoloogiad, mis teda juhivad, on palju suuremate tagamaadega kui mõnel teisel mehel. Ma usun, et ta filosoofia seisneb elu lihtsas elamises. Suvel põgeneb ta oma kohustuste eest ja hakkab elu nautima üks ühele, leides naudingut kõigest, mida ta enda ees näeb. Niimoodi, maaga ühel tasemel elades, vabaneb ta oma muredest ja avab silmad lihtsatele iludele. Eraldi võiks vaadelda Nipernaadi suhtumist teistesse inimestesse. Kaasmaalastega suheldes kipub meie peategelane tihti vale...
Viljandi ühendatud kutsekeskkool Margus Konnula (Contra) Referaat Rait Saar EL-07 Viljandi 2010 Sisukord 1. Elulugu ..........................................................................................3 2. Contra ...........................................................................................4 3. Contra teosed ..................................................................................5 4. Lisad ............................................................................................6 5. Kasutatud kirjandus..........................................................................
Nipernaadi rääkis, et on meremees, kalur hoopis. Peagi sai ta talus omaks inimeseks. Perenaine armus temasse. Ello palus ühel päeval Nipernaadit saatma ennast oma tulevase kirikhärra juurde. Teel Nipernaadi ütles, et armastab Ellot. Kirikhärra ja Ello otsustasid, et pulmad on kahe nädala pärast. Kui ta nägi Ellot ja kirikhärrat suudlemas, sai Nipernaadi pahaseks ja hakkas ennast koledaks pidama. Sel ööl tuli ta koju alles vastu hommikut. Ta läks Tralla aita ja rääkis talle, et nad peavad varsti lahkuma. Küsis, kas Tralla tahab teda endale meheks, kuid Tralal oli nõutu. Ühel päeval ta kutsus Ello jõe äärde ja väitis, et on hoopis muinasteadlane. Ta rääkis, et jõgi olnud olla kunagi lai ning kullalaevastik olla hukkunud seal. Ja Katarina ajal olnud seal pärlipüüdjad. Rääkis uuesti ka seda, et armastab Ellot. Ello ei uskunud, et seal jões pärleid leidub. Nipernaadi krabas Ellot, ta kiskus lahti ja Nipernaadi hakkas nutma
1: Sirkli rukkipõllu äratallamine. Trahv 670 krooni ja 4 senti. 2: Pusliku salu maha raiumine. Trahv 340.- 3: küla kokku käsutamine ja Tõramaa rukkipõllu hävitamine. 660.- 4: Kuslapi sae ja kirve vargus. Vennad hakkasid kõiges Nipernaadit süüdistama. Samal hetkel jooksis Milla Joonatani juurde nuttes, langes talle kaela. Nipernaadi jooksis ruttu minema. PÄRLIPÜÜDJA Nipernaadi rändas mitu päeva. Jõudis ühe talu õuele. Nurmelt tuli tüdruk, kelle nimi oli Tralla. Ta oli talus teenija ning karjane. Nipernaadi astus tuppa ja küsis tööd. Peremees keeldus algul, kuid perenaine tahtis. Nii jäigi Nipernaadi tallu. Siis ta kohtus peretütre Elloga. Talle rääkis ta, et on rätsepp. Ello küsis, kas talle meeldib luisata, mille peale Nipernaadi rääkis, et on meremees, kalur hoopis. Peagi sai ta talus omaks inimeseks. Perenaine armus temasse. Ello palus ühel päeval Nipernaadit saatma ennast oma tulevase kirikhärra juurde.
1: Sirkli rukkipõllu äratallamine. Trahv 670 krooni ja 4 senti. 2: Pusliku salu maha raiumine. Trahv 340.- 3: küla kokku käsutamine ja Tõramaa rukkipõllu hävitamine. 660.- 4: Kuslapi sae ja kirve vargus. Vennad hakkasid kõiges Nipernaadit süüdistama. Samal hetkel jooksis Milla Joonatani juurde nuttes, langes talle kaela. Nipernaadi jooksis ruttu minema. PÄRLIPÜÜDJA Nipernaadi rändas mitu päeva. Jõudis ühe talu õuele. Nurmelt tuli tüdruk, kelle nimi oli Tralla. Ta oli talus teenija ning karjane. Nipernaadi astus tuppa ja küsis tööd. Peremees keeldus algul, kuid perenaine tahtis. Nii jäigi Nipernaadi tallu. Siis ta kohtus peretütre Elloga. Talle rääkis ta, et on rätsepp. Ello küsis, kas talle meeldib luisata, mille peale Nipernaadi rääkis, et on meremees, kalur hoopis. Peagi sai ta talus omaks inimeseks. Perenaine armus temasse. Ello palus ühel päeval Nipernaadit saatma ennast oma tulevase kirikhärra juurde. Teel Nipernaadi ütles, et
Nipernaadi rääkis, et on meremees, kalur hoopis. Peagi sai ta talus omaks inimeseks. Perenaine armus temasse. Ello palus ühel päeval Nipernaadit saatma ennast oma tulevase kirikhärra juurde. Teel Nipernaadi ütles, et armastab Ellot. Kirikhärra ja Ello otsustasid, et pulmad on kahe nädala pärast. Kui ta nägi Ellot ja kirikhärrat suudlemas, sai Nipernaadi pahaseks ja hakkas ennast koledaks pidama. Sel ööl tuli ta koju alles vastu hommikut. Ta läks Tralla aita ja rääkis talle, et nad peavad varsti lahkuma. Küsis, kas Tralla tahab teda endale meheks, kuid Tralal oli nõutu. Ühel päeval ta kutsus Ello jõe äärde ja väitis, et on hoopis muinasteadlane. Ta rääkis, et jõgi olnud olla kunagi lai ning kullalaevastik olla hukkunud seal. Ja Katarina ajal olnud seal pärlipüüdjad. Rääkis uuesti ka seda, et armastab Ellot. Ello ei uskunud, et seal jões pärleid leidub. Nipernaadi krabas Ellot, ta kiskus lahti ja Nipernaadi hakkas nutma
fantaasia, oma luiskelood, ja enamasti heade tagajärgedega. Igas novellis on tütarlaps või naine, kelle ninapidi vedamiseks Nipernaadi leiab kauneid sõnu, loob muinasjutte ja räägib rikkusest, mis kusagil teda ootamas. Nipernaadi ei soovi muud, kui panna tütarlaps endasse armuma, ja selle saavutab ta, sest oskab äratada igatsusi millegi kauni, enneolematu ja igapäevasest erineva ning parema järele. Nii armub Nipernaadisse rikas peretütar Elo ja pooltotter karjaplika Tralla, uhke kalurineiu Maret. Nipernaadi kandlekõlistamise vastu jääb kurdiks ainult Anne-Mari. Nipernaadi ei käi oma rännakuteid ükskõikse vaatlejana, kuid ka mitte ühiskonnakriitikuna. Tema boheemlasehinge ärritab inimeste majanduslik ebavõrdsus, ta näeb inimlikku väiklust, upsakust, põikpäisust, rumalust ja omakasupüüdlikkust. Taluperemeeste seisuseuhkust kujutades ja seda välja naerdes ei varja kirjanik oma imetlust võimukate karakteritega peremeeste vastu.
saabudes muutub ta üha vanaks ja väsinumaks. Tema vanust on raske määratleda, sest ka see tundub muutuvat sellega kuidas aeg talve poole liigub. Toomas Nipernaadi on paratamatu romantik. Ta ei taha inimestele haiget teha, ta lihtaslt tahab neile näidata, et nende elu, ükskõik kui vaene see ka poleks, on ilus ja täis armastust. Kõrvaltegelased: · Inimesed, keda Toomas Nipernaadi oma rännakutel kohtab. Loki, Joonatan, Peetrus, Paulus, Milla, Tralla, Anne-Mari, Küüp, Kadri, Kati, Jaak ja Jaan Lõoke, Maret, Inriid Maret vist ainus tegelane, kellega Tomas Nipernaadi tundis hingesugulust, ainuke kellega ta sarnane oli. Raamatut võib tõlgendada mitmeti : lustakas lugu ühe kirjaniku seiklustest; häbenematu lugu südametu mehe loendamatutest südamemurdmistest ja õigustamatu julmusest; imeline maailm ja sellest arusaamine läbi Toomas Nipernaadi silmade ( Üks räptsep tuli Rasinast, ti-ral-la-la!); lugu
halvatuks ning suutis lõpuks vaid kolme näppu liigutada. Paljude arvates jäi mees elama just tänu oma vaimujõule ning eesmärgikindlusele. Kumbki mees ei andnud raskes võitluses alla ning mõlemad saavutasid nii edu. Paljud on leidnud oma elu mõtte kunstis. Inglise näitekirjanik George Bernhard Shaw on öelnud, et tõeline kunstnik jätab oma naise nälga, lapsed paljajalu ning laseb end pigem oma emal üleval pidada, kui hakkab millegi muuga elatist teenima. Eesti kunstnik Mare Tralla nii tegigi. Ta seadis endale eesmärgiks eneseteostuse kunsti kaudu. Naine jättis oma lapsed ema hoolde, müüs maha kogu oma maise vara ning kolis Inglismaale elama. Naise tung end teostada sundis teda kõik maha jätma, kuigi Trallat peeti selle tõttu hulluks ja rongaemaks. Ta ei hoolinud siiski, mida temast arvatakse. Aru kaotanuteks on peetud paljusid, kes endale väga kindlaid ja kohati võimatuna näivaid sihte on seadnud
pooljoostes liikus ta maantee poole. Ta kõndis mööda maanteed ,kuni jõudis ühe talu õuele. Talle tuli vastu Tralla ,kes oli seal talus karjatüdrukuks. Pärast Trallaga vestlemist läks Nipernaadi tallu ja palus peremehel ennast sulaseks võtta. Hiljem taluga tutvust tehes kohtus ta ka talutütre Elloga, kes pidi kiriku õpetajale naiseks minema.Nipernaadi käis õhtuti Trallaga rääkimas ja teda moosimas ,et ta talle naiseks tuleks.Päeval ,kui Tralla karjas oli ,rääkis Nipernaadi Ellole ,et ta on tegelt pärlipüüdja ja ta tuli siia selleks ,et endale naist otsida ja palus Ellot endale naiseks.Nipernaadi tegutses mitu päeva nii ,kuni mõlemad tüdrukud olid nõus temale naiseks tulema ja sealt talust ära põgenema.Nipernaadi lubas mõlemale ,et järgmisel hommikul ,päikese tõusu ajal põgeneb ta koos nendega ära. Kuid järgmisel päeval ennem päikese tõusu läks Nipernaadi üksi tagasi maantee peale.
Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasium Rauno Sander Klass 11 Uurimustöö MÄLU Juhendaja: Riina Tralla Palamuse 2007 Sisukord: a) Mäluseadmed......................................................................................... 4 b) Mälutüübid............................................................................................. 5 c) Mälumahu mõõtmine............................................................................. 6 d) Arvuti võimsus.................
üheks armastatumaks ooperiks muusikateatri ajaloos. Ka “Estonias” on “La traviata” üks enimlavastatud oopereid, millele publik on pea sajandi jooksul aplodeerinud seitsmel esietendusel. Võrratuid osatäitmisi on teinud Estonia solistide kõrval mitmed kuulsad külalisesinejad: Jelena Voznessenskaja, Inga Kalna, Sonora Vaice, Anna Samuil, Kristine Gailite, Virginia Wagner, Irina Dubrovskaja, Aleksandrs Antonenko, Senol Talinli, Sauli Tiilikainen, Juhan Tralla jt. 6. Tannhäuser-Richard Wagner „Tannhäuser“ kuulub koos „Lendava hollandlase“ ja „Lohengriniga“ Wagneri romantilisema helikeelega loominguperioodi. Jutustades inimlikest püüdlustest oma unistuste poole, põimib „Tannhäuser“ ajaloolise lahutamatult müütilisega, moodustades Wagneri ooperitele iseloomuliku maagilisrealistliku maailma. Ooper põhineb legendidel, mis jutustavad minnesinger Tannhäuserist ja Wartburgis toimunud lauljate võistlusest
Solistid 4 Mõned Estonia solistidest: Sopranid Baritonid Nadia Kurem Aare Saal Heli Veskus Jassi Zahharov Metsosopranid Bassid Juuli Lill Märt Jakobson Helen Lokuta Priit Volmer Tenorid Külalissolistid Oliver Kuusik Pille Lill Mart Madiste Tiit Tralla Erinevad saalid Teatrisaal Saali uue ilme kujundamisel on sisearhitektid Juta Lember ja Aulo Padar lähtunud sõjajärgsest Alar Kotli projektist. Renoveeritud on ka 1947. aastal valminud unikaalne temperatehnikas laemaal, mille autoriteks on Evald Okas, Elmar Kits ja Richard Sagrits. Kammersaal Ärklikorrusel paikneval Kammersaalil on avatud
abielus. Inriid Nipernaadi Toomas Nipernaadi abikaasa, kellel oli kombeks igal sügisel käia oma meest otsimas. Inriid oli mõistlik, kui uhke linna daam. Loki Noor ja vaene tüdruk, kes ei tunne veel elu. Tema jaoks on kõik peale metsade võõras. Isa on küll teda hoiatanud, kuid ta ei saa sellest aru ning ikkagi hakkab suhtlema Toomas Nipernaadiga. Tralla Lihtne ja lihtsameelne talutüdruk , kes oli natukene peretütre peale kade. Ello Natukene uhke kuid samas väga piiritletud käitumisega. Ta on haritud ja tark neiu, kes abiellub kirikuhärraga. Mall Uhke ja ära hellitatud tüdruk, kes iga kevad ja suvi sõbrustab parvepoistega. Kuna ta on selle kandi kõige rikkam neiu, siis ta arvab, et kõik seal peatuvad parvepoisid peavad kohe tema juured minema. 3
Margus Konnula Referaat Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................................3 Elulugu.......................................................................................................................................4 Looming.....................................................................................................................................5 Lisad...........................................................................................................................................6 Lõpetus.......................................................................................................................................8 Kasutatud kirjandus..............................................................................................................
Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasium 8a. klass Verena Vaagen TITANIC Referaat Juhendaja: Riina Tralla Palamuse 2012 1 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................2 Ehitus.........................................................................................................3 Reis..........................................................................................................3 Õnnetus ja päästmine.........................................
Postmodernistlik kunst Postmodernistlikus kunstis pole ühtset tõde, vaid kõik põhineb kontekstil. See oli vastureaktsioon modernismile. Selle tekkele aitas kaasa globaalne majandustõus, külma sõja lõpp, rassiküsimused, feminismi esiletõus. Postmodernismi iseloomustab kõrgtehnoloogiline ja tarbimisele suunatud ühiskond. 1980-ndad: postmodernistliku teooria ja kunsti läbimurre Läänes. Philip Johnson. AT&T (Sony) Building. 1984. Feministlikud näited: Mare Tralla Louise Bourgeois (Veneetsia biennaali elutööpreemia) Guerilla Girls 1989 Postkolonialistlik kunstiteooria- legitimeeris mittevalgete kunstnike loomingu Lääne maailmas. Y.Shonibare ,,Kuidas kaks pead korraga minema lüüa" 2006 1980-ndate alguse debati peateemaks oli KONSENSUS. Van Gogh, Picasso ja Pollock said märklauaks angoameerika kunstiteaduses. E.Ahling (Rootsi kunstnik) tõlkis Picasso kubismi ,,realismi" keelde 1993- 94.
abielus. Inriid Nipernaadi Toomas Nipernaadi abikaasa, kellel oli kombeks igal sügisel käia oma meest otsimas. Inriid oli mõistlik, kui uhke linna daam. Loki Noor ja vaene tüdruk, kes ei tunne veel elu. Tema jaoks on kõik peale metsade võõras. Isa on küll teda hoiatanud, kuid ta ei saa sellest aru ning ikkagi hakkab suhtlema Toomas Nipernaadiga. Tralla Lihtne ja lihtsameelne talutüdruk , kes oli natukene peretütre peale kade. Ello Natukene uhke kuid samas väga piiritletud käitumisega. Ta on haritud ja tark neiu, kes abiellub kirikuhärraga. Mall Uhke ja ära hellitatud tüdruk, kes iga kevad ja suvi sõbrustab parvepoistega. Kuna ta on selle kandi kõige rikkam neiu, siis ta arvab, et kõik seal peatuvad parvepoisid peavad kohe tema
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Eraõiguse instituut Liisi Pajuste II kursus Codex Hammurapi Allika analüüs Võrdlev õigussüsteemide ajalugu Õppejõud: lekt Toomas Anepaio Tallinn 2009 Sisukord: Sissejuhatus lk 3 1. Allika analüüs lk 4 2. Ajalooline tagapõhi lk 6 3. Allika sisuline analüüs lk 6 4. Allika ajalooline tähtsus lk 8 5. Kokkuvõte lk 9 6. Kasutatud kirjandus lk 10 2 Sissejuhatus: Seadus kui formaalselt reguleeritud käitumisreeglite kogum ei ole kehtinud ajast aega nii nagu meie seda tunneme. Algselt anti seaduseid ja ühiskonda reguleerivaid reegleid üle suuliselt ja valitsesid tavad. Mida aeg edasi ja mida suuremaks kasvas ühiskond, seda enam oli vajadus kirjutatud seaduste järgi. Vanimaks seadustekoguks peetakse Ur-Nammule (valitses 2112- 2095 e.Kr ) pühen...
1: Sirkli rukkipõllu äratallamine. Trahv 670 krooni ja 4 senti. 2: Pusliku salu maha raiumine. Trahv 340.- 3: küla kokku käsutamine ja Tõramaa rukkipõllu hävitamine. 660.- 4: Kuslapi sae ja kirve vargus. Vennad hakkasid kõiges Nipernaadit süüdistama. Samal hetkel jooksis Milla Joonatani juurde nuttes, langes talle kaela. Nipernaadi jooksis ruttu minema. PÄRLIPÜÜDJA Nipernaadi rändas mitu päeva. Jõudis ühe talu õuele. Nurmelt tuli tüdruk, kelle nimi oli Tralla. Ta oli talus teenija ning karjane. Nipernaadi astus tuppa ja küsis tööd. Peremees keeldus algul, kuid perenainetahtis. Nii jäigi Nipernaadi tallu. Siis ta kohtus peretütre Elloga. Talle rääkis ta, et on rätsepp. Ello küsis, kas talle meeldib luisata, mille peale Nipernaadi rääkis, et on meremees, kalur hoopis. Peagi sai ta talus omaks inimeseks. Perenaine armus temasse. Ello palus ühel päeval Nipernaadit saatma ennast oma tulevase kirikhärra juurde. Teel
Igas novellis on tütarlaps või naine, kelle ninapidi vedamiseks Nipernaadi leiab kauneid sõnu, loob muinasjutte ja räägib rikkusest, mis kusagil teda ootamas. Nipernaadi ei soovi muud, kui panna tütarlaps endasse armuma, ja selle saavutab ta, sest oskab äratada igatsusi millegi kauni, enneolematu ja igapäevasest erineva ning parema järele. Nii armub Nipernaadisse rikas peretütar Elo ja pooltotter karjaplika Tralla, uhke kalurineiu Maret. Nipernaadi kandlekõlistamise vastu jääb kurdiks ainult Anne-Mari. Nipernaadi ei käi oma rännakuteid ükskõikse vaatlejana, kuid ka mitte ühiskonnakriitikuna. Tema boheemlasehinge ärritab inimeste majanduslik ebavõrdsus, ta näeb inimlikku väiklust, upsakust, põikpäisust, rumalust ja omakasupüüdlikkust. Taluperemeeste seisuseuhkust kujutades ja seda välja naerdes ei varja kirjanik oma imetlust võimukate karakteritega peremeeste vastu.
Rohkem küll ehmatusest kui valust langeb poiss pikali. "Või hiilib nagu kass vargsi alla," hüüab raevunud ema, "ning arvab, et ega ma ei märka midagi! Vaata, see on sulle käo kukkumise eest, ja see on Enekeni eest, ja see on muidu mu heast südamest, pojuke, et armastan sind ja oled mu südamele kallis. Et sind koerad pureksid ja sandid sööksid, sa soomülka ussipoeg! " ,,Toomas Nipernaadi" Naistegelased /---/ ,,Ütle mulle, armas Tralla, kes õpetas sind vaatama kõõrdi. Kas sa õpetaks ka mulle, see on nii kena."/--/ - Nipernaadi oskas inimeste puuduseid voorusteks lugeda Nipernaadi idee tekkis Gailitil berliinis teatritükki vaadates rütmilise elamusena, ühe mehe sammude kajana: mingisuguse ,,tam-tam-taa" meloodiana. Nipernaadilikkuse all võib mõista: iseloomu, eluviisi, vabadust, hullust, armastust Nipernaadit ei saa nimetada vabaduse kehastuseks. Ta ei olnud vaba. Ta oli kui vang,
Krootuse talu perenaine sureb. Ükski 3-st pojast ei taha peremeheks saada. Nipernaadi läheb Krootuse peremeheks. Soovitab poegadel laadakino tegema hakata ning ahv osta. Kaupleb Milla perenaiseks. Pojad naasevad edutult, ahv põgeneb. Kasak esitab neile süüdistused ja määrab trahvid, milles pojad omakorda Nipernaadit süüdistavad, kes põgeneb nagu alati. 3. PÄRLIPÜÜDJA. Kohtub ullikesest teenijatüdruk Trallaga. Nipernaadi läheb sinna tallu tööle, kus Tralla töötab. Kohtub peretütar Elloga, kes peaks abielluma kirikhärraga, aga sellegipoolest avaldab Nipernaadi talle armastust, millele Ello ei vasta, ka Tralla mitte. Valetab, et on muinasteadlane ja et ta hakkab varanduse leidmiseks jõge süvendama. Nipernaadi ja Ello suhe soojeneb. Ello tahab Nipernaadiga põgeneda. Trallagi nõustub Nipernaadile järgnema. Nipernaadi läheb lõpuks ikkagi üksi ära. 4. VALGED ÖÖD
Krootuse talu perenaine sureb. Ükski 3-st pojast ei taha peremeheks saada. Nipernaadi läheb Krootuse peremeheks. Soovitab poegadel laadakino tegema hakata ning ahv osta. Kaupleb Milla perenaiseks. Pojad naasevad edutult, ahv põgeneb. Kasak esitab neile süüdistused ja määrab trahvid, milles pojad omakorda Nipernaadit süüdistavad, kes põgeneb nagu alati. 3. PÄRLIPÜÜDJA. Kohtub ullikesest teenijatüdruk Trallaga. Nipernaadi läheb sinna tallu tööle, kus Tralla töötab. Kohtub peretütar Elloga, kes peaks abielluma kirikhärraga, aga sellegipoolest avaldab Nipernaadi talle armastust, millele Ello ei vasta, ka Tralla mitte. Valetab, et on muinasteadlane ja et ta hakkab varanduse leidmiseks jõge süvendama. Nipernaadi ja Ello suhe soojeneb. Ello tahab Nipernaadiga põgeneda. Trallagi nõustub Nipernaadile järgnema. Nipernaadi läheb lõpuks ikkagi üksi ära. 4. VALGED ÖÖD
heade tagajärgedega. Igas novellis on tütarlaps või naine, kelle ninapidi vedamiseks Nipernaadi leiab kauneid sõnu, loob muinasjutte ja räägib rikkusest, mis kusagil teda ootamas. Nipernaadi ei soovi muud, kui panna tütarlaps endasse armuma, ja selle saavutab ta, sest oskab äratada igatsusi millegi kauni, enneolematu ja igapäevasest erineva ning parema järele. Nii armub Nipernaadisse rikas peretütar Elo ja pooltotter karjaplika Tralla, uhke kalurineiu Maret. Nipernaadi kandlekõlistamise vastu jääb kurdiks ainult Anne-Mari. Nipernaadi ei käi oma rännakuteid ükskõikse vaatlejana, kuid ka mitte ühiskonnakriitikuna. Tema boheemlasehinge ärritab inimeste majanduslik ebavõrdsus, ta näeb inimlikku väiklust, upsakust, põikpäisust, rumalust ja omakasupüüdlikkust. Taluperemeeste seisuseuhkust kujutades ja seda välja naerdes ei varja kirjanik oma imetlust võimukate karakteritega peremeeste vastu.
Gümnasistid ise nimetasid oma uut koolimaja klaaspaleeks, nad olid selle üle uhked ja hoidsid seda. Nii on see ka tänapäeval hoone on suutnud oma esialgse ilme peaaegu täies ulatuses säilitada ja kuulub arhitektuurimälestisena kaitse alla. RG, ükskõik mis nime ta parasjagu kandis, on andnud arvukalt nimekaid vilistlasi teadlasi, poliitikuid, loomeinimesi. Nt muusikud: Arvo Pärt, Kuno Areng, Valve Lepik, Hans Hindpere, Harri Ilja, Aino Külvand, Uno Kreem, Erich Loit, Tiit Tralla, Uuno Taremaa jt. Tänapäeval leiame tublisid RG vilistlasi tunnustatud tegijate seas nii humanitaar- kui ka reaalteaduste vallas. Nimetagem neist kas või ajaloolasi Enn Tarvelit, Raimo Pullatit, Tõnu-Andres Tannbergi. Veel on selle kooli lõpetanud kirjanikud Raimond Kaugver, Tõnis Lehtmets, Sven Sildnik, kunstnikud Aili Vint, Erika Tammpere, Endel Valk-Falk, 16 http://rakgym.edu.ee/ee/pages.php?action=view&page_id=109 17 O. Kirss, Rakvere ajalugu, lk 74
heade tagajärgedega. Igas novellis on tütarlaps või naine, kelle ninapidi vedamiseks Nipernaadi leiab kauneid sõnu, loob muinasjutte ja räägib rikkusest, mis kusagil teda ootamas. Nipernaadi ei soovi muud, kui panna tütarlaps endasse armuma, ja selle saavutab ta, sest oskab äratada igatsusi millegi kauni, enneolematu ja igapäevasest erineva ning parema järele. Nii armub Nipernaadisse rikas peretütar Elo ja pooltotter karjaplika Tralla, uhke kalurineiu Maret. Nipernaadi kandlekõlistamise vastu jääb kurdiks ainult Anne-Mari. Nipernaadi ei käi oma rännakuteid ükskõikse vaatlejana, kuid ka mitte ühiskonnakriitikuna. Tema boheemlasehinge ärritab inimeste majanduslik ebavõrdsus, ta näeb inimlikku väiklust, upsakust, põikpäisust, rumalust ja omakasupüüdlikkust. Taluperemeeste seisuseuhkust kujutades ja seda välja naerdes ei varja kirjanik oma imetlust võimukate karakteritega peremeeste vastu.
Kaja Saar LÄBI MÄNGU VÕÕRKEELE JA KÕNE ARENDAMINE LASTEAIAS Tallinn 2010 Sissejuhatus Autor on valinud käesolev teema, kuna leiab, et võõrkeele õpetamine juba maast-madalast on arendav ning maailmapilti avardav. Töötava õpetajana on töö koostaja kogenud hetki, mil on jäänud vajaka ideedest ning metoodilisest materjalist. Autor püüab antud teemat lahetes leida vastuseid järgmistele küsimustele: Kuidas teha end selgeltmõistetavaks 1-6`e aastasele lapsele võõrkeeles? Kas meil on piisavalt vastavasisulist metoodikat? Tulenevalt tekkinud küsimustest on eesmärk leida materjali/meetodeid, mis aitaks õpetajal orienteeruda kakskeelses keskkonnas. Töötada välja sobiv õpimapp, mis oleks abiks keele õpetamisel ning tõukeks uutele ideedele. Tulemi saavutamiseks leiab autor, et on oluline analüüsida hetkeseisu Adelion`i lasteaias. Töödelda läbi olemasolev, vastavasisuline metoodiline materjal. Teha ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
