Vastus leiad õppematerjalist: Kuidas kirjutada lõpukirjandit

Kuidas kirjutada lõpukirjandit (0)

Keskkool - Eesti keel - Akadeemilise kirjutamise alused

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Kes millal miks?

12. KLASSI LÕPUKIRJAND

KAASA PASS!!!

KAASA 3 ÜHTE VÄRVI PASTAKAT (sinine või must)!!!

Kirjand kestab 6 tundi

Kirjandi pikkus on 700 sõna

Keelatud on kasutada valgendajat

EI TOHI SODIDA, KÕIK PARANDUSED KORRALIKULT TEHA!!!
kanu kana

Read täis kirjutada äärejooneni

SELGE KORRALIK KÄEKIRI

Ära tuleb anda nii puhtand kui ka mustand

Konkreetsed taandread

Kirjand on arutlev
MUSTAND
1) MUSTANDI KIRJUTAMINE ALGAB TEEMAVALIKUST!!!

Teema valimiseks arvestan kuskil 30 min

Teemadesse tuleb korralikult süveneda!!!

Tuleb valida teema, mille probleemistikuga olen ise kõige rohkem kokku puutunud ja mille kohta on kõige rohkem teadmisi

Õige teema valikuks esitan endale 3 küsimust:
1. palju ma sellest teemast tean
2. palju olen sellel teemal lugenud ja palju oskan tuua näiteid
3. on mul olnud selle teemaga isiklikke kokkupuuteid või tean näiteid kaasaegsest elust
e. Süvenen kirjandi teemasse ja lähtun tuumsõnadest
f. Kui on teemat raske valida teen nendest pingerea
2) KUI TEEMA ON VALITUD MÕTLEN LÄBI TEEMA IDEE JA PROBLEEMISTIKU
3) KOOSTAN KAVA KÕIKIDEST MÕTETEST JA PROBLEEMIDEST, MIDA MA KIRJANDIS KIRJUTAN JA SINNA LISAN KA KIRJANDUSLIKUD JA ÜHISKONDLIKUD NÄITED
4) MUSTANDIT TULEB KIRJUTADA SÜVENENULT, MITTE PÖÖRATA TÄHELEPANU ÕIGEKIRJALE JA VORMISTAMISELE
5) MUSTANDIT ALUSTAN SISSEJUHATUSEST, KUS TOON VÄLJA PROBLEEMID, MIDA HAKKAN EDASPIDI LAHTI MÕTESTAMA
6) SISU JAGAN KUSKIL 7-8 LÕIGUKS, MILLE ERALDAN SELGELT TAANDRIDADEGA
7) LÕIGU PIKKUS ON UMBES 1/3 LEHEKÜLJEST
8) KUI VÄSIN, SIIS PUHKAN 5-10 MINUTIT
9) LÕPUKS KIRJUTAN KOKKUVÕTTE, KUS VÕTAN KÕIK KÄSITLETUD PROBLEEMID JA LÕIGUD KOKKU NING LEIAN LAHENDUSE
10) KUI MUSTAND ON VALMIS LOEN ÜLE KÕIK SÕNAD
11) NÜÜD ANALÜÜSIN KIRJANDIT JÄRGMISTES PUNKTIDES:
a. Kas kirjand vastab teemale
b. Kas kirjandis on üleliigset, teemaga nõrgalt haakuvat materjali, tühilauseid ja fraase
c. Kas kirjand on selge, loogiline ja lühidalt on kõik öeldud
d. Kas kirjand on stiililt ühtne
e. Kas sõnavalik ja terminikasutus on õige
f. Kas kirjand on vormistuselt ja õigekeelsuselt laitmatu
12) KÕIK PARANDUSED TEEN MUSTANDIS
13) KONTROLLIN KAS KIRJANDIL ON ALGUS JA LÕPP, KAS TA ON TERVIK NING KAS LIIGENDAMINE VASTAB SISU- JA VORMINÕUETELE
14) LOEN KIRJANDI 3 KORDA LÄBI NN ’’VÕÕRASTE SILMADE’’ JA ANALÜÜSIN SEDA:
1. Sisu seisukohast – loen läbi iga lõigu eraldi ja vaatan kas nad omavahel seostuvad ning uurin, kas on olemas terviklik läbiv mõte mu kirjandil. Seejärel uurin sissejuhatust ja kokkuvõtet, kas nad on tõstatatud probleem ja leitud lahendus ning kuidas nad sisuga haakuvad.
2. Lauseehitus ja keelelise korrektuuri seisukohalt – kirjavahemärgid, sõnakordused, kas laused on normaalse pikkusega, kas lause mõte on selge, taandread, võõrsõnade õigekiri
3. Pean 5-10 min pausi ja loen uuesti terve kirjandi läbi
15) KUI EI LEIA ENAM MIDAGI, MIS VAJAKS PARANDUSI JA TÄIENDUSI, HAKKAN PUHTANDIT KIRJUTAMA
PUHTAND

KÕIK READ TULEB LÕPUNI VÄLJA KIRJUTADA

TAANDREAD TULEB MÄRKIDA KORRALIKULT

KORRALIK KÄEKIRI

VÄLTIDA POOLITAMIST

KIRJANDIS ON SOOVITAVALT 7-8 TAANDRIDA

EI TOHI SODIDA

EI TOHI VALGENDAJAT KASUTADA

ENNE KÕIKIDE KAHTLASTE VÕÕRSÕNADE KIRJUTAMIST KONTROLLIN ,,ÕIGEKEELSUSSÕNARAAMATUST’’ NENDE KIRJAPILTI

KÕIK PARANDUSED TEEN PUHTANDIS SELGE JOONEGA JA KIRJUTAN SELLELE JÄRGI ÕIGESTI nt. koreokraaf koreograaf
http://www.koolistuff.pri.ee/index.php?id=12
SISU

Lõike on kirjandis kuskil 7-8 ning need ei tohi olla liiga pikad ega liiga lühikesed

Ei tohi oma tegevust kirjalikult kommenteerida

Ei tohi kasutada sõna  NÄITEKS

Ei tohi kasutada väljendeid  MINA ARVAN MINU ARVATES jne, sest kogu kirjand on minu arvamus

Ei tohi olla sõnakordusi, umbes 5 rea ulatuses ei tohi kasutada sama sõnatüve

Ei tohi olla pateetilisi hüüatusi ( nt Kas sellist Eestit me tahtsimegi!?)

Ei tohi olla liigset küsimuste esitamist

Ei tohi olla ropendamist

Ei tohi olla härdameelsust

Lõpukirjand on asjalik ja arutlev!!!

Ei tohi esitada oma arvamust faktina

Ei tohi esitada väga kategoorilisi näiteid üldlevinud faktide ja arvamuste kohta

Ei tohi esitada asju, millest ise midagi ei tea ja pole kindel ( nt noored ei loe enam raamatuid - see on minu arvamus, ma ei tea seda)

Ei tohi kasutada slängi

Ei tohi kasutada kõnekeelt

Kasutada tuleb võimalikult eestipärast sõnastust

Kasutada võimalikult vähe võõrsõnu

Kirjandis tuleb leida mingi põhimõte või põhiidee, millest lähtuvalt kirjutada

Pealkirjast leian tuumsõna(d), mis annavad ideesid kirjandi kirjutamisel

Sissejuhatuses ei tohi kasutada liiga palju küsimusi

Mitte lämmatada kirjandit näidetega

Numbrite kirjutamine kuni 10ni sõnadega, sealt edasi numbritega

Asesõnadega ei tohi liialdada (nt see, asi jne)

Keelatud on kirjutada sinavormis!!!

Teoste pealkirjasid ei tohi käänata

Hoiduda lamedatest käibetõdedest

Teemat aitab lahendada küsimustik: kes? millal? miks? mis? kuidas?

EKSAMIKIRJANDI RUBRIIGID: (nende põhjal mõeldakse välja selle aasta kirjandi teemad)
1. Eesti ja eestlased
2. Eetika , moraal, religioon
3. Haridus
4. Inimene ja inimsuhted
5. Inimene ja ühiskond
6. Keskkond ja loodushoid
7. Kultuur
8. Meedia
9. Rahvusvahelised suhted – ajalugu ja tänapäev
10. Sport , harrastused ja vaba aeg

HINDAMISEL ARVESTATAVAD KRITEERIUMID:
1. Kirjandi vastavus teemale, teema avatus
2. Sisukus
3. Põhjendamis- ja järeldusoskus (õiged näited)
4. Ülesehitus
5. Teksti sidusus ja lausestus
6. Sõnavara ja stiil
7. Õigekeelsus
8. Isikupära

Ei tohi sodida!!!

Vältida sõna  VANASTI

Sissejuhatus ja kokkuvõte peavad olema seotud

Ei tohi kirjutada oma kirjutamisest

Mitte kasutada sõna  ASI

Kui –des ja –mata vorm on lauselühendi alguses, siis pannakse koma!!! (nt Tundes reegleid, oskan ma hästi kirjutada)

Kui –des ja –mata vorm on lauselühendi lõpus, siis koma ei panda!!! (nt Reegleid tundes oskan ma hästi kirjutada)

Sõnad, mille tähendustega eksitakse enim:
LEIDMA ei tähenda ARVAMA
PÕHILINE = baseerub millelgi
PEAMINE = kõige tähtsam
ENAMIK = suurem osa
ENAMUS = arvuline ülekaal
IGAÜKS käändub IGAÜHELE
KOHUS = sisemine sund
KOHUSTUS = teiste poolt peale pandud
SARNANE = kellegi, millegi moodi
ÕIGESTI = reeglite kohaselt
ÕIETI = tegelikult, õigupoolest
AITAMA = abiks olema nt üle tee minemisel
ABIKS OLEMA = annab abi igakülgselt, sellele saab toetuda
JÄRGIMA = midagi silmas pidama
JÄRGNEMA = järgmiseks tulema
KÄSITLEMA = arutama
KÄSITAMA = aru saama, mõistma
KÄSITSEMA = kätega kasutama
VÕÕRANDUMA = vaenulikuks, kahjulikuks muutuma ( nt ühiskonnast võõranduma )
VÕÕRDUMA = teineteisest kaugenema
mitte ENNEM vaid ENNE = varem
JÄRGI = millegi põhjal, millegi kohaselt
JÄREL = taga, hiljem, ülejäänud
JÄRELE = üle jääma
PEALE = märgib kohta
PÄRAST = märgib aega
VAHEL = mõnikord
VAHEST = ehk, võib-olla

Mitte liialdada sõnadega PROBLEEM ja KÜSIMUS

–gi ja –ki käib alati sõna lõpus ( nt kellelegi, kelleltki )

–mata alati ühte T-ga ( nt tegemata )

-sid lõpuga vormid alati D lõpuga ( nt hädasid )

Võõrkeelsete nimede käänamine, kus kirjapilt ei vasta hääldusele käib alati ülakomaga ( nt Camus’le )

EI TOHI KIRJUTADA SINA STIILIS!!!

Otsekõne:
1. S_______ : ,, O_________ .!?’’
2. ,, O________ ,!?’’ s_____.
3. ,,O_______ , ’’ s______ , ,,o_______ .!?’’
45) –nud ja –tud lauselühendid eraldatakse alati komadega !!!
NÄITED

Sophokles ,,Kuningas Oidipus ’’
Oidipuse kompleks – poja kiindumus liigselt oma emasse.

August Gailit ,,Toomas Nipernaadi ’’
Nipernaadi oli mees, kes tegi naised õnnelikuks, toob nende tunded peidust välja, paneb nad uuesti elama, paneb nad tundma, et nad on midagi väärt. Nipernaadi on vabameelne seikleja, kes valetab ja veab teisi ninapidi, kuid seda tehes ei võta ega loodagi võtta mingisugust kasu selle pealt, vaid ta annab teistele selle valetamisega midagi – nt naistele nende eneseväärikuse tagasi vms. Ta paneb naised unistama . Ise on Toomas kirjanik, kes lahkub kevadel kodust, jättes pere ja lapsed, oma rännakutele ning pöördub koju tagasi esimese lume ajal. See on tema nö puhkus ja võib-olla ka inspiratsiooniallikas.
3) William Shakespeare ,, Romeo ja Julia’’
Siit tuleb välja, et inimene ei ole alati oma saatuse peremees , saatus oleneb ka teistest tema ümber. Nö keelatud armastus oli siin, et nad ei saanud oma asju rahulikult ajada, vaid pidid salaja kohtuma jne neile olid nagu piirangud seatud ümbritsevate inimeste poolt, see tekitas olukorra, kus nad ei saanud ise oma tegemisi organiseerida.

William Shakespeare ,, HAMLET ’’

Anton Hansen Tammsaare ,,Tõde ja õigus’’
Tammsaare naistegelased on läbi teoste kurvad ja õnnetud. ,,Tõde ja õigus’’ Mari ja Krõõt olid kurvad ja allasurutud ning ka teose ,, Juudit ’’ peategelane oli lõpuks kurb ja masendunud. Ka Sauna- Madise naine oli mehe võimu all ning üksluise, igava ja masendava eluga. Naised olid mehest madalamal positsioonil, enamasti lisaks sellele veel õnnetud ning murest murtud, masendunud.
Tammsaare eluga saab paralleele tõmmata ,,Tõde ja õigus’’ tegelase Indrekuga, sest nad mõlemad olid pärit paljulapselisest taluperest, kus isa oli perekonnapea ning tõsine töömees ja maaelule pühendunud. Indrek ja Tammsaare ei olnud huvitatud taluelust, vaid pühendusid õppimisele ning lahkusid isatalust linna tööle ja haridust omandama. Mõlemal oli esikohal eneseharimine ja mõtlemist nõudva töö tegemine.
Andres saatis Indreku kirjutaja juurde õppima, see oli tal õige otsus, sest Indrek ei olnud talupidaja tüüpi, tal oli hea pea ja suur potentsiaal õppides elus edasi jõuda. Ta oli rohkem mõtlemist nõudva töö kui füüsilise töö tegija . Indrek ei tahtnud ise ka Vargamäele jääda. Seda soovitas Andresele ka Hundipalu Tiit. Vägisi ei saa inimest millekski sundida , parem las ta teeb seda mis talle meeldib ja mida ta kõige rohkem teha tahab, sest seda teeb ta südamega ja hästi, mitte nagu siis kui Indrek olekski jäänud Vargamäele vastutahtmist talutöid tegema, see ei oleks olnud produktiivne töö.
Vargamäe naiste elu oli raskem kui tänapäeval, kuid sellegipoolest löövad ka tänapäeval aeg-ajalt välja jooned nagu olid Vargamäe naiste elus. Vargamäe naised tegid rasket tööd ja kasvatasid 7-8 last, nad olid mehe tallaalused, kurb meeleolu. Tänapäeval 1-3 last, kergem töö ja võrdõiguslikkus, parem meeleolu.
Andrese moto : kõik tuleb saavutada ausal teel – tõe ja õigusega ning raske tööga. Tema unistus oli üles ehitada suur ja võimas talupidamine, mida hakkavad tema järgmised põlved edasi viima.

Anton Hansen Tammsaare ,,Juudit’’
Tammsaare Juudit on egoistlik, auahne, julge, tark ja võluv naine, kes ei taha surra hukkamisele määratud kodulinnas. Ta läheb vaenlase sõjaleeri väepealik Olovernese juurde, kuid seda tehes ei mõtlegi kodulinna päästmisele, vaid ahvatleb Olovernest mässu tõstma keisri vastu. Juudit näeks Olovernest meeleldi suurriigi valitsejana ja ennast emandana. Ja alles siis kui Olovernes oli kõik Juuditi ettepanekud ja ahvatlused tagasi tõrjunud ning hakkas valmistuma Petuulia ründamiseks, tapab Juudit mõõgaga magava Olovernese (Juuditi kui solvunud naise kättemaks). Oma teo üle Juudit uhkust ei tunne, vaid langeb sügavasse masendusse, kuigi on päästnud kodulinna. Kuigi väliselt oli Juudit kangelane ja päästis oma kodulinna oli ta hingeliselt siiski õnnetu ja masendunud, sest tema eesmärk oli saada võimekaks, kuulsaks , rikkaks ja valitseja daamiks, mitte päästa oma kodulinn ja saada pelgalt kangelaseks. Juuditile oli tähtis võim, rikkus, kuulsus ja kõrge positsioon, mitte eetilised , hingelised ja põhimõttelised väärtused. Ta oli omakasupüüdlik, milles seisneski tema traagika, et ta ei saavutanud oma omakasupüüdlikke eesmärke.

Aleksandr Puškin ,, Jevgeni Onegin ’’
Natuke mõnest tegelasest:
Filipjevna-njanja, vana
Olga - blondiin, rõõmsameelne(6/XIV), punapõskne, meeldib Lenskile, ilus, seltskondlik daam , Tatjana noorem õde; lk 59
Onegin=Jevgeni, 26a, arvab , et vabadus=rõõm
Tatjana= Tanja - kurb, armastas loodust, maamaja, lugemist, oli väga haritud ja suhteliselt ilus, kuid mitte väga seltskondlik. Ei tahtnud abielluda , kuna ootas Oneginit. Kui abiellus, pidi olema esinduslik, viisakas, intelligentne ja seda ta ka oli

Lühikokkuvõte:
Puškini “Jevgeni Onegin” räägib sellest, kuidas suure viivitamisega võib armastus eest lipsata. Onegin oli inimene, kelle elu seisnes ainult pidudel, ballidel, teatrites käimisest. Ta ei tahtnud abielluda, vaid olla vaba, sest arvas , et see oleks täielik õnn. Lõpuks ta mõistis, et õnn on just see, kui oled seotud ja sul on oma kaasa.
Kord kutsus Lenski , Onegini ja Tatjana sõber, Oneginit Tatjana poole ja Tatjana armus Oneginisse. Tatjana tegi Oneginile kirja, milles tunnistas, et armastab teda, kuid Onegin ainult salvas teda. Onegin kiusas Lenskit ja tantsis ühel peol Olgaga, Lenski tüdrukuga. See solvas Lenskit ja ta kutsus Onegini duellile, kus Onegin Lenski püssiga maha lasi-võitis duelli. Onegin oli masenduses ja lahkus, läks reisima . Vahepeal abiellusid nii Tatjana kui Olga. Reisilt tulles nägi Onegin Tatjanat ja tema külmust nähes kirjutas talle kirja, et kahetseb kunagist ära ütlemist ning soovib, et Tatjana talle andestaks. Tatjana teatab , et on abielus ning ei kavatse truudust murda. Onegin peab leppima sellega, et jääb kunagi tehtud vea tõttu (olla vaba = olla rõõmus) Tatjanast ilma. Sellega lõpebki kurva armastuse lugu Tatjanast ja Jevgeni Oneginist.
Tatjana ei saanud õnnelikuks abielludes, sest ta süda kuulus Oneginile, kuid ta ka ei jätnud oma meest Onegini pärast, mis viitab väga ausale ja eetilisele käitumisele.

Charles Dickens ,,Oliver Twist’’

Nancy + Bill Sikes = elasid koos ja olid Fagini kambast
Nancy aitas Oliveri ja tema pärandiprobleemi lahendada
Raamat sellest, kuidas tavalisest orvust ja tänavalapsest saab õnne korral korralik ilmakodanik, ta leiab endale pere, saab päranduse jne

Oscar Wilde ,, Dorian Gray portree’’

Dorian Gray oli ilus ja kogenematu noormees , kes oli kergesti mõjutatav. Temast maalis pildi ta sõber Basil , kes hoiatas teda lord Henry halva mõju eest. Maal oli Doriani südametunnistuse ja vanaduse peegel (tema soov, et ta ise jääks nooreks ja maal vananeks), ise jäi ta nooreks. Dorian läks õhku täis peale seda, kui ta sai aru et ta on kena. Dorian mõtles vaid enda saatusele. Maal varjas tema saladusi, see jutustas tema elulugu. Lord Henry teooriad ja raamat mürgitasid ta. Peale tema kihlatu Sibyl Vane ’i enesetappu muutus Dorain egoistiks. Oma ilu, võlu ja varaga teeb ta kõike, maali peitis ta ära. Basil sai aru, et Dorian oli südametuks muutunud. Peale neid raamatuid käis Doriani elu alla. Need patud, mis seal raamatus olid said talle reaalsuseks, ta kaotas teiste lugupidamise. Ta elas täielikku paadika elu, see ei huvitanud teda. Dorian tappis Basili ja ta sõber Alan Campbell hävitas laiba (tegi hiljem enesetapu). Dorian hävitas ja kaotas oma sõbrad. James Vane tahtis Dorianile kätte maksta aga sai surma. Doriani hingel oli 3 inimese surm (Sybil, Basil ja Alan Campbell). Rahvas oma kuulujuttudega mõjutas samamoodi Doriani. Doriani elu moto: kui oled rikas ja ilus saad kõike, noorus on veetluste aeg, üks läbikukkumine pole veel maailmalõpp eluga tuleb edasi minna. Iseloom – raha, ilu, edukus. Dorian tahtis hävitada maali aga suri ise. Dorian oli kõrgest seltskonnast ja suurte varade pärija.
12

.DOC Laadi alla originaalfail 12 lk · .doc · 62 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-03-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti

62 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

AnnaAbi Õppematerjali autor

Näpunäited lõpukirjandiks

lõpukirjand eesti keel kirjand keskkool kutsekool

Sarnased õppematerjalid

doc

Kirjandi abi

Koostanud Anu Kell; 2008 KIRJANDIKIRJUTAJA MEELESPEA nr 1 · Tekstiloomet pole võimalik selgeks õpetada näiteks poole aastaga; saab hoiatada vigade eest, pöörata neile tähelepanu, püüda neid parandada. · Õpetajal pole võlukepikest J; kogu eelnev elu koos talletatud muljete, teadmiste, kogemuste ja lugemusega on eelduseks nõuetekohase (küpsus)kirjandi loomiseks. Riigieksami kirjand kontrollib gümnaasiumilõpetaja... · ...silmaringi · ...maailmanähtuste mõistmist · ...arutlemisoskust, loogikat · ...lugemust · ...nähtuste seostamise võimet · ...üldpädevusi (sotsiaalsed, ajaloo- vm alased teadmised) · ...teadmisi ja kirjutamisoskust Hea kirjandi eeldused: · Ajalehtede lugemine / uudiste vaatamine · Eestis/maailmas toimuvaga kursis olemine · Nähtuste sidumise oskus

Eesti keel

doc

Põhjalik sisukokkuvõte Jevgeni Oneginist

Onegin oli Leningradis elanud tormilist elu, kus truudusel polnud kohta. Ta arvas enda naisemeheks mittesobiliku olevat. Tatjana aga armus Oneginisse ning saatis talle siira kirja, avaldades oma tunded. Jevgeni lükkas tema armastusavalduse tagasi, sest ta arvas, et muidu ta kasutaks Tatjana lapsemeelsust ära. Oma naiste suhtes kogemusterikka elu tõttu suutis Onegin jääda peaaegu kõrvalseisjaks ka Lenski ja Olga armuloos. Noore poeedi jutud sellest, kuidas ta Olgat armastab, tundusid Jevgenile naiivsed. Ta kuulas need ära, kuid tajus, et hajameelne literaat oli lihtsalt hullupööra armunud ega elanud enam reaalses maailmas. Onegin otsustas Tatjana nimepäevaks korraldatud peol, kus ta ka Tatjanaga jälle üle pika aja kohtus, et toob Vladimiri tagasi argipäeva. Terve õhtu tantsis Jevgeni Olgaga ning Lenski oli kõrvale jäetud. Viimane aga ei suutnud seda taluda ja kutsus Onegini armukadedusest ajendatuna duellile. Surma sai Lenski.

Kirjandus

txt

Jevgeni Onegin

Vib ju lputult vaielda selle le, et kes on sdi. Niikuinii mtlevad mehed htmoodi ja naised teisiti. Jevgeni Oneginis on autori kujul eriline roll. Ajuti ilmub Pukin romaani kui tegelane: ta on Onegini sber, nad jalutavad koos Neeva kaldal, arutavad maailmaasjade ja luule le. Mu meelest see on thtis faktor, vi teravkeelne lugeja saab hakkama ehk vitega, et minagi siin kogu aja nii nagu Byron, krk poeet, skitseerin enese portreed- justkui ei suudaks luuletaja poeemi kirjutada muust kui omaenda isikust. Ja samas pab autor noort meest kirjeldada kui tollase suurilma tpilist esindajat, rhutab tema pinnapealsust, kiindumust seltskondlikesse lbustustesse, ballidesse ja kergetesse armuseiklustesse. Alustades lugemisega, ei suuda keegi arvata selle armastusloo tegelikku kulgu ning lppu. Kik tuli ilmsiks romaani edenedes. Noore mehe ja vaesevitu misapere vanema ttre vaheline armastuslugu on vga omane sellele ajastule-

Kirjandus

pdf

Mis on arutlev kirjand?

Mis on arutlev kirjand? Gümnaasiumi ja põhikooli vanema astme õpilased kirjutavad arutlevat kirjandit. Arutleva kirjandi eesmärk on arutleda püstitatud probleemi üle (nt Miks Andres ja Pearu tülitsesid?), anda oma kategooriline seisukoht ning seda tõestada. Et kirjand hästi õnnestuks, peab teadma põhilisi struktuurielemente ning kirjutamisega seotud töövõtteid. Pealkiri Kirjandi kirjutamisel tuleb lähtuda etteantud teemast. Teemat võib määratleda kui elunähtuste ringi, mis kirjandis käsitlemist leiab. Kirjandi teemad võivad olla avatud või suletud. Avatud teemades saab kirjutaja ainestiku käsitlemiseks vabad käed, autor peab ise määrama lähtekoha, leidma kirjandi probleemi ja peamõtte ("Aeg ja inimene")

Eesti keel

pdf

arutlev kirjand

Eesti keel teise kelena

pdf

Mis on arutlev kirjand?

Kirjandus

docx

Kirjandi kirjutamise juhend

Kirjandi kirjutamisel pean meeles järgmist: 1. Pealkirjas ei tohi teha omavolilisi muudatusi. 2. See, mida kirjutan, peab olema ka lugemisväärne. Tühised mõtted, mis on igavalt ja halvasti sõnastatud, ei huvita kedagi. 3. Kirjand peab olema veenev, lugeja veenmine on kirjandikirjutaja üks peamisi eesmärke. 4. Kõike, mida väidan, pan ka põhjendama. Tähtis on otsida vastust küsimusele 'miks?' 5. Sõnastusega tuleb õppida töötama eeltöö ehk mustandi käigus. Eesmärgiks peab olema võimalikult täpne, selge ja lakooniline (napisõnaline) väljendusviis. Mis vähegi võimalik, tuleb lausest välja jätta. Igal sõnal lauses on oma koht ja funktsioon, midagi ülearust ei tohi olla. 6

Kirjandus

rtf

Jevgeni Onegin

Jevgeni Onegini küsimused ja vastused . 1. Missugusest perekonnast oli pärit Jevgeni Onegin ? Kus ta veetis oma lapsepõlve ? Oli pärit aadliperekonnast , lapsepõlve veetis Peterburis Neeva kaldal. 2. Missuguse kasvastue ta sai ? Oli hästi kasvatatud ja palju õpetatud poiss. 3. Missugune oli aadlinoorsooelu ? Kuidas veetis Onegin aega suurlinna seltskonnas ? Aadlinoorsooelu oli selline , et käidi palju restoranides söömas , teatrides ja ballidel käidi. Onegin igatses oma lapsepõlve . Käis ka restoranides ja ballidel. 4. Kas Onegin oli rahul sellise eluga ? Käis igalpool ja talle meeldis , lõpuks tekkis tüdimus ja ta ei olnud selle üle rõõmus. 5. Kuhu sõidab Onegin ? Onegin sõidab maale elama , sai onult päranduseks mõisa. 6. Kas maaelu köidab teda

Kirjandus

Rohkem sarnaseid