Fotoromaan Kuidas elad, Ann Aidi Vallik Reelika Jõuram 7. klass Ann leidis keldrist kastide alt ema päeviku. Ann luges ema päevikut. Ann läks emaga tülli ja läks sõbranna suvilasse. Rahvast oli palju. Pidevalt toimusid joomingud. Ann kohtas Timot ja kaotas talle süütuse. Suvila saun läks peaaegu põlema Oleg uppus ära. Ann läks sõpradega tülli. Ann jäi üksi segi pööratud suvilasse. Neiu igatses ema. Otsustas koju naasta
Keisri hull Autor: Jaan Kross Sisu: Lugu algab sellega , et üks noormees otsustab tema jaoks tähtsal hetkel pävikut pidama hakkata. Algul räägib , kuidas olud on. On aasta 1827 ning koju vanglast oodatakse tema õe abikaasat Timot. Nad sõidavad selhetkel kodu mõisa... vankris istuvad peale tema veel ta õde Eeva, tema 9 aastane poeg Jüri, teener Käsper, toaneitsi Liiso, kutsar Juhan.... Timo tahab natukene ratsutada. Kui päevad mööduvad siis härra Mettich (Jakob;minategelane) kirjutab ka varem juhtunu kohta , et lugejale rohkem selgust tuua, miks ja milleks mõned asjad on sündinud.Ta alustab kohe päris algusest. Kui Eeva oli alles 14 aastane elasid nad perega talus ning too läks mõisa tööle.
õigeks ajaks koju jõudnud. Ühel päeval kui ta keldrisse läheb leiab ta oma ema vana päeviku. Ta loeb seda salaja, ja saab teada et ta ema polegi korralik inimene, et nooruses ta jõi ja oli jooksus ja kõike muud. peale seda saab ta teada et ta Isa polegi päris isa,ning edasi lähvad asjad halvasti.Ta jookseb kodus ära. ta saab sõbraks ritaga,kellega ta läheb Ühe oma sõbranna suvilasse (võsule). seal käib iga päev joomine ja kogu aeg on suur kamp koos. Seal kohtab ta timot, kellega ta seksib, aga tegelikult tegi poiss seda vaid niisama, tal ei olnud anni vastu tundeid. Võsul on aga üks vanem poiss/mees (villem) kuskil 20 aastane, kes hoolitseb anni eeest koguaeg. ühel päeval upub üks poiss ära ja kui Villem räägib politseiga jooksevad kõik peale anni suvilast ära. Lõpuks julgustab Villem annni koju minema, ann on nõus ja Villem viib ta korraks enda juurde. Tema juures on aga Anni ema. Tuli välja et villem on anni ema suuur sõber. ja ema oli
Lõpuks „tsaarivõim“ Timo tappiski. Teine põhiprobleem on miks võim kardab inimest. Kui tsaar oli timo kirja kätte saanud, ta saadeti vangala, et ta ei levitaks oma arvamust, kuigi see oli tõde. Timotheus von Bock oli ustav võimule, täitis oma lubaduse keisri ees. Tema jaoks oli ka tähtis eesmärk, ning ta ei kohkunud selle nimel tagasi millegi ees. Jakobile meeldis olla omas mõttes. Ta oli ka tagasihoidlik ja tark mees. Eeva oli lihtne talutüdruk. Ta armastas Timot väga ja mõistis teda väga hästi. Tegevusliine oli kaks. Üks oli Timotheuse ja Eeva suhe ja teine oli Timotheuse vanglas veedetud aeg Teost oli lihtne lugeda, kuna polnud keerulisi ja pikki lauseid. Erilisi lausekujundeid ei kasutatud. Mulle meeldis „Keisri hullu“ lugeda, kuna see tekitas tunde nagu loekski päris päevikut, minevik ja olevik olid segamini kirjutatud.
arvamusest häirida), oli suurepärane pianst. Timo hoidis ka palju endale (näiteks ei oskanud keegi temalt sellist kirja oodata). Jäi alati oma tõekspidamistele kindlaks ning ta ei tahtnud isegi riigist lahkuda. 1. Õppis Lehrbergi juures. 2. Timo oli aadlik ning keisri sõber. 3. Elas Liivimaal, Võisiku mõisas. 4. Sai oma raha Võisiku sissetulekust ja perekonnavarandusest. 5. Timot peeti hulluks, seepärast tal väga külalisi polnud. Muidu peeti Timost lugu, nii aadlikud kui ka talupojad. Talupojad olid talle tänulikult, et ta neid teistest varem vabaks lasi. Pärast vangist vabanemist ta kõrgseltskonnas ei käinud, kuna võis väga harva oma kodust lahkuda. 1. Timo ei kartnud rääkida tõtt, seda isegi mitte keisrile ja kui Jakob tema käest midagi vangla kohta küsis vastas ta alati. Tegutses ootamatult
torgib, eriti pikaldase taibuga Juhanit. Seitse venda hoiavad alati kokku. Seitse venda on 7 erinevat soome karakterit, neil on kõik soomlaste head ja halvad küljed olemas. Kui neid sunnitakse, siis on nad laisad ja tõrksad; aga kui keegi neid ei sunni, siis on nad agarad ja vägagi töökad. Nad võivad kergesti ägestuda ja vihastuda. Nende endade ühisjooneks on maa- ja looduselähedus. Vendadest võime lähedasteks pidada Aapot, Laurit ja Eerot ning Juhanit, Tuomast ja Timot, kuid ka neil on igaühel oma maailmapilt ja unistused nagu Simeonilgi. Põhiprobleem: Põhiprobleem on vendade kohanemine elu ja ühiskonna nõudmistega. Esimeseks elunõudeks on töö, teiseks haritus ja kolmandaks suhtlemine. Dramaatilised sõlmpunktid: Vendade nurjunud kosjaskäik, pagemine karistuse eest Impivaara laande, metsaonni mahapõlemine jõuluõhtul ning jooks pakase ja huntidega võidu Jukola tallu. Romaani lõpuosa on aga rahulik, vendade mäslemine on vaibunud.
- Eeva elu muutus jube raskeks, sest ta oli Balti aadlike tõeline ,,pain in the ass". Näiteks ükskord, kui Eeva ja Timo läksid kirikusse, kus oli aadli rahvas, siis kadusid kõik peale ühe minema. See üks inimene oli ka lihtsalt tukkuma jäänud. - Keegi ei teadnud, miks Timo ära viidi. Jutud käisid, et ta oli keisrile mingi kriitilise kirja kirjutanud. - Georg von Bock, Timo noorem vend, kes on samuti ohvitser ja kes austab Timot väga, aga laseb tõsimeelselt käima jutu, et see on mingi keisri eksitus, kuna kiri oli väga üllameelne ja suurehingeline. - Jakob leiab aga Timo vanast toast, kuhu ta ise sisse oli kolinud kirja mustandi või ärakirja, mis oli tegelikult liigagi kriitiline selles ühiskonnas sellisele keisrile. - Kirjas kritiseerib Timo keisrit ja tema esivanemaid rumaluse, uhkuse ja
Tema ülesanne oli keisrile ette kanda Timo olukorrast. Lamingul oli tütar, kellesse armus Eeva vend Jakob. Siiski ei asunud nad kokku elama, sest Jakob ei usaldanud naist. Enesele algus teadmata abiellus Jakob ikkagi mõisavalitseja sugulasega: nimelt viimase sohilapse Annaga. Laming oli ka Timotheus von Bocki oletatav mõrvar. Vahest kahest eelmisest tähtsam tegelane on Jakob Mätlik, sest romaani aluseks on tema päevaraamat. Jakob oli Eeva vend, kes aitas Eevat ja Timot nii palju kui sai. Tema organiseeris ka Timo põgenemist, mis aga ometi ära jäi. Jaan Krossi romaan ,,Keisri hull" on ajaloolise taustaga ja see on esitatud ühe mehe , Jakob Mätliku päevaraamatuna. Teoses esitatud nimed ja andmed on enamuses leidnud ka kinnitust, mistõttu võib pidada seda heaks faktikogumiks üle-eelmise sajandi kohta. Olemas oli ka Timotheus von Bock, kelle eetiline eneseteostus viis ta enesehävituse piirile.
See oleks vähendanud tema võimupiire. Vaatamata Aleksander I reformimeelsusele, ei astunud ta vajalikke samme, et muudatusi täies mahus rakendada. Selle asemel laskis ta von Bocki saata vangi, kuid samas ei saanud ta avaldada vangistuse põhjust. Kui rahvas oleks sellest kuulnud, toonuks see kindlasti kaasa rahutuid hingi, kes nõudnuks konstitutsiooni elluviimist. Keiser oli löödud Timotheusi kavatsusest ning olgugi, et ta ei tahtnud Timot vangi saata, pidi ta seda tegema. Timo peret aga ei jäetud hoolitsuseta ja tsaar kindlustas selle, et Timo naine(kes oli Jakob Mätliku õde) ja laps saaksid elada edasi Võisikul, küll mitte mõisas, vaid valitseja majas. Asi seegi. Samuti tahtis ta Timo meeleolu leevendada, saates talle vangikongi klaveri. Kui Aleksander I suri ja võimule sai Nikolai I, siis vabastati Timotheus vangistusest ettekäändel, et Timo on nõdrameelne
Tema ülesanne oli keisrile ette kanda Timo olukorrast. Lamingul oli tütar, kellesse armus Eeva vend Jakob. Siiski ei asunud nad kokku elama, sest Jakob ei usaldanud naist. Enesele algus teadmata abiellus Jakob ikkagi mõisavalitseja sugulasega: nimelt viimase sohilapse Annaga. Laming oli ka Timotheus von Bocki oletatav mõrvar. Vahest kahest eelmisest tähtsam tegelane on Jakob Mätlik, sest romaani aluseks on tema päevaraamat. Jakob oli Eeva vend, kes aitas Eevat ja Timot nii palju kui sai. Tema organiseeris ka Timo põgenemist, mis aga ometi ära jäi. Jaan Krossi romaan ,,Keisri hull" on ajaloolise taustaga ja see on esitatud ühe mehe , Jakob Mätliku päevaraamatuna. Teoses esitatud nimed ja andmed on enamuses leidnud ka kinnitust, mistõttu võib pidada seda heaks faktikogumiks üle-eelmise sajandi kohta. Olemas oli ka Timotheus von Bock, kelle eetiline eneseteostus viis ta enesehävituse piirile.
*Timo ja Mannteuffel ei saanud omavahel absoluutselt läbi, vaatamata faktile, et Peeter oli Timo õe Elsyga abielus. Lisaks tõstis Mannteuffel Timo, Eeva ja Jakobi majast välja ning nad hakkasid Kivijalas elama. Samuti Mannteuffel kirjutas kaks korda kuus kindralkubernerile Timost ettekandeid ning kuna ta teadis, et Timo olevat jälle kirjutama hakanud, siis ta tahtis neid kirjutisi näha, mida Timo jälle omakorda ei lubanud. Niimoodi nuhkis Peeter Timo asjades kui Timot ennast kohal ei olnud. Lisaks ei tohtinud Timo mitte kuskile ilma Peetri loa ja kohalviibimeseta minna, mis takistas neil põgeneda. *Timo sai oma pojaga hästi läbi kui ta väike oli ja kui ta polnud veel keisrliku käsuga lütseumi õppima läinud. Kuid kui Jüri suureks sai, siis nende suhted ei olnud enam väga soojad. Jüri ei olnud enam keisri vastu, sest tundis, et see oleks tänamatu tegevus. Pärast isa käsikirja lugemist ütles ta:
Nagu ka teised poisid. Kätlin ja Reena sõitsid uuesti linna,kuid Anni üllatuseks ilmus kohale uus seltskond-Rita vend Anti oma sõprade ja sõbrannadega.Siit alggas nii-öelda ,,lõbus elu".Peeti pidusid,tantsiti,suitsetati,joodi.Ann oli armunud Timosse. Ühel õhtul korraldati saunapidu.Kui kõik olid kordamööda saunas käinud,läksid Ann ja Timo veel puid alla panema-juhuks,kui keegi peaks tahtma veel sauna minna.Seal saunas kaotas Ann oma süütuse seksides Timoga.Ta tundis,et armastab Timot,ega mõistnud,et poiss peale seksi temalt midagi muud ei soovinudki.Kui nad uuesti õues lõkke ääres istusid,tundis Ann kärsahaisu.Saun oli põlema läinud.Tulekahju suutsid nad tänu Villemile kustutada,kuid saunas magas Kerli,kellele tuli nüüd kiirabi kutsuda.Õnneks jäi tüdruk elama. Edasi läks elu veidi rahulikumaks.Seda eelkõige sellepärast,et Anti sõitis linna raha hankima ja Rita oli endale mingid uued sõbrad leidnud ning käis nüüd tihti nende juures
Aga igatahes: ma hakkan Timo valikut mõistma“ (lk 101). Eelkõige Samas kui Timo vangis oli tema valmis ka majapidamistöid tegema, riideid pesema jne, talurahvasse suhtus ta nagu kõikidesse teistesegi. Timoga koos oli Eva teistsugune, õrn, haavatav ja armunud – „… risti minu ja arsti vahelt läbi hõõgasid need kaks teineteisele oma suurt armastust, varjamatult, üle laua“ (lk 22). Ta oliTimo mõttekaaslane, aga samas oli ka palju asju, milles ta teisel nõul oli. Timot otsides oli Eva väga sihikindel, ei kahelnud, kui tuli vastu võtta otsuseid või kedagi paluda, isegi kui see teistele ei meeldinud või peeti seda ebasündsaks – „Ja teie proua õde meeldib mulle koguni üliväga. Tema on tõeline naine ja tõeline aristokraat. Aga seesinane asi, mille pärast tema minu jutule tulnud – see meeldib mulle palju vähem“ (lk 135). Eevat süüdistati ka selles, et tema Timole valitsusevastased mõtted pähe pani, sõimati sõnniku sigitiseks (lk 69).
kui rikas mees võtab endale talutüdrukust vaese naise naiseks. Kuid Timo sellest ei hoolinud. Ta suhtus oma naisesse lugupidavalt ning toetas teda alati. Kuigi minu meelest oli Timo natukene egoist, sest samal ajal kui ta naine ootas last, läks tema vangi, kuigi oleks võinud vangast pääseda lihtsalt vabandades. Kuid tema jäi on põhimõtetele kindlaks ning istus 9 aastat vangas. Samal ajal ootas Eeva Timot ning kasvatas nende poega Jürit. Timo sai vanglast välja alles siis, kui tuli uus keiser, kes kulutas ta hullumeelseks ning Timo pidi olema mõisas koduarestis. 3. Ma arvan, et tema eesmärk oli midagi muuta valitsevas riigikorras ning samuti ka ühiskonnas. Ta oli inimene, kes tahtis, et ühiskonnas oleks võrdsus, ning oli nõus selle eest loobuma oma vabadusest. Ta tahtis, et tema ideed midagi maksaks ning muudaksid ühiskonna paremaks.
1.Romaanis kirjeldatakse täpselt maaelu ja eestlaste igapäevaseid toiminguid. Tegevustik kujutab meie rahvust ja traditsioone 19. sajandil. Samas on raamat ka rahvusvaheline, sest kirjutatud on Napoleoni sõdadest ja sellel ajajärgul maailmas toimuvast. Samuti on tegevus tihedalt seotud Venemaa sündmustega. Teose alguses oli troonil Aleksander, lõpus Nikolai. 2. Tegelane Jakob Mätlik romaani aluseks on tema päevaraamat. Ta oli Eeva vend, kes aitas Eevat ja Timot nii palju kui sai. Tema oli üksneist, kes organiseeris ka Timo ja tema perekonna põgenemist, mis aga ometi ära jäi. Laming oli mõisavalitsejast keisri nuhk. Tema ülesanne oli keisrile ettekanda Timo olukorrast. Laming ise väitis, et oli sinna ilmunud mingite mõtetute asjaajamiste pärast, aga kahtlus oli, et ta tuli nende samade paberite pärast, mis Timo oli kirjutanud . Laming oli ka Timotheus von Bocki oletatav mõrvar.
jääb värviks, mida Timo välimuse iseloomustamisel sageli kasutatakse. Maire Jaanus on tähelepanu pööranud võtmesümboolikale: Schlüsselburgi vanglas taotakse Timol võtmega (sks Schlüssel) hambad välja: "Võti surutakse Timo suhu, et see lukku keerata, sundida vaikima tema kõnet, mõtteid ja tundeid. [---] Suhu keeratud võtme sümbol tähistab Timo kahekordset vangistamist, füüsilist ja verbaalset." Jakob iseloomustab Timot kui inimest, kes teeb välgukiirusel saatuslikke plaane ja lahvatab neist silmapilk põlema (lk 17). Ta ei lase ennast katkestada (lk 39), ei armasta viivitamist (lk 41), on pea ebainimlikult korrektne (lk 86) ja absoluutselt aus (lk 169). Ausus on omadus, mis eesti kirjandusteostes tavaliselt mõisnikule osaks ei saa. Harilikult on nad vaid iseenda õiguste eest väljas olevad kombineerijad, nagu näiteks Gertrude von Tiesenhausen "Rakvere romaanis".
ladina ja eesti keeles, et vangivalvurid aru ei saaks (sellele järgneski hammaste sisselöömine). Teost lugedes selgub peagi ka pealkirja tähendus. Kui Timo vabaneb, kuulutatakse ta hulluks ja tema järel hakkab valvama uus mõisavalitseja Mannteuffel. Küsimus on aga selles, kas Timo tõesti läks maa-aluses kongis hulluks või ta ainult mängib hullu. Jakob arvab, et mängib. Ometi ütleb Timo Jakobile:" Minu probleem on selles, et Kitty (st.Eeva) arvab, et olen terve mees." Timot hinnati kui järjekindla mõtlemisega ja absoluutselt ausat meest. Sellisena ei saanud ta edasi elada oma mõisas Viljandimaal- Vene riigis. Tal on võimalik välismaale põgeneda, kuid ta ei tee seda, öeldes, et välismaale lähevad ainult need, kes tahavad enese eest kätte maksta. ,,Kes midagi tahab, jääb koju. Minu jaoks on ainuõige olla seal, kus mind sunnitakse olema- kui raudnael keisririigi ihus." Ometigi lõpeb Timo elu traagiliselt
ladina ja eesti keeles, et vangivalvurid aru ei saaks (sellele järgneski hammaste sisselöömine). Teost lugedes selgub peagi ka pealkirja tähendus. Kui Timo vabaneb, kuulutatakse ta hulluks ja tema järel hakkab valvama uus mõisavalitseja Mannteuffel. Küsimus on aga selles, kas Timo tõesti läks maa-aluses kongis hulluks või ta ainult mängib hullu. Jakob arvab, et mängib. Ometi ütleb Timo Jakobile:" Minu probleem on selles, et Kitty (st.Eeva) arvab, et olen terve mees." Timot hinnati kui järjekindla mõtlemisega ja absoluutselt ausat meest. Sellisena ei saanud ta edasi elada oma mõisas Viljandimaal- Vene riigis. Tal on võimalik välismaale põgeneda, kuid ta ei tee seda, öeldes, et välismaale lähevad ainult need, kes tahavad enese eest kätte maksta. ,,Kes midagi tahab, jääb koju. Minu jaoks on ainuõige olla seal, kus mind sunnitakse olema- kui raudnael keisririigi ihus." Ometigi lõpeb Timo elu traagiliselt
inimlikumaks" (lk 31), kuid hall jääb värviks, mida Timo välimuse iseloomustamisel sageli kasutatakse. Maire Jaanus on tähelepanu pööranud võtmesümboolikale: Schlüsselburgi vanglas taotakse Timol võtmega (sks Schlüssel) hambad välja: "Võti surutakse Timo suhu, et see lukku keerata, sundida vaikima tema kõnet, mõtteid ja tundeid. [---] Suhu keeratud võtme sümbol tähistab Timo kahekordset vangistamist, füüsilist ja verbaalset." Jakob iseloomustab Timot kui inimest, kes teeb välgukiirusel saatuslikke plaane ja lahvatab neist silmapilk põlema (lk 17). Ta ei lase ennast katkestada (lk 39), ei armasta viivitamist (lk 41), on pea ebainimlikult korrektne (lk 86) ja absoluutselt aus (lk 169). Ausus on omadus, mis eesti kirjandusteostes tavaliselt mõisnikule osaks ei saa. Harilikult on nad vaid iseenda õiguste eest väljas olevad kombineerijad, nagu näiteks Gertrude von Tiesenhausen "Rakvere romaanis".
"tuuldub inimlikumaks" (lk 31), kuid hall jääb värviks, mida Timo välimuse iseloomustamisel sageli kasutatakse. Maire Jaanus on tähelepanu pööranud võtmesümboolikale: Schlüsselburgi vanglas taotakse Timol võtmega (sks Schlüssel) hambad välja: "Võti surutakse Timo suhu, et see lukku keerata, sundida vaikima tema kõnet, mõtteid ja tundeid. [---] Suhu keeratud võtme sümbol tähistab Timo kahekordset vangistamist, füüsilist ja verbaalset." Jakob iseloomustab Timot kui inimest, kes teeb välgukiirusel saatuslikke plaane ja lahvatab neist silmapilk põlema (lk 17). Ta ei lase ennast katkestada (lk 39), ei armasta viivitamist (lk 41), on pea ebainimlikult korrektne (lk 86) ja absoluutselt aus (lk 169). Ausus on omadus, mis eesti kirjandusteostes tavaliselt mõisnikule osaks ei saa. Harilikult on nad vaid iseenda õiguste eest väljas olevad kombineerijad, nagu näiteks Gertrude von Tiesenhausen "Rakvere romaanis".
Georg ... oli Timo vend, kes kontakteerus kindral Plutaloviga, et kohtuda oma vennaga. Tema Sveitsi lossis oli palju poole põgenikke. Teose tutvustus: Lugu algab sellega , et üks noormees(Jakob) otsustab tema jaoks tähtsal hetkel pävikut pidama hakkata. Algul räägib , kuidas olud on Napoleoni sõja aeg. On aasta 1827 ning koju vanglast oodatakse tema õe abikaasat Timot. Nad sõidavad selhetkel kodu mõisa... vankris istuvad peale tema veel ta õde Eeva, tema 9 aastane poeg Jüri, teener Käsper, toaneitsi Liiso, kutsar Juhan.... Timo tahab natukene ratsutada. Kui päevad mööduvad siis härra Mettich (Jakob;minategelane) kirjutab ka varem juhtunu kohta , et lugejale rohkem selgust tuua, miks ja milleks mõned asjad on sündinud.Ta alustab kohe päris algusest. Eeva oli alamklassist päritoluga talutüdruk, kes soovis väga 14-aastaselt minna Võisiku
1. Jakob hakkab päevikut pidama. Alustab aastast 1827, kui Timotheust oodatakse vanglast tagasi. 2. Jakob jutustab varasemast: Eeva mehelesaamine. Eeva ja Jakobi harimine. Timo ja Eeva abielluvad Peterburis. 3. Jakob kirjeldab elu Võisikul koos Eeva, Timo ja doktoriga. Jakob hakkab Jettele järeleaitamistunde andma. 4. Eeva, Timo ja Jakob külastavad krahv Pahlenot, et arutada välismaale põgenemist. 5. Jakobil ja Jettel tekivad teineteise vastu tunded. 6. Timot vahistatakse, kuna Jette isa (=nuhk) oli ta reetnud. Jakob lõpetab suhted Jettega. 7. Timo vend Georg räägib Timole ta võlast, mille taotlus võeti tagasi, niisiis Timo ei peagi võlga tasuma. 8. Jakob kirjeldab olevikku: õemees teatab, et Timo kodu renditakse teisele perele välja. Timo pere saadetakse Kivijala härrastemajja. 9. Kolimise käigus leiab Jakob Timo kirjad keisrile. Timo kirjutab pahameelest riigikorra vastu. 10. Uus pere saabub Võisikule
1. Jakob hakkab päevikut pidama. Alustab aastast 1827, kui Timotheust oodatakse vanglast tagasi. 2. Jakob jutustab varasemast: Eeva mehelesaamine. Eeva ja Jakobi harimine. Timo ja Eeva abielluvad Peterburis. 3. Jakob kirjeldab elu Võisikul koos Eeva, Timo ja doktoriga. Jakob hakkab Jettele järeleaitamistunde andma. 4. Eeva, Timo ja Jakob külastavad krahv Pahlenot, et arutada välismaale põgenemist. 5. Jakobil ja Jettel tekivad teineteise vastu tunded. 6. Timot vahistatakse, kuna Jette isa (=nuhk) oli ta reetnud. Jakob lõpetab suhted Jettega. 7. Timo vend Georg räägib Timole ta võlast, mille taotlus võeti tagasi, niisiis Timo ei peagi võlga tasuma. 8. Jakob kirjeldab olevikku: õemees teatab, et Timo kodu renditakse teisele perele välja. Timo pere saadetakse Kivijala härrastemajja. 9. Kolimise käigus leiab Jakob Timo kirjad keisrile. Timo kirjutab pahameelest riigikorra vastu. 10. Uus pere saabub Võisikule
annaabi.ee 
