Mihhail Bulgakov Meister ja Margarita Ärge kunagi midagi kartke. See on arutu. Fakt on üks kangekaelsemaid asju maailmas. Ärge kunagi ega midagi paluge! Ei kunagi, ei midagi, ja eriti nendelt, kes on teist tugevamad. Nad tulevad ise pakkuma ja annavad kõik ise. Kõik läheb nii, nagu on õige - selle peal püsib maailm. Mihhail Aleksandrovits Berlioz 40ndates, väikest kasvu, tumedajuukseline, ümarik, palja pealaega, sarvraamidega prillid, kirjandusliku ajakirja toimetaja, suurima kirjandusliku ühingu
kõrgemale, kordudes keerukamal, täiuslikumal moel. Vead saavad parandatud. Ajaloo teisel ringil sekkub Afranius/Woland isiklikult ning võtab meistri ja Margarita kaasa. Wolandi sekkumine lõpetab selle liini spiraalse liikumise ning paneb punkti Pilatusele andestatakse ning ta vabastatakse piinadest, Kristus saab päästetud ning armastajad jäävad kokku. Romaan, mis on täis sümboleid, mitmetimõistetavusi, päästab meistri ja Margarita uppuvalt Venemaalt nagu Noa sai päästetud. Bulgakov ei nõustunud muudatustega, mis Venemaal kahekümnendatel-kolmekümnendatel läbi viidi, ta teadis, mis toimus tegelikult, ta nägi selle allakäiku. Ülistati valesid muusasid, valesid väärtusi. Romaan, mille ta kirjutas, pidi olema tema kirjanduslik testament, täis pikitud autobiograafilisi kujundeid, mis pidi kirjeldama maailma läbi tema silmade, ausalt ja valetamata. Tema kirjeldatud revolutsioonijärgne Venemaa, armastajatest mahajäänud, püüdis üles
,,Meister ja Margarita" M. Bulgakov Ivan Nikolajevits Ponõrev- poeet, kes avaldas oma luuletusi Bezdomnõi varjunime all. Ta on 23 a. õlakas, ruugete salkus juustega noormees. Tema iseloomuga oli kõik korras, kuni selle hetkeni kui ta kohtus pargis mehega, kes oli väga kahtlane. Pärast seda muutus tema käitumine ja ta viidi isegi hullumajja. Kui ta kohtus selle välismaalasega varises tema maailm kokku ja tema suhtumine muutus, ta muutus paranoiliseks. Temast saab Meistri järglane.
Ande Andekas-Lammutaja Meister ja Margarita M. Bulgakov ,,Meister ja Margarita" on Bulgakovi viimane teos, mille juurde ta ennem oma surma korduvalt tagasi pöördus, seda täiustas ning lihvis. Ning peab ütlema, et tulemus on igati geniaalne. Tegelikult on raamatusse kokku põimitud kolm lugu ennast Wolandiks nimetava konsultandi ja tema kaaskonna (kass Peemoti, isehakanud tõlk Korovjevi, hirmuäratava Azazello, alasti nõia Hella jt.) seiklused Moskvas, Juudamaa prokuraatori Pontius Pilatuse ning Jesua (e
infoleht Mihhail Bulgakov "Meister ja Margarita" 1) Autor, pealkiri, ilmumisaasta, autori teisi teoseid. Ilmunud 1967, eesti keeles 1968. Mõned autori teised teosed: "Käterätik kukega", "Tuisk", "Tähelööve", "Teraskõri". 2) Mõned olulised faktid autori eluloost, mis toetavad teose mõistmist. Mihhail Bulgavoi kolmas abikaasa, Jelena Silovskaja, oli inspiratsiooniks romaanis Margarita tegelaskujule. Ka Meistri hävinenud käsikiri mängib romaanis olulist rolli - Bulgakov põletas
Peemot suur, must kass, vurrud õieli. Professor Woland pikka kasvu, tumedate juustega, vasakud hambad kroonitud plaatinaga ja paremad kullaga, üks silm must ja teine roheline. 5. Loo peategelase muutumine. Meister oli tõsiselt heatahtlik ja südamlik inimene. Heas lootuses andis ta endast parima, et saavutada midagi suurt ja määravat. See tal ka õnnestus, kuid sellest sai ta ise aru alles pärast pikki kannatusi. 6.Mida autor tahab antud teosega edasi öelda? Minu meelest Bulgakov naeruvääristab tolleaegset situatsiooni. Kuna kirjanik kirjutas antud teose Nõukoguse Liidu ajal, siis selle kriitilise sisu tõttu seda avaldada ei tahetud. Kuid kirjanik oli enda uskumuste juures nii kindlalt, et pigem leppis sellega, et seda ei avaldata, kui muudab enda arvamusi ning kirjutatud teksti. 7. Minu arvamus teosest. Mulle see teos eriti ei meeldinud, sest mulle ei meeldi selliseid võimu võitlused, millega oli loos tegemist
,,Meister ja Margarita" Mihhail Bulgakov Bulgakovi romaani on peetud üheks 20. sajandi parimaks ilukirjanduslikuks teoseks ning üheks tähtsaimaks nõukogude ühiskonna vastaseks satiiriks. Raamatus on kujutatud kolme maailma: Bulgakovi kaasaega, Iidset Jerslaimi ja teispoolsust. Kõigi nende maailmade ühiseks lüliks on saatan. Bulgakov on raamatus kasutanud omapärast võtet, nimelt jutustab autor romaani romaanis. Meister kirjutas romaani Jesuast ja Pontius Pilatusest iidses linnas Jerslaimis. Pilatus lasi Jesua hukata, kuna vastasel juhul oleks ta kaotanud oma koha prokuraatorina. Mees kahetses seda hiljem surmani ning ka pärast seda, kuigi ta lasi Juuda, kes Jesua reetis mõrvata. Pontius Pilatus on arg ja üksik. Ta on samal ajal nii võimu kehtestaja kui ka selle ohver
oli Pontus Pilatuse loo oma, jääb iseenesest mõistevatlt teada vaid autorile endale. Kuid omad tõlgendused on meil kõigil. Kirjandustegelased on kokkuleppinud, et romaanis oli kolm suuremat teemat ühiskond pole veatu, kõikvõimas armastus ja hea (loova) ning halva (hävitava) vastasseis. Mina lisaks sinna veel teema usu kohta, õigemini Kristuse. On ilmselge, et Jesua lugu on äärmiselt sarnane Jeesuse loole, samas on püüdnud Bulgakov jutustada asju nii nagu "nad tegelikult juhtusid". Romaani esimeses peatükis kõneleb kirjandusliku ajakirja toimetaja Berlioz noorele luuletajale Ivan Ponõrevile, et poeem Jeesuse vastu ei peaks rääkima sellest, et ta oli halb, mitte hea, vaid sellest "nagu asjad tegelikult olid" Jeesust polnudki kunagi. Tundub nagu kohe peale Moskvasse ilmumist asub Woland tegema halba, kusiganes ta ka ei liiguks.
annaabi.ee 
50 punkti
~ 9 lehte
1026 laadimist
21 arvamust 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid