Bulgakov "Meister ja Margarita" (21)

MIHHAIL BULGAKOV „MEISTER JA MARGARITA“
Tegevuspaik : Moskva

I peatükk

Tegelased: Mihhail Aleksandrovitš Berlioz – kirjanduse ajakirja toimetaja, MASSOLIT juhataja, Ivan Nikolajevitš Ponõrev e. Bezdomnõi – avaldas luuletusi, kummaline professor
Berlioz ja Bezdomnõi jalutavad pargis , istuvad maha ja arutavad jumala olemasolu üle. Nendega ühineb võõras, kes peab nende väiteid jumala mitteolemasolust väga huvitavateks, kuid ometi jääb enese arvamuse juurde – jumal on olemas. Esimesed 2 venelast on hämmingus ning ei mõista, kellega neil tegu on. Ilmneb, et võõras on professor.

II peatükk

Tegelased: prokuraator Pilatus , surmamõistetu Ješua e. (hüüdnimega) Ha-Nostri + mõned kõrvaltegelased
Prokuraatori ette tuuakse surmamõistetu Ješua, kes kummalisel kombel ravib prokuraatori peavalust terveks ning peab kõiki headeks inimesteks. Teda süüdistatakse alusetult teplimässu ässitamises. Ješua ainsaks süüks on see, et tema sõnul tuleb kunagi keisririigile lõpp (keisri teotamine). Pilatus arutab surmamõistmist koos preestriga: ühe surmamõistetu saab paastupüha puhul vabaks lasta. Pilatus soovib, et selleks oleks Ješua, kuna teise surmamõistetu kuritegu polnud pooltki nii süütu kui Ješua oma. Siiski mõistetakse viimaks süüdi Ješua ja vabaks pääseb Bar-Raban.

III peatükk

Tegelased: Berlioz, Bezdomnõi, võõras, kodutu
Professor lõpetab oma jeesusloo jutustamise ning sõnab, et võib juttu tõestada sellega, et oli ise seal kohal. Berlioz ja Bezdomnõi peavad meest peast segaseks. Professor palub neil vähemalt kuradit uskuda. Berlioz tahab tõttata telefoniposti juurde, et helistada hullumajja, kust siis hullunud professorile järele tuldaks. Ta jookseb, kodutu juhatusel satub ühest väravast sisse, komistab ja kukub trammi ette. Tramm sõidab ta kaelast üle, pea kukub nõlvakult alla.

IV peatükk

Tegelased: Bezdomnõi, professor, regent , süsimust kass , väike tüdruk, duši all naine, habemik
Bezdomnõi nägi Berliozi pea nõlvakult alla veeremist pealt ning oli šokis. Ta jooksis tagasi jõe äärde pingi juurde, kus nad olid enne professoriga vestelnud. Bezdomnõi hakkas teda kuriteos süüdistama, professor ei mõistnud teda. Regent kaitses professorit. Peatselt olid nii professor, regent kui ka süsimust kass teise tänava nurgal ning Bezdomnõi hakkas neid jälitama. Ta kaotas kõik silmist. Otsis professorit kõikjal, käis jões ujumas ning jättis riided habemiku valvata, see aga oli pärast kadunud. Bezdomnõi käis aluspükste väel linnas ringi ja jätkas professori otsinguid.

V peatükk

Tegelased:
Kirjeldatakse MASSOLIT-i maja ning kiidetakse selle restorani. MASSOLITI juhatuse liikmed on närviliselt ootamas Berliozi, teadmata, et too on surnud. Viimaks läksid nad restorani, kus sõid ja tantsisid. Sinna saabus uudis Berliozi surmast, kõik olid ahastuses, asuti matuseid planeerima. Järsku ilmus restorani rõdule aluspükste väel Bezdomnõi, kes utsitas inimesi professorit (konsultant, spioon jne) üles otsima , kuna tema olevat Berliozi mõrvas süüdi. Inimesed üritasid teda rahustada, rääkides, et ta olevat kõigest šokis ja et see on täiesti normaalne. Bezdomnõi ärritus selle peale, tekkis mäss ja mehele kutsuti järgi auto, millega ta toimetati vaimuhaiglasse.

VI peatükk

Tegelased: poeet Rjuhhin, Nikolajevišt (23-aastane), doktor
Rjuhhin jõudis koos Nikolajevitšiga hullumajja. Tuli doktor, kes uuris Nikolajevitši. Alguses teda vaimuhaigeks ei peetud, aga kui Nikolajevitš rääkis neile konsultandist ja et too olevat kohtunud Pontius Pilatusega, siis pandi talle diagnoos: skisofreenik . Nikolajevitš kutsus endale politsei järgi ja tahtis lahkuda, kuid talle tehti uinutav süst ja viidi palatisse. Rjuhhin lahkus hullumajast ning naases restorani, oli juhtunust nördinud.

VII peatükk

Tegelased: Stjopa Lihhodejev e. Stepan Bogdanovitš (Varieteeteatri direktor), Woland (musta maagia professor), näpitsprillidega kõrend, suur must kass, kole punapea Azazello
Varieteeteatri direktor Stjopa ärkas hommikul oma korteris suure pohmelliga, kutsus oma teenindajannat ning Berliozi (temaga jagas korterit ), keegi ei vastanud. Viimaks ajas end üles, tema juurde tuli võõras, rääkis eile õhtul tehtud lepingust, et ta on mitmeks õhtuks palgatud teatrisse mustkunstietendusi andma. Stjopa oli hämmingus, ei mäletanud midagi, kuid kontrollis kõik üle ja kõik oli korrektne . Äkitselt ilmusid nii kõrend kui ka kass, hiljem punapea. Woland ütles, et neil läheb korteris kitsaks ja arvavad , et üleliigne on Stjopa. Stjopa kaotab teadvuse, leiab end muuli lõpust ja küsib seal olevalt mehelt, kus ta on. Mees ütleb, et linn, mis paistab, on Jalta. Stjopa minestab taas,lööb pea vastu kivi ära.

VIII peatükk

Tegelased: Ivan Nikolajevitš, doktor Stravinski
Selgitatakse Ivani olukorda hullumajas. Tema käest uuritakse ta enda minevikku ja ka ta sugulaste minevikku. Hiljem tulevad tema palatisse doktor Stravinski koos oma saatjaskonnaga. Nad kuulavad uuesti Ivani loo ära, Stravinski lubab ta välja lasta, kuid sõnab, et Ivan on paari tunni pärast tagasi haiglas: ta on ju aluspükste väel ja keegi ei usu ta juttu Pontius Pilatusest. Stravinski soovitab tal haiglasse jääda. Ivan jääb ja mõtleb seal kirja politseisse kirjutada. Stravinski on nõus ja ütleb, et Ivanile on hetkel vaja vaid rahu ja kõige paremini saab ta seda just hullumajas.

IX peatükk

Tegelased: korteriühistu omanik Nikanor Ivanovitš, näpitsprillidega kõrend Korovjev, esimehe naine Pelageja Antonovna
Uudis, et Berlioz on hukkunud, levis kulutulena ja kõik tahtsid tema korterit endale saada. Ivanovitš sai tohutul hulgal kirju. Kord läks ta korterisse uudistama ja leidis sealt eest näpitsprillidega võõra. Pärast arusaamatusi tehti leping ning kogu korter , nii Lihhojodevi kui ka Berliozi osa oli nüüd mustkunstniku päralt. Nikolajevitš sai sealt suure rahasumma . Lahkudes kuulis ta veel, kuidas näpitsprillidega võõras helistas politseisse ja rääkis, et korteriühistu esimees tegeleb kahtlaste rahaasjadega. Nikolajevitši korterisse tuli politsei, leidsid ventilatsioonist dollareid ja viisid ta minema. Kui Nikolajevitš tahtis korteriostu lepingut näidata, siis seda enam kohvris ei olnud.
(Miks Nikolajevitš raha ventilatsioonilõõri pani, kui kuulis telefonikõne pealt, et tullakse otsima sealt?)

X peatükk

Tegelased: Varietee finantsdirektor Rimski , Varietee administraator Varenuhha
Rimski ja Varenuhha ootasid teatris Lihhojedovit. Olid hämmingus, said telegramme Jaltast ning mõtlesid, et see pole võimalik, et Lihhojedev Jaltas on. Mõtisklesid ja arutlesid. Varenuhha läks telegramme uurimise tarbeks politseisse viima. teda küll hoiatati telefonitsi, aga ta ei kuulanud. Vahepeal algas kõva äikesetorm ning poolel teel nabiti ta kinni, peksti poolsurnuks ja viidi Lihhojedevi korterisse. Seal ilmus ta juurde näitsik, kes tahtis seda suudelda , kuid edasist Varenuhha ei mäletanud.

XI peatükk

Tegelased: Nikolajevitš
Nikolajevitš püüab oma palatis politseisse kirja kirjutada. Viimaks ta mõistab ja arutleb, et miks ta üldse Berliozi surma peale nii närvi läks, kui ta viimast pea ülse ei teadnud . Äkitselt ilmus rõdule üks must kogu.

XII peatükk

Tegelased: Rimski, konferansjee Žorž Bengalski, mustkunstnik Woland, Wolandi abilised näpitsprillidega Fagott ja must kass Peemot , Moskva teatrite Akustikakomisjoni esimees Arkadi Apollonovitš Semplejarov
Toimub Wolandi etendus. Rimski sellest eriti huvitatud ei ole. Eelnevalt esinevad jalgratturid soojendusesinejatena. Järgnevalt tulevad lavale Woland ja ta 2 abilist, peatselt Woland aga lahkub . Tehakse erinevaid trikke: kaardipakkide ja rahaga, raiutakse Bengalski pea otsast ning pannakse tagasi. Semplejarov soovib, et trikid avalikustaks, kuid seepeale avalikustatakse hoopis tema armusuhe. Etendus saab läbi.

XIII peatükk

Tegelased: Bezdomnõi, külaline mujalt palatist- meister
Bezdomnõi palatisse ilmus võõras, kes huvitus väga Bezdomni siiasattumise loost . Bezdomnõi rääkis talle kõigest, võõras uskus teda ja oli väga põnevil. Vööra arvates oli Bezdomnõi kohatud professor saatan. Võõras nimetas end meistriks ning pidas kokkusattumuseks, et nende mõlemate lugusid seob Ponitus Pilatus, nimelt kirjutas meister kunagi temast. Meister rääkis Bezdomnõile ka oma loo, kuidas tutvus oma elu armastusega, kuidas kirjutas Pontius Pilatusest ning kuidas sattus hullumajja, kuna kartis pea kõike. Õhtu lõpuks külaline kadus Bezdomnõi palatist.

XIV peatükk

Tegelased: Rimski, Varenuhha, naise vaim
Rimski oli pärast etendust oma kabinetis ning mõtles juhtunu üle. Ta nägi tänaval naisi, kes olid etenduselt tulnud ja poolpaljad – etenduselt saadud kleidid olid kadunud. Rimski juurdles ka Lihhodejevi juhtumi üle. Peatselt ilmus tema kabinetti Varenuhha, kes seletas, et Lihhojedev ongi Jalta nimelises kõrtsis, mitte päriselt Jaltas. Äkitselt tuli ilmsiks, et Varenuhha ei olegi päriselt tema ning akna taha ilmus naise vaim. Läks võitluseks, Rimski põgenes Leningradi rongile.

XV peatükk

Tegelased: Nikanor Ivanovitš
Ivanovitš satub esmalt ühte asutusse ja seejärel Stravinski hullumajja. Esimeses räägib ta kogu oma loo, et talle keerati vingerpussi ja et kahtlane korter tuleks kohe üle vaadata. Nii tehtigi, kuid eest ei leitud kedagi.

XVI peatükk

Tegelased: Ješua, Levius, hukkajad
Räägitakse Ješua ning veel kahe mehe teest Kolgatale ning nende hukkamisest. Tuuakse esile Leviuse meeleheide, et ta ei saa Ješuat päästa. Levius kaotab usu jumalasse. Pärast surmamist toob ta Ješua risti pealt alla ning toimetab ta minema.

XVII peatükk

Tegelased: teatri raamatupidaja Vassili Stepanovitš, komisjoni esimeesProhhor Petrovitš, esimehe sekretär Anna Ritšardovna, filiaali sekretär
Teatri raamatupidaja asub eilse etenduse tulusid ära viima. Esmalt tahab neid viia komisjoni esimehele, kuid ilmneb, et seal asutuses on paras segadus. Kõik inimesed on paanikas, sekretär kaasaarvatud. Juhtus selline lugu, et Petrovitši juurde ilmus vastuvõtule üks kass, keda esimees needis, et kurat teda võtku, kuna kass ilmus ilma aega kinni panemata. Kass oli needmisega nõus ja peatselt juhtuski, et esimehe pintsak oli alles, kuid teda ennast mitte. Ta oli muutunud nähtamatuks, kirjatööd tegi nähtamatu olevus pintsaku sees edasi. Sealt suundus Stepanovitš filiaali raha ära andma. Seal oli samuti kummaline lugu juhtunud. Sekretär jutustas Stepanovitšile kogu loo, et sinna ilmus keegi koorijuht näpitsprillides ning kuna ülemusele meeldib igasuguseid ringe korraldada, siis nüüd tehti n-ö kooriring. Sellest ajast peale kõik laulavad oma kabinetis ning järgi ei jäta. Siiski õnnestus raamatupidajal lõpuks raha vastuvõttu toimetada. Seal aga ilmnes , et raha oli läbisegi kokku pandud erinevatest valuutadest: USA dollarist kuni Eesti kroonini. Stepanovitš arreteeriti.

XVIII peatükk

Tegelased: Maksimilian Andrejevitš Poplavski – Berliozi tädimees (ökonomist-planeerija), Varieteeteatri einelauapidaja Andrei Fokitš Sokov, doktor Kuzmin
Berliozi tädimees sõitis Kiievist Moskvasse, et pärida Berliozi korter. Taas toimusid kummalised juhtumised maagi korteris ning Poplavski kiirustas sealt minema. Ta oli tark mees ja politseisse ei teatanud, sest niikuinii poleks teda keegi seal uskunud. Ka Sokov läks korterisse, et uurida, mida tähendas maagi eilne rahaetendus, sest raha muutub hiljem millekski muuks. Ka tema lendas sealt peatselt välja ning tagasi ei läinud. Korterist sai ta ennustuse, et ta sureb üheksa kuu pärast maksavähki. Seetõttu lippas ta doktor Kuzmini poole kontrolli. Kuzmin ei mõistnud, kes sai patsiendile sellise diagnoosi panna ning sõnas, et hetkel tal küll vähki pole. Sokov tasus doktorile ning läks minema. Seejärel hakkasid kliinikus toimuma imelikud asjad – arst leidis, et raha oli moondunud pudelisiltideks, tema kabinetis oli kassipoeg koos piimakausiga, tema kabinetis lendas ringi kummaline lind. Professor palus endale kaanid saata ning istus hiljem murest murtuna oma kabinetis, seltsiks professor Bouret.

XIX peatükk

Tegelased: meister, Margarita Nikolajevna, toatüdruk Nataša, kihvaga punapea Azazello (kuradi käsilane), kriitik Latunski
Peatükk tutvustab Margarita Nikolajevnat, meistri armastatut. Naine igatseb meistrit, kardab , et viimane on surnud. Meenutab teda. Läheb parki ja istub pingile, kus nad istusid kunagi koos. Temast möödub Berliozi matuserong ning äkitselt on tema kõrval Azazello, kes meelitab ta Wolandi juurde õhtusöögile, öeldes, et saab midagi meistrist teada. Annab naisele kaasa ka kullast topsiku sees oleva kreemi, millega käseb terve keha kokku määrida ning siis kümne paiku õhtul telefoni juures olla. Margarita nõustub ja tõttab minema.

XX peatükk

Tegelased: Margarita, Nataša, Nikolai Ivanovitš
Margarita hõõrus enda nägu Azazello antud kreemiga ning muutus pea 10 aastat nooremaks. Ta määris seda ka kehale ning seetõttu muutus ta õhkkergeks ja tõusis õhku. Ta meeleolu muutus ning ta oli õnnelik. Ta kirjutas abikaasale kirja, et lahkub ta juurest. Peatselt pärast telefonikõne lendas ta luuaga aknast välja kohtumispaika.

XXI peatükk

Tegelased: -,,-
Margarita lend linna kohal. Ajutine sissepõige Latunski korterisse, mille ta vihast segi pööras, kuna Latunski takistas meistril oma karjääri teha. Hiljem kohtub oma lennul toatüdruku Natašaga ning Nikolai Ivanovitšiga, kes olid samuti võlukreemi kasutanud. Lõpuks jõuab Margarita metsa, kus erinevad metsaasukad teda suursuguselt vastu võtavad ja nimetavad teda kuningannaks. Margarita saadetakse lendavas autos Moskva poole teele.

XXII peatükk

Tegelased: Margarita, Woland, Peemot, Azazello, Fagott
Margarita jõuab pärale Wolandi korterisse, imestab selle suuruse üle. Kohtub mustkunstniku abiliste Peemoti ja Fagotiga ning taaskord Azazelloga. Margaritale räägitakse, et on tulemas Wolandi iga-aastane ball ning et tal on seal kaaslaseks/peo perenaiseks alati Margareta -nimeline tütarlaps. Palutakse teda perenaiseks. Ta nõustub.

XXIII peatükk

Tegelased: -,,-, balli külalised
Margarita viidi ballile , kus ta kohtus erinevate balli külalistega. Kõik külalised olid surnud, kuid ärkasid ballisaali jõudes ellu. Viimaks ilmus Woland öösärgis koos külalisega,kes oli elus. Woland nimetas teda nuhiks ning ta tapeti . Pärast külalise vere joomist muutus Wolandi rüü ballirüü taoliseks ning ta käskis verd juua ka Margarital, mida naine ka tegi. Margarita sattus ukse juurde, millest ta sisse astus.

XXIV peatükk

Tegelased: Margarita, Woland, Peemot, Korovjev, Azazello, meister, Aloizi Mogarõrtš, teenijatüdruk Hella , koduabiline Nataša, Margarita naaber Nikolai Ivanovitš, Varenuhha
Toimub ballijärgne õhtusöök Wolandi juures. Süüakse, juuakse. Margarita hakkab ära minema ning mõtleb, et imelik, kuna kõiki jätab see nagu külmaks. Siiski Woland peatab teda ja palub naisel öelda, mida too tänutäheks soovib. Esmalt soovib ta,et mingilt naiselt võetaks ära see rätik, millega ta oma lapse lämmatas. Seejärel soovib ta oma meistrit tagasi. Meister ilmubki äkitselt nende juurde, Margarita on õnnelik. Woland taastab Pontius Pilatuse käsikirja, kuna tahab seda lugeda. Meister piinleb, kuna ta arvab , et see raamat on talle hukutav. Woland lubab raamatule veel suuri tegusid . Margarita soovib tagasi minna sinna keldrikorterisse, kus meister enne elas ja kus nad õnnelikud olid. Woland ja ta abilised korraldavad selle võimaluse. Korter võetakse Aloizi Mogarõtšilt ära. Tuli ka välja, et Wolandi abilised tapsid meistrit kritiseerinud Latunski ära. Woland laseb vabaks ka Nataša, Nikolai ja Varenuhha. Margarita ja meister hakkavad end minekule seadma. Woland annab Margaritale kaasa kullast hobuseraua, mis tal trepikojast taskust kukub. Annuška, kes oli „süüdi“ Beriliozi mõrvas, leiab selle ja tahab endale jätta. Vägivallaga võetakse see temalt ära ja antakse Margaritale tagasi. Peatselt ongi Margarita ja meister tagasi keldrikorteris, meister magab ning Margarita loeb heldimustundega Pontius Pilatust.
(Kes see naine oli?)

XXV peatükk

Tegelased: Prokuraator, külaline – salateenistuse ülem
Katkend Pontius Pilatusest.
Pärast hukkamist algas torm . Prokuraator ootas salateenistuse ülemat. Peatselt külaline saabus ja hakati sööma, jooma. Prokuraator uuris hukkamise kohta ning palus laibad kohe maha matta. Samuti palus ta ka Juudast Kiriafist valvata, kuna ta teadvat, et Juudast soovitakse tappa veel samal ööl. Külaline kahtles tapmises, kuid oli siiski nõus ülesannet enda peale võtma. Prokuraator Pilatus palus matmise ja Juuda kohta endale hiljem teada anda. Külaline andis oma sõna ning lahkus käske täitma.

XXVI peatükk

Tegelased: Pontius Pilatus, salateenistuse ülem Afranius, Niza, Jeesua
Afranius läks ühe naise ehk Niza poole. Rääkis temaga veidi aega ja siis lahkus. Mõne aja pärast lahkus ka Niza majast. Teel kohtas ta Jeesuat, kes tundis huvi, kuhu naine läheb ning pakkus end kaaslaseks Nizale. Naine palus endale järgneda. Jeesua läks sinna, kus ta naisega kohtuma pidi, kuid seal pussitati ta surnuks . Veel toimetati Kiriafi paleesse teade Jeesua surma kohta. peatselt naases Pilatuse juurde Afranius, kes teatas, et Juudas on tapetud . Ta teatas ka, et kõik hukatud on maha maetud , kuid ühte neist esialgu ei leitud. Hiljem nõuti laip Leviuse käest siiski välja. Pontius soovis Pilatust näha ning palus ta enda teenistusse. Levius keeldus ning lubas, et tapab ühel päeval Jeesua. Pilatus sõnas selle peale, et too olevat hiljaks jäänud, kuna Pontius olevat ta juba tapnud .

XXVII peatükk

Tegelased: Margarita, meister, Varieteeteatri Akustikakomisjoni esimees Arkadi Apollonovitš Semplejarov jne, kes kõik kokkuvõttes mainitud
Oli varajane hommik ning Margarita heitis magama. Samal ajal käis teatris tihe töö ja arutelu Wolandi etenduse üle. Otsiti taga kadunud mehi ning nad ka leiti: Prohhor Petrovitš ilmus oma pintsaku sisse sama kiirel tagasi kui ta sealt kadus, Rimski leiti hotelli luksustoa kapist, Lihhodejev olevat Jaltast lennukiga Moskva poole teele asunud , ainult Varenuhha jäi kadunuks. Püüti selgust leida ka varastatud Berliozi pea loole. Üks uurijaist suundus Ivan Bezdomnõi juurde hullumajja. Uurija sai väärtuslikku infot ning veendus, et Berlioz hüppas/kukkus trammi alla hüpnoosiseisundis. Prooviti kontakti saada isikutega, kes korteris nr 50 elasid, kuid neid polnud kunagi kodus. Lennukiga saabus Moskvasse Varieteeteatri direktor Lihhodejev. Tema käest saati samuti kasulikku infot ja tõdeti, et süüdlast on raske püüda. Leiti ka Varenuhha, kes arreteeriti ja toimetati uurijate ette. Nii Varenuhha ja Rimski andsid oma tunnistuse, esialgu valetades, kuid hiljem tõde rääkides. Mehed palusid end soomustatud kambrisse toimetada. Järgnevalt andis tunnistust Annuška, ta rääkis leitud hobuserauast, lendavatest meestest ja dollareist. Tunnistas ka Nikolai Ivanovitš, kes rääkis Margaritast ja Natašast, lendamisest ning ballist. Uurijad asusid Margaritat ja Natašat otsima. Samas kuuldi, et korteris nr 50 olevat elumärke kuuldud . Erirühmad asusid korteri poole teele, et seal elajad arreteerida. Peemot ja Korovjev võtsid asja rahulikult . Kui politsei korterisse sisse jõudis, olid kõik peale Peemoti kadunud. Peemot tulistas politseid ning kukkus kogemata kaminasimsilt alla. Ta jõi bensiini ning oli taas ergas ja aktiivne. Äkitselt ilmus aga kogu Wolandi seltskond välja ning sõnasid, et peavad laupäeva tõttu minema hakkama. Enne minekut pani Peemot korteri põlema ning politseitrupp jäi põlevasse korterisse. Korteri seltskond lendas aknast välja.

XXVIII peatükk

Tegelased: Korovjev, Peemot, restorani sisseastujaid ülesmärkiv Sofja Pavlovna, restorani šeff Artšibald Artšibaldovitš, Petrakova ja Petrakov
Korovjev ja Peemot seisid Gribojedovi maja ees ja tahtsid selle maja restorani külastada. Alguses ei lasknud Sofja neid sisse, kuna neil puudus liikmekaart, šeff Artšibald käskis nad aga sisse lasta. Šeff kostitas neid parimate paladega, mida Petrakov ja Petrakova kadedalt silmitsesid. Artšibald läks ühel hetkel „külaliste steigile ise pilku peale heitma“, kuid tegelikult suundus laoruumi ning võttis sealt kaks balõkki. Ta läks terrassile tagasi. Äkitselt ilmusid restorani rõdule kolm politseinikut ja tulistasid Korovjevi ja Peemotit, need aga haihtusid õhku. Tulistatud kohast tekkis aga hoopis tulekahju. Restrorani külalised põgenesid.

XXIX peatükk

Tegelased: Azazello, Woland, Peemot, Korovjev, Levius Matteus
Azazello ja Woland olid Moskva ühe kõrgema maja katusel ja vaatasid linna. Äkitselt ilmus nende juurde Matteus Levius palvega, et Woland viiks meistri endaga allilma kaasa, sest vaid seal saavat viimane rahu. Ta palus ka meistrit õnnelikuks tegeva ja tema pärast palju muret näinud naise kaasa võtta. Woland saatis Azazello seda käsku täitma. Ilmusid Korovjev ja Peemot ning palusid käske, mida täita. Neid ei olnud Wolandil enam anda, aga ta sõnas, et varsti asuvad nad teele.

XXX peatükk

Tegelased: meister, Margarita, Azazello
Azazello läks Margarita ja meistri keldrikorterisse sõnumiga, et Woland soovib nendega jalutada. Mõlemad olid nõus. Azazello tõi kaasa ka veini, mida neile pakkus. See vein mürgitas Margarita ja meistri, nad surid ja asusid põrgu poole teele. Enne käisid nad veel läbi vaimuhaiglast, kus meister jättis Ivanuškaga hüvasti ning soovitas Ivanuškal meistri raamatut edasi kirjutada. Kui Margarita ja meister olid lahkunud, palus Ivanuška õel Praskovja Fjodorovnal öelda, mis juhtus kõrvalpalatis oleva mehega just. Õde vastas, et viimane suri. See oli meister.

XXXI peatükk

Tegelased: kogu Wolandi seltskond, meister ja Margarita
Azazello jõudis koos meistri ja Margaritaga künka servale, kus Woland koos kambaga neid juba ootasid. Woland andis meistrile võimaluse linnaga hüvasti jätta ning seejärel asusid kõik koos teele.

XXXII peatükk

Tegelased: Woland oma kaaskonnaga , meister, Margarita, Pontius Pilatus
Seltskond lendab põrgu poole. Mida pimedamaks läheb, seda rohkem kõik muutuvad. Inimeste küljest kaovad pettused ning kogu seltskonna välimus muutub drastiliselt. Ühel hetkel nad peatuvad ning näevad Pontius Pilatust kuuvalgel koos koeraga istumas. Meister laseb ta vabaks. Woland jätab meistri ja Margaritaga hüvasti ning asub oma kaaskonnaga uuesti teele. Meister ja Margarita kõnnivad oma igavese kodu suunas.

Epiloog

Elu Moskvas pärast saatana ja tema käsilaste lahkumist . Kahtlustati kõiki musti kasse ning peeti kinni inimesi, kellel oli käsilastega sarnased nimed. Mõningad uskusid, et saatan on nende linna külastanud, mõningad mitte. Uurijad tegelesid siiski juhtumi uurimisega. Arvati, et tegu oli kindlasti hüpnotiseeri-jatega ning et ühtegi musta kassi polegi olemas olnud, et neid trikke mängis Korovjev. Jõuti selgusele, et näites Lihhodejev hüpnotiseeriti ning Jaltas ta kindlasti ei käinud. Kõige süüdlaseks peeti Korvjevit, ka Margarita ja Nataša kadumises. Bengalski lahkus Varieteest, Varenuhha oli inimeste seas armastatud , Lihhodejev sai Rostovis gastronoomiakaupluse juhatajaks, Rimski andis teatrisse sisse lahkumisavalduse ning läks nukuteatrisse, hiljem määrati ta seentevarumispunkti juhatajaks, Aloizi Mogarõtš sai koha Rimski asemele- Varietee finantsdirektor, Andrei Fokitš suri maksavähki (nii nagu Woland ennustas). Ivan Nikolajevitšist sai Ajaloo ja Filosoofia instituudi töötaja, ta istub kevadpühiti Patriarhi tiikide ääres. Kuu muutis teda rahutuks. Käib aknavõre taga ühte meest vaatamas, kes on samuti kuusse süvenenud – Nikolai Ivanovitš. Kui Ivan Nikolajevitš koju pöördub, teab tema naine, et peab öösel meed arstima, kuna viimane muutub rahutuks ning ärkab karjatusega. Pärast arstimist aga magab rahulikult. Naine teab, et on raskelt haige mehega seotud. Nikolajevitš näeb unes Pontius Pilatust koos Levius Matteusega (?) jutustamas. Näeb ka meistrit ja Margaritat. Hilisem uni on täidetud kuuvalgusega. Kuni järgneva täiskuuni sarnased unenäod teda ei häiri.