Teos räägib ühes puuraiduri vaeses peres elavast kahest lapsest, poisist ja tüdrukust, kes peale ühte toredat unenägu vaatavad maailma hoopis positiivsema pilguga, kui varem. Puuraiduri poeg Tyltyl ja tütar Myltyl lähevad jõuluööl haldja käsul sinilindu otsima, kes pidavat kõigile õnne tooma. Eelkõige nad lähevad sinilindu otsima haldja tütrele,kes on haigestunud ning keda saab vaid sinilind ravida. Lastele on saatjateks sel retkel loomad ja esemed, kellele haldjas annab hinge ning inimese välimuse Vaese puuraiuja lapsed satuvad erinevatesse imelistesse seiklustesse, et leida Sinilind Haldjas saatis poisi ja tüdruku Mälestustemaale, kus on kõik surnud. Nende ülesandeks oli otsida Sinilind ja tuua see haldja tütre ravimiseks. Jõudes
Puuraiduri lapsed - kümneaastane Tyltyl ja tema väike kuueaastane õde Mytyl - elavad vaesuses ja puuduses. Lapsed vaatavad jõuluõhtul, kuidas rikaste lapsed kooke söövad ja tantsivad. Tyltili ja Mytyli jõuluvana jääb sel aastal tulemata, nende taadike Tyl pole tormise ilma tõttu tööle saanud ja memmeke Tyl pole seetõttu jõuluvanaga kõnelemas käinud. Lapsed on õnnelikud teiste õnnegi nähes, nad rõõmustavad ja tantsivad. Tuleb haldjas Berulune ja kutsub lapsi endaga kaasa sinilindu otsima, et oma haiget last sellega rõõmustada. Tyltyl sab võluteemandiga kübara, mille abil saab ta ajas edasi ja tagasi liikuda ning näha asjade hinge. Kõik asjad elustuvad, isegi tunnid tulevad kelle uksest välja ja Tyltyl tantsib oma elutundidega. Lastega koos asuvad teele Valgus, Leib, Suhkur, Tuli, Koer Tylo ja Kass Tylette. Viimasest saab reetur, kes asub laste suurima vaenlase Öö teenistusse. Rännakul satuvad lapsed Minevikumaale
Lapsed jäävad rahulikult magama, AGA SIIS tungib luukide vahelt valgus sisse ja süütab lambi laual. Lapsed ärkavad üles. (METAFOORILINE ÄRKAMINE?? Sest see valgus süütab lambi värk on kahtlane) Lapsed vaatavad aknast välja, mis lossis toimub ja mängivad, et ka nemad söövad kooke, mida lossilapsed süüa saavad. Järsku koputab keegi uksele ja sisse tuleb väike vanaeit rohelise mütsiga. Küürakas, lombakas, ühe silmaga. Räägib, kuidas tema väike tütar on haige ja ta otsib sinilindu, kes tooks tütrele õnne. Lapsed saavad aru, et see on haldjas (Berylune) ja Tytyl samastab teda nende naabrinaisega, kes näeb sarnane välja ja kelle tütar on samuti haige. Haldjas aga tahab neid saata sinilindu otsima. Kui haljas uurib, mida lapsed tegid, ja kuuleb, et nad mängisid, et sõid kooke, on ta üllatunud, et lapsed ei ole lossilaste peale kadedad. Lapsed aga ütlevad, et nad on ju rikkad ja seal on nii ilus. Seepeale ütleb haldjas "Siin on just
Nad räägivad , et sel aastal ei jõudnud nende ema Jõuluvanale kingisoove edastada. Tyltyl ja Myltyl vaatavad aknast rikaste naabrite pidu ning tunnevad sellest rõõmu. Nad mängivad, et söövad kooke, mida nad rikaste juures näevad. Lapsed kuulevad koputust ning arvavad, et see on isa. Sisse astub aga hoopis rohelistes riietes ja punase mütsiga haldjas, kes soovib laulvat rohtu ja sinist lindu. Tema tütar on haige ning tema ravimiseks on vaja Sinilindu. Haldjas annab Tyltylile rohelise mütsi, mille külge on kinnitatud Teemant. Kui poiss seda keerab saavad kõik toas olevad asjad ja loomad hinge.Mõne aja pärast kuulevad nad taas koputust. Asjade tagasimuutmiseks peab Tyltyl taas Teemanti keerama, kuid ta teeb seda liiga kiiresti ning mõned esemed ning Kass ja Koer ei jõua tagasi muutuda. Need asjad (Kass, Koer, Suhkur, Piim, Leib, Valgus, Tuli ja Vesi) tuleb teekonnale kaasa võtta
Tytyli 6-aastane õde Mytyl oli arg, iga väiksemgi pisiasi võis teda nutma ajada, kuid sellest hoolimata armastas ta kõige rohkem koera. Ühel ilusal varajasel hommikul tuli pereukse taha koputama haldjas Berylune, kes kandis peas punast kottmütsi ja oli riietunud üleni rohelisse. Ta oli lombakas ja ühe silmaga. Lastele meenutas Berylune nende naabriproua Berlingoti. Berlynel oli kodus tütar haigestunud, selleks et teda terveks ravida, oli tal vaja sinilindu, mis pidi õnne tooma. Haldjas kinkis Tytylile kübara teemanditega, mis pidi näitama elu unistust ning keegi ei näinud seda kui see tema peas oli. Haldjas saatis poisi ja tüdruku Mälestustemaale, kus on kõik surnud. Nende ülesandeks oli otsida Sinilind ja tuua see haldja tütre ravimiseks. Jõudes Mälestustemaale, nägid nad seal vanaema ja vanaisa, kes olid ammu juba päriselus surnud. Vanaemalt ja vanaisalt ei saanud midagi
naeratavad ja tantsivad. Lapsed hakkasid ka ise tantsima, nad tegid kõike nii nagu oleksid ise nende laste juures. Äkki käis koputus uksele, uksest hiilis sisse väike vanaeit, üleni rohelises rõivas, punane kottmüts peas. Ta oli küürakas, lombak ja ühe silmaga, kõndis kepiga. See oli haljas Berylune, kes meenutas lastele nende naabrit proua Berlingot. Haldjas küsis, ega neil ei ole laulvat rohtu või sinilindu. Sinilind pidi tooma õnne ning ta vajas seda, et oma haiget tütart ravida, sest see pidi olema ainuke ravim, tema tütre haigusele. Haldajas meenutas ka sellepoole proua Berlingot, sest ka temagi tütar oli väga raskelt haige. Tytylil aga ainult must tuvi, ning ta armastas seda lindu nii väga, et ta ei annaks seda mingi hinna eest ära. Nii nad seal vestlesid kolmekesi, kuni haldjas mõistis, et ta tahab õpetada lastele nägema, mis on head ja ilusat kõigis asjades
nad muutuvad mustaks. Peategelase iseloomustus Järgmine otsimiskoht on Mets. Metsas korraldavad kõik puud ja loomad Tyltyl on väike poiss, kes koos oma õe Mytyliga seikleb läbi mitme maa, lastele rünnaku ning soovivad enda viha inimeste vastu nende peal välja et leida Sinilindu. Tyltyli kohta võib öelda, et ta oli oma noore ea kohta elada. Õnneks päästavad lapsed Valgus ja Koer, kes neile truuks jäävad. väga vapper ning alati headuse ja õigluse eest väljas. Samuti käitus ta Pärast Metsa siirdutakse Surnuaeda, kust samuti tühjade kätega tagasi nagu üks suur vend käituma peaks, kaitstes enda õde metsas kurjade tullakse. Seejärel ootab neid ees Õnneaed. Seal kohtub Tyltyl erinevate puude eest ning Mytyli eest hoolitsedes
juures, kuidas rikkad lapsed naeratavad ja tantsivad.Lapsed hakkasid ka ise tantsima, nad tegid kõike nii nagu oleksid ise nende laste juures. Äkki käis koputus uksele, uksest hiilis sisse väike vanaeit, üleni rohelises rõivas, punane kottmüts peas. Ta oli küürakas, lombak ja ühe silmaga, kõndis kepiga. See oli haljas Berylune, kes meenutas lastele nende naabrit proua Berlingot. Haldjas küsis, ega neil ei ole laulvat rohtu või sinilindu. Sinilind pidi tooma õnne ning ta vajas seda, et oma haiget tütart ravida, sest see pidi olema ainuke ravim, tema türte haigusele. Haldajas meenutas ka sellepoole proua Berlingot, sest ka temagi tütar oli väga raskelt haige. Tytylil aga ainult must tuvi, ning ta armastas seda lindu nii väga, et ta ei annaks seda mingi hinna eest ära. Nii nad seal vestlesid kolmekesi, kuni haildjas mõistis, et ta tahab õpetada lastele nägema, mis on head ja ilusat kõigis asjades
Palee ühe ukse taga avastavad nad imekauni aia, mis on täis puid, lilli ja koski. Seal on ka palju sinilinde. Ent kui lapsed jõuavad Valguse juurde tagasi, siis selgub, et nende püütud linnud on kõik surnud. Edasi satuvad nad Tuleviku kuningriiki, kus elavad veel sündimata lapsed. Tyltyl leiab oma tulevase venna, kes aga, nagu ta ise ütleb, toob maa peale kaasa vaid sarlakeid, läkaköha ja leetreid ning lahkub jälle elavate hulgast. Ka Tuleviku kuningriigist ei õnnestu Tyltylil sinilindu kaasa tuua. See lind, kelle Valgus talle annab, pääseb poisi käest lendu niipea, kui vana, hall ning kuri Aeg lapsi märkab ja neid vikatiga ähvardab. Lapsed otsivad lindu veel kalmistult, mis muutub äkki kauniks roosiaiaks ning kus "surnuid ei olegi", ningm kohutavast metsast, kus inimesestunud puud otsustavad puuraiduri lastele kätte maksta selle eest, et nende isa tegi metsatööd. Kõik see on ühe öö unenägu, mis aga laste arvates kestab terve aasta. Tyltyl ja Myltyl
salakavalus ja reetlikkus. · Sõlmitus Tekib siis kui laste juurde ilmub haldjas Bérlyne ja palub neilt, et nad leiaksid sinilinnu. · Kavapunktid On jõululaupäeva õhtu. Lapsed vaatavad rõõmuga kuidas nende vastas asuvas lossis nendevanused lapsed mängivad ja söövad. Laste juurde ilmub haldjas Berlyne, kelle tütar on haige. Ta palub, et lapsed otsiksid sinilindu, mis toob õnne. Tütar saab terveks ainult siis kui tal on õnnelikuks tegev sinilind. Haldjas annab poisile Tõe mütsi ning ta muudab inimese sarnaseks Aja, Koera, Kassi, Suhkru, Vee, Tule, Leiva, Piima, Suhkru ja Tule. Nad lähevad kogu kambaga Haldja lossi. Nad valivad endale riided. Kass räägib teistele, et kuna Haldjas ütles neile, et nad hukkuvad, siis peavad nad laste jõudmist eesmärgini aeglustama ja segama.
Piirati avaldamisvimalusi Kujndipeenus, rtmiline proosa 9-silbiline vrss, luule lriline, melanhoone, irooniline, humoorikas, musikaalsust ootab luulelt, riim ple nii oluline Mjutas srrealistlikku luulet MAURICE MAETERLINCK Pimedad 12 pimedat, mets, elavad saarel, varjupaigas, preester Saar ookeanis->maakera universiumis Surnud preester->usk Vike laps->trkav elu Valgus->idee, usk Salk pimedaid->inimkond Sinilind 2 last, kes otsivad sinilindu, kes peaks nne tooma. Unengudes kivad teda paljudes kohtades otsimas, kuid ei leia teda vi lendab ta neilt kest, kui nad ta leiavad. rgates tuleb neile klla vanamemm, kes tleb, et ta ttar on vga haige ja ta on endale juba ammu igatsenud laste tuvi. Poiss lheb puuri tooma ning oma llatuseks neb ta tuvi asemel sinilindu. Naabrimemme ttar paraneb OSCAR WILDE Inglise smbolist Tema teosedon ainult kahvatu helk sellest, mis ta ise oli oma elus Jljendas Balzaci, Hugo`d, Baudelaire`i
Viis on lõbus ja mulle meeldib väga. Samuti meeldib Kristi Roosmaa esitus, hästi elavalt ja lõbusalt. Laul on nii hea, et ei saagi aru, kuidas keegi nii geniaalne sai olla ja tulla välja sellise lauluga, inglise keelsed sõnad kirjutas Alice Feillet. · Ivo Linna ,,Sinilind". See lugu on natuke kaasaegsemaks tehtud, meloodilisemaks kuidagi. Laul ise on väga ilus ja ma ei oskaks kedagi teist ette kujutamas Sinilindu laulmas kui Ivo Linnat. Seda aga seni kuni kuulsin Sinilindu laulmas Kalmer Tennosaart. Tema esituses olin taas selles samas ajastus, millal Valgre seda ise mängis ja laulis. Suurepärane esitus. · ,,Läbi saju" Tartu Ülikooli Kammerkoori esituses. Viis on väga ilus, meeldis väga koori esituses (mitmehäälne, huvitavam kooskõla). · ,,Kui taevas on kuu" Mart Sander. Rahulik laul, Mart Sanderi ilmekas laulmine teeb laulu mõnusalt muhedaks
nimetul saarel; 12 pimedat ootavad preestrist teejuhti, kes on surnud; otsustavad midagi ette võtta), ''sissetungija'', ''sisemus'', ''tintagiles´i surm'' ''Pelleas ja Helisande'' (armastuskolmnurk; tegevust vähe; dialoog napp; tähtsat osa etendavad pausid ja tegelaste sisemonoloogid; inimene on saatuse meelevallas, ei saa seda juhtida) näidend ''Sinilind'' loomingu tipp (puuraiduri poeg ja tütar saavad jõuluööl haldjalt käsu minna sinilindu otsima; Mälestustemaa, öö sünged maaalused valdused, Tuleviku kuningriik; saavad palju kogemusi; väärivad lindu oma hea tahte, tarmu ja julguse tõttu; igaüks pean endale ise õnne otsima) G. B. Shaw (18561950) iiriinglise kirjanik ''Pygmalion'' (eksperiment tõestamaks, et treeninguga võib õpetada iga inimene kõnelema laitmatut inglise keelt; lilleneiu Liza; katse läheb korda) E. Hemingway (18991961) ameerika kirjanik arsti poeg töötas Kansas Citys ajalehereporterina
Ainus nägija nende hulgas on sülelaps. Lõpuks pimedad taipavad, et teejuht on surnud ja vaidlevad, kas minna edasi või jääda paigale. Päeva jooksul tulevad välja inimeste isiksused: tigedus, kartlikkus, postitiivsus. Näidend lõppeb öö saabumisega, keegi läheneb seltkonnale, laps hakkab nutma ja lõpp. Sümboliseerib inimeste surma ja saatust. Näidend ,,Sinilind" Peategelased on vaesed puraiduri lapsed, poeg a tütar, kes otsustavad jõuluööl sinilindu otsima minna. Nad teevad seda haldja käsul, sest ainult sinilind saaks päästa haige naabritüdruku. Hoolimata vaesusest on lapsed rõõmsad, positiivsed. Nad rändavad võluriiki, kus neid saadavad: kass, koer, piim, leib,, vesi. Nad lendavad mälestustemaale, kus kohtuvad oma surnud vanavanematega. Nad lähevad ööriiki, tulevikumaale, kuid ei leia sealt sinilindu, vaid koju jõudes leiavad selle kodust. Kingivad selle naabritüdrukule. Tüdruk saab terveks.
vanematel pole raha. Nad vaatavad, aga aknast välja ja näevad, kuidas naabrid jõulupidu tähistavad, kuid nad on vähemalt teiste pärast rõõmsad. Pärast tuli nende juurde haldjas, kes ütles, et nende ülesandeks on otsida üles sinilind, tema tütre jaoks. Siis Haldjas äratas ellu kassi, koera, suhkru, piima, leiva, valguse, tule ja vee, mis tähendavad erinevaid sümboleid inimeste jaoks. Nad asusid mälestusmaale, kus nad õppisid, et leida sinilindu peab armastama ka hallelindu ehk elus peab tundma rõõmu ka pisikestest asjadest. Käisid veel tuleviku kuningriigis, kust said teada, et nende perre tuleb veel üks laps. Olid ka valguse templis kus nägid palju valgust. Nad reisisid ja otsisid lindu terve aasta, kuid ei leidnud teda, valgus lahkus ja neil oli aeg koju minna. Lõppes sellega, et lapsed ärkasid, olles oma kodus. Nad olid nii rõõmsad näha oma vanemaid. Kuid järsku nende juurde tuli naaber, kes küsis
Raminta on tantsinud päris mitmetes ballettides. Tuntumad neist on: ,,Peeter Paan", ,,Casanova", ,,Uinuv kaunitar" ja ka teistes. Petterit mängis Benjamin Kypriano, kes lõpetas 2011 aastal Elmhursti Balletikooli Inglismaal. Benjamin on Vanemuise teatri artist samuti 2011 aastast. Kuna ta on olnud balletiartist kõigest mõned aastad, siis pole ta kuigi palju esinenud. Üks tuntuimaid ballette, milles ta mänginud on, oleks ,,Uinuv kaunitar", kus ta mängis Sinilindu. Mina arvan, et esinejate tantsuoskus oli väga hea ning kadestamist väärt. Ilus on vaadata inimesi, kes oskavad tantsida balletti. Orkester mängis väga hästi. Minu arust helilooja esitused on küllaltki sarnased. Kõik Tsaikovski teosed, mida mina tean tunduvad suhteliselt sarnased, kuigi on ka erinevusi päris palju. Ma arvan, et esitlus oli väga hea. Mina isiklikult ei muudaks midagi. Dekoratsioonid ja lavakujundus olid väga head. Oli leitud häid lahendusi, kuidas midagi teha
mõistuse abil ning elu nõudmisi täita" -H.Hesse "Kurjusega võidelda on sama , mis võidelda lutikate vastu ükshaaval: vastik, lihtne ja täiesti tulutu". -s.Vititski "Koerad on kenad inimesed, kuid inimesed on reeglina vastikud penid" -S.Vititski "Kontorilaud ei ole barrikaad sinu murede ja sinu riigi vahel." -Lennart Meri "Surnud sõnade tolm liibub Su külge. Pese oma hinge vaikimisega" -Rabindranath Tagore "Et otsite sinilindu, kallid lapsed, siis harjutage endid armastama ka halle linde, keda te oma teel leiate." -Maeterlinck "Ma tean, et nad mind vihkavad, peaasi, et nad mind kardavad." -Rooma keiser Caligula "Kotkad lendavad üksi, lambad käivad karjas." -Soti vanasõna "Ühe inimese surm on katastroof, miljoni inimese surm aga statistika" -J.V.Stalin "Sõda on kõikide asjade isa." -Herakleitos "Pole aega, mida surm ei murra, veidrate aegadega koos surmgi võib surra." -H.P. Lovecraft
Esiplaanil pärilikkus ja perekonna kroonika. ,,Nana" ,,Söekaevurid" Söekaevurid Faktirohke ja detailne olustikupilt (kaevurite elu, töö, tööriistad, miks streik jne) Maheaude juurde asub elama poiss etienne, kes armub Maheaude tütresse Catherini, kes on abielus. Teos lõpeb optimismi sisendavalt. Kevad- ilus aprilli ilm ja lõokeste laul. Maeterlinck ,,Sinilind" Tyltyl ja Myltyl otsivad õnnetoovat sinilindu, keda vajab haldja tütar, et terveks saada. Koer tylo ja kass tylet. Koer truu, kass reetlik. Tuli, vesi, leib, suhkursurevad teekonna lõpul I Mälestuste maa(vanavanemad) II ööpalee(koopadsõjad, haigused, vaimud jne) III tuleviku riik(sündimata lapsed, aeg) IV Valgusetempel (rikaste ja vaeste valgus) V Kalmistu (pole laipu on roosid) VI Mets (puud ärkavad ellu, tahavad lapsi tappa) VII lahkumine (Õnn asub kodus) Maeterlinck ,,Pimedad"
Loodus. Ja miski, mitte miski ei ole olnud Looduse vastu julmem kui inimene. Nietzsche (1844-1900) Inimene, kellel on, mille nimel elada, suudab peaaegu kõik asjad üle elada. Minugi pärast, armastage oma lähedast nagu iseennast. Kuid esmalt armastage ennast. Tegelikult armastab inimene oma soove, mitte seda, mida soovib. Paolo Coelho "Inimesed ei õpi teiste sõnadest midagi, kõik on vaja ise avastada." -Maeterlinck "Et otsite sinilindu, kallid lapsed, siis harjutage endid armastama ka halle linde, keda te oma teel leiate." -Paulo Coelho "Inimesel on loomupärane kalduvus ennast hävitada."
Nende armastus on kirglik, kuningale ei meeldi see ja ta tapab oma venna. Melisande sureb samuti südamevalusse. Näidend näitab, et armastust ei saa peale suruda. Melisande on vaba hinge sümbol. Draama ,,Sinilind" on kõige kuulsam, peategelased on puuraiduri lapsed Tytyl ja Mytyl, kes on väga vaesed. Nad näevad paremat elu aknast, kuid pole pole nende peale kadedad, vaid unistavad samasugusest elust. Lapsed lähevad haldja käsul Sinilindu otsima, ei leida õnne. Nad käivad erinevates võluriikised, kuid ei leia kuskilt Sinilindu. Lõpuks koju jõudes nad avastavad, et on möödunud ainult 1 öö ja leiavad, et Sinilind on nende puurtuvi ja annavad ta naabrinaisele, kelle laps sai tänu linnule terveks. Sõnum: Selleks, et õppida elus head hindama, tuleb siiski palju kogeda. See näidnd näitab, et inimeste eksimusedi võivad teda juhatada õnneni, tuleb ainult oma vigadest õppida. Õnne tuleb jagada.
Öö palees olid uksed, mille taga olid peidus vaimud, haigused ja sõjad. Kuid lapsed avavad kõik need ning ei kohku Öö ees, sest neil on vaja leida sinilind. Öö ei soovitanud lastel mingi hinna eest saatuse ust avada, kuid poiss võttis julguse kokku ja tegi seda. Ees seisid miljonid sinilinnud, kuna laps nägi oma saatusena sinilinnu leidmist. Kõik hakkasid hoolega kottide viisi linde korjama kuid kõik linnud surid valguse käes ning nad ei saaanud kätte seda õiget sinilindu, kes pidi lendama kõige kõrgemal. Tuleviku kuningriigis viibivad kõik sündimata lapsed oma leiutistega, mille nad maa peale kaasa toovad. Tyltyl kohtus ka oma sündimata õde, kes pidi endaga kaasa tooma ainult haigusi. Tuleviku kuningriigis on valitsevaks kõikvõimas Aeg, kelle käsutuses on kinkida või võtta elu. Ühegi inimese jõud ei suuda vastu panna Aja omale. Valguse temple Rikaste valgus Hele ja tugev
Mets tahtis lapsi tappa. Lõpuks jõudis Valgus metsa ja päästis lapsed. 4. Kas ja kuidas puudutab ,,Sinilind" 21. sajandi inimest? Minu arust mõjutab palju palju, kuna see aitab vaadata ümbritsevat uue pilguga. Avastame, et übritsev on uus ja ilus. Vahest märkame midagi mida varem pole märganud. Nagu ka poiss, võimegi meie lugedes seda teksti. Õppida nägema ümbritsevateasjade ilu. Poiss tegi läbi katsumusi, mis muutsid teda julgemaks, otsides sinilindu, kes pidi haldja väiksele tütrele õnne tooma, oli muutunud ta heldekäelisemaks ja nii heatahtlikuks, et juba soov teistele rõõümu teha ka tema enda südame rõõmuga täitis. Ta vaim oli elule avatud. 5. Oma arvamus raamatust. Lugu oli väga huvitaqv lugeda, mis siis, et lapsed nägid vaid und, aga see avas nende südamed ja õpetas ka mind kui lugejat, et alati ei pruugi õnne otsida vaid ta võib seista otse sinu kõrval koguaeg, tuleb vaid avada silmad, näha ümbritsevat maailma.
Sinise liblika usku Ühes ilusas talvelaulu salmis on read: "Eemalt näed sinilindu, kõrgelt mäelt tõuseb lendu ja soovid sul kõik täita ta võib, kui sa kõnnid talve võlumaal." Mina tõlgendaksin seda lauset sellega, et igaüks meist on suuteline oma unistusi täide viima, kui me tõesti usume seda, mida me soovime. Sellist unistuste täitumisse uskumist mina nimetaksingi sinise liblika usuks. Miks me usume unistustesse ehk mis paneb meid uskuma sinisesse liblikasse? Ainult unistustes oleme tõeliselt vabad. Enda soovides ei ole kedagi, kes meie elu
Noortele on omased uljus ja suured tulevikuplaanid. Noorus on avastamise ning isiksuse väljakujunemise aeg. Siis on võimalus leida oma tõed, mitte ainult kohaneda ümbruskonnaga. Maailm meie ümber on suur. Et ennast tõestada ja silma paista, peame korda saatma midagi suurt ja tähtsat. Kuid ka väikesed ja lihtsad asjad võivad olla mõjult vägevad ja muljetavaldavad. Neile jääb juurde inimlik käepuudutus ja soojus. Nii nagu läks Gailiti Ekke Moor laia maailma oma sinilindu ja kohta otsima, nii tuleb ka meil gümnaasiumi lõppedes minna suurematesse linnadesse , et edasi õppides viia ellu oma unistused. Hea , kui leiaksime Ekke Moori moel lõpuks Eestis oma koha, kus tunneksime ennast õnnelikena, rõõmsatena, rahulikena ja kindlatena.Eestastele kui väikerahvale jäävad ikka oluliseks tema kodupaik ja juured. Kahjuks näitas aastatetagune uuring, et peaaegu pooled kooliõpilased eelistaksid elada kusagil mijal.
agaralt. Võib oletada, et paljud tublid ja töökad noored on läinud end avastama piiri taha, kuid seda, et kogu praegu tööealiseks saav põlvkond on tervikuna lihtsalt laisk ja ignorantne, ei taha ma kuidagi uskuda. Näiteks IT-valdkonnas tuntakse muret hoopis sellepärast, et noored mehed süvenevad liiga tihti täielikult töösse, unustavad pere loomise ning põlevad kergesti läbi. Tõsi võib olla ka see, et paljud praegu tööelu alustavad noored ajavad taga sinilindu ega suuda kuidagi otsustada, mida nad tegelikult tahavad. Aga eneseotsingud on ju selles eas loomulikud ja töötaja sobivus ametikohale peaks olema ka tööandja mure. Igal juhul on meeleheitel ja ükskõik millist tööd teha soovivate inimeste hulk Eestis kindlasti väiksem kui iial enne. See on normaalne protsess, mis käib kaasas riigi arengu ja rikastumisega. Nii nagu on teadlikumaks muutunud Eestimaa tarbijad, on seda ka töötajad, eriti noored. Näiteks kui
Ja nii ta otsib midagi, mida on võimatu leida ning kujutab ette, kuidas ja millega võiks inimestele muljet avaldada. Arvatavasti vajaks Holden tunnustamist, mõistmist, pisut suunamist ja hellust. Holdeni endine õpetaja mr Antolini hoiatab poissi, et ta ei libiseks kuristikku, mille põhjatusse langevad need, kes mingil ajahetkel on hakanud otsima seda, mida ümbrus neile pakkuda ei suuda. Ja nad loobuvad veel enne, kui on tõelise otsimisega alustanudki. Ehk ei ole vaja taga ajada sinilindu, vaid proovida kohanduda ja elada selles, kuhu sündinud oled, sest pealegi ei ole sa ainus, kes ei suuda taluda inimeste käitumist. ,,Ma ei taha sind hirmutada,"ütles ta siis, ,,aga kujutlen, et nii või teisiti oled sa võimeline üllalt ohverdama oma elu mõne asja eest, mis ei ole tuhkagi väärt." /-/ ,,Nii kummaline kui see ongi, aga need ei ole poeedi sõnad. Need kuuluvad psühhoanalüütikule, kelle nimi on Wilhelm Stekel.
elutud asjad tegelaste vastu ükskõikseks. Ühtedest saavad nende sõbrad, teistest vaenlased. Lastega asuvad koos teele Vlagus, Leib, Suhkur, Tuli, Koer ja Kass. Kõige ustavamaks sõbraks osutub Koer, Kass aga on riukalik. Oma rännakul satuvad Tyltyl ja Mytyl mitmetesse võluriikidesse: mälestuset maale, kus elavad nende surnud vanaema ja vanaisa, sündimata laste maale, Öö paleesse, metsa, kus puudel on kõnevõime. Haldja antud ülesanne on keerukas. Sinilindu on peaaegu võimatu kätte saada. Tyltylil läheb vaja palju mehisust, meelekindlust ja vastupidavust, et kõik raskused ületada ja inimese vaenlasi värisema panna. Lastel ei õnnestunud ehtsat lindu kaasa tuua. Mälestustemaalt toodud lind värvus mustaks, Tulevikuriigist toodud punaseks, Ööpaleest pärit lind aga suri. Siniseks värvus hoopis Tyltyli kodus puuris olnud tavaline kall lind, kui poiss tahtis teda vaesele naabritüdrukule kinkida.
Toetajate ja treenerita polnud tal kindlat sihti silme ees. Tahe, seda oli ohtrasti, kuid kindla sissetulekuta jäi toitumine kesiseks. Noor treenitud organism vajab energia taastamiseks rohkesti valgu-ja vitamiinirikast toitu. Meeleheitehetkel oli andekas, kuid kohati sihitult rabelev nooruk valmis tippspordist loobuma, kuid õnneks ulatasid talle abikäe head inimesed. Palju toetasid teda ka praeguse elukaaslase Kadri vanemad. 1993.aasta suvi polnud Noolel suurem asi. Ta püüdis sinilindu kaugushüppajana, kuid jäi Eesti meistrivõistlustel medalita. Siis otsis Erki üles oma nooruspäevade treeneri Rein Soku. Rein Sokk kannustas ja julgustas Erkit, et ei tohi veel lõpetada. Nool jätkas Sokuga. 1994. aasta hooaeg: Helsingi EM-il augustis Noolel just kõige paremini ei läinud. Eesti mitmevõistlejatest oli ta siiski parim, kogudes 7953 punkti, millega platseerus kümnendale kohale. Nool selle kohaga rahule ei jäänud. 1994
Tahe, seda oli 4 ohtrasti, kuid kindla sissetulekuta jäi toitumine kesiseks. Noor treenitud organism vajab energia taastamiseks rohkesti valgu-ja vitamiinirikast toitu. Meeleheitehetkel oli andekas, kuid kohati sihitult rabelev nooruk valmis tippspordist loobuma, kuid õnneks ulatasid talle abikäe head inimesed. Palju toetasid teda ka praeguse elukaaslase Kadri vanemad. 1993.aasta suvi polnud Noolel suurem asi. Ta püüdis sinilindu kaugushüppajana, kuid jäi Eesti meistrivõistlustel medalita. Siis otsis Erki üles oma nooruspäevade treeneri Rein Soku. Rein Sokk kannustas ja julgustas Erkit, et ei tohi veel lõpetada. Nool jätkas Sokuga. 1994. aasta hooaeg Helsingi EM-il augustis Noolel just kõige paremini ei läinud. Eesti mitmevõistlejatest oli ta siiski parim, kogudes 7953 punkti, millega platseerus kümnendale kohale. Nool selle kohaga rahule ei jäänud. 1994
Vanalinna Hariduskolleegium Hanna Laura Sarv 8.t Aare Laanemets Referaat Juhendaja Krista Nõmmik Tallinn 2017 Sisukord 1. Sissejuhatus.............................................................................................3 2. Elulugu.....................................................................................................4 2.1 Eluloo Sissejuhatus.............................................................................4 2.2 Laanemets enne "Kevadet"................................................................4 2.3 Kuidas Aare Laanemetsast Toots sai?.................................................4 2.4 Kuulsus teda ei muutnud....................................................................4 2.5 Teatritee..............................................................................................5 2.6. Perekond..............................
Maeterlinck 1) Kus ja millal? Tyltyli ja Mytyli unenäos. Lastele tundub, et tegevus toimub aasta jooksul, aga tegelikult ainult ühe öö jooksul. 2) Peategelane Tyltyl julge, kangelaslik, uhke, naiivne 3) Probleemid · Armukadedus (koer Tylo kass Tylette'i vastu) · Ei väärtustada olemasolevat, vaid ihaldatakse seda, mis teistel on, midagi paremat. 4) Tsitaadid · "Et otsite sinilindu, kallid lapsed, siis harjutage endid armastama ka halle linde, keda te oma teel leiate." (Valgus) · "See on rikaste valgus. Sa näed, kui ohtlik ta on. Inimesi ähvardab pimedaks jäämine, kui nad liiga kaua elavad selle kiirtes, mis ei jäta ruumi mahedaile ja sõbralikele varjudele." (Valgus) 5) Kavapunktid 1. Ema paneb Tyltyli ja Mytyli magama. 2
Maeterlinck 1) Kus ja millal? Tyltyli ja Mytyli unenäos. Lastele tundub, et tegevus toimub aasta jooksul, aga tegelikult ainult ühe öö jooksul. 2) Peategelane Tyltyl julge, kangelaslik, uhke, naiivne 3) Probleemid Armukadedus (koer Tylo kass Tylette'i vastu) Ei väärtustada olemasolevat, vaid ihaldatakse seda, mis teistel on, midagi paremat. 4) Tsitaadid "Et otsite sinilindu, kallid lapsed, siis harjutage endid armastama ka halle linde, keda te oma teel leiate." (Valgus) "See on rikaste valgus. Sa näed, kui ohtlik ta on. Inimesi ähvardab pimedaks jäämine, kui nad liiga kaua elavad selle kiirtes, mis ei jäta ruumi mahedaile ja sõbralikele varjudele." (Valgus) 5) Kavapunktid 1. Ema paneb Tyltyli ja Mytyli magama. 2
Oscar Wilde 1854-1900 Iiri päritolu inglise proosakirjanik,luuletaja ja näitekirjanik. Õppis oxfordis. Kuulutas end juhtivaks esteediks ja ,,puhta kunsti" kummardajaks, oli abielus, 2poega. Homoseksuaalne kaaslane Alfred Douglas, vangis süüdistatuna homoseksuaalsuses, peale seda elas teise nime all vaesuses. Kunstimuinasjutukogu ,,Õnnelik prints ja teisi jutte" muinasjutt ,,Isekas hiiglane". Hiiglasel oli suur ilus aed ja lastele meeldis seal mängida. Hiiglane pahandas ja pani aia lukku. Aeda saabus igavene talv. Lõpuks märkas kurb hiiglane üht last, laps oli puu otsas, puu läks roheliseks. Hiigl. lasi lapsed aeda kevad tuli. Hiigl. suri lõpuks. Mõte: head ja ilusat oma elus tasub teistega jagada, siis ei jää üksi. Üksindus on väga kurb ja kõle. Kuulsaim Wilde teos on tema ainus romaan ,,Dorian Gray portree" Peat. on imekaunis noormees Dorian, kellest kunstnik Basil maalib portreed. Lord Henry Wottoniga sõbruneb Dor, lord õpetab te...
" (Aristoteles) · "Eksimine on inimlik, kuid selleks, et asju tõeliselt sassi ajada, on vaja arvutit." (Paul Ehrlich) · "Elu eesmärk on enesearendamine." (Oscar Wilde) · "Elu ilma pidudeta on nagu pikk teekond ilma vahepeatusteta." (Demokritos) · "Elu on nagu teater, sest kõige suuremad kelmid istuvad sageli kõige parematel kohtadel." (Aristophanes) · "Et kurjus saaks võidutseda, selleks piisab heade inimeste tegevusetusest." (Edmond Burke) · "Et otsite sinilindu, kallid lapsed, siis harjutage endid armastama ka halle linde, keda te oma teel leiate." (Maeterlinck) · "Ettekujutlus on kõik, see on pilt meile tulevatest kogemustest." (Albert Einstein) · "Filmitäht on inimene, kes istub istub paduvihma käes oma suhkrust toolil. (Marlon Brando) · "Geenius on see, kes oma mõtted alati teoks teeb." (H.de Balzac) · "Iga inimese elu on tervikuna võttes tragöödia, kuid üksikasjades komöödia." (Arthur Schopenhauer)
· "Elu on nagu teater, sest kõige suuremad kelmid tegeled sellega, millega tahad." (Bob Dylan) istuvad sageli kõige parematel kohtadel." (Aristophanes) · "Millele sa vastu paned, paneb vastu sulle." (Carl Jung) · "Et kurjus saaks võidutseda, selleks piisab heade · "Minu parim sõber on see, kes toob minus esile inimeste tegevusetusest." (Edmond Burke) parima." (Henry Ford) · "Et otsite sinilindu, kallid lapsed, siis harjutage endid · "Miski pole püsiv peale muutuste." (Herakleitos) armastama ka halle linde, keda te oma teel leiate." · "Mündid ei saja taevast alla, need tuleb teenida maa (Maeterlinck) peal." (Margaret Thatcher) · "Ettekujutlus on kõik, see on pilt meile tulevatest · "Noorus on raisatud noorte peale." (Oscar Wilde) kogemustest
elu nõudmisi täita" -H.Hesse "Kurjusega võidelda on sama , mis võidelda lutikate vastu ükshaaval: vastik, lihtne ja täiesti tulutu". -s.Vititski "Koerad on kenad inimesed, kuid inimesed on reeglina vastikud penid" -S.Vititski "Kontorilaud ei ole barrikaad sinu murede ja sinu riigi vahel." -Lennart Meri "Surnud sõnade tolm liibub Su külge. Pese oma hinge vaikimisega" -Rabindranath Tagore "Et otsite sinilindu, kallid lapsed, siis harjutage endid armastama ka halle linde, keda te oma teel leiate." -Maeterlinck "Ma tean, et nad mind vihkavad, peaasi, et nad mind kardavad."-Rooma keiser Caligula "Kotkad lendavad üksi, lambad käivad karjas."-Soti vanasõna "Ühe inimese surm on katastroof, miljoni inimese surm aga statistika" -J.V.Stalin "Sõda on kõikide asjade isa."-Herakleitos "Pole aega, mida surm ei murra, veidrate aegadega koos surmgi võib surra." -H.P. Lovecraft
· "Eksimine on inimlik, kuid selleks, et asju tõeliselt sassi ajada, on vaja arvutit." (Paul Ehrlich) · "Elu eesmärk on enesearendamine." (Oscar Wilde) · "Elu ilma pidudeta on nagu pikk teekond ilma vahepeatusteta." (Demokritos) · "Elu on nagu teater, sest kõige suuremad kelmid istuvad sageli kõige parematel kohtadel." (Aristophanes) · "Et kurjus saaks võidutseda, selleks piisab heade inimeste tegevusetusest." (Edmond Burke) · "Et otsite sinilindu, kallid lapsed, siis harjutage endid armastama ka halle linde, keda te oma teel leiate." (Maeterlinck) · "Ettekujutlus on kõik, see on pilt meile tulevatest kogemustest." (Albert Einstein) · "Filmitäht on inimene, kes istub istub paduvihma käes oma suhkrust toolil. (Marlon Brando) · "Geenius on see, kes oma mõtted alati teoks teeb." (H.de Balzac) · "Iga inimese elu on tervikuna võttes tragöödia, kuid üksikasjades komöödia." (Arthur Schopenhauer)
ees. Tahe, seda oli ohtrasti, kuid kindla sissetulekuta jäi toitumine kesiseks. Noor treenitud organism vajab energia taastamiseks rohkesti valgu-ja vitamiinirikast toitu. Meeleheitehetkel oli andekas, kuid kohati sihitult rabelev nooruk valmis tippspordist loobuma, kuid õnneks ulatasid talle abikäe head inimesed. Palju toetasid teda ka praeguse elukaaslase Kadri vanemad. 1993.aasta suvi polnud Noolel suurem asi. Ta püüdis sinilindu kaugushüppajana, kuid jäi Eesti meistrivõistlustel medalita. Siis otsis Erki üles oma nooruspäevade treeneri Rein Soku. Rein Sokk kannustas ja julgustas Erkit, et ei tohi veel lõpetada. Nool jätkas Sokuga. 1994. aasta hooaeg: Helsingi EM-il augustis Noolel just kõige paremini ei läinud. Eesti mitmevõistlejatest oli ta siiski parim, kogudes 7953 punkti, millega platseerus kümnendale kohale. Nool selle kohaga rahule ei jäänud. 1994
ees. Tahe, seda oli ohtrasti, kuid kindla sissetulekuta jäi toitumine kesiseks. Noor treenitud organism vajab energia taastamiseks rohkesti valgu-ja vitamiinirikast toitu. Meeleheitehetkel oli andekas, kuid kohati sihitult rabelev nooruk valmis tippspordist loobuma, kuid õnneks ulatasid talle abikäe head inimesed. Palju toetasid teda ka praeguse elukaaslase Kadri vanemad. 1993.aasta suvi polnud Noolel suurem asi. Ta püüdis sinilindu kaugushüppajana, kuid jäi Eesti meistrivõistlustel medalita. Siis otsis Erki üles oma nooruspäevade treeneri Rein Soku. Rein Sokk kannustas ja julgustas Erkit, et ei tohi veel lõpetada. Nool jätkas Sokuga. 1994. aasta hooaeg: Helsingi EM-il augustis Noolel just kõige paremini ei läinud. Eesti mitmevõistlejatest oli ta siiski parim, kogudes 7953 punkti, millega platseerus kümnendale kohale. Nool selle kohaga rahule ei jäänud. 1994
tegelaste vastu ükskõikseks. Ühtedest saavad nende sõbrad, teistest vaenlased. Lastega asuvad koos teele Vlagus, Leib, Suhkur, Tuli, Koer ja Kass. Kõige ustavamaks sõbraks osutub Koer, Kass aga on riukalik. Oma rännakul satuvad Tyltyl ja Mytyl mitmetesse võluriikidesse: mälestuset maale, kus elavad nende surnud vanaema ja vanaisa, sündimata laste maale, Öö paleesse, metsa, kus puudel on kõnevõime. Haldja antud ülesanne on keerukas. Sinilindu on peaaegu võimatu kätte saada. Tyltylil läheb vaja palju mehisust, meelekindlust ja vastupidavust, et kõik raskused ületada ja inimese vaenlasi värisema panna. Lastel ei õnnestunud ehtsat lindu kaasa tuua. Mälestustemaalt toodud lind värvus mustaks, Tulevikuriigist toodud punaseks, Ööpaleest pärit lind aga suri. Siniseks värvus hoopis Tyltyli kodus puuris olnud tavaline kall lind, kui poiss tahtis teda vaesele naabritüdrukule kinkida.
ees. Tahe, seda oli ohtrasti, kuid kindla sissetulekuta jäi toitumine kesiseks. Noor treenitud organism vajab energia taastamiseks rohkesti valgu-ja vitamiinirikast toitu. Meeleheitehetkel oli andekas, kuid kohati sihitult rabelev nooruk valmis tippspordist loobuma, kuid õnneks ulatasid talle abikäe head inimesed. Palju toetasid teda ka praeguse elukaaslase Kadri vanemad. 1993.aasta suvi polnud Noolel suurem asi. Ta püüdis sinilindu kaugushüppajana, kuid jäi Eesti meistrivõistlustel medalita. Siis otsis Erki üles oma nooruspäevade treeneri Rein Soku. Rein Sokk kannustas ja julgustas Erkit, et ei tohi veel lõpetada. Nool jätkas Sokuga. 1994. aasta hooaeg: Helsingi EM-il augustis Noolel just kõige paremini ei läinud. Eesti mitmevõistlejatest oli ta siiski parim, kogudes 7953 punkti, millega platseerus kümnendale kohale. Nool selle kohaga rahule ei jäänud. 1994
XX sajandi esimesel kümnendil muutusid Maeterlincki näidendid optimistlikumaks. Nendes ei olnud saatus enam kõikvõimas ja ka surm ei välistanud õnne. Üha rohkem tungis tema loomingusse muinasjuttude ja legendide elemente. Tuntumad tolleaegsed näidendid olid ,,Õde Béatrice", ajalooline draama ,,Monna Vanna" ja ,,Sinilind". ,,Sinilind" on tema loomingu tippsaavutusi, näidendis lähevad puuraiduri lapsed jõuluööl haldja käsul otsima sinilindu, kes pidavat kõigile õnne tooma. Mõni aasta enne surma ilmus Maeterlinckilt draama ,,Jeanne d`Arc". Ta tegels aktiivselt looduse uurimisega ning avaldas ka filosoofilisi traktaate, millest kuulsamad on ,,Tarkus ja saatus", ,,Mesilaste elu" ja ,,Termiitide elu". Maeterlinck sai 1911. aastal Nobeli kirjanduspreemia. 11. Charles Baudelaire Sündis Pariisis seisuslikult kõrgel järjel peres (ema 26, isa 61). Kiindus isasse, kes pani aluse kunstihuvile.
Õnnel ja lootusel pole neis kohta. XX sajandi esimesel kümnendil muutusid Maeterlincki näidendid optimistlikumaks. Nendes ei olnud saatus enam kõikvõimas ja ka surm ei välistanud õnne. Üha rohkem tungis tema loomingusse muinasjuttude ja legendide elemente. Tuntumad tolleaegsed näidendid olid ,,Õde Béatrice", ajalooline draama ,,Monna Vanna" ja ,,Sinilind". ,,Sinilind" on tema loomingu tippsaavutusi, näidendis lähevad puuraiduri lapsed jõuluööl haldja käsul otsima sinilindu, kes pidavat kõigile õnne tooma. Mõni aasta enne surma ilmus Maeterlinckilt draama ,,Jeanne d`Arc". Ta tegels aktiivselt looduse uurimisega ning avaldas ka filosoofilisi traktaate, millest kuulsamad on ,,Tarkus ja saatus", ,,Mesilaste elu" ja ,,Termiitide elu". Maeterlinck sai 1911. aastal Nobeli kirjanduspreemia. 11. Charles Baudelaire Sündis Pariisis seisuslikult kõrgel järjel peres (ema 26, isa 61). Kiindus isasse, kes pani aluse kunstihuvile
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM PSHG 2006 Pilet I · Antiikkirjanduse mõiste (nii kreeka kui rooma), Homerose eeposed Ladina keeles antiqus = Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kirjandus. Kreeka kirjandus on Euroopas vanim iseseisvalt arenenud kirjandus, Rooma kirjandus hakkas arenema alles 7.-8. saj e Kr, samas Kreeka juba 3. saj e Kr. Kreeka kirjandus: folkoorist vähe säilinud, vaid rituaalsed laulud. Kirjutati palju hümne. Treenid e nutulaulud, aoidid Kreeka rahvalaulikud. Värsivormis genealoogiad, heeroste ja jumalate loetelud. Rooma kirjandus: Rooma luule vanimad teosed on hümnid; töölaulud, itkud e neeniad, peolaulud... Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" ,,Ilias" Trooja sõda. Merejumalanna Thetise pulmas kõik jumalad peale tülijumala Erise, kes viskas piduliste sekka kuldõuna kõige ilusamale à Hera, Aphrodite, Athena omavaheline riid. Paris tüli lahendaja, valis Aphrodite, kes lubas talle selle eest Helena. Tegemist on sõja kü...
Õnnel ja lootusel pole neis kohta. XX sajandi esimesel kümnendil muutusid Maeterlincki näidendid optimistlikumaks. Nendes ei olnud saatus enam kõikvõimas ja ka surm ei välistanud õnne. Üha rohkem tungis tema loomingusse muinasjuttude ja legendide elemente. Tuntumad tolleaegsed näidendid olid ,,Õde Béatrice", ajalooline draama ,,Monna Vanna" ja ,,Sinilind". ,,Sinilind" on tema loomingu tippsaavutusi, näidendis lähevad puuraiduri lapsed jõuluööl haldja käsul otsima sinilindu, kes pidavat kõigile õnne tooma. Mõni aasta enne surma ilmus Maeterlinckilt draama ,,Jeanne d`Arc". Ta tegels aktiivselt looduse uurimisega ning avaldas ka filosoofilisi traktaate, millest kuulsamad on ,,Tarkus ja saatus", ,,Mesilaste elu" ja ,,Termiitide elu". Maeterlinck sai 1911. aastal Nobeli kirjanduspreemia. 2) Ülevaade G. Flaubert'i ,,Mme Bovaryst" 1867 ilmub romaan, mis teeb ta väga tuntuks. ,,Mme Bovary" Arvas, et kirjanik peab
Ülteb, et ei saa hingata, kuuleb, kuidas vennakese keha põntsuga maha langeb. · Kõige suurem võim inimeste üle on surm. ,,Sinilind" üks kõige helgem teos. Sümbol kõige suurem unistus, mis üldse olla saab. See, kuhu me tahame jõuda. Näidend, kus on jõuluõhtu, see on teatavasti selline aeg, kus väga paljud soovid võivad täituda. Vaese puuraiduri maja. Ema ja isa ja poeg ja tütar. Tuleb sinna haldjas, kes ütleb,et lapsed peavad minema jõuluööl teele, et tuua sinilindu, seda vaja naabrite lapsel, kes on suremas. See teekond ei oleks nii hirmus, siis jõuluööl saavad lapsed endale kaaslased valguse, koera, kassi, leiva, suhkru, tule, vee, piima. Kõik saavad elusolendi kuju ja neil on võime rääkida. Kõige suurem sõber lastele on koer, kõige suurem reetur on kass. Mitte reetur sellepärast, vaid kass ei taha kaotada kõnelemisvõimet. Omavahel kõige rohkem kaklevad tuli ja vesi. Omamoodi tore seltskond, kes läheb sinilindu otsima. Käivad mitmetel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
