Valged ööd 3.osa Kaava parvevaht Joona istus ja mõtles endamisi, et mis mees see Nipernaadi ikka on. Lubas Joonale tasuta tööd teha-iga päev parvega üle jõe sõita ja kiiresti tagasi. Ja nii oli juhtus, igal õhtul viis Nipernaadi teenitud raha ära, ise sentigi võtmata. Nipernaadi rääkis, et teeb seda tööd enda lõbuks, kuid Joonale korrutas, et hea mõte oleks ehitada pigem sild, kuna siis ei peaks Joona enam igavat parvevahi ametit pidama ja maailma oleks tema ees valla. Ta saaks mööda ilma ringi rännata, laulda ja Anne-Maril külas käia. Kuid Joona oli tagasihoidlik, talle ei meeldinud laulda ja üleüldse ei pooldanud ta Nipernaadi ideid. Selle tõttu läksid Nipernaadi ja Joona tülli ning Nipernaadi lahkus parvevahi juurest. Ta läks kõrtsi, et Anne-Marile lõpuks armastust avaldada ja oma rasket elu kurta. Sinna jõudes kuulis ta heina krõbinat, millest ta
ükski poeg ei tahtnud sellega tegeleda ja andis poegadele mõtte hakata tegelema kinoga ja muretseda kusagilt pärdik ,kes tuleks panna kassa juurde, et sellega rohkem raha teenida. Pojad olid heast mõttest kinni haaranud ja hakkasid seda plaani edasi arutama. Õhtul läks Nipernaadi järve äärde ,kus ta kohtas ühte karja tüdrukut Millat.Talle hakkas Milla meeldima ja ta rääkis Millale ,et talle kuulub see talu ,kus vananaine ära suri. Järgmisel päeval saatis Nipernaadi Joona Lätti pärdiku järgi ja Peetruse linna teisi kinoks vajalikke asju ostma.Nii kaua, kui Joona ära oli ,olid teised vennad mures ,et ta joob teepeal oma raha maha.Nipernaadi viitis niikaua rahulikult Millaga aega.Paari päeva pärast tuligi Joona koos pärdikuga tagasi.Kui kõik kinoks vajalikud asjad koos olid ,siis saatis Nipernaadi nad linna laadale raha teenima. Ise ta vahepeal kutsus Milla nõgikirka tallu perenaiseks.Milla oligi nõus.Paari päeva pärast tulid
Valged ööd. Kõrtsmik Küüp ja Anne-Mari olid läinud marjule, kuid äkki hakkas äikesevihma sadama ja mõlemad pistsid jooksu. Küüp möödus Nipernaadist. Toomas vedas Anne-Mari vihma eest küüni varju. Anne-Mari mees Jairus oli hobusevarguse eest vangis. Vihm jäi järgi ja Anne-Mari jooksis minema. Nipernaadi seadis sammud Kaava kõrtsi poole. Toomas rääkis Küübile, et on sookuivataja ja kavatseb Maarla soo ära kuivendada. Ta läks parvevahi Joona juurde. Parvevaht Taavet Joona oli vaeslaps, kelle isa oli koos armastatud naisega parvega kosest alla sõitnud, sest too teda vastu ei armastanud. Joonale meeldis Anne-Mari, aga too sõbrustas Küübiga. Anne-Mari läks linna Jairust vaatama ja Joona läks koos temaga, et sookuivatamiseks puure tuua. Nipernaadi jäi parvepoisiks. Küüp rääkis talle, et hoopis Anne-Mari oli hobuse varastanud ja Jairus oli süü enda peale võtnud. Jairus palus, et Küüp hoolitseks Anne-Mari eest nende kolme vangis istumise aastate ajal.
Teos algab suure veresaunaga. Stockholmi kooli võimla duširuumist leiti noahaavadega mehe surnukeha. Kui politseinik läheb mehe perele tema surmast teatama, leitakse eest veel kahe inimese laibad (ema ja väike tütar) ning teismelise poisi (Josef Ek) tugevate lõikehaavadega keha. Sündmusi asub uurima soomlasest inspektor Joona Linna. Inspektor saab teada, et pereisal on veel üks tütar, kodust eemal elav Evelyn. Inspektor hakkab kartma, et mõrvar võib tütart otsida, kuid kahjuks ei saa teda hoiatada, kuna ka nemad ei leia tütart üles. Selle peale kutsutakse välja kunagine hüpnoosiekspert Erik Maria Bark, kes lubas kunagiste õnnetute sünmuste tõttu, et ei praktiseeri hüpnoosi enam kunagi. Alguses ta ei taha seda absoluutselt teha, kuid lõpuks annab ta alla ja viib Josef Eki hüpnoosi
asemel võiks olla heinamaa ja ametilt on ta sookuivataja. Anne-Mari ei vastanud. Nipernaadi hakkas kannelt mängima, kuid Anne-Mari ikka ei vastanud. Siis tuli kõrtsist pahane Küüp. Selgub, et aidas olid tühjad õllepudelid ning Anne-Mari magab hoopis kõrtsis hobuste juures. Nipernaadi ütles, et Küüp talle leiba ja õlut tooks. Küüp kahtlustab, et Nipernaadil pole raha. Nipernaadi läheb jõe äärde ja hüüab, et Joona ta üle viskaks. Nipernaadi hakkas ise parvega sõitma, lubas kogu raha Joonale anda. Kliente tuli rohkem. Nipernaadi ei pärinud, kes on kes ja kuhu minek on, nagu seda tegi Joona. Nipernaadi proovib kogu aeg Joonat linna saata. On palav ja soe päev, mil Nipernaadi on metsas. Järsku Joona märkab, et kaldal on palju inimesi, kes tahavad vedamist. Hüüab Toomast, kuid see ei tule. Joona läheb parvele. Nipernaadile Küüp ei meeldi, kuid ta läheb kõrtsi Anne-Mariga rääkima
ning tema ravis Enele terveks. Veel rääkis, et kogu selle soo asemel võiks olla heinamaa ja ametilt on ta sookuivataja. Anne-Mari ei vastanud. Nipernaadi hakkas kannelt mängima, kuid Anne-Mari ikka ei vastanud. Siis tuli kõrtsist pahane Küüp. Selgub, et aidas olid tühjad õllepudelid ning Anne-Mari magab hoopis kõrtsis hobuste juures. Nipernaadi ütles, et Küüp talle leiba ja õlut tooks. Küüp kahtlustab, et Nipernaadil pole raha. Nipernaadi läheb jõe äärde ja hüüab, et Joona ta üle viskaks. Nipernaadi hakkas ise parvega sõitma, lubas kogu raha Joonale anda. Kliente tuli rohkem. Nipernaadi ei pärinud, kes on kes ja kuhu minek on, nagu seda tegi Joona. Nipernaadi proovib kogu aeg Joonat linna saata. On palav ja soe päev, mil Nipernaadi on metsas. Järsku Joona märkab, et kaldal on palju inimesi, kes tahavad vedamist. Hüüab Toomast, kuid see ei tule. Joona läheb parvele. Nipernaadile Küüp ei meeldi, kuid ta läheb kõrtsi Anne-Mariga rääkima
Veel rääkis, et kogu selle soo asemel võiks olla heinamaa ja ametilt on ta sookuivataja. Anne-Mari ei vastanud. Nipernaadi hakkas kannelt mängima, kuid Anne-Mari ikka ei vastanud. Siis tuli kõrtsist pahane Küüp. Selgub, et aidas olid tühjad õllepudelid ning Anne-Mari magab hoopis kõrtsis hobuste juures. Nipernaadi ütles, et Küüp talle leiba ja õlut tooks. Küüp kahtlustab, et Nipernaadil pole raha. Nipernaadi läheb jõe äärde ja hüüab, et Joona ta üle viskaks. Nipernaadi hakkas ise parvega sõitma, lubas kogu raha Joonale anda. Kliente tuli rohkem. Nipernaadi ei pärinud, kes on kes ja kuhu minek on, nagu seda tegi Joona. Nipernaadi proovib kogu aeg Joonat linna saata. On palav ja soe päev, mil Nipernaadi on metsas. Järsku Joona märkab, et kaldal on palju inimesi, kes tahavad vedamist. Hüüab Toomast, kuid see ei tule. Joona läheb parvele. Nipernaadile Küüp ei meeldi, kuid ta läheb kõrtsi Anne-Mariga rääkima
soo asemel võiks olla heinamaa ja ametilt on ta sookuivataja. Anne-Mari ei vastanud. Nipernaadi hakkas kannelt mängima, kuid Anne-Mari ikka ei vastanud. Siis tuli kõrtsist pahane Küüp. Selgub, et aidas olid tühjad õllepudelid ning Anne-Mari magab hoopis kõrtsis hobuste juures. Nipernaadi ütles, et Küüp talle leiba ja õlut tooks. Küüp kahtlustab, et Nipernaadil pole raha. Nipernaadi läheb jõe äärde ja hüüab, et Joona ta üle viskaks. Nipernaadi hakkas ise parvega sõitma, lubas kogu raha Joonale anda. Kliente tuli rohkem. Nipernaadi ei pärinud, kes on kes ja kuhu minek on, nagu seda tegi Joona. Nipernaadi proovib kogu aeg Joonat linna saata. On palav ja soe päev, mil Nipernaadi on metsas. Järsku Joona märkab, et kaldal on palju inimesi, kes tahavad vedamist. Hüüab Toomast, kuid see ei tule. Joona läheb parvele. Nipernaadile Küüp ei meeldi, kuid ta läheb kõrtsi Anne-Mariga rääkima
ning tema ravis Enele terveks. Veel rääkis, et kogu selle soo asemel võiks olla heinamaa ja ametilt on ta sookuivataja. Anne-Mari ei vastanud. Nipernaadi hakkas kannelt mängima, kuid Anne-Mari ikka ei vastanud. Siis tuli kõrtsist pahane Küüp. Selgub, et aidas olid tühjad õllepudelid ning Anne-Mari magab hoopis kõrtsis hobuste juures. Nipernaadi ütles, et Küüp talle leiba ja õlut tooks. Küüp kahtlustab, et Nipernaadil pole raha. Nipernaadi läheb jõe äärde ja hüüab, et Joona ta üle viskaks. Nipernaadi hakkas ise parvega sõitma, lubas kogu raha Joonale anda. Kliente tuli rohkem. Nipernaadi ei pärinud, kes on kes ja kuhu minek on, nagu seda tegi Joona. Nipernaadi proovib kogu aeg Joonat linna saata. On palav ja soe päev, mil Nipernaadi on metsas. Järsku Joona märkab, et kaldal on palju inimesi, kes tahavad vedamist. Hüüab Toomast, kuid see ei tule. Joona läheb parvele. Nipernaadile Küüp ei meeldi, kuid ta läheb kõrtsi Anne-Mariga rääkima
võis olla poisiliku käitumisega. Küüp- See ei olekski nagu inimese nimi, pigem hüüdnimi. Huvitav. Soostuks rohkem mingi asjaga. Aga oli omamoodi kaval tegelane. Milla- Kujutab küsimust. Milla sa tuled? Tokkroos- Selline inimene võiks olla väga külm ning pahanduste tooja. Inimene, kes topib oma nina valesse kohta. Roosid ju torgivad. Tegelaskujuna küündis ta sinnapoole. 4. Päev Terikeste külas. Ootamatult sattusid Nipernaadi ja Joona Kadri Parvi mõisa. Kadri Parvi oli naine , kes magas iga meessoost inimesega , kes temalt öömaja palus ning hiljem lapsi sai ning oma valdustesse elama paigutas. Sinna jõudes, esitleti neid körstri ja tema abilisena. Ootati küll päris körstrit , kuna too pidi iga hetk saabuma. Mõisas olid tähtsad sündmused. Abielluma hakkasid Kadri poeg Toomas ja Maarja Metsa. Nipernaadi pani nad paari, kuni tal see võimalus oli. Samuti
Kadrit. Külalised olid kutsutud laupäeva hommikuks. Kava oli välja töötatud, et Kadri teema hommikul, ristimine peale seda ning siis pruutpaar. Siis hakkas rahvast kohale voolama. Meos Martin sai pahaseks, kuna kohu kraam, mis kingiti, viidi Kadri aita. Ei olnud aru saada, kellele mingi kingitus mõeldud oli. Külla oli kutsutud ka uus köstler, kuna vana oli saanud surma. Kuid ta ei tulnud algul ja Kadri Parvi ja teised jäid häbisse. Tee peal tuli 2 meest Nipernaadi ja Taavet Joona. Rahvas jooksis neile vastu arvates, et tulid köstler ja tema abiline. Selleks ajaks olid külalised juba päris täis. Siis järsku tuli kellamees ja ütles, et uus köstler saatis ta sinna teatamaks, et ta ei saa tulla, kuna on palutud kuskile varem. Tuli välja, et Nipernaadi ja ta sõber on petised ja rahvas sai väga vihaseks. Tekkis kaklus. Kadri arvab, et Joona pole süüdi ning Joona jääb Kadriga, Nipernaadi aga pääses plehku.
Pisarad tõid järgmise päeva, kus daam kohtas vana tuttavat. Pärast paari kohvi möödumist, läksid nad tolle härra juurde, kus üks asi viis teiseni. Joona juurde tagasi minnes, üllatab noormees abieluettepanekuga. Mõne aja pärast sõitis Irma välismaale, kus oskamatusest kaarti lugeda, eksis daam ära. Baaris kohtas ta taaskord meest nin pettis joonast juba teist korda. Tema süütunne närib teda seestpoolt, ta ei osanud armastada, ei suutnud loobuda, kuid siiski otsustas anda Joona vabaks, ning hetk hiljem sooritas Irma enesetapu: hüppas kuristikku. Teose vältel muutus Irma vähe. Kuid äkiline muutus raamatu viimastes peatükkides muutis tema elu jäädavalt. Kui algul oli Irma tüüpiline daam, kes oli armunud, siis romaani lõpuks oli temast saanud väga ebameeldiv tegelane. Valetamine, petmine, salatsemine-seda kõike pidi taluma joonas, kes küll kahtlustas daami patte, kuid ei uskunud neid. Irma oli teose lõpuks täis
Tegelased Aadam, Eeva, Kain, Aabel, Noa, Aabram, Soodoma, Gomorra, Iisak, Rebeka, Jaakob, Laaban, Raahel, Eesav, Joosep, Ruuben, Siimeon, Leevi, Juuda, Daan, Naftali, Gaad, Aaser, Issaskar, Sebulon, Benjamin, Mooses, vaarao, vaarao tütar, Aaron, Bileam, Giideon, Simson, Rutt, Noomi, Boas, Hanna, Saamuel, Eeli, Saul, Joonatan, Taavet, Absalom, Saalomon, Eelija, Baal, Naaman, Joas, Ussija, Hiskija, Joosija, Jeremija, Baaruk, Joojakim, Taaniel, Ester, Nehemja, Iiob, Jesaja, Hoosea, Joel, Joona, Miika Kokkuvõte Esimene päev Jumal lõi valguse ja lahutas selle pimedusest. Ta nimetas valguse päevaks ja pimeduse ööks. Teine päev Jumal lõi laotuse ehk taeva. Kolmas päev Jumal lõi kuiva maapinna ja veekogu nimetas Ta mereks. Maapinna peale lasi ta kasvama rohu, viljapuud ja taimed. Neljas päev Jumal lõi päikese valgustama päeva ja kuu valgustama ööd ning tähed. Viies päev Jumal lõi mereelukad ja linnud.
tüdruk keeldus, pani plehku. Rääkis, et Anne-Mari on raisus naine, et endal mees vangis. Veel rääkis, et kogu selle soo asemel võiks olla heinamaa ja ametilt on ta sookuivataja. Järgmisel hommikul tahab Anne-Mari parvega üle jõe linna saada. Jairus olevat teda juba kolm korda sinna kutsunud. Nipernaadi läks Küübi kõrtsi ja hakkasid jooma. Nipernaadi tahtis kogu sookuivatamise töö salaja ära teha. Järgmine päev lähevad Nipernaadi ja Joona uuesti soole. Panid dünamiidid ja hakkasid lõhkama. Kõik ei läinud päris hästi ja kose alla tekkis järv, mis hakkas Küübi heinamaad üle ujutama. Nipernaadi ja Joona jooksid nii, et nad ei vaadanud enam kordagi tagasi. Madis Parvi oli ihne, tujukas ja lihtne mees. Tal oli tütar Kadri, keda hakati peale Madise mõrva otsima. Ta lubas hakata põllunaiseks ning peale kirikuõpetaja juures käimist, viskas ta oma uhked riided nurka ning läks põldudele. Ta jätkas oma isa elu.
Maalingud varakristlikes katakombides Kokku korjanud: Egle Vändre 2007 Hea karjane St. Callisto katakomb Taaniel lõukoerte augus, Via Latina katakomb Kolm meest ulises ahjus Priscilla katakomb Jeesus Alfa ja oomega Commodilla katakomb St. Sebastiani katakomb Hea karjane Domitilla katakomb Hea karjane, palvetavad figuurid, Joona lugu Priscilla katakomb Herakles Hesperidese aias Via Latina katakomb Samson ja lõukoer Via Latina katakomb Püha Paulus Praetextatuse katakomb Priscilla katakomb Kasutatud raamat ja viited: John Lowden ,,Early Christian and Byzantine Art" 1997 Phaidon Press Limited http://campus.belmont.edu/honors/catacombs/catacombs.htm http://www.jesuswalk.com/christian-symbols/
Mina olin siin Põnevusdraama 2008 Resissööör: Rene Vilbre Eesti Film, Adaptsioon ja käsikiri: Ilmar Raag Produtsendid: Riina Sildos, Aleksi Bardy Operaator: Mait Mäekivi Heliloojad: Jimi Tenor, Rainer Jancis Kunstnik: Jaagup Roomet Kostüümikunstnik: Anu Lensment Heli: Olger Bernadt, Horret Kuus Monteerija: Joona Louhivuori Tootjad: Amrion Productions, Helsinki-filmi Oy Osades: Rass-Rasmus Kaljujärv Aivo-Märt Avandi mafiooso-Jaan Rekkor Rassi isa-Lembit Ulfasak Marilyn Jurman-Säde Mõssa-Margus Prangel Olari-Tambet Tuisk Renita-Hele Kõre Janar-Johannes Naan Hanna-Doris Tislar Film põhineb raamatul ,,Mina olin siin". Rassil, 17- aastasel Eesti äärelinnas üksi elaval eliitkooli õpilasel on paar unistust. Unistus Perest ja Armastusest ja...ent söögiraha nimel nõustub ta müüma narkot ja see
midagi välja. Lõpuks hüütakse rõõmsa häälega, et köster tuleb. Köstriks peeti paarkümmend päeva koos Taavet Joonaga teel olnud Toomas Nipernaadit, kes on kaua kõndinud ning tööd ja ulualust otsinud. Nad on juba kolmandat päeva söömata. Nipernaadile jooksid külalised kohe vastu ja valasid ta rõõmuga üle. Mõne hetke pärast luges juba Nipernaadi salme, tegi toimingud, mida temalt sooviti ja istus kaua nälginult söögilauda. Nii Joona kui ta ise taipas, millisesse täbarasse olukorda nad olid sattunud. Kõikjal nende ümber oli palju tugevaid mehi, sealt puhtalt pääsemine paistis lootusetuna. Mõlemal oli õige pea ärevuse tõttu söögiisu läinud, nad ainult rüüpasid alkoholijooke. Kui aga Nipernaadi vahepeal jutusoonele sattus ja ta rolli sisse elas, siis hakkas ta end isegi hästi tundma, kuni selle hetkeni, mil Paasoru vana kellamees Aado Särn uuelt köstrilt
- Mille poolest oli Tobias eestlaste hulgas esimene? omandas esimese eestlasena professionaalse muusikalise erihariduse nii helilooja kui ka organisti erialal. - Millised erialad lõpetas Peterburi Konservatooriumis? orel, kompositsioon - Kus elas ja töötas elu jooksul? (väh 2 linna) elas Haapsalus, Tartus 13. Oratoorium "Joonase lähetamine" - Millest jutustab? Joonas saab käsu minna kuulutama meeleparandust Niinivesse. Prohvet tõrgub, kuna usub Jumala ülimasse headusesse, ent Joona laevaga põgenedes tõuseb hirmus torm. Joonas heidetakse üle parda merre, kus Jumala saadetud valaskala ta alla neelab. Pääsenud kõhust, soostub prohvet viimaks endale pandud ülesannet täitma, Niinive pöördubki õigele teele ja saab päästetud. Millele põhineb? põhialuseks onVana Testamendi Joona raamat - Mille poolest eriline? (milline esitajate koosseis, millised kompositsioonilised võtted, pikkus e. osade arv)
salaja unistab. Film põhineb Sass Henno romaanil "Mina olin siin. Esimene arest". Osades: Rasmus Kaljujärv, Hele Kõre, Tambet Tuisk, Margus Prangel, Lembit Ulfsak, Marilyn Jurman jpt. Rezissöör: René Vilbre Adaptsioon ja käsikiri: Ilmar Raag Produtsendid: Riina Sildos, Aleksi Bardy Operaator: Mait Mäekivi Heliloojad: Jimi Tenor, Rainer Jancis Kunstnik: Jaagup Roomet Kostüümikunstnik: Anu Lensment Heli: Olger Bernadt, Horret Kuus Monteerija: Joona Louhivuori Tootjad: Amrion Productions, Helsinki-filmi O 2 Analüüs Mulle väga meeldis selle filmi süsee.Näitlejatöö oli ka tasemel.Kaameratöö ja heli olid ka väga tasemel.Kõik tundub nagu hea olevat aga millegi pärast jäin ma ikkagi koguaeg oma kella vaatama,et millal see kord juba lõppeb.See on väga hea film,selles pole kahtlustki,aga midagi tabamatut jääb sel ikkagi puudu.
Teose analüüs ,,Toomas Nipernaadi" August Gailit I TEOSE IDEE Autori eesmärk on kirjeldada Nipernaadi seiklusi läbi Lõuna-Eesti, kus Nipernaadi annab inimestele, keda ta kohtab jõudu unistamiseks ning räägib seda, mida nad kuulda tahavad. Nipernaadi käib erinevates kohtades ning kohtub inimestega, keda ta siis aitab, või ajab asju hullemaks, naised armusid temasse, kuid Nipernaadil oli endal juba ka naine kodus ootamas. Nipernaadi üritab tekitada kõigis armastust, kuid tema on hoopis see, kes teeb naistele haiget oma valedega ning ära minekutega, kui tüdrukud on temast juba tõeliselt huvitatud. Tõekspidamiseks võiks olla ehk see, et kuigi Nipernaadi pidevalt valetas, aga siiski ta ei tahtnud kellelegi halba, vaid soovis inimestele anda seda, mida nad vajasid. II AINE JA TEEMA Nipernaadi seikleb erinevates kohtades, problee...
ravis Enele terveks. Veel rääkis, et kogu selle soo asemel võiks olla heinamaa ja ametilt on ta sookuivataja. Anne-Mari ei vastanud. Nipernaadi hakkas kannelt mängima, kuid Anne-Mari ikka ei vastanud. Siis tuli kõrtsist pahane Küüp. Selgub, et aidas olid tühjad õllepudelid ning Anne-Mari magab hoopis kõrtsis hobuste juures. Nipernaadi ütles, et Küüp talle leiba ja õlut tooks. Küüp kahtlustab, et Nipernaadil pole raha. Nipernaadi läheb jõe äärde ja hüüab, et Joona ta üle viskaks. Nipernaadi hakkas ise parvega sõitma, lubas kogu raha Joonale anda. Kliente tuli rohkem. Nipernaadi ei pärinud, kes on kes ja kuhu minek on, nagu seda tegi Joona. Nipernaadi proovib kogu aeg Joonat linna saata. On palav ja soe päev, mil Nipernaadi on metsas. Järsku Joona märkab, et kaldal on palju inimesi, kes tahavad vedamist. Hüüab Toomast, kuid see ei tule. Joona läheb parvele. Nipernaadile Küüp ei meeldi, kuid ta läheb kõrtsi Anne-Mariga rääkima
Pühak ajalooline isik, keda religioosselt austatakse, kelle usklikkus ja teod avalduvad erilisel viisil ning kelle kaudu Jumal maailmas toimib. Õigeusu ja katoliku kirikus on inimeste eestkostjaks Jumala ees. Püha Peetrus oli Uue Testamendi ja kristliku traditsiooni järgi üks Jeesuse kaheteistkümnest apostlist, kristliku koguduse juht pärast Jeesuse surma ja katoliku kiriku esimene paavst. Teda peetakse paavstluse ja kiriku kaitsepühakuks. Peetrus oli Joona poeg ja Andrease vend, kalamees Galileas. Algselt kandis nime Siimon, aga kui ta vend Andrease mõjul Jeesuse järgijaks sai, pani Jeesus talle nimeks Keefas mis tähendab 'kalju'. Selle hilisema lisanduse järgi pidi Peetrusest saama kalju, millele ehitatakse kristlik kirik. Näib, et apostlite seas oli Peetrus eestkõnelejaks. Ta moodustas koos Jakoobuse ja Johannesega tähtsaima kolmiku evangeeliumi lugudes. Püha Peetrusele pühendatud tähtpäevi on kolm: talvine peetripäev 22
sõjaväkke, millest ta 1916 aastal pääses halva tervise tõttu. Tobias haigestus 1918 aasta septembris kopsupõletikku ja suri sama aasta oktoobris. Algselt maeti ta Berliini, kuid 1992 aastal viidi ta põrm üle Kullamaale, perekonna hauale. Tähtsamad teosed: "Sest ilmaneitsist ilusast", oratoorium "Joonase lähetamine" Joonase lähetamise on kindlasti üks suurejoonelisem teos Eesti muusikaajaloos. Selle esiettekanne Eestis oli 1989 aastal. Joonase lähetamine on kirjutatud Prohvet Joona raamatu põhjal. Teos ise koosneb 38 numbrist, ehk viiest pildist koos proloogiga kolmes osas. Kooseis: 2 segakoori, lastekoor, 5 solisti, orel, orkester. Oma helikeelelt on Joonase lähetamine sarnane Saksa klassikalise ja hilisromantilise muusikaga. Esiettekanne saksamaal ebaõnnestus täielikult mitmetel põhjustel. Esiettekandel osales 25 liikmeline sõjaväeorkester ning Tobias pidi ise juhatama koori, mis polnud just tema tugevaim külg
kohas. Ta valetab end ka sookuivatajaks ning laseb kohalikul mehel Joonal tuua lõhkeseadeldisi ning korraldab plahvatusi, mille peale nad mõlemad peavad Maardlast põgenema. Nad satuvad külla, kus ühel perenaisel, Kadri Parvil on seitsmekümnes juubel ning lisaks sellele on ka naise poja pulm ning naabrimehe pojapoja ristimine. Kõik ootavad pikisilmi köstrit ning arvavad, et Toomas Nipernaadi ongi köster ja Taavet Joona ta abiline. Nipernaadi läheb mänguga kaasa, kuna seal saab hästi süüa, peab jutluse Kadri Parvile, ristib lapse ja ütleb mõned sõnad noorpaarile. Pettuse välja tulles suudab Nipernaadi jälle põgeneda. Suve lõpu poole kohtab ta vaest tüdrukut Katit, kellele ta ütleb, et on rikas taluperemees. Nad jõudsid ühte tallu, mida mees väidab enda oma olevat. Kati aga tahab abielluda Nipernaadiga sellepärast, et tol on suur kari, mitte nii väga mehe enda pärast
MORFOLOOGIA ümises lauluviisi aadresside õigsus värvikirevad afisid teatrialdiste tüdrukute seaduslikke metsaraieid pandi uut asfalti kukkunud lapsi baarmenite võistlus tervitas magistranti toidus kasutati basiilikut oder kasvas jälgiti börsi seda ei osata andekaid doktorante peente sõrmede dusi all tuliseid süsi kolm eelnõu mitu peret, hüvet, kõnet ettevõtete kasum petangikomplekt gepardite hüpped ei teadnud pindala, ruumala värisevate lehtedega haavad sisemaailmade erinevused nauditi hüvesid peatset kohtumist jogurti maitse rünnati piiskoppi habraste kruuside mitu pikslit ei joostud koju oranz pluus järgmistel jõuludel mahlakaid portsjoneid kaardi pealt prestiizsel mehel valge...
Kuid seinale langeb üks särav triip, külm pühalik valgusekiir. Kui kunagi üldse, siis praegu siit KATKEND INTERVJUUST Abikaasa Jaak Jõerüüdi diplomaaditöö tõttu olete pidanud aastaid Eestist eemal viibima. Kuidas olete toime tulnud koduigatsusega? Olen lapsest peale harjunud sellega, et võib elada mitmes kohas, et on mitu kodu. Mul oli talvevanaema ja suvevanaema. Põhikodu oli seal, kus elas talvevanaema, kuid suvekodu oli suvevanaema juures Joona talus ja mulle jäi mulje, et Joonal on alati suvi. Kui pidin kogu aeg ühes ja samas kohas elama, muutus see ahistavaks. Kuid mis kodusse ja koduigatsusse puutub, siis minu kodu on minu lähedane inimene. Ehk lühidalt öeldes on minu kodu olnud Jaak Jõerüüt. Kas Tallinn on teie äraoleku jooksul palju muutunud? Tallinn on muutunud inetuks. Keset ilusat linna on inetud plärakad. Solarise keskust ei saa ka kõige parema tahtmise juures kiita
talle armastust, millele Ello ei vasta, ka Tralla mitte. Valetab, et on muinasteadlane ja et ta hakkab varanduse leidmiseks jõge süvendama. Nipernaadi ja Ello suhe soojeneb. Ello tahab Nipernaadiga põgeneda. Trallagi nõustub Nipernaadile järgnema. Nipernaadi läheb lõpuks ikkagi üksi ära. 4. VALGED ÖÖD. Nipernaadi tutvub Anne-Mariga, kes keeldub teda enda juurde öömajale võtmast. Ta tutvustab end kui sookuivendajat. Nipernaadi ja Joona hakkavad inimesi parvega üle jõe aitama. Anne- Mari tahab üle jõe linna Jairuse juurde minna; Joona läheb kaasa. Nipernaadi joodab Küübi täis, lubades talle välja teha. Küüp räägib Anne-Mari hobustevargusest ja Jairuse vangistusest. Joona ja Nipernaadi lasevad soo õhku, kuid ujutavad Küübi heinamaad üle. Küla vihastab. Nipernaadi ja Joona põgenevad. 5. PÄEV TERIKESTE KÜLAS. Madis Parvi tapetakse, tütar Kadri saab mõisnikuks. Kadril on varandusest
talle armastust, millele Ello ei vasta, ka Tralla mitte. Valetab, et on muinasteadlane ja et ta hakkab varanduse leidmiseks jõge süvendama. Nipernaadi ja Ello suhe soojeneb. Ello tahab Nipernaadiga põgeneda. Trallagi nõustub Nipernaadile järgnema. Nipernaadi läheb lõpuks ikkagi üksi ära. 4. VALGED ÖÖD. Nipernaadi tutvub Anne-Mariga, kes keeldub teda enda juurde öömajale võtmast. Ta tutvustab end kui sookuivendajat. Nipernaadi ja Joona hakkavad inimesi parvega üle jõe aitama. Anne- Mari tahab üle jõe linna Jairuse juurde minna; Joona läheb kaasa. Nipernaadi joodab Küübi täis, lubades talle välja teha. Küüp räägib Anne-Mari hobustevargusest ja Jairuse vangistusest. Joona ja Nipernaadi lasevad soo õhku, kuid ujutavad Küübi heinamaad üle. Küla vihastab. Nipernaadi ja Joona põgenevad. 5. PÄEV TERIKESTE KÜLAS. Madis Parvi tapetakse, tütar Kadri saab mõisnikuks. Kadril on varandusest
Judaism Judaism ehk juudi usk on peamiselt juudi rahva religioon. Judaism on vanim tänapäevani püsinud monoteistlik religioon, mis tugineb Vanale Testamendile, eriti viiele Moosese raamatule ning Talmudile, tekkis II aastatuhandel eKr. Judaismist on välja kasvanud kristlus ja islam. Judaism on eelkõige Israelis valitsev usk. Judaismi esiisad on Avraham ehk Aabraham Itshak ehk Iisak ja Jakov ehk Jaakob (2000-1759 eKr). Aabraham oli karjapidaja, kes rändas Kaldea Uurist ehk Mesopotaamiast Süüria kaudu Tõotatud maale. Tõotatud maa on tänapäeva Palestiina ja Iisraeli alad. Jaakob võitles jumalaga ning sai teise nime Jsrael ehk Israel. Tema kaheteistkümnest pojast pärinevad ka kaksteist juudi suguharu. Vana Testament on kirja pandud heeabrea keeles, mõned osad on kirja pandud aramea keeles. Vana Testament koosneb 39 raamatust. Võib öelda, et Vana Testament sisaldab Israeli rahva ajalugu, kuid tegemist...
tehnilised märkused ümberkirjutamisest, 6. müstilised sümbolid, millega Gaabriel koondas Muhammadi tähelepanud jne Koraani sisu: 1. Jumal, Allah, on ainujumal (tawhidi) ja pole teist jumalat tema kõrval; shirk ebajumala kummardamine, mushrik ebajumalakummardaja. 2. Inglid Dzibraill (Gabriel 2, 97; 98,2; 66,4); Miikaal (2,92); Izraiil (32,11); Iblis ehk al Shaytan (saatan, 15,30-33; 17,61; 26,94-95 jne) 3. VT prohvetilood (Mooses, Joosep, Joona, Lot, Abraham/Ibrahim jne) 4. Isa (Jeesus), mainitud Muhammadi ja Ibrahimi kõrval), nimetataks ka nabi prohvet, rasul saadik/sõnumitooja; Ibn Maryam- - Maarja poeg, wadzih - ,,kiidetud siin ja seal pool"; mubarak - ,,õnnistatud", kaw al haqq - ,,Kindel sõna". 5. Koraan koraanist, al kitab 6. Inimese loomine savist v. veremügarast/tombust 7. Inimese tahte ja südamevabadus otsustada 8. Eshatoloogia: põrgu, paradiis, viimane kohtupäev 9
) Nutulaulud (NL.) Jeremija raamat (Jr.) Suured prohvetiraamatud Jesaja raamat (Js.) Hesekieli raamat (Hs.) Hoosea raamat (Ho.) Joeli raamat (Jl.) Väikesed prohvetiraamatud Aamose raamat (Am.) + Apokriiva raamatud Hilised Obadja raamat (Ob.) prohvetid Joona raamat (Jn.) Juuditi raamat (Juudit) Miika raamat (Mi.) Saalomoni Nahumi raamat (Na.) Tarkuseraamat ( Saal. Tark.) Habakuki raamat (Ha.) Jeesus Siiraki Sefanja raamat (Sf.) Tarkuseraamat (Sii) Haggai raamat (Hg.) Paaruki raamat (Par.) Sakarja raamat (Sk.) Toobija raamat (Tob.)
seitsmekümneaastase sünnipäev pidu, Meos Matini poja ristimine, Toomas Parve ja Maarja Meltsi laulatus. Külalised olid kohale jõudnud , kuid uut köstrit ja tema abilist polnud jõudnud. Toomas Nipernaadi koos Taavet Joonaga kõndisid mööda maanteed mitu päeva ja olid väga väsinud. Märgates kaugelt hooneid nägid nad kuidas rahvas jooksis neile vastu, aravates, et tegemist on uue köstri ja tema abilisega. Nipernaadi läks asjaga kasa. Ta jutlustas ja ristis. Joona väga kartis piduliste petmist. Järgmisel hommikul jooksis uue köstri abiline tallu, neile teatades et, uus köster hilineb. Pidulised said väga vihaseks Nipernaadi ja Joonase peale. Läks suureks kakluseks. Kadri arvates polnud Joonas süüdi ja palus temal jääda. Kähmluse ajal jooksis Nipernaadi ära ja põgenes järjekortselt. Kaks svidrilindu-paabukest Sügisene soojus, vaikus ja rahu. Mööda teed kõndisid Nipernaadi ja Kati kolm päeva
Kõrgeima taseme omandasid nende hulgas kirjaprohvetid, kellest on VT-s säilinud nende nimelised raamatud. Prohvetiraamatuid on jaotatud mitmeti. Tavaliselt on eraldi mainitud kolme suurt prohvetit: Jesejat, Jeremijat ja Hesekieli. Kristliku traditsiooni järgi arvatakse neljandaks suureks prohvetiks Taanieli, kelle raamat on eelmistest tunduvalt erinev. Järgneb 12 prohveti raamat, mis kirjutati tavaliselt ühele kirjarullile. Sinna kuulusid Hoosea, Joel, Aamos, Obadja, Joona, Miika, Nahum, Habakuk, Sefanja, Haggai, Sakarja ja Malakia. Sageli käsitletakse koos prohvetiraamatutega ka Jeremijale omistatud Nutulaulude raamatut. PROHVETID RÕHUMISE JA OKUPATSIOONI AJAL Pärast Iisraeli langemist pidi suurriikide vahele kiilutud Juuda riik tahestahtmata arvestama võimalustega, et ta okupeeritakse ja rahvas vastavalt tolleaegsetele tavadele küüditatakse. 7
ühiskonnaelu. Moosese raamatutes on kirjas ka perekonnaelu korraldavaid reegleid ja jumalateenistuse ja ohverdamisega seonduvaid sätteid. AJALOORAAMAT - Vanas Testamendis on palju ajalooraamatuid, nagu Saamueli ja Kuningate raamatud. Uues Testamendis leiame ajalugu evangeeliumides ja Apostlite tegude raamatus PROHVETIRAAMATt - Autoriteks on jumalike sõnumite kuulutajad – prohvetid: Aamos, Hoosea, Miika, Jesaja, Jeremija, Habakukk, Hesekiel, Sakarja, Joona, Taaniel jt. Prohvetiteraamatutes ei ennustata aga pelgalt tulevikku. Peamiselt noomisid prohvetid rahvast Jumala ja tema seaduse hülgamise pärast TARKUSERAAMATUD- Õpetussõnad ja Koguja raamat – koosnevad “tarkuseütlustest”, mis sisaldavad elutarkust inimese igapäevaelu kohta. Tarkusesõnu on Piiblis selgitatud vahel isegi läbi huumoriprisma Maailma loomise lugu Piibel tõestab, et sõna on loomisprotsessi loov jõud. Sõna loob seda, mida ütleb
On mind siis kutsutud? Selles luuletuses esitatud karjäärilugu sisaldab huvitavaid kujundeid ja arenguid. Autor On mul kutse? käsitab karjääri kui midagi, mille inimene valib või mis on tema saatus. Kogu luuletust läbib Kust see kutse tuleb? kutsumise idee. Joona Niinevesse kutsumise kujund rõhutab ettemääratust. Ka keskkooli Kes mind kutsub? direktoril, kes autori nooruses soovitas tal valida õpetajakutse, on ettekuulutuses tähtis roll. Ei, mul ei ole kutset. Vaatamata kõigile jõupingutustele seda kutsumust vättida leidiski Carl end mõni aasta hiljem Mul on kutsumus.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
