"Meister ja Margarita" - tegelased ja peatükid (2)

“Meister ja Margarita”
Tegelased:
1) Mihhail Aleksandervitš Berlioz – (umbes 40 aastane ajakirja toimetaja)
2) Ivan Nikolajevitš- poeet
3) Ješua – vang
4) Pilatus – prokuraator
5) Levious Matteus
6) Stepan Bogdanovitš ehk Stjopa – ( Berliozi korterikaaslane )
7) Salapärane ennast professoriks ja mustaks maagiks nimetav Woland
8) Grigori Danilovitš ehk Rimski – Varieteeteatri finantsdirektor
9) Nikanor Ivanovitš- Berliozi korteriühistu esimees
10) Korovjev- Wolandi sober
11) Varenuhha - Varietee administrator
12) Meister – kerjus , hull, kirjutas ‘’ Pontius Pilatuse’’ raamatu
13) Margarita Nikolajeva – Meistri eluarmastus
14) Azazello – Wolandi punapäine sõber.
15) Nataša – Margarita teenijanna
16) Kass Peemot – Wolandi sõber
17) Hella – nõid, kes oli Wolandi sõber
18) Grunja – Stjopa toateenijanna
Toimumis paik: Moskva
Esimene peatükk:
Ivan ja Berlioz said Patriarhi tiigi juures kokku. Ivan pidi andma Berilozile usuvastase luuletuse , aga see ei sobinud Berliozile. Nad kohtusid võõra välismaalasega, kes nimetas end professoriks. Nad vaidlesid välismaalasega jumala olemasolu üle. Välismaalane, kes ennast professoriks nimetas ennustas, et Berlioz sureb samal õhtul ning tal lendab pea otsast. Berlioz ei uskunud võõrast.
Teine peatükk:
Välismaalane rääkis ühe loo. Et Pontius Pilatuse juurde saadeti vang Ješua, keda süüdistati rahva ässitamises. Arvati, et ta ässitab inimesi templi ära lõhkumiseks. Pilatus mõistis Ješuale surmanuhtuluse. Ülempreestril tuli otsus teha ja ta mõistis Ješua süüdi.
Kolmas peatükk:
Professor palus Berliozil ja Ivanil uskuda saatanasse. Berlioz arvas , et professor on hull ja läks hulluarstile helistama . Natuke aega hiljem jalutas ta minema ning libastus trammiteel , jäi trammi alla ning pea kukkus otsast. Täpselt nagu professor oli ennustanud.
Neljas peatükk:
Kui Ivan sai Berliozi surmast teada, asus ta kohe professorit jälitama. Ta tahtis välja uurida kas professor on tema surmaga seotud ja kus ta täpselt teadis, et ta täna sureb. Professor põgenes Patriarhi tiigi juurest minema. Ivanil kadus ta varsti silmist. Ta läks järve ujuma ja selle ajaga oli keegi Ivani riided ära võtnud ja jätnud sinna vaid bokserid.
Viies peatükk:
Gribojedovis asus MASSOLIT- liikmete asutus.Berliozil pidi olema seal koosolek ja kaksteist literaati ootasid teda kannatamatult. Saabus teade, et ta on surnud. Varsti saabus sinna ka Ivan, kes oli bokserites ja endast väljas. Ivan palus kõigil professor üles otsida süüdistades teda Berliozi mõrvas. Ivanile kutsuti järgi arst, sest ta tundus kõigile hullumeelne ning ta sõidutati minema.
Kuues peatükk:
Ivan jõudis haiglasse. Arst kuulas Ivani üle ja vaatas mis tal viga on. Ivan läks närvi ja üritas haiglast põgeneda. Ta üritas aknast läbi hüpata, aga klaas ei purunenud ja ta prõntsatas vastu põrandat tagasi. Arst arvas, et tal on skisofreenia ja tegi talle uinutava süsti. Seejärel Ivan vajus unne.
Seitsmes peatükk:
Stjopa ärkas ülesse oma korteris ja tema ees seisis tundmatu isik. Ta ei mäletanud eilsest eriti midagi, sest oli joonud. Tema ees seisev mees nimetas end Korovjeviks ja rääkis, et Stjopa oli teinud tema sõbra Wolandiga eile lepingu. Lepingu sisu oli selles, et Wolandil on õigus seitse päeva tema korteris ööbida ning lubas esineda Varietee teatris. Korovjev mainis, et Stjopa oli andnud ka allkirja, aga Stjopale ei meenunud miski. Stjopa läks kööki toateenijanna Grunjaga rääkima, aga ta oli äkitselt kadunud. Ta suundus tagasi magamistuppa, kuhu oli ilmunud 3 olevust: rääkiv kass Peemot, punapäine Azazello ja Woland. Stjopal hakkas pea ringi käima ja ta minestas. Ärgates leidis ta end muulilt, teadmata kus ta on, minestas ta jällegi.
Kaheksas peatükk:
Ivan ärkas uuesti ülesse. Arstid hakkasid teda uuesti üle kuulama . Arstid ütlesid, et ta võib ära minna, aga soovitasid veel arstide järelvalve alla jääda. Ivan jäi veel haiglasse.
Üheksas peatükk:
Nikanor, kes oli korteriühistu esimees läks Berliozi korterisse, et uurida, mis seis seal on ja kas keegi on kodus. Korterisse astudes leidis ta enda eest vaid mehe, kes nimetas end Korovjeviks. Ta väitis, et ta on seitse päeva Stjopa üürnik ja Stjopa ise sõitis ära. Korovjev pakus Nikanorile 5000 rubla ning nad sõlmisid lepingu ja esimees võttis 5000 rubla vastu. Nikanor peitis raha ventilatsioonilööri. Korovjev helistas kellegile ning väitis, et esimehe ventilatsioonilööris on 400 dollarit valuutat. Mehed läksid uurima asja ning leidsidki valuutat. Esimees vahistati, aga üürimislepingust polnud jälgegi.
Kümnes peatükk:
Stjopa saatis telegrammi Varenuhhale. Telegrammis oli kirjas, et ta on Jaltas ja soovib, et Varenuhha ja Rimski saadaksid talle 500 rubla Moskvasse tagasi tulekuks. Rimski käskis Varenuhhal telegrammi koos rahaga teele saata. Varenuhha asus teele ning kohtas väljas kassi, kes lõi teda oimetuks. Ta ärkas Stjopa korteris, kuid minestas peatselt jälle.
üheteistkümnes peatükk:
Ivan kahestub ja hakkab iseendaga kõnet pidama . Ta hakkab mõtlema, et Berliozi surma pärast ärritumine oli viga ja ta ei oleks pidanud professorit üldse jälitama hakkama.
Kaheteistkümnes peatükk:
Musta maagi etendus leidis aset Varieteeteatris ning sinna oli kohale tulnud paljud inimesed. Rimski muretses, kuhu Varenuhha nii kauaks jääb. Must maag tegi trikke. Taevast sadas kümne rublaseid, mida kõik hakkasid krahmama. Laval jagas ta tasuta riideid naistele. Naised tormasid riideid vahetama uute vastu. Etendus lõppes ning riided, mis naised olid saanud kadusid hiljem naistelt seljast. Tohutu hulk naisi oli pesuväel tänaval.
Kolmeteistkümnes peatükk:
Kerjus ja hull, kes Ivani ruumi sisenes, rääkis et ta olevat Meister ning jutustas Ivanile oma eluloo . Loo kuidas ta kirjutas valmis raamatu ’’Pontius Pilatus’’ ning kohtas oma eluarmastust Margaritat ning temast ilma jäi.
Neljateistkümnes peatükk:
Rimski istus oma kabinetis kui musta maagi etendus oli läbi saanud. Tema kontorisse astus sisse Varenuhha. Varenuhha rääkis Rimskile, et Stjopa ei ole hetkel mitte Jaltas vaid Jalta pubis. Rimski sai kuidagi aru, et see pole üldse Varenuhha moodi tüüp ja arvas, et ta valetab. Seda välja öeldes Varenuhhale. Seejärel hõljus Varenuhha akna kaudu minema ningi Rimski jooksis hirmunult rongile.
Viieteistkümnes peatükk:
Ühistu esimees kuulati arstide juures üle ning päriti, kust valuuta pärit on. Esimees väitis, et tema ei tea asjast midagi ning väitis, et Korovjev on kõiges süüdi. Arstid teda ei uskunud.
Kuueteistkümnes peatükk:
Levius läks Ješuat päästma, keda tahet risti lüüa. Ta jõudis ta ära päästa.
Seitsmeteistkümnes peatükk:
Politsei tuli teatrisse kohale kuna käes oli kaos . Järjekord oli pikk ja administratsiooni direktor , finantsdirektos Rimski ja administraator Varenuhha olid kadunud. Varieteeteatri raamatupidaja läks rahandussektorisse, et viia ära eilne kassa . Prohhor Petrovitš, istus oma kontoris, aga alles oli temast jäänud ainult ülikond kuigi paberi kohal pastakas kirjutas, justkui teeks seda Prohhor ise. Kui Vassili ehk varieteeteatri raamatupidaja hakkas raha ametnikule andma oli tema raha muutunud kroonideks, rubladeks, dollariteks ja naeladeks. Teda peati maagiks ja ta arreteeriti.
Kaheksateistkümnes peatükk:
Maksimilan Andrejevitš Poplavski, kes oli Berliozi tädimees tuli Moskvasse, et saada endale Berliozi korter. Korteris ootas teda ees aga kass. Kass hirmutas ta ära ja palus mitte kunagi enam tagasi tulla. Andrejevitš oli nii hirmul, et lubas koju Kiievisse kohe tagasi sõita. Varsti läks surnud Berliozi korterisse varieteeteatri einelauapidaja. Woland ennustas, et einelauapidaja sureb 9 kuu pärast maksa haigusesse. Seejärel läks ta kohe doktori juurde uuringuid tegema.
Üheksateistkümnes peatükk:
Margarita kannatas, sest ta polnud nii ammu Meistrit näinud. Ta mees oli sõitnud kolmeks päevaks ära. Margarita otsustas Meistri üles otsida. Ta läks parki istuma ning tema kõrvale istus punapäine Wolandi sõber Azazello. Azazello ütles, et keegi ootab täna õhtul Margaritat endale külla ning julatas talle kullast karbikese, mille sees oli kreem . Ta palus Margarital kell 22.00 end sellega üleni kokku määrida. Margarita lubas, et teeb seda.
Kahekümnes peatükk:
Margarita kasutas kreemi ja määris end sellega. Ta muutus väga ilusaks ja palju nooremaks. Ta jättis oma mehele kirja, et ta jätab ta maha ning läheb minema. Ta võtis toast harja ning lendas sellega akna kaudu paljalt minema. Väravate juures muutus ta nähtamatuks.
Kahekümne esimene peatükk:
Margarita kihutas lennates MASSOLIIT- liikmete asutusse. Ta tungis O. Latunski korterisse ja keeras kraanid lahti, lõhkus aknad ja lendas minema. Majas oli varsti uputus. Ta kohtas oma teenijannat Natašat, kes ei lennanud mitte luuaga ringi vaid Ivan oli tema ratsu. Ta rääkis, et oli samuti kasutanud kreemi ja määris seda ka Ivanile.
Kahekümne teine peatükk:
Margarita läks Stjopa ja surnud Berliozi korterisse, kus elasid hetkel Korovjev, Azazello, kass Peemot ja Woland. Korovjev rääkis, et Margarita peab saja kuninga ballil ehk saatanaballil balli perenaine . Ta nõustus sellega. Peagi saabusid Wolandi juurde ka Nataša ja Ivan.
Kahekümne kolmas peatükk:
Ball algas ja kaminast tulid välja surnud, kes muutusid ilusateks daamideks ja härradeks. Margarita võttis nad rõõmsasti vastu. Margarita jõi verega täidetud peekri tühjaks ning peagi oligi ball läbi saanud ja balli ruum muutunud tagasi Wolandi elutoaks.
Kahekümne neljas peatükk:
Woland pakkus tasu Margaritale selle eest, et ta oli perenaine ballil. Margarita soovis, et ta oleks Meistriga jälle koos keldrikorteris nagu vanasti ja Woland täitis tema soovi.
Kahekümne viies peatükk:
Linnas hakati uurima juhtumeid, Wolandist polnud jälgegi ja Berliozi pea oli ikka kirstust kadunud. Uurijad läksid Wolandit ja ta sõpru arreteerima . Kass pani Berliozi korteri põlema ja põgenesid.
Kahekümne kuues peatükk:
Azazello läks Margarita keldrikorterisse ning jootis Meistrile ja Margaritale mürki sisse. Nad surid ja Meister läks viimast korda Ivaniga hüvasti jätma. Meiter, Margarita, Woland ja tema sõbrad olid jäljetult kadunud.