· Põltsamaa Tõmmu · Põltsamaa Tõmmu 1998 · Põltsamaa Punane · Põltsamaa Kuldne · Põltsamaa Lossivein 19 · Põltsamaa Lossivein 28 · Põltsamaa Kirsisuudlus · Põltsamaa Vaarikamusi · Põltsamaa Fest Classic · Põltsamaa klassikaline Glögg AS Valtu Vein Viinaköök oli Rapla külje all Valtu külas juba mõisa ajal, aga veinitegemist alustati naaberkülas Kaereperes kolhoosikorra päevil. Tolleaegse Valtu kolhoosi abitootmises alustati naturaalsete puuviljamarjaveinide tootmist 1972.a. ja jõuti kõrgpunkti vahetult enne nõukogudeaegset kuiva seadust, mil toodeti 800 tonni veini aastas. Kuiva seaduse ajajärk elati üle samas tehases õlut villides, et pärast kolhooside kokkuvarisemist jätkata veini
Käina Gümnaasium Referaat Petrodvorets Koostaja: Janno Valtu Juhendaja: Eldin Kuuse Käina 2008 ()- 29 -. " ". 1715 -I. . , , . . 1721 , ( -). 16- . - . (, , , ) . , I. 1723 - . . , , 1735 "". 60 , , . , , . I XVIII . . XIX . , . . 1995 . , , . :
Näiteks moldovlaste kuivvein Aligote puhkas Võhus vähemalt 10 päeva, seejärel ta filtreeriti ja alles siis villiti pudelitesse. Nende veinide sildid olid originaalsed, vaid kork reetis sidemeid Eestiga. (Lään 1993: 55) Tänapäeval toodetakse Võhu veinitehases Võhu Juubeliveini, Hõõgveini, Mustsõstraveini, Jõhvikaveini, aga ka kangestatud puuviljaveine. Võhus asub ka veinimuuseum, mis on avatud külastajatele. Valtu Viinaköök oli Rapla külje all Valtu külas juba mõisa ajal, aga veinitegemist alustati naaberkülas Kaereperes kolhoosikorra päevil. Tolleaegse Valtu kolhoosi abitootmises alustati naturaalsete puuvilja-marjaveinide tootmist 1972.a. ja jõuti kõrgpunkti vahetult enne nõukogudeaegset kuiva seadust, mil toodeti 800 tonni veini aastas. Kuiva seaduse ajajärk elati üle samas tehases õlut villides, et pärast kolhooside kokkuvarisemist jätkata veini tootmisega eraaktsiaseltsis Valtu Vein, mis moodustati 1993.a. Põhiliselt
H. Walther Raekoda 2) Johann Zaklowsky Kivisild 3) P. Spekle Uspenski kirik Pärnus Raekoda, Vaivaras kirik, Võrus kirik Sisekujunduses illusionistlikud maalid, antiikteema Norra järgi Lohu mõisates jm. Mõisad: Saue, Ääsmäe, Roosna-Alliku jt. Mõisahooned olid paroklikud. Pargid: Pada, Palmse mõisate ümber jm. Kõrgkl. Tallinn. Kohtu tn.8 Stenbocki maja. Tartu. J.W.Krause ülikooli peahoone (1803-09), Vana Anatoomium, Elamu Lossiplats 16 Mõisad: Raiküla, Hõreda, Valtu, Saku, Riisipere, Kirna Kõrtsid: Toris, Koerus jm. Jõgevestes: A. Stsedrin Barclay de Tolly mausoleum 1823 Skulptuur. Peamiselt Peterburi meistrite tööd. V. Demut Malinovski Barclay de Tolly hauamonument Jõgeveste tema mausoleumis. Quarenghi joonise järgi S. Grighi sarkofaag Tallinna Toomikirikus. Maal. Portreed, olustik, altarimaalid, seinamaalid. Kunstnikud täiendasid end Peterburis, Dresdenis, Roomas. Enamasti balti-saksa kunstnikud.
Keila-Joa pargis, 1,7 km kaugusel suudmest, on jõel 6,1 m kõrgune Keila juga (astangu laius 60-70 m). Välja arvatud lühike Kõrvemaa piiresse jääv algusosa, voolab jõgi Põhja-Eesti lavamaa territooriumil. Algusosas kogub jõgi rohkesti vett Kaiu ümbruse suurtest allikatest. Jõgi läbib võrdlemisi tiheda asustusega piirkondi ja jõe kallastel paikneb rohkesti asulaid. Ülemjooksul asub Ingliste küla endise Valtu kolhoosi keskuse ja suurfarmidega ning Purila asundus ja küla. Keskjooksul on Kohila alev mitme tööstusettevõttega, Salutaguse pärmivabrik, Kurtna ja Kiisa alevik ning paljud aiandusühistud. Alamjooksul paiknevad Keila linn paljude tööstusettevõtetega, Karjaküla alevik karusloomakasvandusega, samuti Keila-Joa alevik kalakasvatusmaja ja arvukate suvilatega. Keila jõe vasakpoolsed lisajõed on Kässu oja, Nipernaadi kraav, Kunilepa kraav,
Hulknurga nurkade summa 7. klass Eneli Oeselg Valtu Põhikool Rapla maakond Koolitaja: Peeter Linnamäe Tuletame meelde, et · hulknurga iga kaks lähiskülge moodustavad hulknurga nurga; · hulknurgal on samapalju nurki, kuipalju tal on tippe või külgi; · kolmnurga nurkade summa on 180°. Nelinurk Jaotame nelinurga ühest tipust lähtuvate diagonaalidega 1 kolmnurkadeks. Tekib 2 kolmnurka. 2 Kuna ühe kolmnurga nurkade
Peale ravimite müüdi seal paberit, tinti, kalliskive, püssirohtu, martzipani ja vürtse. Raeapteegi märkideks on madu ja karikas, mis sümboliseerivad, et meedik peab olema tark nagu madu, kusjuures tarkus seisneb teadmiste ammutamises karikast kui looduse sümbolist. Apteegihoone esimene ulatuslikum uuendaine toimus 1550 a. Enamus ravimid valmistati kohapeal. Raeapteegis müüdi KLARETTI rae arveraamatu järgi juba aastal 1467 ning järjepidevus on säilinud. Täna toodavad AS Valtu Vein veinimeistrid ainult Raeapteegi tarbeks klaretti käsitsi, järgides kuulsat XVI sajandist pärinevat retsepti. Klaretti on väga kohane juua keskaegse kujuga sanglepast Peekrist. Kasutatud allikad- www.raeapteek.ee www.mg.edu.ee www.vikipeedia.org www.tallinn.ee Esitajad- Helelna Kull, Cecsua- Kristiin Pihlas
Liisi Oru Joosep (palgivirn) XXXIII lk.466 Indreku vaimustus kalapüügist ; Oru karjatüdruku Riia kass Milli tühjendab linnupesi Milli surm Indrek matab Milli, kuid koer Muska kaevab välja poisid põletavad Milli laiba ära Riia läheb Indreku ja Antsuga tülli XXXIV lk.493 Mäel uued lapsed Tiiu, Kadri ja väike Liine ning Orul poeg Jüri ; jõuluaegne kirikuskäik ; Oru koer Valtu tuleb Eespere tuppa Andres peksab koera ; vana ja noore Andrese rammukatsumine XXXV lk.518 Andres ja Pearu käivad Valtu pärast kohut ; Andres ja Pearu kõrtsis Pearu räägib, et ,,Mäe Liisi magatab Oru Joosepit" Andres vihastab rahuneb, kuna võidaks oma laste kaudu kogu Vargamäe Andrese tüli Liisi ja Mariga ; Pearu ja Andres jälle kohtus ; Vargamäe tütarde kohta levitatakse laimujutte ; Liisi on Joosepist rase
Putuka ajakiri Selts liblikalised Päevapaabusilm Hiidkarul Timo Juurik Valtu Põhikool 8.klass Sisukord Päevapaabusilm.................................................................................................... 3 Välimus............................................................................................................... 3 Sigimine.............................................................................................................. 3 Rõõvik..............................................................
· Perekonnale kuulusid Eestimaa alal erinevatel aegadel järgmised mõisad: Adila, Alavere, Anija, Araski, Aruvalla, Porkuni, Ehmja, Erra, Voore, Habaja, Hiiu-Suuremõisa, Harku, Hüüru, Kõrgessaare, Ülgase, Jõelähtme, Jõgisoo, Kärdla, Kernu, Väike-Lähtru, Kuie, Kuuste, Lagedi, Lasila, Lauka, Lehtse, Kiideva, Klooga, Nõva, Ohekatku, Niibi, Palivere, Partsi, Paunküla, Patsu, Pajaka, Pikva, Põlli, Putkaste, Rooküla, Salutaguse, Taebla, Kohala, Vaida, Kiltsi, Valtu, Undla, Üksnurme ja Wrangelshof. · Enne võõrandamist 1919. aastal kuulusid neile: Adila, Aru, Heinrichshof, Essu, Koigi, Leetse, Purdi, Pikaküla, Pallaste, Perila, Rätla, Võnnu, Vidruka, Keskvere, Jõesse, Tagavere, Ungru, Liivi, Pürksi, Vööla ja Tahu endisel Eestimaa alal. Vana-Antsla, Jäärja jt. Liivimaa alal Mälestise ajalugu · Ungru mõis asutati 1523. aastal, mil ta eraldati naabruses olevast Kiltsi mõisast.
Austria-Taani võrdlus Valtu Põhikool Autor: Ranno Laup Juhendaja: Luule Linamäe 2014 Austriast üldiselt Pealinn: Viin Pindala: 83858 kilomeetrit ruudus Suuremad linnad: Viin (1,371milj), Graz (265 tuh.), Linz (191 tuh.), Salzburg (149 tuh.) Rahvaarv: 8402900 inimest Rahaühik: Euro (€) Kõneldav keel: saksa Asend ● Austria asub Euraasia mandril, Euroopa maailmajaos ● Kesk-Euroopas ● Alpi mäestiku idaosas ● Puuduvad merepiirid Naaberriigid ● Läänes Liechtenstein ja Šveits ● Lõunas Itaalia ja Sloveenia ● Idas Ungari ja Slovakkia ● Põhjas Saksamaa ja Tšehhi Kliima ● Parasvöötme mandrilise kliimaga ● Sademete hulk aastas on 1000-2000 mm ● Keskmine temperatuur suvel on +24° C ning talvel -8...
Eduard Wiiralt Martin Lapin 31/10/2012 Valtu Põhikool Eduard Wiiralt sündis Peterburi kubermangus mõisateenijate pojana. Aastal 1909 siirdus perekond Eestisse, kus isa sai tööd Varangu mõisas Järvamaal. I maailmasõja puhkedes asusid nad elama Tallinna ning kunstikalduvustega noormees, kellele vanemad oleksid soovinud kantseleiametniku elukutset, valis edasiõppimiseks Tallinna Kunsttööstuskooli. Tallinna Kunsttööstuskooli Wiiralt ei lõpetanud, kuna peale tuli Saksa okupatsioon ja revolutsioon
Indrek püüab kala. Indrek näitab Pearu tüdrukule Riiale linnupesa. Riia kass Milli sööb pojad ära. Riia ja Indrek venitavad Millit, Muska on Millist huvitatud. Indrek lubas risti teha, ei teinud. Milli põletati, kuna Muska kaevas teda pidevalt hauast välja. Liisi hääl oli nagu Krõõdal. Joosep pääses kroonuteenistusest. Liisi, Maret, Andres, Indrek, Ants ja Liine läksid kirikusse. Liinele meeldis suur kuusk kirikus. Tiiu ja Kadri jäid Mari ja Anresega koju. Pearu peni Valtu tuli Mäele ning Andres peksis ta läbi. Noor ja vana Andres katsusid jõudu. Mustlases oli vana tugevam, kingsepas sai vanem pähe. Kohus: Pearu väärt koer Valtu on nüüd kurt, pime ja karvutu. Võidab Andres, kuna tema alandlikkus ja usklikkus meeldis kohtunikele. Kõrtsis ütles Pearu, et Liisi magatab Joosepit. Pearu andis Joosepile valida, kas Oru või Liisi. Joosep tahab Liisit. Andres ütleb Liisile, et kui ta valib Joosepi, viskab ta Liisi majast välja. Viskaski
Liisi ja Oru Joosep saavad salaja kokku, selleks nad avalikuks. Neil lubatakse sauna elama jääda. tapavad isegi Mäe koera, aga tuleb uus ja hullem. Liisuvõtmine läheneb XIV Pearu võtab vee kraavis ülesse, aga karjapoiss Mart lõhub tammi Joosepile. iga kord peale ehitamist. XXXIII Indrek on Antsuga karjas, neile meeldib seal. Oru Riia XV Pearu tapab Matu koera Valtu. Lähevad kohtusse viik. Pearu Milli sööb linnumune Indreku pesadest. Indrek tapab kogemata loomad Andrese maa peal; läksid kohtusse, nõnda tekitas üks protsess heameelega Milli. teise jne. Eespere kaevab uue kraavi. XXXIV Joosep ja Liisi saavad salaja kokku. Joosep oli tuli XVI Jussil ja Maril sündis poeg, Krõõdal aga kolmas tütar. Pearu kroonust tagasi. Jõulud lapsed käivad kirikus
Krõõt oli õnnetu. Andres oli ta töödega ära kurnanud. Krõõdal sündis tütar Maret. Oru Pearu ehitas kraavile tammi ette. Vesi ujutas Mäe Andrese maid. Sellest tekkis riid. Eespere karjane Mart hävitas tammi ära, sest tal oli raske vesisel maal loomi ajada. Pearu tegi uue tammi ja Mart hävitas sellegi. Pearu sai Eespere rahva peale vihaseks. Krõõda vanem tütar Liisi oli juba kolme aastane. Kui Pearu ja Mart jälle kokku said, lasi Pearu Eespere koera Valtu maha. Mindi kohtusse, kus kumbki ei võitnud, sest koera väärtus ja tedrepoegade väärtus, kelle koer väidetavalt oli maha murdnud, hinnati võrdseteks. Pearu ehitas kraavile jälle tammi. Andres lasi sauna-Madisel uue kraavi kaevata. Jussil ja Maril sündis poeg Juku. Peresse tuli uus tüdruk Kaie. Krõõdal sündis kolmas tütar Anna. Jällegi oldi pettunud. Pearu ja Andrese vahel oli suur riid. Maril sündis tütar Kata
Pearu aga ehitas uue ja jäi teist valvama, aga ühel silmapilgul kui ei jälginud lõhkus karja- Mart uuesti tamme ära. Tahtis Pearu küll keretäit anda, aga ei jõudnud järele. Ehitas uue ja valva jälle, aga Mart jõudis selle jälle ära lõhkuda. Mart alustas kivisõjaga ja ässitas koera kallale. Pearu lubas juba püssigi tuua, aga siis rahunes asi maha. Eit küsis Pearu käest veel saunaski, et mis sinised plekid need on, aga too ei vastanud. XV Pearu lasi Valtu (koer) maha. Andres kaevas naabrimehe kohtusse, aga seal tunnistati mõlemad võrdseks. Matu sai veel tammi lõhkuda ja kaebas kohtu ka tammi ja kraavi. Ei toonud ka see tulu. Andres lasi Sauna- Madisel uue kraavi ehitada. Ei andnud kumbki kergelt alla. XVI Juss ja Mari olid jalad alla saanud. Neile sündis esimene lapski poiss. Juss ehitas lehmalaudagi ja oli ajutiselt abis ka perele. Krõõdal sündis, aga juba kolmas tütar. Pere oli
Jõe pikkus on 116 km ja valgala 682 ruutkilomeetrit. Tähtsamad lisajõed on Atla jõgi ja Maidla jõgi. Välja arvatud lühike Kõrvemaa piiresse jääv algusosa, voolab jõgi Põhja-Eesti lavamaa territooriumil. Jõe lähe asub Viirika soo lääneservas. Algusosas kogub jõgi rohkesti vett Kaiu ümbruse suurtest allikatest. Jõgi läbib võrdlemisi tiheda asustusega piirkondi ja jõe kallastel paikneb rohkesti asulaid. Ülemjooksul asub Ingliste küla endise Valtu kolhoosi keskuse ja suurfarmidega ning Purila asundus ja küla. Keskjooksul on Kohila alev mitme tööstusettevõttega, Salutaguse pärmivabrik, Kurtna ja Kiisa alevik ning paljud aiandusühistud. Alamjooksul paiknevad Keila linn paljude tööstusettevõtetega, Karjaküla alevik karusloomakasvandusega, samuti Keila-Joa alevik kalakasvatusmaja (asutatud 1923. a.) ja arvukate suvilatega. Jõgi suubub Lohusalu lahte Keila-Joa aleviku pargis.
Saare Pöide 85 14 119 726 10202 Harju Riisipere 85 18 84 797 11378 Võru Ruge 85 10 83 1009 14489 Pärnu Säde 85 11 1353 12318 Pärnu Tali 85 11 82 908 9679 Pärnu Tori NS 85 13 111 847 5122 Rapla Valtu 85 20 177 1031 6615 Tartu Alatskivi 86 10 83 722 9902 Tartu Kambja 86 16 148 846 10332 Hiiumaa Krgessaare 86 16 165 354 3968 Viljandi Lembitu 86 22 187 829 9035 Järva Oktoober 86 32 232 1159 8531
tema isegi. Möku. Hindab Krõõta. Andrese meelest on Pearu imelik mees kiusleb, jonnib, ent siis teeb jälle, nagu poleks nende vahel midagi juhtunud. Kardab Andrest, kui too vihastub. Loodab probleeme tekitada, mille läbi saaks sotti, milline mees Andres on, kas nutikas või rammib kõigest jõuga läbi, sest ilma jõukatsumiste ja ärplemisteta oleks Vargamäel hirmus igav elada. Lasi teise pere koera Valtu maha. Hindas väga Krõõta, poetas pisaraidki tema surma tõttu. Iga inimene, kes rääkis isamaast ja isamaalisist asjsust, millest temal polnud aimugi, oli kahtlane. 6. Hundipalu Tiit - elas üksipäini, teisel pool jõge, kasvult paras, ärpleb rohkem vaimu kui rammuga, teda kuulati kui köstrit, ainus mees, kes luges ajalehte. Ustav ,,Sakala" lugeja ning suur Kalja Pärdi ja Nalja Märdi austaja. Hakkas köstrile(pigem rätsepale) vastu
Nüüd oli käes aeg, mil Juss ja Mari abiellusid ning läksid Eespere sauna elama. Eespere karja hoidis Karja Mart, keda Krõõt Matuks hüüdma hakkas, sest see ükskord oli Pearut kividega niimoodi pildunud, et viimasel sinised laigud ihul. Kui Pearu kraavis vett paisutas, siis oli just Matu see, kes käis iga kord tammi ära lõhkumas, ning seepärast ei saanudki need kaks kuidagi läbi. Matu ei olnud Pearuga kunagi kahekesi, temaga oli kaasas pere suur koer Valtu, kes oli poisile suureks abiks, sest temagi ei sallinud Oru peremeest. Valtule sai aga tema agarus saatuslikuks, kui Pearu ta maha lasi. Seda ei unustanud Matu ealeski. See, et Pearu koera maha lasknud oli, andis meestele põhjuse kohtult tõde ja õigust nõuda, seda tahtis eelkõige Eespere Andres. Jussi ja Mari abielu teise aasta algul sündis neil poeg, kelle nimeks sai Juku. Odrakülvi aegu ootas ka Krõõt oma kolmandat last, jällegi tütart, kes sai nimeks Anna. Pärast
või niisama küla peal rammu katsumas. Riia ja Indreku vahelised pinged, kuna Riia lasi oma kassil ära süüa Indreku leitud linnupojad. XXXIV Maril sündisid Kadri ja Tiiu, Orul sündis Jüri. Liisi ja Joosep varrude ajal koos, Joosep pääses kroonust. Lastel on jõuluõhtu, Joosep viis kõik Mäe reega sõitma ja võttis kodunt aisakellad,mis oli kallid ja nii olid kõik lapsed õnnelikud, et saavad kui rikkad ja austatud aisakelladega sõita rees. Oru koer Valtu jooksis Mäele, sai tuppa sisse, hakkas sööma seal jõuludeks tehtavat toitu, Andres peksis koera läbi. Noor Andres ja ta isa tegid jõukatsumist. XXXV Pearu koera pärast kohtus. Pearu tegi kõrtsis Andrese maha Liisi pärast, kuna ütles, et Liisi ja Joosep magavad. Andres aga ei luband Liisil koos olla Joosepiga, kuna nad ei taha Vargamäele jääda. Peaaru oli leppinud, et Joosep Liisiga koos läheb, Andres aga mitte. Andres loeb piiblit, otsides õigust aga rakendada seda ei suuda
Valtu Põhikool Eestluse hoidmine kirjasõna kaudu Koostaja: Martin Lapin Kasutatud materjal: Vikipeedia Google Eneke Nii nagu on olnud eestlase , siis sellega samamoodi on ka kulgenud kirjanduse elu, sellepärast võime öelda ,et me oleme kirjanduse vennad . Meie loeme teda ja tunneme teda, ning ka elame teda. Eesti kirjanduse ajalugu on pikk ning see sai alguse regivärsist. Hiljem tuli rahvaluule. Rahvaluuletekstide kirjanduslikel töötlustel on olnud oluline roll on eesti kirjanduses rahvuskirjanduse sünnist saati kuni praeguseni. Näiteks on Friedrich Reinhold Kreutzwald kirjutanud mõjuka muinasjututöötluste kogu "Eesti rahva ennemuistsed jutud". Rahvajuttude töötl...
kättemaksuks kividega loopima, Pearu ei saanudki tast jagu XV - Andrese ja Pearu pered ei saanudki omavahel läbi alates Pearu tammide ehitamisest - Marti peeti Eesperes kangelaseks ja perenaine hakkas teda Matuks hüüdma vapra käitumise tulemusel - Ühel õhtul tuli Pearu Eespere karjamaale Matut hirmutama, suur vemmal käes, kuid poissi tal ikka kätte saada ei õnnestunud, Matu viskas talle oma viimase ja kõige suurema kivi otsaette ja Valtu (koer) kargas jalga kinni ja nii pääses karjane jälle, koer jäi veel haukuma, mispeale Pearu taskust püstoli võttis ja koerale kuuli pähe lasi - Pearu oli ka ise oma käitumise üle kohkunud, see võimaldas Matul koju joosta ja pererahvale sündmusest rääkida, Andres ja Matu läksid laipa otsima, aga Pearu oli selle oma maale vedanud, käskides see nüüd teistel ära viia, Andres keeldus ja mindi sõnadega tülli
tegevust. Suuremad metallitööstuse ettevõtted olid: · Volta · Krull · Wiegand Suuri tellimusi sai vaguniehitustehas Dvigatel Toimus tootmise kontsentratsioon. Esimeseks monopoliks oli 1900.a. lõpul moodustatud dzuudivabrikute sündikaat, kuhu kuulus ka Narva Linaketramise Manufaktuur Tsemenditööstuse ettevõtted kuulusid Girald de Soucantoni perekonna juhtimisel olevale monopolistlikule grupile. Neile kuulus ka : · aktsiaselts Port-Kunda · Valtu tellisetehas · tikuvabrik Huene ja Co Vaivaras Olulist kohta etendas väliskapital. Saksa kapitaliga olid loodud: · Waldhof · Volta · Krull · Mayer · Narva Linamanufaktuur · Hiiu-Kärdla Kalevivabrik Sõja eel asutati saksa kapitaliga Noblessneri laevaehitustehas. Metallitööstus jäi sõja alguses ilma inglise koksist ja kivisöest. Orienteeruti Donbassi söele, kuid sellest ei jätkunud. Puuvillavabrikud kasutasid välismaalt sisseveetavat puuvilla,
Rapla Märjamaa 85 12 76 240 884 3969 2303 Rapla Raikküla 85 19 183 323 594 4392 2814 Rapla Sooniste 85 16 156 259 434 3363 1370 Rapla Tasuja 85 14 98 166 700 3946 969 Rapla Teenuse 85 13 46 150 719 3641 1920 Rapla Vabadus 85 15 67 198 907 3454 385 Rapla Valgu 85 12 57 207 912 3925 836 Rapla Valtu 85 20 177 269 1031 4115 3284 Rapla Varbola 85 17 98 233 646 3639 1201 Rapla Vigala 85 13 143 182 854 3688 583 Rapla Järvakandi 86 17 198 280 288 5015 1318 Rapla Kaiu 86 29 220 245 1550 4586 5796 Rapla Karu 86 19 140 205 584 3497 1134 Rapla Kehtna NST 86 22 231 308 1545 4424 7879 Rapla Kodila 86 18 172 195 681 3096 1847
Algas karistussalkade tegevus Eestis, mille liikmete üldarv regioonis ulatus 19 000 meheni. 19. detsembri hommikul ründas karistussalk koos mõisnikest omakaitsega Läänemaal Velisel "mustasaja" vastu väljaastumiseks kogunenud Vigala ja Velise talumehi, kellest 5 said kohapeal surma ja 10 raskesti haavata 24. detsembril 1905 saabus Kroonlinnast karistuspataljon Hans William von Ferseni juhtimisel, pataljoni esimene salk peatus Koila mõisas, teine aga Valtu mõisas. Kohalikelt ametnikelt laekunud andmete alusel saadeti Valtu naabermõisa kinni pidama kohalikku rahutuste organisaatorit ja agitaatorit Mart Laurimani, viimase kinnipidamisel tema ja ta kaaslaste vastuhakul toimunud tulevahetuses hukkus 8 talupoega ja sai haavata 1 sõjaväelane[7]. Koeru vallas, Vaali külas, arreteerisid karistussalklased pärast Palso talule avatud püssituld, mis sundinud sealseid inimesi koguni ahjus varjuma, Mart ja Voldemar Jürmani, kes koos
Naabrid ei käinud enam üldse läbi. Isegi Tiiu ja Kadri ristimisele Pearut ei kutsutud ning Jüri ristimisele polnud jällegi Mäe rahvas oodatud. Ainult lapsed suhtlesid salaja. Joosep oligi vasaku käega liisku tõmmanud ning pääses kroonust. Pearu arvas, et see on kindlasti mingi Andrese vemp. Jõulude ajal sõitsid noor Andres, Ants, Indrek, Liisi; Maret ja Liine kirikusse. Joosep laenas Eespere hobustele kuljuseid kaela. Kodus küpsetasid Mari, Tiiu ja Kadri jõuluroogi. Naabrite koer Valtu pääses tuppa ning Andres nüpeldas teda nii kuidas vähegi jaksas. Poriste jalgadega koer astus palveraamatu peale jättes sinna jälje, mida enam keegi maha ei saanud. Teisel jõulupühal võisid lapsed õlgedel möllata (eelnev periood oli selleks liiga püha). Kui keegi oleks esimesel jõulupühal külla tulnud, oleks talle vanad pastlad kaela visatud. Noor Andres uhkeldas oma jõuga ning peale sööki ,,võistles ta isaga mustlast". Isa muidugi võitis ja noomis poissi uhkustamise pärast
Rapla Märjamaa 85 12 76 240 884 3969 2303 Rapla Raikküla 85 19 183 323 594 4392 2814 Rapla Sooniste 85 16 156 259 434 3363 1370 Rapla Tasuja 85 14 98 166 700 3946 969 Rapla Teenuse 85 13 46 150 719 3641 1920 Rapla Vabadus 85 15 67 198 907 3454 385 Rapla Valgu 85 12 57 207 912 3925 836 Rapla Valtu 85 20 177 269 1031 4115 3284 Rapla Varbola 85 17 98 233 646 3639 1201 Rapla Vigala 85 13 143 182 854 3688 583 Rapla Järvakandi 86 17 198 280 288 5015 1318 Rapla Kaiu 86 29 220 245 1550 4586 5796 Rapla Karu 86 19 140 205 584 3497 1134 Rapla Kehtna NST 86 22 231 308 1545 4424 7879 Rapla Kodila 86 18 172 195 681 3096 1847
Mari ja Andres abielluvad. Sünnib esimene ühine laps, poeg Indrek. Ristsed. 8. Lastehaiguse epideemia. 9. Jaagupi romanss Roosiga. Miina jääb Jaagupist rasedaks. Andres viskab mõlemad talust välja. 10. Andres kutsub Mardi tallu sulaseks tagasi. Pearu suurendab valdusi Andrese maa arvelt. Piiriaedade tüli. 11. Joosepi ja Liisi leegitsev armastus. 12. Riia kass Milli rüüstab linnupesi. Kassi matused. 13. Jõulud kirikus. Naabrikoer Valtu tungib jõululaupäeval Andrese tallu. Isa ja poja jõukatsumine. 14. Andres saab Liisi ja Joosepi kohta kõrtsis Pearult teada. Liisi ootab Joosepi last. Isa ajab Liisi kodust välja. Liisi kolib sauna. Liisi ja Joosepi pulmad. 15. Mareti ja tisler Sassi pulmad. Andres leebub. 16. Indreku koolipõli. Indrek hakkab kirjutaja abiliseks. 17. Indrek läheb linna kooli, Andres kroonusse. 6) Seosed tänapäevaga Noorem põlvkond ei väärtusta vanemat
Mari ja Andres abielluvad. Sünnib esimene ühine laps, poeg Indrek. Ristsed. 8. Lastehaiguse epideemia. 9. Jaagupi romanss Roosiga. Miina jääb Jaagupist rasedaks. Andres viskab mõlemad talust välja. 10. Andres kutsub Mardi tallu sulaseks tagasi. Pearu suurendab valdusi Andrese maa arvelt. Piiriaedade tüli. 11. Joosepi ja Liisi leegitsev armastus. 12. Riia kass Milli rüüstab linnupesi. Kassi matused. 13. Jõulud kirikus. Naabrikoer Valtu tungib jõululaupäeval Andrese tallu. Isa ja poja jõukatsumine. 14. Andres saab Liisi ja Joosepi kohta kõrtsis Pearult teada. Liisi ootab Joosepi last. Isa ajab Liisi kodust välja. Liisi kolib sauna. Liisi ja Joosepi pulmad. 15. Mareti ja tisler Sassi pulmad. Andres leebub. 16. Indreku koolipõli. Indrek hakkab kirjutaja abiliseks. 17. Indrek läheb linna kooli, Andres kroonusse. 6) Seosed tänapäevaga Noorem põlvkond ei väärtusta vanemat
Mingil hetkel hakkas aga Riia rääkima et tema kass oli ikka kõige 18 parem ja väga hea, selle jutu peale pahvatas Indrek kõik välja. Ütles et nägi kuidas tüdruk kassile linnupoegi söötis ja et see hais ongi ta kassi hais. Tüdruk käis siis kui kedagi talu juures ei olnud seda lõket vaatamas ja Millit taga nutmas. Poistel oli aga sellest ajast peale kui nad loo ära rääkisid palju parem magada. XXXIV Valtu pahandust tegemas Vargamäel elati aastate kaupa nii et isegi joodud peeti ilma naaberrahvata. Ükskord viis aga Liisi nende ajal Oru Joosepile leiba. Nad istusid jälle koos ning ajasid juttu. Kroonust pääses poiss tänu sellele et võttis liisku pahema käega, nii oli Liisi soovitanud. Tänu sellele läks Liisi teistega jõululaupäeval kirikusse. Koju jäid ainult vanemad ja siis Tiiu ning Kadri. Liine oli esimest korda kirikus ja vaatas koguaeg ringi
Riia tuli ka lõkke juurde, küsis et mis imelik hais see on kuid poisid vaikisid. Mingil hetkel hakkas aga Riia rääkima et tema kass oli ikka kõige parem ja väga hea, selle jutu peale pahvatas Indrek kõik välja. Ütles et nägi kuidas tüdruk kassile linnupoegi söötis ja et see hais ongi ta kassi hais. Tüdruk käis siis kui kedagi talu juures ei olnud seda lõket vaatamas ja Millit taga nutmas. Poistel oli aga sellest ajast peale kui nad loo ära rääkisid palju parem magada. XXXIV Valtu pahandust tegemas Vargamäel elati aastate kaupa nii et isegi joodud peeti ilma naaberrahvata. Ükskord viis aga Liisi nende ajal Oru Joosepile leiba. Nad istusid jälle koos ning ajasid juttu. Kroonust pääses poiss tänu sellele et võttis liisku pahema käega, nii oli Liisi soovitanud. Tänu sellele läks Liisi teistega jõululaupäeval kirikusse. Koju jäid ainult vanemad ja siis Tiiu ning Kadri. Liine oli esimest korda kirikus ja vaatas koguaeg ringi
Liisi sai kohe aru et see oli Joosepi töö. Nii sõitsidki nad kellade helisedes kodu poole, kihutati teistest kiirelt mööda. Välja all olles võttis Joosep kellad küljest ja sõitis teisele poole. Liisi ütles et sellest ei tohi kindlalt isale midagi rääkida, emale aga võib sest ema saab ju kõigest aru. Kambrisse jõudes olid lapsed imestunud et ema ja isa ikka veel loevad ja laulavad. Teises toas olles kuulis naine aga korraga kolksu ja läks vaatama. Naabri koer, Valtu oli tuppa tulnud ja urises nurgas. Andres tahtis ta majast välja visata aga koer jooksis eest ära ja ajas kõik asjad maha ja laiali. Koer kukkus külma vette, kerisele, märgade käppadega pühale raamatule ja lõpuks minema. Koer sai korralikult ikka tappa, nii et ei tulnud enam kunagi Eesperre. Kui kirikulised teada said mis toimus, kahetsesid nad et läksid. Vana Andres ei lasknud aga tuju sellest veelgi rohkem rikkuda. Pühad olid väga tõsised, selleks oli ka lastel väga raske,
Kui Andres hakkas hobust teiste vahelt lasila äärest välja lükkama, helisesid aisades kellad. Need oli sinna sokutanud Oru Joosep Liisi tarvis. Kui jõuti oma välja alla, siis peeti hobused kinni, võeti kellad pealt ära ja Oru Joosep pistis nad oma rekke õlgede alla. Väiksematel lastel aga kästi suu pidada, et isa kelladest ei kuuleks. Kui kirikulised tuppa astusid kuulsid nad Mari ja vana Andrese käest, mis siin vahepeal oli juhtunud. Et Tagapere koer Valtu oli nende tuppa saanud (vorstilõhna peale) ja Andres ja Mari ajasid pool õhtut koera toast välja. See oli tuuseldanud Andrese malaka eest tagakambrisse, üle asemete, üle laua ja jumalakirja peale käpajäljed teinud, siis oli Andres teda vihaga veetünnis kastnud kuni koera lõpuks välja said. Suur tähtis sündmus oli verivorsti söömine omatehtud tikkudega. Samuti võis jõuluõhtul kõhu vorsti ja seapekki nii täis
22548426.216298 24679 Rannu vald 26412 5100094-1Kaera 58.69432525.783751 26412 Imavere vald 88575 5100093-1Kaera 58.69425625.783575 88575 Imavere vald 20715 8400153-1Kaera 58.22269725.570056 20715 Viljandi vald 30687 4900115-1Kaera 58.77472726.325500 30687 Jõgeva vald 31396 4900116-1Kaera 58.77384826.325960 31396 Jõgeva vald 22615 7000118-1Kaerepere 58.96064224.8425 22615 Valtu Kaerepere alevik 22616 7000117-1Kaerepere 58.96065524.842270 22616 Valtu Kehtna vald 139492 5901044-1Kaeva 59.15394026.097442 139492 Tamsalu vald 116444 5900177-1Kaeva 59.15461926.070085 116444 Tamsalu vald 30603 5900176-1Kaeva 59.15457326.07043 30603 Tamsalu vald 139447 5901101-1Kaeva 59.15405226.097722 139447 Tamsalu vald 21989 8400155-1Kaevandiku58.33849325.311129 21989 Kõpu vald 21990 8400156-1Kaevandiku58
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
