Raamatus r��gib mina-vormis 16-aastane poiss Holden Caulfield oma tegemistest, alates sellest �htust, kus ta Pencey koolist v�lja visatakse. Ta r��gib, et tema toakaaslane l�heb kohtama �he t�druku, Jane'ga, kellega Holden on kunagi hea s�ber olnud, ning see toakaaslane palub Holdenil kirjutada tema eest kirjeldav kirjand valmis. Holden kirjutab oma surnud venna pesapallikindast, mis oli luuletusi t�is kirjutatud, kuid toakaaslane ei ole rahul ning nad l�hevad kaklema. P�rast seda pakib Holden oma koti kokku ja suundub rongiga New Yorki. Holden v�tab New Yorgis hotellis toa ning ei suuda magama j��da, m�eldes, kellele v�iks helistada. Liftimees teeb temaga kaupa, saates Holdenile l�but�druku, kuid Holden tegelikult teda ei taha, seega maksab talle ja saadab t�druku minema. Liftimees tuleb m�ne aja p�rast tagasi, n�udes rohkem raha t�drukule, kuid Holden
Ma arvan, et ta õde oli talle kõige tähtsam just ta venna surma pärast ning see oli nad lähedasemaks teinud. 3. Miks sai Holden kupeldaja Maurice'i käest lõuga? Liftis lepiti kokku, et üks kord maksab $5, kuid prostituut küsis Holdenilt $10. Holden andis talle ainult $5 ning Maurice tuli ülejäänud viit dollarit sisse nõudma. 4. Mille põhjal saab väita, et Holden oli Jane Gallagheri armunud? Holden mõtles temast pidevalt ning oli selgelt väga armukade kui ta toakaaslane Stradlater Jane'iga kohtamisele läks. 5. Mida tahtis Holden teada partide kohta, kes Central Park'is pesitsesid? Ta küsis kahe taksojuhi käest kuhu pardid talvel lähevad: kas nad viiakse autokastis ära või lendavad nad lihtsalt mujale. 6. Iseloomusta Holdeni kõrvaltoa naabrit Ackley't. Ta nägu oli vinniline ning tal polnud palju sõpru. Nädalavahetused veetis oma toas, näiteks õhtu, kui Stradlater Jane'iga välja läks. Ta oli väga põikpäine ja rumal ning ta
- Hinckle Matemaatika õpetaja - Vicky Reinerson Nõusatmisrühma liige 9 klassist - Mary Goldberg Nõusatmisrühma liige - Cassie Inwirth Nõustamisrühma liige - Ruth Blairi ema treener - Jasmine Ruthi kass - Drew Harvardi ülikooli tudeng - Widener Harvardi kooli professor - Rebecca Reilly Gorgetownis Blairi võõrustaja ja sõsarkonna liige - Jeremy Scott Tomkinson Nate hea semu - Tiphany Rubi sõbranna / toakaaslane - Tooter Tiphany tuhkur - Brigid Browni ülikooli interviueerija - Christian Poiss kelle Serena tanklast peale korjas - Forest Georgtowni sõsrkonna liige - Gaynor Georgtowni sõsarkonna liige - Fran Georgtowni sõsarkonna liige - Andre Jenniferi fotograafi assistent
Jerome David Salinger “Kuristik Rukkis” Miks ei vaadanud Holden Caulfield aasta viimast jalgpallimängu Pencey ja Saxon Halli vahel? ● Kuna ta läks hüvasti jätma Mr.Spenceriga Millist suurt teenet palus Holdenilt tema toakaaslane Stradlater, kui ta jalgpallivõistluse vaheajal oma toas käis? ● Ta palus laenuks Holdeni seemisnahkset jakki. ● Ta palus, et Holden kirjutaks talle valmis Inglise keelde kirjandi. Miks otsustas Holden mitte ära oodata kolmapäeva, vaid lahkuda Penceyst juba laupäeva öösel? ● Kuna Penceys oli kurb ja igav. Ta ei soovinud enam seal olla. Miks võttis Holden rongis Ernie Morrow´ ema kõrval istudes sõiduplaani ja hakkas seda lugema?
Tähtsamad tegelased: Holden Caugfield (16 a vana) peategelane Mr. Spencer ajalooõpetaja; D. B. Holdeni vanem vend Robert Ackley koolikaaslane Stradlater Holdeni toakaaslane Allie Holdeni noorem vend, kes on surnud Phoebe Holdeni noorem õde Antolini Holdeni endine õpetaja Lugu algab sellest, et Holden on väljas ja vaatab kaugemalt tema ja mingi võõra kooli vahel toimuvat jalgpalli matsi (ameerika jalgp.). Jõuluvaheaeg on algamas ja Holden on arvestustel põrumise eest välja visatud (Pencey kool). Ta ei ole viitsinud õppida, kuigi talle on seda kogu aeg meelde tuletatud (Sai läbi inglise keeles, kukus läbi ajaloos, )
Kuristik rukkis J. D. Salinger Jerome David "J. D." Salinger 1919 2010 Abielus kolm korda "Kuristik rukkis" "Üheksa juttu" "Franny ja Zooey" "Puusepad, tõstke kõrgele sarikad" "Seymour, sissejuhatuseks" Tegelased Holden Caulfield (16 a vana) hullunud koolist väljaheidetu Mr. Spencer ajalooõpetaja D. B. Holdeni vanem vend Robert Ackley koolikaaslane Stradlater Holdeni toakaaslane Allie Holdeni noorem vend, kes on surnud Phoebe Holdeni noorem õde Antolini Holdeni endine õpetaja Koolist väljalangemine Holden on väljas ja vaatab kaugemalt jalgpalli matsi Jõuluvaheaeg Pencey koolist väljalangemine eksamitel põrumise eest Pole viitsinud õppida, kuigi talle on seda kogu aeg meelde tuletatud Inglise keele tegi ära, ajaloos kukkus läbi Mäel seistes jätab kooliga hüvasti Tunded, olemus: külm (kuna tema kindad ja mantel varastati hiljuti ja
Robert Ackley, keda ta kirglikult vihkas, kuid samas pärast pikka eemaloldud aega taga igatses. Peategelane räägib ka oma toakaaslasest, Straddler'ist, kes läheb kohtama Holden'i vana sümpaatia, Jane Gallagher'iga. Holden lubab samal ajal sõbrale kirjutada lühikirjelduse inglise keeles. Ta hakkab aga meenutama vanu aegu ja oma venda Allie't, kes on surnud. Allie on Holden'i jaoks ingel minevikust, ta ülistab ja kiidab teda mitmel korral raamatu jooksul. Straddler'i saabudes esitab toakaaslane talle terve kuhja küsimusi, et välja uurida, kas Jane magas temaga. See küsimus jääb Holden'it kauaks piinama. Straddler'ile ei meeldi sõbra küsimused ja nende vahel tekib tüli. Kakluse käigus jääb Holden alla. Holden ei taha Pency'st lahkuda kõigiga tülis olles ja ta püüab sõbruneda Ackley'ga. See aga ei õnnestu ja noormees otsustab koolist lahkuda varem kui plaanitud. Ta sõidab New Yorki, kus ta elab, kuid ei lähe koju, vaid elab hotellis
Kui Henry leiab oma armastatud ülesse ja nad veedavad ilusa talve Sveitsis. Catherine sünnituse ajal tuleb välja ,et laps on kõhus surnud ning paari tunni pärast sureb ise ka. 3. Probleem: Need kes alustavad sõda võivad kaotada oma elu ja väärikuse ja seda kõike kuna riik tahab saada juurde maad. 4. Tegelased: Catherine Barkley halastajaõde saanud lühikese õe koolituse , Henry armastatu Rinaldi leitnant Rinaldi, Henry sõber ja toakaaslane rindel Frederic Henry Ameerika leitnant, kes teenib Itaalia sõjaväe sanitaarteenistuses. 5. Henry käitumine: Henry oli algul oma sõjakaaslastele toeks niikaua kui ta otsustas põgeneda nii avas ta südame oma armastaud naisele Catherinele.Henry oli õnnelik koos Catherinega ,aga tema sõbrad jäid sõtta edasi. 6. Autori seisukoht: Raamtu autor püüab seletad,et sõjas saavad suurema kannatuste osaliseks rahvas kellest osad kaotavad elu,kodu ning tuttavad
• üks tuntuim teismelise mässumeelsust ja maailmavalu käsitlev kirjandusteos • inglise keeleruumis üks koolide enim käsitletud ja samas enim tsenseeritud ning kritiseeritud roman • raamatut müüdud üle 65 miljoni eksemplari • originaalpealkiri “The Catcher in the Rye“ • mina-vormis Tähtsamad tegelased • Holden Caulfield - peategelane • Mr. Spencer – ajalooõpetaja • D. B. – Holdeni vanem vend • Stradlater – Holdeni toakaaslane • Sally Hayes – Holdeni tuttav • Allie - Holdeni noorem vend, kes on surnud • Phoebe – Holdeni noorem õde • Antolini – Holdeni endine õpetaja Sisukokkuvõte • Holden on sanatooriumis, meenutab aasta varem toimunut • oli välja visatud Pencey erainternaatkoolist, olles läbi kukkunud peaaegu kõigil eksamitel • läks hüvasti jätma ajalooõpetaja Mr. Spenceriga • Stradlateril kohting, palub kirjandit • vihastab Holdeni peale, lööb teda
Elu õpilaskodus Elu õpilaskodus on kas väga huvitav või siis väga igav . Kõik oleneb sinust endast ja sellest palju on sul tuttavaid ja sõpru . Minu jaoks on õpilaskodus elamine vaheldus sellele kõigele mis toimub mu kodukandis . Paljud noored peavad alkohooli tarbimist ja teiste mõnuainete tarbimist meelelahutuseks, aga nad ei tea tegelikult kuidas see kõik mõjub nendele ja neid übritsevatele inimestele . Enamus neist arvab , et kui alkohooli saab poest osta on see ohutu ja ei tee meile mitte midagi , aga nad eksivad . Õpilaskodus elavad noored saavad juba aimu kuidas on elada üksi ja vanematest eemal ning väga paljud ei harju sellega koheselt . Paljud arvavad , et kui vanemaid lähedal ei ole siis on neil õigus teha kõike mida hing ihaldab ja tekivad probleemid koolis kui ka õpilaskodus . See pahanduste kogumine ja reeglite eiramine võib lõppeda koolist või õpilaskodust väljalendamisega . Minule en...
vanematega New Yorgis, avaldas jutte ja lõpuks romaani "Kuristik rukkis". 1953. aastal kolis Salinger elama eraldatud maakohta New Hapshire'is ning süüvis idamaade filosoofiasse ja religiooni. Viimase jutu "Hapworth 16, 1924" avaldas ta 1965. aastal ajakirjas The New Yorker Holden Caugfield peategelane (seitsmeteistaastane nooruk) Mr. Spencer ajalooõpetaja D. B. Holdeni vanem vend Robert Ackley koolikaaslane Stradlater Holdeni toakaaslane Allie - Holdeni noorem vend, kes on surnud Phoebe Holdeni noorem õde Antolini Holdeni endine õpetaja Teos ilmus kõigepealt Ameerikas järjejutuna (1945-1946) ja hiljem ka raamatuna USA-s ja Inglismaal (1951). Eestis ilmus raamat 1961.aastal. Tänaseks on see romaan saanud üheks tuntumaiks teismelise mässumeelsust käsitlevaks kirjandusteoseks. Kõigi kurvastuseks on raamatu autor J.D.Salinger nüüdseks surnud.
Allie Holdeni noorem surnud vend. Hästi intelligentne; ei vihastanud kunagi; iseloomult kena. Holden tundis tast puudus ja pidas teda omamoodi ideaaliks. Holden pöördus tema poole, kui tundis, et hakkab ,,vajuma" ja jäävalt kaduma. Ackley Holdeni koolikaaslane. Koleda välimusega. Saamatu; erak (teda ei tahetud eriti seltskonda võtta tema välimuse pärast, kuid ka ta iseloom polnud kena); pahatahtlik; toppis oma nina igale poole; ignoreeris teiste privaatsust. Stradlater Holdeni toakaaslane, kes tema sõnul oli ,,liiderlik kretiin", uhke. Hea välimusega, tugev, naistemees. Kuigi välimuselt oli hoolitsetud oli ta oma asjadega laisk ja hooletu. Jane Elas suvel Holdeni vastasmajas. Polnud küll kõige ilusam, kuid Holdenile ta meeldis. Mängisid koos malet. Tantsis balletti. Sally Holdeni ammune tuttav, kellega ta palju tuvitses. Ilus, ning teadis seda ise hästi, seetõttu ka väga edev. Mr. Antolini Holdeni kunagine õpetaja
Allie Holdeni noorem surnud vend. Hästi intelligentne; ei vihastanud kunagi; iseloomult kena. Holden tundis tast puudus ja pidas teda omamoodi ideaaliks. Holden pöördus tema poole, kui tundis, et hakkab ,,vajuma" ja jäävalt kaduma. Ackley Holdeni koolikaaslane. Koleda välimusega. Saamatu; erak (teda ei tahetud eriti seltskonda võtta tema välimuse pärast, kuid ka ta iseloom polnud kena); pahatahtlik; toppis oma nina igale poole; ignoreeris teiste privaatsust. Stradlater Holdeni toakaaslane, kes tema sõnul oli ,,liiderlik kretiin", uhke. Hea välimusega, tugev, naistemees. Kuigi välimuselt oli hoolitsetud oli ta oma asjadega laisk ja hooletu. Jane Elas suvel Holdeni vastasmajas. Polnud küll kõige ilusam, kuid Holdenile ta meeldis. Mängisid koos malet. Tantsis balletti. Sally Holdeni ammune tuttav, kellega ta palju tuvitses. Ilus, ning teadis seda ise hästi, seetõttu ka väga edev. Mr. Antolini Holdeni kunagine õpetaja. Väga tark ja mõistev; oskas inimesi hästi
iseloomujooni ja sallimatus pealiskaudse ja võltsi vastu ilmneb raamatus väga paljudes situatsioonides. Halva õppeedukuse tõttu visati noormees koolist välja. Viimastel päevadel koolis külastab ta temale sümpaatsena näinud õpetajaid ja jõuab endas järeldusele , et ei olekski enam tahtnud selles koolis õppida. Direktor, kes vahetult enne külastuspäeva laseb õpilastele pakkuda pealtnäha parimat sööki, et vanematele kool südamelähedasem oleks. Peategelase toakaaslane, Straddler, käis kohtamas Holden'i vana sümpaatia Jane Gallagher'iga. Holden pärib temalt hulga küsimusi, et välja uurida, kas Jane magas temaga. See küsimus jääb teda kauaks piinama. Küsitavale ei meeldinud need küsimused ja nende vahel tekkis tüli. Nad hakkasid kaklema ning Holden jäi alla. Koju ta ei soovi minna enne, kui vanemad on saanud Pency'st kirja poja väljaviskamise kohta ning juba peale esimest ehmatust maha rahunenud. Kuna ta varakult
Lühikokkuvõte Itaalia armees vabatahtlikuna teeniv Frienderick Henry, on seal abulants autode rühma juhataja. Sõjategevus toimub I maalimasõja ajal, Austraalia Itaalia Rindel. Ta asus elama Goriziasse. Henry toakaaslane Rinaldi kutsub ta välja, kohtuma miss Barkley'ga., kes on medõde.Henry armub Catherine'i. Henry läheb rünnakule valvesse, ta saab seal haavata. Ta viidi Milanosse ameerika hospidali ravile. Miss Barkley tuleb samasse haiglasse põetajaks. Henryle tehakse operatsioon. Tema jalad paranesid kiiresti. Suve lõpul , septembris teatab Catherine, et ta ootab last. Henry jääb kollatõppe ning ta peab rindele tagasi sõitma, sest arvatakse ,et ta tekitas tõve endale ise
Noormehe noorus on möödunud koole vahetades, sest teda visatakse välja halbade hinnete pärast, kuigi tegelikult on ta tark, kui vaid õppida viitsiks. Poisi välimuse üle kurta ei saa, kuigi ta ise endaga rahul ei ole. Holdeni ühikakaaslane on Ackley, kes pole Holdenile sümpaatne ega lähedane, kuid vahel on teineteisega siiski hea suhelda. Ackley oli välimuselt suhtelist inetu, ta oli väga pikk ning nägu oli täis vistrikke. Ka iseloomult oli ta ebasümpaatne. Holdeni toakaaslane oli Stradlater, kes oli kena ning loomulikult ka tüdrukute lemmik. Ta hoolitses väga oma välimuse pärast, kuid koduses elus oli ta lohakas ning kodutööde jaoks polnud aega, sest oli vaja tüdrukutega väljas käia. Sellepärast juhtuski tihti, et Holden tegi tema kodutöid. 5)TEOSE ÜLESEHITUS.SÜZEE JA FAABULA Kas teoses on lugu, kuidas seda jutustatakse? Sündmused ja nende järjekord. Erinevate kujutusvõtete (jutustus, kirjeldus, arutlus, dialoog) kasutamine.
Crazy Benjamin Lebert Jutu peategelane on 16-aastane ühelt poolt halvatud Benjamin Lebert. Vaatamata nimelisele ja ealisele samasusele autoriga, ei ole tegu tõsieluliste sündmustega. Seljataga on tal neli kooli ja nüüd on ta Neuseeleni lossis asuvas internaatkoolis, lootes, et suudab lõpetada kaheksanda klassi ja «neetud kuue matemaatikas viieks parandada». Oma «kummalisusele» vaatamata arvavad tema uued sõbrad, et «Benni on cool». Esimene crazy ettevõtmine on tüdrukute sektori külastamine ühikas, mille käigus Benni saab esimese seksikogemuse, mis talle suuremat muljet ei jäta. «Kuidas kõik need ütlemised esimese korra kohta käivad? Et pärast esimest korda oled mees? Et seisad siis omil jalul? Õrn noorus on möödas? Oled nüüd täiskasvanu? Hm? Minu esimene kord on nüüd möödas. Ja ma tunnen end ikka veel väikese püksipasandajana.» (lk 57) Liigu...
Hästi intelligentne; ei vihastanud kunagi; iseloomult kena. Holden tundis tast puudus ja pidas teda omamoodi ideaaliks. Holden pöördus tema poole, kui tundis, et hakkab „vajuma“ ja jäävalt kaduma. Ackley – Holdeni koolikaaslane. Koleda välimusega. Saamatu; erak (teda ei tahetud eriti seltskonda võtta tema välimuse pärast, kuid ka ta iseloom polnud kena); pahatahtlik; toppis oma nina igale poole; ignoreeris teiste privaatsust. Stradlater – Holdeni toakaaslane, kes tema sõnul oli „liiderlik kretiin“, uhke. Hea välimusega, tugev, naistemees. Kuigi välimuselt oli hoolitsetud oli ta oma asjadega laisk ja hooletu. Jane – Elas suvel Holdeni vastasmajas. Polnud küll kõige ilusam, kuid Holdenile ta meeldis. Mängisid koos malet. Tantsis balletti. Sally – Holdeni ammune tuttav, kellega ta palju tuvitses. Ilus, ning teadis seda ise hästi, seetõttu ka väga edev. Mr. Antolini – Holdeni kunagine õpetaja
kellest on jutustanud, ning et sügisel läheb ta arvatavasti uude kooli, aga see ei valmista talle erilist muret. 3. Probleemid: Holden näeb igas inimeses halba, talle ei kangsatu inimestes midagi head vaid talle jääb nendest inimest ainult halb asi meelde. 4. Tegelased: Holden Caugfield (16 a vana)- peategelane Mr. Spencer ajalooõpetaja; D. B. Holdeni vanem vend Robert Ackley koolikaaslane Stradlater Holdeni toakaaslane Allie - Holdeni noorem vend, kes on surnud Phoebe Holdeni noorem õde Antolini Holdeni endine õpetaja 5. Peategelase käitumine: Peategelane-Holden on mässaja.Mitte otsene maailmakorralduse, vaid inimeste vastu mässaja. Samas väärtustab ta inimlikke vajadusi- ta hoolib oma õest ja emast, kuigi vahepeal nende juurest ära joosta kavatseb. Ta tahab leida endas olevat täiskasvanut, kuid ei suuda leppida sellega kaasneva vastutuse ja rolliga. Ta ainus tahe on olla
Isegi hommikul on kergem otsustada, mida selga panna. Kuu ajajooksul olen avastanud endas mitmeidki uusi külgi ning omadusi, mille olemas olust mul ei ole aimugi olnud. Näiteks varem oli minu puhul täiesti mõeldamatu, et jätan enda arvamuse valjusti väljaütlemata. Aga neljakesi ühes toas koos elades, pean üsnagi hoolikalt jälgima, et oma arvamusega, kedagi ei solvaks. Eriti raske on see, sest mina olen iseloomult sangviinik ning üks minu toakaaslane on melanhoolik. Teine suur asi on see, et ma poleks elu sees uskunud, et ma võin igatseda enda nooremate õdede järel. Suve lõpus oli, saaks juba rutemini linna, saab iseseisev olla, keegi ei kontrolli ega nuhi. Nüüd, aga sooviks enda nooremaid õdesid tihedamini näha. Septembris olen selgeks saanud, kuidas toime tulla müra ja lärmiga. Kooli aasta algul oli väga raske keskenduda õpetaja jutule, kui keegi midagi sositas või krabistas enda koti kallal.
Tegevus toimus 1949.aasta talvel. Algas sellega, et Holden tuli tagasi vehklemisvõistluselt, milles nad ei saanud osaleda kuna Holden, kes oli võistkonna kapten, unustas oma vehklemisasjad rongi. Holden jõudes tagasi kooli (Pencey erakool Pennsylvainias), läks enda tuppa. Teda tüütab poiss kõrval toast, Robert Ackley. Vahepeal käis külas ajaloo õpetajal mr.Spenceril, kes talle koolist välja viskamise pärast pidas loengu. Holdeni toakaaslane Strandlater käis väljas Holdeni sõbra Janega ning kui kohtingult tulles Strandlater ei rääkinud Holdenile, mida ta Janega autos tegi, siis läks Holden talle kallale. Strandlater lõi Holdenil nina veriseks. Holden otsustas asjad pakkida ja lahkuda, kuigi oli alles laupäev ja koju pidi minema kolmapäeval. Ta sõitis rongiga New Yorki, tee peal flirtis oma klassivenna emaga ning valetas talle oma nime kohta. Rongi pealt tulles võttis takso, et sellega hotelli minna
vahel? Ta ei läinud mängu vaatama (vaatas künkalt natuke), kuna: esiteks oli tal ilmselt häbi sinna minna, kuna ta just saabus New York`ist, kus pidi toimuma vehklejate võistlus, kuid mäng jäi ära, kuna tema, kapten, unustas kogu oma varustuse metroosse. Teine põhjus oli see, et ta tahtis minna hüvasti jätma oma vana ajalooõpetaja Spenceriga, kuna Holden visati koolist taaskord välja. 2. Millist suurt teenet palus Holdenilt tema toakaaslane Stradlater, kui ta jalgpallivõistluse vaheajal oma toas käis? Stradlater tahtis Holdenilt laenata seemisnahkset jakki, kuna tal oli kohtamine. Aga peale selle palus ta teha tal ühe inglise keele kirjandi valmis, kuna ta ise ei jõua. Teema võis ise valida, aga pidi olema mingisugune kirjeldus. 3. Miks otsustas Holden mitte ära oodata kolmapäeva, vaid lahkuda Penceyst laupäeva öösel? Sellepärast, et tal oli igav
Prast mitmeid nurjunud suhteid abiellus Salinger endast 40 aastat noorema med-e Colleeniga, kellega on siiani abielus. 2.) "Kuristik Rukkis", pealkiri on selline kuna ta tles kelleks ta tahab saada . "Tahaks olla pdja kuristiku serval keset rukkist. Rukkipllul mngivad lapsed ja tema pab nad enne kinni kui nad saada kuristikku langeda. anr: Romaan. 3.)Peategelased: Holden Caugfield- peategelane. Mr.Spencer- ajaloopetaja. D.B-Holdeni vanem vend. Robert Acley- koolikaaslane. Stradlater-Holdeni toakaaslane. Allie-Holdeni noorem vend , kes on surnud. Pheobe- Holdeni de. Antolini-Holdeni endine petaja. Sndmuskohad:Pencey kool, internaat, New York, hotell, pshhiaatrihaigla. Tegevusaeg: 1940, aastate teine pool. 4.) Selles raamtus ksitletakse puberteedi hirmu, igatsust ja trkumist , mida tunneb iga nooruk selles eas.Ta vihkab oma vanemate ja petajate juttu "kasvuraskustest", mis lheb le. Ta tahab vehkat teha ja ksi olla. 5.)Autor tahtis selle raamatuga nidata inimestele missugune neb nooruki elu
3. Probleem: See, kes on juba kord sõjaga alustanud, on loobunud väärikusest ning valmis kaotama kõik mõne tühise maatüki eest. Sõda on tragöödia, mille lõpp saab olla ainult ühtemoodi mõistetav. Sõda hävitab unistused, armastuse ja elud. 4. Tegelased: Frederic Henry Ameerika leitnant, kes teenib Itaalia sõjaväe sanitaarteenistuses. Catherine Barkley halastajaõde(lühikese koolituse omandanud õde), Henry armastatu Rinaldi leitnant Rinaldi, Henry sõber ja toakaaslane rindel 5. Henry käitumine: Henry käitumine oli senikaua ustav kuni ta oli oma sõjakaaslastele toeks Alates sellest hetkest, kui ta põgenes avas ta oma südame armastatule, kuid sõjakaaslased kannatasid jätkuvalt edasi. Õige oleks olnud jääda sõtta lõpuni, isegi kui see oleks lõppenud tema enda surmaga, sest sõjas on üks tähtsamaid isikuomadusi ustavus. Henry põgenemist ei saa aga hukka mõista, sest see oli tema ainus võimalus ellu jääda ning tema ainus tee õnnele.
õpetajaga Mr.Spenceriga kes muu jutuajamise käigus mainib talle, et elu on mäng mida tuleb mängida reegleid järgides ja kõik läheb hästi, kuid Holden arvab, et elu ongi mäng kuid selles mängus on kaks võimalust kui sa satud elumeeste seltskonda siis lähebki kõik hästi kui ei siis ei ole asjad nii kerged midagi, ennast arvas ta olevat just teises seltskonnas. Ühiselamus on ta jutuajamine Ackleyga kes elab temaga ühes toas ning on tema arust üks imelik inimene ja ta toakaaslane Stradlater tuleb tuppa ning palub Holdenil enda eest ühe kirjandi ära teha, Holden jääb nõusse ning teeb selle ära, aga tagasi tulles pole Stradlater kirjandiga rahul ning Holdenile ei meeldi see, et Stradlater niimoodi naini äa kasutab ja neil läks löömaks kus Holden peksa saab peale mida ta räägib natuke Ackleyga juttu ja lahkub samal ööl koolist ning sõidab New Yorki. Kus ta hotellis ühe uksehoidjaga raha pärast kaklema läheb ja jälle peksa saab
Tegevuse aeg ja koht: Raamat koosneb kahest osast: I osa (Endise sõjaväearsti dr. John H. Watsoni mälestustest) tegevuse ajaks on aasta 1881. Tegevus toimub Londonis. II osa (Pühakute maa) tegevus toimub aastatel 1847-1860. Tegevuspaigaks on Utahi piirkond Põhja-Ameerikas. Tegevus liigub ka Euroopasse, käiakse Pariisis, Peterburis, Kopenhaagenis ning jõutakse lõpus ka Londonisse. Peategelased: Doktor Watson- endine sõjaväearst Afganistanis. Sherlock Holmesi toakaaslane ja lähim sõber. Watsion oli tasakaaluka iseloomuga ja tihti pahviks löödud Holmesi teadmistega ja tähelepanelikkusega. Sherlock Holmes- nõuandja-detektiiv Londonis. Holmesil oli teadmisi igast valdkonnast nii palju, kui ta seda ise vajalikuks pidas. Tänu märkimisväärsele tähelepanelikkusele eksis ta väga harva oma arvamustega. Talle meeldis ka viiulit mängida ja tubakat suitsetada. Tema
kirjalikeks. Ta ei saavuta oma kaaslastega kontakti, sest talle tundub et nad elavad valede eluphimtete jrgi. Holdeni meelest on Pencey kool ja inimesed seal valelikud,ritavad alati endast parema mulje jtta ning kik on omakasupdlikud. Isegi kui selles koolis kivad enamus rikaste inimeste lapsed, on seal ikka vga palju vargaid. Kuigi neil poistel pole millestki puudus, varastavad nad lihtsalt varastamise prast. Kahte koolikaaslast kirjeldab Holden lhemalt. Esimene neist on tema abituriendist toakaaslane Stradlater. Stradlater pdis endast jtta mulje kui korralikust ja viisakast noormehest, kuid tegelikult oli ta rpane ja ei armastanud korda. Holdenile tundus see silmakirjalik, et Stradlater pdis jtta endast paremat muljet kui ta tegelikult on. Teine on Robert Ackley. Ackely elab Holdeni krvaltoas. Ta on vga pealetkkiv ja ei tee vlja Holdeni vihjetest, kuigi ta saab nendest suureprast aru. Samuti valetab ja ilustab ta mitmeid oma jutte. ldiselt ei peatu Holden eriti oma
Pencey koolist välja. Holden tundub olevat väga hooliv, kuid tema toon on tülpinud. Talle on kõrini silmakirjalikkusest ja inetustest, mis koguaeg tema ümber on. Kuid vahetevahel käitus Holden ka ise samamoodi, tehes asju, mida ta teiste juures ei sallinud. Phoebe on Holdeni kümneaastane õde. Holden armastas oma õde väga ning õe nägemine tegi ta tuju rõõmsamaks. Kuigi ta oli Holdenist palju noorem, suutis ta siiski oma venda kuulata ja mõista. Stradlater oli Holdeni toakaaslane Pencey koolis. Ta nägi kena välja ning ta oli populaarne. Holdeni arvates oli ta aga „salaja laisk“, sest ta nägi kogu aeg viisakas ja korralik välja, kuid näiteks tema pardel oli must ja karvu täis. Ackley oli Holdeni naaber Pencey kooli internaadis. Ta oli vinniline ning halva suuhügieeniga. Ta oli Holdeni arvates väga tüütu, sest ta näppis koguaeg tema asju ning ei saanud aru ka tema vihjetest, et ta ruumist ära läheks. Põhiprobleem
Hiljem ta suunatakse Stjärnsbergi internaat kooli. Erik on tumedate juustega ning täiesti tavalise kehaehitusega poiss. Raamatu lõpuks on ta meeter seitsekümmend viis pikk , kaalus 74 kilo, oli 16 ja pool aastat vana ning üsna vinniline. Erik ei omanud Rootsi Vaasalinna keskkoolis tõelisi sõpru, kuna sealsed poisid pigem kartsid teda kuna ta oli ühe kamba liider ning pealekauba veel äärmiselt tugev. Hiljem internaatkoolist leiab ta omale aga hea sõbra Pierre, kes on ühtlasi ka ta toakaaslane. Erik on üks vägagi nutikas poiss, kes suudab end paljudest asjadest lihtsalt kavaluse abil välja keerutada ning samas on ta ka vägagi etteaimamatu. Kunagi ei võinud tada mida ta järgmisena teeb. 1 Sisu kokkuvõte Raamatus kirjutatakse vägivallast ühe Rootsi poisi elust. Peategelase kodusest vägivallast ning ka väljaspool kodu koolis. Eriku isa peksab teda julmalt iga päev erinevate vahenditega.
J.D.Salingeri teose ,,Kuristik rukkis" analüüs Kristjan Nõmmik, 12d 1.Teoses on juttu noorte enesekesksusest ning kiusamisest. Caulfieldi toakaaslane on suurepärane näide enesekesksest ning ükskõiksest noormehest. Ta hoiab pigem oma ette ning ümberringi olevad inimesed on talle pea tähtsusetud. Hoolimata Jane'i ja Holdeni vahelisest sidemest, läks Stradlater ikkagi kohtingule Jane Gallagheriga, mis valmistas Holdenile pahameelt. Koolikiusamine on tänapäeval suur probleem. Lastel tekivad halvast peresisesest suhtlemisest kompleksid, mis omakorda suunavad neid veidi tumedamale käitumismaneerile. Selle tõttu
raha. Väga hoolitsev ja taibukas tüdruk. Allie oli Holdeni vend, kes suri väga noorelt leukeemiasse, kuid Holden austas teda ja rääkis temast ja tema tegudest ikka veel. D.B- d kirjeldas Holden oma jutustuses väga hea kirjaniku ja vennana, kuid väga rumalana, sest raiskas oma annet filmikäsikirju kirjutades. Ta oleks võinud hoopis häid raamatuid kirjutada. Stradlater oli Holdeni toakaaslane Penceys. Ta oli enesekindel ja saavutas alati kõik, mis tahtis, eriti kui asi puudutas tüdrukuid. Ta veetis pool oma päevast peegli ees ja tänu sellele oli kena väljanägemisega, kuigi puhtus ja korralikkus ei kandunud edasi tema asjadele, mis olid tihtilugu mustad ning korrast ära. See ei meeldinud Holdenile. Ackley oli samuti Pencey koolist. Holden ja Stradlater jagasid Ackley ja tema toakaaslasega dusiruumi. Ta suutis alati Holdenit millegiga närvi ajada
· Laste varajane küpsemine ja karm kohtlemine. Lastel oli selles teoses suur roll, näidati nende viletsust ning jõhkrust, mille oli ÉMILE ZOLA ,,SÖEKAEVURID" tinginud omapäi üleskasvamine ning vajadus olelusvõitluses Tegevuse koht ja aeg ellu jääda. 19. sajandi lõpp, Voreux' kaevandus, Prantsusmaa · Utoopiate probleem. Usun, et teosest tuleb välja ka seisukoht, Peategelase iseloomustus et kuigi sotsialistlikud vaated on üllad ja ühiskond, kus ,,kõik on Étienne Lantier Étienne oli noor masinist, kes tööotsingutel võrdsed", on parim asi, mida soovida, ei töö...
aega taga igatses. Peategelane räägib ka oma toakaaslasest, Straddler'ist, kes läheb kohtama Holden'i vana sümpaatia, Jane Gallagher'iga. Holden lubab samal ajal sõbrale kirjutada lühikirjelduse inglise keeles. Ta hakkab aga meenutama vanu aegu ja oma venda Allie't, kes on surnud. Allie on Holden'i jaoks ingel minevikust, ta ülistab ja kiidab teda mitmel korral raamatu jooksul. Straddler'i saabudes esitab toakaaslane talle terve kuhja küsimusi, et välja uurida, kas Jane magas temaga. See küsimus jääb Holden'it kauaks piinama. Straddler'ile ei meeldi sõbra küsimused ja nende vahel tekib tüli. Kakluse käigus jääb Holden alla. Holden ei taha Pency'st lahkuda kõigiga tülis olles ja ta püüab sõbruneda Ackley'ga. See aga ei õnnestu ja noormees otsustab koolist lahkuda varem kui plaanitud. Ta sõidab New Yorki, kus ta elab, kuid ei lähe koju, vaid elab hotellis.
Mr. Spencer ajalooõpetaja; Mr. Spencer on väga vana ja ei paindunud hästi. Ta hoolis väga Holdenist ,muretses tema käekäigu pärast. Ta tahtsi teda mida Holden oma tulevikust arvab ja kas ta vanematele juba rääkis, et ta välja visati. D. B. Holdeni vanem vend Robert Ackley koolikaaslane, Holdenile ta eriti ei meeldi , ta on vinniline, hambaid ei pese iial, ei salli Holdeni toanaabrit, väljas ei käi palju, abiturient, viletsa iseloomuga. Stradlater Holdeni toakaaslane Allie - Holdeni noorem vend, kes on surnud Phoebe Holdeni noorem õde, Ta oli Holdeni noorem õde , kes oli oma ea kohta väga tark. Ta sai Holdeniga väga hästi läbi. Holden ütles oma õe kohta "Mu õde on väga ilus ja tark , mina olen meie peres ainuke tuhm tegelane". Antolini Holdeni endine õpetaja
Holdenile meeldis palju lugeda, ta armastas oma venna D.B. teoseid(neid, mis olid enne Hollywoodi minekut kirjutatud, sest Holden oli veendunud, et kino on saast ja üdini võlts, samuti teater ja vend olla filmi stsenaariume kirjutama hakates end nn. ,,litsiks" müünud) ja selliseid teoseid, kus saaks autorit pidada oma sõbraks, kellele saaks ,,helistada" kui tahtmine tekib. Holdeni toakaaslane Stradlater on tõeline machomees ja kiitleja(tõeline ilueedi), tihtilugu sebis ta ära mingi suvalise tüdruku, kellega suure nurumise peale auto tagaistmel vanainimeste asja teha. Kui Stradlater aga kogemata Holdeni vana armastuse Jane kohtama kutsub, muutub Holden väga närviliseks teades kuhu see lõpuks välja viib. Holden kisub eluvennaga tülli ja vere paneb veel rohkem keema asjaolu, et Sradlater palub tungivalt Holdenil tema eest kirjeldava kirjandi ära teha(Holden teeb seda, nimelt
Jerome David Salinger ,,Kuristik rukkis" Tähtsamad tegelased: Holden Caugfield (16 a vana, jõi palju)- peategelane Mr. Spencer ajalooõpetaja D. B. Holdeni vanem vend Robert Ackley koolikaaslane Stradlater Holdeni toakaaslane Allie - Holdeni noorem vend, kes on surnud Phoebe Holdeni noorem õde Antolini Holdeni endine õpetaja Holden, peategelane visati Pencey erakoolist välja, sest ta ei saanud neljas aines hakkama.Kui ta läks võistlustele siis unustas ta enda varustuse metroosse. Tänu sellele oli terve tema tiim vihane. Holden jälgis mängu künkalt ning peale seda läks Härra Spenceriga rääkima. Holdeni hädine ja rohtudest haisev õpetaja vestles temaga õppeedukusest ja eksamitulemustest
Hästi intelligentne; ei vihastanud kunagi; iseloomult kena. Holden tundis tast puudus ja pidas teda omamoodi ideaaliks. Holden pöördus tema poole, kui tundis, et hakkab „vajuma“ ja jäävalt kaduma. Ackley – Holdeni koolikaaslane. Koleda välimusega. Saamatu; erak (teda ei tahetud eriti seltskonda võtta tema välimuse pärast, kuid ka ta iseloom polnud kena); pahatahtlik; toppis oma nina igale poole; ignoreeris teiste privaatsust. Stradlater – Holdeni toakaaslane, kes tema sõnul oli „liiderlik kretiin“, uhke. Hea välimusega, tugev, naistemees. Kuigi välimuselt oli hoolitsetud oli ta oma asjadega laisk ja hooletu. Jane – Elas suvel Holdeni vastasmajas. Polnud küll kõige ilusam, kuid Holdenile ta meeldis. Mängisid koos malet. Tantsis balletti. Sally – Holdeni ammune tuttav, kellega ta palju tuvitses. Ilus, ning teadis seda ise hästi, seetõttu ka väga edev. Mr. Antolini – Holdeni kunagine õpetaja
a septembris astuda Harvardi Ülikooli. Juba selleks ajaks, kui Zuckerberg ülikooli jõudis, oli tal ,,imeprogrammeerija" reputatsioon. Ta õppis psühholoogiat ja infotehnoloogiat. Üliõpilasena lõi ta programmi CourseMatch, mis aitas õpilastel valida kursuseid vastavalt sellele, kuidas teised õpilased on kursuseid valinud ning luua õpperühmi. Hiljem lõi ta veel programmi Facemash, kus õpilased said valida parima väljanägemisega õpilasi mitmete fotode seast. Zuckerbergi toakaaslane ütles, et Mark lõi selle saidi ainult lõbu pärast. Ta selgitas: ,,Meil olid raamatud nimega ,Face Books', kus olid pildid kõigist neist, kes elasid parajasti üliõpilaste ühiselamutes. Esialgu tegi Zuckerbergi saidi ning pani kahe üliõpilase fotod kõrvuti (kahe tüdruku või kahe poisi) ning külastajad pidid valima, milline neist kahest on parema väljanägemisega. Vastavalt saadud häältele moodustus pingerida. ,, See sait oli üleval
TEOSE ANALÜÜS 1. Autor, teos. J. D. Salinger ,,Kuristik rukkis" 2. Tegevusaeg Tegevusaeg kestab mõni päev, toimub talvel. Tavaliselt õhtusel ajal. Tegevusaeg ei ole määratud. 3. Tegevuskoht/ -kohad. Pencey erakool, asub Agerstownis Pennsylvanias. Linnapeal uitamine. 4. Ülevaade sündmustikust. Teos algab sellega, kui oli jalgpallivõistlus Saxon Halliga ja Holden oli vehklejate meeskonnaga New Yorgist tagasi tulnud kuna ta jättis kogu meeskonna varustuse metroovagunisse. Teda vist visati Penceyst välja kuna ta ei õppinud ültse. Seepeale läks Holden Spenceriga hüvasti jätma. Pealeseda läks ta oma tuppa kus te elas koos Stradlateriga. Toakaaslane palus tal ta koduse töö ära teha, see oli midagi maja teemalust, kuna ta ise läks kohtama. Kui Stradlater oli läinud hakkas ta kirjandit kirjutama. Ta ei osanud midagi maja kohta kirjutada. Siis mõtles ta , et võiks Alli pesapallikindast kirjutad...
J. D. Salinger ,,Kuristik rukkis" Tähtsamad tegelased: Holden Caugfield (16 a vana)- peategelane Mr. Spencer ajalooõpetaja; D. B. Holdeni vanem vend Robert Ackley koolikaaslane Stradlater Holdeni toakaaslane Allie - Holdeni noorem vend, kes on surnud Phoebe Holdeni noorem õde Antolini Holdeni endine õpetaja Lugu algab sellest, et Holden on väljas ja vaatab kaugemalt tema ja mingi võõra kooli vahel toimuvat jalgpalli matsi (ameerika jalgp.). Jõuluvaheaeg on algamas ja Holden on arvestustel põrumise eest välja visatud (Pencey kool). Ta ei ole viitsinud õppida, kuigi talle on seda kogu aeg meelde tuletatud (Sai läbi inglise keeles, kukus läbi ajaloos, )
J. D. Salinger "Kuristik rukkis" Tähtsamad tegelased: Holden Caugfield (16 a vana)- peategelane Mr. Spencer ajalooõpetaja; D. B. Holdeni vanem vend Robert Ackley koolikaaslane Stradlater Holdeni toakaaslane Allie - Holdeni noorem vend, kes on surnud Phoebe Holdeni noorem õde Antolini Holdeni endine õpetaja Lugu algab sellest, et Holden on väljas ja vaatab kaugemalt tema ja mingi võõra kooli vahel toimuvat jalgpalli matsi (ameerika jalgp.). Jõuluvaheaeg on algamas ja Holden on arvestustel põrumise eest välja visatud (Pencey kool). Ta ei ole viitsinud õppida, kuigi talle on seda kogu aeg meelde tuletatud (Sai läbi inglise keeles, kukus läbi ajaloos, )
J. D. Salinger ,,Kuristik rukkis" Tähtsamad tegelased: Holden Caugfield (16 a vana)- peategelane Mr. Spencer ajalooõpetaja; D. B. Holdeni vanem vend Robert Ackley koolikaaslane Stradlater Holdeni toakaaslane Allie - Holdeni noorem vend, kes on surnud Phoebe Holdeni noorem õde Antolini Holdeni endine õpetaja Lugu algab sellest, et Holden on väljas ja vaatab kaugemalt tema ja mingi võõra kooli vahel toimuvat jalgpalli matsi (ameerika jalgp.). Jõuluvaheaeg on algamas ja Holden on arvestustel põrumise eest välja visatud (Pencey kool). Ta ei ole viitsinud õppida, kuigi talle on seda kogu aeg meelde tuletatud (Sai läbi inglise keeles, kukus läbi ajaloos, ). Holden
läheb. Samas ülikoolis õpib Tyler Hawkins, kes on 21. aastane nagu Ally. Õppimise kõrvalt töötab Tyler koos parima sõbra Aidaniga raamatupoes. Tyleril on väike õde Caroline, kellega ta on väga lähedane ning kes on tema jaoks kõige tähtsam inimene. Isa Charlesiga ei saa lapsed läbi ja seda eriti peale venna Michaeli enesetappu. Tyler ei salli oma isa Charlesi seetõttu, et viimane ignoreerib Caroline ning ei ole aldis temaga tihedalt suhtlema. Ühel õhtul lähevad Tyler ja tema toakaaslane Aidan peole ning satuvad pahandustesse Ally isa Neiliga, kes töötab politseinikuna. Aidan saab teada, et Neili tütar Ally käib nendega ühes koolis ning arvab, et Neilile võiks kätte maksta murdes Ally südame. Tyler hakkab Allyga aega veetma ning noored armuvad. Peale seda, kui Ally jääb ühel ööl Tyleri juurde ööseks, vihastab Neil ning lööb tütart. Ally kolib mõneks ajaks Aidani ja Tyleri juurde. Ühel päeval saab Ally isa Neil teada, kus Ally ööbib ning murrab
1. Olukorra kirjeldus: 2. Olulised faktid/ Lisainfo: 3. Osalised/huvilised: 4. Eetiline probleem: 5. Analüüs: 6. Võimalikud abijuhised. Abitestid: 7. Eetiline valik: Eetikaga seotud probleeme · Talviste teede soolatamine. Teeäärse taimestiku jaoks äärmiselt kahjulik. Liiklusohutuse seisukohast väga vajalik. Aga koolibussid käänulistel libedatel teedel? Bussijuhtide tugev pinge vastutuse all. · Valetamine. Telefoni helisedes palub toakaaslane öelda, et teda pole kodus. · Kokkuhoid ohutuse arvelt. Ehitatakse sild, kus ehitusmaterjalidelt kokkuhoitud hinnaga on seatud ohtu silla kandevõime; normidest kõrvale kalduvalt ehitatakse laev, - merereostus on vaid aja küsimus. · Politseinik teeb purjuspäi avarii. Saab karistuseks tööalase noomituse ja minimaalse rahatrahvi, 1. Kokkulepitud kohtumine. Teil on tarvis minna ettevõtte jaoks olulisele kohtumisele. Kohtumine on ammu kokku lepitud
Nüüd, kümme aastat hiljem, elab ta iga päeva, nagu see oleks ta viimane koos oma detektiivist ülihoolitseva isa Neiliga (Chris Cooper) nende kodus. Tyler (Robert Pattinson) on tujukas ning sihitu 21- aastane noormees, kes elab masenduses oma 7 aastat tagasi enesetapu sooritanud venna teo pärast. Samuti on tal väga keerulised ning teravad suhted oma ärimehest isaga (Price Brosnan). Ühel õhtul satuvad Tyler ning tema parim sõber ja toakaaslane Aidan (Tate Ellington) sekeldustesse, mis lõpeb sellega, et Ally politseinikust isa Tyleri arreteerib. Kättemaksuks selle eest räägib Aidan Tylerile augu pähe, et see Ally südame murraks. Aidan avastab ühel hommikul, et Ally käib New Yorgi Ülikoolis. Vastutahtmist on Tyler lõpuks nõus Allyga kohtuma. Mitte kellegi üllatuseks noored aga armuvad ja alguse saab romanss, mis peab üle elama Ally isa vastuseisu ning Tyleri keeruka perekonnaelu.
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Muusikaosakond Koolimuusika eriala Kertu Rein URMAS SISASK Referaat Viljandi 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................................... 3 1. ELULUGU .................................................................................................................................... 4 1.1. Emaliin .................................................................................................................................... 4 1.2. Isaliin ....................................................................................................................................... 4 1.3. Lapsepõlv ..................................
Ta ütles seda ka Pheobele. Selle peale solvus Pheobe ja ei rääkinud enam Holdeniga. Holden läks lõbustusparki ja püüdis Pheobega ära lappida. Ta ostis pheobele pileti karussellile. Phoebe ja Holden leppisid ära ja läksid koos koju. LÕPP. J. D. Salinger ,,Kuristik rukkis" Tähtsamad tegelased: Holden Caugfield (16 a vana)- peategelane Mr. Spencer ajalooõpetaja; D. B. Holdeni vanem vend Robert Ackley koolikaaslane Stradlater Holdeni toakaaslane Allie - Holdeni noorem vend, kes on surnud Phoebe Holdeni noorem õde Antolini Holdeni endine õpetaja Lugu algab sellest, et Holden on väljas ja vaatab kaugemalt tema ja mingi võõra kooli vahel toimuvat jalgpalli matsi (ameerika jalgp.). Jõuluvaheaeg on algamas ja Holden on arvestustel põrumise eest välja visatud (Pencey kool). Ta ei ole viitsinud õppida, kuigi talle on seda kogu aeg meelde tuletatud (Sai läbi inglise keeles, kukus läbi ajaloos, )
o "Aga nii see on, et see, kes armastab, peab jagama selle saatust, keda ta armastab." o "Ärge eales laskuge kõnelusse tundmatutega." 5) Kavapunktid 1. Berliozi ja Bezdomnõi vestlus tiigi ääres. Liitub Woland. 2. Lugu Pontius Pilatusest. 3. Berlioz hukkub. Bezdomnõi asub Wolandit, kassi ja Fagotti jälitama, kuid edutult. 4. Bezdomnõi saadetakse hullumajja, sest ta seletas MASSOLITi liikmetele Wolandist ja Berliozi salapärasest surmast. 5. Varieteeteatri direktor ja Berliozi toakaaslane Stjopa ärkab korteris nr 50, kus nüüd elavad seal Woland, kass ja Fagott. Woland väidab, et nad sõlmisid Varieteeteatriga lepingu seal esinemiseks. Stjopa ei mäleta seda, aga saab helistades kinnitust. Stjopa ärkab Jaltas. 6. Bezdomnõi ärkab vaimuhaiglas. Kohtumine dr Stravinskiga, kes on põhimõtteliselt nõus ta välja kirjutama, kuid veenab meest, et ta oleks nagunii varsti haiglas tagasi. Bezdomnõi jääb haiglasse. 7
o "Aga nii see on, et see, kes armastab, peab jagama selle saatust, keda ta armastab." o "Ärge eales laskuge kõnelusse tundmatutega." 5) Kavapunktid 1. Berliozi ja Bezdomnõi vestlus tiigi ääres. Liitub Woland. 2. Lugu Pontius Pilatusest. 3. Berlioz hukkub. Bezdomnõi asub Wolandit, kassi ja Fagotti jälitama, kuid edutult. 4. Bezdomnõi saadetakse hullumajja, sest ta seletas MASSOLITi liikmetele Wolandist ja Berliozi salapärasest surmast. 5. Varieteeteatri direktor ja Berliozi toakaaslane Stjopa ärkab korteris nr 50, kus nüüd elavad seal Woland, kass ja Fagott. Woland väidab, et nad sõlmisid Varieteeteatriga lepingu seal esinemiseks. Stjopa ei mäleta seda, aga saab helistades kinnitust. Stjopa ärkab Jaltas. 6. Bezdomnõi ärkab vaimuhaiglas. Kohtumine dr Stravinskiga, kes on põhimõtteliselt nõus ta välja kirjutama, kuid veenab meest, et ta oleks nagunii varsti haiglas tagasi. Bezdomnõi jääb haiglasse. 7
- Maurus õpetab Indrekut valetama enda kodus oleku kohta - „venelane armastab venelast, sakslane sakslast, lätlane armastab pisut lätlast, aga eestlane eestlast ei armasta, tema armastab venelast ja sakslast – niisuke on eestlane“, lk 84 IX - Olles nüüd Kopfschneideri asemel sai Indrekust jooksupoiss - sai toakaaslaseks Vainokäoga, kes oli tulnud Mauruse juurde õppima eesmärgiga saada köstriks ja harjutada laulmist, välimuselt pikk nägus poiss - Sikk, kes oli samuti Indreku toakaaslane, oli peenikese häälega, tüse ja valgete juustega, selle pärast kutsuti teda Roosiks, samas meeldis talle raskusi tõsta ja lihastrenni teha - kolmandaks toakaaslasseks oli Voitinski - Kõrvaltoas olid Müller, Vutt, Laane, Baškirtsev - Laanel olid täid, kes toakaaslasi kimbutasid - Järgmises toas asusid von Elbe, krahv Mannheim, vürst Bebutov, pan Hodkevitš, inglane King, kõik tähtsad mehed, krahvi balalaikamängu käidi kuulamas ja lauldi popi laulu