26. novembril ,,Plekktrummi" saade raamides toimus intervjuu eesti kirjandus- ja keeleteadlasega Tiit Hennostega. Teise laua serva taga istus Joonas Hellerma - teleajakirjanik ning tele- ja filmikriitik. Peamiseks arutamis-objektiks sai ,,Romaanide võistlus", noorte kirjanikkude jaoks korraldatut konkurss, mille züriina ja sponseerijana esines Eesti Kirjanike Liit. Teema arendamises, puutusid vestluskaaslased kaks huvitavaid teemasid : milliseks peab olema hea romaan, ja kas võib, infotehnoloogiate ja meedia maailmas, kirjandus oma tähenduse tase tagastada? Saate oli transleeritud õhtul ETV kanalis. Juhilist positsiooni rääkimisel võttis külaline, pannes intervjueerijat tunda ennast loengus istuvates õppilaseks. Tiit Hennoste oli ebarahul tänapäevase toiminguga kirjanduse elus. Nagu ta ütles romaanid kaotasid oma originaalsust, kõik hakkasid kopeerima teineteist. Iga järgmine halvem kui endine. Lugedes 10 romaani võib tunda nagu 10 ko...
Nende teema oli, et aastal 2018 toimub Eestist alguse saanud ülemaailmne koristuspäev, mille ettevalmistused on käimas juba praegu. Valdur Mikitaga vesteldi keskkonnaküsimustest ja sellest, kuidas nendes tuleb esile eestlase kahetine olemus. Mulle meeldis kõik, mis ütles Valdur Mikita, aga ma ei olle nii huvitatud loodusest ja prügist. Minu jaoks see teema on inimestele, kes on vanem kui mina või huvitatud, sellest teemast. Sellest hoolimata, et mulle ei meeldinud see plekktrumm ma võin ütelda, et Valdur Mikita lausus fraasid, mis mulle meeldisid näiteks, et suur osa sellest, mida me nimetame kultuuriks on prügi, mis tuleks ära koristada; prügist on saanud universaalne keel, nagu muusika kui metafoori kasutada; olen jõudnud sellise metafoorini, et õige eestlane on see, kelle ühes käes on Skype ja teises väikene seenenuga. Valdur Mikita näeb, et tarbimisühiskond ei ole üle piiri läinud pelgalt asjadega, vaid ka info ja mõteterohkusega. Mikita näeb
Arvustus Teisipäeval, 14.märtsil ja täna, 15.märtsil eesti keele tunnis me vaatasime telesaadet “Plektrumm”. Selle saade saatejuhiks oli Joonas Hellerma ning tema külaliseks oli keeleteadlane Anna Verschik. . Seda telesaadet näidatakse telekanalil ETV2. Selle saade teemaks oli keele fenomeenist ning miks peaksinimene tänases maailmas valima just eesti keele ja kui oluline koht on keeltel tänases maailmas. Joonas Hellerma mainis, et kui inimene kaotab emakeelt, ta kaotab osa oma olemusest. Ma nõustun sellega, minu arvates keel määrab meie kultuuri, meie identiteedi, kust me pärit oleme. Kes olid meie vanemad ja esivanemad ning ka meie rahvuse ajalugu. Ma mõtlen, et kui mingi keel sureb ära, siis kõik mälestused, kõik sellest keelest kaob. Selle rahvuse ajaloost juba keegi ei pida/ pea meeles. Või kui inimene kollib teise riiki, paljud inimesed unustavad enda nagu rahvakombeid, õpivad uue ...
“ Plekktrumm: Mart Noorma ja Endel Talvik“ Artikli pealkiri:“ Plekktrumm: Mart Noorma ja Endel Talvik“ Autor: Joonas Hellerma Allikas (ilmumiskoht, kuupäev ja aasta): Eesti televisiooni Teisel kanalil otseetris. Esmaspäev 10. november 2014 kell 21.30. Probleem, millele artikkel keskendub: Aasta oodatuim film "Tähtedevaheline" paneb arutlema inimkonna tuleviku üle: kas progressi järgmine samm on seotud tehnoloogia arenguga või tahame me lihtsalt oma ihadele ja hirmudele väljundit leida? Inimese tehnoloogia tundmisele ja inimkonna tuleviku küsimustele
Günter Wilhelm Grass, sündinud 16. Oktoobril 1927 poolas, on saksa kirjanik, Nobeli kirjandusauhinna laureaat 1999. aastal. Günter Grassi vanemad pidasid juurviljapoodi. Ta teenis Teise maailmasõja ajal tankiüksuses, kuni ta sai haavata ja sattus pärast sõda ameeriklaste kätte vangi. 1956. aasta algusest 1960. aasta alguseni elas ta Pariisis, kus valmis ka romaani "Plekktrumm" käsikiri. Kuulsamad teosed Danzigi triloogia: ,,Plekktrumm" ,,Kass ja hiir" ,,Koera-aastad" Plekktrumm valmis 1959 a. Novell on osa Danzigi triloogiast. Selle põhjal tehti ka film 1979. Aastal, Film võitis mõlemad Palme d'Ori ja parima võõrkeelse filmi tiitli. Teos räägib ühest poisist ja tema seiklustest. Kui poiss sai kolme aastaseks, siis sai ta endale sünnipäevaks plekktrummi, millest saab tema kõige tähtsam ese. Samal päeval otsustab peategelane, Oskar, kasvamise lõpetada. Vanemaks saades satub peategelane pahandustesse, kuid tema lühikese kasvu tõttu teda ei karistata
11. Heinrich Böll ,,Grupipilt daamiga", ,,Piljard kell pool kümme" 12. Albert Camus ,,Katk" 13. Truman Capote ,,Külmavereliselt" 14. Michael Cunningham ,,Tunnid" 15. Robertson Davies ,,Mässajad inglid" 16. Umberto Eco ,,Roosi nimi", ,,Baudolino" 17. William Faulkner ,,Hälin ja raev" 18. Francis Scott Fitzgerald ,,Suur Gatsby", ,,Sume on öö" 19. John Fowles ,,Prantsuse leitnandi tüdruk", ,,Maag" 20. William Golding ,,Kärbeste jumal" 21. Günter Grass ,,Plekktrumm" 22. Knut Hamsun ,,Maa õnnistus" 23. Jaroslav Hasek ,,Vahva sõdur Svejki juhtumised maailmasõja päevil" 24. Ernest Hemingway ,,Ja päike tõuseb", ,,Pidu sinus eneses" 25. Hermann Hesse ,,Stepihunt", ,,Klaaspärlimäng", ,,Demian" 26. Peter Høeg ,,Preili Smilla lumetaju" 27. Michel Houellebeq ,,Võitlusvälja laienemine" 28. Aldous Huxley ,,Hea uus ilm" 29. Kazuo Ishiguro ,,Päeva riismed" 30. Venedikt Jerofejev ,,Moskva-Petuski" 31. Viktor Jerofejev ,,Hea Stalin" 32
G. Orwell ,,1984" kuuepenniline 39.A. Huxley ,,Hea uus ilm" ,,Kirev loor" 40.G. G. Marquez ,,100 aastat üksildust" 2. E. M. Remarque ,,Triumfikaar" 41.V. Jerofejev ,,Moskva- Petuski" 3. E. Hemingway ,,Ja päike tõuseb" 42.B. Pasternak ,,Doktor Zivago" ,,Kellele lüüakse hingekella?" 43.F. Kafka ,,Protsess" 4. J. Steinbeck ,,Me tusameele talv" 44.G. Grass ,,Plekktrumm" ,,Tortilla Flati agul" 45.T. Pratchett ,,Mort" 5. H. Hesse ,,Stepihunt" 46.M. Kunder ,,Olemise talumatu 6. I. Murdoch ,,Must prints" 7. J. Fowles ,,Prantsuse leitnandi tüdruk" kergus" ,,Liblikapüüdja" 47.P. Süskind ,,Parfüüm" 8. A. Camus ,,Võõras" 48.G. R. R. Martin ,,Troonide mäng" 9. J. Braine ,,Tee ülesmäge" 49.T. Morison ,,Armas"
Loe saates ,,Plekktrumm" avaldatud arvamust haridusest ja kasvatusest. Seejärel vasta küsimustele teksti järel. ( Ülesande koostamise aluseks on R. Bobõlski ja M. Rossi gümnaasiumi eesti keele töövihik ,,Johannes", kirjastus Koolibri, 2017). Kristi Vinter: me liigume hariduses tagasi inimlike põhiväärtuste juurde ,,Plekktrummi" saatekülaliseks oli kasvatusteadlane Kristi Vinter, kellega vesteldi haridusest ja kasvatusest ning arutleti selle üle, milliseid muutusi vajab tänane kool. Kristi Vinteri sõnul on kasvatusel ja haridusel mõnevõrra erinevad tähendused: ,,Oma mõistust me harime, hariduse võtmes me räägime oskustest, teadmistest ja vilumustest. Aga rääkides kasvatusest, siis oma iseloomu me kasvatame. Kasvatuse kese on see kujunemine ja muutumine inimesena. Kui võtame vastsündinud lapse, kel on geneetiline potent...
8. Indrekul palutakse emale Vargamäele kangemaid arstimeid muretseda. Indrek jätab Kristiga hüvasti ja läheb Vargamäele. 10. Revoutsioon laieneb maale. Mõisate rüüstamine. Kristi enesetapp. 11. Isa ja Ants arreteeritakse. Indrek on tagaotsitav. Ema valu väheneb ajutiselt. 12. Isa saab II jõulupühaks koju. Ants on tapetud. Indrek lõpetab ema piinad. 6) Seosed tänapäevaga ??? "PLEKKTRUMM" G. Grass 1) Kus ja millal? 20. sajandil Saksamaal 2) Peategelane Oskar on sõjast eluga pääsenud mees. Noorena oli ta äärmiselt rahulik, veidi arengus maha jäänud poiss. Tema lemmikese oli plekktrumm ja kui temalt taheti seda ära võtta, sai ta vihaseks, muudel põhjustel mitte kunagi. 3) Probleemid · Lapsik kangekaelsus on hukutav. · Teiste ärakasutamine enda huvides.
8. Indrekul palutakse emale Vargamäele kangemaid arstimeid muretseda. Indrek jätab Kristiga hüvasti ja läheb Vargamäele. 10. Revoutsioon laieneb maale. Mõisate rüüstamine. Kristi enesetapp. 11. Isa ja Ants arreteeritakse. Indrek on tagaotsitav. Ema valu väheneb ajutiselt. 12. Isa saab II jõulupühaks koju. Ants on tapetud. Indrek lõpetab ema piinad. 6) Seosed tänapäevaga ??? "PLEKKTRUMM" G. Grass 1) Kus ja millal? 20. sajandil Saksamaal 2) Peategelane Oskar on sõjast eluga pääsenud mees. Noorena oli ta äärmiselt rahulik, veidi arengus maha jäänud poiss. Tema lemmikese oli plekktrumm ja kui temalt taheti seda ära võtta, sai ta vihaseks, muudel põhjustel mitte kunagi. 3) Probleemid Lapsik kangekaelsus on hukutav. Teiste ärakasutamine enda huvides.
*Puhas kasvukiirus R0 = lx*mx, kus x=0.... Näitab 0-vanusega järglaste arvu, mida isend annab kogu eluea vältel *Erikasvukiirus r=lnR0/T, kus T on põlvkonna kestvus (kuni viimane isend põlvkonnast on surnud). Näitab, kui palju keskmine isend toodab järglasi ajaühikus. On andnud nime r-strateegiale. 20. Populatsiooni struktuur Populatsiooni struktuurid: sooline,vanuseline ( viies loeng slide 20 pikemad seletused ja joonised!) 21. Mis on oskar ökoloogia kontekstis? Oskarid (`Plekktrumm') organismid (peamiselt taimed) jäävad püsima oma arengu algstaadiumites. Kuigi kronoloogiline vanus võib olla suur, ei käitu oskar sellele vastavalt vaid ootab oma arenemiseks paremat aega. 22.Kiskluse tagajärjel võib populatsiooni paljunemisväärtus tõusta. Kiskja osaleb populatsiooni reguleerimisel ehk keskkonna kandevõime determinatsioonis. Ehk siis kiskja populatsiooni olemasolu korral on keskkonna kandevõime saaklooma populatsiooni jaoks madalam 23
isend põlvkonnast on surnud). Näitab, kui palju keskmine isend toodab järglasi ajaühikus. On andnud nime r-strateegiale. Populatsiooni vanuseline struktuur: Näitab erineva vanusega isendite sagedust populatsioonis. Enamike organismide vanust on raske määrata. Taimede ja mikroorganismide puhul pole tähtis vanus vaid arengustaadium. Rääkida tuleks arengujärkude struktuurist. Oskarid (`Plekktrumm') organism (peamiselt taimed) jäävad püsima oma arengu algstaadiumites. Kuigi kronoloogiline vanus võib olla suur, ei käitu oskar sellele vastavalt vaid ootab oma arenemiseks paremat aega. Virginiilne staadium- täiskasvanud isendid ei hakka paljunema (sest olud ei ole selleks soodsad). Seniilne staadium järglasi enam ei saada vanaduse tõttu. Populatsiooni sooline sruktuur: Eri soost isendite suhe
aastateni levis paljudes maades ja näitas sõja tagajärgede mõju ühiskonnale ja inimestele. Rõhutati rahva solidaarsust kui peamist tegurit vastuseisus kurjale. Pöörati tähelepanu lihtinimese saatusele, rõhutati vastutust. Kasutati varasema realismi jutustavat laadi, kuid on modernismile omaste vormiotsingute sugemeid. Autor sündmustele otsest hinnangut ei anna (objektiveeriv jutustus). Näiteid on saksa kirjandusest (nobelist Günther Grass ,,Plekktrumm", ,,Kammeljas"; Heinrich Böll, Max Frisch) jm. 9 JEROME DAVID SALINGER (1919) Selle kirjanikepõlvkonna koondnimetuseks on the beat generation e "löödud põlvkond". Elust Jerome David Salinger sündis ja kasvas New Yorgis jõukas juudi-iiri perekonnas, tema isa töötas juustu ja singi importijana.
annaabi.ee 
