Vene ühiskond Mihhail Afanasjevits Bulgakovi romaanis ,,Meister ja Margarita" Bulgakovi romaanis "Meister ja Margarita" on kaks Venemaad revolutsioonijärgne Moskva ning Juudariigi Jersalaim (ehkki kujutatakse Juudamaad, on siiski aru saada, et tegemist on koodiga). Mõlemas tasandis jooksevad üksteisega paralleelselt, kohati isegi põimudes lood tõeuskujast ja kuulutajast ning süsteemist, mis viimast vaigistada püüab. Üks liinidest - revolutsioonijärgne Venemaa, tugines totalitaarsel ideoloogial, Stalini isikukultusel. Tavainimese teadvusse ei jäetud ruumi religioossete tõekspidamiste jaoks. Usk jumalikku vägevusse, Piiblisse oli tabu, midagi keelatut, karistatavat. Ametlikust seisukohast hoolimata eksisteeris süsteemis renegaate, kes tunnistasid jumala olemasolu, astudes sellega vastu üldkehtestatud normidele. Üks neist oli romaani peategelane meister, anonüümne literaat, kelle teosele Pontius Pilatusest ja Ha-Notsrist kehtestatakse ametnike poolt veto, mist
Meister ja Margarita (Mihhail Bulgakov) Eessõna "Noh ütle, kes oled siis?" "Ma olen osa jõus, kes kõikjal tõstab pead ja kurja kavatseb, kuid korda saadab head." Goethe "Faust" Tegelased Mihhail Aleksandrovits (M) MASSOLIT (kirjanduslik assotsiatsioon) juht Ivan Nikolajevits Ponõrev (I) poeet Woland (W) saatan Pontius Pilatus (P) Juudamaa prokuraator (elas Jerlaimis, linnas mida ta vihaks) Marcus Rotitapja (R) tsensuurio Jesua Ha-Nostri (J) surmamõistetu Levius Matteus (L) Jesua õpilane Kaifa (K) ülempreester Stjopa Lihhodejev (S) Varieteeteatri direktor, Mihhail Aleksandrovits-i korterinaaber Stravinski (DR) närvikliiniku arst Nikanor Ivanovits Bossoi (B) Sadovaja 302-b korteriühistu esimees (seal oli M korter) K
Mihhail Bulgakov Meister ja Margarita Ärge kunagi midagi kartke. See on arutu. Fakt on üks kangekaelsemaid asju maailmas. Ärge kunagi ega midagi paluge! Ei kunagi, ei midagi, ja eriti nendelt, kes on teist tugevamad. Nad tulevad ise pakkuma ja annavad kõik ise. Kõik läheb nii, nagu on õige - selle peal püsib maailm. Mihhail Aleksandrovits Berlioz 40ndates, väikest kasvu, tumedajuukseline, ümarik, palja pealaega, sarvraamidega prillid, kirjandusliku ajakirja toimetaja, suurima kirjandusliku ühingu
Meister ja Margarita (Mihhail Bulgakov) Eessõna "Noh ütle, kes oled siis?" "Ma olen osa jõus, kes kõikjal tõstab pead ja kurja kavatseb, kuid korda saadab head." Goethe "Faust" Tegelased Mihhail Aleksandrovits (M) MASSOLIT (kirjanduslik assotsiatsioon) juht Ivan Nikolajevits Ponõrev (I) poeet Woland (W) saatan Pontius Pilatus (P) Juudamaa prokuraator (elas Jerlaimis, linnas mida ta vihaks) Marcus Rotitapja (R) tsensuurio Jesua Ha-Nostri (J) surmamõistetu Levius Matteus (L) Jesua õpilane Kaifa (K) ülempreester Stjopa Lihhodejev (S) Varieteeteatri direktor, Mihhail Aleksandrovits-i korterinaaber Stravinski (DR) närvikliiniku arst Nikanor Ivanovits Bossoi (B) Sadovaja 302-b korteriühistu esimees (seal oli M korter) K
,,Meister ja Margarita" M. Bulgakov 1.Tsitaadid. ,,Ptüi, Kurat!, Kas tead Ivan, ma oleksin praegu äärepealt kuumarabanduse saanud!" (lk 13) Berlioz oli näinud ilmutust ning hirmuvärinad jooksid üle tema keha. ,,Jumal hoidku, Ivan Nikolajevits, kes siis teid ei tunne?" (lk 23) Luuletaja imestas, kuidas välismaalane tema nime teadis ning välismaalane võttis taskust lehe, millel ilutses luuletaja pilt ja värsid. ,,Oma nime ma tean. Ära tee ennast rumalamaks, kui sa oled. Sinu nimi." (lk 29) Prokuratuur tahtis teada süüaluse nime, kui see kohmetuna esimest korda vastust ei andnud. ,,Tahaks loota, et teil on nüüd minu nimi meelde tulnud?" (lk 100) Toas olnud võõras, kes osutus Musta maagia professoriks Wolandiks, uuris, kas pohmeluses Stjopal on tema nimi lõpuks meelde tulnud, peale seda, kui teine talle peaparanduseks viina ning sakuskat toonud oli ,,Jäin nüüdsama Patriarhi tiikide ääres trammi alla. Matused reedel kell kolm. Sõida. Berlioz" Tsitaat tundub i
See vein mürgitas Margarita ja meistri, nad surid ja asusid põrgu poole teele. Enne käisid nad veel läbi vaimuhaiglast, kus meister jättis Ivanuskaga hüvasti ning soovitas Ivanuskal meistri raamatut edasi kirjutada. Kui Margarita ja meister olid lahkunud, palus Ivanuska õel Praskovja Fjodorovnal öelda, mis juhtus kõrvalpalatis oleva mehega just. Õde vastas, et viimane suri. See oli meister. XXXI peatükk Tegelased: kogu Wolandi seltskond, meister ja Margarita Azazello jõudis koos meistri ja Margaritaga künka servale, kus Woland koos kambaga neid juba ootasid. Woland andis meistrile võimaluse linnaga hüvasti jätta ning seejärel asusid kõik koos teele. XXXII peatükk Tegelased: Woland oma kaaskonnaga, meister, Margarita, Pontius Pilatus Seltskond lendab põrgu poole. Mida pimedamaks läheb, seda rohkem kõik muutuvad. Inimeste küljest kaovad pettused ning kogu seltskonna välimus muutub drastiliselt. Ühel hetkel nad
Moskva tasand: Berlioz ajakirja toimetaja, suursugune tegelane oma kõrgi ja ennasteksponeerivahoiakuga. Massolit'i nimelise esinduse esimees.(kirjanduslik rühmitus) keskealine,pisut matsakas esimehele omaselt väga intelligentne. Lihhojedov varietee teatri direktor.Ärkab ühel hommikul üles ja avastab et on allakirjutanud nädalasele lepingule Wolandiga et too saaks seal oma etendusi korraldada. Bossoil korteriühistu esimees, on selle maja hoidja kus peatuvad niiBerlioz,Lihhjedov, kui ka Woland oma kaaskonnaga.Ta võtab Wolandilt vastu 400rubla altkäemaks,aga Woland laseb Fagotil temast politseile ette kanda ja Bossoilviiakse vangi. Varenuhha varietee administraator.Kui Stjopa saadab Jaltast teatrissetelegramme,siis Rimski käsib Varenuhhal need politseisse viia,et saaks asjauurida.Varenuhhat aga ähvardatakse seda mitte tegama,kuid mees teeb sedasiiski.Varenuhha on truu alam,kes teeb alati seda mis talt palutakse, on väga lojaalne ja heatahtlik. Rimski teatri finants
Meister ja Margarita Kirjanik Mihhail Bulgakovi sulest ilmunud teos "Meister ja Margarita", mida on üsna palju lavale toodud ja üheks Venemaa kõige kallimaks seriaalikski vändatud, ilmus raamatuna esmakordselt aastal 1968 ja just eesti keeles. Venemaal avaldati ta aastatel 1966/67 ajakirjas "Moskva". See on teos, mida kirjanik ise oma eluajal trükis ei näinud, sest Bulgakovi maine teekond lõppes aastal 1940. Kavatsus kirjutada romaan Jumalast ja Saatanast tekkis aga juba 1920ndate aastate lõpul, mil ta ajakirjandusest ja teatrist "välja tõrjuti" ning oma elu suurteost täiendas ja kirjutas ta ümber oma elu viimased 12 aastat. Kuna Bulgakov oli ette kindel, et kirjutatu tema eluajal ei ilmu, siis ei seadnud ta oma fantaasiale ja ka teose vormile mingeid piiranguid ja pani sinna kogu oma hinge. Mihhail Bulgakovi romaani "Meister ja Margarita" peetakse 20. sajandi üheks kõige paremaks kirjandusteoseks. See teos on põhiolemuselt süvafilosoof
põhjalik.
Kõik kommentaarid