Mauruse koolis õppis. Indrek tahtis ennast väga harida, aga ta elu ei sujunud hästi, ta oli vaene ja pidi elama pööningul. Indrek aitas ka direktorit ja teisi nooremaid õpilasi ning tegi mitmeid majatöid. Ta sai selle kõigega hakkama ja oli ise ka hea õpilane. Teises osas toimub Indreku võitlus jumalaga. Kui Indreku isa õpetas poissi nii nagu piibel seda käskis, siis nüüd järsku pööratakse Indreku elutõed peapeale. Koolis õpetatakse, et taevas on tähed ja planeedid. Indrekul on seda raske uskuda, kuna teda oli õpetatud kogu eelneva elu jooksul jumalasõna järgi ning nüüd tuli välja, et seda pole olemaski. Koolis olles hakkas talle meeldima direktori tütar, paraku mõjus see halvasti Indreku õppetööle. Ta lahkus koolist, kuna ta leidis, et millelgi pole mõtet ning ta pettus ka jumalas. Kolmandas osas oli teose keskseks tegelaseks taas Indrek. Ta elas linnas, ekatus juhuslikest teenimisvõimalustest ning suhtles revolutsionääridega
vastuollu läks? - Ühise kraavi kaevamine Pearu maale 4. Sama 5. Kui Andres ja Pearu kõrtsis rahadega ärplesid, jäi võitjaks Andres. Mil moel ta naabrimeest tüssas? - Andres lasi kõrtsis olevatelt inimestelt raha kokku laenata, et näha Pearu nördimust 6. ,,.................... mehed need Vargamäe mehed" naeris kõrtsmik ja sülitas läbi hammaste. - Litsid 7. Kord kartulipõllul juhtus Maril, Indrekul ja Andresel valus vahejuhtum, mis Indrekule kogu eluks hinge jäi. Kirjelda lühidalt seda lugu. - Andres oli ärritatud, et Indrek jälle oma asjadega tegeles, mispeale ta võttis Indreku mütsi ning viskas selle kaugele kartulipõllule. Indrek sai seepeale vihaseks ning tahtis Andrest kiviga visata, aga raske kivi tabas hoopis ema. 8. Sama 9. Millest kõneles Lullu lorilaul? - Kuulujuttudest Mari, Andrese ning Jussi kohta (et Mari sooviski
Lugemiskontroll A. H. Tammsaare ,,Tõde ja Õigus" II 1. Miks oli Mäe Andres nõus saatma oma poja Indreku Tartusse õppima? Andres teadis, et Indrekust õiget töötegijat ei saa ning kui ta kuulis, et Indrekul läheb kirjutaja juures hästi, oli ta nõus Indreku linna õppima saatma. Samuti Indreku ema Mari arvas, et see on Indrekule endale kõige parem. 2. Kellega tutvus Indrek kuuris, kus ta mõtisklemas käis? Indrek tutvus kuuris Tiinaga, tüdruk, kes ei suutnud kõndida, kuid uskus, et teda ravitakse inglite poolt terveks. 3. Miks hakkas Indrek perekond Vaarmannide pool käima? Indrek hakkas aina sagedamini külastama perekond Vaarmannide kodu, sest talle
V Kui nad tagasi kooli jõudsid, siis saatis Jürka nad direktori juurde, vaatamata sellele, Tigapuu proovis teda õllega ära osta. Härra Mauruse juures võttis Tigapuu kogu vastutuse enda peale ja kaitses Indrekut. Sellest läks Härra Maurus aina vihasemaks, kuni lõpuks Härra Olligo ta maha rahustas ja nad mõlemad üle kuulas. Kui see oli läbi siis Tigapuu ja Indrek läksid oma tuppa ja Tigapuu müüs rublaga Indrekule kaks patja. Kui aga Tigapuu märkas kui vähe raha Indrekul on , siis sai ta selle peale pahaseks ja läks alla korusele. Mõne aja pärast kutsuti nad mõlemad uuesti direktori juurde. Direktor vabandas ja otsis nendega lepitust. Ta andis Indrekule ja Tigapuule raha ja saatis nad linna. Teepeal aga jagasid nad raha Tigapuu suure tingimise tulemusel ära nii, et 1/3 sellest jäi Indrekule. Nad sisenesid ühte baari ja Tigapuu tellis Indrekule 3 Naapoleoni. VI Indrek ootas seal kaua aega, kuni lõpuks loobus ootamisest ja läks tagasi kooli. Kooli
Võibolla tahetakse hingevalust nõnda vabaneda või seda kergendada. Kuid tegelikult ei võta viha midagi ära, tekitab ainult rohkem tuska ja kurbust. Kurvem asi, mis võik ühe perekonnaga juhtuda, on lastekaotus. Tammsaare kirjutatud romaanisarja ''Tõe ja õiguse'' esimeses osas kaotavad Mari ja Andres kolm last : surevad Krõõda ja Andrese tütar Anni ning Mari ja Jussi lapsed Kata ja Juku. See oli perele raske ja väiksemad ei saanud aru, kuhu õed-vennad kadusid. Ema seletus tekitas Indrekul tunde, nagu oleks surm midagi ennenägematult ilusat.''Ema, mina tahan ka lennata, mina tahan ka ingliks saada, tiivad külge ja ...'' Aga Indrek kasvas ja kolmandas osas sai ta teada, kui kurb lähedaste kaotus tegelikult on. Tema vend Ants lasti maha, sest ta oli loonud Vargamäe Vabariigi, kuigi tegelikult oli see ju ainult laste mänguna mõeldud. Tundub absurdne, et keegi peab surema oma kujutlusvõime pärast. Vana Andres oli vihane ja meeleheitel: ''Tapsid ära, kuradid
koostööd teha, seadsid nad noored huligaanid lõksu ning andsid nad edasi politseile, kes võttis ühendust noorte vanematega. Peale seda sündmust valitses hurtsikus rahu, keegi ei tulnud sinna enam midagi halba korda saatma. Kuid siiski, Indreku ja ta niinimetatud pereliikmete majanduslik seisukord oli vägagi kehv, lausa kohutav. Igaüks neist palvetas, et nende elu paremaks muutuks, aga seda jällegi erinevatel aegadel, sellega seoses tuli ühel päeval Indrekul mõte, kuna nad on niivõinaa ühtne perekond, kellel on samad probleemid, miks mitte palvetada koos, miks mitte pöörduda Jumala poole ühtse perekonnana, ehk siis leiaks taevaisa ka nende jaoks aega? Kõik olid sellest ideest vaimustuses. Vaatamata sellele, et tegelikult oli nende kõikide seisukord täiesti lootusetu, ei kaotanud mitte ükski neist kunagi usku, et võib juhtuda ime, mis muudab nende elu tükkmaad paremaks, kui see hetkel oli! Päev, mil nad üheskoos palvetama
Tõde ja õigus II 1. Millised muljed olid Indrekul alguses Tartust ja Mauruse koolist? 2. Kirjeldage, milline on Mauruse koolimaja teie kujutluses. 3. Kelle (hiljem purunenud) kujud olid kapi otsas? 4. Mis ebatavalised asjad Indrek kodust kaasa võttis? Kuidas teda nende tõttu kutsuma hakati? 5. Mis keeli Mauruse koolis õppima pidi? (3) 6. Mis rahvusest olid kooli õpetajad? (4) 7
ausa näoga ning maa inimesed ongi ausad, kardavad jumalat ja seal on inimeste tulevik, lausus C.R. Jakobsoni sõnad: „Meie rahvas võidab ja langeb ühes talupojaga“. - Maurus läks kuhugi, tõmmates Indrekut enda järel ja jagades elulisi õpetussõnu ettevaatlikkusest - läks tuppa, kus istus rahvas, kes sõi, pragas nendega, et kedagi allkorrusel pole, kui keegi tahaks tulle Maurusele raha tooma, pole seal kedagi, kes seda vastu võtaks, eesotsas õiendas lätlasega, käskis Indrekul talle vene keeles öelda, et kui ta oleks pidanud uksekella kõlistama oma 10 korda ja ikka poleks keegi avanud, siis poleks ta enam tagasi tulnud - saatis lätlase Indrekule appi tema kasti tassima ja ära tooma, maksmise koha pealt käskis poistel tingida - kasti ära toonud läks Indrek samasse tuppa, kus ennem oli direktoriga olnud, teised testisid tema teadmisi, öeldi, et kui ta tublisti õpib jõuab teistele järele
Anton Hansen Tammsaare Indrek tuli tagasi Vargamäele. Isa Andres elas nüüd saunas. Maret ja tema mees Sass elasid rehetoas. Ka Pearu oli veel elus. Meeste vahel oli mõtteline võistlus, kumb hiljem mulla alla läheb. Andres oli saunas õnnelikum, ta ei pidanud enam Vargamäel sunnitööline olema. Mari oli ära surnud. Pearu ja Andrese kaevatud kraav oli sooks muutunud. Indrek tahtis jõe ära puhastada, et veed voolama hakkaksid ja maad ära kuivaksid. Indrekul olid lapsed, kelle juurest ta ära oli tulnud. Sauna-Madis oli surnud. Noor Andres oli kroonus hukka saanud. Vana Andrese poeg Sass oli Vargamäelt lahkunud. Ants oli surnud. Indrek hakkas vanast kraavist muda välja kaevama. Pearu poja Karla poeg Eedi oli peast loll ja ajas mättad kraavi tagasi. Räägiti, et Indrek oli niisamuti loll, sest oli kellegi püssist maha lasknud. Karlal oli naine Ida, poeg Eedi, tütred Juuli, Helene ja Olga. Sass oli tisler ja teenis raha puusärkide tegemisega.
noored, kes jagelesid. Lühikokkuvõte: Indrek tuli tagasi Vargamäele. Isa Andres elas nüüd saunas. Maret ja tema mees Sass elasid rehetoas. Ka Pearu oli veel elus. Meeste vahel oli mõtteline võistlus, kumb hiljem mulla alla läheb. Andres oli saunas õnnelikum, ta ei pidanud enam Vargamäel sunnitööline olema. Mari oli ära surnud. Pearu ja Andrese kaevatud kraav oli sooks muutunud. Indrek tahtis jõe ära puhastada, et veed voolama hakkaksid ja maad ära kuivaksid. Indrekul olid lapsed, kelle juurest ta ära oli tulnud. Sauna- Madis oli surnud. Noor Andres oli kroonus hukka saanud. Vana Andrese poeg Sass oli Vargamäelt lahkunud. Ants oli surnud. Indrek hakkas vanast kraavist muda välja kaevama. Pearu poja Karla poeg Eedi oli peast loll ja ajas mättad kraavi tagasi. Räägiti, et Indrek oli niisamuti loll, sest oli kellegi püssist maha lasknud. Karlal oli naine Ida, poeg Eedi, tütred Juuli, Helene ja Olga. Sass oli tisler ja teenis raha puusärkide tegemisega
mandumises (revolutsionäärist saab rikas täissöönud koolipapa, osa klassist kelle vastu ise kunagi võitles, kes ei tee rasket tööd ja sööb siis kui teised on näljas jne... ja tunneb end kõige selle keskel kurvalt kasutuna) ja teeb ta elust põrgu tülide ja ähvarduste ja muu taolisega, armastab mees teda sellest hoolimata. Või siis seda Karinit, keda ta arvab tundvat, seda, kes end vaid haruharva näitab kuid on siiski olemas. Sellepärast ongi Indrekul Kariniga nii raske. Püüdes mitte lasta naisel end hulluks ajada ja samas ise ellu jääda, ei ole Indrek Karinile piisavalt mehe eest (arusaamatused, unustamine, tülid...). Tegelikult peaks Indrek Karini põlvele võtma ja vitsaga korralikult läbi nuhtlema see oleks naisele tõeliselt meeldinud (ei, mitte maso aga ta vajas paikapanemist nagu väike laps). Nii seisabki Karin korralikult Paralepa juures, kuigi alguses pidas toda ainult naljanumbriks
Melesk- põranda-alune revolutsionär, Indreku vana koolivend, suri teoses Meeli, pr Horst- Karini kohvikusõbrannad Ida- Karini nõuandja TEGEVUS: Esimese EV aegu linnas (pärast Vabadussõda). Vesiroos pankrotistub ning Karin peab oma majale obligatsioone tegema. Ta saab tuttavaks Paralepaga ning tunneb, et see mees teda armastab. Paralepp aga petab Karinit ning naine saab sellest lõpuks aru. Ta tunnistab oma mehele kõik üles ning abielupaar lubab üksteisele enam mitte valetada, aga Indrekul tekivad siiski Karini ees saladusi (vt edasi- Meleski lugu). Karini saadud õnn ja rahulolu mehega kestab ainult mõne nädala, tal tekib ,,saladusehullustus"- ta tahab teada palju teiste inimeste saladusi (Tiina, Indrek jne). Indreku koolivenna Meleski tapab aga vahepeal politsei Indreku kõrval pingil. Sellest tekib järjekordne saladus naise ees ning kui Karin selle Rönee käest hiljem teada saab, haub ta mehele kättemaksu- naine hakkab noort
et poiss on ära pööranud ning vajab kaastunnet. See kindel/elav usk paneb Indreku ja Mauruse vahele võrdusmärgi. See uus usk on pärit Dostojevskilt ja tähendab seda, et kui kõik inimesed usuksid seda elavat ja kindlat usku, siis oleks maailm lunastatud. Tsitaat Andreselt: ,,Aga kust võtta see jõud, kust võtte need käed, mis suudaksid jõepõhjast kiskuda risu need vastuolud vaimselt toidulaualt ja inimese seest, mis juba maailma loomisest alates on vankumatud." Indrekul on kõrgemalt poolt antud ülesanne tasakaalustada loodust inimese sees ja tema ümber panna see inimene mõtlema. Indrek leiab lunastava tõe isa töö jätkamises, kuid Indrek on ikkagi ÜKSINDA ja ta mõistab, et inimene ongi eksija, kes on sunnitud oma elus tegema suuremaid või väiksemaid ringe. Indrek mõistab altruismi (elamine teiste heaks) all kolmikkooslust: ainult sel juhul tuleb tõde nähtavale (mees, naine, jumal) (keha, hing, vaim) See
õnnehõisked. (lk. 86) Ja esimest korda arvas ta õieti taipavat, et armastuseks pole midagi muud vaja kui aga südant, mis armastab, mis suudab armastada. (lk. 95) ,,Päid võetakse siis, kui on revolutsioon. Aga kui on vabadus, siis pole ju enam revolutsiooni tarvis, milleks siis veel päid võtta." (lk. 105-106) ,,Vabad on need, kel suud juba mulda täis. Vabad on inglid taevas." (lk. 106) Indrekul tuli meelde tema lapsepõli Vargamäel. Ka seal valitses viha ja vaen, aga suuril leina- ja rõõmupäevil tuldi ometi ühiselt kokku, et nutta oma nutud ja naerda oma naerud. Aga siin oli teisiti. Siin ei ühendanud inimest inimesega enam miski. Elasid teised ühisel maalapil nagu ,,kärbsed s*tahunniku otsas" just nõnda oli saunaonu ikka öelnud, Indrek mäletas seda veel nii selgest ja neil ei olnud muud oma naabrist, kui et ta küttis sinus kurjust, tulist viha, kättemaksu. (lk
Nad küll tülitsesid ja sõimlesid palju, kuid seda ei oleks ta osanud küll uskuda. See oli tugev löök mehele, sest siis ta alles taipas, et Karin armastas Indrekut rohkem, kui ta suutis uskuda. Ilmselt maksid Indreku sõnad temale endale kätte, kui nad olid rääkinud õnnest. Indrek: ,,suurim õnn on armastus" Karin: ,,Ja see tähendab surma?" Indrek: ,,Jah, kui ta on suur" Ma arvan, et Indrekul oli suhteliselt raske elu, sest tal oli kujutlusi, mis olid ilusad ja imestama panevad, kuid samas ka väga tugevalt löövaid ja tohutult valu tekitavaid. Elu ongi tegelikult selline tõusu ja mõõna mänglemine. Kord on kõik ilus ja tore, kuid järgneval hetkel me tunneme tohutult valu millegi muu üle. Kõik peab olema balansis.
minna. Kord lauda kattes kohtub ta Mauruse tütre Ramildaga, kes õpetab talle saksa keelt, ja armub temasse. Ramilda ema suri sünnitusel ning tädi Malmberg hoolitseb tema eest. Kui Maurus on peale vürsti vihahoogu tühja kõhu pärast sunnitud uued nõud hankima, hakkavad Ramilda ja Indrek uutelt tassidelt kõrvu ära murdma. Seda tegi tüdruk selleks, et teada, kas saab Indrekut usaldada ja et tädi ei vaevaks oma pead nõude säilitamise pärast. Tassikõrvad käskis tüdruk Indrekul alles jätta ning poiss tegigi nii. Kui härra Maurus teada sai, et Indrek tassikõrvu peidab, valetab ta mehele, et ema andis talle need kodus kaasa. Ramilda on raskelt haige ning veedab pika aja Saksamaal end ravimas. Tüdruk hakkab Indrekule Saksamaalt kirju saatma ning viimane kiri jääbki lõpetamata kuna Ramilda sureb. Indrek seletab tüdruku surma endale sellega, et taevast ei ole, on ainult tähed, ja kui ei ole taevast ei ole ka Jumalat. Ning isegi tähed surevad,
uue raamatu, millest Indrek midagi ei mõistnud midagi. Indrek luges ka õdede saladuslikke raamatuid ning mõistis, et loomade teatud käitumine, Liisi äraminek ja tüli isaga on omavahel kuidagi seotud. Indrek ööbis köstrihärra juures, kus oli ka Milli. Nad said omavahel hästi läbi. Indrekule meeldis Milli juuste lõhn ja nende pehmus. Vestlus Hundipalu Tiidu ja Andrese vahel: noored ei taha Vargamäele jääda, nad tahavad ära minna, tahavad paremat elu. Vana Andres lubas Indrekul minna kirjutaja juurde tööle. Andres sõimas paljusid könnideks. Kui ta Eedil pea lõhki lõi ja see nutma ei hakanud, ei olnud Eedi enam könn. (Pearu: Joosep, Karla, Riia, Jüri) Ants jäi karjas magama ja sai isa käest peksa. Ants oli kõva konnakoorija. Rava Kustas sõi elusalt vähke. Indrek tuli kirjutajaga suvel vähki püüdma. Kirjutaja püügiriist jäi kännu taha jõkke kinni ja ta käis südaööl neid ära toomas. Vargamäe kohal oli kunagi laas
jäid minust maha, aga õnneks leiame aega et ikka näha. (pildil minu parim sõbranna Kadi, ta on seda juba 11 aastat olnud ) Need Need pildid on siis lõpuks noorukieast: See on kõige värvikam periood mu elust ja sinna kuulub ka õnneks inimene keda ma armastan ja tänu kellele tunnen ennast armastatuna. Väga olulisel kohal on sõbrad ja just need suure S-tähega sõbrad. 2. a) vastutusvanemlus: Indrekul on tuduaeg ja vanemad teevad selgeks et on aeg magama minna. Vanemate sõna peab kuulama ning seepärast tehakse ka Indrekule selgeks et on aeg mänguasjad ära panna ja magama minna. Isa natuke tutistas väikest tüdrukut et to veidikenegi saaks aru et isal on tõsi taga ja jonnimine ei aita. Väike tutistamine pole veel füüsiline vägivald ja kui muu ei aita siis kuidagi moodi peab ju lapsele selgeks tegema, et ta peab kinda kätte panema, isegi siis kui ta ei taha.
Jack Tweed abiellus oma armastatuga ning pärast seda süüdistati teda vägivallatsemises ning vägistamises ja ta arreteeriti. Naine aga suri kuu aega pärast naitumist ning mees istus üksinda vanglas. Armastuse puhul peab enne tegutsemist mõtlema tagajärgedele, et hoiduda võimalikust pettumusest ja kahetsusest. Vahel võib näiliselt ilusa armastuse korral emotsionaalselt üksi jääda. Algus võib olla ilus, kuid lõppu ei suuda keegi ette ennustada. Samamoodi läks Indrekul ja Karinil, kelle kooselu algas väga õnnelikult, kuid drastiline muutus toimus pärast poja surma, mil suhet tabas tohutu allakäik. Noored olid küll koos, aga nende vahele tekkis ajaga vaid süvenev lõhe. Karin oskas Indrekuga manipuleerida, pettis teda, noppis tüli välja ka lihtsatest jutuajamistest, ühe sõnaga, tegi mehe elu põrguks, kuid siiski viimane armastas teda väga. ,,On ilus kellegagi ühineda
sõjas on kõik lubatud" ühed on nõus, teised mitte, ehk tuleks seda ütlust laiendada ka raha teenimise peale? Leian, et sellise suhtumine juurutamine aitaks viia selleni, et igasugust legaalset rahateenimiest peetaks üksteistega võrdseks. ,,Aeg on raha ja raha mul ei ole. Aega on aga alati jääb väheks" bändi Propeller laulusõnad. Kuigi aeg on hindamatu väärtus mis inimesel on, tunub teinekord kohatu teda rahaga võrrelda. ,,Tõe ja õiguse" kolmadas osas ei ilmne, et Indrekul oleks olnud mõni konkreetne töökoht. Ta küll kirjutas ,,Rahva sõbras", mis polnud just kõige stabiilsem ja õetigi ilma korraliku rahapalgata. Ometi suutis ta alati oma rendi maksta ja kõhu täis hoida. Kas ta korrakski mõtles, kust ja kuidas ta oma raha saab? Inimestele ikka meeldib sõna võtta teemadel, millest nad midag ei tea. Mul pole kunagi olnud kokkupuudet ,,ebaeetilise rahaga". Oma palka tööga olen teeninud vaid aasta. Ma pole majanduslikult iseseisev
oli ka tegelikult revolutsionäär ja teda ei lasted juhusliku möödakäijana maha. Bõstrõi oli Viljasoole raha laenanud ning mees otsustaski seetõttu Mariet aidata, et ta ei osanud revolutsionääri rahaga muud teha. Samal õhtul läheb Indrek Rahva sõbra toimetusse ning kohtab vene sõdurit, kes palub 47 rublat, et endale uued relvad soetada. Toimetuses aga usutakse, et mees on nuhk ja keegi pole enam nõus raha välja käima. Koju minnes istub see sama mees toimetuse trepil ning Indrekul hakkab hale ning ta annab Timofeile tema kätte hoiule antud rahast küsitud summa. Hiljem laenab proua Kuusik Indrekule puuduva 20 rublat, et ta saaks võla ära maksta. Indrek saab kodust kirja, et ema on raskelt haige ning palutakse Indrekult rohtu, mis võtaks valu ära, sest surmahaigust juba enam ei ravi. Rahvas otsustab minna maale raha ja relvade hankimiseks, mis seisneb mõisate rüüstamises ja põletamises
I- Karin rääkis Indrekule Köögertali pankrotist. Indrek oli maininud, et see võib juhtuda kõigiga, ka meiega. Karin tahtis minna välja rääkima, et ta mees ajab nad pankrotti, kuid mees ei lasknud. Karin tegi Indrekul küüntega näo katki. Seejärel istus Karin maha ja hakkas nutma. Indrek hakkas Karinit lohutama ja sellest tekkis uus tüli ja Karin lahkus toast. II- Indrek jäi üksi. Ta ei suutnud enam raamatut lugeda ja mõtles esimesele kohtingule. Ta mõtles veel, mis juhtus hetk tagasi Kariniga, pankrotile ja väiksele Andresele. Indrekule tundus nagu elu ähvardaks sassiminek. III- Peagi tuli ukse taha Tiki (noorem tütar), kes päris ema kohta
Tõde ja õigus IV köide I Karin ( Indreku naine) tormas tuppa ja hakkas Indrekule Köögertali pankrotist rääkima. Kui Indrek oli maininud, et see võib kõigiga juhtuda, kaasa arvatud meiega, siis Karin hakkas Indreku peale karjuma, et ta ajab nad pankrotti. Karin tahtis seda ka kohe teistele rääkima minna, et millinne mees tal on, kuid Indrek ei lasknud teda uksest välja. Karin tõmbas Indrekul küüntega näo katki. Seejärel karin istus maha ja hakkas nutma. Indrek hakkas Karinit lohutama, kuid sellest kujunes uuesti väike tüli välja ja Karin lahkus toast. II Nõnda jäi Indrek üksinda. Ta ei suutnud üksinda olles enam raamatut lugeda ja jäi mõtlema esimesele korrale kui ta Karinit kohtas, mida nad olid rääkinud ja mis oli juhtunud. Ta mõtles ka sellele jutule mis neil Kariniga hetk tagasi oli olnud, pankrotile ja ka Andresele kes oli kroonusse läinud
headelt sõbradelt ära kuid mõnus ka siis et radiatsioon ei riku tema tervist ära ja ta ei sure varakult võrreldes nendega kes töötasid tuumajaamades ja võtsid enda elu selle jaoks et päästa just terve põlvkonna eest, et radiatsioon ei mõjutaks ka neid. Pärast selle juttu intervjuuritav inimene võtab klaasist vett ja rahustab enda emotsioone võrreldes ette juhtumisega riigis, kus on vastavalt kriisiolukord. Indrekul hakkab huvitavaks minema, ning järgmiseks arutluseks tuleb teema vastavalt ”Kuidas see esimene moment Teie jaoks maavärinas oli?”. Määvärina küsimus tõstab väikset närvitsemist Hage poolt, kui ta hakkab selle tähelepanu pealt rääkima omalt poolt selle kujundust ehk kirjeldusest sellest, mis toimub vastavalt. Tema ja ta sõber läksid põhimõtteliselt lõbustuste kohtade peale ning ta ise liikus Tokyo,s lõbustusparki et endale Wifi,t
Linnainimesi maale ei lasta. Varjupaiga leiab jällegi kõige ootamatust kohast koeramamma juurest. Kodus on isa ja ants ära viidud. Tagasi tuleb elusalt isa. Ants proovis põgeneda aga lasti maha. Isale anti 15 hoopi. Isa saab aru, et jumal pole mdiagi väärt ja selle põhimõtted muutuvad taielikult. Viskab minema oma raamatud. Leiab et tõde ei taga õiglust. Ja et ta on valede meetmetega elanud. Emal ikka halb. Küsib indrekult niipalju rohtu et rohkem vaja polekski. Ja indrekul on kahju ja annabki. Revolutsioon oli ainult kasu saamiseks indrek sai täiskasvanulikumaks. Mõistis paremini ühiskonda milles ta elas. Pettus ka revolutsioonis. Sest sai selge pildi sellest. Samuti nägi et inimesed on teistsugused kui välja paistavad. Nt lohk ja nuhk. Pettumused
vahel,mis on täiesti olemas,kui jälgida nende vestlust ja emotsioone.Aga Indrek on tark ja rahulik mees,kes ei lase ennast kõigutada.Karini silmapaistev välimus ja sorav eneseväljendus ei jäta aga ühtegi teist meest külmaks ning nii talle tekivadki kaks uut austajat:advokaat Parlepp ja noor laululinnuke Rönee.Mõlemaid kasutab naine,kas siis tahtlikult või pahaaimamatult,enda huvides ära.Ta laskub nendega sina peale ja kutsub mehi enda juurde koju,kus on võimalus Indrekul neid näha.Kaks austajat kipuvad naise pärast isegi kaklema ning kui Karin advokaadi katkist mokka näeb,tunneb ta suurt ärevust: "Süda värises Karinil suure rõõmu pärast,kui ta astus mööda laia kivitreppi teiselt korralt alla.Ta oli oma unistuste eesmärgil:teda armastati.Teda armastati nõnda,nagu oleks ta alles üsna noor.Teda armastati isegi rohkem kui noorelt kunagi,sest siis ei juhtunud kordagi,et keegi oleks olnud valmis oma naist ja lapsi jätma tema pärast
" Samuti tahtis Andres oma tütre Liisi vastu kätt tõsta, kuid Mari astus vahele. ,,Aga juba tormas Andres rusikas käsil tütre kallale, tarvitades seejuures tema kohta kõige ropemat sõimusõna. Vististi oleks ta oma lapse vaeseomaks löönud." Kuna Andresel oli Vargamäest suur unistus, siis ei lasknud ta oma lapsi kodust ära, sest ta tahtis, et keegi tema tööd jätkaks ning, et tal oleks kellelegi oma suurt tööd jätta. Näiteks, ei tahtnud Andres lubada Indrekul minna köstri juurde õppima, sest nii oleks jäänud Andresel väheks töökäsi. Andres mõtles ainult enda ja oma talu peale, aga kordagi ei mõelnud ta teiste soovidele. 4. Kas selles teoses oli midagi, mis pani sind rõõmu tundma? (Kui jah, siis mis?) Miks? Vastus: Andrese naaber oli kiuslik Pearu, kes tahtis alati oma naabreid kiusata. Siis mind pani rõõmu tundma see situatsioon, kui Pearu lõhkus ära oma aia, et naabri sead ja lehmad saaksid joosta tema rukkisse. Ta
on palju kõvem. (Intervjuu 1) Nutitelefon Jüri: Meie kasutame Windowsi, aga neid on vähe – on Martin, mina ja Mari – meie terves suguvõsas. (Intervjuu 2) Mati: Nuti oma ma ei ole ka sellepärast võtnud, sest see ekraan on ikkagi liiga pisike ja ma pean prillid eest ära võtma. (Intervjuu 1) Mobiiltelefon Jüri: Indrekul on nuputelefon ja Marele osteti uus Samsung, aga ta ei julge midagi teha. Tal jäi korraga internet sisse ja ta maksis, tal ei olnud lepingut ja ta maksis päris suure summa ja siis ta tuligi Teliasse üle Tele2st, et noh, võeti palju raha. (Intervjuu 2) Juta: Me kasutame, mul on sihuke… Mõlemal on selline aegunud mobiil. (Intervjuu 1)
Eesperre sulaseks ; Andres hakkab vanadust tundma ; Pearu hakkab jälle tembutama ; segadus piiride pärast pidev kohtuskäimine koduse konfliktid Andres peksab Marit Indrek näeb kõike pealt ; Pearu poolt kraavikaldale pandud orgid Mart kaevad orgid välja ja viib Oru poole peale Pearu ja Mardi konflikt Mart mängib Pearule soosillal vingerpussi Pearu jääb kinni XXXI lk.432 noore Andrese ja Indreku läbisaamine muutub halvemaks ; usside sipelgapesadesse viimine Indrekul sipelgatest kahju, pole enam nõus ; noor Andres kiusab usse piimapudelites Indrek räägib vanematele kõik ära noor Andres peksab ; kullide ja vareste lugu (Indrek vareste, Andres kullide poolt) ; konflikt põllul : noor Andres kiusab Indrek vihastab ja viskab kivi tabab ema (Indrekule meenub, kuidas isa ema peksis) noor Andres tunneb end võõrana kiusab väikevenda edaspidi rohkem Mari ja Indrek veel lähedasemad XXXII lk
ja anarhistid ning materdati kahte viimast. Teine koosolek, kuhu nad lksid, toimus hes rikkas perekonnas. Seal nuhke ega politseid ei kardetud, sest ametlikult olid kik klalised kutsutud pidama mingit thtpeva. Elus on vrtus ainult sellel, millest saad aru. (Kristi snad) 8. peatkk Indrek kis Otstaavlil politseijaoskonnas klas. Viimane oli ta pstnud vallamaksust, eldes et ei tea, kus ta elab. See aga Indrekule ei meeldinud, kuigi tal tepoolest polnud raha, et seda maksta. kitselt tuleb Indrekul nlg ning ta suundub sgikohta, kus ka ennist kidud. Seal kurdab proua Kuusik, et hrra Bstri ei ki enam tema juures smas. Katsun, kas saan mda, kui tahan. Kas saan tahta, kui tahan tahta. Kas olen vaba. Inimene peab oma vabadust alati proovima. (Bstri selle kohta, miks ta enam sgikohas ei ki.) Bstri siiski tuli, kuid lks proua Kuusikuga tlli ning lahkus ja lubas enam mitte tagasi tulla. Indrek aga kiirustas Bstri sbra Viljasoo poole, kes oli kirjastaja ning vajas Indreku abi.
Saksamaal Ramilda suri. See pani põntsu Indreku õpingutele sest kui ta varemgi suure armumise tõttu ei õppinud siis pärast Ramilda surma polnud millelgi nagu mõtetki. Ta lahkub Mauruse koolist, olles pettunud jumalas põhjalikult, ja kirjutanud kooli lehele artikli, kus ta jumala tapab. Seda aga vana Maurus (põhimõttekindel ja kõnesid armastav rahaahne vanamees, kohati tobe aga muidu ikkagi inimene) nii enda kui oma kooli maine pärast lubada ei saa. Indrekul on ka savi, ta lahkub koolist suhteliselt ükskõikselt, jättes kogu selle osa oma elust seljataha. Kolmas osa Kolmandas osas elab Indrek linnas, elatudes juhuslikest teenimisvõimalustest, sooritades edutult üliõpilase eksamit ja suheldes vast rohkem kui tarvis revolutsionääridega. Õigupoolest saab ta üheks nendest. Lisaks elab ta endise vabrikutöölise Lohu (see on streigis oma käe kaotanud ja
EBAVÕRDSUS. 10. Inimesel on palju vara, siis ei tähenda, et ta oleks õnnelikum pääs ei saa tulla ühiskonnas pettumine! 11. IV osa INIMESE VÕITLUS INIMESEGA. Karin on suurkaupmehe tütar (harjunud linnaeluga) kuulub kõrgseltskonda. Abielu ei kujunenud õnnelikuks, kuigi Indrek lootis. Seltskonnapeod, ärimaailm polnud Indrekule tuttav. Tekib lõhe Karini ja Indreku vahel. Karini ja Indreku juurde tuleb koduabiline Tiina (lombakas). Karin arvab, et Indrekul ja Tiinal on suhe, kuigi tegelt polnud. Tekib tüli Karini ja Indreku vahel Indrek pakib asjad ja tahab kodust ära minna võtab revolvri REETMINE, Karin otsustab panna välja suurima relva, et kätte maksta KEDA SA JÄLLE TAPMA LÄHED? (sest Indrek pm. Tappis ju ema) Raevohoos Indrek tulistab Karin saab kriimu käe peale. Jõutakse kohtusse ja Indrek saab tingimisi karistuse. Indreku hingel on kaks surma (Ema ja abikaasa) 12
… MARI: Mis raamatust sina oled? ISABELLA: Ma alles otsin oma raamatut. Ma otsin. MARI: Mina ka otsin (Palu, 2016). Niisiis Mari tihti siiski ka nõustub Isabellaga. Teisalt tuleb siit välja hästi ka see, et Mari ise siiski teadvustab, et ta ei ole Indrekuga liiga õnnelikus suhes. Niisiis moodustavad näidendis opositsioonilisi suhteid Mari ja Indrek, Isabella ja Flavio, Professor ja Kapten, Professor ja Indrek. Omamoodi opositsiooniline suhe on ka paaris stseenis Indrekul ja Flaviol ning Kaptenil ja Flaviol, Marit ja Isabellat on siinkohal rakse opositsioonilisse suhtesse panna, sest nad ei lasku kunagi vaidlusesse. Liitlased sotsiaalse staatuse põhjal MARI INDREK ISABELLA FLAVIO Opositsioonid karakterisarnas Liitlased use põhjal Opositsioonid karakteri INDREK FLAVIO stseenide põhjal
ja laulavad, peretütred liituvad nendega, et veidi muusikat kuulata - Indrek ja Hubert olid Viljandist, põgenesid metsa, sakslased otsisid neid, lõpuks läksid Soome - Kiidavad talu, kuid õed räägivad kui kehv on nende elu siin, mehi pole, tööd palju, külm kevad, kehv viljasaak, loomadel polnud väljas süüa, sest muru polnud - õed räägivad, et neil on teine talu veel, mille isa neile ostis, sõdurid peavad neid rikkaks - õed uurivad, kas meestel naisi ka on, Hubertil pole, Indrekul on, kuid neiud jäi ema põetama, tuleb talle hiljem järgi - ema kutsub tüdrukuid uuesti magama, sest homme on tööpäev, Krõõt ja Leida lähevad, Ell veel jääb, sõdurid ei taha, et nad lahkuks, ütlevad, et vaatasid nende seast endale juba pruudid välja - Indrek jääb magama, Ell ja Hubert jäävad vestlema, Hubert palub neidu naiseks, tahab teda Viljandimaale oma suurde tallu viia, mille isa temale jätab, Ell räägib, et oskab hästi talutöid
ja laulavad, peretütred liituvad nendega, et veidi muusikat kuulata - Indrek ja Hubert olid Viljandist, põgenesid metsa, sakslased otsisid neid, lõpuks läksid Soome - Kiidavad talu, kuid õed räägivad kui kehv on nende elu siin, mehi pole, tööd palju, külm kevad, kehv viljasaak, loomadel polnud väljas süüa, sest muru polnud - õed räägivad, et neil on teine talu veel, mille isa neile ostis, sõdurid peavad neid rikkaks - õed uurivad, kas meestel naisi ka on, Hubertil pole, Indrekul on, kuid neiud jäi ema põetama, tuleb talle hiljem järgi - ema kutsub tüdrukuid uuesti magama, sest homme on tööpäev, Krõõt ja Leida lähevad, Ell veel jääb, sõdurid ei taha, et nad lahkuks, ütlevad, et vaatasid nende seast endale juba pruudid välja - Indrek jääb magama, Ell ja Hubert jäävad vestlema, Hubert palub neidu naiseks, tahab teda Viljandimaale oma suurde tallu viia, mille isa temale jätab, Ell räägib, et oskab hästi talutöid
Tiina tahtis Vargamäelt lahkuda. 32. (349) Tiina ja Oskar jutustavad, Tiina jäi endale kindlaks, et tahab üksi mõtlemisaega aga tagasi tulla ta ei soovi. Maret läks Tiinat saatma, sest Tiina ei julge endiselt üksi üle Soosilla minna. Tiina rääkis Maretile oma vigastest jalgadest ja selle seosest Indrekuga ja et Indrek pidi teda ootama. Maret veab Tiina tagasi Vargamäele. Tiina rääkis ka Indrekule kogu loo ja Indrekul tuleb kõik meelde. Peale seda lubab Indrek Tiinat enda juurde sauna. 33. (361) Indrek otsustas, et kaevab kraavi lõpuni ja siis läheb koos Tiinaga linna. Oskar on selle poolt, et Tiina linna läheks. Lõpuks saadetakse nad linna ära. Indrek paneb esimest korda käe ümber Tiina piha ja nad astuvad sellelt väljamäelt alla, kust Andres oli Krõõdaga üles tulnud ja talle esimest korda näidanud tema uut eluaset Vargamäed.
Ma olen seda maja alati kartnud. Kõik mu lapsepõlve suved möödusid siin. Kuidas ma seda paika vihkasin ja siit ära igatsesin, tagasi linna, oma tuppa, oma sõprade, oma raamatute, oma asjade keskele. Elu vanaisa juures tundus mulle väljakannatamatult igav. " Väärtushinnangute kohapealt toon välja mõtte, et vanemad näevad vaeva ja teevad rasket tööd, et lastel oleks tulevik kindlustatud või paremad tingimused. Näidendis on Indrekul aga kõigest ükskõik ja ütleb, et isa müüks maja üldse maha. SASS: "Sinu jaoks me ju seda vaeva näeme, meie sureme ükskord ära, siis jääb see maja ju sinule ja su lastele. See on veel ehk viimane kord, kui meie siin midagi nii kapitaalset teeme, tulevikus on see juba sinu mure." ANDRES: "Isa, kui sa minu nõu tahad kuulda, siis müü see maja maha." Mida kauem elatakse ühes majas, seda kallimaks maja inimesele saab. ANDRES: "Võiks ju ühe maja maha müüa!"
Seni, kui pidasid mind targaks, ei maksnud mind kuulata, ilmas pidi olema ju nii palju rumalaid, et tarkusega pole siin midagi teha. Inimesed abiellugu või olgu vallalised, rikkugu abielu või olgu vooruslikud, muretsegu lapsi või tapku nad, mingu pankrotti või kogugu varandust, aga ärgu nad arvaku, et inimsoo tulevik ja õnn sõltub mõne daami või karjatüdruku jalgade mõõdust, tema küünte poleerist või kulmude kaarest. Tööst, tööst ja veel kord tööst, see on kogu tarkus!" Indrekul oli sellisest raha ja välimuse ülemvõimust kõrini, vastupidiselt Karinile, kes seda väärtustas. Raha abil sai ta hoida oma noorust ja nooruslikku välimust, mida ta väga kaotada kartis, lähenedes oma elu tipule. Karinile tähendab enda vormishoidmine ja moega kaasaskäimine väga palju. Kuna ta on väga peen, siis meeldib ta ka meestele. Ta ongi harjunud meeste juures alati oma tahtmist saama, valimata meetodeid. Samamoodi
XXXI (349-360) Andres ja Indrek (noorem vend) unistasid Matu aegsest rõõmust, kaskedest allalaskmisest, tempudest. Andres kogu aeg peksis Indrekut. Indrekule ei meeldinud usside piinamine(352- 354), vareste-kullide võitlus. Kui Andres Indreku mütsi mulda täis toppis ning ära viskas, sai Indrek vihaseks, saatis Andrest kiviga, kuid pihta sai kartulit võttev Mari(357-358). Andresele see härdus ei meeldinud ning edaspidi lasi ta Indrekul üksinda nokitseda. XXXII (360-379) Tööd oleks nagu rohkem kui Vargamäele tulles. Andrese-Indreku omavaheline ületrumpamine(367). Andres otsustas noore Andrese tööpoisiks teha. Andres otsib abi piiblist. Maret-Liisi käivad Andrese eest salaja väljas(370-373), abi leidmine lauavirna tagant. XXXIII (380-401) Indrek püüdis tihti karjas olles kalakesi, otsis linnupesi. Kui kanaarilinnu pesa tühjaks söödi, mõtles Indrek välja, kuidas teada saada, kas see oli Riia Milli. Oli
Tal oli väike kass, keda ta igale poole kaasa tassis. Indrekule tüdruk isegi meeldis ja nad ajasid palju juttu, kass oli aga ta vaenlane nr üks. Indrek teadis väga paljusi linnupesi ja ühel korral näitas ta Riiale ka. Mõne päeva pärast avastas ta aga pesa tühjana ning oli väga kurb. Muska võttis jälje üles ja näitas et rüüstajad olid üle kraavi läinud, seal olid ka Riia jalajäljed. Tüdruk aga tegi näo nagu ta midagi sellest ei teaks, nii tuligi Indrekul tõestada et kass sõi need linnupojad ära. Tal tuli mõte et näitab Riiale jälle ühte linnupesa ja jääb siis valvesse. Nii ta tegigi, kükitas pärast rohu sees ja ootas kuni tüdruk oma kassiga kohale tuleb. Uuris ümbrust ega kedagi seal ei ole ja söötis siis linnupojad oma kassile. Missugune vahekord kujuneb Indrekul raamatutega, kooliga ?(XXXVII pt ) Köster andis poisile raamatu lugeda, millest too midagi eriti aru ei saanud, ainuke sõna mis meelde jäi oli paavst.
külaservale. Ta kohtas seal üle pika aja Magdaleenat. Ta sai teada et Magdaleena ootas raudmehe last, mis oli auasi. Leemet ei teinud välja sellest ning ta ostustas minna külla elama,sest midagi polnud järele jäänud. Ta tahtis Magdaleena last kasvatada nagu enda oma, et talle ussisõnu õpetada. Külas olles tundus Leemetile aina rohkem ja rohkem, et külaelu pole ikka tema jaoks ja need inimesed on rumalad.(302) Leemeti ema oli ka vanaks jäänud ning ussil Indrekul oli oma elu oma väikeste lastega. Indrek käis ka metsaelust rääkimas Leemetile ja see tekitas metsa igatsust. Samal ajal käis Ülgas kätte maksmas külas Leemeti majas. Ta oli vihane, et ei lastud Hiiet ohverdada. Ta tappis Magdaleena ja tema lapse. Leemet võttis Ülgasel kõik soolikad välja, et teda enam ei elaks. Külavanem oli ahastuses ja süüdistas Leemetit selles töös. Ka kuulis Leemet külatüdrukut Katariinat rääkimas sellest, et
Nad kohtusid esialgu salaja ning tundus, et nende vastu oli vaid Eespere koer Pollo, keda Joosepil ei õnnestunud kuidagi ära meelitada. Siis otsustasid Liisi ja Joosep koera vagaseks teha. Seepeale võeti Mäele uus koer, kuid ka see ei leppinud poisiga ning käis juba varakult Oru akende all häda tegemas nagu teaks, mis kahe naaberpere vahel toimub. Kui Andres oli kasvanud piisavalt suureks, oli ta töödes juba mehe eest väljas ning Indrekul hakkas seega karjasepõli. Maril ja Andresel sündis veelgi lapsi: Liine, Tiiu ja Kadri. Sügisel pidi Joosep kroonusse minema, kuid tegi nagu Liisi ütles: võttis numbri pahema käega ning pääseski seekord teenistusse minemisest. Jõuluajal tuli naabrimeestel jälle üks kohtutee ette võtta: nimelt puudutas see Oru koera Valtut, kes käis jõuluõhtul Eesperes liha ning vorstide kallal, ja selle eest sai ta Andreselt kõva nahatäie.
b klass Juhendaja õpetaja Taimi Vilta Haapsalu 2011 SISSEJUHATUS Tsiteerigem romaani ,,Tõde ja õigus viienda osa lõppu: ,,Nõnda jäi Indrek üksi kääksuva kaanega kirstu juurde, millel pidi olema veel Vargamäe Krõõda aegne lõhn. Indrek polnud kunagi seda Krõõta näinud, sest ta suri enne, kui Indrek sündis, aga tema nime ja mälestustega puutus ta igal pool kokku, kui ta liikus Vargamäel. Indrekul endal polnud temast mälestusi, vaid tema mäletas ainult teiste mälestusi, temal oli nii öelda mälestuste mälestus. Ja äkki tundus talle siin kirstu ääres seistes, et kogu elu polegi muud kui ainult mälestus või mälestuste mälestus, kõik ülejäänu on tühine, et selle võiks rahulikult loovutada. Just see lõik Anton Hansen Tammsaare romaanist ajendas mind tegema uurimistööd Karl Ristikivi romaani ,,Kõik, mis kunagi oli põhjal.
suvel aita magama minna, kuid taaskord oli isa sellele vastu. Joosep ei saanud nüüd kuidagi liisi juurde ööseks minna. Ka koer Pollo oli nende armastuse vastu. Üheskoos hävitati koer. Eespere võttis endale uue karvase ja musta värvi koera Muska. Paraku oli uus koer Joosepi vastu veelgi õelam. Joosep ja Liisi hakkasid kohtuma palgivirna juures. Saabus sügis ning Joosepil oli aeg kroonusse minna. Tüdruk soovitas tal liisku oma käe ehk vasaku käega võtta. XXXIII Nüüd oli Indrekul karjas palju rahulikum, sest kiuslik vend oli nüüd sulase asemel. Hiljem tuli karja ka noorem vend Ants. Üle kõige meeldis indrekule kala püüda. Orul oli samal ajal karjas Riia, kes alati oma lemmikkassi Millit kaasas kandis. Indrekule ei meeldinud see kass aga üldse. Samal arvamusel oli koer Muska, kes oli meister kassi- ja ussitapja. Indrek näitas Riiale linnupesa. Järgmisel päeval oli pesa tühi. Indrek kahtlustas kohe kassi. Nüüd mõtles ta välja
Andres andis Pearule peksa noorpaare kokku. Liisi lahkub Vargamäelt, Andrese süda läheb härdaks ja sai trahviks kaks päeva kartsa. Maril kasvab kõik üle pea. ja ta otsustab Liisile kaasavara anda. XIX Peremees tuleb verise jalaga koju. Juss poob end üles, toimuvad XXXVII Mari teeb pulmad tisler Sassiga. Indrek käib koolis, aga matused. talle ei meeldi lõbutseda. Indrekul tekib Milliga mingisugune suhe. XX Mari ja Andres käivad tihti surnuial. Pearu tuleb purjus peaga Milli saadab talle kaardi. Hundipalu Tiit arvab, et Oru Pearul on õigus, leppima. Pearu sõidab purjus peaga Andrese rukisse. Tuleb kohus, Andres kui ta ütles, et kool kasvatab hobusevargaid. võidab. Pärast kõrtsis naeruväärisab ta Pearut veelgi. Andresel on tõeliselt XXXVIII Indrek saadetakse õpipoisiks kirjutaja juurde. Noor hea päev
Tal oli väike kass, keda ta igale poole kaasa tassis. Indrekule tüdruk isegi meeldis ja nad ajasid palju juttu, kass oli aga ta vaenlane nr üks. Indrek teadis väga paljusi linnupesi ja ühel korral näitas ta Riiale ka. Mõne päeva pärast avastas ta aga pesa tühjana ning oli väga kurb. Muska võttis jälje üles ja näitas et rüüstajad olid üle kraavi läinud, seal olid ka Riia jalajäljed. Tüdruk aga tegi näo nagu ta midagi sellest ei teaks, nii tuligi Indrekul tõestada et kass sõi need linnupojad ära. Tal tuli mõte et näitab Riiale jälle ühte linnupesa ja jääb siis valvesse. Tüdruk tuligi kohale. Uuris ümbrust ega kedagi seal ei ole ja söötis siis linnupojad oma kassile. Vargsi hiilis ta pärast jälle minema, lootes et keegi ei näe. Indrek küsis järgmisel päeval Millit enda kätte, lubas temaga lihtsalt mängida, aga Riia kahtlustas teda ja võttis kassil tagajalgadest kinni ja ütles et ei anna ikka poisi kätte. Mõlemad
vahetada see odavama auto vastu ning ülejääva raha eest maksta korteri kommunaalkuludes tekkinud võla, ei ole Indrek sellega nõus. 2015. aasta jõuludeks on Merilin nii tüdinenud Indreki, kes isegi ei ürita tööd otsida, käitumisest ja esitab kohtusse abielulahutamise hagi. Teie olete kohtunik, kes asjaga tegeleb – jagage abieluvara! Audi A3 – liisingus Merilinil enne abielu, väärtus 15 000 EUR ja jääk 10 000 EUR Toyota Avensis – liisingus Indrekul, lõppes 2 kuud enne pulmi 20 000 EUR Ühine korter – laen 200 000 EUR – pooleks 100 000 EUR Mercedes- Indrek ostis 30 000 EUR – pooleks Saaremaa maja- Merilin päris 250 000 EUR – müüs selle maha ja maksis saadud raha eest kinni eluasemelaenu ja oma autoliisingu Tasaarvestuse režiim – ainus nõue mis olla saab on rahaline nõue. Merilin saab nõuda hüvitist, Soetisvara=koguvara (vara suhte lõppedes)- põhivara(vara abiellumise hetkel+ pärimise teel saadud)
Oli veel üks teine asi, mis mõjutas Indrekut koduselt ja julgustavalt. See oli maja uks, millele ta lähenes, et teda avada. Avamise asemel aga laskis ta käe üle uksepinna libiseda ja tundis, et see on sooneline. ,,Just nagu meie vana linamasina võllid," mõtles ta, ,,ainult kandid veel rohkem kulunud, veel nürimad." Ta polnud oma mõttega veel õieti lõpulgi, kui uks seespoolt lahti kisti ja sealt keegi noormees välja astus, mingisugune vormimüts peas. Midagi sähvatas Indrekul läbi keha, nagu oleks ta kuriteolt tabatud. Ja ilma endale aru andmata kahmas ta mütsi peast ning küsis oma vallakirjutaja-abi vene keeles, et kas siin on härra Mauruse esimese järgu õppeasutis. Just nimelt: esimese järgu õppeasutis, sest muidu kartis ta seda oma arust suurt valget kivi maja haavata. Küsitav vastas kõige sõbralikumalt, pealegi veel eesti keeli: ,,Jah, see on Mauruse kool, astuge aga sisse."
Nii maksis ta tüdrukule halva eest kätte. Kuigi see ei olnud õiglane , kuid nii pääses tõde ja õigus jalule. Kuigi lastele oli talus määratud palju töid, kes käis karjas, kes lüpsis laudas lehmi, jäi neil ikkagi aega ka mängude jaoks. Kuid ükskord läksid Indrek ja väike Andres tülli, sest vanem kiusas nooremat põllul. Indrek tahtis visata Andrest, kuid kogemata sai pihta ema. Sellised hetked ei lähe kunagi lastel meelest, nagu ka Indrekul. Ta küsis isegi paar aastat hiljem emalt ega tal enam see koht ei valuta kuhu ta oli kiviga viskand. Suure augu tegi laste ellu katk. Siis surid paljud paljud lapsed aga ei ükski vanem. Surid mõlemad Jussi lapsed ja ka üks Krõõda laps. Kuid pikapeale said sellest kõik üle ja sellest ei räägitud enam. Vanemas eas käidi juba küla pidustustel lõbutsemas, enam ei hoolitud nukkudest ja kodu mängimisest, vaid noormehed otsisid neidusid ja vastupidi. Ikkagi on
- majapidamisse tuli võtta uus tüdruk, sest mõlemad vanemad tütred olid kosja läinud, Indrek abielluma ei kihelenud, ta elas köstri juures ja teda huvitasid raamatud, mida köster talle soovitas, neist ta küll eriti aru ei saanud, kuid luges siiski, - kord tuli köstrile külla tema tütretütar, kes noormehele meeldima hakkas, Indrek tahtis näidata oma sõnaosavust, kuid ei leidnud õiget hetke - Indrekul läks kõht tühjaks ja ta hakkas endale liha praadima, Milli nägi seda pealt ja leidis, et Indrek ei oska õigesti seda teha, tegi ise liha valmis ja kõrvale kastet ka, hiljem läksid nad vilistamist ja norskamist õppima, Indrek armus tüdrukusse, Milli lasi poisil isegi oma juukseid katsuda - kui Milli emaga linna lahkus, saatis ta Indrekule kaardi, mis lõhnas nagu tema juuksed - koolis hakkas Indrekul veel paremini minema, köster tahtis poissi isegi linna kooli saata kui
annaabi.ee 
