Põhjast lõunasse on 800km ja kirdest edelasse 1610km. 3.Kliimatingimused, tekkepõhjused (kujunemise seaduspära) Gobi on kül kõrb. Aasta keskmine sademete hulk on 194mm. Talvel võib seal olla kuni 40°C ja suvel kuni +50°C . Gobi kõrb on tekkinud mäestikest väljakantud peeneteralisest materjalist. 4.Taimestik ja loomastik Kevadel kasvab lopsakas taimestik. Näiteks liblikõielised ja magunalised. Seal on palju loomi. Näiteks skorpionid ja kõrberebased. 5.Inimtegevus, põlisrahvad, rahvastiku tihedus ja piknemine, kaart. Inimesed kaevandavad Gobis kivisüsi, naftat ja rauamaaki. Põlisrahvad on mongoolid,hiinlased,uiguurid. Rahvastiku tihedus ja piknemine. Kasutatud materjalid: wikipedia, suur maailma atlas, geograafia põhikoolile.
............. 3 Muusika ja tants.................................................................................................. 4 Keel ja kirjandus.................................................................................................. 4 Religioon.............................................................................................................. 4 Aafrika rahvad ja hõimud....................................................................................... 5 Põlisrahvad.......................................................................................................... 6 Kokkuvõte............................................................................................................... 7 Kasutatud kirjandus................................................................................................ 8 Lisad....................................................................................................................... 9 Mursid.........
_ Yamato dünastia ajalugu _Omausundid _ Izanami & Izanagi _Rahvausundid _ Amaterasu – päikese kami, _Loodususundid Yamato dünastia esivanem _Revitalisatsioon _ Amaterasu-omikami – päikesekami _ Vanade (omausuliste) uskumuste ja tavade taaselustamine AMATERASU (Ameerika Ühendriikide põlisrahvad, põlisrahvad endises SHINTO – JAAPANLASTE Nõukoge Liidus jt) LOODUSUSUND _ Kami PÕLISUSUNDID _ Jumal? _ Suuline pärimus _ Jumalus? _ Järjepidev traditsionaalne eluviis _Haldjas? _ Siinpoolsusele suunatus _Püha
Kõige tuntum on punane känguru. Suure Liivakõrbe roomajatest on inglisekeelse nimega Thorny Devil, ehk Okkaline draakon või okkaline kurat (Moloch horridus). Okkaline kurat kasvab kuni 20 cm ja see võib elada kuni 20 aastat. 5 RAHVASTIK Piirkond on hõredalt asustatud.Peamised elanikud on põlisrahvad, aborigeenid. Põlisrahvad jagunevad kahte põhirühma: Martud läänes ja Pintupid idas. MAJANDUS 6 Peamine inimtegevus on seal seotud kaevandustega, kõige suurema tähtsusega on kulla- ja vasekaevandused. Suure Liivakõrbe lääneosas tegeletakse ka loomakasvatusega. KASUTATUD KIRJANDUS Eesti Entsüklopeediakirjastus, 9 köide. Tallinn. 1996 Maailma Atlas, Eesti Entsüklopeediakirjastus. Tallinn. 2000 http://travellingboard
Mida ja kui palju toota? 2.Kuidas toota? 3.Kellele toota? Majandussüsteemid: NATURAALMAJANDUS: ajalooliselt kõige vanem majandussüsteem. Kõik eluks vajalik toodetakse ühiskonnaliikmete poolt ise. Vahetuskaubandus(kui ressursside puudumise tõttu ei saada toota,vahetatakse kaup kaubavastu). Raha ei kasutata, tootmisvahendid/meetodid on algelised.Tööjaotus vähe arenenud. Teadmised pärandatakse põlvest põlve.( Kasutusel Aafrikas, Aasias, Ida-Siberi ja Ladina-Ameerika põlisrahvad) TURUMAJANDUS- kõige enam levinud. Nõudluse ja pakkumise suhe kaupade ja teenuste turul. Riigivõim sekkub, valvates muuhulgas ausa konkurentsi järele. ,,nähtamatu käsi"- vaba konkurents ressursside kasutamise eesmärgil.Nõudmine,pakkumine koosmõjul, hinnad, mida tarbija on nõus maksma ja ettevõtja tootma. Sotsiaalne turumajandus- n.ö vabaturumajandus, neile, kes ei suuda küllaldaselt hoolitseda oma toimetuleku eest
ärisse tehtud isiklike investeeringute kaotamise riski. * Ettevõtjat peetakse turumajanduses äritegevuse peamiseks mootoriks. Selle mootori käivitajaks on ettevõtlus. * Ettevõtlus on hoiak, mida iseloomustavad loov ja uuenduselik mõtlemine, riskijulgus ja arukas juhtimine. Tavamajandus Vanim majandussüsteem, kus mida, kuidas ja kellele valikute tegemisel sõltuvad inimesed eelkõige tavadest ja kommetest. * Tavamajanduse piirkonnad: paljud Aafrika ja Aasia riigid, mõned Ida-Siberi põlisrahvad * Majandusteostuste tegemisel ei lähtuta ratsionaalsusest vaid uskumustest, veendumustest ja tavadest. Segasüsteemid * Need majandussüsteemid tähtsusvatad eraomandit ja vabatahtlikku vahetust, aga nad lasevad valistusesl mängida paljude kodanike majanduselus tähtsat osa. Majandusringlus * Majapidamine on ühise eelarvega majandavate inimeste kodum, kellel on järgnevad majandusrollid: - ressursiomanikud - tarbijad
0,9380 0,9540 0,9670 0,9680 0,971 6.) · Rahvastiku muutumine: · Loomulik iive: 1.195% · Usundid: Katoliiklik 25.8%, anglikaani 18,7% , Presbyterian ja reformeeritud 3%, Ida- Õigeusu 2,7%, muud kristlikud 7,9% budismi 2,1%, moslemid 1,7%, teised 2,4%, määratlemata 11,3%, ei 18,7% · Rassid: valge 92%, Aasia 7%, põlisrahvad ja muud 1% · Rahvastiku tihedus: 2 inimest/km2 · Rahvastiku paiknemine: 89% linnas · Suuremad linnad: Sydney, Melbourne, Canberra
Minoiline kultuur Kreeta saarel Enne kreeklasi elasid Kreekas mingi teadmata etnilise päritoluga rahvad, st et kreeklased ei ole Kreeka põlisrahvad. Need rahvad juba varasest ajast hakkasid harima põldu ja pidasid ülemereühendust idapoolsete naabritega. Umbes 2000 eKr jõudis too rahvas tsivilisatsiooni tasemele ja sellest ajast hakkas Kreeka mütoloogia nimetama Kreetal tekkinud kultuuri minoiliseks ehk Minose kultuuriks. (See tuli sellest, et siis oli Kreeka legendaarse kuninaga Minose valitsemisaeg). Minoilist kultuuri (2000-1400 eKr) tuntakse peamiselt arheoloogiliste leidude põhjal. Sellel
Ameerika Ühendriigid USA PÕHIJOONED • Paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas • Piirneb idas Atlandi ookeani ja läänes Vaikse ookeaniga • Pindala - 9 826 630 km² • Pealinn - Washington • President – Barack Obama • Riigikeel – inglise keel • Rahvaühik – dollar RAHVASTIK • Rahvaarvu poolest kolmas riik maailmas • Rahvarv - 316 148 990 miljonit (2013) • Põlisrahvad – indiaanlased 1,6% • Immigrantid – rohkem kui 1 miljon aastas USA rahvaarv 1950–2050 võrrelduna teiste riikidega USA immigrantide suuremate etniliste kogukondade asukohad. RAHVASTIKU PAIKNEMINE • Rahvastikutihedus - 32in/km² • Enamik inimesi on koondunud USA idaossa (kaubandussidemed Euroopaga ning soodsamad loodusolud) • Läänerannikul (suurlinnad) • USA keskosa on hõredamalt asustatud (tegeletakse põllumajandusega)
%3D1024%26bih%3D605%26tbs%3Disch:1&um=1&itbs=1&iact=rc&dur=241&ei=wq_4TKOvApKBswauyMTCAw&oei=wq_4TKOvApKBswauyMTCAw&esq=1&page=1&ndsp=16&ved=1t:429,r:1,s:0&tx=54&ty=121 TÄNAPÄEVAL Kantud UNESCO maailmapärandite hulka Säilinud on üle 200 hoone Vähesed Andide põlisrahvad indiaanlased elavad veel tänapäeval rasket elu kõrgel mägedes http://www.google.co.uk/imgres?imgurl=http://lastdaysoftheincas.com/wordpress/wp-content/uploads/2008/07/surrounded-by-three-scientists.jpg&imgrefurl=http://lastdaysoftheincas.com/wordpress/%3Fp
Ersad elavad Mordva vabariigi idaosas (Samaara, Nizni, Orenburgi, Novgorodi, Uljanovski oblastites) Moksad elavad Mordva lõuna- ja lääneosas, Pensa ja Saratovi oblastites Mordva vabariigi pealinnaks on Saransk (Saran Os, Saranskoi) Arvukus Tänapäeva ühed suurimad soome-ugri rahvad Venemaal elavate rahvaste hulgas arvuliselt 8. kohal. 2002. aasta rahvaloendusel oli mordvalasi 843 350, 84 407 neist ersad, 49 624 moksad, ülejäänud lihtsalt mordvalased Mordva vabariigis moodustavad põlisrahvad kolmandiku elanikkonnast. Väljaspool Venemaad on mordvalasi palju Kasahstanis (30 000), Ukrainas (19 000) ja Usbekistanis (12 000) Keeled Ersa ja moksa keel kuuluvad koos mari keelega soome-ugri keelte volga rühma. Samasse rühma kuulunud merja ja muroma keel kadusid juba varajasel keskajal. Ersa ja moksa keel on sama lähedased kui eesti ja soome keel. Moksade keeles ja välimuses on pärsia mõjutusi, ersade keel ja välimus on lähedasem Läänemere rahvastele.
süüdanud ja suunduvad juba lääde jäetud prantslaste kolonnide poole Alles 18. Oktoobril tõdeb Napoleon tõsiasja, et tsaarilt pole rahupakkumisi oodata ning venelased on otsustanud sõda jätkata Järgmisel päeval hakkavad väeosad aeglaselt linnast lahkuma... Hiljaks jäänud taganemine- SURM VÕI SURMAOHT Infinitesimaalsed toiduportsjonid(lõpuks olematud) Täid ja plekiline tüüfus Vene talv- tuisk ja torm; -28 kraadi Metsikud vene põlisrahvad Bjarezina jõe ületamine elagu insenerid! Surmamarss- ära nõrke, sind ei aidata! Tagajärjed ning sõda Euroopas (1813-1814) 1813 Leipzig: RAHVASTELAHING; Napoleon sai lüüa TÄNAN JÄLGIMAST!* *kui meeldis, ostke mulle jansast kaneelisaia Kasutatud kirjandus: http://en.wikipedia.org/wiki/Battle_of_Borodi http://en.wikipedia.org/wiki/Battle_of_Austerl http://et.wikipedia.org/wiki/1812._aasta_isama http://et.wikipedia.org/wiki/Tilsiti_rahu
sõdalaskogukondi. Maalingutel on näha maha võetud paid, sinikaid ja vereojasid mis uuesti 400 aaastat hiljem 1960.a. rohkelt erinevaid seletusi on pälvinud. Hispaanlased hävitasid kristluse-eelseid pühamuid ja templeid ning püstitasid kohalike elanike abiga suured ristid mille suurus ja skulptuurne stiil tõendasid, et muistsed uskumused ja tavad on säilinud ja arenevad edasi. Ristidele, mis asetsesid pühakujude kohtades , omistasid põlisrahvad maagilist jõudu. Nad asetasid ristide lõikepunkti obsidiaanist kettaid, mille dekoratiivse musta kivi ilu imetlesid hispaanlased teadmata, et see püha kivi, mis kuulus Tezcatlipocale- saatanale keda nad ise kartsid. Hiljem kui viissada aastat on antud piirkonnas ka tänapäeval palju kultuuritavasid ja religioosseid rituaale mis on pärit nii rooma-katolikul kirikul kui ka põlistel Kolumbuse-eelsetel kujutelmadele tuginedes. Mehhiko edelaosas asub kõrgel
· Raamatukogu Ida-Aafrika SUAHIILI KULTUUR · Merekaubandus. Veeti välja elevandiluud, ninasarvikusarvi, kilpkonnakilpe, kookosõli jms, vastu saadi rauatooteid, relvi, puuvilla, nisu · Islami levik tõi siia palju araablasi, aafrika ja araabia kultuuri baasil tekkiski suahiiliu kultuur · Suahiili keeles palju araabiakeele mõjusid · Rannikulinnade teke. Linnriigid · Valitses islami usk ja kultuur, põhielanikonna moodustasid siiski põlisrahvad · Linnriigid jõukad. Ehitati moseesid, paleesid, kivielamuid · Kõrgel tasemel käsitöö. Puuvillriie, savinõud, klaasitooted, helmed Lõuna-Aafrika ZIMBABWE KULTUUR. MONOMOTAPA · 13.-15. sajand-Suur-Zimbabwe(kivist hooned) , mille rajasid batu hõimud · Pealinna ümbritses u 300 m pikkune, kuni 10 m kõrgune ja 3-5 m paksune graniidist ringmüür, laotud ilma mördita. Unikaalne ehitusviis kogu Mustas Aafrikas
avastamisest. Siiski jäi minul veidikene segaseks karu osa, kus ta jälitab Nikat ning hiljem jäljetult kaob ja siis jällegi tuleb tagasi. Filmis tuli väga hästi välja see, et tõeliseks armastuseks ei pea inimesed omavahel rääkima ühte keelt ega saama üldse teineteisest aru. Nimelt mõtlen ma Emilyt, kellega nad hiljem Nikaga lapse said. Kostüümid ja grimmid olid väga olulised osad filmist kuna need inimesed, kes seal külmas Siberis elasid olid põlisrahvad ehk nad kandsid erinevaid loomanahku ja kasukaid. Eriti põlisrahvaste naistel mängis suurt rolli grimm, sest nendel naistel oli näo peal erinevad maalingud ja märgid. Nika ise kandis ka erinevaid loomakasukaid, mida ta enamasti oli ise püüdnud. Tegelaste kehad ja soengud olid enamasti tavalised ehk mingeid nende kohapealt ei tehtud. Peategelase Nika sõber ja nii-öelda tohter oli mees hüüdnimega kõva pähkel. Kõva
Indiaanlased Indiaanlased on Ameerika põlisrahvad. Nimetuse said nad Kolumbuselt, kes arvas, et oli üle Atlandi ookeani purjetades jõudnud Indiasse. Indiaanlased kuuluvad mongoliidsesse rassi ja kõnelevad u. 1200 omavahel suuresti erinevat keelt. Indiaanlaste eellased rändasid Ameerikasse Aasiast üle Beringi väina viimase jääaja lõpus. Ameerika avastamise paiku (16 saj.) elas palju suguharusid ürgkogukondliku korra tasemel. Põhja-Ameerika metsades ja
Kõik loomad taluvad suurt kuumust, neil on kaitsevärvus, paljud suudavad pikalt ilma veeta olla. Tuntumad Atacama kõrbe loomad on nandu, eri liiki rebased, iguaanid, sisalikud jpt. Taimed suudavad pikalt ilma veeta olla, neil on pikad okkad auramise vähendamiseks ja suur soolataluvus. Kõige enimlevinumaks taimeks on kaktus, kellel on lehtede asemel astlad, et auramist vähendada. Lisaks on kaktusel väga laiuv juurestik. Joonis 2. Nandu( tüüpiline Atacama lind) 5. Inimtegevus, põlisrahvad ja rahvastiku paiknemine ja -tihedus San Pedro de Atacama on siinsete alade iidne keskus olnud üle aegade. Esmaasukad jõudsid siia juba 11 000 a tagasi. Atcamenose kultuuri kõrgaeg saabus 12. sajandil ning leidis oma lõpu inkade käe läbi 15. sajandi alul. Läks veel sajand ning esimese Hispaania vallutajana astus siia Diego de Almagro jalg. Küla praegune hoonestus pärineb vallutustejärgsest ajast. Kuna ehituskivi lähikonnas puudub, on siinseks ehitusmaterjaliks mudatellised. Atacama
juuksed ning neid võib ära tunda ka laia nina järgi. Viimane rassi tüüp, millest võiks rääkida on Mongoliidne rass. Mongoliidse rassi inimestel on päris palju tunnuseid, mille järgi võib neid ära tunda. Esiteks on neil kollakas nahk, kõrged põsenukid ja tumedad,sirged juuksed ja teiseks on neil mandlikujulised silmad, lai nina ja vähene habemekasv. Mongoliidse rassi inimesed elavad põhiliselt Põhja-ja Ida- Aasias ning on Ameerika põlisrahvad. ( Kasutatud materjal : https://www.google.ee/url? sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=1&cad=rja&uact=8&ved=0CCAQFjAA&url=http%3A%2F%2Fkoolielu.ee%2Fwaramu %2Fdownload%3Frid%3D1- 6eb63d8f96d50d88beb69194708526be36fd556a&ei=dHMYVIO8M8XnyQOc9oCgCQ&usg=AFQjCNFs3AtZWKBYhryd_Zz- KF_mbdOPJQ&sig2=_Md-jU_xIa-2tYHZS69w0w&bvm=bv.75097201,d.bGQ ) Keeled: Arvamused maailma keeltest jäävad üldiselt 40007000 vahele. Keelte täpse arvu kindlaksmääramine on võimatu, kuna ei ole olemas ühest keele
Vihmametsa põlisrahvaste hulka kuuluvad machiguenga indiaanlased Lõuna- Ameerikas, bantud Aafrikas ning dani, kamoro jt. suguharud Indoneesias. Ekvaatorilähedaste riikide majandus on madalal arengutasemel. Seal, kus maa on harimiskõlblik, tegeldakse maaviljelusega. Kasvatatakse tera-ja juurvilja. Uute põllulappide rajamiseks langetatakse metsa. Siis põletatakse need langetatud puud ja muld rikastub mineraalsete toitainetega. Kuigi põlisrahvad on hästi kohanenud eluga ürgmetsades, on nende arv vähenemas. Kuivas ja niiskes kliimas levivad haigused, mille vastu on elanikud abitud. Nende elupaiku ohustavad nii maavarade leiukohtade avastamine kui ka kiire puidutööstuse areng. KASUTATUD KIRJANDUS. *Loodusgeograafia põhikoolile III *Õpilase entsüklopeedia *Google otsing
saavad piisava vee kätte taimeseemnetest. Toiduks valitakse enam-vähem kõike, mis hamba alla hakkab. Tihe karvastik kaitseb loomi päeval kuuma eest ja öösel külma eest. Sageli on parim kaitse osavus ja väledad jalad. Gobi kõrb on koduks näiteks nii kahe küüruga kaamlitele, iguaanidele, kõrbekilpkonnadele, lõgismadudele, sarvikrästikutele, Kahe küüruga kaamel kõrberebastele, varaanidele kui ka skorpionitele. 7. Põlisrahvad, inimtegevus Enamus kõrbetes elavatest inimestest tegeleb rändkarjakasvatusega, see tähendab, et nad on nomaadid. Enamasti on kõrbed hõredasti asustatud, välja arvatud oaaside läheduses, kus on linnad. Seal tegeletakse rohkem
Nad kõik on kohastunud eluks kõrbes ning tulevad toime vähese vee ja suure kuumusega. Seal leidub ka suuremaid loomi nagu antiloop, gasell ja kõrbe elevant. ANTILOOP NAMIBI KÕRBES INIMTEGEVUS Namibi kõrb on asustatud suhteliselt hõredalt: kõigest 1-2 inimest ruutkilomeetri kohta. Tihedam asustus (25-240 inimest ruutkilomeetri kohta) on kohas, kus Cunene jõgi hargneb kaheks. Põlisrahvad Namibi kõrbes on busmanid ja hotentotid, kes tegelevad oaasipõllunduse ning rändkarjakasvatusega. Nad elavad kõrtest tehtud onnides ning toitu saavad küttides. BUSMANID, TAUSTAKS NENDE ELAMU RAHVASTIKU TIHEDUSE KAART NAMIIBIAS Tänapäeval on rajatud Namibi kõrbe lähistele Aafrika suurim rahvuspark. Seal saab tutvuda kohalikega ning võtta ekskursioone kõrbesse. Namibis kaevandatakse tina ja uraanimaaki ning ka teemante. KASUTATUD KIRJANDUS 1. http://et.tixik
ning pisiriikide ajastu hakkas otsa lõppema. Algas ühte kohta koondatud võimuga ehk tsentraliseeritud rahvusriikide ajastu. Samas lõdvenes Vana-Liivimaa niigi lõtv kokkukuuluvus veelgi ning ordu ja piiskoppide vaenutsemine ei lõppenud. Valitsevad ja põlisrahvad ei olnud kokku sulanud ning peagi kadus ka usuline ühtsus. 2. Mis tingis 15. sajandi alguses Saksa ordu nõrgenemise? 2p Saksa ordu languse alguseks loetakse 1410. aastal Poola-Leedu ühisväele kaotatud Tannenbergi (Grünwaldi) lahingut. 1422
taimi nimetatakse sukulentideks. Gobi kõrbes on loomi, keda kes on iseloomulikud ainult gobi kõrbele näiteks ulukkaamle, sellepärast on gobi kõrbe säilitamine loomastiku osas väga oluline. Loomadest on seal veel kaamleid, viiksjänes, kõrbepüü, kotkad, metseesel, palju sisalikke ja roomajaid ja harva kohtab ka punast hunti. Joonis 4. Gobi loomastik(kaksküürkaamel) Joonis 5. Gobi taimestik(efedra) 6. Inimtegevus, põlisrahvad, rahvastikutihedus ja paiknemine Gobi kõrbe asustus on väga hõre, tegeldakse peamiselt karjandusega( kaamelid, lambad, hobused). Gobis elavad nomaadid ehk rändkarjakasvatajad, kelle karjaloomad toituvad kõrbes leiduvatest väikestest põõsastest. Peamine probleem gobi kõrbes on kõrbestumine, mis tekib karjaloomade tõttu, kes kõik taimejuured katki tallavad ja selletõttu peab maapind edasi liikuma. Rahvastiku kesmine tihedus on 1-5 in. km2. Natuke rohkem
kuiv. Tüüpiline kõrbeala. 5.Loomastik. Nendel aladel elutsevad loomad on sunnitud oma ellujäämise eest pidevalt võitlema. Sahara kuumust ja veepuudust suudavad taluda sisalikud, maod, kilpkonnad, välejalgsed antiloobid ja gasellid. Mõnikord eksib jahiretkel kõrbesse ka gepard. Kõrbe äärealadel elutseb hüääne ja saakaleid. Must Mamba väga ohtlik, suur, ning mürgine madu Antiloop, tüüpiline kõrbetes elutsev loom. 6.Inimtegevus, Põlisrahvad, Rahvastikutihedus ja paiknemine, kaart Sahara on väga hõredasti asustatud piirkond, inimesed elavad peamiselt oaasides. Jõeoaase on küll vähe, kuid need on hästi suured. Egiptuse oaas Niiluse orus on maailma suurim ja seal elab üle 50 miljoni inimese. Põhjaosas on palju allikaoaase. Inimeste tegevus sõltub oaasi suurusest ja veerikkusest. Suurtes oaasides kasvatatakse väga mitmesuguseid kultuure: puuvilla, suhkruroogu, riisi, sorgot, maapähklit jt
päikese eest. Toiduks on kõik, mida vähegi süüa kannatab. Neil on suured kõrvad kehatemperatuuri reguleerimiseks. Väiksemad imetajad ei joo, sest nad saavad vee kätte taimeseemnetest. Tihe karvastik kaitseb loomi päeval kuuma eest ja öösel külma eest. Kõrbeloomadel on väledad jalad ning see on nende peamiseks kaitseks. Gobi kõrbes elavad näiteks kaamlid, iguaanid, lõgismaod, kõrberebased ja skorpionid. Joonis 4. Kaamel Gobi kõrbes. 7. Põlisrahvad ja inimtegevus Enamus kõrbetes elavatest inimestest tegeleb rändkarjakasvatusega, neid nimetatakse nomaatideks. Kõrbed on hõredasti asustatud, kuid oaaside läheduses on linnad. Seal tegeletakse ka põlluharimisega tänu niisutussüsteemidele. Tänu inimtegevusele on tekkinud ka mitmeid probleeme. Kõrbed on laienenud kuna on liigselt tegeletud karjakasvatusega. Kui ei osata õigesti põldu harida või niisutada, siis võivad oaasid ära kuivada ja muld liigselt soolduda. 8
vahemaid. 3) Üks Suure Liivakõrbe roomajatest on inglisekeelse nimega Thorny Devil, kuigi tegelikult pole ta üldse agressiivne, nagu nime poolest arvata võiks. Ta suudab vatt ammutada isegi vihmatilkadest või kastepiiskadest. Ta keha on kaetud teravate okkasarnaste moodustitega, et jääda röövloomadele märkamatuks. 6. Inimtegevus, põlisrahvad, rahvastik Peamine inimtegevus on seal seotud kaevandustega, kõige suurema tähtsusega on kulla- ja vasekaevandused. Suure Liivakõrbe lääneosas tegeletakse ka loomakasvatusega. Aborigeenid olid esimesed inimasukad Austraalias. Nüüdseks elavad nad Austraalia põhja- loode- ja keskosas, sest mujalt on nad välja aetud. 1971. aastal said aborigeenid endale oma lipu.
) Riigi toetus Kohalikud maksud Laenud Laekumised teistelt omavalitsustelt Trahvid ja riigilõivud Kaupade ja teenuste müük INIMÕIGUSED Inimõigused iga inimese moraalsed sünnipärased õigused, mis on üldised ja kehtivad kõigi kohta; õigused, mis kaitsevad inimest riigi eest. Kellel on inimõigused: - üksikisikustel, seega igal inimesel - inimrühmadel või gruppidel nagu perekond, välismaalased (mittepõlisrahvuse esindajad, immigrandid, pagulased, võõrtöölised), vähemused, põlisrahvad, valitsusvälised organisatsioonid - rahval - inimkonnal Inimõiguste alusdokumendid: Inimõiguste ülddeklaratsioon (1948) Euroopa inimõiguste konventsioon (1950) Euroopa sotsiaalharta (1961) Põhilised õigused on: Õigus inimlikule kohtlemisele Õigus võrdsusele Õigus vabadusele Õigus elule Inimkaubandus Vormid: tööorjus, elundikaubandus, seksuaalne ekspluateerimine 1)kirjuta välja Inimõigused vastavalt valdkondadele (õ lk 200 skeem)
veeta.Enamik loomi on öise eluviisiga, kuna päeval on õhutemperatuur liiga kõrge. Nandude kohastumused kõrbes on need, et on tihe karvastik, mis kaitseb päeval kuumuse ja öösel külma eest.Veel on tal tugevad ja väledad jalad, vaenlaste eest ära jooksmiseks.Iguaani kohastumiseks, on tema kaitsevärvus ning väike veevajadus. Joonis 6.Nandu Joonis 7.Iguaan Inimtegevus ja põlisrahvad Kõrbe keskel, kus on oaas paikneb vana San Pedro de Atacama küla, mille ehitasid hispaanlased ning rajati ka linnu ranniku äärde seoses väärt maavarade vedamisega.Atacamas leidub rikkalikult maavarasid, seega on inimesed hakanud kaevandama liitriumit, booraksit, salpeetrit jne.Atacamas elavad nomaadid, kes liiguvad koos karjaga suurtel kõrbealadel ühest paigast teise.Kui üks karjamaa on tühjaks söödetud, minnakse edasi sinna, kus on vett ning karjale uut sööta
social benefits without threatening some of our most breathtaking natural treasures • World Wide Fund for Nature (WWF) is the main promoter Vocabulary • Vast monocultures - suured monokultuurid • Conservation values – kaitseväärtused • Critical habitat – olulised elupaigad • Greenhouse gas emmission – kasvuhoonegaaside levimine • Intensive cultivation – intensiivviljelus • Livelihood – elatis • Indigenous people – põlisrahvad • Derived from – millegist pärinenud • Flourish – õitsema • Abundant – rikkalik • Habitat degradation – elupaiga lagunemine • Poacher – salakütt • Social implication – sotsiaalne mõju References • http://wwf.panda.org/what_we_do/footprint/agriculture/palm_oil/ • http://www.saynotopalmoil.com/Whats_the_issue.php • http://www.wwf.org.au/our_work/saving_the_natural_world/forests/palm_oil/ what_wwf_is_doing/certified_sustainable_palm_oil / • http:// www
Maadeavastused PÕHJUSED- väärismetallide vajandus, idamaistest rikkustest osasaamise soov, Hispaania ja Portugali ning moslemite vastasseis, väikeaadlike seiklushimu ja neile tegevuse leidmine.EELDUSED- mauride pärand Hispaaniad(araabia geogr ja matem)renessansiajastu uudsed ideed ja tehnika, kartograafia, laevaehitus(karavell)TULEMUSED- kolonisatsioon, asumaade teke, avatud maade paljaksröövimine, kohalike rahvaste orjastamine(Aafrika põlisrahvad) Vahemeremaade kaubanduse vähenemine, uued kaubandusnähtused-börs, hindade revolutsioon, feodaalsuhete lagunemine, kapitalismi teke, kiire teaduse areng.Mõju Euroopale- 90% tunti meresid ja 60% maapinnast, maailmapildi avardumine, uued kultuurid, kartul, tubakaained, haigused, majanduselu uuendused, kaubanduskompaniid loodakse, esimesed suured rikkurid, asutatakse pankasid, raha tuleb käibele,koloniaalsõjad, väärismetallide sissevedu, võitlus asumaade üle. Maadeavastajad 15-17.saj
vähemalt 16 000 aastat tagasi ning nad jagunesid sadadeks kultuuriliselt erinevateks rahvasteks ja hõimudeks. Tänapäeval elab Ameerikas umbes 35 miljonit indiaanlast Indiaanlaste välimus on erinevate loodustingimuste tõttu vorminud erinevaks ka indiaanlasete välimuse, kuid siiski võime leida ühiseid jooni. Kes on indiaanlased? Indiaanlastel on kindel usk näiteks usuvad nad sõjajumalat ja rahujumalat sellepärast ongi neil sellinne asi nagu rahupiip. Indiaanlased on Ameerika põlisrahvad. Selle nimetuse said nad Kolumbuselt, kes arvas, et oli üle Atlandi ookeani purjetades jõudnud Indiasse. Kolumbus kirjeldas indiaanlasi nii et nad on sõnakuulelikud, nii rahumeelsed on need inimesed, et ta vaannub, et maailmas pole paremat rahvast. Nad armastavad oma naabreid nagu iseendid ja nende kõnepruuk on alati õrn ja mahe ning naeratusest saadetud. Indiaanlased kuuluvad mongoliidsesse rassi ja kõnekevad umbes 1200 omavahel suuresti erinevaid keeli
kalapüük, küttimine ja viimasel ajal ka maavarade kaevandamine. Ameerikas Alaska poolsaarel ammutatakse naftat ja maagaasi, Skandinaavias, Siberis ja Põhja-Kanadas kaevandatakse metallimaake. Tundravööndi rannikualadele on rajatud suuri meresadamaid, on tekkinud linnu vabrikute, kaupluste, koolide, haiglate ja muu eluks vajalikuga. Tundra põliselanikudki on muutunud paiksemaks ja nende elu hakkab meenutama meie oma. (http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/tundrainimesed.htm). Tundra põlisrahvad on Skandinaavia poolsaarel laplased ehk saamid , Taimõri poolsaarest Valge mereni neenetsid , Kanada põhjaosas ja Gröönimaal eskimod ehk inuitid (lisa 2), Kirde-Siberis tšuktsid. (geograafia.mgm.ee/wp-content/.../03/LÜHIKONSPEKT-TUNDRA.doc) 5 KOKKUVÕTE Referaadi koostamisel sain teada, et kuigi meie asukohast vaadates tundub elu tundras võimatu, siis siiski on seal võimalik elada
kokku tõmbuma).Sõna kuraare tuleneb Kariibi keelsest sõnast wurari. 1596. aastal mainis Sir Walter Raleigh seda, et noolemürk tema raamatus ,,Discovery of the Large, Rich, and Beautiful Empire of Guyana", ei olnudki kuraare mida ta kirjeldas, kuigi see oli võimalik. Aastal 1780 avastas Abbe Felix Fontana selle, et kuraare mõjub pigem skeleti lihastele kui närvidele ja südamele. 1800. aastal Alexander von Humboldt andis esimesena seletuse, kuidas Orinoco jõe põlisrahvad valmistasid taimedest toksiine. Aastatel 1811-1812 Sir Benjamin Collins Brody eksperimenteeris kuraarega. Ta oli esimene, kes näitas, et kuraare ei tapa loomi ja paranemine on täielik, kui loomale tehakse kunstlikku hingamist. 1825. aastal Charles Waterton kirjeldas klassikalist eksperimenti, kus ta hoidis emast eeslit elus, kellele oli manustatud kuraaret läbi kunstliku hingamise. Watertoni on tuntud samuti selle poolest, et ta tõi kuraare Euroopasse
Elati paarisperekonnana, täisealine poeg lahkus kodust. Naistel oli kõrge positsioon, majaemandat austati väga 11. Millised ühiskonnaklassid olid Egiptuses? vaaraod, preestrid, käsitöölised, talupojad, orjad 12. Kirjelda elu Sumeri linnriikides. 13. Millega tegelesid preestrid? Korraldasid elu templites ja kandsid hoolt jumalakujude eest. 14. Mille poolest oli tuntud Sargon II ? Oma sõjakuse ja julmusega. Hävitas Babüloni ja küüditas põlisrahvad põlisaladelt 15. Millist olulist sündmust, tegu omistatakse Menesele? Ta ühendas omavahel Ülem- ja Alam- Egiptuse
Ajalugu- Keskaeg 1. Vana-Liivimaa riigid ja põlisrahvad Vana-Liivimaa- Eesti ja Läti alad keskajal. Eestimaa-Põhja-Eesti keskajal; Taani valdused Põhja-Eestis Liivimaa-Lõuna-Eesti ja Läti alad keskajal Muistse vabadusvõitluse järel toimus Eesti ja Läti alade jaotamine võõrvallutajate vahel. Ühtset riiki Vana- Liivimaal välja ei kujunenud ning tekkisid feodaalsed väikeriigid, mille eesotsas olid enam-vähem sõltumatud valitsejad- maahärrad. Läänikorralduse kujunemine: Vallutusjärgselt kujunes Vana-Liivimaal välja Lääne-Euroopa eeskujudele tuginev läänikorraldus (ehk maad on jagatud maahärrade (senjööride) poolt läänideks (feoodideks); lääni omanik (läänimees) on kohustatud vastutasuks toetama maahärrat sõjaliselt; lääni territooriumil elavad talupojad on maksukohuslased läänimehe ees). Erinevalt Lääne-Euroopast toimus Vana-Liivimaal läänistamine ainult ühel astmel (ehk läänimehed oma valduseid edasi ei läänistanud). Osa...
Riigikeeleks on läti keel, kuid enim kõneldavad keeled on ka vene, valgevene, poola ja leedu keel. (Eures Eesti, 21.09.2009) Läänemeresoome keeled on mõjutanud läti keelt neist pärineb rõhuasetus sõna esimesele silbile (Dubins, 2006: 9) Läti on sajandeid olnud multirahvuslik. Suurimad muutused toimusid 20. sajandil maailmasõdade, emigratsiooni, baltisakslaste lahkumise, Holokausti ja Nõukogude Liidu okupatsiooni tõttu. Läti põlisrahvad on lätlased ja liivlased (59,2%). Suurimaks vähemusrahvuseks on venelased (28% rahvastikust). (Vikipeedia, 21.09.2009) Ehkki Lätis on palju kirikuid, peetakse jumalateenistusi ja kirikukellad helisevad üle kogu maa, ei ole Läti eriti reliogioosne maa ning suur hulk lätlasi ei kuulu kirikusse. Suurimad usukogukonnad on luterlased, katoliiklased ja õigeusklikud. Siiski peavad naised enne kirikusse sisenemist katma pea, meestel aga on keelatud habet ajada. (Aizpuriete, 2006: 23-24)
valmistavad nad kehakatteid ja eluasemeid. Vihmametsa põlisrahvaste hulka kuuluvad machiguenga indiaanlased Lõuna-Ameerikas, bantud Aafrikas ning dani, kamoro jt. suguharud Indoneesias. Ekvaatorilähedaste riikide majandus on madalal arengutasemel. Seal, kus maa on harimiskõlblik, tegeldakse maaviljelusega. Kasvatatakse tera-ja juurvilja. Uute põllulappide rajamiseks langetatakse metsa. Siis põletatakse need langetatud puud ja muld rikastub mineraalsete toitainetega. Kuigi põlisrahvad on hästi kohanenud eluga ürgmetsades, on nende arv vähenemas. Kuivas ja niiskes kliimas levivad haigused, mille vastu on elanikud abitud. Nende elupaiku ohustavad nii maavarade leiukohtade avastamine kui ka kiire puidutööstuse areng. Ekvatoriaalne kliimavööde Ekvatoriaalne kliimavööde asub, nagu nimigi ütleb, ekvaatorilähedastel aladel. Aasta läbi valitseb ekvatoriaalne õhumass, mis kujuneb passaatide poolt kaasa toodud õhust. Kuna
Roomajate fauna on maailma liigi- ja isendirohkeimaid, eriti palju on mürknastiklasi (sh. surmavalt mürgised pruunmaod ja taipen) ja sisalikulisi. Maa kaguosas elab maailma suurim, kuni 3 m pikkune vihmaussiline Megascolex. 6. Rahvastik Regiooni rahvastik on segu melaneeslastest, polüneeslastest, mikroneeslastest ning erinevatest aasia rahvastest. Füüsilised tunnused, sealhulgas nahavärvus ja kehatüübid varieeruvad. Austraalia põlisrahvad on tänapäeval vähemuses. Austraalias elab 85% inimestest linnades ning ligi 60% neist viies suurimas linnas: Sydneys ( 4 miljonit), Melbourne'is ( ligi 4 miljonit); Brisbane'is ( 1,6 miljonit), Perthis (1,5 miljonit) ning Adelaide'is (1,1 miljonit). Enim räägitud keel on austraalia inglise keel, mida räägib umbes 79% elanikest. Veel räägitakse hiina dialekte ja itaalia keelt. 7. Transport, turism Maanteevõrk Austraalias hästi välja arendatud, eriti Austraalia koguosas.
Kolmanda põlvkonna õiguste idee tekkis alles 1970ndatel peamiselt arengumaade toetusel. See idee seisneb selles, et lisaks kahe esimese põlvkonna individuaalsetele huvidele on olemas ka kollektiivsed, grupiõigused, näiteks enesemääramisõigus ning õigus arengule. 5.slaid Kellel on inimõigused: Üksikisikutel, seega igal inimesel.... inimrühmadel või gruppidel nagu perekond, välismaalased (mitte põlisrahvuse esindajad, immigrandid, pagulased, võõrtöölised), vähemused, põlisrahvad, valitsusvälised organisatsioonid rahval inimkonnal. Inimõiguste deklaratsiooni esimene artikkel : ,,Kõik inimesed sünnivad vabade ja võrdsetena." 6.slaid Inimõiguste ülddeklaratsioon (1948), Euroopa inimõiguste konventsioon (1950), Euroopa sotsiaalharta (1961) 7.slaid Põhilised inimõigused: Õigus inimlikule kohtlemisele, õigus võrdsusele, õigus vabadusele, õigus elule 8. slaid PILT LAPSEST ::
Suuremad Alaska saared on Kodiaki saar, Walesi Printsi saar ja Chichagofi saar. Alaska ahelik on mäeahelik mis piirab Alaska lahte loodest, põhjast ja kirdest. Kordiljeeride kõrgeim ala. Ligi 1000 km pikkune liustikurohke ahelik on Vaikse ookeani niiske ranniku ja Alaska mandrilise siseosa kliimapiir. Alaska poolsaare ja Vancouveri saare vahel paikneb Vaikse ookeani avalaht. Selle suurim sügavus on 5659m, loodete suurim kõrgus on 12m. Arvukad põlisrahvad asustasid Alaskat juba tuhandeid aastaid enne eurooplaste sinnajõudmist. Tänapäeva Alaska kaguosas, Yukonis ja osas nüüdsest Briti Columbiast rajasid tlingitid matriarhaalse ühiskonna. Samas piirkonnas elasid haidad, keda nüüd tuntakse nende ainulaadse kunsti poolest, ja tsimsid, kelle arvukust kahandas järsult 1860ndate rõugeepideemia. Lääne- ja Edela-Alaskal elasid jupikid, nende sugulased alutiigid aga Lõuna-Alaska keskosas. Alaska nimi pärineb juba Vene
14. Kas Kreeka oli orjanduslik ühiskond ? Vastused: 1. Kreeka asub Balkani poolsaarel ja seda ida poolt piirava Egeuse mere saartel. See on mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa. Esmatähtis ühendustee on tuhandeid aastaid olnud meri. Seda mööda on peetud sidet ka välismaailmaga. Kreeka tsivilisatsioon on omakorda otsustavalt mõjutanud kogu Euroopa hilisemat ajalugu ja kultuuri. 2. Kreeklased ei ole Kreeka põlisrahvad. Kreetalased kasutasid savitahvlitele vajutatavat silpkirja , kuid seda ei osata tänapäeval lugeda. Seetõttu ei teata tänapäevalgi ühtegi valitsejat ega sündmust, ei tunta ühtegi seadust ega kreeka kirjandust. Kreeta tsivilisatsiooni nägu kujundasid eelkõige lossid. Neid oli saartel mitu, tähtsaim ja tuntuim oli Knossos. 3. Kreetast erinevalt puudusid mandri losside ümbert suuremad linnad, kuid
-administratiivsed ümberkorraldused Põlisrahvaste vastureaktsioon: -ignoreerimine -kõrvalehiilimine (käsu peale lubavad, aga ei tee, kolivad kaugemale vms, edukas olnud) -avalik vastupanu (ülestõus, enamasti ei toimi) Rõhumise vaidlustamine: Nikolai Vahtin 2001. -Põhjarahvaste emakeelest loobumine vabatahtlikult ja teadlikult(näevad, et suurem võimalus läbi lüüa on vene keelt osates) - maailmaajaloolised protsessid annavad kohalikele sündmustele laiema tähenduse. Ehk põlisrahvad ei võitle alati, võimalusel kohanduvad. Muutus või püsimine? Preston 1997 problemaatiline eristada. Kogukond ei taju muutust, väljapoole võib tunduda suurem muutus, kui inimeste enda arvates. Appadurai 97- identiteetide pealesurumise problemaatika, inimesed võivad hakata kohalikku identiteeti ise looma, et võidelda pealesurutava vastu. Töötavad muutustele vastu. Ehk meedia jms ei pruugi tekitada massi, vaid panna hoopis inimesi oma identiteeti kaitsma ja kultuuri looma.
Türklased 105 058 Nogaid 103 660 Kirgiisid 103 422 Eestlasi elab Venemaal 17 875 inimest. Neist 7711 meest ja 10164 naist. 65% eestlastest elab linnas ja 35% maapiirkonnas. Erinevaid põlisrahvaid loendati üles Venemaal 47, mille alla kuulub 321 830 inimest. Inimeste arvult suuremaid, tuhande piiri ületavaid põlisrahvaid on kokku 9 (vt.Joonis ). Väikseima grupi moodustavad setod 123 inimesega. Joonis . Venemaa suuremad põlisrahvad Kokkuvõte Enamus rahvastikust elab Venemaal linnades, mis on ka muu maailma trend, sest linnades asuvad tööstused ja muud ettevõtted, mis pakuvad inimestele tööd ja on seega elatuallikaks. Venemaa piirkondade linnade asukohad on tugevas sõltuvuses maavarade asukohast ja laevatatavate jõgede lähedusest. Teine suur mõjutegur on ilmastik. Suur osa riigist asub külmas ja karmis kliimas, kus elamistingimused on raksed. Külmas kliimas elavad enamasti
tagasi 1 laevaga viiest . läänetee oli avastatud, aga see polnud otstarbekas. Põhjused: 1) taheti saada idamaadest kaupu odavamalt, ilma vahendamata. 2)taheti leida meretee Indiasse, et maismaa kaubateedel mitte kohtuda türklastega. 24) Aasiat peeti rikkaks piirkonnaks ja loodeti peale vürtside leida ka kulda. 25) Euroopa rüütlid vajasid seiklusi ja tegevust. Tulemused: 26) laiendus eurooplaste maailmapilt. Kujunesid uued teadmised geograafiast. 27) Ameerika põlisrahvad alistati ja orjastati. 28) Eurooplastel tekkisid uued rikastumise võimalused. Seiklejad e konkistadoomid purjetasid Uude Maailma kulda otsima. 29) Eurooplased rajasid Ameerikasse palju kolooniaid( Inglismaa) 30) Ameerikast levisid Euroopasse: kartul, kohvi, mais, tubakas, tomatid. Tänu sellele vabanesid eurooplased näljahädadest. 31) Sadama linnade tähtsus tõusis kaubaveo suurenemisega. Itaalia linnade tähtsus vähenes. Humanism ja renessanss
nende keha jahutada. Joonis 3 Kaamel on kõrbes inimestele vajalik Kaamelid on ühed tähtsaimad seltsilised kõrbes. Neid kasutatakse nii inimeste kui ka kaupade transportimiseks. Kaamelite vastupidavus seisneb selles, et nende kehatemperatuur peab väga palju tõusma, et nad higistama hakkaksid. Küür on kaamelitel sellepärest, et seal peituvad rasvatagavarad, mida kasutatakse ainult viimasel juhul. 6. Inimtegevus,Põlisrahvad,Rahvastikutihedus ja paiknemine Joonis 4 Rahvastiku tiheduse kaart Kõrbed on enamasti väga hõredasti asustatud. Kõrberahvad on tavaliselt rändkarjakasvatajad, keda kutsutakse nomaadideks. Selleks, et karjale piisavalt värsket rohumaad jätkuks peavad nad pidevalt liikuma. Kõrbealadel kasvatatakse peamiselt lambaid, hobuseid ja kaameleid. Peatuspaigas pannakse üles suur sõrestiktelk, mis kaetakse pealt riide või loomanahkadega.
istungjärgul Santiagos 1. oktoobril 1999 .a. 1. Turismi panus riikide ja rahvaste üksteisemõistmisse ja vastastikusesse lugupidamisse Turism põhineb inimkonna ühiste kõlblushinnangute mõistmisel ja levitamisel, austaval ja sallival suhtumisel kõigisse religioossetesse, filosoofilistesse ja kõlbelistesse tõekspidamistesse; kõigi inimrühmade sotsiaalsete ja kultuuritraditsioonide arvestamisel, kaasa arvatud vähemused ja põlisrahvad. Turism peab olema kooskõlas sihtkohamaa seaduste, praktika ja tavadega, teisalt peavad turismitöötajad tundma õppima ja respekteerima võõrsilt tulnute elustiili, maitset ja ootusi. Sihtkohariigi ametivõimud peavad tagama turistide ja nende omandi kaitse; hoidma kõigi vahenditega ära mis tahes rünnakuid turistide vastu; kultuuri- ja looduspärandi tahtlikud rikkujad tuleb täie karmusega süüdi mõista ja karistada vastavalt kehtivatele seadustele.
uute maade kasutuselevõtt Läänes. MILLISED PROBLEEMID KAASNESID INIMESTE IGAPÄEVAELUS SEOSES LINNASTUMISEGA? Kuritegevuse suurenemine, tööliste palgad olid väiksed, tööpäevad pikad, töötingimused halvad. MILLISED PROBLEEMID TEKKISID PÕLISRAHVASTE HULGAS SEOSES ASUSTUSE LAIENEMISEGA NENDE PÕLISTELE ELUPAIKADELE? Nad ajati ära oma põlismaadelt, ning paigutati reservaatidesse. Nende maad hakati kasutama karjakasvatuseks ja põlluharimiseks. Põlisrahvad ei olnud päri uusasukate kolimisega nende põlismaadele kuhu inimesed rajasid rantsosid. Tekkis põliselanike ja uusasukate vaheline vastasseis.
emakeelt. Praeguseks ajaks on alles jäänud vaid ida- ja põhjahandid. Handid on ette jäänud maailma suurimate maagaasi- ja naftavarude ammutamisele, mis algas 1960. aastatel ja kestab tänaseni suuremas mahus kui kunagi varem. Neilt on ära võetud karja- ja jahimaid, neid on asustatud ümber ja reostatud nende elukeskkonda.3 Seoses naftatööstusega on tulnud hantide ja manside territooriumile elama suur hulk inimesi mujalt Venemaalt ja see on jätnud põlisrahvad oma elualadel suurde vähemusse. Paljusid hante on sunnitud traditsioonilist eluviisi lõpetama ja asuma paikselt elama mitmerahvuselistesse asulatesse, see aga on vaid kiirendanud hantide assimileeerumist. Kui veel 30 aastat tagasi oli laialdastel aladel (Vahhi alamjooks, Agan, Salõm, Vasjugan, Pim, Tromjogan) levinud suured handi kogukonnad ja traditsiooniline eluviis, nüüdseks on see kadunud või kadumas. Handid on alates 1980
INDIAANLASED KES ON INDIAANLASED? Indiaanlased on Ameerika põlisrahvad. Nimetuse said nad Kolumbuselt, kes arvas, et oli üle Atlandi ookeani purjetades jõudnud Indiasse. Indiaanlased kuuluvad mongoliidsesse rassi ja kõnelevad u. 1200 omavahel suuresti erinevat keelt. Indiaanlaste eellased rändasid Ameerikasse Aasiast üle Beringi väina viimase jääaja lõpus. Ameerika avastamise paiku (16 saj.) elas palju suguharusid ürgkogukondliku korra tasemel. Põhja-Ameerika metsades ja Lõuna-Ameerika lõunaosas elatuti kalastusest ja jahindusest, mujal oli
Antiloop. 5. Inimtegevus Enam jaolt tegeletakse seal uraani kaevandusega. Kasvatatakse ka veiseid ja lambaid, kuid vähe. Inimese mõju loodusele pole suuremal osal alast näha. Kuna pinnamood pole viljakas siis pole seal taimi ja puuvilju mida annaks eksportida teistesse riikidesse. Namibi kõrb on asustatud suhteliselt hõredalt: kõigest 1-2 inimest ruutkilomeetri kohta. Tihedam asustus (25-240 inimest ruutkilomeetri kohta) on kohas, kus Cunene jõgi hargneb kaheks. Põlisrahvad Namibi kõrbes on busmanid ja hotentotid, kes tegelevad oaasipõllunduse ning rändkarjakasvatusega. Nad elavad kõrtest tehtud onnides ning toitu saavad küttides. Joonis 10. Busmanid, taustaks nende elamu. Joonis 11. Rahvastiku tihedus Namiibias. Tänapäeval on rajatud Namibi kõrbe lähistele Aafrika suurim rahvuspark. Seal saab tutvuda kohalikega ning võtta ekskursioone kõrbesse. Namibis kaevandatakse tina ja uraanimaaki ning ka teemante. Kasutatud materjalid: 1. www
annaabi.ee 
