Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kordamine, keskaeg (3)

3 KEHV
Punktid
Kordamisküsimused. Keskaeg ja varauusaeg .
1. Mida tähendab periodiseerimise tinglikkus? (too ka näide)
Periodiseerimise tinglikkus tähendab seda, et aastal 476, mida loetakse keskaja alguseks, toimus tegelikult ainult üks paljudest Rooma rüüstamistest ning samahästi võiks keskaja alguseks lugeda Marcus Aureliuse surma-aastat 180, peale mida algas Rooma rahu (Pax Romana ) lagunemine .
2. Nimeta Lääne-Rooma lagunemise põhjuseid.(4)
1.Rooma Rahu lagunemine ( impeeriumi kaitsepiirid hakkasid lagunema , sispinged), 2.Caracalla edikt , mis õõnestas roomlaste enesevahelisi suhteid, polnud enam ühtseid seisukohti vaid roomlased olid barbaritega segamini 3.põllumajanduslik-
3. Põhjenda miks jäi Bütsants püsima samal ajal kui Lääne-Rooma lagunes ?
Soodsamad geograafilised tingimused ning märksa rikkalikumad inim- ja materiaalsed ressursid.
4.Bütsantsi keiser ehk ... BASILEUS .. 4.1 Bütsantsi pealinn- ...KONSTANTINOOPOL....
5.Selgita lühidalt Suurt rahvasterännet .
Suur rahvasterändamine sai alguse 4. saj seoses hunnide liikumisega (lõppes 6. saj). Hunnid , kes on pärit Hiina ja Mongoloolia aladelt, lükkasid liikvele Rooma piirialadel elavad germaani hõimud (idagoodid, läänegoodid, vandaalid, frangid , svealased, saksid , anglid, götalased, langobardid). Need hõimud tungisid Lääne-Rooma aladele . Peale selle langemist rajasid sinna oma riigid.
6. Mida tähendab ning millal leiab aset kirikulõhe (suur skisma)? 1054 a, Bütsantsi õigeusu kirik eraldus Lääne-Euroopa katoliiklusest lõplikult, jagades kristliku maailma 2 vaenulikku leeri.
7. Hinda Bütsantsi kultuuri tähtsust ning too näited.
Bütsants hoidis visalt kinni hellenistlikust kultuuripärandist ning vältis muid barbaarseid mõjusid, mis kujundasid tugevalt läänemaailma. Hellenism oli iseenesest sünkretistlik, ühendades kreeka filosoofiat , hilist judaismi ning idapoolseid religioone. Bütsantsi kultuuripärandiks on ka Rooma õiguse süstematiseerimine ja edasiarendamine(Rooma õiguse põhimõtetel põhinevad paljude Euroopa riikide 17.-29. saj.tsiviilkoodeksid).+Algas suur pühakute elulugude ehk hagiograafiate üleskirjutamine, mis on tänini olulised ajalooallikad.
8.Millal saab alguse Frangi riik ning milliseid piirkondi see hõlmas?
Frangi riigi rajaja CHLODOVECH 481. Hõlmas Gallia piirkonda, piirnes Reini jõe, Aplide, Vahemere, Pürenee mägede, Atlandi ookeani ja Põhjamerega.
9.Mis on laiskade kuningate ajastu ning millised muutused see kaasa toob?
7.saj keskpaigast algas Frangi riigis nn laiskade kuningate ajastu, mis tähendas seda, et tegelik võim koondus majordoomuste kätte. Tõi kaasa selle, et majordoomuste vahel kujunes rivaliteet ning 687. aasta kuulutas Asutraasia majordoomus Pippin Heristalist end ainsaks majordoomuseks ning ühendas taas uuesti Frangi riigi.
10. Iseloomusta Karl Suure impeeriumit.
KARL SUUR 768-814.Riigi laiendamine,kirjakeele ühtlustamine, valitsevaks kirjakeeleks sai Karolingide minuskel, koolide rajamine – Aachenisse rajati õukonnakool haritud ametnike koolitamiseks, mille eeskujul hakati ehitama toom - ja kloostrikoole, kus õpetati seitset vaba kunsti: antiikkultuuri väärtustamine – Karl Suur koondas enda ümber Euroopa õpetlasi (tuntuim Alkuin Northumbriast)
11. Millised arenguliinid joonistuvad välja Verduni lepingust?
Verduni leping - kunagine Frangi riik lõplikult kolmeks - uued arenguliinid. Ida-Frangi riigis tuli 10. sajandil võimule Ottoniidide dünastia (Otto I Suur, nimetas oma riigi Saksa-Rooma riigiks). Lõuna-Frangi riigis haarasid 967. aastal võimu Kapetingid -laialijagatud alade tükkhaaval kokkukorjamisega Prantsuse kuningriigi loomine. Lothari pärandi lõunaosas laiendas valdusi Itaalia kuningriik .
12. Dateeri : Rooma jagunemine idaks ja lääneks- .395a......; Langeb Lääne-Rooma- ..476........; Suur kirikulõhe- ....1054.....; Bütsantsi hävitamine türklaste poolt- ..1453......; Karl Suur kroonitakse keisriks- .800..; Verduni leping- ......843 ...;
13. Selgita mõisted:
Pax Romana-ehk Rooma rahu oli institutsioonide kogum, mis tagas impeeriumi stabiilsuse reguleerides keskuse ja perifeeria suhteid. Rahu aitas tagada eelkõige põhimõte, mille kohaselt jäi provintsidele Rooma ülemvõimu tunnistades vabadus järgida omaenda norme ja kummardada omaenda jumalaid.
Karolingide renessanss -kultuuri edasiminek, eeskujuks antiikaeg, vaimuelu areng, eesmärk: teadmiste ning oskuste tase, mis mineviku suureeskujude tasemele alla ei jääks . Karl Suur, tema lähikondlased koondasid enda ümber filosoofe, kunstnikke, luuletajad , rajati ilmalikke õppeasutusi - Aachen , kloostrites tekkisid uued tõlkimise ja käsikirjade ümberkirjutamise keskused.
Rolandi laul-Ühe poeedi looming, mis põhineb muinasprantsuse luulepärimusel. Sündmustiku aluseks on 778. aastal toimunud frankide kuninga Karl Suure tagasipöördumine Hispaania sõjaretkelt ja Roncevaux' lahing, kus baskid ründasid frankide järelväge.
Merovingid - Merovingid on 5.-8. sajandil praeguse Prantsusmaa ja Saksamaa aladel asunud Franki riiki valitsenud kuningate suguvõsa . Dünastia sai oma nime Saali frankide kuninga Merovechi järgi.
14. Millega on ajalukku läinud järgmised isikud:
Odoaker-barbarist väejuht, kes kukutas 476.a viimase Lääne-Rooma keisri Romulus Augustuse.
Chlodovech-Frangi riigi rajaja
Karl Martell-Pippin Heristalisti järeltulija , saavutas võidu islamiusuliste araablaste üle 732.a Poiteirs’ lahingus, millega ta pani piiri araablaste edasitungile Euroopasse, teostas sõjaväereformi, mille alusel loodi rüütlite raskeratsavägi, mis omakorda osutus feodaalsuhete kujunemise peamiseks põhjuseks
Pippin Lühike-Pippin Lühike ehk Pippin III (714–768) oli Frangi riigi kuningas. Ta kuulutas end kuningaks 751, kroonis end ise 752, paavst kroonis ta 756. 741–756 oli ta Frangi riigi majordoomus. Tema isa oli Karl Martell.
Esimestel valitsusaastatel oli Frangi riik jagatud kahe majordoomuse , Pippini ja ta venna Karlmanni vahel. Kuid 747 loobus viimane võimust ja läks kloostrisse . Pippin saavutas aga osava diplomaatia ning sõjalise edu abil ülemvõimu Kesk-Euroopas ning tagas endale Kirikuriigi moodustamisega ka paavsti täieliku toetuse. Paavst kroonis ta isiklikult Frangi kuningaks ning toetas Merovingist reaalse võimuta kuninga kukutamist. Pippini poeg Karl Suur rajas Frangi impeeriumi.
Justinianus I-Bütsantsi keiser, kelle valitsusajal oli Bütsantsi õitsenguaeg, tema valitsusaja algul toimus Nika mäss, kuid tänu Justinianuse ja tema naise Theodora kindlameelsusele õnnestus see maha suruda ning riiki edukalt reformima hakata. Justinianuse eesmärgiks oli Rooma impeeriumi täiemahuline taastamine ning see tal peaaegu ka õnnestus: ta vallutas Itaalia, Põhja-Aafrika lääneranniku ja suure osa Pürenee poolsaarest.
Kyrillos ja Methodios-koostasid kirillitsa , ehk slaavi tähestiku,9. Saj.
15. Mida tähendab feodalism ning millal see kujuneb?
keskaegse Euroopa ühiskondlikku ja majanduslik korraldus, mis põhines senjööri ja vasalli omavahelisel usalduslikul suhtel. Kujunes juba Merovingide ajal.
16. Mida tähendab sakrament ning nimeta need. (7)
Sakrament ehk püha toiming, rituaal . Katoliiklikus/õigeusu kirikus on neid 7:
ristimine , leeritamine , armulaud, pihtimine koos meeleparandusega, viimne võidmine, abielu sõlmimine,pühadesse seisustesse pühitsemine.
17.Selgita lühidalt paavstiriigi teket.
Paavstiriik kujunes 756 aastal, kui Pippin Lühike korraldas kaks Itaalia-sõjakäiku, mille tulemusel loovutasid langobardid paavstile mõne oma Rooma lähipiirkonna ning tekkiski Paavstiriik.
18.Võrdle normannistlikku ja antinormannistlikku teooriat .
*normannistlik – slaavlased kutsusid 3 normannist venda valitsema
*antinormannistlik –eitas normannistlikku teooriat, pidas russideks Ida – Slaavlasi
19.Kuivõrd on Vana-vene riik kultuurilises sõltuvuses Bütsantsist?
Peale ristiusu vastuvõtmist suurenes Bütsantsi mõju väga palju. Bulgaariast võeti üle glagoolitsa ja kirillitsa; peagi muutus valitsevaks kirillitsa. Bütsantsist pärines ka kirikukirjandus, kroonikad .
20. Mille poolest on tähtsad aastad 882 ja 988? (Vana-vene riik)
882.-tekkis Vana-Vene riik
988.-algas ristimine, bütsantsi õigeusku
21. Selgita mõisted: Vulgata , Vanem Edda .
Vulgata- Hieronymus toimetas ja redigeeris erinevaid tõlkeid ning koostas ladinakeelse Piibli ehk Vulgata.
Vanem Edda-kogumik Skandinaavia eelkristlikku mütoloogilist luulet, mida tuntakse keskaegsete Islandi käsikirjade kaudu. /12-13 saj/
22 Kes oli Püha Benedictus , millal ta elas ning milline oli selle mehe panus katoliku kiriku usutegevusse?
  Euroopa esimese kloostri rajas Benedictus Nursiast 529 Monte Cassino mäele; Benedictus kehtestas ka esimesed kloostrielu reeglid ja lõi esimese mungaordu - benediktlaste e. benediktiinide ordu
23.Nimeta mungaordusid .
Benediktlaste ordu , tsistertslaste ordu ,Frantsisklaste ordu,Dominiiklaste ordu , Augustiinlaste ordu.
24.Too välja kaks põhjust, miks tekkisid kerjusmungaordud.
Vanad mungaordud asusid tavaliselt maal ning olid taganenud varakristlikust vaesusenõudest.
taastekkinud linnades oodati kloostritelt suuremat seotust ilmaliku eluga
25.Mis oli investituuritüli peamiseks põhjuseks?
Tüli põhjustas paavsti nõudmine , et Saksa-Rooma keiser loobuks vaimulikust investituurist, st vaimulikele nende vaimuliku võimu ametitunnuste jagamise õigusest. Sisuliselt nõudis paavst, et ilmalik võim lõpetaks kiriku asjadesse segamise ja tunnistaks vaimuliku võimu ülimuslikkust.
26.Kes ning mis usulised olid maurid ?
Maurid on berberi hõimud, samuti araabia või berberi päritolu muhamediusulised elanikud Pürenee poolsaarel ja Põhja-Aafrikas .
27. Selgita, miks on mauride ajaloos olulised järgmised daatumid:711; 732; 1492.
711-aastal olid üle Gibraltari tunginud araablased purustanud viimase läänegoodi kuninga Rodrigo(nagu seebikas juba:D) väed ja hõivanud järgmise viie aasta jooksul kogu Hispaania, va. Astruuria mägialad.
732 - moslemite edasitung Euroopasse peatatakse Tours ’i
llahedal peetud lahingus Prantsusmaal
1492-araablased lüuakse Hispaania aladelt loplikult välja.
28.Nimeta põhjused, miks puhkesid ristisõjad .
a)rahvaarvu kasv ja külvipinna puudud > vajadus väljarändeks
b)feodaalide soov seisusekohaselt elada / rikastuda sõdades
c)Itaalia kaubalinnade soov haarata kontroll Idakaubanduse üle
d) müüdid Idamaade rikkustest
e)katoliku kiriku soov levitada kristlust muhameedlaste hulgas
f)soov vabastada Püha maa / Kristuse haud
g)arusaam, et paradiisi pääs tuleb välja teenida ja uskmatute (mittekristlaste) tapmine on Jumalale meelepärane tegu
  • Mitu ristisõda aset leidis? Dateeri need.
  • Esimene ristisõda 1096 -99
    • Teine ristisõda 1147-49 (...)
    • Kolmas ristisõda 1189 -92
    • Neljas ristisõda 1202-04
    • Viies ristisõda 1217 -21
    • Kuues ristisõda 1228–1229
    • Seitsmes ristisõda 1248– 1250
    • Kaheksas ristisõda 1270

  • Olulisimad ristisõdadega seotud isikud.
  • Prantsusmaa kuningas Louis VII, Saksa kuningas Konrad III, Saksa-Rooma keiser Friehrich I Barbarossa , Prantsusmaa kuningas Philippe II Auguste , Inglise kuningas Richard I Lõvisüda , paavst Innocentius III, paavst Honorius III, Saksa-Rooma keiser Friedrich II, paavst Innocentius IV, Prantsuse kuningas Louis IX Püha
    31. Nimeta ristisõdade tagajärjed.
    a) ajutiselt Püha maa vallutati , sinna kujunesid ristisõdijate riigid
    b)sõjad panid aluse Itaalia kaubalinnade õitsengule
    c)toimus ida- ja läänekirikute lõplik jagunemine (IV ristisõda 1202-1204)
    d)ketserluse levik Euroopas (Idamaiste õpetuste mõjul)
    e) kultuurivahetus aitas kaasa Euroopa kultuurilisele arengule (tehnilised leiutised ( tulirelvad ; kompass; tuuleveskid/,( elustiilis muutused (vaibad, mööbel, peeglid jne.))
    32. Iseloomusta keskaegset seisuslikku ühiskonda.
    Esimene seisus- vaimulikud
    Teine seisus- aadlikud ( kõrgaadel ja alamaadel)
    Kolmas seisus- talupojad
    33. Kes oli Aquino Thomas , milline on tema tuntuim teos?
    Aquino Thomas ehk Thomas Aquinost (1225 Roccasecca – 1274 Fossanova) oli katoliiklik skolastiline teoloog ja filosoof , katoliku pühak. Katoliku kirik peab teda oma suurimaks teoloogiks ning arvab ta Kiriku doktorite hulka.
    Tema peateos on "Teoloogia summa".
    (Jumalatõestused)
  • Selgita mõisted:
  • Ministeriaalid -lisakiht kuningat teenivatest mittevabadest meestest, sulas hiljem alamaaadli sekka.
  • Chevalier -Prantsusmaa alamaadlik
  • Hidalgo-alamaadlik Hispaanias
  • Kannupoiss-15 -aastane noormees , aadlik , kes kanda isiklikku relva, saatis isandat sõjakäikudel.
  • Taraan-müürilõhkumisvahend.
  • Hellebard -ehk odakirves on ajalooline pika varrega relv torkamiseks ja raiumiseks .
  • Rekonkista-Euroopa tagasivallutamine moslemite käest
  • Turniir -aadlikute vaheline sõjaline nö väljakutse , kus demonstreeriti oma vaprust .
    35. Iseloomusta linna rolli keskaja alguses.
    Linn ja linnakultuur suutsid keskaja esimesel poolel püsida vaid maaharijate toel.Linn sõltus ümberkaudsetest küladest, mille majandus oli spetasialiseerunud linnaelanike vajadustele, kestis kuni 15. saj.ni.
    36. Miks ei ehitatud keskajal üles enamikku keskaja linnu?
    Nad olid laisad, nad ei viitsinud
    37. Selgita mõisted: skraa , tsunftijänes , koge .
    skraa-ehk käsitööliste oma põhikiri , mida kasutati tsunftides ehk käsitööstuskodades.
    koge-keskaegne ühe- või kahemastiline purjelaeva tüüp, kasutusel nii kauba- kui sõjalaevana.
    Tsunftijänes-tsunftivälised käsitöölised
    38. Nimeta 2 kaubanduspiirkonda 13.-14 saj. (lk 126)
    a) Vahemeri -Euroopa,Idamaade ja Põhja-Aafrika vaheline kaubanduspiirkond
    b)Lääne- ja Põhjameri
    39. Nimeta 7 „vaba kunsti”.
    grammatika, dialektika, retoorika , aritmeetika, muusika , astronoomia ja geomeetria
    40. Selgita, mis on skolastika ?
    Skolastika on keskaja filosoofiliste õpetuste kogum, milles usulist maailmavaadet põhjendati Aristotelese loogika abil.
    Skolastika olulisimaks saavutuseks oli formaalloogika arendamine, skolastilise filosoofia suhteline iseseisvus teoloogiast ilmneb eelkõige nominalismi ja realismi vahelises vaidluses üldmõistete ehk universaalide üle, mille sisuks on üksiku ja üldise erinev käsitlus. Nn universaalidetülis vaieldi, kuidas sõnad ja nende vasted reaalsuses omavahel seotud on.
    41. Milline on Gutenbergi tähtsus?
    Trükisõna hõlbustas valitsejate teadaannete levikut, raamatute kaudu levisid kiiresti uued ideed, sh reformaatorlikud ideed.
    42. Milline on „ Kolmanda Rooma teooria”?
    (Venemaa kui kolmas Rooma, mille hukkumise järel saabub ka maailma lõpp) Loojaks Filofei, vene õigeusu pihkva munk.
  • John Wycliff ja Jan Hus
    John Wycliff- Inglise teoloog ja reformer, tõlkis Vulgata inglise keelde. Eitas vaimulike võimet patte andestada, mõistis hukka indulgentside müügi, taunis kõrvapihti jne.
    Jan Hus-oli tšehhi usureformaator ja filosoof. Tema pooldajaid nimetatakse hussiitideks. 15. sajandil tõi Jan Hus välja oma põhimõtted:
    Kritiseeris kirikuametite müüki. Indulgentside (patulunastuskiri) müük pole kooskõlas ristiusu õpetusega .
    • Sakramentide ( kiriklikud rituaalid, 7 tükki ) saamiseks ei pea inimene maksma.
    • Nõudis kirikuvarade spekulariseerimist (ilmalikustamist).
    • Tema meelest oli usulise tõe ainukeseks kriteeriumiks piibel .
    1415 otsustas Konstanzi kirikukogu , et Jan Hus on ketser ning ta põletati tuleriidal.
    44. Suurte maadeavastuste konspekt.
    Kellel on, kellel pole..
    45. Ava reformatsiooni mõiste
    Kiriku ja ühiskonna muutmine, sh valitsemise, poliitilise ning ka majandusliku võimu alal.
    46. Nimeta 3 reformatsiooni põhjust.
    Renessanssi ja humanismi levik
    Kirikuisade patune eluviis
    Ilmalikud valitsejad soovisid kirikut endale allutada
    47. Kus  ja millal algab luterlik reformatsioon ?
    31.okt. 1517 a, Wittenbergis
  • Augsburgi usutunnistus ja usurahu .
    1530. aastal üritasid reformatsiooni pooldajad saada Rooma kiriku toetust läänekiriku ühtsele õpetusele. Selleks esitati Augsburgi usutunnistus, millest sai luterliku kiriku usutunnistus, kuid kõik lepitused lükati tagasi.
    49. Kalviniste nimetati Prantsusmaal; Inglismaal ja Põhja-Ameerikas ning Šotimaal?
    Prantsusmaal-hugenotid
    Põhja-Ameerikas- puritaanid
    šotimaal-brespüterlased
    50. 5. Täida tabel. (erinevad variatsioonid )
    Reformatsiooni voolUsuvoolu juht/eesvedajaLevialaSisuAnabaptism Thomas Müntzer Lõuna- ja lääne saksamaa. ristida tuleb täiskasvanultZwingli sekt  Urlich Zwingli   Šveits , madalmaad Peaaegu sama mis luterlus , va armulaudLuterlus Martin Luther Saksamaa, baltimaad  Jumalateenistus lihtsam, piibel rahvuskeelesKalvinism Johann Calvin Šveits, madalmaad, põhja-ameerika, šotimaa  predestinatsioonAnglikaani kirik. Henry VIII
      Inglismaa Võib lahutada. Sisult protestant, vormilt katoliiklik
    51. Millised muutused leiavad aset inglismaa majanduses 16. Sajandil?
    Arenesid kiiresti kapitalistlikud suhted, olulisemaks muutus manufaktuuritööstus ja kalevitööstuse arengu mõjul suurenes lambakasvatus ( tarastamine )
  • Millise tulemusega lõppevad ususõjad Prantsusmaal?
    Valitsevaks usuks jäi katoliiklus , kuid
    Tänu Nantes 'i ediktile oli hugenottidel lubatud pmts elada, kuid usupinged jätkusid.
    Hugenottide jumalateenistused olid lubatud Lõuna-Prantsusmaal.
    53. Mis põhjusel oli Saksa keisri võim nõrk oma riigis ning kas reformatsioon tugevndas seda või mitte?
    Saksa keisri võim oli nõrk killustatuse pärast, reformatsioon tugevdas keisri võimu. Karl V sisuliselt ühendas need väiksed kuurvürstiriigid ja Saksamaast sai jälle asja.
    54. Nimeta 2 humanistlikku mõtlejat, miks ta on oluline + 1 teos/kirjutis.
    Rotterdami Erasmus -“Narruse kiitus“
    Rõhutas inimese vaba tahet ja vastutust oma tegude ees.
    Lorenzo Valla-“Constantinuse kingitus“ ajalooallikate kriitika rajaja
    55. Renessanss, Schmalkaldeni Liit, Tarastamine, Armulauatüli.
    Renessanss- Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas.Antiikkultuuri taaselustumine.
    Schmalkaldeni Liit- 1531 .a. Sõlmisid protsetantlikud vürstid ja osa riigilinnu protsetantluse kaitseks.
    Tarastamine- Inglismaal toimunud talupoegade maa ära võtmine, seades sinna lambakarjad. (talupojad enamikus vaesusid)
    Armulauatüli-Lutheri ja žwingli sekti vaheline tüli, miks nad ei liitunud. Luther ütles, et armulaual jagatav vein ja leib on päriselt Kristuse veri ja ihu, žwingli ei olnud sellega nõus.
    56. Millega on ajalukku läinud järgmised isikud? Elizabeth I, Henri IV, Karl V
    Elizabeth I-1558-1604 Inglise kuninganna, kelle valitsemise ajal arnesid kiirelt kapitalistlikud suhted, Inglismaa tõusis võimsaks mereriigiks, taastati reformeeritud kirik, anglikaani usutunnistus..
    Henry IV-hugenottist prantsuse valitseja, kes 1593 a pöördus tagasi katoliku usku.“Pariis väärib missat“
    Karl V-Tema ajal jõudis Habsburgide dünastia oma võimsuse tipule. Et tema võimu alla kuulusid ka Hispaania asumaad Lõuna-Ameerikas, siis võis Karl V impeeriumi kohta õigusega väita, et selle kohal ei looju päike kunagi. Teda peetakse ka valitsejaks, kes jõudis universaalmonarhia idee elluviimisele kõige lähemale. Oma elu jooksul sai ta tuntuks katoliikluse kindlameelse kaitsja, osava sõjamehe, diplomaadi ning (nagu ka tema paljud esivanemad) pidevas rahanappuses oleva valitsejana. Tema peamised rivaalid olid Prantsuse kuningas Franēois I, Inglise kuningas Henry VIII ja Türgi sultan Suleiman I Tore.
    57. Pärtliöö veresaun.
    Ööl vastu 24.aug 1572 tapeti Pariisis üle 2000 hugenoti,veresaunu pandi toime ka provintsides ja kokku oli hukkunuid kümnetes tuhandetes.Katariina di Medici ja Guise'id otsustasid kasutada juhust Pariisi tulnud pulmadeks hugenottide tapmiseks.
    58. Nantes’i edikt.
    1598 kirja pandud käskkiri, mis reguleeris hugenottide ja katoliiklaste vahelisi suhteid, õigusi jne.
    59. Kalmari Unioon.
    1397. sõlmisid Taani, Rootsi ja Norra Kalmaris uniooni , et seista vastu saksa ekspansioonile. Sellest liidust kujunes Suur-Taani.
  • Millega on ajalukku läinud Ivan IV julm ning mis on opritšnina?
    Läbi ajaloo kõige julmemaid ja verisemaid Venemaa valitsejaid, 1547 -1584 Vene tsaar
    Sisepoliitikas viis ta läbi keskvõimu tugevdamiseks bojaaride võimu piiramist, sellele ajale kombeks olnud vägivaldsel viisil ning küüditas inimesi riigi Euroopa osast Lääne-Siberisse (sellest arenes hiljem traditsioon, mis jätkus ka Nõukogude ajal). 1565. aastal kehtestas Ivan opritšnina -süsteemi, mis tähendas maa jagamist kaheks: opritšninaks ja žemštninaks. Esimeses osas kehtestus tsaari piiramatu isevalitsus, kus tegutsesid opritšnikud, tsaari terroripoliitika elluviijad. Opritšnina raames korraldati mitmelpool äärmiselt veriseid pogromme, kus hukati tuhandeid inimesi, sealhulgas ka Novgorodis, Pihkvas ja Narvas. Mis sellise valimatu tapmise taga oli, pole siiamaani selge. Ivan kaotas ka talupoegade liikumisvabaduse ja tekitas niimoodi pärisorjuse.
    61. §39 nimeta teadlasi ning selgita  nende olulisemaid seisukohti.
    Mikolai Kopernik - heliotsentriline maailmapildi loomine,
    Johannes Kepler-näitas, et planeetide orbiidid on ellipsi kujulised ,
    Giordio Bruno -loodus ja Jumal on üks, universum pole lõplik ega suletud. Ei tunnistanud Jumala kolmainsust.
    Paracelsus -arstiteaduse rajaja. Haigusi põhjustavad organismis toimuvad keemilised protsessid.
    Andreas Vesalius -teadusliku anatoomia rajaja.
  • Vasakule Paremale
    Kordamine-keskaeg #1 Kordamine-keskaeg #2 Kordamine-keskaeg #3 Kordamine-keskaeg #4 Kordamine-keskaeg #5 Kordamine-keskaeg #6 Kordamine-keskaeg #7 Kordamine-keskaeg #8
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-05-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 144 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Laura Koop Õppematerjali autor
    Ülevaatlik. Küsimuse/vastuse vormis.
    Lääne-Rooma lagunemise põhjused, Bütsantsi püsimajäämine, Suur rahvasteränne, Kirikulõhe, Bütsantsi kultuur, Frangi riik, laiskade kuningate ajastu, Karl Suur, Chlodovech, Verduni leping, pax romana, rolandi laul, pippin lühike, justinianus, feodalism,sakramendid, paavstiriik, vana-vene riik, püha benedictus, kerjusmungaordud, investituuritüli,maurid, ristisõjad, aquino thomas, rekonkista, skraa, tsunftijänes, 7 vaba kunsti, kolmanda rooma teooria, gutenbergi tähtsus, jan hus, john wycliff, reformatsioon,augsburgi usutunnistus ja usurahu, kalvinisid, tarastamine, ususõjad prantsusmaal, nantes' edikt, rotterdami erasmus, lorenzo valla, schmaldkaldeni liit, armulauatüli,pärtliöö veresaun, karl v, kalmari unioon, ivan julm, opritšnina, mikolai kopernik, johannes kepler, giordio bruno, paracelsus,

    Sarnased õppematerjalid

    Keskaeg - mõisted-aastaarvud-isikud
    3
    doc

    Keskaeg - mõisted, aastaarvud, isikud

    AASTAARVUD 313 ­ Constantinus Suur kuulutas Milano ediktiga ristiusu Rooma riigis lubatuks 381 ­ Kristlus kuulutati Rooma riigiusuks 395 ­ Rooma keiser Theodosius Suur jagas riigi poegade vahel, luuesaluse Lääne- Rooma ja Ida-Rooma eraldumisele. Nii tekkis Bütsantsi riik 476 ­ Germaani väepealik Odoaker kukutas viimase Lääne-Rooma keisri 732 ­ Võiduga Potiers´ lahingus löödi Karl Martelli juhtimisel tagasi araablaste edasitung Euroopas 756 ­ Moodustati Paavsti- ehk Kirikuriik 800 ­ Karl Suur krooniti Rooma keisriks 843 ­ Verduni lepinguga jagati Frangi riik Ludwig Vaga poegade vahel. See sai aluseks Prantsusmaa, Itaalia ja Saksamaa kujunemisele. 882 ­ Vana-Vene riigi tekkimine 962 ­ Otto I kuulutas välja Saksa-Rooma keisririigi 1054 ­ kirikulõhe, Bütsantsi ja õigeusu kiriku eraldus 1066 ­ Hastingsi lahing, William I Vallutaja kuulutati Inglismaa kuningaks 1119 ­ Asutati Euroopa esimene ­ Bologna ülikool 1337 ­ 1453 ­ Saja-aastane sõda 1453 ­ Türklased

    Ajalugu
    Ajalugu Kordamine KT-keskaeg- 10 kl-
    3
    odt

    Ajalugu Kordamine KT keskaeg ( 10.kl )

    Püha Patrick ­ piiskor, kes juhtis 5. saj Iirimaal misjonitööd .Rajas Iirimaale rohkesti kloostreid ning koolitas misjonäre. Püha Bonifatius ­ Roomast lähtuva misjonitöö innukaim läbiviija, saklaste ristija. Ambrosius(340-397), Hieronymos(345-420),Augustinus(354-430) ­ kirikuisad ­ kristluse varasemal perioodil katoliku kiriku õpetust oluliselt arendanud teoloogid. Gregorius I Suur ­ I paavst, kes võttis kasutusele tiitli ­ Jumala teenrite teener. ( 590.-604) 1. Keskaeg ­ mõiste võttis kasutusele 1469.a Giovanni andrea, paavst Paulus II raamatukoguhoidja Itaalia humanistid soovisid selle terminiga vastandada ,,vaepealseid" keskaja inimesi 15.saj ,,uutele" kaasaegsetele .perioodid : varakeskaeg,vahekeskaeg,hiliskeskaeg,kõrgkeskaeg 2.Barbarite vallutused ­ 5.saj alguseks tungis läänegootide hõimuliit impeeriumi südamesse, rüüstas 410.a Rooma linna ning rajas 418. a Rooma keisririigi aladele I Barbarite kuningriigi

    Ajalugu
    VARAKESKAEG-476 – 1054
    10
    odt

    VARAKESKAEG (476 – 1054)

    VARAKESKAEG (476 – 1054) Suur rahvasterändamine algas 370-ndatel hunnide liikumisega Ida-Euroopasse ning purustasid gootide väe, mis omakorda pani viimased liikuma. Goodid võeti Rooma teenistusse. Edasi liikudes murdsid hunnid Kesk-Euroopasse, mõjutades liikuma teisi rahvaid. Rooma riigi põhjapiir lakkas toimimast. Olulisemad rahvad, kes rändasid: vandaalid, ida- ja läänegoodid, hunnid, germaanlased. 410 rüüstasid läänegoodid Alarichi juhtimisel Rooma ning lõid territooriumi Hispaanias. Vandaalide terr. sai Põhja-Aafrika.Lääne-Rooma kontroll provintside üle lakkas. Hunnide impeeriumi rajas Attila, kes terroriseeris kogu Euroopat sõdides kõikjal kõigiga. 476 tõukas Odoaker viimase Lääne-Rooma keisri võimult.480ndatel vallutasid frankid Chlodovechi juhtimisel Gallia ning võtsid vastu ristiusu. 5. saj. lõpul tungisid Itaaliasse idagoodid Theoderichi juhtimisel. 5. saj. lõpuks oli Rooma riik desintegreerunud. Keisririik püsis nime poolest. Olulist kriisi ei

    Ajalugu
    Keskaja ajalugu gümnaasiumile-teke-areng-Bütsants-Karl Suure keisririik-Skandinaavia
    13
    docx

    Keskaja ajalugu gümnaasiumile: teke, areng, Bütsants, Karl Suure keisririik, Skandinaavia

    Keskaeg on kahe aja vaheline aeg. Ladina keeles medium aevum. Esimesena võttis keskaja mõiste kasutusele Flavio Biondo. Keskaja alguseks peetakse · 4. Sajandi algus (Rooma impeeriumi lagunemine. 330, 395.) · Suur rahvasterändamine · 476, kui langes viimane Lääne-Rooma keiser Keskaja lõpuks peetakse · Türklaste Konstantinoopoli vallutamist 1453. aastal. Samal aastal lakkas olemast Ida- Rooma ehk Bütsantsi keisririik · Kolumbuse Ameerika avastamist 1492. Aastal. Eurooplastele avanes uus maailm ja algasid ulatuslikud koloniaalvallutused · Usupuhastuse ehk reformatsiooni algust Saksamaal 1517. aastal, mil lõppes Lääne- Euroopa senine usuline ühtsus katoliku kiriku ja Rooma paavsti võimu ning eeskoste all. Keskaeg on eelkõige Euroopa ajalooperiood. Varakeskaeg- 5. -10. saj/4 76-1000. Euroopa oli vaene ja poliitiliselt killustatud, kuid sellel perioodil kujunesid välja hilisematelegi perioodidele omased joones,

    Ajalugu
    Ajalugu II kursuse kokkuvõte
    9
    doc

    Ajalugu II kursuse kokkuvõte

    1. Keskaeg (§1): mida pidada keskaja alguseks ja keskaja lõpuks (milliseid piire pooldaksid Sina), millal see mõiste kasutusele võeti, miks just selline nimetus, keskaja perioodid. - Keskaja alguseks võib pidada erinevaid sündmusi. Klassikaliselt loetakse keskaja alguseks aastat 476, mil langes Lääne-Rooma. Tegelikult võib lugeda keskaja alguseks ka varasemaid aastaid, näiteks 180 p.Kr. kui suri keiser MARCUS AURELIUS (sellest ajast alates hakaks lagunema Rooma rahu) või 330, kui Rooma riigi pealinnaks sai KONSTANTINOOPOL jms. - Keskaja lõpuks loetakse klassikaliselt aastat 1453, kui vallutatakse BÜTSANTS. Samas võib lugeda ka muid aastaarve, nt 1492, kui Kolumbus jõuab Ameerikasse ja toimub rekonkista. - Mõiste võeti kasutusele Giovanni ANDREA poolt, kes oli Itaalia humanist. Humanistide tõlgenduse kohaselt oli keskaeg paus, mis eraldas kahte ajastut. (Antiiki ja renessanssi) - Keskaega jaotatakse nii: 1)Varakeskaeg 5.-11. saj See periood jaguneb veel omakor

    Ajalugu
    Ajaloo konspekt-KESAEG
    4
    docx

    Ajaloo konspekt (KESAEG)

    Ajaloo konspekt (keskaeg) Keskaeg - algas Rooma langemisega (476). Keiser Marcus Aureliuse surm, millest alates lagunes Rooma rahu (180). Rooma pealinnaks sai Konstantinoopol (330). Ida- ja lääneosa eraldumise lõplik kinnistumine (395) - sündmused kriisikõveral, mis läbib tõusude -langustega terveid sajandeid. Keskaja piirid. Varakeskaeg jaguneb 2 perioodiks: 1) 5. saj - 9. saj algus, ülekasvamis- ja muutuseajastu algus, feodaalkord, Lääne-Rooma impeeriumi varemetel sündinud Frangi riik. 2) 9. saj. algus -11. saj algus, Karolingide impeerium laguneb, katoliiklus, roomakatoliku kirik, romaani ja germaani kultuur. Vahekeskaeg -11. saj algus -14. saj II pool, õitsenguperiood. 13. saj - kõrgkeskaeg. Vahekeskaja lõpp - kliima halvenemine, Saja-aastase sõja puhkemine, katk Must Surm, reformatsioon, läänekristluse lõhenemine - läbi hiliskeskaja kulgenud teekond varauusaega. Religiooniks katoliiklus; feodalism, feodaaltsivilisatsioon. Feodaaltsivilisatsioon. Katoliiklus - va

    Ajalugu
    Keskaeg
    21
    doc

    Keskaeg

    KESKAEG! Sissejuh. Keskaega... · Nim. Keskaeg võttis esimest korda kasut. Giovanni Andrea, Paulus II raamatukoguhoidja. · Keskaeg kestis 476-16. Saj keskpaik. Võib ka lõpetada: · 1453, kui Türklased vallutasid Konstantinoopoli ja lõppes 100 a sõda · 1492 Am avastamine · 1517 M. Lutheri teesid, reformatsiooni algus · madalmaade revolutsioon (16-17 alg) · 17 saj keskpaik, Ing kodanlik revolutsioon Keskaja periodiseerimine: Varakeskaeg 5-9 saj Iseloomustas: · Oli rahvaste rändamisaja lõpp · Ebapüsivate riikide tekkimise ja kadumise aeg · Linnade allakäik

    Ajalugu
    KESKAEG - kokkuvõte ja kordamine kontrolltööks
    8
    docx

    KESKAEG - kokkuvõte ja kordamine kontrolltööks

    KESKAEG Keskaja alguseks peetake Lääne-Rooma lagunemist 476.a ning Lääne- ja Ida-Rooma keisririigi lagunemist 395.a. Keskaja lõpuks peetakse a) 1453.a- türklased vallutavad Konstantinoopoli, b) 1492- Kolmbus avastas Ameerika ja c) 1517- reformatsiooni algus Saksamaal. 1. FRANGID *Frangid olid germaani hõimud, kelle üks esimesi valitsejaid oli Merovech. Frangi riik kujunes 5.sajandil tänapäeva Prantsusmaa aladel ning eksisteeris 5.-9.sajandini. *Chlodovech oli Merovechi pojapoeg, üks esimene ametlik Frankide kuningas. Tema ajal tehti mitmeid ümberkorraldusi. Laienes riik, Chlodovech võttis vastu ristiusu (sellega ühendas Frankide rahvad) ning Pariis muudeti pealinnaks. *Frankide valitsejad kuulusid kahte peamisse dünastiasse: merovingid ja karolingid. *Niinimetatud laiskade kuningate ajastu tähendab seda, et võimul olid alaealised ja kogenematud kuningad. *Majordoomused olid kuninga koja ülemad. *Pippin Heristlist oli Karl Martelli isa ja esimene majortoomu

    Keskaeg




    Kommentaarid (3)

    pisikekristel profiilipilt
    pisikekristel: aitäh aitäh
    19:34 20-01-2010
    mafaka profiilipilt
    mafaka: Päris hea
    12:41 21-05-2009
    Ketus profiilipilt
    Ketus: hea hea
    21:25 13-02-2012



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun