harva · Kutsekoolid lihtrahvale, · Lihtrahvale koole ei · Kutsekoolid lihtrahvale, eliitkoolid ülikutele, koolis olnud, haridust said vaid eliitkoolid ülikutele, koolis käimine kohustuslik preestrid käimine kohustuslik · Laps läks kooli pärast · Laps läks kooli umbes 7-aastaselt puberteeti · Piktograafiline, piltidest · Hieroglüüfiline, osaliselt · Kiri puudus, nn. sõlmkiri defineerimata · Eriti kõrgelt oli arenenud · Eriti kõrgelt oli arenenud · Eriti kõrgelt oli arenenud meditsiin teadsid astronoomia siiani suurepärased inimese anatoomiast maailma täpseim maanteed koos
meenutav veetõstuk, millega muistses Egiptuses toimetati vett sinna, kuhu Niiluse üleujutused ei ulatunud. SFINKS lõvi keha ja mehe peaga skulptuur Vana-Egiptuses, mis tähistas valitsejat või päikesejumalat. Miks Niilus tähtis on? Kuna vihma ei saja Egiptuses peaaegu üldse ja ulatuslikum põlluharimine oli võimalik vaid tänu Niiluse korrapärasele üleujutustele, mis tulenevad vihmaperioodidest Niiluse ülemjooksul. Egiptuse kultuur: KIRI 4-3 at. Ekr KIRJAMÄRGID: piktograafiline kiri, ideograafiline kiri, silpkiri, tähestikuline kiri KIRJUTUSMATERJAL: papüürus. HARIDUS KOOLID: kuninglike järglaste majad, templid ÕPETAJAD: preestrid ÕPILASED: väike protsent rahvast ÕPPEAINED: lugemine, kirjutamine, arvutamine TEADUS ÜLDISELOOMUSTUS: praktilise suunitlusega ASTRONOOMIA: päikesekalender, 365 päeva aastas, ilma liigaastata GEOMEETRIA: kolmnurga, ringi pindala; püramiidi ja silindri ruumala; arv ARSTITEADUS:
· Kutsekoolid lihtrahvale, · Lihtrahvale koole ei olnud, · Kutsekoolid lihtrahvale, eliitkoolid ülikutele, koolis haridust said vaid preestrid eliitkoolid ülikutele, koolis käimine kohustuslik käimine kohustuslik · Laps läks kooli pärast · Laps läks kooli umbes 7-aastaselt puberteeti · Piktograafiline, piltidest · Hieroglüüfiline, osaliselt · Kiri puudus, nn. sõlmkiri defineerimata · Eriti kõrgelt oli arenenud · Eriti kõrgelt oli arenenud · Eriti kõrgelt oli arenenud meditsiin teadsid inimese astronoomia siiani suurepärased maanteed anatoomiast rohkem kui maailma täpseim kalender, koos postiteenusega ja
Mis piirkondades, miks tekkisid varajased tsivilisatsioonid. Kujunesid suurte jõgede äärde, sest siis oli hea liikumisvõimalus, üleujutuste korral viljakas muld. Tsivilisatsiooni tekke eeldused ja põhjused . Eeldusteks viljelusmajandus a metallitöötlemine ning põhjusteks kujunes ülemkiht, kellele vabalt alluti, inimesed allutati juhile vägivalla abil Kirja areng Aeg 3500 eKr 3300eKr 2900 eKr 1500eKr Kiri Piktograafiline Ideograafiline Silpkiri Tähestikuline kiri Tähendus Märk tähistab Märk tähistab Märk tähistab Märk tähistab konkreetset eset esemega seotud silpi häälikut mõisteid Egiptuse ajaloo põhietapid, iseloomusta. Jaguneb kolmeks suureks osaks. Vana riik (u 2650-2100eKr)-
Inimese kujunemine, Egiptus, Mesopotaamia, Hetiidi riik, Pärsia riik, Foiniikia, Iisrael 1. Kuidas kujunes inimene? Iseloomusta erinevaid inimeste etappe. 1. Inimahvid 2. Australopiteekus e lõunaahvlane (väike aju, suur nägu, väikest kasvu ~1.50m) 3. Homo habilis e osavinimene (toitus surnud loomadest) 4. Homo erectus e sirginimene (sirga kehahoiak, pikk, sale, pole tihedat karvkatet, suur nina, küttis pihukirvega, elas koopas või okstest onnis) 5. Neandertallased (esimesed, kes matsid surnuid, nende jäänuseid on leitud Saksamaalt) 6. Homo sapiens e tarkinimene (küttimine, korilus, kalapüük) 2. Milline oli muinasaja kunst? Esimesed joonistused kraabiti luule, sarvele või kivile. Hiljem koopamaalid, kus kujutati peamiselt jahiloomi. Pisiskulptuurid, neist tähtsam Willendorfi Venus kujutab lopsakat naist. 3. Mis on animism ja totemism? Animism- usk looduse hingestatusse. Totemism-usk üleloomulikku sosesse teatud rühma inimeste või loom...
Tsivilisatsioonid Eeldused (viljelusmajandus ja paikne eluviis; metallitöötleminesuurem saak; kirja tekkimineühiskonnakorraldus) Põhjused(võimekamate esiletõus, juhtide vajadusniisutussüsteemide korrashoid; soov saada rikkaks ja võimsaks vägivalla kaudu) Tunnused(varanduslik kihistumine; rikkam ülemkiht valitses seaduste jõude; riiklik korraldus tänu kirjale; arenenud vaimne tegevus; ulatuslik mteallikasvatus) Primaarsed ja sekunsaarsed tsivilisatsioonid Mesopotaamia(TigrisEufrat), Egiptus(niilus 3000), India(Hindus 2500), Hiina(Huange 1600), Peruu(1260), KeskAmeerika(1200) Kirja tekkimine Kirja tekkimine=arvutamisoskus; üleujutuste aeg, koguda makse ja see kirja panna; ilma poleks olnud riikide teke ega valitsemine mõeldav; vanimad on majandusliku sisuga(kiri tekkis igapäevaste majanduslike vajaduste rahuldamiseks); kirja tekkimine vältimatu kuna tekkis erinevates tsivilisatsioonides; lõpule esiaeg, algas ajalooline aeg ...
Linn vastandub maale, nt London ei ole Inglismaa ja Moskva ei ole Venemaa. Linn asub peaaegu alati tsivilisatsioonide piiril (väga ksenofoobse kultuuri puhul võib ka tsentris olla). Kolooniate pealinnad on alati mere ääres, mandri keskel olev pealinn tähendab iseolemist. Linn on inimene (tal on nimi) ja naissoost (aga mitte ema, vaid pruut). Linnas tekivad kiri ja bürokraatia. Traditsioonilises kultuuris kirja ei teki, heal juhul piktograafiline, aga need on ainult mnemoonilised märgid (mälu on äärmiselt oluline, see on identiteedi võti). Kirjakeele tekkega kasvab plahvatuslikult tekstide hulk. Samas on kindlasti vaja materjali, millele saaks kirjutada. (Erand - inkade kultuur, kus linnad tekkisid, aga kirja mitte. Samuti ei vastandunud neil maa- ja linnaelu.) Maarahva mälu on seotud loodusega (maastikuga), seda käsitletakse kui teksti. Kultuur indentifitseerib end läbi maastiku
juurtest; tema grammatika koosneb 4000 reeglist e suutrast (seitse käänet; morfosüntaktilised reeglid verbi- ja nimisõnavormide moodustamiseks; sõna lõplik kuju saadakse morfoloogiliste struktuuride ja fonoloogiliste protsesside alusel; semantilised rollid: agent, kogeja, teema, instrument, allikas, suund, transitiivsus). Nyaya suutrate järgi on kolm tähenduse tüüpi: individuaalne, universaalne ja kujutluslik. 2. Vahemere keeleteadus Egiptuses leiutati piktograafiline kiri, sellest arenesid süllaabilised kirjad, neist omakorda kujunes Kreekas välja tähestikuline kiri. 3. Kreeka-ladina keeleteadus 3. sajandi lõpust eKr kuni 4. sajandini pKr moodustasid Kreeka ja Rooma ühe poliitilise ja kultuurilise terviku. Poliitiliselt olid roomlased kreeklaste isandad, ent kultuuriliselt oldi kreeklaste õpilased. 4. Kreeka keeleteadus Lineaarkiri A oli kasutusel u 2000 aastat eKr Kreetal, aga ka mujal; tõenäoliselt süllaabiline
Selle perioodi kirjandus oli eriti rikas. Iidsete Sumeri linnade varemetest leitud tuhandete kirjandustahvlikeste ja nende tükkide hulgas on palju lapsekäega ümber kirjutatud koolikoopiaid. Sumeri kiri Sumeri kõige tähtsamaks saavutuseks peetakse kirja. Kõige vanem sumeri kiri esineb Uruki linna säilmetest välja kaevatud savitahvlitel ning pärineb umbes aastast 3400 eKr. Sumeri kirja kõige vanem kuju on iseloomult piktograafiline ehk piltkiri ning kirjamärgid sarnanevad miniatuursete piltidega. Siiski on mõnede märkide tähenduse ja kuju vahekord selgem kui teiste puhul, mis võib tähendada, et kõige vanematele leidudele on eelnenud veel mingi arengu ja stabiliseerumise periood. Sumeri vana kiri oli mittefoneetiline. Erinevalt ladina tähestikust, mida kasutatakse inglise ja paljude teiste maailma keelte kirjutamisel, ei ava sumeri vana
Tekkis päritavate tiitlitega ülikkond, kes oli maksudest vabastatud. Lihtasteegid oli rahuajal talupojad. Kaupmehed moodustasid omaette seisuse, maata talupojad kuulusid palgasulaste seisusesse ja madalaimal astmel olid orjad. Usundis oli tuhandeid jumalusi, kellele pidi inimesi ohverdama (sõdade eesmärk). Kõrgeltarenenud vaimukultuur: olid riigi ülalpeetavad koolid, kõrgel tasemel filosoofia, kaks eri pikkusega kalendrit (päikese-ja usukalender), piktograafiline kiri kirjandus, arhitektuuris suur insenermeisterlikkus. Maajade linnriigid Yucatani poolsaarel. Polnud ühtset riiki, vaid linnriik. Hiljem moodustasid need omavahel lõdva konföderatsiooni. Ülemkihti kuulusid sõjaline aristokraatia, linnriiki juhtis preester- kuningas, kes oli päritava võimuga. Lihtrahvas koosnes vabadest maaharijatest ja käsitöölistest. Alepõllundus, maksevahendina kakaoube. Usundis peeti loojaks taevajumalat ja peajumalaks tema poega vihmajumalat. Inimohvrid
ülemkiht valitses seaduste jõul. ; oli tarvitusel kiri ; arenenud vaimne tegevus (kirjandus, teadus, uskumused) e) Kirja tekkimine ja arengujärgud oli vaja välja arvutada üleujutuste aeg, koguda makse ja kõik see kirja panna. Kirja leiutamine tegi võimalikuks riigi tekkimise. Kiri tekkis igapäevaste majanduslike vajaduste rahuldamiseks. Kirja tekkimine oli vältimatu. Kirja tekkega jõudis lõpule esiaeg ja algas ajalooline aeg. ; 3500ekr piktograafiline kiri (märk tähistab konkreetset eset), 3300ekr ideograafiline kiri (märk tähistab esemega seotud mõisteid), 2900ekr silpkiri (märk tähistab silpi), 1500ekr tähestikuline kiri (märk tähistab häälikut). 6. Loodusolude kujunemine muinas-Eestis a) Jääaja lõpp algas u 2 miljonit aastat tagasi ja lõppe u 13 tuhat a.t. 4-5 jäätumist vaheldusid soojaperioodidega, kui siia võis jõuda ka inimesi.
ehk teisesteks tsivilisatsioonideks. Viljaka poolkuu alaks kutsutakse Tigrise ja Eufrati ning Niiluse jõe orgusi ja nendevahelist ala. Nendel aladel olid viljakas maapind, regulaarsed üleujutused ja niisutussüsteemid, mis kutsusid inimesi sinna elama ja põldu harima. Kirja tekkimine tegi võimalikuks tsivilisatsiooni tekke, sest kõik tsivilisatsiooniga seonduv oli vaja kirja panna: maksud, üleujutuste aeg jne. Kõige vanem kirjasüsteem oli piltkiri e piktograafiline kiri. Mingi märk oli vastav mingile esemele. Näiteks eeslipea tähendas eeslit. Piltkiri on tüübit mõistekiri. Varsti hakkas iga ese kandma mingit tähendust silpide kujul ja tekkis silpkiri. Näiteks sumerite sõna ,,vesi" hakkas tähistama täht a. Tähestikulise kirja lõid foiniiklased. 6. Egiptuse ja Mesopotaamia looduslikus olud, eripärad ning mõju riigi arengule. Niiluse mõlemal kaldal oli viljakas põlluharimisala. Egiptust piiravad idast ja läänest
Rituaalse aasta pikkus 260 päeva, koosnes 13 kuust, igas kuus 20 päeva. Lisaks kasutasid preestrid aastat, mille pikkus oli 584 päeva ja kattus Veenuse aastaga. Ajastud ehk tsüklid vältasid 52 aastat (4 korda 13 aastat). Tsükli lõpus olid õnnetud päevad, mil kustutati tuled, suleti lapsed majadesse ja purustati kõik savinõud. Viimane tsükli lõpp oli 1507.a. Uue tsükli algul pidustused ja tulede uus süütamine. Kultuur. Piktograafiline kirjasüsteem ja maiade omale sarnane arvusüsteem, mis mõlemad üle võetud misteekidelt. Kirjutati pargitud hirvenahale või agaavikiust paberile. Voldikraamatud ehk nn. koodeksid; üsnagi palju on säilinud või ümber kirjutatud. Kirjandus: proosa, luule, draama, kroonikad, filosoofilised traktaadid. Eriti arenenud oli poeesia. Nahuatli ühiskeel kui kirjakeel. Kultuurikeskuseks oli Texcoco linn eriti valitseja, seadusandja ja usureformaator Netzahualcoyotli ajal 15.saj
(1946). konsonantriim irdriimi liik, mis põhineb konsonantide häälikulisel kokkukõlal. Näiteks: rindu : randa. kordus stilistiline võte, mis seisneb samade sõnade või ka fraaside kordamises. Kordusega saab olulist mõtet, tunnet esile tõsta. Korduse liigid on anafoor, epifoor, refrään jt. kvintett viievärsiline stroof. Vt ka stroof. kõnekujund vt troop. libisev riim vt riim. liitriim vt riim. luulegraafika vt piktograafiline luule. lõik proosastroof, tekstiosa taandreast taandreani. Lõigu moodustab rühm mõttelt tihedalt seotud lauseid. Lõik on proosateksti põhiühik. lõppriim vt riim. läkitus pöördumise vormis kirjutatud luuletus. Näiteks: Lydia Koidula (18431886) "Minu armsale taadile F. J. Wiedemannile 16. septembriks 1880"; Aleksander Puskini (17991837) "Delwigile". lüürika üks kirjanduse põhiliik, mida iseloomustab elamuslikkus ja vahetus mõtete,
Tsivilisatsioonide tekkimine ja levik vanaajal 1. Tsivilisatsioon hästi korraldatud ja kõrge tasemega ühiskond. · Primaarne tsivilisatsioon Esmane tsivilisatsioon kujunes teistest sõltumatult ja iseseisvalt. · Sekundaarne tsivilisatsioon teisene tsivilisatsioon, kujunes teiste tsivilisatsioonide mõjutusel ja mitte iseseisvalt (nt Vana- Kreeka, Kreeta saarel u. 200 eKr) a. Tekkimise eeldused: · Viljelusmajandus ja paikne eluviis o u IX aastatuhandel eKr Lähis-Idas nn viljaka poolkuu alal kõplapõllundus. Esimesed asulad nt Jeeriko Palestiinas. · Metalli töötlemine, mis võimaldas suuremat saaki: o IV aastatuhande lõpul eKr pronksi töötlemine ja adra leiutamine, mi...
veetlusega,sõjad ja tapatalgud olid rohkem tavaline olukord vastandina Kreeka teatrile. Kreeka alfabeet: Kiri alfabeet,võeti üle foiniikiast,24 tähte Esimeseks kirjasüsteemiks oli piltkiri ehk piktograafia:iga joonistus tähistab objekti,eset ning selle objektiga seotud mõisteid. Piltkirja abil sai võimalikuks mõtete edasiandmine. Üks pilt võib tähistada sõna,selle sõna sünonüümi,lauset,mitut lauset. Märkidega võib väljendada ka mõningaid abstraktseid mõisteid. Piktograafiline kiri,piktograafia on vanim teadaolev kiri. Pole tarvis osata isegi keelt,milles tekstid on kirjutatud,sest piltmärgi ja selle kaudu vahendatud sõna häälduse vahel pole vähimatki sidet. Näiteks kaasaegsed piktogrammid on liikluskolmnurgad või kolmnurgad WC ukse peal.Piltkirjast eristatakse mõttekirja,mis edastab mõttekomplekse ega põhine ühelgi kindlal keelel. Mõiste ehk sõnadekiri koosneb ideogrammidest.Kiilkiri ja hieroglüüfid koosnevad ideogrammidest.Kiilkiri on
2) kvantitatiivseid omadusi (arvuliselt mõõdetud suurus, statistiliste klasside näitamiseks: näiteks tee laius üle 12 m laiused teed, alla 12 m laiused teed) 10 43. Millised on kartograafiliste märkide liigid, nimetage need koos seletusega? Liigid: · mõõtkavatud e. punktilised märgid: 1) kujundiga: piktograafiline, geomeetriline, tähelis-numbriline; 2) suurusega; 3) orienteeritusega; 4) värvitooniga; 5) mustriga · joonelised märgid: 1) laiusega; 2) mustriga; 3) tooniga · mõõtkavalised e. pindalalised märgid: 1) mustriga; 2) värvusega; 3) tooniga · kaardikirjad e. tekstid:
· USK: Asteegid uskusid tuhandeid jumalusi. Enim austati suurt kolmikut: sõja-, ja päikesejumalat, vihmajumalat ja saatuse- ja surmajumalat. · KULTUUR: Kõrgeltarenenud vaimukultuur. Neil olid riigikoolid (kutse- lihtrahvale, eliitkoolid ülikutele) Õpetati ajalugu, religiooni, riigivalitsemist, sõjakunsti, matemaatikat, astronoomiat ja retoorikat. Ka filosoofia oli arenenud. Astronoomid olid loonud kaks kalendrit päikese- ja usukalendri. Piktograafiline kiri, mille märke kanti hirvenahale või paberile võimaldas luua ka rikkaliku kirjanduse. Arhitektuuri oli arenenud. MAAJADE LINNRIIGID · RIIGID: Kesk-Ameerika kõrgkultuuri loojad olid maajad ehk maiad, elasid Yucatani poolsaarel. Neil ei olnud ühtset riiki, vaid iga linnriik kujutas endast omaette võimukeskust. Hiljem moodustasid linnriigid omavahel ka lõdva liidu. Ülemkihti kuulusid sõjaline aristokraatia ja preesterkond
vihmajumalad vihmajumal Kultuur Kõrgelt arenenud vaimukultuur, Haridus vaid preestritele, Haridussüsteem arvestas riigi kutse ja eliitkoolid, filosoofia matemaatika ja astronoomia vajadusi, kirja polnud, ehitasid kõrgel tasemel, 2 kalendrit, alased kõrged teadmised, hiiglasuuri templeid ja kindlusi piktograafiline kiri, rikkalik leiutati 0, loodi kalender, kirjandus, arenenud arhitektuur hieroglüüfkiri, arhitektuuris pseudovõlvid, lubimört 2. KONKISTADOORID Hispaania kuninga nimel tegutsenud vallutajad Kesk ja Lõuna Ameerikas - 1519 vallutab Hernan Cortez Mehhiko (asteegid) 670 meest, 11 laeva (kaasas 16 hobust, 10 raske ja 4 kergesuurtükki) pealinna Tenochetilani vallutamine
käest paremini pääseda, sümboliseerides hädadest hoidumist. Anglosaksi poeem võtab aga soost leitud sedgegrass tähenduse, tekitades kohutavaid haavu sellele, kes on nii ettevaatamatu, et muljub seda. See võib olla suurepärane kaitse väljajuurimise või ärasöömise vastu. Mõned kirjutajad on maininud ka ruuni sarnasust väljasirutatud käega, peopesa üles või allapoole, mis näitab jälle, et kuri suunatakse mujale või hävitatakse. See on üks päris kindel tähendus, kuid piktograafiline tähendus jõuab väga spekulatiivsetele aladele. Sellel on palju interpreteerimisvõimalusi, mis viivad jämedatele vigadele sarnanedes saare-, pähkli- või niinepuu okste hargnemisele, kuhu juurde slaavi mustlasnõiad täiskuu ajal tavaliselt kogunesid. Ruuni hääldus on r ja z vahepealne. SOWULO See ruun esitab Päikest. Taevalik keha kõige elava kohal, mis on ka üks iidsemaid kummardusobjekte. Caesar nägi, et germaanid austasid nii Päikest kui Kuud, mõlemad heledused
ÜLDPSÜHHOLOOGIA EKSAM KEEL JA KÕNE 1. Kõne tekke teooriad Jumaliku tekke käsitlus- mitme usundi meelest andis Jumal koos inimeste loomisega neile ka kõnelemisvõime ja keele. Kõnekasutuse alged on bioloogilise päritoluga ning inimesed sünnivad ilma valmis kõnelemisvõimega. Kui inimene ei õpi kõnelema kriitlises elueas, läheb tal keele omandamine hiljem äärmiselt vaevaliselt. Sotsiaalse leppe teooria- sõnad ja grammatika alged tekkisid meie kaugete esivanemate omapärase kompromissi tulemusena eelistada ühtesid mõisteid ja muutevorme teistele. Auh auh teooria- inimkõne tekkis loodushäälte jäljendamisel, häälitsuste edasiarendamisel. Häälitsuste ja hõikamiste arendus- inimkõnet mõisteti valdavalt reflektoorse protsessina. Watsoni meelest õpib laps kõnelema oma keskkonda jäljendavate häälitsuste kinnitamise kaudu. Kognitiivne käsitlus- keele aluseks on tunnetusskeemide e. kognitiivsete struktuuride teke. Pikt...
ÜLDPSÜHHOLOOGIA EKSAM KEEL JA KÕNE 1. Kõne tekke teooriad Jumaliku tekke käsitlus mitme usundi meelest andis Jumal koos inimeste loomisega neile ka kõnelemisvõime ja keele. Kõnekasutuse alged on bioloogilise päritoluga ning inimesed sünnivad ilma valmis kõnelemisvõimega. Kui inimene ei õpi kõnelema kriitlises elueas, läheb tal keele omandamine hiljem äärmiselt vaevaliselt. Sotsiaalse leppe teooria sõnad ja grammatika alged tekkisid meie kaugete esivanemate omapärase kompromissi tulemusena eelistada ühtesid mõisteid ja muutevorme teistele. Auh auh teooria inimkõne tekkis loodushäälte jäljendamisel, häälitsuste edasiarendamisel. Häälitsuste ja hõikamiste arendus inimkõnet mõisteti valdavalt reflektoorse protsessina. Watsoni meelest õpib laps kõnelema oma keskkonda jäljendavate häälitsuste kinnitamise kaudu. Kognitiivne käsitlus keele aluseks on tunnetusskeemide e. kognitiivsete struktuuride te...
Asteegid valitsuspüramiidi tipus oli pärandatava võimuga keiser lõtv keskvõim sõjal oli usuline ülesanne saada ohverdamiseks inimesi tugevad ja vaprad mehed usund tuhandeid jumalaid nende toiduks peeti inimverd leitud üle 130 000 kolju päritavate tiitlitega ülikkond vabastatud maksudest + kõrgemad riigi- ja sõjaväeametid kõrgelarenenud vaimukultuur riigi ülalpeetavad koolid kutsekoolid ja eliitkoolid piktograafiline kiri rikkalik kirjandus luule, proosa, draamateosed kaks eri pikkusega kalendrit päikese- ja usukalender Maiad ehk maajad ei olnud pealinna ega valitsejad linnriiki juhtis preesterkuningas päritav võim leiutasid nulli mõiste ja kahekümnendsüsteemi kalender igapäeva elu kergendamiseks ei tehtud mingeid leiutisi usund maailma looja taevajumal peajumal tema poeg vihmajumal + al 11. saj inimohvrid
liturgia jumalateenistus. Keskaegne draama arenes välja kristlikust liturgiast. loits nõidumissõnad. Loitsud põhinevad usul sõna maagilisse jõusse, nende abil püütakse mõjutada inimesi, haigusi, loodusjõude jmt. Näiteks: Kõhuvalusõnad. Kiirmus, kaarmus, varesele valu harakale halu mustalinnule muu tõbi, lapse kõht terveks! loomamuinasjutt vt muinasjutt. lugulaul jutustav luuleteos, mõistet on kasutatud eepose, ballaadi ja poeemi tähenduses. luulegraafika vt piktograafiline luule. lõik proosastroof, tekstiosa taandreast taandreani. Lõigu moodustab rühm mõttelt tihedalt seotud lauseid. Lõik on proosateksti põhiühik. lõppriim vt riim. läkitus pöördumise vormis kirjutatud luuletus. Näiteks: Lydia Koidula (18431886) "Minu armsale taadile F. J. Wiedemannile 16. septembriks 1880"; Aleksander Puskini (17991837) "Delwigile". lühipoeem vt poeem. lühiromaan mahult jutustusega võrreldav, kuid muid romaani tunnuseid omav zanr
3) draama tõsise sisuga näidend, aga lõpp võib olla õnnelik. ,,Onu Vanja", ,,Tabamata ime", ,,Kuningal on külm" 22. Lüürika olemus. Lüürika on ilukirjanduse põhizanre, kõike vanem zanr. Lüürika sai alguse loitsudest ja palvetest neid loeti ja lauldi lüüra saatel, sellest ka nimi. Tänapäeval puudub luule ja proosa vahel kindel piir kuna kasutatakse vabavärssi. Piltluuletus e. piktograafiline luuletus. Lüürika jaguneb riimiliseks ja vabavärsiliseks. Stroof- salm, salm on üks sisuline tervik. Värss luuletuse rida Lüürika aluseks on rütm. 23. Eesti kirjandus- ja kultuurielu 20. saj esimesel poolel. 1918 vabariigi loomine 20-ndatel majandus kriis, vapside liikumine. 50 Toimus erinevaid kampaaniaid: kodu kaunistamine, nimede eestistamine, iibe tõstmine. Kultuurielu oli riigi poolt kaitstud. 1925 Eesti kultuurkapital
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
