SUURED MAADEAVASTUSED EELDUSED JA PÕHJUSED 1. Euroopa vaimulaadi muutus kogu keskaja vältel jäi Euroopa maha araabia maailmast ning Hiinast. Renessansiaegse maailmapildi ja inimesekäsituse muutus viis keskaja kahel viimasel sajandil Euroopa juhtivaks majanduses, poliitikas ning teaduses. 2. Majanduslikud ja usulised põhjused: 2.1. Tradiotsiooniliselt on avastusretkede peamiseks põhjuseks tulus vürtsikaubandus, kuid oli olemas sügavamaidki motiive maailma avastamiseks ning leitiste kasutusele võtmiseks. 2.2. Konstantinoopoli 1453. aastal türklaste poolt mõjutas eurooplaste elu paljuski. Vanad kaubateed läksid Osmani impeeriumi kontrolli alla, kehtestati tollid. Otsiti turvalisemaid kaubateid. 2.3. Keskaja lõpul vajati aina rohkem väärismetalle. Vajadus luksuskaupade järele põhjustas väärismetallide voolamise itta, kuna Euroopa ei suutnud väljavedu katta. Kulda otsiti Aafrikast, Indiast ja hiljem Am...
Suured maadeavastused ja nende tagajärjed Ave Altvälja 10 e klass Suured maadeavastused tõid suurt kasu eelkõige eurooplastele, kelle maailmapilt avardus ja kes said endale juurde uued kaubanduskeskused (Lissabon, Amsterdam). Levisid uued põllukultuurid nagu kartul, tomat, mais, kakao jm. Kulla toomine Euroopasse aitas kaasa manufaktuuride rajamisele ja rahamajanduse kujunemisele, mis omakorda tõi kaasa kiire inflatsiooni ja kapitalistlike suhete kiire arengu. Suurte maadeavastuste põhjused : · Idakaubanduse kriis: 15. saj
seda Aasiaks). Amerigo Vespucci 1451-1512 Itaalia maadeavastaja ja kartograaf. Vespucci oli nähtavasti esimene eurooplane, kes taipas, et tegu on uue maailmajaoga, mitte Aasiaga, kuhu Christopher Kolumbus arvas end olevat jõudnud. Vespucci järgi sai Ameerika maailmajagu oma nime. Fernao de Magalhaes 1480-1521 Portugali meresõitja ja maadeavastaja. Korraldas esimese ümbermaailmareisi (1519-1522). Maadeavastustega kaasnev Suured kasumid. Teadmiste ja tehnika areng. Äärmiselt riskantne. Füüsiliselt raske ja kurnav. Vaimselt raske. Indiaani kõrgkultuuride hävitamine. Maailma jaotamine (läänepoolkera Hispaaniale, idapoolkera Portugalile). Kolonialism. Euroopa koloniaalajastu algus Koloniseerima: asumaaks muutma. Immigratsioon. Konkistadoorid: hispaania ja portugali seiklejad, kes osalesid 16. saj Ameerika vallutamisel. Uute maade avastamine maade
2. Suured maadeavastused 1. Millised olid maadeavastusretkede tehnilised ja majanduslikud eeldused? · Tehnilised eeldused: astrolaab, tugev laevastik oli arenenud- karavell, purjed (4 puri), kompass, ebatäpsed maakaartide olemasolu, teadmine, et maakera on ümmargune · Majanduslikud eeldused: meresõidu oskused, toetav stabiilne ja tugev riigivõim, julge vaim. 2. Nimetage suurte maadeavastusretkede põhjused. · Majanduslikud põhjused: kuningad tahtsid oma riiki rohkem arendada, leida kulda või hõbedat, oli vaja leida uusi ühendusteid, palju uusi huvitavaid kaupu- tulus vürtsikaubandus, silmaringi laiendamine, põllumajanduse arendamine, alternatiivsed mereteed · Poliitilised põhjused: väike aadlikud jäid tegevuseta, uus rakendus 3. Miks said maadeavastusretked alguse just Hispaaniast ja Portugalist? 3 põhjendust · Nende maade geograafiline asend oli soodne- asusid Atlandi ookeani kui k...
Suured maadeavastused Suurte maadeavastuste põhjused Tohutud summad kestvatele sõjapidamistele `'Indiatesse'' otsiti lühikesi ja turvalisi mereteid Konstantinoopoli vallutus türklaste poolt (1453) Genova otsis kontakte Pürenee poolsaare riikidega Kaugsõidulaevad ehk kravellid Portugallaste esimesed retked Uurimisobjektiks oli Aafrika Henrique soosis suuri uurimisretki kulla otsimiseks Sõitude põhisihiks leida meretee Indiasse 14861487 Bartolomeu Diaz leidis meretee Indiasse Ameerika avastamine 1492 Christoph Kolumbus avastas nn Uue Maailma Esimesel reisil Bahama saared, Kuuba põhjaranniku ja Haiti Teisel reisilVäikesed Antillid,Puerto Rico ja Jamaica Kolmandal reisil Venezuela rannikule Orinoco jõe suudmesse Neljandalt reisilt tõi palju kulda 1494 Tordesillase leping...
Referaat Suured maadeavastused Portugallaste suured maadeavastused Portugallaste suured maadeavastused Alles siis, kui Portugalis ja Hispaanias leiutati karakk ja seejärel karavell, hakkasid eurooplased mõtlema muinasjutuliste idamaade peale. Nendel avastustel oli hulk põhjusi. Monetaristide arvates algasid suured maadeavastused põhiliselt sellepärast, et Euroopas oli suur puudus kullast ja hõbedast. Euroopa majandus sõltus kuld- ja hõberahast, kuid kulla ja hõbeda nappus Euroopas tõi kaasa majanduslanguse suures osas Euroopast. Teine tegur oli sajanditepikkune konflikt hispaanlaste ja portugallaste ning Pürenee poolsaare lõunaosa moslemite vahel. Suutlikkus Põhja-Aafrika moslemite riike tiivalt haarata oli neile elutähtis. Samal ajal õppisid nad palju oma araablastest naabritelt
Maadeavastuse põhjused: Suurenes vajadus väärismetallide järele | Vajadus uute mereteede järele | Hispa. ja Portug. Sisepoliitilised põhjused | avastada uusi maid. Hispaania ja Portugali maadeavastused, miks? Portugal Aafrikast kulda | Oskasid ehitada karavelle ja teadsid Araabia geo'd | Palju vaba aega ja teadmisi | Rekonkista (Hispaania tõrjus Araabia oma aladelt) lõppemine. Miks Tordesillase leping? Kaubandushuvide kaitsmine, Hispaania ja Portugal. Kolumbus I reis Bahama saared, Kuuba põhjarannik ja Haiti. Bartolomeu Diazi retk Kanaaridelt mööda Aafrika läänerannikut kuni Hea lootuse neemeni (Aafrika lõunatipp). 1650. aastaks suuremad kolooniavaldused Hispaania. Veel kolooniatega riike Portugal, GB, NL ja FRA. 5 maadeavastuste tulemust: Maailmapildi avardamine: Piirkondi hakati koloniseerima | Vahemeremaade kaubalinnade tähtsus langes | Kauba- ja fondibörs | Hindade revolutsioon | Teadmised kasvasid maailma kohta. ...
Suured arvud Sissejuhatus Selles uurimustöös räägin siis mida nimetatakse suurteks arvudeks, kuidas neid tähistatakse, kus neid kasutatakse, mis on gugol? Mida tähendab lõpmatus? Mis on suured arvud? Suurteks arvudeks loetakse arve, millel on järke palju ja neid kirjutatakse tavaliselt kas arvu astmena või arvu standardkujul. Suuri arve ei kirjutata pikalt välja, sest nii on neid tülikam kirjutada ja lugeda. Lihtsustamiseks kasutatakse astmeid. Kus kasutatakse suuri arve? Suuri arve kasutatakse näiteks väikeste esemete loendamisel, maa ümbermõõdu, massi arvutamisel, suurte vahemaade mõõtmisel, pindalade leidmisel, valguskiiruse arvutamisel jne
· Avastus, et Maa on kerakujuline Negatiivsed maadeavastuse tulemused · Vallutajad ja kolonistid suhtusid põliselanikesse põhiliselt vaenulikult · Põliselanikud suruti pärisorjuslikku sõltuvusse või pandi orjadena tööle · Põliselanike massiline häving · Nakkushaiguste levik · Orjakaubanduse levik · Rikaste Itaalia kaubalinnade osatähtsuse vähenemine Euroopas 15.saj.-17.saj. alguseni hakkasid toimuma geograafilised avastused ehk suured maadeavastused. Sel ajajärgul kerkisid esile mitmed maadeavastajad. Maadeavastusi võib vaadelda ka kui suurt eksituse rada. Kaubandusest saadud kasum oli erakordselt kõrge. Muutusi toimus veel mitmetes valdkondades.
Suured maadeavastused 7.klass Varauusaeg • 13.sajandil Marco Polo • Hiina, India • 15.-17. sajandil • Varauusaeg-suurte maadeavastuste ajastu Avastusretke põhjused • 15.sajandil-Poliitiline ja majanduslik olukord • Vahemerel muutus kauplemine keeruliseks • Kaupad muutusid kallimaks • Väärismetalli puudus • Idamaad, eriti India- erakordselt rikkad • Äri- kui ka ristisõjaprojekt Keskaja tehnika uuendus • Kompass- hiinlaste leiutis • 14.sajandi merekaardid • Karavell (väike, kerge purjelaev, millele oli iseloomulik kõrge ahtriosa) • Karakk (15.-17.sajandil) • Galeoon (16.sajandil) Maadeavastajad • Bartolomeo Diaz- Meretee Indiasse; Brasiilia avastamine • Vasco da Gama- Avastas India • Christoph Kolumbus- • Väiksed Antillid, Puerto Rico, Jamaica,Venezuela • Saarestikku Lääne-Indiaks (indiaanlased) • Amergio Vespucci- ekspeditsioon Ameerika Elu purjelaevas • Riskantsed ettevõ...
Suured maadeavastused Suured maadeavastused Eurooplastepoolt tehtud geograafilised avastused väljaspool Euroopat 15.-17. sajandini. Põhjused: Vajadus idamaiste vürtside järele India kaubad olid araablaste ja türklaste vahenduse tõttu väga kallid Uudishimu ja seiklusjanu Kullajanu – Euroopas oli puudus väärismetallidest, idamaid kujutati ette aga väga rikastena Euroopa linnade tõusev kodanlus tundis vajadust uute turvalisemate mereteede järele Müüdid pururikastest riikidest, mida mindi otsima Ristiusu levitamine ja vajadus võidelda islamiga Eeldused: Karavellide ilmumine Uute navigatsioonivahendite kasutusele võtmine: kompassi täiustumine ja astrolaabi leiutamine (tähekõrgusmõõtja) Hispaanias ja Portugalis leidus piisavalt meresõidukogemusega meremehi Pürenee poolsaarel oli palju sõjakaid rüütleid (hidalgosid), kes olid valmis minema kaugetele merereisidele Ristisõjad avardasi...
merereisidele. · ristisõjad avardasid eurooplaste maailmapilti, valmistades neid teatud mõttes avastusteks ette . · veneetslase Marco Polo kirjutatud reisikirjeldused Mongooliast ja Hiinast tekitasid suurt uudishimu kaugete maade vastu. · taasavastati Maa kerakujulisus. · Hispaania ja portugali meresõitjad olid tänud poolsaare kauaaegsele araabia asustusele saanud tutvuda araablaste geograafia ja matemaatikaga. 3. Kuidas laiendasid suured maadeavastused euroopaste geograafilisi teadmisi maailmas? Selgitatage kolme näitega. Eurooplastele oli varauusaja lõpuks teada ligi 4/5 maakera pinnast. Tundsid 90% maailmamerest ja 60% maismaast. Maadeavastuste mõjul nihkus kaubanduse raskuspunkt vahemerelt läänemerelt atlandi ookeanile. Geograafiast sai kiiresti arenev teadus, zooloogia ja botaanika täienesid pidevalt uute andmetega. 4. Kuidas suhtusid eurooplased suurte maadeavastuste käigus avastatud kõrgkultuuridesse?
P+ Suured maadeavastuse. 1. Põhjused: 2. Uudishimu 3. Soov saada rikkusi 4. Tekkis vajadus idamaiste kaupade järele, kuid kaubateed olid türklaste ja araablaste käes, kes võtsid suurt vaheltkasu. 5. Oli vaja leida uus kaubatee Indiasse 6. Suured maadeavastused algasid Hispaaniast ja Portugalist sest: 7. Mõlemad olid mereriigid, mille elanikel olid pikaajalised meresõidu kogemused. 8. Avastusretkeks kõige sobilikum laevatüüp, karavell, arenes välja Portugalis. Selle laeva purjede ehitus oli selline, et sai sõita ka peaaegu vastutuult. 9. Lõppes reconquista Pürenee ps. Tagasivallutamine araablaste käest. Selle tõttu jäid paljud väikeaadlikud sissetulekuta. 10
Maadeavastused Christoph Kolumbus ja Marco Polo Koostaja: Marit Kadopa G2L Tallinn 2009 Sissejuhatus Sajandeid oli Euroopasse toodud idamaiseid kaupu: vürtse, pipart, kaneeli, luksuskaupu ja palju teisi kaupu. Idamaade kaubad veeti laevadega araabiamaadesse, sealt mööda maismaad Vahemere idarannikule ja siis üle mere Euroopasse. Vahemerelt toimetasid edasi kaupu jõukate Itaalia linnade kaupmehed. Ida pool tegelesid kauplemisega araabia kaupmehed. Nii käisid hinnalised kaubad enne Euroopasse jõudmist mitme kaupmehe käest läbi. Iga edasi müüja võttis vaheltkasu ja seetõttu muutusid idamaised kaubad Euroopasse jõudes väga kalliks. Neid inimesi, kes jõudsid idamaiseid kaupu osta nimetati piprakottideks. Keskaja lõpul vallutasid türklased kogu Vahemere idaranniku ja tegid kristlastele kauplemise raskemaks. See sundis ettevõtlike mehi otsima t...
"Suured Lootused" Arvustus Charles Dickensi romaan "Suured Lootused" räägib noorest orvust, Phillip Pirripist, keda kutsutakse Pip'ks. Peale kohtumist noore Estellaga saab Pip'i elu eesmärgiks saada härrasmeheks. Lugu, millest ei puudu vaev, mured ja tihti vastamata armastus, leiab siiski oma õnneliku lõpu, kui Pip'i ja Estella käest kinni hoidmisega pannakse teosele viimane punkt. Üldmulje romaanist oli väga hea, kuigi õnnelik lõpp mõjus veidi imelikult. Teos algas täielikust madalseisust, kust ta hakkas järjest tõusma Pip'i üllatusliku rikastumise ja linna kolimisega. Tõusev teema jätkus, kuniks mees, kes talle raha andis, naases. Seejärel hakkavad asjad allamäge minema ning mina ootasin, et enam nad väga kõrgele üles ei tõuse. Kuid jättes kõrvale isikliku eelistuse, andis see üdini positiivne noot teose lõpus ilmselt üldsuse silmis talle kõvasti väärtust juurde. Tegelased olid värvikad n...
Parksepa Keskkool KESKAJA SUURED MAADEAVASTAJAD Referaat Koostaja: Tauri Udras 7. klass Juhendaja: Liia Luik Parksepa 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Marco Polo 3. Vasco Da Gama 4. Christoph Kolumbus 5. Amerigo Vespucci 6. Fernão de Magalhães 7. Kokkuvõte 8. Lisa 9. Kasutatud kirjandus 2 Sissejuhatus Sajandeid oli Euroopasse toodud idamaiseid kaupu: vürtse, pipart, kaneeli, luksuskaupu ja palju teisi kaupu. Idamaade kaubad veeti laevadega araabiamaadesse, sealt mööda maismaad Vahemere idarannikule ja siis üle mere Euroopasse. Vahemerelt toimetasid edasi kaupu jõukate Itaalia linnade kaupmehed. Ida pool tegelesid kauplemisega araabia kaupmehed. Nii käisid hinnalised kaubad enne Euroopasse jõudmist mitme kaupmehe käest läbi. Iga edasi müüja võttis vaheltkasu ja seetõttu muutusid idama...
Parksepa Keskkool MAADEAVASTAJAD Jakko Viilo 7.kl. Juhendaja: L.Luik Parksepa 2009 Miks algasid suured maadeavastused? Aaastasadu oli Euroopasse toodud idamaiseid luksuskaupu, aga ka vürtse. Eriti kuulus oli vürtside poolest India. Eurooplaste ettekujutuste kohaselt olid Idamaad erakordselt rikkad. Seetõttu loodeti sinna omal käel kohalejõudmisel hankida ka suurel hulgal kulda. Euroopas oli puudus väärismetallidest. Üheks põhjuseks oli ka see, et Euroopa linnade tõusev kodanlus tundis vajadust uute turvalisemate mereteede järele
Suured Karujärved Ken Pähn KÜG 12.klass Kanada Karujärv ● Asub Kanadas ● Pindala 31 153 km2 ● Kaldajoone pikkus 2719m ● Maht 2240km3 ● Suurim sügavus 446m ● Keskmine sügavus 72m ● 186m kõrgusel merepinnast ● Valgla pindala 114 717 km2 ● Soolasus 0% Pindala ● Esimene Kanadas ● Kolmas Põhja-Ameerikas ● Kaheksas maailmas ● Voolab välja Suur Karujõgi, mis on Mackenzie lisajõgi ● Asub metsakasvu põhjapiiril http://mapper.acme.com/?ll=66,-121&z=12&t=H &marker0=66,-121,Suur%20Karuj%C3%A4rv Karujärv Tartumaal ● Nõo Vallas ● Aiamaa ja Kolgla külade lähedal ● Asub ürgorus ● Lähedal väike karujärv, minevikus ühised ● Kevadine veetõus on kuni 0,6m ● Pindala 15,9 ha ● Keskmine sügavus 2,6m ● S...
Ometi just armastus neid kõiki hukutas. Oleks ehk Laiosel olnud suurem armastus oma poja vastu, kui hirm ettekuulutuse ees, oleks võinud tragöödia sündimata jääda. J.W. Goethe "Noore Wertheri kannatused" Goethe on ühe oma tippteose kirjutanud kirjavormis. Noor Werther saadab kirju oma vennale Wilhelmile, kes teose vältel füüsilist kuju ei saa. Nõnda saab lugeja osa ühe noore mehe loost, kus on ilu, armastust ja kannatust. "Noore Wertheri kannatuste" suured teemad on loodus ja armastus. Armastus looduse vastu, armastus kättesaamatu naise vastu. Wertheri kannatused tulenevad ühepoolsest armastusest noore ilusa Lotte vastu, keda ta oma uues kodukohas tundma õpib. Lotta on juba kihlatud ja Werther saab sõbraks Lotta kallimaga. Kogu olukord kulmineerub väljakannatamatu piinaga noormehe hingele. Tahtmata kellelegi haiget teha, otsutab ta ise loobuda, võttes endalt elu. Ühe sümbolina on teoses kasutatud loodust
Läbi aegade on uudishimu tõmmanud inimesi kaugetele ja uuetele maadele, pidev tahtmine on olnud teada saada, mis toimub üle mere või mägede taga. Selline tahtmine oli ka Marco Polol, Christoph Kolumbusel, Vasco da Gamal, Amerigo Vespuccil ja veel paljudel teistel tuntud ja mittetuntud tegelastel. Põhjuseid oli mitu, kuid neist kõige suurem ja ka üldine kokkuvõttev põhjus oli Euroopa rahaliste ja materiaalsete vajaduste rahuldamine. Suured maadeavastused, millega avardati maailmapilti, toimusid teadaolevalt 5. sajandist kuni 15. sajandi teise pooleni. Kõigepeale kirjutaksin miks oli üldse maadeavastusi vaja. Euroopas olid metallivarud otsakorral, vaja oli täiendada kulla- ja hõbedavarusid. Kuna keskajal vermiti münte puhtast kullast ja hõbedast, siis oli see loomulik, et kunagi pidid ikka need metallivarud otsa saama seega võeti suured
INDIAANLASED KES ON INDIAANLASED? Indiaanlased on Ameerika põlisrahvad. Nimetuse said nad Kolumbuselt, kes arvas, et oli üle Atlandi ookeani purjetades jõudnud Indiasse. Indiaanlased kuuluvad mongoliidsesse rassi ja kõnelevad u. 1200 omavahel suuresti erinevat keelt. Indiaanlaste eellased rändasid Ameerikasse Aasiast üle Beringi väina viimase jääaja lõpus. Ameerika avastamise paiku (16 saj.) elas palju suguharusid ürgkogukondliku korra tasemel. Põhja-Ameerika metsades ja Lõuna-Ameerika lõunaosas elatuti kalastusest ja jahindusest, mujal oli peamine elatusala maaviljelus. Kesk-Ameerika ja Andides olid suhteliselt kõrge kultuuriga riigid: Mehhikos ja Guatemalas asteekide ja maajade, Peruus inkade riik. Seal kasvatati maisi, kartulit, tomatit, kõrvitsat, pipart ja tubakat, seega mitut tollases Euroopas tundmatud taime. Koduloomadena peeti koera ja Andides ka laamat. Ratast ega raha ei tuntud. Maajadel oli üsna kõrgesti arenenud matemaati...
Küsimused: 1. Mis oli kõige olulisemaks sündmuseks laevade puhul, mida kasutati maadeavastusteks? Tekkis võimalus pikaajaliste merereiside sooritamiseks. 2. Kui eristatavad olid 18. sajandiks sõja- ja kaubalaevad? 3. Millal hakkasid Euroopa meresõitjad kompassi kasutama? 4. Millised 15. sajandil kasutusele võetud seadeldised võimaldasid mõõta kiirust ja hinnata läbitud vahemaa pikkust? 5. Mis aastal purjetas Bartolomeu Diaz ümber Hea Lootuse Neeme? 6. Kolumbuse laevade nimed 7. Miks otsustas Kolumbus karavelli kasutada? 8. Millal nägi Kolumbus Bahama saartel maad? 9. Kolumbuse esimeselt reisilt kaasavõetud esi, mis muutus põhiliseks meremeeste magamisasemeks 10. Millal nägi Kolumbus Kariibi mere saart (San Salvador)? 11. Santa Maria peamine navigatsioonivahend 12. Millal maabus Giovanni Caboto Newfoundlandil? 13. Kui kaua kestis Vasco da Gama 1. ajalooline reis Indiasse? 14....
„Suured lootused“ Charles Dickens Inglise kirjandusklassiku romaan „Suured lootused“ on kahtlemata üks parim raamat, mida ma viimasel ajal lugenud olen. Kindlasti soovitan teost ka teistele. Raamat räägib orvu Pipi teekonnast džentelmeniks, sõprusest ning armastusest. Pip elab koos õe ja õe mehega. Poiss hakkab käima linnas missis Havishami juures, kes on pisut veider proua. Ta elab pimeduses, valgust tuppa ei lase ning seljas on räbaldunud pulmakleit ja toas kaetud pulmalaud ajast, mil pidanuks olema tema abielupäev. Missis Havishami juures kohtab Pip ka kena neidu Estellat, kellesse poiss ajapikku kõrvuni armub. Peagi tuleb noormehele pakkumine, et teda toetatakse rahaliselt ning kasvatatakse džentelmeniks. Pip ei saa sellisest võimalusest loobuda ning peagi sõidabki Londonisse. Mis mulle kohe alguses juba silma jäi, oli Pipi ja mister Joe sõprus. Nad olid väga läh...
LÄÄNE VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool IIÄ JUHTIMINE ADIDAS VS NIKE Situatsiooniülesanne Üliõpilane: Marko Aunapuu Õppejõud: Virve Transtok Mõdriku 2009 ADIDAS versus NIKE Situatsiooniülesanne 1960-ndatel ja 1970-ndate algus oli jooksjatel ainult üks sportjalatsi valik: Adidas. Saksa firma Adidas valmistas võistlussportlastele kergeid ja vastupidavaid jooksukingi. 1972.a.Montreali olümpiamängudel kandis Adidase varustust üle 82% individuaalsetest kergejõustiku medalivõitjatest. Adidase tugevaks küljeks olid katsetused uute materjalidega ja tehnoloogia alal, et muuta jalatseid veelgi kergemaks ja vastupidavamaks. Kingakülgede tugevdamisek...
kõikvõimas keiser, kes juhib nii riiki kui ka kirikut Inimese kujutamine Figuurid on saledad ja Toretsevad riided ei luba Näod on väikesed, aga Figuurid on asetatud ebaloomulikult pikaks aimata kehavorme suured silmad vaatavad tihedasse ritta ning näib, venitatud karmilt ja võidukalt nagu nad hõljuksid tühjuses Mosaiik Kalliskividena säravad Figuuride kuldne taust on Mosaiigid tahavad Kristust ja pühakuid
Kuna tänase loengu teemaks oli uurimisküsimus ("Mis on õnn?"), see algaski hea uurimisküsimuse definitsioonist. Kõigepealt toodi välja ebapädevad küsimused (mõned neist olid naljakad, näiteks "Miks pilved hauguvad?" või "Kas Malle armastab mind?") ja siis seletati, miks nad ei sobi uurimisküsimusteks. Kui õppejõud rääkis vastuse otsimise võimalustest uurimisküsimusele, ta palus meid vastata küsimusele "Mis on õnn?" oma isikliku intuitsiooni ja tunnetuse põhjal. See oli huvitav katse. Mina kirjutasin, et õnn on see, kui sinu unistus teostub. Teiste arvamused olid üsna ebatavalised, näiteks "Õnn on seisund, milles pole küsimusi". Pärast seda proovisime leida vastust üldtunnustatud autoriteetide poole pöördudes. Minu jaoks oli uus, et õnne komponendid Aristotelese järgi on «välised hüved» (kõrge päritolu, lapsed, sõbrad, raha, riigivõimu soosing), «kehaga seotud hüved» (tervis, ilus välimus), «hingega seotud hüved» ehk «loomutäiused» (rõõm...
kartul, mais, tomat, kakao jt. Halvemateks muutusteks võib pidada uute nakkushaiguste levikut (näiteks süüfilis, rõiged) ning vallutajate ja kolonistide vaenulikku suhtumist põlisrahvastesse, mis väljendus rüüstamisega, põliselanike orjastamise ja tapmisega, pühakodade ja kunstiteoste hävitamisega. Heaks näiteks siin kohal on Ameerika. Kuldesemed sulatati kangideks ja saadeti Euroopasse. Ristiusk suruti jõuga peale. Minu hinnangul polnud suured maadeavastused ei head ega halvad. Seda selle tõttu, et üheltpoolt küll suurenes eurooplaste maailmapilt, levisid uued põllukultuurid ja laienesid kaubateed, kuid teisalt tehti palju kahju teistele kultuuridele ja rahvastele (näiteks indiaanlased). Samuti suurenes ühiskondlik kihistumine ja orjastamine. Samas oleks see juhtunud nii või teisiti, sõltumata ajast ja annab ka praegu tugevalt tunda. Kokkuvõtteks võib öelda, et nagu igal asjal on omad head ja halvad jooned, siis ka suurte
Ajaloo taga on suured inimesed Maarja-Liisa Priido 11c Iga riigi ajalugu kätkeb endas nii halbu kui ka häid hetki. Igas riigis on keegi kõrgemal kohal ning võtab vastu otsuseid, mis mõjutavad selle riigi ajalugu. Nii on see ka Rooma riigi ajaloos ja arengus.Rooma juhtide ajaloo näitel võibki väita, et ajaloo taga on suured inimesed. Minu arvates oli Julius Caesar üks värvikamaid juhte Rooma ajaloos. Tema elulugu lugedes tuleb välja tema juhiloomus. Ta oli väga tark valitseja ning osav manipulaator. Edu algusaastatel ta hakkas käima rahvakoosolekutel, kus ta sulandus rahvaga ning kus rahvas õppis teda tundma. Geniaalse poliitikuna ei tunginud ta kohe esile, vaid suurendas oma võimu järk-järgul. Ta jagas vaestele leiba, toitu ja raha ning korraldas neile lõbustusi. Ta tegi kõik, et võita poolehoidu
Suured maadeavastused 15-17saj Põhjused: vajadus idamaiste vürtside järele india kaubad olid araablaste ja türklaste vahenduse tõttu väga kallid uudishimu ja seiklusjanu kullajanu Euroopas oli puudus väärismetallidest, idamaid kujutati ette aga väga rikastena Euroopa linnade tõusev kodanlus tundis vajadust uute turvalisemate mereteede järele müüdid pururikastest riikidest, mida mindi otsima ristiusu levitamine ja vajadus võidelda islamiga Eeldused: karavellide ilmumine uute navigatsioonivahendite kasutusele võtmine: kompassi täiustumine ja astrolaabi leiutamine (tähekõrgusmõõtja) Hispaanias ja Portugalis leidus piisavalt meresõidukogemusega meremehi Pürenee poolsaarel oli palju sõjakaid rüütleid (hidalgosid), kes olid valmis minema kaugetele merereisidele ristisõjad avardasid eurooplaste maailmapilti, valmistades neid teatud mõttes avastusteks ette veneetslase Marco Polo kirjutatud reisikirjeldused Mongooliast ja Hiin...
Helen Kauksi 11c Bartolomeu Dias Christoph Kolumbus Vasco da Gama Fernão de Magalhães Umbes 1450-29.05.1500 Portugali meresõitja ja maadeavastaja 1488 purjetas Hea Lootuse neeme Aafrika lõunatippu Tegi kindlaks meretee Indiasse Tema avastustega algas suurte maailmaavastuste ajastu. 1841.aastal saatis Dias ühe laeva kaptenina Diogo de Azambujat ekspeditsioonil Kullarannikule Õukonna rüütel ja kuninglike ladude järelvaataja Arvatakse ,et oli sõjalaeva tüürimees 1486.aasta määras Portugali kuningas Diasi salajase ekpeditsiooni juhiks. Algas 1487.a Lissabonist Tüürimehed aafriklased Kõigepealt purjetas Palmase neemest Kongo jõe suudmesse Nelja kuuga Kongoni Dias jättis aeglase laevastiku maha 6.jaanuaril suund lõuna poole 3.veebruaril 1488 maabus lahes Guinea laiuskaardilt eemaldutakse Aafrika rannikust Purjetas ümber Nõelaneeme Avastati ,et tee Indiasse on vaba Dias hakkab tagasi sõitma Tagasi teel 1488 aasta mais silmas Hea Loo...
Lisaks Euroopale teati põhja-Aafrika rannikut ja Lähis-Ida rannikut. Venemaast olid üpris hägused ettekujutused. 13. Sajandil oli Veneetsia kaupmees Marco Polo käinud Hiinas. Sellest kirjutati isegi raamat, aga see oli üpris fantaasiarikas. Maadeavastuste põhjuseid oli mitu: 1) Lähis-Idast tulid kõige kallimad kaubad. 2) Kaugelt tulnud kaubad olid väga kallid, sest vahendajaid oli palju. 3) Hakkasid levima jutud, et kusagil kaugel on suured rikkused. Retked tegid võimalikuks järgmised asjaolud: 1) Võeti kasutusele paremad laevad. 2) Hakati kasutama ka kompassi. 3) Tekkisid esimesed algelised maakaardid. Esimestena alustasid retkedega 15. Sajandil portugallased. Nad sõitsid piki Aafrika rannikut lootes, et see ei ulatuks kaugele ning siis nad tahtsis sõita ida suunas. Aafrika oli suur ja lõunatippu jõudmine võttis aastakümneid. Esimesena jõudis lõunatippu Diaz. Indiasse jäi
valitseja peab olema tugev, et riik oleks tugev, valitseda tuleb vahendeid valimata. · I.LOYOLA Baski päritolu Hispaania aadlik, kes oli jesuiitide ordu rajaja, põhieesmärk oli vastureformatsioon- võidelda paavsti võimu taastamise eest. · FELIPE II Hispaania kuningas, kelle eesmärk oli katoliku kiriku võimu taastamine (ta lasi ka ketsereid põletada), tagajärjeks olid aga Hispaania suured võlad. · GREGORIUS XIII Paavst, kes viis läbi kalendrireformi. · HENRIQUE MERESÕITJA Portugali prints (kuninga vend) ja meresõitude organiseerija. · VASCO DA GAMA Portugali meresõitja, kes jõudis 1498 Indiasse. · B.DIAZ Portugali meresõitja, kes 1486-1487 jõudis Aafrika lõunatippu, ta nimetas sealse neeme Tormide neemeks (Hea Lootuse neem). · C.KOLUMBUS Mees, kelle rahvust ja väljanägemist ei teata, avastas 1492
Õppematerjal 8. klassile Maailma suurimad kõrbed Autor: Tiiu Uibo Võhma Gümnaasium 2001 Maailma suurimad kõrbed Maakera suurim kõrb, hõlmab enamiku Põhja Sahara Aafrikat. Piirneb põhjas Atlase mäestiku ja Vahemerega, lõunas Saheliga, ulatub läänes Atlandi ookeanini, idas Punase mereni (Sahara idapiiriks loetakse ka Niiluse orgu). Suurim ulatus idast läände 5700, põhjast lõunasse 2000 km, pindala üle 8 mln. km2. Umbes 4/5 Saharast on 200500 m kõrgune ...
Suured maadeavastused- nende põhjused, eeldused, tulemused Suured maadeavastused olid geograafilised avastused, mis tehti eurooplaste poolt väljaspool Euroopat 15. sajandi algusest 17. sajandi alguseni. Selle perioodi kuulsaimad maadeavastajad on Bartolomeu Dias, Christoph Kolumbus, Vasco da Gama, Pedro Álvares Cabral, Giovanni Caboto, Abel Tasman, Willem Barents, Juan Ponce de León ja Fernão de Magalhães. Suurteks maadeavastusteks oli väga head tehnilised eeldused näiteks tänu renessansiajastu uuele tehnikale ja uutele ideedele, sealhulgas kartograafia, navigatsiooni ja laevaehituse arengule. Laevaehituses etendas kõige tähtsamat osa karaki ja seejärel karavelli leiutamine. Karavell on pika, kitsa kere ja kõrge ahtriga purjekas . Samuti olid Hispaanias ja Portugalis suurte meresõidukogemustega inimesed. Need laevad ühendasid traditsioonilisi euroopa ja araabia konstruktsioonielemente ning olid esimesed laevad, millega sai Atlandi ook...
Suured maadeavastused ja nende tagajärjed Maadeavastuste põhjused Eurooplastele tuntud kaubateed olid langenud araablaste ja türklaste kontrolli alla. Oluliseks sai alternatiivse meretee leidmine Indiasse ja Kagu-Aasiasse. Usuti, et need maad on muinasjutuliselt rikkad. Esimesed maadeavastajad Peamisteks maadeavastuste pioneerideks said Pürenee poolsaare elanikud. Poolsaarel hea geograafiline asend. Sealsetel elanikel pikaajalised meresõidu kogemused. Maadeavastusi toetav stabiilne ja tugev riigivõim. Legendid Arvati, et ekvaatori kohal läheb vesi keema või muutub siirupitaoliseks. Kardeti, et ekvaatori läheduses võib päike ka eurooplased mustanahalisteks põletada. Kardeti meremonstrumeid Õudusjutt magnetmägedest. Tolleaegne maailmakaart Esimesed maadeavastused...
Alates vanaajast kuni 15. sajandi II pooleni toimus maailmapildi avardumine ning geograafiliste teadmiste laienemine järk-järgult tänu vallutus-ja kaubaretkedele. Eurooplaste maailmapilt laienes ristisõdade ajal ja ka mongolitega võitlemise käigus. Märkimisväärsed avastusretked Aafrika lähistel, Indiasse, Skandinaaviasse, Islandile ja sealt edasi Gröönimaale olid kindlasti inspiratsiooniks varauusaja maadeavastajatele. Põhjuseid suurte maadeavastamise alguseks oli mitmeid. Üks põhjustest oli kindlasti vajadus väärismetallide järele. Euroopa riigid kulutasid hiigelsummasid sõjapidamisele ja ülemkiht ihkas idamaiseid kaupu nagu siid ja vürtsid. Kõige selle eest tasumiseks oli tarvis raha, mida kulla- ja hõbedanappuses puudu jäi. Raha oli maadeavastuste üks olulisemaid põhjuseid. Kaupmehed unistasid suurtest kasumitest, kuningad soovisid uusi maid ning rikkusi. Samuti oli Euroopa kohati üleasustatud ning lihtrahvas kanna...
Kaur Paulus 10D Kunstiliigid Kunsti suuri harusid nimetatakse kunstiliikideks. Vahel kunstiliigid põimuvad ja liituvad, näiteks teatrikunstis on näitekunst ühinenud kirjandusega ja lavakujunduse kaudu maalikunstiga, ooperietendusse kuulub lisaks veel muusika ja tants. Kunsti põhiharudeks on: Arhitektuur, Disain, Filmikunst, Kirjandus, Kujutav kunst, Moekunst, Muusika, Performance, Tantsukunst, Tarbekunst ja Teater mis jagunevad veel omakorda alaliikideks mina vaatlen lähemalt tarbekunsti ja kujutavat kunsti. Tarbekunst jaguneb 9-ks alaliigiks. · Klaasikunst-valmistatakse eri värvi ja kujuga klaasist kunstipäraseid esemeid. · Nahkehistöö-valmistatakse nahast kunstiteoseid või tarbeesemeid. Tüüpilised nahakunstiteosed on näiteks kotid, karbid, käevõrud, kaelaehted, kõrvarõngad, vööd ja raama...
Eluolu: Tulid kasutusele klaasaknad, hakati kasutama korralikke ahje ja korstnaid, kasutati kahvlit ja käterätikut, tulid käitumisõpikud, hakati kasutama käekella. Meeste mood oli uhkem kui naistel. Naised hakkasid kasutama dekolteed. Võeti kasutusele prillid, naised hakkasid juukseid blondeerima. Mida uut võrreldes keskajaga? Keskajal polnud klaasaknaid II SUURED MAADEAVASTUSED Eeldused (soodustavad tegurid): 1) Euroopas tunti kompassi 2) Euroopas oli valmis saanud uus laev karavell, millega oli võimalik kaugemale reisida 3) Euroopas oli meresõidu kogemustega ja sõitmishimulisi mehi Põhjused (miks?): 1) Euroopas oli puudus väärismetallidest, loodeti leida väärismetalli 2) Tundmatutes maades (Idamaades) toodeti suuri rikkusi 3) Idamaade kaubad olid araablaste vahenduse tõttu kallid Käik: Millal
LIHULA GÜMNAASIUM Kristi Malk SUURED MAADEAVASTUSED JA NENDE TAGAJÄRJED Referaat Juhendaja: Lili Ring Lihula 2015 Suured maadeavastused ja nende tagajärjed Alates vanaajast kuni 15.sajandi teise pooleni toimus maailmapildi avardumine ning geograafiliste teadmiste laiendamine järk-järgult tänu vallutus- ja kaubaretkedele. Märkimisväärsed avastusretked Aafrika lähistel, Indiasse, Skandinaaviasse, Islandile ja sealt edasi Gröönimaale olid kindlasti inspiratsiooniks varauusaja maadeavastajatele. Põhjuseid suurte maadeavastamiste alguseks oli mitmeid. Põhjusteks olid kindlasti vajadus
Maailma suured keeled ja minu emakeel Keeled kuuluvad eri keelkondadesse ja nad sarnanevad üksteisega. Igal inimesel on oma emakeel nagu ka minul. Reeglina on emakeel see, mida kõige paremini teatakse ja kõige enam kasutatakse, kuid on ka täiuslikult kakskeelseid inimesi, kes räägivad kahte keelt võrdselt hästi. Vähemalt pool maailma elanikkonnast on kaks- või mitmekeelne. Mu emakeel, eesti keel, pole mitte ainult ilus, vaid ka tubli. Nimelt on see üks väiksema kasutajaskonnaga riigikeeli maailmas, suudab aga siiski toimida kõigil ühiskonnaelu aladel. Eesti keelt räägib emakeelena 922 000 inimest Eestis ja 160 000 mujal, peamiselt Rootsis, Soomes, Saksamaal, USA-s, Kanadas ja Venemaal. Lisaks kõneleb eesti keelt veel umbes 168 000 inimest. Sellise kõnelejate arvuga on eesti keel maailma tuhandete keelte hulgas esimese kahesaja seas. Mõni vanem inimene teab rääkida, et eesti keel saavutas kunagi iludusvõis...
KÕIK ON INIMESED Referaat "Kollase viltpliiatsi ots võib olla mõne maailma algus." Karl Martin Sinijärv Kui kollase viltpliiatsi ots oleks millegi uue tundmatu algus, huvitav, kas kellegi pinalist või laualt leiaks veel mõne rõõmsavärvilise paberimäärija. Arvatavasti võiks usin otsija avastada mõne üksiku kas hoolsalt peidetult sahtlipõhjast või diivani tagant tolmurullide seast. Tavaline inimene pole kunagi tervitanud särasilmil vaimustudes midagi enneolematut ja uuenduslikku. Enamik teaduse,- kunsti- ja loomeinimesi on saanud oma liigagi kaua oodatud tunnustuse pärast surma. Oma eluajal on nad elanud viletsasti, isegi hullumeelset elu. Nende pliiatsite otstes olid tõesti uute maailmade algused. Näiteks kunstniku Vincent van Gogh kollase värviga kaetud pintsli otsas rippus ekspressionismi maailma algus. Füüsiku James Maxwelli pliiatsi otsas ootas elektromagnetvälja teooria maailma algus. Kumbki neist ei jõudnud oma edu ära ood...
Hortus Musicus renessansi kontsert Retsensioon Alex-Sander Puhm 10.b klass 20. veebruaril külastasin ansambel Hortus Musicuse kontserdit "Renessansi suured meistrid." Käisin seal kohal, sest olime koolis just renessanssi teema läbinud ning meil soovitati selle aja muusikat ka oma kõrvadega kuulamas käia. Kontsert toimus Väravatornis algusega 16:00. Hortus Musicus on Eesti Vanamuusikaansambel, mis on tegutsenud alates 1972. aastast Andres Mustoneni eestvedamisel. Mustonen ise mängib ansamblis viiulit, vioolat, plokkflööte ja krummhorne ning on ka ansambli kunstiline juht. Lisaks temale musitseerivad ansamblis
"Suured muutused ühiskonnas ja majanduses 18.-19. sajandil" Euroopas ja mujal maailmas püsis pikka aega keskaegne kultuur, enne kui see vaheldus uusajaga. Keskajal oli ühiskond, majanduslik seisund ja arusaamad maailmast erinevad, kui hilisematel aegadel. Ühiskond, kus elasid inimesed oli jagatud seisusteks ning kõik need inimesed olid selle tõttu ka erinevate õiguste, kohustuste ja majanduslike oludega. Seega olenes sinu tuleviku elu suurel määral sellest kuhu seisusesse sa parajasti sündisid. Kuid oli ka inimesi, kes sündisid kas madalasse seisusse ja hiljem olid tõusnud kõrgemasse seisusse, kuid ka inimesi kes olid jäänud samasse seisusesse, kuhu nad sündisid, aga elasid enda heale majanduslikule olukorrale sama jõukalt või isagi jõukamalt, kui kõrgema seisuse rahvas. Kuid jõudes uusaega, paranes inimeste seisuslik -ja õiguslik olukord. See sai alguse Ameerika iseseisvumisest aastal 1776 (4. juulil), kui uue föderaalse vabariigina...
Putukate, vetikate ja ainuraksete suured DNA genoomsed viirused Baculoviirused moodustavad suure viiruste sugukonna (teada üle 500 liigi). Neile kõigile on iseloomulikud suured tsirkulaarsed dsDNA genoomid, mis on virionis pakitud kepikesekujuline nukleokapsiid (lad. baculum – kepike, siit ka sugukonna nimetus). Baculoviirustele on iseloomulik nakatunud rakkudes spetsiifiliste inklusioonkehade moodustamine. Baculoviiruseid on kõige enam teada liblikalistel, kuid neid on leitud ka kahetiivalistel, ehmestiivalistel ja ka krevettidel. Baculoviirustel esineb kahte tüüpi virione: • Virionid, mis kujunevad pungumisel raku plasmamembraanist (BV-budded viruses)
Tarmo Dulinets TA2 Smart Client / Rich Client ja nende vahe. Väikesed ja keskmised rakendused. Suured rakendused Essee keskendub tänapäevaste Smart Client ja Rich Client rakenduste erinevustele ja sarnasustele ning väikeste, keskmiste ja suurte rakenduste võrdlusele. Essee eesmärk on tuua välja rakendustüüpide erinevused, kasutades selleks erinevaid materjale internetist. Smart Client tüüpi rakendus kasutab internetiühendust, mis loob võimaluse kasutaja lokaalsetel rakendustel arvutis suhelda serveripõhiste rakendustega üle veebi. See on
"vaatesuunas". Läätsteleskoobi kasutamise oluline piiraja on eri lainepikkustega valguskiirte erisugune murdumine läätses - nn värviaberratsioon. Kvaliteetse kujutise saamiseks tuleb objektiiv ehitada erinevate läätsede liitsüsteemina. Refraktori puudusteks on ka teleskoobitoru suur pikkus ning halb tasakaal: toru ülemises otsas asuva objektiivi kaal võib ulatuda sadade kilogrammideni. Kasvab ju läätse paksus koos läbimõõduga. Lisaks tingib pikk teleskoop vaatlustorni suured mõõtmed. Kõik see viib riista maksumuse mõttetult suureks ning kasutamise ebamugavaks ja seepärast ongi maailma suurim refraktor "ainult" ühemeetrise läbimõõduga (10 korda väiksem suurimast reflektorist!) ning valmistatud rohkem kui 100 aastat tagasi. Väikeste (kuni 20 cm) teleskoopide seas on refraktoreil siiski oma roll: planeetide visuaalsel vaatlemisel eelistab enamik amatöörastronoome neid reflektoreile.
KORDAMISKÜSIMUSED: BAROKK 1). Barokkajastu stiili üldiseloomustus. Sõna barokk tähendab kummaline,veider. Tuleb portugali keelest ja tähendab erakorraline pärl. 17.saj. ja 18.saj. olid Euroopa kuninga võimu ja suurte õukondade ajastu. Proffessionaalsed kunstnikud ja muusikud töötasid eelkõige õukondades. Barokkajastu kunst oli väljendusrikas, veidi liialdatud ja teatraalne. Barokkstiil saab alguse arhitektuurist ehk kujutatud kunstist. Järjest enam hakati huvituma muusikute tasest/meisterlikkusest. Barokkajastul tekib virtuooside kultus. Püüti inimest mõjutada emotsionaalselt. Barokk stiil tõi ka muusikasse palju uut. 2). Barokkmuusika uued jooned ja nähtused. Barokkajastul sai järjest enam õukonnamuusikute ülesanneteks esinemine külalistele, efektsed kondserdid kaubalinnade peakirikutes, muutsid võimalikuks demonstreerida linna jõukust ja hiilgust. Vokaalmuusikaga võrdsele kohale tõuseb ka instrumentaalmuusika. Muusikas hakkab esik...
Inimesel on suured unistused, ometi lendab ta nii madalalt. Mari-Liis Leinus, 11.c Igal inimesel peaks olema eesmärke, mille poole püüelda, ning et neid saavutada peaks inimene unistama. Unistama kõigest sellest, mida soovib saavutada. Unistamine on inimestel veres. Sellega kaasneb lootus paremale elule ja on see elu edasi viiv eesmärk, mille poole püüelda. Ent vahest on olulisim see, et paljudel unistustel on kombeks täituda ja sellepärast need nii tähtsad ja edasiviivad ongi. Juba väiksest peale lasevad lapsed oma fantaasial lennata ja unistavad saada kas printsesseiks või kosmonaudiks või veel kellekski kolmandaks. Alles lapsekingades olles ei mõistagi me tihtipeale, et nende unistuste täitumine on üsnagi võimatu. Sirgudes täiskasvanuks julgeme unistada üha vähem, sest saab selgeks, et paljud soovid ei täitugi kunagi ja targem on unistamisele m...
Tilsiti rahu 1807. Venemaa nõustus prant. vallutustega. Tsiviilkoodeks sätestas inimeste võrduse Seaduse ees, eraomanduse puutumatuse ja Kiriku lahutamise riigist. Napoleoni ajal võeti Tsiviilkoodeks, Katoliku usk kuulutati pran usuks, loodi Riiklik keskpank, soodustati tööstusev. Suured reformid tõid saksmaale päris- orjuse kaotamise, kodanikuõigused juutidele, tsiviilkoodeks, vandemeeste kohus, ilmalik abielu, riigivalitsus ja omavalituse ümber korraldus. Pran.oli liidetud belgia, illüüria, osa Itaaliast, Holland, loode-saksamaa. Liitlased- austria, Preisimaa, venemaa, taani Sõltumatud- inglismaa, rootsi, Portugal, türgi. Saksa liit- 41 saksa riiki, loodi viini kongressi otsusega. Püha liit- monarhide liit, revol. liikumise Mahasurumine- Nelja riigi liit- inglismaa, venemaa, austria, Preisimaa liit, mis lubas kaitsta relvaga viini uut poliitilist korraldust. Metternichi süsteem-eesmaräk oli seisusliku korra ja düna. Võimu säilita...
Nimeta pildil olevaid rakke ja nende ülesandeid Missugustest rakkudest moodustub pildil kujutatud elund? Kuidas nim. membraanitranspordi protsessi, mille abil sisenevad rakkudesse kapillaaridest suured molekulid? Iseloomusta joonisel olevat kudet (rakud, vaheaine, ülesanne) Näita noolega ja nimeta missugused biomolekulid on pildil oleva organelli koostises. Nmeta ka, mida pildil on kujutatud. Kas pildil on organell või inklusioon? Nimeta! Kirjelda tema talitlust. (kõigi kolme pildi kohta: ribosoom, lüsosoom, tsentriool) Nimeta joonisel olevad struktuurid, koed ja rakud Nimeta joonisel olevad struktuurid koed ja rakud Nimeta joonisel olevad struktuurid, koed ja rakud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
