Katarid olid 10.11. sajandil Lõuna-Prantsusmaal tekkinud ning katoliku kiriku poolt ketserlikuks kuulutatud usulise liikumise katarluse pooldajad. 13. sajandil tegutsenud kristlikud ketserid, kelle usundis on lisaks kristlusele leitud ka tugevat paganlikku, täpsemalt päikesekummardamise elementi. Väga oluline on katarite puhul Neitsi Maarja või ka lihtsalt Neitsi, Daami, Naise kultus, mida peetakse paganliku Emajumalapälvingu jäänukiks. Muuseas, enamik trubaduure olid usutunnistuselt katarid, seega on suurem osa keskaegsest armastusluulest tegelikult religioosne luule, kus laulikud avaldavad austust oma taevasele, ideaalsele daamile. Tugev on katareil dualistlik, gnostiline element. Maist keha põlatakse, hing on see, mis tegelikult austust väärib. Et aga katarid said suurepäraselt aru inimese liha nõrkusest, juhtus tihti, et tõsine "pühendumine" toimus alles surivoodil. Enne seda elati elu, mis kristlike mõõdupuude kohaselt, oli mõnevõrra kõlvatu
Katarismi sünnikohaks võib lugeda Languedoci maakonda Prantsusmaal 11. sajandil. Liikumise tippaeg oli 12. ja 13. sajandil. Nagu paljudele religioossetele liikumistele omane, oli ka kataritel mõtlemise- ja praktikakoole. Ühed olid dualistilised, teised gnostilised, mõned olid lähemal ortodoksile, samal ajal aga hoiduti vastu võtmast katolikuõpetusest. Kuigi dualistiline teoloogia oli kõige domineerivam, eksisteeris selles armastuse ja võimu kokkusobimatus. Katarid ei uskunud ühte kõikvõimsasse jumalasse, vaid kahte, kes mõlemad olid staatuselt samaväärsed. Nad uskusid, et füüsiline maailm on kuri ja Rex Mundi poolt loodud, kes ümbritses kõike, mis oli materiaalne, kaootiline ja võimukas. Teine jumal, keda nad kummardasid, oli kehatu: puhta hinge ja rüvetamata mateeria puhas hing või seaduspärasus. Ta oli armastuse-, rahu- ja korrajumal. Katarite järgi oli inimese elueesmärk Maal ületada mateeria piir, keelduda
KESKAJA KIRIK 1.Mõisted: paavst, katedraal e. toomkirik, misjonär, sakramendid (7), investituuritüli, Cannossas käik, kuuria, bulla, ketserid (hereesia), katarid, inkvisitsioon, simoonia 2. Millal ja kuidas moodustati paavstiriik? 3. Milles avaldus 9.-10.saj. katoliku kiriku langus? 4. Milles seisnesid Gregorius VII reformid? 5. Mis toimus aastal 1054? Mille poolest kaks kirikut erinesid? 1) paavst- roomakatoliku kiriku pea. katedraal e. toomkirik- peakirik (näiteks piiskopkonnas). misjonär- kristluse levitaja. sakramendid (7)- 1) ristimine, 2) usukinnitus, 3) armulaud, 4) pihtimine, 5) viimne võidmine, 6) kiriklik laulatus,
· Kloostrid linnades · Targad, haritud · Valge tuunika, must kapuutsiga mantel Pühakute kultus · Pühakute kultus o vaga elu, kannatused, märtrisurm o surelike kaitsjad o reliikviad o palverännakud Ketserid (Katarid) o albilased · Kõrgkeskajal levis Lääne-Euroopas ka usuvoole, mida katoliku kirik heaks ei kiitnud, vaid ketserlike väärõpetustena hukka mõistis · Katarid uskusid et maailma pole loonud Jumal üksinda, nagu õpetas katoliku kirik, vaid Jumal ja saatan koos · Katarid jagunesid täiuslikeks, kes olid kutsutud hingi päästma, ja usklikeks, kes pääsemise lootuses täiuslikke ülal pidasid. Katoliku kiriku võitlus ketseritega. Inkvisitsioon · Albilaste sõjad (1209-1229) · Ketserluse vastu võitlemiseks loodi XIII sajandi algul spetsiaalne kohus - inkvisitsioon
väiksemad vennad. Dominiiklaste ordu, rajaja Dominicuse järgi saanud nime. Nim ka jumala ustavateks koerteks. Paavst andis ordule õnnistuse 1216. aastal. Dominiiklaste peamine ül oli jutustada õige usu kaitseks ja neid teati jutlustajavendadena. Musta kuue järgi mustad vennad. Panid rõhku haridusele. Kõrgelt hinnatud kloostrikoolid. Ketserid: katoliku kirik ei kiitnud heaks ketserlikke väärõpetusi. Katarid pidasid katoliku kirikut saatana kätetööks. Nad uskusid, et maailma on loonud jumal ja saatan koos. Taevariik ja kõik vaimne on jumala looming, maine ilm ja materiaalne on saatana looming. Nad ei tunnistanud kristuse sündi inimesena. Nende eesmärk oli hingi katoliku kiriku ja saatana käest päästa. Jagunesid: täiuslikud, kes kutsutud hingi päästma, usklikud, kes täiuslikke ülal pidasid. Ketserluse vastu võitlemiseks loodi XIII saj algul spetsiaalne kohus-inkvisitsioon.
REFOTMATSIOON EHK USUPUHASTUS Eellugu · Kirikut ja paavstimõimu kritsiseerivad liikumised (nt katarid, hussiidid) · Paavstitüli (Rooma vs Avignon'i) · Tööjõupuudus, tehniline areng- kapitalism · Haridustaseme tõus · Rahvastiku vähenemine (katk) · Rahvusluse tõus Usupuhastus · Usupuhastuse algatas Martin Luther 1517.a. Saksamaal, Wittenbergis · Reformatsioon- ühiskondlik liikumine katoliku kiriku reformimiseks. · Kutsus kirikut tulema tagasi Piibli algsete tõdede juurde. · Piibli tõlkimine saksa keelde · Saksa kirjakeele kujunemine Martin Luther · MartinLuther 10
Varakristlikud märtrid (apostlid Peetrus ja Paulus), kiriku juhtkujud (püha Benedictus ja paavst Gregorius Suur), jutlustajad (keiser Constantinus). Kristuse ema neitsi Maarja e Jumalaema. Pühakuteks kuulutamine e kanoniseerimine paavsti poolt. Reliikvia- pühakutega seostuv ese (säilmed). Palverännakud pühakute matusepaikadesse ja reliikviate juurde kirikutesse. Reliikviaid müüdi ja osteti kuid ka varastati. Ketserid. Kiriku suhtes kriitilised õpetused- ketserlikud väärõpetused. Katarid (puhas) katoliku kirikut saatana kätetööks pidavad inimesed. Arvasid, et Jumal ja saatan lõid maailma koos. Inimese keha ja materiaalse lõi saatan, hinge Jumal. Katarid üritasid võimalikult vähe saatanaga kokku puutuda seksiga, hingede vangistamisega kehadesse. Katarite õpetus levis 12.saj Euroopas nt Toskaanas, Lombardias ja Flandrias, Lõuna-Prantsusmaal Provansis. Albi linn katarite vaated olid väga populaarsed nimetas sealsed katarid albilasteks.
Kloostrisse mindi, et: 1) Olla jumalale lähemal ja saada taevasse 2) Olid lapsest peale kloostrisse määratud 3) Mingi õnnetus, mille tagajärjel pettuti kõiges maises 4) Mindi otsima patukahetsust 5) Õnnetu armastus 6) Läksid inimesed, kes olid näinud ilmutust 7) Aadlike seas oli komme minna kloostrisse surema, see oli justkui vanadekodu. 5. Katarid ja albilased. (lk 178) Üks liikumine pidas katoliku kirikut otseselt saatana kätetööks. Selle seisukoha pooldajaid nimetati katariteks (saksa keele vahendusel tuleb kreeka keelsest sõnast ,,katharos" eestikeelne väljend ketser). Katarid uskusid erinevalt katoliku kiriku õpetusele, et maailma lõid Jumal ja saatan koos. Samuti ei tunnistanud nad, et Jeesus Kristus sündis inimesena, kuna see oleks tähendanud Jumala ilmumist saatana loodud kehasse. Nende arvates lõi saatan
Ilmalik võim ja vaimulik autoriteet: keisrivõim ja paavstlus Keskaja kirikuisade kaudu, ametisse ja Kristuse seega ning piiskop Paavstide maisest inimesed milleks määranud tõstnud Rooma Valitsejatetedateosed. võim riigist. varakeskajal eestikeelne järglase Suure arust Konstantinoopoli piiskopi Rooma elanikud poliitiliste valitsejatega.Frangi autoriteedi ehk alad. autoriteetse 1077 pidi keskaegse vahel, sest vaimuliku ketserlike ilmaliku pooldajaid hierarhiat maailma käest populaarsed tulemusel erinevaid ajutise Saksa-Rooma piiskopkonna Otsustav keiser võimu olid: pühitsemine. asemikud paavstlusele ta oli hakkasid religioosset germaanlaste vastu. autoriteeti nimetus valitsusaeg ...
Ta suutis muuta paavstivõimu kõrgemaks ilmalikust võimust. Innocentius alustas ristisõdasid Baltimaadesse. Järgmistel paavstidel ei õnnestunud kättevõidetud võimupiire hoida. Aquino Thomas Teoloog ja Pariisi ülikooli õppejõud, kes kuulutati pühakuks. Kuulus dominiiklaste ordusse. Tema arvates pidi usutõdedest arusaamiseni viima ilmutuse ja mõistuse koostöö. Ketserid inimesed, kelle usulised tõekspidamised erinesid katolikust kirikust. Tuntuim ketserite liikumine oli katarid Prantsusmaal. Inkvisitsioon kohtupidamine ketserite üle eesmärgiga neid ümber veenda ja vajadusel karistada. Inkvisitsioonikohtus pidasid kohtunikud rahvale jutluse, milles kutsusid üles oma patte tunnistama ja ketserlusest loobuma. Need, kes ise olid nõus sellest loobuma, said kergema karistuse. Oma vaadetele kindlaks jäänud ketserid said karmima karistuse. Neid piinati ketserluse ülestunnistamiseks. Mõnikord oli karistuseks ka surmanuhtlus.
Reformatsioon- usuline, majanduslik ja poliitiline nähtus Paljudele inimestele oli väljakujunenud kiriku- ja paavstivõim ning nende omakasupüüdlikud võtted vastumeelseks muutunud. Nii kujunesid läbi keskaja mitmed erinevad liikumised, kõigil oma arusaam ja tõlgendus kristlusest ning piiblist: paulikiaanid, bogomiilid, katarid, valdeslased, lollardid, hussiidid ja mitmed teised. Eesmärk oli kõikidel liikumistel sama- levitada oma ideid rahva seas ning läbi viia reformatsioon. Küll aga olid motiivid tihtipeale erinevad. Kuna reformatsiooni motiivid jagunesid põhiliselt usulisteks, majanduslikeks ja poliitilisteks ning reformatsioon ise ka mõjutas neid valdkondi, siis saab reformatsiooni ennast seetõttu ka nimetada usuliseks, majanduslikuks ning poliitiliseks nähtuseks. Miks aga saab reformatsiooni
Neis nähti surelike kaitsjaid ja eestkostjaid, lootes, et nad aitavad pääseda taevariiki. Nt Kristuse ema neitsi Maarja e Jumalaema. Pühakuks kuulutamine kanoniseerimine. Pühakutega seostuvad esemed reliikviad. Nende ja pühakute matmispaikadesse tehti palverännakuid. Levis ka usuvoole, mida ei kiidetud heaks ja kirik ketserlike väärõpetustena hukka mõistis. Üks liikumine pidas kirikut saatana kätetööks, selle pooldajad olid katarid. Nad uskusid, et Jumal ja saatan lõid maailma, ei tunnistanud Kristuse sündimist inimesena. Nende eesmärk oli päästa hingi katoliku kiriku ja saatana käest. Jagunesid täiuslikeks e kes kutsuti hingi päästma ja usklikeks, kes täiuslikke lootuses pääseda ülal peetsid. Albi linnas oli nad popid, seal nim neid albilasteks. Katoliku kirik võitles albilaste vastu albilaste sõdadega, kuid sai lüüa. Ketserluse vastu võitlemiseks loodi inkvisitsioon e spetsiaalne kohus.
Toomkirik piiskopkonna keskus 3. Misjonär ristiusu levitaja 4. Sakramendid pühad toimingud 5. Investituuritüli paavsti ja keisrivaheline tüli 6. Canossas käik keiser Heinrich IV pidi paavstilt andeks paluma.. see kinnitas et paavsti võim on suurem (alandav andekspalumine) 7. Kuuria paavsti õukond 8. Bulla paavsti ametlik seisukohavõtt 9. Ketserid (hereesia) need kes ei usu katoliku kirikusse 10. Katarid liikumine, mis pidas katoliku kirikut otseselt saatana kätetööks 11. Inkvisitatsioon ketserluse vastu loodud spetsiaalne kohus 12. Simoonia kiriklike ametite müüdavus (NB! Oli üheks põhjuseks kirikuvõimu langemisele) · 1054. aastal saatis paavst oma mõjuvõimsa saadiku Konstantinoopolisse vaidlusküsimusi lahendama katolik kirik läheb kaheks 1) Rooma Katrolik kirik ja 2) Kreeka katolik usk(õigeusk).
3. Misjonär – ristiusu levitaja 4. Sakramendid – pühad toimingud 5. Investituuritüli – paavsti ja keisrivaheline tüli 6. Canossas käik – keiser Heinrich IV pidi paavstilt andeks paluma.. see kinnitas et paavsti võim on suurem (alandav andekspalumine) 7. Kuuria – paavsti õukond 8. Bulla – paavsti ametlik seisukohavõtt 9. Ketserid (hereesia) – need kes ei usu katoliku kirikusse 10. Katarid – liikumine, mis pidas katoliku kirikut otseselt saatana kätetööks 11. Inkvisitatsioon – ketserluse vastu loodud spetsiaalne kohus 12. Simoonia – kiriklike ametite müüdavus (NB! Oli üheks põhjuseks kirikuvõimu langemisele) • 1054. aastal saatis paavst oma mõjuvõimsa saadiku Konstantinoopolisse vaidlusküsimusi lahendama – katolik kirik läheb kaheks 1) Rooma Katrolik kirik ja 2) Kreeka katolik usk(õigeusk).
Vaen Rooma paavsi ja Konstantinoopoli patriarhi vahel. 1054. saatis paavst oma saadiku vaidlusküsimusi lahendama, kuid mindi hoopis tülli, millest algas suur kirikulõhe. Ketserid Uskusid, et maailma lõi Jumal ja saatan koos. Taevariigi ja kõik vaimse koos hingega lõi Jumal; maise ilma ja kõik materiaalse, kaasa arvatud inimese keha lõi saatan. Inimese hing satub sündides keha ehk teisisõnu saatana vangistusse ja püüdleb sealt välja taevariiki. Katarid hoidusid kõigest materiaalsest k.a. suguelust, lihast. Mõned keeldusid sünnitamast. Ketserluse vastu võitlemiseks loodi spetsiaalne kohus- inkvisitsioon. Inkvisitsiooni ülesanne oli ketserlus välja uurida, juurida, vajadus karistada. Ülevaade Must surm aastatel 1347-1349. Talurahvas mässas Prantsusmaal 1358. ja Inglismaal 1381. aastal, siis tapeti Wat Tyler, talupoegade juht. Saja-aastane sõda kestis 1337-1453. Edward III oli võimalus pärida
Usume keskaega Mõisted Paavst Roomakatoliku kiriku pea Apostel Kristuse jünger, keda Jeesuke läkitas usku levitama. Kristuse asemik maa peal. Kirikukümnis Karl Suure tehtud nõue, et kümnendik kõigist sissetulekutest tuleb annetada kirikule. See tagas keskajal kirikutele püsiva sissetuleku. Katedraal toom- ehk peakirik; piiskopkonna keskus; ld cathedra tool, piiskopi jutlustamistool. Visitatsioon Piiskopi külaskäik kohalikesse kirikutesse ja kloostritesse, et kontrollida vaimulike tegevust. Eremiit erak, osad mungad ja nunnad elasid üksi eremiitidena. Misjon ristiusu ulatuslik levitamine paganlikes maades (ld missio saatmine, lähetus). Karolingide renessanss Karl Suure ja tema poegade ajal. Karl ei tahtnud mitte ainult Rooma keisririiki taastada, vaid ka muistset Rooma kultuuri. Poliitiline ja kultuuriline taassünd kuulusid tema silmis ühte. Ta kutsus oma õukonda õpetlasi ja arutles nendega Rooma kultuurist ja p...
(Hattenhauer, 2004). Nõiasüüdistuste taga oli aga tavaliselt inimlik kadedus keegi rikastus ning teine vaesus. Tuli ringi lasta vaid kuulujutt näiteks kellegi libahundiks käimisest ning peagi sai sellest üldlevinud ,,teadmine", mille põhjal võis nõiaprotsess alata (Hattenhauer, 2004. Saard, 2005). Mis oli ka võõras kõrgetele vaimulikele olid usuliikumised, mis ei järginud kristlikke dogmasid ja põhipunkte. Näiteks katarid Lõuna-Prantsusmaal või siis Lyoni kaupmehe Waldesi järgijad valdeslased, kes apostellike rändjutlustajatena jagasid teistele valdeslaste põhimõtet vaesusest ning Kristuse järgimisest. Sellised liikumised aga kuulutati ketserluseks ketserlus tähendas inkvisitsiooniprotsessi ja see ei säästnud ka talupoegi. (Andresen, Martin Ritter, 1995). Näiteks aastal 1300 paiku tuli talupoegadel karta rohkem tuleriitu, mis oli mõeldud kataritele kui
Asutati 13.sajandil võitluseks kataritega.(Lõuna-Prantsusmaal levinud ketserliku liikumisega).Investituuritüli-saksa- Rooma keisrite ja Rooma paavstide vaheline võimuvõitlus kirikuametnike,eriti piiskoppide määramise õiguse pärast.Tuntumad vastased olid paavst Gregorius VII ja keiser Heinrich IV.Katoliku kirik-lääne-Euroopa ristiusu kirik keskajal. Keskus Roomas,kirikupea Rooma paavst.Ketser-kiriku ametlikust õpetusest kõrvalekalduv isik.Näiteks katarid Lõuna-Prantsusmaal,kelle nimest tulebki sõna-ketser.Kirikuvanne-karistus,mis tähendab kogudusest väljaheitmist.Pühak-ristiusu kiriku poolt pühaks kuulutatud isik, kes paistis silma erilise vagadusega,omas teeneid ristiusu ees või suri märtrina.Lapsi ristitakse pühaku nimega,paljudel tegevusaladel,linnadel,maadel,kirikutel jne on oma kaitsepühak.Iirimaa-Püha Patrick, Eesti-Maarja,kaubandus-Püha Nikolaus(ka jõuluvana
Põhjuseid oli veel palju teisigi, kuid ainuüksi nendest piisas reformatsiooni algatamiseks. Reformatsiooni eelkäijaks oli ketserlus-usulised õpetused, mis kaldusid kõrvale ametliku kiriku põhiseisukohtadest või üksikutest dogmadest. Läbi keskaja eksisteerisid mitmed kiriku organisatsiooni ja paavstivõimu suhtes kriitilised liikumised, mis kutsusid tagasi pöörduma algkristluse vaimu juurde paulikaanid, bogomiilid, katarid, lollardid, hussiidid jne. Katoliku kirik mõistis need liikumised harilikult ketserlusena hukka, kuid mõnedest said pärast mõningat modifikatsiooni ka katoliikluse uued tugitalad, näiteks kerjusmungaordudest dominiiklased, frantsisklased jt. Kaheks tähtsamaks reformatsiooni eelkäijaks peetakse Jan Husi ja John Wycliffe'i. Jan Hus oli Tsehhi radikaalne usujuht, kes kritiseeris katoliku kirikut ja saavutas suure populaarsuse lihtrahva seas. 1415. a
dom olid kõrgelt haritud aga frants mitte- ei pidanud olema tark vaid aus ja siiras. 3. Millega oli põhjendatatv ning kuidas avaldus pühakute kultus? Pühakutes nähti surelike kaitsjat ja eestkostjat nii maises elus kui ka pärast surma, mil võis loota et nad aitavad pääseda taevariiki. Otsiti reliikviaid ja korraldati plaverännakuid. Reliikviaid arvati kandat jumalikku väge. 4. Miks leidis katarite liikumine katoliku kiriku hukkamõistu? Kes oli ketser? · Sest katarid pidasid katoliku kirikut otseselt saatana kätetööks. Nad uskusid, et maailma on loonud Jumal ja saatan koos . Katoliku kirik kuulus materiaalsesse sfääri ja oli saatana kätetöö. · Ketser oli katarite liikumise pooldaja, kutsus üles korda muutma. (kandusid ülisest ideloogiast kõrvale) Ülikoolid ja teadus 1. Kuidas oli korraldatud hariduselu linnas? Millist rolli mängis seejuures kirik?
vaid ketserlike väärõpetustena hunna mõistis. Need õpetused olid kiriku suhtes kriitilised , paljud panid pahaks kiriku rikkust ja sekkumist ilmaliku võimu valdkonda. Üks liikumine pidas kataoliku pooldajaid saatana kätetööks, seda poodlajaid nim katariteks. Nad usukusid et maailma on loonud jumal ja saatan koos. Taevariik ja vkõik vaimne, ka inimese hing on jumala looming. Maise ilma ja kõik materiaalse, ka inimese keha lõi saatan. Katarid ei tunnistanud jumala sündimist inimesena. Katarite kiriku eesmärk oli hingi kataoliku kiriku ja saatana käest päästa. Katarid jagunesid täiuslikeks, kes olid kutsutud hingi päästma ja usklikeks kes pääsemise lootuses täiuslikke ülal pidasid. Ketserluse vastu võitlemiseks loodi XIII saj algul spetsiaalne kohus-inkvisitsioon. Kohtupidamine anti peamiselt dominikaani munkade kätte, kuid paavst kontrollis nende tegevust
a ordu reeglid. Nad idealiseerisid kasinust ja soovisid kuulutada jumalasõna lihtrahva seas, nii nagu Jeesus seda teinud oli. Dominiiklaste ordu( tuntud ka Jumala ustavad koerad või mustad vennad) peamine ülesanne oli jutlustada õige usu kaitseks(neid teati jutlustajavendadena). Nad panid suurt rõhku haridusele. Katarite usuvool ei kiidetud heaks katoliku kiriku poolt. Nad arvasid, et see on ketserlik väärõpetus, mille kohaselt uskusid katarid, et katoliku kirik on otseselt saatana kätetöö ja, et maailma pole loonud Jumal üksi vaid koos saatanaga. Ketserluse vastu võitlemiseks loodi XIII saj. algul spetsiaalne kohus- inkvisitsioon. Nende ülesanne oli ketserid välja selgitada, nad võimaluse korral õigele teele tagasi tuua, aga kui see ei õnnestunud, siis karistada. Ülikoolid ja Teadus Varakeskajal olid hariduskeskusteks kloostrid. Haridus oli vaimulik: peatähelepanu pöörati
14. Katoliku kirik ja paavstivõim kõrgkeskajal. Kreeka katoliku kiriku ja Roomakatoliku kiriku vahel tekkis vastuolu, sest kombestik erines , mõlemad soovisid laiendada oma võimu Euroopas. Mitra-vaimuliku võimu sümbol, Tiaara-ilmaliku võimu sümbol. Gregorius VII otsustas alustada laiaulatuslikke reforme, ta tahtis vabastada kirikut ilmaliku võimu alt, tahtis vähendada vaimulike ilmalikke huvisid, ja tugevdada paavsti vaimulikku võimu Euroopas. Wormsi konkraat oli kompromiss ilmaliku ja vaimulik võimu vahel, sest piiskopid ja abtid pidid valima vaimulikkonnad kiriku õiguses kehtestatud korra alusel ja vaimuliku võimu ametitunnused andis neile paavst või piiskop. Katarid-inimesed, kes eitasid katoliku kiriku hierarhiat ja taunisid katoliku kiriku vaimulike, lõtvu elukombeid. 15. Hiliskeskaegne kirik ja paavstlus. Benediktlased.- loodi 15 saj. Rajajaks oli Benedictus, iseloomulikuks riietuseks oli must kuub, nende elu jagunes töö ja pal...
Investituuritüli paavst keelas Saksa-Rooma keisril vaimulikele ametitunnuseid jagada; Heinrich IV võttis seda võimu piiramisena 1076 keeldus paavstivõimule allumast; patukahetsejana säilitas oma trooni, sest saksa ülikud olid paavsti poolel Wormsi konkordaat 1122 Heinrich V & Calixtus II (ilmalik ja vaimulik investituur eraldati kindlate piiridega) Ketserid katarid, teadsid usust ja et see on õige, aga pöördusid ikkagi vastu; paganad olid lihtsalt mitte ristitud Inkvisitsioonikohus ketserite karistamine, paavst kontrollis Gregorius IX Clemens V Bordeux'st paavstiks Avignoni paavstide aeg `vangipõli' 1305-1378 Rooma paavst Urbanus VI ja Avignoni paavst Clemens VII suur skisma e kirikulõhe 1378 1409 Kirikukogud: Konstanz 1417 valiti paavstiks Martinus V kirikulõhe oli lõppenud Ordud: Benediktiinid al
12. saj-l tekkisid juutide tagakiusamise lained, enamasti seoses Ristisõdadega. Juutide tagakiusamisega haakus ka ketserite tagakiusamine. Ketserite liikumisi oli kahesuguseid: 1) vastuseis katoliku kiriku ilmalikustamisele ja rikkusele, propageeriti lihtsust, otseselt kirikut ei kritiseeritud; 2) kritiseeriti katoliku kirikut. Suurimaks ketserlikuks liikumiseks sai katarite liikumine, kelle sõnumiks sai absoluutne dualism, mille eeskujuks oli zoroastrism, samuti ei tunnistatud VT-d. Katarid jagunesid kaheks: 1) täiuslikud, kes üritasid elada askeetlikku elu, 2) usklikud, kes pidasid ülal täiuslikke. Iga uue inimese sündi peeti saatana võiduks. Katoliku kiriku eesmärk oli jätta mitte hingi saatanale e kataritele. Katoliku kirik toetud eeskätt ilmaliku kiriku vastu, nt ristisõda albilaste vastu. 1209 vallandati Innocentius III poolt Lõuna-Prantsusmaa ketserite pesa vastu. Need sõjaretked tõid kaasa suuri rüüstamisi
Euroopa kesk- ja varauusaeg Keskaja alguseks peetakse tavaliselt Ida-Rooma kokkuvarisemist aastal 476, mil germaanlased vallutasid need alad. Keskaja lõpuks pakutakse erinevaid daatumeid: 1453. a. - Konstantinoopoli vallutamine/1492. a. - Ameerika avastamine Kolumbuse poolt/ 1517. a. - usupuhastus. 5.saj. Lõpul tungisid frangid Clodovechi juhtimisel Galliasse ja tõrjusid läänegoodid Hispaaniasse. Nad võtsid üle risitusu ja ühinesid katoliku kirikuga. Roomlased nägid neis liitlasti germaanlaste vastu, kes pooldasid ariaanlust. 6-7. saj. Kuningavõim nõrgenes ja peale kuninga surma pidid pojad riigi omavahel ära jaotama, see ebaõnnestus ja toimusid vennatapusõjad. Aja jooksul kujunesid välja suured iseseisvad piiskonnad, kus valitsesid kuninga kojaülemad majordoomused. 560. aastatel vallutasid Itaalia langobardid, kes võtsid üle ristiusu ariaanlikul kujul, kuid olid muus osas Roomast vähe mõjutatud. Suhte...
b. Reliikviad pühakutega seotud esemed: · Kristuse ristipuu tükid, pühakute kehalikud jäänused. · Omavad jumalikke väge. · Tähtsamaid hoiti kirikus või kloostris. · Palverännakud pühakute matusepaikadesse ja tähtsamate reliikviate juurde. · Reliikviaid osteti ja müüdi, vahel ka rööviti või varastati. 3. Ketserid ja kiriku võitlus nendega a. Ketserlus usuvoolud, mida katoliku kirik väärõpetustena hukka mõistis. b. Katarid: · Uskusid, et maailma lõid koos Jumal ja Saatan. · Ei tunnistanud Jeesus Kristuse sündimist inimesena. · Katoliku kirik olevat Saatana kätetöö. · Eesmärgiks inimhingi katoliku kiriku ja Saatana käest päästa. · Katarite õpetus levis XII sajandil Euroopa linnastunud piirkondades Itaalias, Prantsusmaal, Flandrias. c. Katoliku kiriku võitlus ketserlusega: · Ketserlus õõnestas kiriku autoriteeti.
Tulemusena lõhenes Rooma katoliku kirik. Kõrvale tekib protestantlik kirik. Keskaja lõpuga väheneb ka kiriku roll ühiskonnelu üle. Ketser teisitimõtleja; inimene, kelle usuline tõekspidamine ei ühtinud katoliku kiriku üldtunnustatud õpetusega. Nende liikumine tekkis koos ristiusu kiriku tekkega ning neid on läbi aegade jälitatud. Nende karistamine muutus aktuaalseks 12.-13. sajandil, mil tekkis mitu uut liikumist. Kõige tuntum on katarite liikumine, kus katarid eitasid kogu katoliku kiriku hierarhiat ja taunisid katolike vaimulike lõtvu kombeid. Inkvisitsioon - katoliku vaimulike kohtupidamine ketserite üle eesmärgiga neid ümber veenda ja vajadusel karistada. Teooria lõi juba Augustinus 4.-5. sajandil, kes leidis, et kirik on kohustatud ketsereid õigete tõekspidamiste juurde tagasi tooma. 13. sajandil kujunes välja ka inkvisitsioonikohus, mille liikmed pidasid rahvale jutliseid, milles kutsuti patte üles tunnistama ja ketserlusest loobuma.
Ketserluse massiliikumist soodustas ühiskondlik rahulolematus, vaja otsida viise parandusteks. 29 Kui vääritu preester jagab sakramenti, on see siis kehtiv? · Omab juriidilist volitust. · Ei vasta ideaalile, on vääritu. Ketseritl polnud kindlat õpetust (kataritel oli), palju eri vaateid eri rühmadel. Saavutada õndsust taevariigis, mure pole sotsiaalsekorra parandamine vaid inimkonna päästmine või vähemalt enda. Katarid (al 12. saj keskpaigast) oli korraldusega sekt, oma hierarhia (piiskopid, sinodid), kreeka k. puhtad, saksa k. ketser. Maniteism (olid kataritele eeskujuks), dualism maailmas kaks alget, Headus ja Kurjus, mis on võitluses. Eesmärk vabastada vaim lihakütkest. Katarite eri rühmi nim keskuste või juhtide järgi, nt albilased on Lõuna Prantsumaa katarid. Seal ka juhtivaid aadlikkeistisõdades albilaste vatu katarlus enam vähem likvideeriti.
1. Mis on õigusajalugu, tema koht õigusteaduse süsteemis? Õigusajalugu on teadus, mis uurib, kuidas õigus on kujunenud ja miks see muutub. Õigusteaduse haru, mis tegeleb möödaniku õiguse uurimisega, erinevate õiguskordade kujunemisprotsessi analüüsimisega. Uurimise objektiks on õiguse olemine, muutumine ja toimimine minevikus. Õigusajalugu võib pidada nii ajaloo kui ka õiguse osaks. Õiguslike institutsioonide ajalugu on lähedane sotsiaalajaloole, aga on ka riigikorra (põhikorra) ajalugu. See on tihedalt seotud tsivilisatsiooni arenguga ja asetub laiemasse sotsiaalajaloo konteksti. Mida uurib õigusajalugu? Möödaniku õigust Erinevate õiguskordade kujunemise protsessi Minevikus kehtinud norme Arusaamu väärtustest Õigustegelikkust 2. Erinevate lähenemiste võimalus õigusajaloo uurimisel ja õpetamisel, õigusajaloo periodiseeringute erinevad alused. Universaalne ja partikulaarne õigus...
Kirik Ristiusu saamine Rooma riigiusuks. Ristiusu saamine Rooma riigiusuks sai alguse 313.aastal, kui keiser Constantinus Suur andris läbi Milano edikti kristlastele tegutsemisvabaduse. 430.aastal keelati impeeriumi idaosas templites paganlikud ohverdamised ja nende ebausuline petteusk ning 342.aastal laienes see edikt kogu impeeriumile. 346.aastal keelati avalikud ohverdamised ning kriminaliseeriti paganlike pühade tähistamine. Paavsti primaat - paavsti võim kiriku ja ilmaliku maailma üle. Esialgu oli Rooma piiskop teiste piiskoppidega võrdne. Alates 325 oli ta Lääne-Rooma patriarh (ülejäänd 3 patriarhaati olid idas). 389-nendail Theodosius Suur tunnustab Rooma piiskoppi kiriku kõrgeima autoriteedina (oluline paavsti ja Peetruse sarnasus). Paavst Leo I (440-461) on primaadi alusepanija. 445 Lääne-Rooma keiser tunnistab, et paavst on kiriku juht. Alates 451 Chalkedoni kirikukogu vaidlused Konstantinoopoliga, kes ei tunnista paavsti ül...
Percevali ema üritas teda rüütlikultuurist eemale hoida. Galaad leiab lõpuks tavaliselt graali. Saksa keeles leidis selle Barcipal, tegu oli n-ö külluse kiviga. Ümarlauarüütlite motiivid levisid vappide jms peal väga arvukalt. Lüürikas olid tähtsad trubaduurid. See tuli algul sõnast ,,trobare" leidma. Trubaduuride luule levis Lõuna-Prantsusmaal ja Hispaanias. Seal levis katarite sektantlik usuvool. Osad arvavad, et trubaduurid olid katarid. Samas tekkis seal eriti rafineeritud ja kõrge kultuur, erilised peensused ja käitumiskoodid õukonnas ja rüütlikultuuris. Luulevõistlused olid au sees. Samuti kujunes uus armastuse kontseptsioon. Rüütliromaanides oli armastusel tähtis koht, seigeldi armastatud naise nimel. Haripunkti jõudis see trubaduuride luules. Senjöörilossid olid tol ajal väga maskuliinsed. Vasallid elasid tihti ise senjööri lossis. Senjööri kohus oli vasallide poegi välja koolitada
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 – 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
