Kutsevalik millega arvestada? 8. klassi klassijuhatajatund Olles 8. klassi õpilane, on sul just õige aeg hakata mõtlema selle peale, mida teed pärast 9. klassi lõpetamist. Valikuid on palju: jätkata gümnaasiumis ja astuda ülikooli lõpetada gümnaasium ja valida sobiv kutsekool astuda kohe pärast põhikooli kutsekooli Et saada hea töökoht, on tarvis ennast harida! Kuigi Eestis on tööpuudus, leidub ometi erialasid, kus napib tööjõudu, kuna puudub kvalifitseeritud tööliskond. Tänapäeva ühiskonna märksõnaks on elukestev õpe (pidev enesetäiendus). Ka omandatud erialal töötades tuleb end pidevalt täiendada. Millest lähtuda kutsevalikul? Valitud töö peab meeldima (lähtu oma huvialadest, hobidest jne). Valitud kutse peab olema jõukohane nii vaimselt kui ka füüsiliselt. Hea oleks enne kutsevalikut n.-ö. lahtiste silmadega tööturul ringi käia ning uurida, milliste ametimeeste nappus kõ...
2 12.03.13 Õppeasutused Algkoolid2 Põhikoolid 15 Gümnaasiumid 60 Täiskasvanute gümnaasiumid3 Kutsekoolid15 Ülikoolid 3 Rakenduskõrgkoolid 9 3 12.03.13 Kohad Tasulised Tasuta Algkoolid 2 0 Põhikoolid 6 9 Gümnaasiumid 9 51 Täiskasvanute 0 3 gümnaasiumid Kutsekoolid 3 12 Ülikoolid 3 3 Rakenduskõrgkoolid 9 9 4 12.03.13 Graafik 60 51 50 40 30 20 12 9 9 9 9 10 6 2 3 3 3 3 0 0
impeerium kolooniaid riikide liit riik omav suurriik · Elanikkond jagunes seisusteks, kõigil oli oma ülemkiht, lihtrahvas ja orjad · Austati väga paljusid jumalaid, neist tähtsaim oli päiksejumal, aga ka taeva- ja vihmajumal · Ohverdasid tihti inimesi · Ohverdasid inimesi harva · Kutsekoolid lihtrahvale, · Lihtrahvale koole ei · Kutsekoolid lihtrahvale, eliitkoolid ülikutele, koolis olnud, haridust said vaid eliitkoolid ülikutele, koolis käimine kohustuslik preestrid käimine kohustuslik · Laps läks kooli pärast · Laps läks kooli umbes 7-aastaselt puberteeti · Piktograafiline, piltidest · Hieroglüüfiline, osaliselt · Kiri puudus, nn. sõlmkiri
TUNDMATU KUTSEHARIDUSKESKUS Arvutid ja arvutivõrgud KUTSEHARIDUS Koostanud: Juhendaja: ASUKOHT 2010 Mis on kutseharidus? Kutsehariduse mõiste hõlmab kõikides vormides toimuvat kutse-, eri- ja ametialast õpet. Kutseõpe koolikohustuse ea ületanud põhihariduseta inimestele - õppima asumisel haridustasemega seotud piiranguid ei ole, õppima võivad asuda kõik kellel on põhihariduse omandamine teatud klassis pooleli jäänud. Õppe maht on 20 - 100 õppenädalat. Samaaegselt kutseõpet läbides võib õppija omandada poolelijäänud põhiharidust, kuid see ei ole kohustuslik. Põhiharidust võib minna omandama ka peale kutseõppe läbimist. Kutseõpe põhihariduse baasil - õppima asumise tingimuseks on omandatud põhiharidus. Õppe maht on 40 - 120 õppenädalat. Kutsekeskharidusõpe - õppima asumise tingimuseks on omandatud põhiharidus. Õppe maht on vähemalt 120 õppenä...
SISUKORD Sissejuhatus........................................................................................................................ 3 Mis on kutseharidus?........................................................................................................... 4 Kutsekoolides pakutavad õppevaldkonnad..........................................................................4 Kutseõpe välismaal............................................................................................................. 6 Praktika kutsekoolis............................................................................................................. 7 Kokkuvõte............................................................................................................................ 9 Kasutatud allikad:.............................................................................................................. 10 ...
· Lõdva keskvõimuga · Lõdva konföderatsioon · Tugev tsentraliseeritud riik impeerium kolooniaid riikide liit omav suurriik · Elanikkond jagunes seisusteks, kõigil oli oma ülemkiht, lihtrahvas ja orjad · Austati väga paljusid jumalaid, neist tähtsaim oli päiksejumal, aga ka taeva- ja vihmajumal · Ohverdasid tihti inimesi · Ohverdasid inimesi harva · Kutsekoolid lihtrahvale, · Lihtrahvale koole ei olnud, · Kutsekoolid lihtrahvale, eliitkoolid ülikutele, koolis haridust said vaid preestrid eliitkoolid ülikutele, koolis käimine kohustuslik käimine kohustuslik · Laps läks kooli pärast · Laps läks kooli umbes 7-aastaselt puberteeti · Piktograafiline, piltidest · Hieroglüüfiline, osaliselt · Kiri puudus, nn. sõlmkiri
· Kultuuriautonoomia-vähemus rahvatele kultuuri arendamise võimalus 7) Iseloomusta kultuurielu maailmas kahe ilmasõja vahel (vabas vormis, 3 lauset) Esimene maailmasõja võitjad arendasid kunsti ja teadust. Eriti arendati füüsikat , arenes välja tuuma füüsika haru.USA-s tuli Broadway , dzäss ja modern tants. 8) Eesti kultuurielu kahe ilmasõja vahel nimeta olulisemad muudatused hariduses (3) Talupoja kultuurist sai kõrgkultuur. Loodi kutsekoolid, muutus tähtsamaks gümnaasium. Tartu Ülikool muudeti eesti keelseks.
Arvati et valitsejal peab täielik võim olema ja seega peab ka valitseja reforme läbi viima. Usuvabadus Austria: Valgustatud absolutismi läbiviijateks Austrias olid keisrinna Maria Theresia ja keiser Joseph II. Maria Theresia reformid: Sõjaväekohustus liisuvõtmise alusel Sõjaväe ülevalpidamise eest pidi iga kroonimaa maksma riigile raha. Kaotati tollipiirid kesririigi sees, ja kehtestati kõrged tollid luksuskaupadele Hariduse edendamine. Rahvakoolide rajamine ja ka kutsekoolid. Taheti saada paremaid arste ja ametnike. Majandusliku tegevuse vabadust takistasid monoplid. Range tsensuur kontrollis ajalehti. Joseph I reformid: Pärisorjuse kaotamine Provintside omavalitsuste kaotamine usuvabadus Suhtumine valgustusse Maria ajal oli halb, tegi palju regorme. Esinduskogude õigusi kärbiti. Valitsejad: Louis XIII 1610-1643, tundis riigi juhtimse vastu suhteliselt vähe huvi, tegelik valitseja oli richelieu- louis leidis temas iseloomuomadusi:intelligentsus, sihikindlus.
kuue aastaseks saamiseni siis nad tavaliselt lähevad alkooli. Nende akadeemiline aasta on jagatud kaheks semestriks. Teiseastme haridus on jagatud akadeemiliseks teise astme hariduseks ja erialane/kutse/tehniline teiseastme haridus. Akadeemiline teiseastme haridus on ära määratud algkooli tulmuste põhjal. Madalama tulemusega õppilased kes tahavad oma haridus teed jätkata teevad sisse astumis eksami kas siis keskkooli või kutsekooli. Kutsekoolid kestavad tavaliselt kaks kuni neli aastat kus koolitatakse välja keskmise oskusega töötajad, talunikud, tehniline personal. Tehnikakoolid tavaliselt pakuvad nelja aastast programmi kus õppetatakse keskmise tasemega tehnikud. "Kool osavatele töötajatele" tavaliselt õppetab põhikooli lõpetajatele tootmis ja juhtimis alaseid oskusi. Õppetöö toimub tavaliselt kolm aastat. Kõrgharidus Kõrgharidus õppival tasemel kaasab kaks-ja kolm aastat nooremat kõrgkooli
· palju kapitali · hea oskustööliste ning inseneride kaader · hea infolevi · suur ja ostujõuline turg Masinatööstuse arengueeldused Eestis Eelpool nimetatud eelduste täitmisega on Eestil märgatavaid raskusi. Kapitalipuudus on meie majanduse peaprobleem. Oskustöölised ja eriti insenerid on suures osas pärit sisserännanute hulgast ja paljud, eriti just paremad neist, on viimastel aastatel Eestist lahkunud. Eesti kutsekoolid ei suuda praegusel ajal anda heal tasemel oskustöölisi. Eesti ainus rahvusvaheliselt vähegi oluline äri ja teaduskeskus on Tallinn. Suured ja arvestatavad masinatööstuse keskused Helsingi, Stockholm ja Peterburi asuvad Eestile aga küllaltki lähedal. Vaatamata heade arengueelduste puudumisele, saavad meie tingimustes edukalt areneda väikesed masinatööstuse ettevõtted, mis teevad allhanketöid. Masinaehitusele on iseloomulik paljude firmade koostöö ühe ja sama masina
Kas haridus ja loovus on tänapäeval olulisimad majandusressursid? Tänapäeval on väga tähtsal kohal haridus, kuid kohati tähtsustatakse haridust üle, Eesti kooli süsteemis on loovus jäetud üsna unarusse ning noored peavad ise leidma mingi väljundi kuidas olla loov. Töökohad antakse tänapäeval pigem nendele kellel on haridus, eriti on näha seda IT vallas, inimesed kes lõpetavad kutsekoolid, aga ei oska arvutitega tegelikkuses midagi peale hakkata saavad igalepoole tööle kuid need inimesed, kes on eluaeg arvuteid parandanud ja kodeerinud ja kõike muud võimalikku, neid ei võeta, sest sellel paberil on suurem tähtsus. Võibolla ei olegi haridus siis tähtsaim ressurss vaid selleks on see paber mis ütleb, et ollakse omandanud mingi selle ja selle hariduse, kuigi võibolla on see terve haridus saadud läbi spikerdamise ning omal teadmised üldsegi puuduvad.
Mina ja kutseharidus. Eesti kutsekoolides õpib rohkem noori kui gümnaasiumides. Noored on valinud kutseõppeasutuse, et omandana keskhariduse kõrvale ka eriala . Kutsekoolid annavad võimaluse õppida eriala ka inimestel kes on juba keskhariduse omandanud . Valides kutsekooli gümnaasiumi asemel saab õpilane rohkem kogemusi, praktikat ja oskusi .Õppides keskkoolis omandatakse endale keskharidus kolme aasta vältel, kutsekoolides saadakse sama ajaga selgeks ka eriala. Noorele on aeg väga tähtis - nooruses tuleb hakkata oma elu elama, pere looma ja tööl käima. Kutsekool soodustab seda aega kokku hoida, omandades kolme aasta jooksul kesk-erihariduse.
· Eesti esindajate eelnõud ei leidnud Riigiduuma tagurliku enamuse toetust ja seega lootus parlamendireformidele kukkus läbi d)Eestlaste edu oli vaid kohalike omavalitsuste valimisel- mitmes linnas (Tallinnas, Pärnus, Valgas jm) tõrjuti baltisakslased tagaplaanile 2.Rahvuskultuuri areng a)Haridus · 1903.a. revolutsiooni päevil kerkis esile emakeelse kooli nõue ja 1906 .a. lubatigi asutada eestikeelseid erakoole · Kutsekoolid: tegutsesid merekoolis ja raudteekool Tallinnas, õmblus-, põllutöö- jm koolid · Kõrgharidust sai omandada Tartu ülikoolis, kus oluliselt suurenes eestlastest üliõpilaste osa b)Teaduskeskuseks oli Tartu ülikool, kus tegutsesid mitmed nimekad vene teadlased. Eesti teadlasi oli vähe- eesti keele alal M. Veske ja K.A. Hermann, usuteadlane Johan Kõpp, arstid Al. Paldrok, Heinrich Koppel c)Rahvusteadustega, tegeldi põhiliselt ülikooliväliselt · 1907 .a
Valgustusajastu. Valgustus on mõttelaad, mis pani inimesi rohkem enda peale mõtlema. Valgustusideede kujunemise eelseks oli teaduse areng, mis pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistluse ja juurdlemisvõime. Voltaire- tema ideaalseks riigikorraks oli valgustatud absolutism. Ütlused : ,,kui jumalat poleks tuleks ta välja mõelda" ja" kui harimatu rahvahulk hakkab tegutsema hukkub kõik" Montesquieu- kuulsamad valgustusteosed : ,, pärsia kirjad" ja ,, seaduste vaim". Valitsemisideaaliks konstitutsiooniline(parlamentaarne) monarhia, kus seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim on eraldatud. Rousseau- Teosed: ,,ühiskondlik leping" ja ,, arutlus teadusest ja kunstidest". Riigivormiks vabariik, kus võim lähtub rahvast. Tegelikult ei teadnud valgustaja ise ka kuidas see riigivorm peaks suures riigis teostuma. See oli võimalik vaid väikestes riikides Preisimaa Absolutismi valitseja oli Preisis Friedrich Wilhelm e Sõdurkuningas, t...
rajati üle terve riigi. Absolutistlik valitseja Friedrich II(1740-1786) oli huvitatud kirjandusest,filosoofiast,muusikast ja kunstist. Asutas üle 1000 küla. Valgustatud absolutistlik valitseja. Maria Theresia(1740-1780)- pärimis õigus ka naistele, koondati riigi valitsemine riigikantseleisse, asutati välisministeerium, loodi sõjaväeakadeemia, kehtestati üldine tulumaks, loodi rahvakoolid ja kutsekoolid. JosephII(1780-1790)-kaotati pärisorjus,kärbiti esinduskogu võimu,sõjareform-sõjavägi oli alaline. Kolmekümneaastane sõda(1618-1648)Katoliiklik Euroopa ja Lutherlik euroopa. Usulised põhjused ja Habsburgide pärimisprobleemid. Ametlik lõpp Festfalirahuga, viimane ususõda euroopas, hollad isesesivus.epiteemiate ja haiguste levik euroopas. Põhjasõda(1700-1721) Venemaa Rootsi. Põhjus: läänemeri oli muutunud rootsi sisemereks, venemaa tahtis väljapääsu läänemerele
Otepää Referaat Kreeka Allan All 9.a Otepää Gümnaasium 2010 Sisukord: 1) Sisukord...........................................................................................................................................2 2) Sümboolika......................................................................................................................................3 3) Üldandmed.......................................................................................................................................3 4) Geograafiline asend..........................................................................................................................4 5) Loodus..............................................................................................................................................4 6) Rahvastik......................................................................
(Rasketööstuse laiendamine) ning riikliku plaanimajanduse juurutamine (peale seda algas üleminek käsumajandusele, toimus massiline võõrtööliste sissevool). Alustati maareformiga, mis kujutas endast maa riigistamist ning tekitas inimestevahelisi pingeid. Hakati moodustama riiklikke põllumajandusettevõtteid. Kaevandati üha rohkem põlevkivi ja laiendati tööstuslikku kalapüüki. 7. 19.sajandi lõpul tekkisid esimesed kutsekoolid merekoolid. Peamiseks kirjavaraks muutus ilmalik kirjandus, populaarsed olid kalendrid. Pärnus ilmus "Perno Postimees". Võidule pääses ühtne kirjakeel ning koostati uus eesti keele grammatika. Estofiilide (baltisakslastest eestihuviliste) hulka kuulusid esimesed eesti haritlased( Kreutzwald, Faehlmann). Loodi Õpetatud Eesti Selts ning Eestimaa Kirjanduslik Ühing. Osa eesti haritlasi said tööd Venemaal. Talurahvale kehtestati kohustuslik kooliskäimine.
parandamist alustada rahvast endast. Me ei saa ehitada lõputult haiglaid, et rahuldada kõigi vajadusi. Me peame vähendama neid vajadusi. Tuleks veel rohkem pöörata rõhku tervislikule eluviisile ja muuta selle inimestele kättesaadavamaks. Meie väga oluline punkt ühiskonnas on haridus. Võime öelda, et hetkel on haridus Eestis väga heal tasemel. Üldharidus on jaotatud kolmeks tasemeks: algkool, põhikool ja gümnaasium. Väga hea mainega on kutsekoolid ja rakenduskõrgharidust pakkuvad koolid. Ning mis on eriti oluline, kõrgharidust saab tasuta. Ma arvan, et haridus on väga hästi toimiv, kindlasti on lünkasid mida veel täita, kuid kõik need, kes soovivad õppida, seda ka teha saavad. Ja need kes seda teha ei taha, ei hakka seda ka kunagi tegema, isegi siis kui haridussüsteem on maailma parimal tasemel. Viimase aspektina tuleks vaadelda tööjõudu. Iga aastaga lahkub Eestist üha rohkem inimesi, et leida töö ja parem palk välismaal
on inimese ja inimlikkuse väärtustamine. See tõi kaasa muudatused moes, etiketi reeglid, moraali, tehnika ja teaduse. Teadus hakkas kiiresti arenema ja hakati leiutama erinevaid asju. Tähtsamad leiutised on telefon, elekter, grammofon, röntgen, kino, raadio jne. Teaduse arenguga olid tihedalt seotud edusammud koolihariduses. Levis arusaam, et haridus ei ole mõeldud ainult kitsale väljavalitule ringile, vaid kõigile inimestele. Peale seda hakati rajama erinevaid koole, näiteks kutsekoolid ja vaeste laste said ka kooli. Lisaks kõigele sellele hakkas inimeste maailmapilt avarduma, mida soodustasid maadeavastused, tehnika areng ja uus mõtteviis. Hakati rohkem väärtustama inimmõistust ja juurdlemisvõimet ning kaheldi vanades tõdedes. Toimus ka vaimne vabanemine ja loodus kujunes uue maailmapildi eeskujuks. See soodustas seda, et hakati nüüd tegelema loodusteadustega. Palju muutusi toimus ka Prantsuse revolutsiooni pärast, mis oli 1789-1799.
ülikooli üldse ukse taha jääda. Samas kui nendest, kes sisse saavad, langevad paljud välja, jäävad just need eelmainitud noored ülikooli uste taha. Puudus on Eestis ka oskustöölistest, kes õpivad endale eriala kutsehariduskoolidest. Tuleks populariseerida selliseid koole, sest kui noorel on olemas amet on tal võimalus olla ühiskonna aktiivne liige ja samas on tal võimalus vabalt ka kõrgkoolis ennast täiendada. Momendil pole kutsekoolid kohad, kuhu noored tahaksid õppima minna, sest nende koolide õppeedukus ei ole just kiita. Kuigi tervishoid on Eestis tasuta, on inimesel ka võimalik kasutada tasuliste kliinikute teenuseid. Inimesed peavad ootama väga pikkades järjekordades enne seda kui nad saavad tasuta ravi. Näiteks operatsioonide järjekorrad võivad olla isegi poole aasta pikkused. Arstide palgad on väikesed ning tihti lahkuvad nad Eestist, minnes tööle välismaale. Loomulikult on
Sierra Lione, bulomid 1814 grammatika ja sõnaraamat; õigekirja õpik KOOLIRAAMATUKOGUDE ARENG Tallinna Toomkool. Tallinna gümnaasiumi raamatukogu. Konrad von Akrestierna pärandus. Tallinna kubermangugümnaasium. Johann Willigerode. Ferdinand Johann Wiedemann. Fundamentaal- ja õpilaskogu. Georg Leopold Gahlnbäck. KOOLIRAAMATUKOGUDE ARENG Kreiskoolid. Kihelkonnakoolid. Elementaarkoolid. Vallakoolid. Erakoolid. Gustav Schmidti erakool-pansion. Hugo Treffneri poeglastekool. Kutsekoolid. Tartu Veterinaaria Kool. Tartu Veterinaaria Instituut. Reaalkoolid. RIIKIDE KESKSETE RAAMATUKOGUDE TEKE Prantsusmaa. Francios I. Guillaume Bude. Fontainebleau loss. 1568 Pariisi. Diplomaatide osa komplekteerimisel. Nicolas Clement. Abbe Bignon. SUURBRITANNIA / HISPAANIA Briti Muuseumi asutamine 1753. Hans Slown, Robert Bottom, Richard Harley. Kuningliku raamatukogu liitumine 1757 Avamine 1759. Hispaania. Kuninglik raamatukogu Madriidis. Escorial. SAKSAMAA / VENEMAA
Rousseau - demokraatia Kameralistid - kuidas tagada ühiskonna üldist hüveolu; valgustatud absolutism Füsiokraadid - tähtis ise majandamine, põllumajandus, vabakaubandus Valgustatud absolutismi valitsejad. Friedrich II - talurahva olukorra kergendamine - riigimõisates kaotati pärisorjus; koolihariduse edendamine; uute külade rajamine; kohtureform - piinamised keelatakse Maria Theresia - sõjaväereform, finantsreform, kaotati tollipiirid, uus kriminaalkoodeks, rahvakoolid, kutsekoolid Josef II - usuvabadus, pärisorjuse kaotamine, kiriku võimu piiramine, riigi tsentraliseerimine (vastuolud äärealadega) Uusaegne eluolu. Rahvaarvu kasv meditsiini areng, kartulikasvatus; pere pole palju organiseeritud abielusid; keskklass pole palju organiseeritud abielusid; keskklass
( http://www.folktinget.fi/) raamatumess ja popmuusikafestival Pop-kalaset. Andmed : Kõnelejate arv: 300,000(5,6 % Haridus rahvastikust) Soomerootslaste haridus on gümnaasiumi- ja Asukoht: Lääne- ja Lõunarannikul kõrgkoolikeskne, 40 rootsikeelse gümnaasiumi Suurim rootsikeelse kõnelejaskonnaga kõrval on vaid mõned üksikud kutsekoolid. linn: Riigis on üle kolmesaja rootsi üldhariduskooli. Korsnäs 96,6 % rahvastikust. Rootsikeelset kõrgharidust on võimalik Kirikuelu: omandada viies kõrgkoolis Juura ja meditsiin on Evangeelne luterikirik (kahekeelne) ainsad alad, mida ülikoolis rootsi keeles õppida ei Riigikogus on Soomerootslasi 16
kooli turvalisuse jne. osas. Lugedes PGS-i eelnõud, võis näha mitmeid uusi punkte, mis annavad parema ülevaate PGS kohustustest ja nõuetest. Minu arvates on väga suur muutus tehtud põhikooli ja gümnaasiumi õppekavade osas. Haridus-ja teadusministeerium taotleb põhikooli õppekava eraldamist gümnaasiumi omast, kuna nii muutuks põhikool palju iseseisvamaks ja rõhutab teda kui eraladiseisvat asutust. Plaanil on ka teine pool, nimelt loodetakse nii muuta üldhariduskoolid ja kutsekoolid üksteisele lähedasemaks. Võib-olla on see suurepärane idee lahutada gümnaasium ja põhikool, luues nii tugeva põhikooli ja gümnaasiumi võrgustiku, kuid samas võib see endaga kaasa tuua suure kaose ja pahameeletormi õpetajate näol. Nii nagu igal asjal on kaks poolt, nii ka PGS-l, hea külg on võib-olla asja juures see, et põhikooli lahutamine gümnaasiumist annab võimaluse õpilastel teha laiemaid valikuid seoses tulevikuga, näiteks
· Loodi uued gümnaasiumid Tallinnas, Narvas, Viljandis · Uueks koolitüübiks said reaalkoolid (rõhk loodusteadustel) ja tütarlastegümnaasiumid · Kõrvuti riigikoolidega tegutsesid ka eestikeelsed erakoolid (H.Treffneri gümnaasium Tartus) d) Tagasilöögi haridusele andis venestusaeg, kuid 1905.a. revolutsiooni päevil kerkis esile emakeelse kooli nõue. 1906.a. lubatigi asutada eestikeelseid erakoole. e) Esimesed kutsekoolid. · Juba 1870.aastatel tegutsesid merekoolid ja raudteekool Tallinnas · 20.saj. algul loodi õmblus-, põllutöö- jm. koolid f) Kõrgharidust sai omandada · Tartu Ülikoolis, kus oluliselt suurenes eestlastest üliõpilaste osa (400) · Tartus tegutsesid ka Veterinaaria Instituut, M.Rostovtsevi Eraülikool ja A.Jassinski Kõrgemad Naiskursused 2. Teadus. a) Teaduskeskuseks oli Tartu Ülikool. · Enne venestust olid teadlasteks peamiselt
informaatikat ning infotehnoloogiat, just nende erialade tasuta kohti on tellinud riik päris palju, seega Eesti vajab IT-spetsialiste. Tänapäeval on hinnas arvutispetsialistid, kes korraldavad tänapäevaelu täielikult – e-õppekeskkonnad, suhtlusvõrgustikud, e-poed, Skype jne. Tarbijad on muutunud mugavaks, soovivad kõike läbi arvuti ning interneti, seega nõudlus IT-spetsialistide järgi on tohutult suur. Nii kutsekoolid kui ka kõrgkoolid valmistavad ühiskonnale ette palju noori, kes jagavad arvutimaailmast kõike. Kui mõelda selle peale, et iga Eesti kõrgkool pakub vähemalt ühte eriala, mis on seotud arvutitega, siis on selge see, et tegemist on väärtustatud erialaga, sest pakkumist poleks, kui nõudlust poleks. Samas võib asjale läheneda ka teistmoodi, osad inimesed võivad lihtsalt minna vooluga kaasa. Nad eeldavad, et tulevikus on kõrge palk ja töökoht garanteeritud
Maria Theresia(1740-1780) oli vastu valgustusele Sõjaväereformid: 1. Liisuvõtmise teel valiti inimesi sõjaväkke 2. Kroonimaa maksab makse ja tagab nekrutid Finantsreformid: 1. Kaotati riigisisesed tollimaksud. Kriminaalkoodeks: 1. Keelati piinamine Haridus: 1. Kutsekoolid 2. Gümnaasiumid allusid riigile Agraarsuhted: 1. Tetöö 3 päeva nädalas 2. Suures osas kaotati pärisorjus. Joseph II(1780-1790) oli valgustuse pooldaja Tolerantsuspatent(ususallivus) Kaotati mõned kloostrid ja mungaordud Patent alamatest
eluviise ning on asotsiaalse käitumise efektiivne preventsioonivahend. 1. Toetame riiklikult huviharidust (sport, kunst, muusika, tehnika, infotehnoloogia jm), arendame piirkondlike avatud noortekeskuste tegevust, toetame koori- ja kooli-muusika, kooliorkestrite, rahvatantsu ja kooliteatrite programme. 2. Rakendame riiklikult rahastatud programme poiste huvialahariduse arendamiseks, tehniliste spordialade, tehnikahuvi ja spordi edendamiseks. Vene õppekeelega üldharidus- ja kutsekoolid 1. Integreerime vene õppekeelega üldharidus- ja kutsekoolid Eesti haridussüsteemi ning arendame ulatuslikumalt keele- ja kultuuriõpet riiklikult toetatud pühapäevakoolide kaudu. 2. Tagame venekeelse kvaliteetse üld- ja kutsehariduse säilimise; venekeelsetele koolidele Eestis koostatud õppevara, selle arenduse ja pedagoogide erialase ning täiendkoolituse. 3. Tagame süsteemse riikliku toetuse rahvusvähemuste keele- ja kultuuriõppega tegelevatele pühapäevakoolidele.
→ absoluutne monarhia Füsiokraadid → püsivad ja muutumatud seadused + ajastust ja ühiskonnast sõltuvad seadused → absoluutne monarhia → piiramatu võimuga valgustatud valitseja Valgustatud absolutismi valitsejad Friedrich II ehk Friedrich Suur → Preisimaa → Austria pärilussõda ja seitsmeaastane sõda → uute külade rajamine, kartulikasvatus → koolihariduse edendamine Maria Theresia → Austria → sõjaväereform → rahvakoolid, kutsekoolid → finantsreform → uus kriminaalkoodeks Joseph II → usuvabadus → pärisorjuse kaotamine → kirikuvõimu piiramine → riigi tsentraliseerimine Venemaa 16. - 19. sajand Ivan III → 1478. aastal vallutab Navgordi → 1480. aastal vastasseis Volga jõel → nimetab end kogu Venemaa valitsejaks Ivan IV julm → pärast esimese abikaasa surma (1560. aastal) algas meeltesegaduse ja terrori aeg → eesmärgiks purustada bgaaride vastupanu → Novgordi hävitamine
Sisekaitseakadeemiale iseloomulikuks omaduseks on sidusrühmade koostööpartnerite suur hulk. Sidusrühmadel on olemuslik ootus kahepoolsele kommunikatsioonile, st lisaks informeerimisele kaasnevad dialoogid/arutelud. (http://sisekaitse.ee/public/Oppeosakond/Akrediteerimine/Toendusmaterjalid/Kommunikatsio onistrateegia.pdf) 4.5 Sisekaitseakadeemia konkurendid Sisekaitseakadeemia jaoks on konkurendid kõik kõrg- ja kutsekoolid ning täiendusõpet pakkuvad koolitusfirmad. (http://sisekaitse.ee/public/Oppeosakond/Akrediteerimine/Toendusmaterjalid/Kommunikatsio onistrateegia.pdf) 5. Välissuhted Sisekaitse Akadeemia välissuhete loomisega tegi Eduard Raska algust juba enne akadeemia rajamist. 1991. aastal reisis ta USA-sse, leidmaks Eesti päritolu sisejulgeoleku asjatundjaid. Praeguseks on koolil häid partnereid peaaegu kõigis Euroopa riikides. USA-s on akadeemial
Tasuta kõrgharidus. Tasuta kõrgharidus Eestis tähendab seda, et üliõpilase eest maksab õppetasu riik. Samas kaasneb õppimisega palju teisi kulutusi, nagu õppematerjalide, ühistranspordi jmt peale vajaminev raha. Selleks otstarbeks saavad parimad üliõpilased õppetoetust, mis pole paraku piisavalt suur nende kulutuste katmiseks. Tasuta õppimine kehtib ainult eestikeelsetel õppekavadel. Kui varem oli akadeemilise puhkuse ajal õppimise lubamine ja selle maht kõrgkoolide enda otsustada. Siis keelates arvestuste ja eksamite tegemise akadeemilise puhkuse ajal suureneb mahajäävus ja väljalangevus, mistõttu on meil veel rohkem lõpetama kõrgharidusega inimesi. Tasuta koha plussid üliõpilase jaoks on ilmselged: noorel õppival inimesel pole raha kuskil võtta, seega isegi osaline kulutuste katmine on justkui päästerõngas. Üliõpilane võib rohkem keskenduda õppimisele ning töötamise vajadus väheneb. Kuid tasuta koh...
kellega ühendust võtame. Meie nõustajad on kutsutud igal kevadel kutsehariduskeskuse kokkade kutsevõistlustele. Regulaarselt toimuvad kohtumised, kus vahetame infot, koordineerime oma sõite maakonnas ning räägime oma plaanidest. Meie keskus annab traditsiooniliselt igal kevadel välja (karjääri)infolehte ,,Oma Rada" ning ka selles osas oleme kutsehariduskeskusega koostööd teinud. Maakonna koolides käies võtame alati kaasa ka kutsehariduskeskuse materjalid. Kas kutsekoolid on altid pakkuma infot õppimisvõimaluste kohta? On küll. Nad peavad noorte teavitamis- ja nõustamiskeskusi kohaks, kus enda võimalusi reklaamida. Kas teie praktikas on mõningaid häid näiteid, kus olete koos noorega nõustamise käigus jõudnud selleni, et parim edasiõppimisvõimalus on talle kutseõppeasutus? Ikka on. Meie maakonnas on Haapsalu Kutsehariduskeskus täiesti aktsepteeritud ja üsna sageli valitav õppeasutus.
- Aleksandrikooli rajamiseks. Loodi Aleksandrikooli Peakomitee, üle Eesti loodi abikomiteesid. Venestusreformid peatasid kooli rajamise Esimeseks valdavalt eestikeelse õpilaskonnaga keskkooliks kujunes Hugo Treffneri gümnaasium Tartus. Hariduselu korraldati põhjalikult ümber venestamisajal alates 1880.aastatel. Õppekeeleks sai vene keel. Vallakoolides jäi emakeelseks vaid ususõpetus. 1893.aastal muudeti venekeelseks Tartu Ülikool. 19.sajandi lõpul tekkisid esimesed kutsekoolid - merekoolid. Eestikeelne kirjasõna 19.sajandil muutus peamiseks kirjavaraks ilmalik kirjandus. Jätkuvalt olid populaarsed kalendrid. Esimese eestikeelse ajalehena ilmus 1806.aastal "Tarto maa rahwa Näddalileht", mis peagi võimude poolt suleti. 1821-23 ja 1825 ilmus O.W.Masingu poolt välja antud "Marahwa Näddalileht". 1840.aastatel ilmus F.R.Kreutzwaldi toimetatud ajakiri "Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on". 19
pidas vajalikuks reforme, mis oleksid läbi viidud absolutistliku monarhia huvides. Ajalehti kontrollis range tsensuur. Maria Theresa valitses iga päev ise ja nautis seda. Absolutismi reformimine algas sõjaväest. Iga kroonimaa pidi maksma riigile sõjaväe ülalpidamiseks teatud summa. Sõjaväeakadeemia, see oli amet mida tuli õppida. Finantsreform kehtestas üldise tulumaksu, kõrged tollid luksuskaupadele (seal huljas viin ja vein). Hariduse edendamiseks rahva- ja kutsekoolid. Samuti Viini Ülikool tuli riigi kätte, kuna eesmärgiks oli saada paremaid arste ja ametnikke, kes kindlustaksid absolutislikku monarhiat. Tolerantsuspatent vahemusrahvustel (v.a juudid ja muhameedlased) oli õigus nagu tavalistel linnakodanikel. Valgustatud reform agraarmajanduses teotöö vähenes, suuremas osas kaotati riigis pärisorjus. Austria on valgustatud despootia, kuna reformid viisid läbi valitsejad ja kohalikud esinduskogus kaasa rääkida ei saanud.
1 Eesti haridus nõukogude perioodil. Eesti oli Nõukogude Sotsialistlik Vabariik aastatel 1940-1991. Koolihariduse alged Eesti linnades ulatuvad 13.-14. saj-sse, millal vaimulike ja ametnike järelkasvu tagamiseks asutati toomkirikute ja kloostrite juurde ladinakeelseid õppeasutusi. Maal hakkas haridus tunduvalt hiljem levima. 1940-1941 kõik haridusasutused riigistatakse. Muudetakse lasteaedade süsteemi: hakkab kehtima Nõukogude Liidu liigitus, mis näeb ette lastesõime olemasolu ühe- kuni kolmeaastaste laste jaoks. Koolikohustust pikendatakse aasta võrra, seniste kuueklassiliste koolide juures avatakse seitsmes klass. Õppeprogrammidest kustutatakse usuõpetus. Üldhariduskooli käsitlevate õiglusnormide aluseks saavad järgmised põhimõtted: demokraatlik tsentrialism, kommunistlik kasvatus, koolikohustus ja üldine keskharidus, rahvuste võrdõiguslikkus, sot...
AJALOO ARVESTUSTÖÖ §1-2 Rahvuslik liikumine XIX sajandil kasvas kogu euroopas huvi rahvuste ja nende kultuuriliste eripärade vastu. Eesti talupoegade iseteadvuse tõus, mis hakkas juba pärast pärisorjuse kaotamist, kasvas jõudsasti. Nõuti võrdseid õigusi teiste rahvastega, eelkõige baltisakslastega. Poliitiline olustik · taheti kaotada Balti erikord · Balti erikorra säilitamise nimel võitles Carl Schirrer · venestamine sundis baltisakslasti muutma oma suhtumist põlisrahvastesse, hakkati õhtutama saksa keele õpetamist · ,,Põlisrahvaste õiguse kaitsmine"-sellega loodeti eestlased venestada Palvekirjade aktsioon · 1864. aastal alustas Adam Peterson koos Köleriga palvekirjade kampaaniat, millega loodeti tsaarivalituse tähelepanu tõmmata siinse talurahva olukorrale. · Sooviti: kindlate maa ja rendihindade kehtestamist teoorjuse kaotamist üheõiguslust seis...
peredele. EV Maaseadusega jagato mõisate põllumajanduslik maa (põllu ja rohumaad). Mõisate metsi ei jagatud talude vahel,vaid need riigistati ja on praeguste riigimetsade aluseks. Mõisa põllumajandusinventuur ja hooned ning mõisatesüdames jagati üldjuhul samuti talide vahel laiali. Üksikud mõisad säiltati tervikuna ja muudeti riigimõisateks (tõuaretus, sordiaretud, näidismajandus). Mõisamaade arvelt said areneda ka alevid. Mõisates on kutsekoolid, ning paigutati ka koole. Heaks näiteks on on Mooste mõis- Mooste põhikool. Talude keskmine suurus vähenes, töö tehti enamasti oma perega, alalist palgatööd kasutati vähe. Põllumajanduse juhtiv haru oli loomakasvatus, eriti piimakarjakasvatus, aastatel 1913-1940 kasvas kultuurrohumaade pindala 18 korda. Uute talude käivitamisel oli puudus hoonetest, inventarist, loomadest. Sageli jagati talude vahel ka mõisa majandushooneid. Asundustalusid loodi näiteks Partsi mõisas
Prantsuse absolutism 17.-18. sajandil Prantsusmaal valitses 17-18sajandil absolutistlik valitsemisviis mis tähendab, et valitsemisviis kuulub piiramatu võim. Prantsusmaal oli väga mitmeid erinevaid valitsejaid: 1)LouisXIII(kuningas1610-1643)- tundis vähe riigivalitsemise vastu. 2)Kardinal Richelieu(1585- 1642)sai riigisekretäriks, edasi tõusis kardinalik ja edasi esimeseks ministriks. Teda abistas 4 riigisekretäri ning ta koondas enda kätte ka rea teisi tähtsaid ametikohti. nt. rahanduse peakontrolör. Ta andis välja kuninga nimel edikti, millega kästi maha lõhkuda kõik aadlike kindlused, v.a piirikindlused. Aadlikel keelati duellid-kapitaal-roimad. Muutus aadli elulaad-kõrgaadel koondus nüüd õukonda, et nautida selle toredust. 3)Kardinal Jules Mazarin(1602-1642)juhtis valitsuseasju kui LuoisXIV oli veel alaealine. 4)LouisXIV(1643-1715) Päikesekuningas-ta nimetas ametisse tähtsamad riigiametnikud, andis välja seadusi, karistas ja andis a...
Haridus 1945. aastal oli rahvastikust 95% ja 1993. aastal 12% kirjaoskamatu. 1979. Aastal kehtestatud tasuta keskharidus tõstis kirjaoskajate protsenti märgatavalt, kuid aastal 2000 kehtestatud õppemaks on viinud õpilate arvu taas vähenemiseni. Kooli minnakse 7-aastaselt. 5-6 aastased saavad käia lasteaias ja ettevalmistusklassis. Viieklassilisele algkoolile järgneb kahe astmeline keskkool. Algkooli ja keskkooli noorem aste moodustavad 9-klassilise põhikooli, millele tuginevad kutsekoolid ja keskeriõppeasutused, kus õpiprogramm kestab üldjuhul 4 aastat. Palju on erakoole. Kõrgharidust omandatakse ülikoolis ja teistes kõrgkoolides. Vietnami ülikoolidel on tugevad humanitaarteaduste tavad. 1994 aastal oli Hanoi ülikoolis 10 000 üliõpilast ja ülikooli raamtukogus ligi miljon kasutajat. Kultuur Kirjandus Vietnami kirjakeel tekkis 14 sajandil. Esimene kirjandusklassik oli Nguyen Trai. 16-17.
konkurentsivõime tööjõuturul. Kutseõppeasutusi liigitatakse järgmiselt, lähtudes nende vahekorrast üldharidusasutustega: · põhikoolile tuginevad, ei anna keskharidust; · põhikoolile tuginevad, annavad ka keskhariduse; · keskharidusele tuginevad, õppeaja kestus vähemalt neli aastat, mõnes neist saab ka kutsekõrghariduse (näit Võru Kutsehariduskeskus). Kutsekõrgharidust saab ka rakenduslikes kõrgkoolides. Paljud varasemad kutsekoolid (tehnikumid, pedagoogilised, meditsiinilised, tehnika ja merekoolid) on ümber kujundatud rakenduskõrgkoolideks. Põhikool ja gümnaasium võivad anda valikainete raames ka kutsealast eelkoolitust. Kutsekooli tegevust ja arengut suunab kooli nõukogu. Kooli direktor valitakse avaliku konkursi korras, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks. Kutsekoolis võib toimuda kutsealane eelkoolitus, kutseõpe põhikoolis ja gümnaasiumis,
XIX saj. - XX saj. algus BALTIERIKORD 1.Nimeta kolm Balti kubermangu Eestimaa kubermang, Liivimaa kubermang ja Kuramaa kubermang 2.Iseloomusta Balti erikorda Vene riigivõim Baltikumis oli ebakindel ning oli oht, et Baltimaad lagunevad taas Rootsi võimu alla, seepärast oli venelastele oluline baltisakslaste poolehoiu võitmine. Venemaa alustas restitutsiooniga, riigi käes olnud mõisad anti tagasi nende omanikele, säilis omavalitsus, kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus, valitsevaks usuks jäi siin luteri usk, asjaajamiskeeleks jäi saksa keel, Venemaad Eesti ja Liivimaast eristas tollipiir. Balti erikord andis baltisaksa aadlikele piiramatud õigused kohaliku põlisrahva allasurumiseks. Balti erikorra positiivseks jooneks tuleb pidada seda, et see hoidis ära võimaliku kolonisatsiooni Venemaa sisekubermangudest ja aitas säilitada kohalikku eripära. Säilisid tihedamad sidemed Lääne-Euroopaga, mis tagas piirkonna kiirema arengu. Ke...
wakon ysai, mis tähendas "Jaapani vaim, lääne teadmised" ehk "lääne haridus". Hariduselus oli oma osa demokraatlikel liikumistel, aga ka konservatiivsel suunal. Selle hariduse väljenduseks oli Tokyo ülikooli rajamine 1877 ja Teaduste Akadeemia loomine 1879. Kuni Teise maailmasõja lõpuni domineeris nn rahvuslik hariduspoliitika, mille konfutsianism etendas üsna suurt osa. 19. sajandi lõpul ilmus rida haridusdekreete, mis rõhutasid juba seni teada olnut, kuid lisandusid ja kutsekoolid ja koolid neidudele. Laienes erakoolide hulk. 1907 kehtestati 6-klassiline koolikohustus. 1912 1945: mitmed sündmused (nt Esimene maailmasõda, Vene revolutsioon) ei jäänud mõju avaldamata ka Jaapani hariduspoliitikas. Haridust püüti muuta üldisemaks ja kergesti kättesaadavaks. Esimese maailmasõja lõpul käis 6-klassilist koolikohustust täitmas 99% vastava eaga lapsi. Ilmusid esimesed ettepanekud 8-
monopolid. Theresia tegeles valitsemisega isiklikult. Reformimine algas sõjaväest. Iga kroonimaa pidi sõjaväe ülalpidamiseks maksu maksma ja tagama nekruteid. Sõdalaste koolitamiseks loodi sõjaväe akadeemia. Kehtestati üldine tulumaks. Tollimaksud kaotati riigisiseselt(tõsteti aga luksuskaupade tolle) uus kriminaalkoodeks kaotas piinamise, kuid säilisid punktid nõidumise kohta. Laiendati rahvakoolide võrku. Loodi kutsekoolid. Tolerantsuspatent- luba teiseusulistel luua oma kogudusi, olla liikmed manufaktuuridel, linnakodanik lubati olla, pidada akadeemilisi ameteid jne. Kaotati pärisorjus(kehtis juutidele ja muhamedlastele) Venemaa Peter I absolutistlik valitseja (1682- 1725) 17- 18. saj. "Olen ise valitsev monarh, kes ei pea oma tegudest maailmas mitte kellelegi aru andma!" 1721 võttis endale keisri tiitli. Kehtestas pärimisõiguse esmakordselt ka naisliini pidi. Reformis riigiasutuste
Hispaanlased vallutasid riigi Inkad Umbes 1200 kuni 1700 keskpaik Peruu aladel Piiramatu võimuga kuningas Kihistumine: jagunes neljaks, valitsejad olid ülikute seast 1) kuningas 2) päris inkad 3) inkade segaverelised järeltulijad 4) alistunud rahvad Tegevusalad: põlluharimine, ehitasid losse, templeid, teid ja korrastasid neid Mitu jumalat, ohverdamine, päikesepidustus Sõlmkiri, õppimine põhines mälul, kutsekoolid Rajasid linnasid kõrgmägedesse, ei kasutanud sideainet, sillutatud teed Hispaanlase vallutasid riigi 20. Iseloomustada muinas-Aafrika kultuure: Aksum 1-7saj pKr Põhja-Etioopia Geesi keel Suured ehitajad: Kivisteelid, teplid, plaeed Etioopia 12-15 saj Ida-Aafrika Keskus oli Lalibela linn Ehitasid kaljukirikuid Koostasid elulugusid, kroonikaid ja kirjutasid raamatu Joruba 11-19 saj
sajandist. Keskajast tekkisid aristokraatidele rajatud koolid ja ülikoolid. Kooli kohustus kehtib alates 1870.aastast ja seda 5-16 eluaastseni. Täieliku keskhariduse annavad humanitaarkeskkoolid ja osa tehnikakoole, kusjuures koolitüüe on väga palju. Riigis on väga palju erakoole ja lahuskoole. Domineeriv on kaheastmeline koolisüsteem. Algkool 12. eluaastani ja sellele järgnev 3-6 klass on keskkooli aeg. Madalamat kutseharidust annavad 5 aastased kutsekoolid, keskharidust aga noorema aastme kolledzid. Tähtsamad Raamatukogud: Walesi Rahvusraamatukogu, asutatud(1907 ja 1972. aastal) Soti Rahvusraamatukogu, asutatud 1682. aastal. Muuseumid: Briti muuseum,Londonis Shakespear'iga seotud paigad (Stratford- upon- Avonis) Kuninglik Soti Muuseum (1854.a) Rahvusmuuseum (1907.a) Rahvusgalerii, Londonis Tähtsaim riigi teadusasutus: Londoni Kuninglik Selts. Inglise Ühenkuningriigi 4 osa. Inglismaa on Suurbritannia ajalooline osa
Konkurentsianalüüsi tegemisel võrreldakse antud ettevõtet teiste ettevõtetega kriitiliste edutegurite osas. Tabelis 2 on toodud välised mõjutajad ning Tartu KHK poolt rakendatavad meetmed nimetatud tegurite mõjutamiseks. Peamisteks konkurentideks on Lõuna-Eesti kutsekoolid, näiteks Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool, Võrumaa Kutsehariduskeskus. Kindlasti on arvestatavad konkurendid ka Pärnumaa Kutsehariduskeskus, Tallinna Tööstushariduskeskus jt. kutsekoolid üle Eesti. Kaudseteks konkurentsideks on kesk-, kõrg- ja erakoolid. Tartu KHK Hotelli kui majutusasutuse puhul on suurimaks konkurendiks Rehe hotell ning samasse hinnaklassi kuuluv hotell Starest. Konkurentideks võib pidada ka ülejäänud Tartu linna või selle lähiümbruses paiknevad majutusettevõtted, kuna vahemaad on väikesed ja kergesti läbitavad. Tartu KHK Hotell on tuntud oma taskukohase hinna, meeldiva teeninduse ning vastrenoveeritud (2010a.) hoonestuse poolest
alusel pääseda gümnaasiumisse. Eestistamine ja ümberrahvastamine oli keelatud, kuid soovi korral võis vähemusrahvuslane minna eesti keelega riigikooli. Rahvusvähemuste seas avasid sakslased ja juudid emakeelseid algkoole ja keskkoole, rahvuskeelsed koolid olid veel venelastel ja rootslastel. Kutseharidus: 3.a. õppeajaga tööstuskoolid reorganiseeriti 4.a. tööstuskoolideks, kaubanduskoolid aga kaubandus ja ärinduskeskkoolideks; Moodustati ka kõrgema astme kutsekoolid, kuhu võeti keskkooli või kutsekeskkooli lõpetanuid 4 Tähtsaimad kutsekeskkoolid: Tartu Tööstuskool, Tartu Kommerts- ja Kaubanduskool, Tallinna Linna Naiskutsekool, Eesti Naisliidu Kodumajanduse Instituut, Tallinna Kodunduskeskkool, Tallinna Merekool. (1919-1939 lõpetas Tartu Ülikooli 5751 tudengit, neist veerandi moodustasid naised, järelikult ei olnud naised orienteeritud ainult kutseharidusele).
a ● Jätkus tsensuur ● Poliitilised meeleavaldused olid keelatud ● Ainsa legaalse organisatsioonina jätkas ERE. ● Vene esimene Riigiduuma kutsuti kokku 1906. a, sinna valiti 4 eestlast ● Paraku rahvusvähemuste poolt esitatud ettepanekud toetust ei leidnud ● Kohalike omavalitsuste valimistel suutsid eestlased baltisakslased paljudes linnades kõrval tõrjuda Eesti kultuuri areng 20. saj - edukas ● Tekkisid esimesed kutsekoolid ● Eesti rahva muuseum hakkas koguma kultuuripärandit ● Loodi rühmitus Noor-Eesti ● Jätkus laulupidude traditsioon. Meeskooridele lisandusid sega-, nais- ja lastekoorid ning keelpilliorkestrid. Suurenes eesti algupärandi osakaal ● Esimesed kutselised teatrid ● Sport tõusis maailma tasemele ● Lubati asutada emakeelseid erakoole (Härma) ● Eesti Kirjanduse selts ● Eesti kunsti areng
· Loodi uued gümnaasiumid Tallinnas, Narvas, Viljandis · Uueks koolitüübiks said reaalkoolid (rõhk loodusteadustel) ja tütarlastegümnaasiumid · Kõrvuti riigikoolidega tegutsesid ka eestikeelsed erakoolid (H.Treffneri gümnaasium Tartus) d) Tagasilöögi haridusele andis venestusaeg, kuid 1905.a. revolutsiooni päevil kerkis esile emakeelse kooli nõue. 1906.a. lubatigi asutada eestikeelseid erakoole. e) Esimesed kutsekoolid. · Juba 1870.aastatel tegutsesid merekoolid ja raudteekool Tallinnas · 20.saj. algul loodi õmblus-, põllutöö- jm. koolid f) Kõrgharidust sai omandada · Tartu Ülikoolis, kus oluliselt suurenes eestlastest üliõpilaste osa (400) · Tartus tegutsesid ka Veterinaaria Instituut, M.Rostovtsevi Eraülikool ja A.Jassinski Kõrgemad Naiskursused 2. Teadus. a) Teaduskeskuseks oli Tartu Ülikool.
Abja Gümnaasium Tõnis Liiber E-ÕPPESÜSTEEM JA SELLE RAKENDUSE ANALÜÜS Referaat Abja-Paluoja 2010 2 SISUKORD Abja Gümnaasium..........................................................................................................1 Tõnis Liiber................................................................................................................ 1 Abja-Paluoja 2010..........................................................................................................1 SISSEJUHATUS............................................................................................................3 1.E-ÕPPESÜSTEEMI TEOREETILINE KÄSITLUS.................................................. 5 1.1.E- õppesüsteemi olemus .........................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
