Võib ka jagada uurimisvaldkonna järgi : · linnaarheoloogia · asustusarheoloogia · majandusarheoloogia · arhitektuuriarheoloogia · religiooniarheoloogia( piibliarheoloogia, kristlik arheologia, islamiarheoloogia) · surmaarheoloogia · militaararheoloogi Võib jagada ka uurimiskeskkonna järgi : · Allveearheoloogia · Koobastearheoloogia · Aeroarheoloogia . (õhuarheoloogia, terminit õhuarheoloogia ei kasut eriti tihti , arheoloogilisi obj uuritakse õhust , satelliitpiltide , radarite , helikopterite jms abil. Maapinnal kasvavate taimede järgi on võimalik uurida või mullavärvuse või varjude järgi. Uuritrakse asju , mida maapealt pole enam näha nt Saksamaa pronksiaegsed kalmed.Õhust näeb sageli suuremaid objekte , mida on võimalik avastada...
Arheoloogilised allikad jagunevad ird-ja kinnismuististeks. Irdmuistis on üksik leid, nt kivikirves, odaots. Kinnismuistised on inimese tegevuse tegajärjel tekkinud ainelised objektid, mida iseloomustab kultuurikiht. Arheoloogiline kultuurikiht on tekkinud inimese tegevuse või paigalseismise tagajärjel, seal on kive, sütt, ehitusjäätmeid ja esemeid. Kultuurikihi paksus sõltub: 1. inimese paigaloleku ajast 2. inimese tegevuse intensiivsusest (paksemad Tartu linnuses kuni 4m) 3. hävingute hulgast (hävinud hoonete kiht lükatakse laiali, et uued peale ehitada) Nt. Kesk-Aasias on kuulturkiht mõnes kohas 30m paks (nim tellideks). Hooned savist st. peab vastu 20 aastat, lagunemisel ehitati uus hoone kohe peale Kinnismuistised: 1. Elupaigaga seotud asulad (mõisad), avaasulad, kindlustatud as...
aasta alguses. Raamatutäispikkuseks on 222 lehekülge (sellest 8 lehte lisasid ja 8 lehte kasutatud kirjandust). Raamaton illustreeritud suure hulga pildimaterjaliga, mis muudab selle raamatu igati atraktiivseks.Antud raamatu autor on Muinas-Eestile lähenenud teistmoodi, kui seda tavaliselt tehakse,nagu ta seda isegi mainib. M. Remmel üritab kummutada vanu paradigmasid, mis Muinas-Eestit puudutavad. Raamatu üheks eesmärgiks on aeroarheoloogia tutvustamine ja levitamine.Ta üritab rääkida asjadest, millest pole loodusesse selget märki jäänud ehk siismegaliitehitistest ja nende olemasolust Eestis.Teisalt püüab autor uurida, kuidas rajati tee vanema kiviaja matemaatilisest pihumudelitest uuema kiviaja muinasobservatooriumideni. Ta omistab Karjala ja Eesti aladele hulga leiutusi ja vastusi. Raamatu ,,Mõistatuslik Muina-Eesti" kohaselt on siit...
09.09 Esiaeg ja arheoloogia alused · Eksam - jaanuar 2010. Küsimused - seejärel suuline voor (à 10 min) UURIMISSUUNAD - a) Perioodide järgi (Esiaja; Keskaja; Uusaja; Klassikaline (antiik); b) Maade ja etnoste järgi (Eesti; Ameerika; soome-ugri; slaavi); c) Tüübi järgi (eksperimentaal- - katseliselt tehakse koopiaid, sarnaste tööriistadega töö tegemine; linna-; asustus-; majandus-; arhitektuuri-; religiooni- piibli, kristlik, islami jm; surma-; allvee-; koobaste-; aeroarheoloogia ) MÕISTE AJALOOST - 4. saj eKr kasutas Platon terminit "arheoloogia" (archaios + logos ehk vana/muistne + sõna/kõne/mõiste/käsitlus/teadus), mille all mõtles kogu varasemat ajalugu (kangelaslood, geoloogilised avastused, linnade rajamine jm). Hiljem tähistas antiikse kunsti ekspertiisi, al 19. saj vanema ajaloo uurimine kaevamise teel. Tuleb mainida ka, et pikka aega suhtusid ajaloolased sellesse...
5000 aastat tagasi ilmusid esimesed kirjavärgid. Keskaja arheoloogia on väga oluline, sest kirjalikke allikaid on sellest ajast väga vähe. Arheoloogia jagunemine uurimisvaldkondade järgi: linna, asustus, majandus, arhitektuuri, religiooni, surma ja militaar. Surmaarheoloogia on kalmete uurimine. Jagunemine uurimiskeskkonna järgi: allveearheoloogia, koobaste arheoloogia, aeroarheoloogia . Aeroarheoloogias otsitakse muistiseid õhust vaadates. Kaevatud ning kraavide kohas on taimekasv lopsakam. Kui maa all on mingi müür, siis kasvavad taimed kehvemini. Seda kõike on õhust näha. Aeroarheoloogia sai alguse 19.saj lõpus. Eksperimentaalarheoloogia: tehakse katseid kasutades samasuguseid tööriistu ja muid olusid nagu oli uuritaval ajal. Vaadatakse, kas tuleb välja nii, nagu arvati olevat. Rauasulatamiseksperiment 1990a soomaagist raua tegemine, edukas...
· Majandusarheoloogia · Arhitektuuriarheoloogia · Linnaarheoloogia · Religiooniarheoloogia (piibliarheoloogia, kristlik arheo, islamiarheo) · Surmaarheoloogia (kalmed) · Erilistes kohtades toimuvad uurimised: · Allveearheoloogia merede jms põhjas, leiad terviklike leide (nt laev koos kõige muuga) · Koobastearheoloogia koopad, mida omal ajal kasutati, on varjatud kohtades ja asjad säilinud (koopamaalid) · Aeroarheoloogia tehakse uurimistöid õhus, pildistatakse nt kalmeid, pildi peal on orasepõld kevadel, on näha üksikhauad ja hauad, mida ümbritsevad ringid. Põldudel olevaid objekte näeb hästi ka siis, kui vili on valmis, kraavi kohal on vili kõrgem, tugevam, kui on müür all, kasvab vili halvemini. · Eksperimentaalarheoloogia kui arheoloogil tekib ettekujutus, kuidas mõni asi võib olla toimunud, tehtud, siis hakatakse seda ise ka katsetama...
Arheoloogia jagamine uurimisvaldkondade järgi: *Linnaarheoloogia *Asustusarheoloogia *Majandusarheoloogia *Arhitektuuriarheoloogia *Surmaarheoloogia (kalmete uurimine ja tõlgendamine) 1 *Religiooniarheoloogia (piibliarheoloogia, kristlik arheoloogia jm) *Militaararheoloogia Arheoloogia jagamine uurimiskeskonna järgi: * Allveearheoloogia * Koobastearheoloogia (Eestis ei ole) * Aeroarheoloogia ehk õhuarheoloogia ehk kaugseirearheoloogia. Uuritakse õhust, kui maapinnal pole võimalik teatud märke jälgida (nt erinev taimestik). Aeroarheoloogia tekkis 19. saj lõpus, uuriti õhupallilt. Eksperimentaalarheoloogia. On võimalik uurida, kas uuritavat objekti on võimalik nii kasutada ja valmistada nagu praegu arvatakse (kasutatakse samu tööriistu). On soorauda sulatatud ja savinõusid valmistatud. Eksperimentaalarheoloogia võimaldab saada info omaaegse eluolu kohta....
Esiaja arheoloogia Keskaja arheoloogia Uusaja arheoloogia Klassikaline arheoloogia Arheoloogia jagunemine uurimisvaldkonna järgi: Linnaarheoloogia Asustusarheoloogia Majandusarheoloogia Arhitektuuriarheoloogia Religiooniarheoloogia (piibliarheoloogia, kristlik arheoloogia, islamiarheoloogia) Surmaarheoloogia Militaararheoloogia Arheoloogia jagunemine uurimiskeskkonna järgi: Allveearheoloogia Koobastearheoloogia Aeroarheoloogia (õhuarheoloogia) Aeroarheoloogia Pronksiaegsed kalmed Saksamaal Pronksiaegsed kalmed Saksamaal EKSPERIMENTAAL- ARHEOLOOGIA Rauasulatuseksperiment Tuius 1990 EKSPERIMENTAALARHEOLOGIA EKSPERIMENTAALAREOLOOGIA Sindi-Lodja III asulakohalt leitud tüüpilise kammkeraamika rekonstruktsioon-koopiate põletus, Kivisaare 2003 ARHEOLOOGIA ALLIKAD: KINNISMUISTISED IRDMUISTISED KINNISMUISTISED Elupaigaga seotud muistised Matusepaigad Majandusliku tegevusega seotud muistised Kultuslikud muistised...
Arheoloogia jagunemine uurimisvaldkondade järgi 1) Linnaarheoloogia 2) Asustusarheoloogia 3) Majandusarheoloogia 4) Arhitektuudiarheoloogia 5) Riigiooniarheoloogia (piibliarheoloogia, kristlik arheoloogia, islamiarheoloogia) 6) Surmaarheoloogia (haudade uurimine) 7) Militaararheoloogia Arheoloogia uurimiskeskkonna järgi 1) Allveearheoloogia (sõidukid/hooned, mis on üleujutuste tagajärjel kadunuks jäänud) 2) Koobastearheoloogia 3) Aeroarheoloogia (õhuarheoloogia maapinnalt uurides pole võimalik eristada) Eksperimentaalarheoloogia Arheoloogid korraldavad eksperimente ja teevad katseid. Uuritakse mingete tegevuste katsetamisega (rauasulatuseksperiment), seeläbi on õpitud ehitama rauasulatusahju. Soomaagist raua kätte saamiseks tehti ligi 20 aastat katseid. Selle alla käivad ka võitluste/sõdade rekonstrueerimine (muinassõjad -> taaskehastus). Arheoloogia allikad 1...
a. tagasi.) Esiaja arheoloogia Klassikaline arheoloogia Keskaja arheoloogia Uusaja arheoloogia Arheoloogia jagunemine uurimisvaldkondade järgi Linnaarheoloogia Asustusarheoloogia Majandusarheoloogia Arhitektuuriarheoloogia Religiooniarheoloogia Surmaarheoloogia Militaararheoloogia Arheoloogia jagunemine uurimiskeskondade järgi Allveearheoloogia Koobastearheoloogia Aeroarheoloogia Arheoloogia allikad Kinnismuistised Kinnismuistis on objekt looduses, mis on tekkinud inimese tegevuse tagajärjel. Kinnismuistisel on kultuurkiht. Kultuurkiht on inimese tegevuse tagajärjel tekkinud mullakiht. Elupaigaga seotud muistised Asulad, linnused, koopad jms. Matusepaigad ehk kalmed (enim uuritud muistised) Maahaud Kivikirstkalme Tarandkalme...
Arheoloogia jagunemine perioodide järgi: Esiaja arheoloogia keskaja arheoloogia uusaja arheoloogia klassikaline arheoloogia (antiiktsivilisatsioonide uurimine) Babüloonia kuningas Nabunaid. Worsaae, Perthes, Schliemann, Pitt-Rivers, Oscar Montelius – tüpoloogilise meetodi rajaja Childe – „neoliitiline revolutsioon“, arheoloogiateoreetik Binford, Clarke – uue arheoloogia rajajad tõlgendav arheoloogia – eri suundumuste ühendamiskatse leire – arheoloogiline luure 1) Kiviaeg a. paleoliitikum e vanem kiviaeg i. varapaleoliitikum 1. Olduvai kultuur (veerekiviriist, raienuga) 2. Acheuli kultuur (1,5 – 200 000 a tagasi) ii. keskpaleoliitikum 1. Moustier’i kultuur (Levallois’i tehnika – kivitagumine) iii. hilispaleoliitikum 1. Aurignaci kultuur 2. Gravette’i kultu...