Arheoloogia jagunemine perioodide järgi: Esiaja arheoloogia keskaja arheoloogia uusaja arheoloogia klassikaline arheoloogia (antiiktsivilisatsioonide uurimine) Babüloonia kuningas Nabunaid. Worsaae, Perthes, Schliemann, Pitt-Rivers, Oscar Montelius – tüpoloogilise meetodi rajaja Childe – „neoliitiline revolutsioon“, arheoloogiateoreetik Binford, Clarke – uue arheoloogia rajajad tõlgendav arheoloogia – eri suundumuste ühendamiskatse leire – arheoloogiline luure 1) Kiviaeg a. paleoliitikum e vanem kiviaeg i. varapaleoliitikum 1. Olduvai kultuur (veerekiviriist, raienuga) 2. Acheuli kultuur (1,5 – 200 000 a tagasi) ii. keskpaleoliitikum 1. Moustier’i kultuur (Levallois’i tehnika – kivitagumine) iii. hilispaleoliitikum 1. Aurignaci kultuur 2. Gravette’i kultu...
FLAJ. 01.137. Euroopa muinaskultuurid 3 AEP eksam: detsembri lõpp ja jaanuar 2014 Loengud: teisipäeviti 16.15 17.45 Jakobi 2 - 228 Lektor Ain Mäesalu Vastuvõtt: kolmapäeviti kell 10-11 Jakobi 2 - 204 (arheoloogia õppetool) [email protected] Aineprogramm 1. Muinaskultuuride allikad, historiograafia, uurimistöö metoodika ja dateerimismeetodid. 2. Esimesed hominiidid. Euroopa asustamine. Neandertallane ja nüüdisinimene. Tähtsamad paleoliitilised kultuurid. Paleoliitiline kunst. Jääaegade mõju inimasustuse levikule. Põhjapoolse Euroopa asustamine. Kunda kultuur. Küttide, kalastajate ja korilaste ühiskonnad. Üleminek viljelusmajandusele. Viljelusmajanduslikud kultuurid Euroopas. Neoliitilised kultuurid Läänemeremaades. Kiviaja kultuuride etnilise päritolu küsimused. 3. M...
EUROOPA MUINASKULTUURID Euroopa ja Eesti esiajalugu. Eelkõige arheoloogiline kultuur. Arheoloogia mõiste: archaios – vana, muistne, logos - sõna, kõne, mõiste, käsitlus, teadus Sõna arheoloogia kasutas esmakordselt Platon 4. saj eKr dialoogis „Hippius“. Renessanssajastul tekkis suur huvi arheoloogia ja eriti antiigi vastu. Mõiste arheoloogia muutus oluliselt 19. saj. Hakati tundma huvi oma rahva vanema ajaloo vastu. Seni oli ajalugu kirjutatud valitsejate järgi (eriti vanemat ajalugu), kuid nüüd taheti teada, kuidas rahvas tegelikult elas. Hakati kaevama vanu linnuseid ja haudu. Sõna arheoloogia omandas tänapäevase tähenduse juba 19. saj. 19. saj oli suurem rõhk kirjeldustel. Hakati lahti mõtestama. Kuni 20. saj keskpaigani oli arheoloogia kui teaduse väärtus madalam, seda vaadati kui ajaloo abiteadust. Arheoloogia jaoks võib potikillul olla palju suurem väärtus kui väärismetallil. Tänapäev...
1 Euroopa neoliitikum Varane maaviljelus U 8000 eKr Euroopa igapäevane hakkas elu muutuma. Protsessi käigus asendas viljelusmajandus traditsioonilise küttide-korilaste eluviisi. Algus Kagu-Euroopas. Euroopa viljelusmajanduse areng ei olnud isoleeritud, vaid sõltuv mujal toimunust. Va väikeseseemneline algnisu, ei kasvanud Euroopas ühtegi neoliitikumis kasvatatud teravilja. Suhteliselt sama lugu ka koduloomadega: veis ja siga olid oma metsikus vormis ka Euroopas kättesaadavad. Samas domineeris Euroopa viljelusmajanduslikus asustuses varaste koduloomadena kits ja lammas, millel metsikuid eellasi Euroopas polnud. Kohanemine viljelusmajandusega: tuli kohandada eksootilisi taime- ja loomaliike Euroopa oludega. Keskkonnatingimused erinesid ka Euroopa ulatuses. Vahemere ala loodustingimused ei ole väga erinevad Edela-Aasia omadest. Põhja pool teine kliima, mullastik ja ...
Esiaeg ja arheoloogia alused (AIA6042) N 10.09.09 Esiaeg ja arheoloogia alused · Eksam - jaanuar 2010. Küsimused - seejärel suuline voor (à 10 min) UURIMISSUUNAD - a) Perioodide järgi (Esiaja; Keskaja; Uusaja; Klassikaline (antiik); b) Maade ja etnoste järgi (Eesti; Ameerika; soome-ugri; slaavi); c) Tüübi järgi (eksperimentaal- - katseliselt tehakse koopiaid, sarnaste tööriistadega töö tegemine; linna-; asustus-; majandus-; arhitektuuri-; religiooni- piibli, kristlik, islami jm; surma-; allvee-; koobaste-; aeroarheoloogia) MÕISTE AJALOOST - 4. saj eKr kasutas Platon terminit "arheoloogia" (archaios + logos ehk vana/muistne + sõna/kõne/mõiste/käsitlus/teadus), mille all mõtles kogu varasemat ajalugu (kangelaslood, geoloogilised avastused, linnade rajamine jm). Hiljem tähistas antiikse kunsti ekspertiisi, al 19. saj vanema ajaloo uurimine kaevamise teel. Tuleb mainida ka, et pikka aega suhtusid ajaloolased sellesse...
EUROOPA MUINASKULTUURID Arheoloogia mõiste archaios - vana, muistne logos - sõna, kõne, mõistus, käsitlus, teadus Sõna `arheoloogia' kasutas esmakordselt Platon 4. saj. e.m.a. dialoogis "Hippius". Arheoloogia on ajalooteaduste haru, mis uurib muistiseid ja rekonstrueerib nende põhjal ajalugu. Arheoloogia ajalugu Renessanssi ajal olid arheoloogid antiikkunsti uurijad-eksperdid. Ajalugu kui teadus hakkas kujunema valgustusajastul 17.-18. sajandil. Arheoloogia omandas oma tänapäevase mõiste 19. sajandil. Arheoloogia jagunemine perioodide järgi (Arheoloogiline periood algab u. 2,6 milj. a. tagasi.) Esiaja arheoloogia Klassikaline arheoloogia Keskaja arheoloogia Uusaja arheoloogia Arheoloogia jagunemine uurimisvaldkondade järgi Linnaarheoloogia Asustusarheoloogia Majandusarheoloogia Arhitektuuriar...
TARTU ÜLIKOOLI USUTEADUSKOND Looduse idee keldi vaimsuses Teoloogia ajaloo eksamitöö Kristi Mänd RA AÜ 2.mag [Tallinn 2010] Õppejõud: Anne Kull 2 Sisukord Sissejuhatus.............................................................................................................3 1. Kes olid keldid?....................................................................................................5 1.1 Keltide geograafiline pärinemine........................................................................5 1.2 Keltide iseloomustus...........................................................................................6 1.3 Sugudevaheline võrdsus keltidel............
Euroopa muinaskultuurid I loeng 3. sept-13 Arheoloogia mõiste archaios vana, muistne logos sõna, kõne, mõiste, mõistus, käsitlus, teadus Sõna ,,arheoloogia" asemel on kasutatud ka sõna ,,muinasteadus". Sõna ,,arheoloogia" kasutas esmaskordselt Platon 4. Sajandil e.Kr. dialoogis ,,Hippius". Platon on sõna tähendust väga laiahaardeliselt võtnud. Ta hõlmab ajalugu, pärimusi, maateadust jne. Arheoloogid olid antiikkunsti eksperdid. 19.saj. esimesel poolel hakati paljudes Euroopa maades huvi tundma rahva ajaloo vastu. Hakati tegelema arheoloogilise uurimistööga. Kirjalikke allikaid oli vähe ja laialdaste rahvaste elu kohta infot oli vähe. Arheoloogia oli pikka aega ajaloo abiteadus. Arheoloogia uurib peamiselt asju, mis on ära visatu(katki läinud). Tänapäeval võib öelda, et viimased 30 aastat on olnud arheoloogia omaette teadusharu, mis uurib kaugemat minevikku ainuoma...
(LOENG 1) (SLAIDID : EUROOPA MUINASKULTUURIDE UURIMISE AJALOOST (FAIL 1) Hesiodos 7 saj. e.Kr eepos "Töö ja päev". Kirjeldab varasemat aega paradiisiks kuldajajärk. Edasi tuleb Zeusi poolt loodud hõbeajajärk, millele järgneb pronksiajastu. Pronksiajastule järgneb rauaajastu, mis on inimestele kõige halvem ajajärk. Võib arvata, et Hesiodos ei ole seda kõike ise välja mõelnud tegemist on üldise arusaamaga. Lucretius - poeem "Asjade loomisest". Kirjeldab ajalugu nii, et alguses oli elu suhteliselt raske. Tsitaat: "Võiks siis tõesti nüüd ajada niisukest loba nagu oleksid tollal siin maal kullajõed voolanud, puud aga kalliskive siis õite asemel kandnud." Antiikajal teadmised hämmastavalt suured, rooma ajal kirjalikke allikaid vähem. Konstatinos (Kyrillos) ja Methodios paavst Clemensi hauda avastamas 861. a. Keskajal ei osata eriti mõista ega näha minevikus välja tulnud huvitavaid leide (nt kivikirveid peeti piksenoolteks, mis riputati ...
II. SUURBRITANNIA: TÄHTSAMATE SÜNDMUSTE KRONOLOOGIA: Sajand Olulisemad sündmused 1. saj 43 roomlased alustasid Britannia vallutamist. 2. saj Roomlased ehitasid Britannia provintsi kaitseks Hadrianuse ja Antoniuse vallid. 5. saj 410 lahkusid viimased Lääne-Rooma leegionid Britanniast. Algas germaani hõimude (anglosakside) sissetung seni keltidega asustatud Inglismaale. Püha Patrick ristiusustas suurema osa iirlastest; kloostrikultuuri algus Briti saartel. 7. saj Suurem osa Inglismaa anglosaksidest elanikke oli sajandi lõpuks vastu võtnud ristiusu. 8. saj 793 viikingid rüüstasid Lindisfarne kloostrit; viikingiaja algus. 11. saj 1016-1035 Inglismaa kuulus Taani kuningas Knut Suure suurriigi koosseisu. 1066 Normandia hertson...
II. SUURBRITANNIA: TÄHTSAMATE SÜNDMUSTE KRONOLOOGIA: Sajan Olulisemad sündmused d 1.saj · 43 roomlased alustasid Britannia vallutamist. 2.saj · Roomlased ehitasid Britannia provintsi kaitseks Hadrianuse ja Antoniuse vallid. 5.saj · 410 lahkusid viimased Lääne-Rooma leegionid Britanniast. · Algas germaani hõimude (anglosakside) sissetung seni keltidega asustatud Inglismaale. · Püha Patrick ristiusustas suurema osa iirlastest; kloostrikultuuri algus Briti saartel. 7.saj · Suurem osa Inglismaa anglosaksidest elanikke oli sajandi lõpuks vastu võtnud ristiusu. 8.saj · 793 viikingid rüüstasid Lindisfarne kloostrit; viikingiaja algus. 11.saj · 1016-1035 Inglismaa kuulus Taani kuningas Knut Suure suurriigi koosseisu. · ...
Kordamisküsimused 1. Keltide tähendus, keldi rahvaste päritolu, levik ja keeled. Keltideks nim inimesi, kes räägivad keldi keeli, Loode-Eurooplased. Sõna Celt (kreeka k keltoi, ladina celtae) kasutasid kreeka autorid esimest korda u 2500 a tagasi. Kreeklased kasutasid ka nime galaadid (galatoi), roomlased sõna gaul (galli). Kreeklased nimetasid keltideks Massaliast (Marseille) sisemaa pool elavaid barbari hõime. Peagi nim nii kõiki Euroopa barbareid, kes elasid Alpidest põhja pool. Muinasaegadel kuulusid keldi keeli rääkivate rahvaste sekka gallid, belgid, keltibeerid, lusitaanid, galaadid, muistsed britid ja iirlased. Galaatiaks nimetati al 8. saj Väike-Aasia ps piirkonda, kuhu keldid rändasid. Galicia keltide piirkond Pürenee ps-l, keltibeerid. 2. Kirjalikud ja arheoloogilised allikad. Kirjalikud allikad: Hekataios Mileetosest kirjutas 6.5. saj keltidest. Herodotos võttis ...
Muinas-Eesti sõjandus Kirjandus: Harri Moora „Eestlaste sõjaline kultuur muistsel iseseisvusajal“ (71- 97) Sissejuhatus Eestlaste tavaettekujutus muinasaegsest sõjandusest põhineb: ilukirjandusel, maalidel, joonistel ja illustratsioonidel, mängufilmidel, ajalooõpikutel ja populaarteaduslikel ajalooraamatutel. Kõige olulisemal kohal on olnud tõenäoliselt ilukirjandus, mis on aga üpriski eksitav. Eduard Bornhöhe „Tasuja“ on täenäoliselt raamat, mida enamik on lugenud. Bornhöhel raamatu kirjutamise ajal tõenäoliselt erilisi ajalooteadmisi aga ei olnud, kuigi võib arvata, et tänapäeva noorte teadmisi muinasajast on see oluliselt vorminud. August Mälk „Läänemere isandad“ on samuti olnud oluline raamat Muinas-Eesti sõjanduse arusaamade kujundamisel. Relvastuse ja sõjanduse seisukohalt ei ole sellele aga erilist kriitikat teha. Mait Metsanurk „Ümera jõel“...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
