SLAIDID: PALEOLIITILISED KULTUURID JA KUNST (6 loeng) (FAIL4) Arheoloogilised põhiperioodid: KIVIAEG -PALEOLIITIKUM e. VANEM KIVIAEG 2,6/2,5 milj. 9500 a. -MESOLIITIKUM e. KESKMINE KIVIAEG -NEOLIITIKUM e. NOOREM KIVIAEG PALEOLIITIKUM -VARAPALEOLIITIKUM 2,6/2,5 milj. 200 000 a. Olduvai kult. - 2,6/2,5 milj. 1,4 milj. eoliit )veerekiviriist), chopper (raienuga) Acheuli kult. - 1,4 milj. 200 000 a - esimesed pihukirved -KESKPALEOLIITIKUM 200 000 40 000 a. Moustier´i k. - 200 000 40 000 a. - Levallois tehnika (suurest kivist osati enda jaoks parajad tükid lüa) -HILISPALEOLIITIKUM 34 000 10 000 a. Aurignaci k. - 34 000 28 000 a. - tulekivi riistad Gravette´i k
40k a. tagasi, neandertallased surid välja u. 30k a. tagasi). Kiviaja arheoloogilised põhiperioodid: Paleoliitikum (2,6 milj. - 9500 e.m.a.) Mesoliitikum (10 000 - 5000 e.m.a.) Neoliitikum (5000 - 2000 e.m.a.) Paleoliitilised kultuurid ja paleoliitiline kunst Paleolitikum (2,6 milj. - 9500 e.m.a.) Varapaleoliitikum: Olduvai kultuur (2,6-1,5 milj. a. tagasi) Varaseimad kivitööriistad Eoliit e veerekiviriist. Pihusuurused kivist tööriistad, üks külg tahutud. Chopper e raienuga. Acheuli kultuur (1,5 milj. - 200k a. tagasi) (Homo erectus) Esimesed pihukirved, osati nürisid kive teritada. Acheuli pihukirveste tööndus sai alguse 1,5 milj a. tagasi Aafrikas. Esimesed märgid elamutest (Terra amata elamu Prantsusmaal, 400k a. tagasi) Keskpaleoliitikum:
sealt ära lüüa teravaid laaste) Kvarts Kivi töötlemise tehnikad: Tugev otselöök Pehme otselöök Surutehnika (retušeerimine) – tuumiku küljest lüüakse ära palju väikseid kilde, kujundatakse terviklikke esemeid. Puntsitehnika Are Tsirk (1937-2015) valmistas tulekiviesemeid üle 40 aasta hobikorras. Tegelikult on ta välis eestlane. Olduvai kultuur (2,6 – 1,4 miljonit a tagasi) eoliit (veerekiviriist) chopper (raienuga) Dikika asula loomaluudel lõikejäljed 3,3 miljonit Australopiteekus afarensis 3,3 miljonit Acheuli kultuur (1,5 miljonit – 200 000 a tagasi) Olduvai kultuuri seostatakse homo habilisega, siis Acheuli kultuuri on homo erectustega seostatud. Pihukirve abil tehti kõiki töid, näiteks jahil saadud looma tükeldamine. Purustati ka luid ja otsiti ning toituti ka mitmesugustest taimemugulatest, pihukirveid
Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg Neoliitikum ehk noorem kiviaeg Paleoliitikum kõige pikem muinasaja ajajärk . (2,6/2,5 miljonit 9500 a eKr) Varapaleoliitikum: Olduvai kultuur (2,6/2,5 miljonit 1,4 miljonit a tagasi) I tööriistade valmistamine. Tööriistad põhiliselt vulkaanilised kivimitükid. Loodus on nad lihvinud juba ovaalse kujuga tükkideks , ühest servast mõned killud ära löödud ja tööriistadena kasutatud. Kõige vanemad eoliidid, teised chopperid. Eoliit on kivitükk , mille puhul kaheldakse , kas tegemist on inimese poolt valmistatud tööriistaga, chopper on kindlalt selle ise valmistanud. Kasut liha tükeldamisel , purustati konte , samuti ka mugulate väljaurgitsmisel ja purustamisel.Iseloomulikud homo habilisele. . Acheuli kultuur (1,4 miljonit 200 000 a tagasi) Homo erectuse kultuur. Oskasid kasut täiuslikumaid tööriistu, mida nim pihukirvesteks . Tagantosast
· Varapaleoliitikum: Olduvai kultuur (2,6-1,4mln) Acheuli kultuur (1,4-200k) · Keskpaleoliitikum: Moustier'i kultuur (200-40k) · Hilispaleoliitikum: Aurignac'i kultuur (34-28k) Gravette'i kultuur (28-22k) Solutre'i kultuur (20-16k) Madeleine'i kultuur (18-15/10k) Olduvai kultuuris oli ainult kaks peamist tööriista. Kasutati chopperit (kivist primitiivne raienuga - eoliit). Teine on veerekiviriist (ovaalne munakujuline, ühes ääres on terav). Võib-olla oli veel tööriistu, materjalidest, mis ei säili - nt puukepid vms. Pika kepiga sai puu otsast asju, juuri maa seest. Võimalik, et nad juba oskasid keppi käsitleda. Acheuli kultuur on iseloomulik homo erectusele. Neil olid ka pihukirved - juba kolmas tööriist. Pihukirve kivi tagumine ots on jäätud ümaraks, teine ots on terav (kividega ära löödud). Sellega sai
annaabi.ee 
