Euroopa vahel, mõjutades ka Euroopa renessansskultuuri välja kujunemist. Kultuuripärandis on väga olulisel kohal ka Rooma õiguse süstematiseerimine ja edasiandmine. 425. a rajati Konstantinoopolis I Kõrgkool, kus õpetati grammatikat, retoorikat, õigust ja filosoofiat, millele hiljem lisandus veel geomeetria ja astronoomia. Kirjanduses olid populaarsed pühakute elulood ja hagiograafiad, mis olid oma detailide poolest head ajalooallikad. Kultuurilisuse poolest oli tuntud keiser Konstantinos VII Porphyrogennetos, kes kirjutas ise mitu traktaati ja laskis koostada vaimuvara kokkuvõtteid. Ajaloo teadust esindasid maailmakroonikad ehk kronograafiad, alates Piibli Aadamast ning jõudes välja keskaja Bütsantsini. 6. saj kirjutas ajaloolane Prokopios kaks kroonikat- "Sõdadest", mis rääkis keiser Justinianust ning tema tegemistest ja "Salalises loos", mis naeruvääristas õukonnaelu. Geograafiateaduses tunti kaugeid idapoolseid alasid (India, Tseilon, Hiina), lõunas aga
lausumine (M. J. Eiseni rahvaluulekogude põhjal). Carolina kuulub alates 2012. aastast Eesti Kirjanike Liitu. RAAMATUD Luule 2006 ''Sõrmemuster'' 2010 ''Metsas algavad hääled'' 2011 ''Õnnekangestus'' 2014 ''Kiri kodust'' Tõlked 2010 Pablo Neruda, ''Kapteni laulud'' 2012 Miranda July, ''Siin oledki sa kõige rohkem oma'' 2012 Tor Ulven, ''Sinagi kuulud kiviaega'' 2014 Konstantinos Kavafis ''Kogutud luuletused'' Koos Hasso Krulliga on ta eesti keelde tõlkinud ka mitmed Osho teosed. Tunnustused 2011 ''Metsas algavad hääled'' oli üks kuuest Kultuurkapitali luulepreemia nominendist 2011 Tartu Kultuurkapitali loominguline stipendium 2012 Gustav Suitsu stipendium 2014 Ajakirja Keel ja Kirjandus artiklipreemia PEAMÕTTED Carolina Pihelgase luuletused on peamiselt tunnetest ja loodusest. Väga palju on
Aha-Naht (antiikaeg, Vana-Egiptus) 5000 aastat tagasi. Preester, veiste arst, maag. Apsyrtos (keskaeg, Bütsants) 300-360.a. Peetakse kaasaegse veterinaaria isaks. Oli keiser Konstantinos Suure armee pehipiaater. On avaldanud ,,Hipiatrikas" üle 100 traktaadi. Kirjutas põhjalikult kõigist haigustest ja ka elundkondadest. Avaldas tolle ajani kõige põhjalikuma ülevaate hobuste hammastest. Aristoteles (antiikaeg, Vana-Kreeka) 384-322 ema. Filosoof ja teadlane. Tema teosed olid antiikaja entsüklopeediaks järgmistele põlvkondadele. Oli Aleksander Suure kasvataja. Kogus suure raamatukogu, tegeles tolle aja kõigi teadustega. Lõi maailma esimese loomade süstemaatika
Levis kirjaoskus. 425 asutati Konstantinoopoli esimene kõrgkool, 10. sajandil lisandus filosoofia, grammatika, geomeetria, astronoomia alal kõrgemat haridust andnud õppeasutus. Kirjanduses lihviti antiikžanreid, vaimulik kirjandus, pühakute elulood e. hagiograafiad, mis on olustikuliste detailide jm poolest väärtuslikud ajalooallikad. Kõrgvaimulikud osalesid kultuurielus ja nende enamik suhtus lugupidavalt ka paganlikku vaimupärandisse. Konstantinos VII Porphyrogennetos laskis koostada vaimuvara kokkuvõtvaid koguteoseid ja kirjutas ise mitu traktaati. Ajalooteadust esindasid maailmakroonikad ehk kronograafiad (käsitlus Aadama aegadest vanaaja Bütsantsini). Prokopios kirjutas kroonikad “Sõjad” ja “Salajane ajalugu” korraga, üks ülistas keiser Justinianust, tema tegevust, teine naeruvääristas õukonnaelu. Anna Komnena kirjutas oma isa keiser Alexios I Komnenose valitsemisaega ülistava teose
vähemalt 40 aastat vana. Kreeka presidendiks on Karolos Papoulias. Juba pikka aega kehtib sisuliselt kaheparteisüsteem, mis tähendab, et 2-st suurest juhtivast parteist kumbki moodustab tavaliselt valitsuse ning väiksematest parteidest saavad parlamenti üksikud. Parlament (Vouli ton Ellinon) valitakse 4. aastaks. Ühekojalises parlamendis on 300 kohta. Traditsioonide kohaselt paneb valitsuse kokku enim hääli võitnud erakonna liider, kellest saab peaminister. Peaministriks on Konstantinos Karamanlis. Valitsuse nimetab parlamendivalimiste järgselt ametisse president. Põhiseadusest tulenevalt saab enim hääli võitnud partei üle poole kohtadest parlamendis ning seega ei pea ta koalitsiooni moodustades oma võimulolekut jagama, koalitsioonis on üks partei. Seetõttu pole Kreekale omane sage valitsuste vahetumine. Valimisõigusõigus on alates 18. eluaastast, kandidaat peab olema vähemalt 25-aastane. Surve- ja huvigrupid mängivad riigi sisepoliitikas olulist rolli
Euroopa muinaskultuurid I Arheoloogia mõiste archaios- vana, muistne logos - sõna, kõne, mõiste, mõistus, käsitlus, teadus Sõna ''arheoloogia'' kasut I Platon 4.saj ekr dialoogis ''Hippius''. Tema kasut seda mõistet kogu vanema ajaloo uurimise kohta sh geograafia. Aja jooksul sõna tähendus on muutunud, tp mõiste omandas 19 saj . Pikalt peeti arheologiat ajaloo abiteaduseks. Tp on omaette ajalooharu. Arheoloogia uurib ajavahemikku inim tekkest kuni lähiminevikuni ( sh II MS-ga ) . I kirjalikud allikad u 3300 ekr . Eesti ajaloost u 90 % arheoloogide uurida. Arheoloogia jaguneb : · Esiaja arheoloogia · Keskaja arheoloogia · Uusaja arheoloogia Klassikaline arheoloogia .Seda mõistet ei suudeta enamasti lahti mõtestada. Tegelikult on see antiik ( kreeka-rooma arheoloogia). Võib ka jagada uurimisvaldkonna järgi : · linnaarheoloogia · asustusarheoloogia · majand...
loomaaed”, „Tramm nimega „Iha””, „Kass tulisel plekk-katusel”), Edward Albee („Loomaaialugu”, „Kes kardab Virginia Woolfi?”), Arthur Miller („Proovireisija surm”), Lillian Hellmann 6. Nimetage kolm 20. sajandi kreeka kirjanikku (kaasa arvatud vähemalt üks romaanikirjanik ja vähemalt üks luuletaja). Giorgos Seferis (luuletaja), Odysseas Elytis (luuletaja), Nikos Kazantzakis (romaanikirjanik), Konstantinos Kavafis (luuletaja) 7. Millise luulevoolu lõi Ezra Pound? Mis aastatel see esines? Imažism, omaette vooluna vaadeldakse tavaliselt aastate 1912–1917 piirides (ent imažismi mõju USA ja inglise luules on olnud pikaajaline ja tugev ka järgnenud aegadel). Põhimõtted: luuletus peab keskenduma ühele kujundile. 8. Nimetage T. S. Elioti kaks luuleteost ja kaks näidendit. Imažismi ja „uuskriitikaga” oli tihedasti seotud USA päritolu inglise kirjaniku Thomas Stearns Elioti
ürikutes, kuid Ivan IV oli esimene suurvürst, keda tituleeriti niiviisi juba kroonimistalitusel. Varasematel sajanditel olid venelased tsaaritiitlit kasutanud tatari khaanide ja Bütsantsi keisri puhul. Kroonimisriitused pidid osutama Konstantinoopoli ja Moskva keiserlikule järjepidevusele. Võimumärkide hulka kuulus ka ,,Mono- mahhi müts", pärimuse kohaselt kinkis selle Kiievi vürstile Vladimir Monomahhile [1113-1125] Bütsantsi keiser Konstantinos IX Monomachos (tegelikult pärineb see siiski hilisemast ajast ja on tatari töö, ristiga poolkera ja karusnahkne ääris on lisatud hiljem). Tseremoonia käigus pöördus Makari tsaari poole ja rõhutas mitte ainult tema võimu jumalikku päritolu, vaid ka kohust kohkumatult kaitsta õigeusu kirikut. Mõni nädal pärast kroonimist abiellus Ivan Anastassija Zahharinaga, Bojaaride Duuma mõjuka liikme Roman Jurjevits Zahharini tütrega
· Kõrgkool (425) grammatika, reorika, üigus ja filosoofia. + filosoofia, grammatika, geomeetria, astronoomia. · Kultuur toetus suurel määral antiikautoriteetidele · Kirjanduses lihviti edasi antiikzanreid. Suur oli vaimuliku kirjanduse osa. · Populaarsed olid pühakute elulood e. Hagiograafiad. ( on väärtuslikud ajalooallikad detailide jm poolest) · Enamik kõrgvaimulike suhtus lugupidavalt ka vanaaja paganlikku vaimupärandisse. · Konstantinos VII Porphyrogennetos Keiser, kes laskis koostada vaimuvara kokkuvõtvaid koguteoseid ja kirjutas ise mitu traktaati (10. Saj.) · Ajalooteadust esindasid maailmakroonikad e. Kronograafiad. · Prokopios 6. Saj ajaloolane, kirjutas kahte kroonikat korraga. · Anna komnena printsess, kes kirjutas oma isa keiser Alexios I Komnenose valitsemisaega ülistava teose. · Geograafiateadust isel. Idamaade suundumus. Tunti hästi ida poolseid maid. (Geogr.Kosmas Indiassesõitja (6.saj)
skandinaavlased e varjaagid idaslaavlased - andid türklased Mantzikerti lahingus 1071 võit Bütsantsi üle Konstantinoopoli vallutamine 1453 Kultuur: Antiikkäsikirjad araabiamaadest; humanistid, hagiograafiad (pühakute elulood) 425 esimene kõrgkool (retoorika, grammatika, õigus, filosoofia) + areng keiser Konstantinos VII Porphyrogennetos 10.saj: vaimuvara kokkuvõtvad kogumikteosed ladinlaste kultuuri suhtuti üleolevalt Kyrillos & Methodios: 9.saj slaavi tähestik Rooma katoliku usk Kreeka õigeusk (ortodoksne) leetopis kalendri-kroonika Kunst: Justinianus I ajal õitsejärgus, vähe sõdu ja rahvasterände puudumine uhkeldati rikkusega, harmoonia, pildieitajate ja pildirüüstajate konfliktid
Eestis on teada 7 viinaallikat ja üks õlleallikas. Liiklemisega seotud muistised (Soo)teed, sillad, veesõidukite jäänused. Irdmuistised Irdmuistised on üksikesemed. Peitleiud (aarded) Muinaskultuuride uurimise ajaloost Babüloonia kuningas Nabunaid (Nabû-naid) (valitses 556-539 e.m.a.) oli teadaolevalt esimene, kes kasutas ajaloo uurimismeetodina kaevetöid. Lasi teha kaevetöid vanade templite varemetes. Kyrillos (Konstantinos) ja Methodios otsisid 861. aastal III Rooma paavsti Clemensi hauda. Keskajal olid kivikirved jm. irdmuistised kultusesemed. Kivikirveid peeti piksenoolteks. Megaliitkalmeid (suurtest rahnudest moodustatud kalmed) seostati hiiglastega. Johann Joachim Winckelmann (1717-1768) Esimene antiikkunsti uurija. Kirjutas esimese antiikkunsti kästileva raamatu "Antiikkunsti ajalugu" (1764). Teda peetakse esimeseks arheoloogiks. Tema sünnipäeva (9. detsembrit) tähistatakse arheoloogide päevana.
rauatöötlemiskohad. Kultuslikud muistised on tihti need, mille puhul ei teata, milleks kasutati. · Lohukivid (väikesed lohukesed, pronksiaeg, Eesti üle 1750) · Ohvrikivid · Hiiekohad · Kultuslikud allikad (õnneallikad, viinaallikad) Liiklemisega seotud muistised on näiteks teed, sillad ja laevad. Muinaskultuuride uurimise ajalugu Babüloonia kuningas Nebunaid oli esimene mees, kes üritas ajalugu uurida väljakaevamiste abil 6.saj eKr. Konstantinos ja Methodias käisid otsimas Rooma III paavsti Clemensi jäänuseid. 861.aastal visati Clemens merre ja ta jõudis kuhugi Krimmi. Konstantinos ja Methodias läksid tähtede järgi ja jõudsid õigesse kohta. Esimese luu leidmisel oli neil nii hea, et nad mõtlesid, et on paradiisis. Kui keskajal leiti kiviaegseid nooleotsi mõeldi, et need on piksenooled. Nende ümber tehti kullast raamid ja riputati seinale. Nii said inimesed uhkustada, et nende maalt on leitud piksenool.
Euroopa muinaskultuurid Ain Mäesalu Euroopa muinaskultuuride uurimise ajaloost (2. loeng) Babüloonia kuningas Nabunaid (555-539 eKr) - Kirjaliku allikate põhjal on ta lasknud uurida vanade templite varemeid, et sealt otsida huvitavamaid asju ja nendest uurimistöödest on olemas ka otsene jälg. Kyrillos (Konstantinos) ja Mathodios paavst Clemensi haud avastamas 861.a. Clemens suri märtrisurma. Põlluharimise käigus leiti maa seest savipotte. Põletusurnid olid lillepotid, mis maeti maa sisse. Palju hakkas muutuma renessansi ajal, mil hakati huvi tundma antiigi vastu. Mitmel pool hakati tegema ka kaevamisi. Nende kaevamiste eesmärk oli otsida ilusaid vanu ilusaid asju. Koguti ja kuhjati neid asju oma lossidesse ja paleedesse lihtsalt ilu pärast. Polnud pidepunkte, mille põhjal need paika panda.
*Irdmuistised (üksikesemed). 2. LOENG Euroopa muinaskultuuride uurimise ajaloost Algab varakult, seotud valitsejatega, kes tundsid huvi vanema ajaloo vastu. Nt Babüloonia kuningas Nabunaid üritas vanemat ajalugu uurida väljakaevamiste teel. Tema valitsusresidendist leiti kivi, mille ta oli lasknud välja kaevata. Teda nimetatakse maailma esimeseks arheoloogiks, kes üritas kaevamiste abil ajalugug uurida. Tšehhi apostlid Konstantinos ja Methodios käisid otsimas Rooma III paavst jäänuseid, kes maeti Krimmis maha. Konstantinos ja Methodios läksid seda otsima 9. saj, taevatähed näitasid neile õige koha kätte. Kui nad leidsid esimese luukillu, siis oli sel kohal eriline tunne ja lõhn, nagu nad oleksid taevas ja oma kehast lahkunud. Keskajal ei tunnetatud vanemat ajalugu, kui midagi leiti, pakuti nende kohta imelikke teooriaid. Nt kui leiti kiviaegseid kivikirveid, arvati, et need
linnusel u 5 m, sõltub /dolmens, long barrows, passage graves/, maapind/maa sees - inimtegevuse intensiivsusest) segakalme, eri matmisviisid /laiba, põletus, mumifitseerimine/) N 17.09.09 Arheoloogia kui teaduse areng ning kujunemnine I ARHEOLOOG - Babüloonia kuningas Nabunaid, kes käskis oma sõduritel huvist vanema ajaloo vastu kaevata välja iidseid templeid. Leitud asjad säilitati tema lossis, mis hiljem omakorda uuesti üles leiti · Tsehhi I arheoloog - 9. saj Konstantinos (Kyrillos) ja Methodios, kes paavst Clemensi maiseid jäänuseid otsisid (861. a), samuti olid nad slaavi tähestiku rajajad KESKAJAL ei tegeletud arheoloogiaga, leidusid ei osatud õigesti RENESSANSSIAJASTUL tõlgendada - kivikirved kui välgunooled, Rooma aja Veenuse alustatakse antiikaegsete skulptuur - paganlikkuse iidol, mille pihta tuleb sülitada/kiviga esemete kaevamisega.
ja päev", seal on inimesed ja jumalad täiuslikud, suht paradiis. Kuldne aeg (kõige parem) ->hõbedane aeg-> pronksiaeg-> rauaajastu (kõige halvem). · Periood, mis oli raske, nii arvasid roomlased nt Lucretius oma poeemis ,,Asjade loomisest", alguses oli elu suhteliselt raske. Kirjeldas ka, mis relvad millal olid ja materjale.. Esimesed arheoloogid (wannabe) tsehhid Konstantinos ja Mehodios otsisid paavst Clemensi hauda 861. aastal. Keskajal ei mõistetud eriti ega nähtud ka minevikust välja tulnud leide. Kivikirve otsi peeti piksenoolteks, kuna äikesega on ju näha, et nooled maha löövad. Neid peeti väga tähelepanuväärseteks, pandi kuldraamide sisse ja riputati seintele. Avastati ka imeilusaid skulpuure, mida peeti nt vanaks puuslikuks, mida pidi kiviga peksma (Sm kirik). N: maa all
majusklid (lad 600. maiusculus `suurevõitu'): paigutuvad kahejoonelisse skeemi, pole üla- ega Ikonoklasm alapikendusi Kr eikn `pilt' Lisanduvad: väiketähed e + kla minusklid (lad `purustan' minusculus `väiksevõitu'): üla- ja 8.9. saj alapikendustega, paigutuvad Leon III ja neljajoonelisse tema poeg skeemi. Ladina keeles 4. saj pKr, Konstantinos kreeka V keeles 8.-9. saj pKr Hagia Eirene kirik (Istanbul) Käsikirjade illustreerimine Karolingide minusklid Lääne-Euroopa keskaeg ingl. Middle Ages (adj. medi(a)eval Trükikunst: < lad. Gutenberg medium aevum) (ca 1439) sks. Mittelalter
vähenes, samuti halvenes tööde kvaliteet. Peamiselt ilmusid kompilatiivse iseloomuga teosed, mille autoriteks olid eelkõige kirikutegelased. Uue tegurina ilmnes väga tugev Lääne õiguse sissetung, (näit. Küprose assiisid). Palaiologoste renessanssi mõjud õiguskultuuris olid tunduvalt tagasihoidlikumad kui teistes kultuurivaldkondades. Allikad Hexabiblos 1345.a. ilmus Bütsantsi õiguse kuulsaim õpperaamat Hexabiblos (Kuusraamat). Saloniki kohtuniku Konstantinos Harmenopoulose õpik koosnes 6 raamatust ning käsitles eelkõige ilmalikku õigust, piiritletus kirikuõigusest oli ilmne. Õpik oli kirjutatud selgelt ja lihtsalt ning muutus ise kehtiva õiguse allikaks Kreekas, seda nii Türgi ülevõimu ajal kui ka hiljem. Vene impeeriumis (Bessaraabias, Moldovas, Valahhias) kehtis see kuni 19. sajandi keskpaigani. Kirikuõigus Sarnase tendentsid valitsesid ka kirikuõiguslikus kirjanduses, näiteks võib nimetada Matthaios Blastarase Syntagma't. Ka K
tunnustamine. Idakirik seda oikumeenilisena ei aktsepteerinud. Euroopa keldi, germaani ja slaavi rahvaste ristiusustamine: Germaani vaata ülevalt Keldi - ??? Slaavi Algab Rooma ja Bütsantsi kultuuri tungimisega ida ja kesk euroopasse. 6. saj Salzburgist lähtuv misjon Aquileia horvaatide seas, 8. saj sloveenide hulgas. Karl Suure ajal algab misjon vendide, tsehhide, obodriitide ja Elbe slaavlaste seas. 850 liituvad serblased idakirikuga. 863 alustavad Konstantinos ja Methodios misjonitööd Suur-Molraavias (Suur-Määri riigis), hiljem liituvad Tsehhi kirikuringkonnad Roomaga. 864/65 bulgaarlaste ristiusustamine 866 ristitakse 1 rühm venelasi. 948 Havelbergi, Brandenburgi ja Oldernburgi piiskopkonna asutamine 966 Poola vürsti Mieszko ristimine 968 Otto I asutab Magdeburgi piiskopkonna 973/976 Praha piiskopkonna rajamine 983 slaavlaste ülestõusu tõttu hävitatakse kristlik misjon 988 Kiievi suurvürst Vladimiri ristimine
linna ja maakonna peapiiskop, Vatikani linnriigi monarh palverändur palverändur võtab osa palverännakust, teekonnast vaimsesse keskusesse. Palverännak sümboliseerib puhastumist, lepitust, tõusmist kõrgemale tasandile pildirüüstajate liikumine levis Bütsantsis 8.- 9. sajandil. Pilditülis osalesid ikonoklastid ehk ikoonide hävitajad ja ikonoduulid ehk pühapiltide pooldajad. Keisrid Leon III ja Konstantinos keelasid pühapiltide austamise, paljud ikoonid hävitati rabi - juudi õpetlane, kõrgem vaimulik refektoorium söögisaal katolikus kloostris reliikvia püha säile; katoliku kirikutes alalhoitav ja austatav säile pühakute ihust või nendega ühenduses olnud esemeist seekel - Iisraeli rahaühik (tähis ISS). Juudas Iskaariot reetis Kristuse 30 hõbeseekli eest sibüll - vanakreeka ja -rooma naisennustaja, kes kuuleb kaugusest kostvaid hääli, on Kristuse tuleku ettekuulutaja
Ungari Demokratikus Koalíció Maria ARENA Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis Belgia Parti Socialiste Pablo ARIAS ECHEVERRÍA Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioon Hispaania Partido Popular Pascal ARIMONT Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioon Belgia Christlich Soziale Partei Bartosz ARŁUKOWICZ Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioon Poola Platforma Obywatelska Konstantinos ARVANITIS Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete / Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete fraktsioon Kreeka Coalition of the Radical Left Anna-Michelle ASIMAKOPOULOU Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioon Kreeka Nea Demokratia Manon AUBRY Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete / Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete fraktsioon Prantsusmaa La France Insoumise Margrete AUKEN Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsioon Taani Socialistisk Folkeparti Petras AUŠTREVIČIUS
Diogenes laternaga päise päeva ajal Ateena turul inimest. Lk. 266 Titus Maccius Plautus (250 [?]--184 e. m. a.) -- rooma komöödiakirjanik. Tsitaat pärineb komöödiast «Asinaria». Lk. 268 Mummol, Ennius -- Burgundia sõjapealik VI sajandist. Võttis osa suurfeodaalide vahelistest sõdadest. Võitles algul Burgundia kuninga Gontrani vastu, läks hiljem tema poole üle. Kuningas laskis ta hukata, kuigi oli lubanud talle elu kinkida. Lk. 270 Michael Psellos (ka Konstantinos) (1018--1078) -- Büt-santsi riigimees ning kirjanik. Oli teenekas antiikfilosoofia uurija, on kirjutanud ka suure arvu teoloogilisi teoseid. Servius, Maurus Honoratus -- ladina grammatik IV sajandist, Vergiliuse kommenteerija. Lk. 271 «Neetud trepp, mis isegi Jakobi redeli inglitel hinge välja võtaks!» -- Piibli legendi järgi nägi ürgisa Jakob unes redelit, mis ulatus taevani ja mida mööda inglid üles ja alla käisid. Lk
annaabi.ee 
