Kalakasvatus II Ajalugu Naha kasutamine ulatub inimkonna algusaegadesse. Eelajaloolised inimesed kasutasid loomanahku kaitsvate rõivaesemetena. Kuna toores nahk roiskub kiiresti, kuivades muutub aga kõvaks, tõmbub kokku ja murdub, on kasutatava naha saamiseks vaja teda töödelda. Aja möödudes õppis inimene kasutama paremaid tööriistu ja meetodeid naha vastupidavuse suurendamiseks. Esimesed nahkade parkijad olid egiptlased. Toornahkade jaotamine 1)Väiksed toornahad Veiste väikesed nahad Hobuse väikesed nahad Lambanahad Kitsenahad Jänesed ja väikesed närilised. 2) Suured toornahad Veisenahad Hobusenahad Sea toornahad Enne konserveerimist Enne konserveerimist tuleb nahad: Korrastada Leotada Sõnnik eemaldada Pesta Kõlutustada Sorteerida ja kaaluda Konserveerimisviisid On olemas neli konserveerimise viisi: - õhuga kuivatamine - märgsoolamine - kuivsoolamine - happega soolamine - kuivatamine ja soolamine Konserveerimisel tekkinud vead
Pärisnahk on jalatsi materjaliks ja sisaldab kollageeni ja teisi valke. Kui nahalt eemaldatakse karvkate siis sellest jääb iga looma nagale iseloomulik muster ja see on maare. Naha koostises on vesi, valgud, rasvad, mineraalid. Vett on nahas kuni 70%, noorloomade nahas rohkem, vanade loomade nahas vähem. Mida rohkem on nahas rasva seda vähem on vett. Väga vähe vett on roomajate nahas, rohkem vett veeloomade nahas. Naha omadused. ·Paksus: see määrab naha otstarbe, pealsed nahad on õhemad, tallanahad paksemad. ·Poorsus: see määrab naha hügieenilised omadused, nahk on õhku läbilaskev ja samalajal vett pidav. Õhu läbilaskus oleneb ka naha töötlusest. ·Niiskusimavus ja märgus ·Venivus: pealsenahad venivad rohkem, tallanahad vähem. ·Hõõrdepindlus: see iseloomustab naha kulumiskindlust. Nahkade töötlemine. Pärast nahkade nülgimist saame toornaha. Et see ei rikneks tuleb seda konserveerida nt: soolatakse, kuivatatakse, külmutatakse.
·Ülejäänud osa pargitakse st töödeldakse keemiliselt PARGITUD NAHK ·Ei mädane ·Kannatab paremini kuuma ·Kannatab paremini vett ·Ei muutu kuivaks ning kõvaks ·Hea hooldamise korral püsivad nahkesemed kaua kauni ja tervena ·Naha head omadused sõltuvad parkimisviisist ja loomaliigist LIIGITUS PÄRITOLU JÄRGI ·Väikesed kitse, lamba, vasika, mullika nahad ·Suured veise, härja, hobusenahad ·Seanahk OTSTARBE JÄRGI LIIGITATAKSE ·Jalatsite valmistamise nahad ·Galanteriikaupade nahad ·Rakmenahad JALATSINAHAD LIIGITATAK SE ·Tallanahk suurte loomade nahad ·Voodrinahk pealisnahak sobimatu nahk ·Pealsenahk kitse, lamba, veise, vasika nahk ANTIIKNAHK
Värdi käis kohalike poistega koos vutti tagumas. Tavaliselt nad võistlesid omavahel, kuid said pakkumise sakste ehk rikkuritega võistelda. Selleks valmistuti ja pandi meeskonna nimeks VUTIMEHED. Kord kui Värdi käis linna peal liha võlgu võtmas ja koju tagasi jõudis oli häärberilaps Uuno ta väikesele vennale Toomile väga liiga teinud, teda peksnud. Seda ei saanud Värdi kannatada ja mõtles välja kättemaksu plaani. Peeti plaani, et sakstele anda nahad, selleks oli vaja neid jalkamängu ajal peale passida ja plaan välja mõelda. Peeter ja Värdi tegid seda mõlemad, neil oli hea informaator Andi, kes oli natuke lollike ja rääkis kõik välja, ta oli sakstega sõbraks hakkanud ja sai seal nende juures süüa. Nad passisid peale ja mõtlesid plaani, et terve vutivõistkonnaga rüttavad rikkureid kolmes erinevas rühmas. Vahepeal toimus vutivõistlus, mis lõppes viigiga.
Trääl- sõjavangid, võlgnikud ja karistustest lahti ostetud Koormised raharent, kümnisest 14 mõisnikule ja 1% kirikule, teotöö mõisnikule 7. Tsunftide ja gildide ülesanded ja tegevus Tsunft- 8. Kaupade liikumine Läänemerel, Hansalinnad Lääne-Euroopast luksuskaubad(metallesemed, vürtsid), sool, kangad -> Venemaale -: - sool, heeringas -> Liivimaale Liivimaalt vili, kala, hülgerasv -> Venemaale -:- vili, nahad, hauakivid -> Lääne-Euroopasse Venemaalt sibul, kapsas -> Liivimaale -:- metall, kanep, rasv, vaha, nahad -> Lääne- Euroopasse Hansalinnad: 9. Kiriku valitsemine Diaakon(pole vaja teada) -> preester -> piiskop -> peapiiskop -> kardinal -> paavst 10. Kloostrid ja vaimulikud ordud Tsitertslased, dominiiklased, augustiinlased 11. Reformatsiooni sisu ja tegevus Eestis Reformatsioon- usupuhastus
karjakasvatusest..Madala arengutasemega riikides on domineeriv põllumajandus, mis annab Burundi SKP-st enam kui 30%, millisega on elanikkond hõivatud enam kui 90 % ulatuses. Peamine põllumajandustoodang on kohvi ja tee tootmine, mis on ka Burundi peamiseks ekspordiallikaks moodustades 93% Burundi ekspordist. Kohapealne töötlev tööstus puudub ning kohv ja tee müüakse töötlemata kujul. Teised põllumajanustoodangu produktid on puuvill, mais, maguskartul, banaanid, veiseliha, piim, nahad, sorgo. 2.4 Teised majandusharud Karjamaadena kasutatakse väheviljakaid alasi ning seal peetakse kitsi, lambaid ja veiseid. Karjamaad katavad umbes kolmandiku kogu riigi pindalast ning karjakasvatamine on suur. Kitsi ja veiseid kasutatakse piima- ja lihaloomadena. Metsandust on järjest vähemaks jäänud, kuna metsi on väheks jäänud puiduga kütmise ja maanappuse tõttu. Kalandusega tegeletakse kõige rohkem Tanganjika järve lähistel, kuna see on väga kalarikas järv, kuid kalandusega
TORUPILL Torupill on puupuhkpillide hulka kuuluv muusikainstrument. Torupill koosneb neljast põhiosast: Nahast õhukott Õhupuhumistoru (puhutakse kotti õhku sisse) Mänguvile (meloodia mängimiseks) Bassvile (annab ühtlast pikka bassiheli) Nahast õhukotti hoiab pillimees kaenla all ja surub sealt küünarnukiga vajutades õhku välja. Õhukoti materjale võib olla mitmeid: kõige tavalisemad on lähiümbruse loomade nahad. Suurtel torupillidel on mitu bassivilet ja mänguvilet. Erinevaid torupilli liike on enam kui tosina jagu. Kõigil neil on erinev ehitus, heli ja ajalugu. Kuigi torupillide päritolu ei ole päris kindel on päritolupiirkonnaks peetud Iraani ja Indiat. Eestisse jõudis torupill 15.16. sajandi paiku. Torupilli kasutati nii pidudel kui muudel rahvakogunemistel. On üleskirjutusi, kus nimetatakse, et torupilli kasutati põllul väsinud tööliste ergutamiseks.
Pill asetatakse põlvedele ning seda mängitakse vibutaolise poognaga. Hiiu kandle taoliste pillide ajalugu on pikk, ulatudes teadaolevalt 11. sajandisse. hiiu kandle taolise pilli mängijast umbes aastast 1350. Torupill koosneb neljast põhiosast: Nahast õhukotist,Õhupuhumistorust,Mänguvilest,Bassvilest Nahast õhukotti hoiab pillimees kaenla all ja surub sealt küünarnukiga vajutades õhku välja. Õhukoti materjale võib olla mitmeid: kõige tavalisemad on lähiümbruse loomade nahad (näiteks kitse, lamba, lehma, sea jt.).Õhupuhumistorust puhutakse kotti õhku juurde. Mänguvilel mängitakse tantsu- või lauluviise.. Bassvile annab ühtlast pikka bassiheli, mida nimetatakse burdooniks. Suurtel torupillidel on mitu bassivilet ja mänguvilet. Erinevaid torupilli liike on enam kui tosina jagu. Kõigil neil on erinev ehitus, heli ja ajalugu. Kuigi torupillide päritolu ei ole päris kindel on päritolupiirkonnaks peetud Iraani ja Indiat. Eestisse jõudis torupill 15.16
Tuisk Loomade taltsutamise ja kodustamise põhimõtted Taltsutamine võib viidata lihtsalt ühele isendile ( nt. gepardid, rebased, lõvid). Inimesed on taltsutatud tuhanded loomi, kes ei ole kunagi tõeliselt kodustatud. Kodustamine Kodustatu loom, seevastu on sündinud taltsas, mis ei ole koolituse tulemus. Teisisõnu, kodustamine on geneetiline iseloomujoon, mis pärandatakse vanemalt lapsele. Milleks? Toiduks käepärane toit Riietuseks nahad, kasukad Kaitseks hundid/ koerad hoiatasid, antsid märku lähenevast ohust Tööks ja transpordiks vedasid koormaid Seltsiloomadeks ja meelelahutuseks eksootilisemad tõud nagu paavianid, gepardid Teadustööks tänapäeval rohkem Kodustamise eeldused Paindlik toitumine Piisavalt kiire kasvutempo Sigimisvõimelised vangistuses Meeldiv iseloom Vähenenud hirm Hästi organiseeritud sotsiaalne herarhia Kodustamise mõju loomadele Vähem aktiivsed Nõrgemad alarmreaktsioon
Üks päev Kunda kultuuris Täna olin üks viimastest ärkajatest. Kogu pere oli naaberhüti poisi äratuse peale üles tõusnud ja nii hakkas mul üksi lavatsil külm. Isa oli peale ärkamist välja vahetanud öösel tuld valvanud venna ja kamandas nüüd esimesed tõusjad, kellel olid juba kõhud täis, metsa hagu tooma. Tõmbasin minagi siis nahad ümber ja sõin pisut eilsest alles jäänud palu. Kehad kinnitatud hakkasime päevaks uut toitu otsima. Mõned mehed ja julgemad noored sõudsid palgist tahutud paadiga kalale. Nad panid vette mõned võrgud ja asusid siis kalu luust ahingutega jahtima. Umbes kuue liikmeline kamp mehi läks metsa jahile. Nemad varitsesid saaki odade ja vibudega. Enamik naisi ja ka mina läksime metsa juurikaid, taimi, marju, pähkleid ja seeni korjama. Ülejäänud jäid
Raamatuarvustus ,,Õnnevarjutus" Marie Under Aastatel 1883-1980 elanud Marie Under on üks eesti silmapaistvamaid luulekirjanikke. ,,Õnnevarjutus" on tema 1929. aastal kirjutatud ballaadikogu, mida loetakse antud ajastu eesti luule tuumteoseks, mis on koondanud endasse pea kõik modernismi olulisemad tunnusjooned. Mulle jäi silma, et üldiselt olid need ballaadid küllaltki tumedates värvides ning traagilise lõpuga, kuid ehk just see tegigi need luuletused minu jaoks nii paeluvateks. Iga ballaad jutustas lugu, mille käik tundus mulle nii põnev, et ma ei suutnud raamatut enne antud ballaadi lõpetamist käest panna. See oli mulle endalegi üllatuseks, sest kartsin, et luuletuste mõistmine võib üsna raske olla. Sellegipoolest olid selle kogumiku ballaadid mulle arusaadavad ja meeldivad. Kui ma nüüd loetud raamatule tagasi mõtlen, siis ...
Haapsalu ja Kuressaare küll läänistati, kuid mõisnik jättis neile alles raekorralduse. Venemaa ja Lääne-Euroopa vahelised kaubateed muutusid ja Eestimaa linnad jäid neist eemale. Transiit hakkas kulgema eelkõige Arhangelski ja Valgemere kaudu. Arengut takistavad tegurid: *kaubateede muutumine *linnaõiguste eemaldamine/läänistamine *sõjategevus *tsunftireeglite karmistamine Tähtsaim väljaveoartikkel oli teravili, lina, kanep, tõrv, puit, nahad. Sisse toodi eelkõige soola, metalli, vürtse, veine, kirjutuspaberit. 9. Teada Eesti linnade saksakeelseid nimesid. Osata kanda linnu kaardile. KAART LK 98 Tallinn – Reval Tartu – Dorpat Viljandi – Fellin Vana-Pärnu – Alt-Pernau Uus-Pärnu – Neu-Pernau Haapsalu – Hapsal Paide – Weissenstein Rakvere – Wesenberg Narva - Narwa 10. 16. sajandil tekkinud uued linnad, dateering, rajaja. 1563 – Kuressaare – rajaja hertsog Magnus
Baltikarusnahk Esimesi rebaseid toodi Norrast. Oli suurim karuslooma farm Eestis. Omanikud vahetusid Raku, Fred, siis ostsid soomlased. Praegu on 31000 naaritsaid, 2400 sini-, 2400 hõberebaseid, 290 kährikuid. Kährikute arv vähenes kuna nad on võõrliik Eestis ja nende kasvatmiseks on rngemad nõuded (2 m kõrgune topeltaed). Emase naaritsa kohta on ~4 kutsikat, 8 emase kähriku kohta. Firmas 97% moodustab eksport. Hübriidid: Blue frost, Golden frost ja Shaddow frost. Naaritsad: Scanglow, hedlundi valged, black-brown, black velvet, blackcross.. Minkidel on aleuuti viirus. 50% söödetakse Tallegg`i jääkidega, 10-20% kala (kilu, räim/ kalajäätmed), vilja ostetakse talunikult. Soomest tuuakse proteiini lisandeid (4-8%), 100 tonni aastas tursajäätmeid (ratsiooni tasakaalustamiseks), vitamiine ja mineraalaineid. Päevas antakse 60 t, talvel 12-15 t. Sööta valmistavad ise. 80% kogu söödast...
EESTI JAHIMEESTE SELTS [1] Karl Jürgen Jürman 2 Loomise aeg ja tegevus Jahiseaduse vastuvõtmine 1934 EJS moodustati 1967 aastal. EJS tegeleb avalike suhetega, seadusloome ettepanekutega, jahiturismiga, ulukihooldega, jahimehe koolitusega, jahilaskmisega, jahikoertega, korraldatakse kokkutulekuid jne. Üheks eesmärgiks koondada kõik Eesti jahimehed ühistegevusse. [2] Karl Jürgen Jürman 3 Peamised ülesanded Jahindusalase töö korraldamine ning jahinduse arengukava väljatöötamine ja ellurakendamine Jahindusalaste ürituste läbiviimine Jahindusega seotud spordialade ning jahindusorganisatsioonide tegevuse ja jahiteaduse arendamine Avalik-õiguslike asutuste poolt delegeeritud kohustuste ja õiguste täitmine avalikes huvides Seltsi liikmete abistamine Jahindusalase teabe kogumine ja levitamine ...
ärka enne, kui soojemaks läheb. Enamus koolibriisid lendab sügisel soojematesse paikadesse. Koolibrid ei ela paarides. Emaslind ehitab pesa ja kasvatad järglased üksi üles. Herne suuruseid mune on tavaliselt kaks. Pojad kooruvad paljaste ja pimedatena, ning elab viie kuni kuue aastaseks. Ilusa sulestiku pärast jahitakse koolibrid liialt palju. Seepärast on sattunud mitmed liigid hävimisohtu ja on võetud kaitse alla.19 sajandi keskel olid koolibri nahad väga hinnatud, ning neid tapeti miljoneid. Kuna koolibrid lendavad väga palju, on nende jalad algelised. Tegelikult ei suuda koolibrid peaaegu üldse kõndida ja nende jalad ei sobi muuks, kui ainult õrrel istumiseks. Koolibridele on lendamine palju mugavam kui kõndimine. Koolibrid ei oska laulda, kuid oskavad teha sumisevat häält. Seda teevad nad tavaliselt vastassoo esindaja tähelepanu äratamiseks. Koolibride tiivad teevad sumisevat häält. Seda häält kutsutakse inglise
a) sünkonoristlikust, muusika oli soetud teiste kunstidega- poeesidega, tantsuga, vehklemisega, luuletuste lugemisega jne. b) ühe häälne c)usurituaalidega oli seotud Keelpillidest kasutati lüürat,kitaarat Puhkpillidest aulost(pidudes,sõdades) Kahel esimesel perioodil kanti ette auloodiat ja kitoroodi, tipp näitajaks oli dragöödia Õitse aeg oli klassikalisel ajal, tekkis pidustuste ja juma lõbustuse auks.Pidustusi korraldati rongkäikude korras, kus liiguti kitse või lamba nahad seljas ja soku sarved peas. Sell aeg tähendas Dragöödia soku laulu Rongkäik peatus rahvarohkes kohas, eraldus eeslaulja ehk karoflee, kes hakkas lugusid pajatama jumala detüünuse auks. Ülejäänud koorina antsid hinnangu ehk täiendasid Dragöödiad olid esialgu lõbusad ja hiljem said sügavuse ja sünksuse, oli koos gladiaatoritega. Hiljem hakati etendama anfi teatrites(oli kaks lava). Esimest lava nimetati orkestraks- koori asutus, teine lava oli solistide grupi lava.
Sadamasse jõudes märkan juba kaugelt laeva, mis mulle kaupa pidi tooma. Uurin, siis kapteni käest, kuidas ka reis läks. Nagu selgub oli Läänemeri suhteliselt rahulik olnud. Kapteni käest küsin veel, kas ta suudab ise kaua maha laadida ning müümiseks valmis seada. Osa kaupa müün siinsamas Lübeckis maha, aga väikse osa tahaks ka Pariisi viia. Nii naisele kui ka turule. Kergesti riknevad kaubad nagu mesi ning sool viin otsekohe turule, nahad aga tahaks koju viia. Tänane saak tundub olevat väiksem kui muidu ning raha ka ei maksa siit väga oodata. Nii palju ikka et perekond toidetud saaks. Nii kaua kui kapten ja laevatöölised kaupa maha laadivad lähen linna peale jalutama. Loomulikult on linn lihtsalt imeline. Uuemad ja vanemad kaupmeeste hooned kõrvuti seimas ning lisaks kõigele käib magus lõhn üle kogu linna. Ma ei väida, etk ogu linn nii ilus on, sest nende ilusate majade kõrval on ka vaeste inimeste maju
kästiöö: 17.sajandil oli Eestis 10 linna. Linnade kindlustamiseks ehitati nende ümber bastionid (Tallinnas ja Narvas). Linnades valitses raad, kuhu kuulusid kaupmehed ning juristid. Kaubandus: Linnade jõukus põhines kaubandusel ja tähtsaimateks kaubalinnadeks olid Tallinn ja Narva. Eksporditi ehk väljaveokaubad: teravilja, lina, kanep, nahad, laevaehitusmaterjale. Imporditi ehk siseveokaubad: soola, vürtse, veini, kangaid, rauda, tubakas. Käsitöö: 17. saj rajati Eestisse esimesed tööstusettevõtted. Mõisate juures alustasid tööd tellisetehased, lubjaahjud, saeveskid. Hiiumaal oli klaasikoda. Manufaktuurid olid uued käsitöönduse vormiks. Ehk suurettevõtted, kus töötasid palgatöölised ja kus valitses veel tootmine käsitöö abil. Luteri kirik Rootsi ajal: Miks käis alla? *Liivi sõda
Iraagi pindalast on 2% metsa. • Suur osa Iraagist on kannatanud sõjast EAST MAJANDUS • Iraagis arenenud nii põllumajandus, kui töötuslik tootmine. • Põhiline sissetulek on nafta väljakaevamine ja müümine. Kus talle kuulub üks esimesi kohti maailmas. • Iraak tegeleb loomakasvatusega. Ta kasvatab lammaid, kitsi ja veisi. • Ta harib umbes 8 ml. ga maa, kus külvatakse nisu, oder, riis. • Iraak müüb nafta, vilja, nahad, vill, tubaka • Tema partnerid on India, Jaapan ja Araabia riigid • Rahaline üksus on dinaar. • Iraak ostab igasuguseid masinaid, seadmeid ja elektroonikat. SOUTH ÜHISKOND JA SOTSIAALNE KESKKOND • Rahvaarv: 36 004 552 inimest (2014 a) • Rahvastikutihedus: 83, 7 in/km² • Riigikeeled: araabia ja kurdi • Põhiline religioon: islam RELIGIOON • 65% moslemitest on šiiidid ja 35% sunniite
Veel oli väiksemaid kontoreid ka Pihkvas, Kaunases, Kopenhaagenis, Oslos ja Veneetsias. Hansa peamine kaubatee algas Novgorodis ja läbis selliseid linnu nagu Tallinn, Visby, Lübeck, Hamburg ja Brügge, jõudes lõpuks välja Londonisse. Hansa Liidul oli oma võimuorgan - hansapäev. Seal kohtusid ja arutasid tähtsamaid küsimusi hansalinnade esindajad. Novgorodist viidi Tallinna ja Tartu kaudu läände eelkõige karusnahku, mida hinnati kõrgelt, sest talvel kütitud Põhjala karusloomade nahad olid eriti kvaliteetsed. Samuti toodi Novgorodist vaha ja mett, lina, kanepit ja loomanahku. Tallinnas ja Tartus kehtis otsekauplemise keeld. See tähendas, et mujalt tulnud Hansa kaupmehed ei tohtinud müüa oma kaupu vahetult Vene kaupmeestele (ja vastupidi), vaid vahetalitajaks pidi olema kohalik kaubahärra, kes selle pealt loomulikult kenasti teenis. Liivimaa linnadest oli Tartul kõige parem ühendus Pihkvaga, ning sealtkaudu ka Novgorodi feodaalse vabariigiga
sisse. · Eestis heidetakse õhukitelt metsadesse marutaudivastast vaktsiini, mis on tublisti suurendanud Eesti kährikute asurkonda · Uuritud kährikutest on 40% nakatunud keeritsusstõppe. mille sattumine inimese organismi lõpeb enamasti inimese surmaga · Eesti jahimehed ei ole kährikute laskmisest eriti huvitatud, sest nende nahku ei ole kusagile müüa. Hiina karusloomafarmides kasvatatud kährikute nahad on turuhinna üsna odavaks muutnud AMEERIKA NAARITS Mustela vison · Looduslikult on mink pärit PõhjaAmeerikast, Euroopasse toodi nad 20. sajandi alguses karusnahafarmidesse, kust mõnel õnnestus põgeneda; Eestis saavutas arvukuse maksimumi 197080ndatel · Mink on võõrliik, kes kahjustab kohalikke liike: on toidukonkurendiks teistele väiksematele kärplastele (tuhkur, kärp, nirk ning kahjustab
Rootsiajal linnade iseseisvus vähenes ning hakkasid kaotama oma keskaegset ilmet Uued kaitserajatised bastionid Tallinna tähtsus säilis, Tartu tähtsus teisenes ja Viljandi tähtsus kadus täielikult Esile kerkis Narva, mis oli Rootsi baltiprovintside olulisem kaubalinn Transiitkaubandus kauba vedu ühest riigist teise läbi kolmanda riigi Euroopast siia: sool, metallitooted, luksuskaubad, vürtsid ja alkohol Siit Euroopasse: teravili, lina, toormaterjal, kanep ja nahad Haridus Olulist rolli elus hakkas mängima haridus Kirikuelus toimunud allakäigu tõttu pani riik erilist rõhku kirikukorralduse taastamisele Luteri kiriku struktuur [Eestimaa (piiskop, konsistoorium, prostkonnad ja kirikukihelkonnad) ja Liivimaa (kindralsuperintendant, ülemkonsistoorium, praostkonnad ja kirikukihelkonnad)] Talurahva koolide võrgustik Köstrid kirikuõpetajate abilised B
Lisaks võivad elevantide või vesipühvite karjad tiigri tappa. On raporteeritud ka paljudest õnnetusjuhtumitest, kus tiiger on saanud haavata või surma, kui ta on kokku puutunud okasseaga. Tiigrikutsikatel on palju rohkem looduslikke vaenlasi, seal hulgas täiskasvanud tiigrid SalaküttimineKõige tõsisem oht tiigritele on illegaalne kaubandus, nende nahkade ja kehaosadega kaubeldakse India, Nepali ja Hiina suundadel. Sellega tegelevad hästi organiseeritud jõugud ja salaküttijad. Nahad veetakse Indiast välja läbi keerulise võrgustike,põhiliselt Hiina turgudele. Teine faktor, mis aitab kaasa tiigrite arvukuse vähenemisele on urbaniseerumine. Talunikud süüdistavad tiigreid oma karja hävitamises ning tapavad neid. Tapetud tiigrite nahad ja kehaosad võivad aga leida tee ebaseaduslikku kaubandusse. Suurem osa nahkadest müüakse turistidele suveniiridena. Tiigrite osi ostetakse ka kodu dekoreerimiseks ja kinkideks. Tiibetis kasutatakse tiigri nahku
Kurvastuse kergenduseks sündis aga Lindale poeg ning kohe hakkas ta vägevuse märke näitama. Pärast Kalevi surma käis Lindal palju kosilasi, kuid Linda saatis kõik kosilased koju tagasi. Teiste hulgas käis ka tuuslar, Soome tuuletark. Tuuslar ähvardas Lindat kättemaksuga. Ajapikku sai Linda kosilastest rahu. III Kolmanda laulu algus näitab üht tükki Kalevipoja poisikesepõlvest. Vennad lähevad kolmekesi metsa jahile. Muist tapetud elajaid, nõnda kui teiste nülitud nahad kannab noorem vend oma õlal. Mehed istuvad metsa varju väsimust puhkama ja hakkavad ajaviiteks laulma. Vahepeal viinud Soome tuuslar ema neil kodunt, kellega ta kaugemale ei jõudnud kui Iru mäele, kuhu jumalik vägi röövli maha pillutanud ja Linda kivipakuks moondanud, et karsket leskenaist keegi kiusama ei pääseks. Pojad leiavad koju tulles pesa tühjana ja õue pealt jälgi, ning aimavad halba. Noorem vend
kasvatamiseks vajalikud toitained. Kvaliteetse söötmise ja õige pidamise korral esineb hõberebastel väga vähe haigusi. Hõberebaseid peab kindlasti vaktsineerima lihasööjate katku vastu. Kogu kasvatamise ja paaritusperioodi kestel ei ole nende söötmine ja hooldamine töömahukas, sellega on võimalik toime tulla ühe perega. Kõige töömahukamaks perioodiks on nahastusaeg, mil on otstarbekas kasutada lisatööjõudu. Nahad kuivata-takse ja saadetakse peale esmast töötlemist müüki Oksjonikeskustesse. Optimaalseks loomade arvuks alustamisel on 50 põhikarja emaslooma. Finantsinformatsioonis sisal-duvad arvestused on tehtud lähtuvalt 50-st põhikarja loomast. Sinirebane (Alpoex lagopus) on polaarrebase järglane, kelle nahk on pikaajalise aretuse tulemusena kujunenud hinnaliseks väärisnahaks. Sinirebase nahka kasutatakse ääristusena kapuutsidel ja talvejopedel, samuti valmistatakse neist mütse, kraesid jms
Nende elamuteks olid kokkupandavad tipiid. Need koonuse kujulised telki meenutavad elamud olid eriti levinud preeriaindiaanlaste seas. Tipiisid katsid kokkuõmmeldud piisoninahad. Piisoninahad kinnitatu üksteiste külge pajupuust voolitud kinnitustikkudega. Tipiid püstitati tagumise, järsema küljega läänetuulte suunas. Ukseava jäi aga itta, vastu tõusvat päikest. Aluslatte oli nii kolm, kui ka neli. Tipiid olid seestpoolt mugavad, magamisalusteks seatud nahad pehemed. Telkidel oli tipus suitsuava, millest tipii keskmes asuva lõkke suits välja läks. Tipiides oli karm kord. Laagrid olid püstitatus C-tähe kujuliselt. Ava oli ida suunas. Kui tipii ukseava oli lahti, olid külalised oodatud. Naised läksid sisenedes vasakule, mehed paremale. Nooremad pidid vaikima, kuni neil rääkida paluti. Külalised tõid oma kausid kaasa ja kui peremees hakkas piipu puhastama, oli külalistel aeg lahkuda. 2.4 Liikumisvahendid
kihelkonnakoolis. Viiuli laiema levimisega arenes ka koosmäng: kaks viiulit, viiul ja kannel jne. Vanem pilli toetamise viis (vastu rinda) võimaldas mängijal kaasa laulda. Torupill Torupill koosneb neljast põhiosast: * Nahast õhukotist * Õhupuhumistorust * Mänguvilest * Bassvilest Nahast õhukotti hoiab pillimees kaenla all ja surub sealt küünarnukiga vajutades õhku välja. Õhukoti materjale võib olla mitmeid: kõige tavalisemad on lähiümbruse loomade nahad (näiteks kitse, lamba, lehma, sea jt.) Õhupuhumistorust puhutakse kotti õhku juurde. Mänguvilel mängitakse tantsu- või lauluviise. Bassvile annab ühtlast pikka bassiheli, mida nimetatakse burdooniks (prantsuse keeles bourdon). Suurtel torupillidel on mitu bassivilet ja mänguvilet. Erinevaid torupilli liike on enam kui tosina jagu. Kõigil neil on erinev ehitus, heli ja ajalugu. Kuigi torupillide päritolu ei ole päris kindel on päritolupiirkonnaks peetud Iraani ja Indiat.
Parandamise korral on õigem teha koopia ja säilitada kahjustatud originaal. Info tuleks kanda grafiitpliiatsiga foto ümbristele, mitte fotodele. 3. Nahk ja nahast objektid Nahk on selgroogse looma keha väliskate. Toornaha töötlemisel eraldatakse karvkate, marrasknahk ning nahaalune sidekude. Järelejääv osa mälv läheb parkimisele. Nahkasid võib jagada vastavalt nende töötlemiseks kasutatud tehnoloogiatele järgmiselt: parkimata nahad (raagnahk, pärgament), poolpargitud nahad ( rasv e. Traanpark, maarjaspark), pärismaiselt pargitud nahad (suitsupark, ajupark), täisparknahad (taimpark, mineraalpark, süntaanpark) Naha valkudest ligikaudu 98% moodustab kollageen, mis on väga vastupidav vananemisele. Nahk säilitab elastsuse, kui ta sisaldab 10-20% vett. Nahk kuivab liigselt, kui suhteline õhuniiskus langeb alla 22%, samuti ei mõju nahale hästi liigne niiskusesisaldus. Valguse
tõenäoliselt mitu poega järgmine kevad sünnib). · Metskitsede looduslik suremus ligikaudu 10%. · Et looduslikku suremus vähendada: aidata loomi (söödaplatsid), valikküttimine (üritatakse küttida nõrgemad, vanemaid loomi, neid kes nagunii talve üle ei elaks. PRAKTIKA · Eesti ulukitelt on võimalik saada 13 trofeed. · Põder, sokk ja hirv - on võimalik saada sarved · Metssiga - kihvad · Karu, ilves ja hunt - saab kolju ja nahad · Rebane, kährik ja nugis - koljud · Varsti lisanud ka koprakolju. · Trofeesid hinnatakse näitustel, kus neid hindavad litsentseeritud kohtunikud. Andmed kantakse kataloogidesse. Pärast hindamist saavad parimad trofeed medalid (hinnatakse pallide alusel). · Eestist pärit ilvesenahk omab maailmarekordit. · Naha trofeedes omab suurt rolli ka naha parkija! · Koljude hindamisel on üks osa. Võetakse kõige suurem laius ja kõige suurem pikkus.
maa kerkimise tõttu laevatatav 15. Miks arenesid kiiremini just Narva ja Tallinn?-Narvast kulges kaubatee piki Narva jõge Novgorodisse, Pihkvasse ja Moskvasse. Tallinna kaudu vahendati Venemaalt Lääne-Euroopasse laevamaterjali, karusnahka ja metsasaadusi. Tallinnasse veetud sool,vürstid toimetati edasi Soome ja Venemaale 16. Mis olid Rootsi ajal peamised välja- ja sisseveoartiklid Eesti- ja Liivimaal?- Väljaveokaubad:teravili, laevaehitusmaterjal, lina, kanep, nahad. Sisseveokaubad:sool, metalltooted, luksusesemed, vürtsid, alkohol, tubakas ja puuviljad 17. Mis on manufaktuur?-Suurettevõtted, ku toimus tootmine käitöö abil ning seal töötasid palgatöölised 18. Millistes valdkondades esimesed manufaktuurid tegutsesid?-Ehitusmaterjalid, klaasimanufaktuurid 19. Miks enamus esimestest manufaktuuridest rajati just Narva?-Narva oli kaubanduse sõlmpunktiks, rahvaarva oli piisavalt suur ning Narva oli geograafiliselt soodsas kohas 20
Nii nägi muutusi õuntega selgemalt. Õunte kirjeldamisel on ,,esimene õun" toatemperatuuril olev õun ja ,,teine õun" külmkapis olev õun. Õunu ei mõjuta miski muu peale temperatuuri, õhuniiskuse, hapniku jne. Mina isiklikult õunu kuidagi ei mõjutanud. Mõlemad õunad olid teistest toiduainetest eemal. 6 1. PÄEV Mõlemast õunast on näha, et on korralikud ja söödavad. Mõlemad on punakaskollased ja läbimõõt on umbes 6cm. Õunte nahad on mõlemal siledad ja normaalse värvusega. Õunad on normaalse kõvadusega. 3. PÄEV · Esimesel õunal on nahk kergelt kortsuline juba ja värvus on natuke tumedamaks kollaseks läinud. Õuna nahk on natuke laiguline. Õuna kätte võttes on tunda, et õun on kergelt pehmem, võrreldes esimese päevaga. · Teisel õunal on nahk peaaegu samasugune, kui oli esimesel päeval. Hästi
enamus klassiklisi pille, kuid tänu oma erilisele tämbrile, on ta erinevates pillikombinatsioonides siiski kosta. Kõige võluvam ja nüanssiderohkem on kandle piano-sfäär. Torupill Torupill koosneb neljast põhiosast: 'Nahast õhukotist 'Õhupuhumistorust ' Mänguvilest ' Bassvilest Nahast õhukotti hoiab pillimees kaenla all ja surub sealt küünarnukiga vajutades õhku välja. Õhukoti materjale võib olla mitmeid: kõige tavalisemad on lähiümbruse loomade nahad (näiteks kitse, lamba, lehma, sea jt.) Õhupuhumistorust puhutakse kotti õhku juurde. Mänguvilel mängitakse tantsu- või lauluviise. Bassvile annab ühtlast pikka bassiheli, mida nimetatakse burdooniks (prantsuse keeles bourdon). Suurtel torupillidel on mitu bassivilet ja mänguvilet. Erinevaid torupilli liike on enam kui tosina jagu. Kõigil neil on erinev ehitus, heli ja ajalugu. Kuigi torupillide päritolu ei ole päris kindel on päritolupiirkonnaks peetud Iraani ja Indiat.
sõrmega parem näppida. Mängija võtab raami kitsa osa huulte vahele ning paneb sõrmega tõmmates teraskeele võnkuma. Helikõrgus sõltub suuõõne avardamisest või kitsendamisest. Seda pilli mängiti pulmades, kõrtsitubades ja laadaplatsil enamasti soolopillina. Parmupill on kogumas taas suuremat populaarsust ning selle mängu saab õppida pärimusmuusika õppelaagrites ning kõrgkoolis Membranofonid - löökpillid Heli tekitavad pinguldatud membraanid (õhukesed nahad, kiled vms). Siia liiki kuuluvad eelkõige igasugused trummid. Trummi sarjakujulise kere ühele poolele on pingutatud looma-, eelistatavalt koeranahk. Keres olevaisse aukudesse kinnitatakse tärisevad kettakesed. Trummi mängitakse lühikese puupulgaga või käega. Kogu Eestis on trumm levinud ansambli saatepillina. Setus on tuntud vene päritolu väike puuben, millel on nahaga kaetud ainult üks külg.
aretatud loomatõud) koosneb karvkate kahte liiki karvadest : pikemad, jämedamad ja hõredamalt asetsevad okaskarvad ning lühemad, peenemad, sirged ning hästi vetruvad. Nad annavad karvkattele tugevuse. Aluskarvad on tavaliselt lainelised või krussis, nad annavad karvkattele soojapidavuse. Nahkade liigid. Nahkasid liigitatakse: 1. Loomade suuruse järgi suureks (lehma-, pulli-, härja-, hobuse-, ka seanahk) ning väikesteks (kitse-, lamba-, vasika- ja varsanahk). Väikesed nahad on õhemad ja ühtlasema paksusega. Suured nahad on turja piirkonnas tihti väga paksud ning neid on seetõttu ka raske kasutada ja parkida. 2. Parkimisviisi järgi jagatakse nahad · mineraal- (enamasti kroom); · taim-; · süntaan-; · rääsparknahkadeks. Päris kindlat piiri tõmmata ei saa, kuna sageli kasutatakse erinevaid ja kombineeritud parkimisviise. 3. Otstarbe järgi jagatakse nahad · jalatsi-; · sadulsepa-; · tehniliseks,
Raha on oma arengus läbi käinud pika tee. Raha tekkis ja arenes käsikäes kaubavahetusega, mille algelisim vorming oli bartertehing kaupade ja teenuste vahetamine kaupade ja teenuste vastu ilma raha kasutamiseta. Kaubavahetuse arenedes kujunesid välja teatud kaubad, mida eelistati bartertehingutes teistele kaupadele. Neid kaupu hakati nimetama kauprahadeks ehk rahadeks, mis omasid kaubana väärtust ka siis, kui neid rahana ei kasutatud. Näiteks teokarbid ja valgete põhjapõtrade nahad. Järgmiseks tekkisid rahad, mida tehingupartnerid rahana aksepteerisid, kuid mis ei omanud iseseisvat väärtust kaupa esindav raha. Kuna sageli osutus keeruliseks osta ja müüa inimese töö tulemust, siis võeti probleemi lahendamiseks kasutusele süsteem, mis võimaldas kauplemisel kasutada üldtunnustatud maksevahendit raha. Algselt esines raha pangatähtede ( usaldusraha, kviitungid ) ning müntidena.
võrdluse varasemaga. Nii nägi muutusi õuntega paremini. Õunte kirjeldamisel on ,,toaõun" toatemperatuuril olev õun ja ,,külmiku õun" külmkapis olev õun. Õunu ei mõjuta miski muu peale temperatuuri, õhuniiskuse, hapniku jne. Vaatlust võis veidi mõjutada iga kolme päeva tagant tehtav vaatlus, mille käigus õunu katsusin. 1. PÄEV Mõlemad õunad näevad välja ilusad ja söödavad. Mõlemad on rohekaskaskollased ja läbimõõt on umbes 7cm. Õunte nahad on mõlemal siledad ja normaalse värvusega. Õunad pole muutunud pehmemaks. 3. PÄEV · Toaõunal on nahk muutunud kergelt kortsulisek ja värvus on natuke tumedamaks kollaseks läinud. Õuna nahk on veidi laiguline. Õuna kätte võttes on tunda, et õun on kergelt pehmem, võrreldes esimese päevaga. 7 · Külmiku õuna nahaga pole muutusi toimunud, võrreldes esimese päevaga
Ühele laevale paigutati mitme kaupmehe kaubad, sest nii oht kaup kaotada väiksem. Kuna keskajal aga suuri tehaseid ja manufaktuure ei olnud, veeti peamiselt tooraineid, mida siis inimesed kohapeal ise töötlesid.Hansa kaubalaevade - kogede teekond Lübeckist Tallinna ehk Revalisse kestis soodsa tuulega nädala, vastutuule puhul kaks nädalat. Novgorodist viidi Tallinna ja Tartu kaudu läände eelkõige karusnahku, mida hinnati kõrgelt, sest talvel kütitud Põhjala karusloomade nahad olid eriti kvaliteetsed. Samuti toodi Novgorodist vaha ja mett, lina, kanepit ja loomanahku. Tallinnas ja Tartus kehtis otsekauplemise keeld. See tähendas, et mujalt tulnud Hansa kaupmehed ei tohtinud müüa oma kaupu vahetult Vene kaupmeestele (ja vastupidi), vaid vahetalitajaks pidi olema kohalik kaubahärra, kes selle pealt loomulikult kenasti teenis. Liivimaa linnadest oli Tartul kõige parem ühendus Pihkvaga, ning sealtkaudu ka Novgorodi feodaalse vabariigiga
Peamiselt kujutavad need mitmesuguseid jahistseene ning on mütoloogilise sisuga. Aafrika sisustuses üheks tähtsamaks elemendiks on puit. Seda kasutatakse põrandal, laes, mööbliesemete valmistamiseks, nõude ja anumate tegemiseks ning välisarhitektuuris. Üldiselt on puit pigem tume kui hele, mõnikord ka punaka tooniga, heledamad liigid viskavad kuldset tooni sisse. Aafrika värvid on väga soojad ja meeldivad, nad matkivad metsloomi. Disainile lisavad efektsust tiigrite ja sebrade nahad. Armastatud motiivid on rombid, ruudud ja kolmnurgad eri väljendustes, kombinatsioonides ja suurustes. Imiteerimist leiavad ka loomanahkade mustrid. Sageli on Aafrika tekstiiltoodete värvigammagi põhjamaisele inimesele vastuvõetavalt valge- beezh-pruun, ehk pisut pruunikaspunast ja sutsu ookerkollast sisse põimitud. Ning tollest lõunamaa stiilist lahutamatud on ka kaunitest tekstiilidest valmistatud arutu hulk patju ja istumisaluseid. Aafrika hõimud.
KODUNE KONTROLLTÖÖ TORUPILL puupuhkpillide hulka kuuluv muusikainstrument. Praktiliselt ainuke puhkpill, mida võis kasutada aastaringselt. Torupill oli Eestis tõenäoliselt juba 14. sajandil kodunenud. Esimesed kirjalikud andmed on 16. sajandist. Torupill koosneb neljast põhiosast: o Nahast õhukotist seda hoiab pillimees kaenla all ja surub sealt küünarnukiga vajutades õhku välja. Õhukoti materjale on mitmeid: kõige tavalisemad on lähiümbruse loomade nahad; näiteks kitse, lehma, lamba, sea jt. o Õhupuhumistorust selle kaudu puhutakse kotti õhku juurde. o Mänguvilest sellega mängitakse tantsu või lauluviise. o Bassvilest annab ühtlast pikka bassiheli, mida nimetatakse burdooniks. Suurtel torupillidel on mitu bassivilet ja mänguvilet. Torupilli kasutati nii pidudel kui muudel rahvakogunemistel. On üleskirjutisi, kus nimetatakse, et torupilli kasutati põllul vä...
Lambakasvatuse ettevõte tegeleb edasi lõngast tehtud toote valmistamise ja realiseerimisega. Sel juhul see vill tasub paremal moel ära, kui seda lisaväärtust juurde antakse. Pesemata kujul müümine on ainult kulude katmiseks, kasu ei too. Lambanahad on samuti villaga sarnases olukorras. Lambanahkade realiseerimine on lihtsam kui farmis on lambanahad konserveeritud. Konserveerimiseks kasutatakse nahkade soolamist. Edasi antakse nahad töötlusse (teenustööna parkimisse). Realiseeritakse juba pargitud nahku. sel juhul saadakse lambanahkade müügist rohkem tulu, kuna on lisandväärtust juurde pandud. Parkimistöökojad asuvad Tartus ja Jõgeval. Meie regioonis kõige suuremad parkimistöökojad on Türgis. Nahkadele peaks olema mingi alus, kuhu nahkasid hakatakse laduma, peab olema kalduv profiiliga, villa kiht jääb allapoole. Enne kui alusele pannakse, lisatakse nahale keedusoola u 30% naha massist
on väärtuslik ka teiste inimeste jaoks. Riigi sekkumiseta püsib selline kokkulepe aga vaid senikaua, kuni kasutusel on täisväärtuslik kaupraha, st kaup, millel on väärtust ka siis, kui teda ei saa kasutada rahana. Täisväärtuslik kaupraha omanik võib olla kindel, et ta ei kanna kahju, kui tema käes olevat kaupa enam rahana ei tunnustata, sest ta saab seda kasutada ka muul otstarbel, näiteks valada kuldmündid ümber eheteks. Kauprahaks on kivid, pärlid, teokarbid, nahad, riidetükid, relvad, ehted, aarderaha, kangiraha. Vahetuskaubandusega seotud ebamugavuste vältimiseks võib maksevahendina kasutada ühte teatud kaupa. Sellist maksevahendina kasutatavat rahavormi nimetatakse kauprahaks. Ühe kauba vahetamine raha vastu ja seejärel omakorda raha vahetamine mõne muu kauba vastu võib muuta tehingud esmapilgul veel keerukamaks. Lähemal vaatlusel aga selgub, et ühe teatud kauba vaatlusel
Riigi sekkumiseta püsib selline kokkulepe aga vaid senikaua, kuni kasutusel on täisväärtuslik kaupraha, st kaup, millel on väärtust ka siis, kui teda ei saa kastada rahana. Täisväärtuslik kaupraha omanik võib olla kindel, et ta ei kanna kahju, kui tema käes olevat kaupa enam rahana ei tunnustata, sest ta saab seda kasutada ka muul otstarbel, näiteks valada kuldmündid ümber eheteks. Kauprahaks on kivid, pärlid, teokarbid, nahad, riidetükid, relvad, ehted, aarderaha, kangiraha. Vahetuskaubandusega seotud ebamugavuste vältimiseks võib maksevahendina kasutada ühte teatud kaupa. Sellist maksevahendina kasutatavat rahavormi nimetatakse kauprahaks. Ühe kauba vahetamine raha vastu ja seejärel omakorda raha vahetamine mõne muu kauba vastu võib muuta tehingud esmapilgul veel keerukamaks. Lähemal vaatlusel aga selgub, et ühe teatud kauba vaatlusel aga
Vastasel juhul soojeneb õhk keha vahetus läheduses, takistab edasist kiirgust. Tuul, mis õhu liikuma paneb, suurendab kiirgust..... b) Juhtivuse teel - juhtivus toimub kehaga vahetus kontaktis olevate esmete või riiete kaudu. Juhtivuse kaudu võib inimene soojust kaotada, kui kasutab häid soojusjuhte, võib ka soojuskadu kokku hoida. Väga hea soojusjuht on metall, siid, halvad soojusjuhid villane materjal, nahad, kasukas, takistab soojuse äraandmist. (Lambanahksed kindad aga soojad.) c) Higistamine higiaurumine keha pinnalt - ümbritsev temperatuur ületab kehatemperatuuri. Higiaurumine sõltub õhuniiskusest. Aurumine on võimalik niikaua, kuni õhk pole küllastunud. Kuivas ja kuumas keskkonnas võib tekkida ülekuumenemine. Soome saun 60-70 talumine.
Vastasel juhul soojeneb õhk keha vahetus läheduses, takistab edasist kiirgust. Tuul, mis õhu liikuma paneb, suurendab kiirgust..... b) Juhtivuse teel - juhtivus toimub kehaga vahetus kontaktis olevate esmete või riiete kaudu. Juhtivuse kaudu võib inimene soojust kaotada, kui kasutab häid soojusjuhte, võib ka soojuskadu kokku hoida. Väga hea soojusjuht on metall, siid, halvad soojusjuhid villane materjal, nahad, kasukas, takistab soojuse äraandmist. (Lambanahksed kindad aga soojad.) c) Higistamine higiaurumine keha pinnalt - ümbritsev temperatuur ületab kehatemperatuuri. Higiaurumine sõltub õhuniiskusest. Aurumine on võimalik niikaua, kuni õhk pole küllastunud. Kuivas ja kuumas keskkonnas võib tekkida ülekuumenemine. Soome saun 60-70 talumine.
BARTERTEHING- kaupa vahetatakse kauba vastu Probleemid bartertehingutega 1. Huvide samaaegne kokkulangevus- üks tahab lahti saada lehmast ja vastu saada 3 lammast, aga vastaspoolt ei leidu 2. Kauba väärtuses on keeruline kokkuleppele jõuda 3. "vahetusraha probleem" lepitakse kokku et 1 lehma vastu saab 3 lammast, kuid vastaspoolel on ainult 2 lammast. 4. Ajaline tegur ja vahemaad- pikki vahemaid on raske ületada ning lähedalt pole kaupa saada. Suur osa kaubast, mida tol ajal o'vahetati oli toidukaup ja see rikneb. Hakkavad välja kujuenma kaubad, kus eelnevalt välja toodud probleemid puudusid või osaliselt puudusid. Need kaubad olid üsna lokaalsed. Nt Eesti aladel oli tervaili, nahad, vill, töö- ja sõjariistad ( nt nui). Neid sai vajadusel väiksema koguse vastu anda või tükeldada/lõigata väiksemaks jne. Geograafia seadis jälle teatud piirangud, tuli leida uusi viise. Hakati rändama kaugete maade ...
Alleks ja Hilde peaksid lahutama. Varsti läksid teised Mäeküla poole ja Villem viis pilli ära. Hommikul leidis Kustas ennast võõra talu pahnalademelt. Peremees pakkus õlut ja tütarlapsed itsitasid. Kustas ei jäänud kauaks ja hakkas kodu poole minema, kuid ei peatunud kodutänavas vaid läks Võrkele, kus Peeter teda tervitas. Varsti istusidki Villem ja Kustas pahnal, õllekruus ja suitsukala kahevahel. Villem rääkis, et tahab varsti minna hülgeid jääle küttima, sest hülgepoegade nahad on kallid ja rasv maksab ka. Varsti jõudis tagasi Võrke Leena, kes oli läinud kohe pärast Kustase tulekut Tuisule ja oli kaasa toonud Kaarli, Lui, Tooni ja Juta koos kitarriga. Ka Villem häälestas oma mandoliini ja ka Kustas aitas oma bajaaniga kaasa. Uus aasta tuli külm ja selge. Kustas jõudis just öösel Mäekülast joobununa tagasi ja imestas, miks kõik veel jalul olid, kui teised seletasid, et Tooni sünnitab. Kustas läks aga magama. Hommikul ärkas ta murelike rääkimiste peale
Toornaha keemiline koostis on järgmine: vesi 65 % valgud 33 % rasvad ~ 2 % mineraalained 0,5 % lisandained . Naha valkudest ligikaudu 98 % moodustab kollageen. Kollageenid on sidekoe, kõõluste, kõhrede, luude ja naha struktuurvalgud. Kollageen on inimorganismis kôige levinum valk, moodustades 25 ... 33 % kogu inimkehas leiduvast valgust ja 6 % kehamassist Parkimisviisid: Naha parkimisel võib eristada kolme peamist etappi: 1. Eeltööd - kuivatatud nahad leotatakse pehmeks, soolatud nahkadest pestakse välja sool. Toimub karvade ärastamine ja nahkade puhastamine 2. Parkimine 3. Viimistlustööd - pargitud nahkade kuivatamine, silumine ja värvimine Nahkade parkimiseks on kasutusel väga erinevad meetodid: rääs - ehk traanpark e rasvapark heleda värvusega taimpark (tammekoor, paju) pruuni värvusega vastupidav, painduv mineraalpark maarjaspark ei kannata niiskust üldse!
Biokütused Referaat Tallinn 2010 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Biokütuse liigid...........................................................................................................................3 Biokütuse minevik ja olevik....................................................................................................... 3 Tootmine..................................................................................................................................... 4 Plussid......................................................................................................................................... 4 Miinused.....................................
ANIMISM (Oskar Loorits "Eesti rahvausundi maailmavaade", 1932, 1995) 1297 Metsaraiekeeld 4 saarel Tallinna lähistel, Eric VI Menved 1642 Talupoegade rahutused Võhandu jõel (Pühajõgi) lõhuti pais ja veski 1644 Johann Gutslaff "Lühike teade ja seletus vääralt pühaks nimetatud jõest Liivimaal Võhandus" 1664 Rootsi metsaseadus laienes Eesti alale (säästev metsaraie, mets-õunapuude, pihlakate, tammede, toomingate säilitamine) 19.sajand mõisaparkide rajamine - Üldse loodi kõnesoleva paari sajandiga praeguse Eesti alale umbes 1300 parki 1853 Loodusuurijate Selts (LUS) K.E. von Baer - ekspeditsioonid Peipsile ja Läänemerele, Peterburi TA), kalavarude kaitse vajadus, valed püügiviisid. Koos Carl Alexander Shcultziga bioloogiliselt põhjendatud kalapüügieeskirjad 1859. a välja antud "Määrused kalapüügi piiramiseks Peipsi ja Pihkva järves" Alexander Theodor von Middendorff- Hellenurme ja Pööravere mõisapargid, Hellenurme loodusmuuseum talupoegadel...
Eesti Teatri ja Muusikamuuseum Eesti teatri ja Muusikamuuseum sai alguse eesti helilooja Peeter Süda ( 18831920) pärandi säilitamisest . Peeter Süda kogutud eesti rahvaviisid ja väärtuslik muusikaalne raamatu ja noodikogu on aluseks 22 . märtsil 1924 . a tänase Eesti Teatri ja Muusikamuuseumi loomisele. Peeter Süda (30. jaanuar 1883 Tam miku talu, Viki küla , Kihelkonna vald 3. augu st 1920 Tallinn) oli e e sti helilooja ja organist . Pe et er Süd a sündis talupoja pere s . Te m a vanaisa vend oli õp etaja Pe et er ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
