edasine käekäik. Just tema on see, kes peab panema maksma oma sõna tehes seda riigile kõige paremal kujul. Alustada tuleb iseendast - tuleb vaadata enda sisse, teha otsuseid inimese mitte valitseja seisukohalt. Hea ning õiglane valitseja peab ära tundma piiri eetilise ning moraalitu vahel. Minu arvates on ideaalseimaks näiteks antiikfilosoofi Aristotelese poliitika käsitlus. Tema filosoofia kohaselt sisaldab poliitika nelja eri valdkonda: kunsti (techne), uurimistööd (methodos), praktilist tegutsemist (praxis), ning valikute tegemist (proairesis). Aristoteles uskus, et võimekas poliitik peab olema tegev kõigis eelnimetatud valdkondades. Vaid nii on võimalik saavutada oluline hüve – riigi ülalhoidmine ning selle püsimise kindlustamine. Seega peab olema valitseja see, keda austatakse nii tema tausta ning isikuomaduste kui ka valitsemisviiside järgi. Kuigi Aristotelese sõnade kohaselt ei ole võmalik saavutada ülimat
Nemad said mõjutusi germaanlastelt. Tänapäeval kuuluvad nende hulka tsehhid, slovakid ja poolakad. Lõuna suunda liikusid sklaviinid, keda peetakse lõunaslaavlaste eelkäijateks. Sklaviine mõjutasid 7.saj sisserännanud türgi päritolu hõimud bulgaarid ja vanarooma rahvad. 681. aastal tekkis Bulgaaria riik. 860. aastal, et levitada slaavlaste seas ristiusku, tõlkisid kaks Konstantinoopoli munka Kyrillos ja Methodos piibli vanabulgaaria keelde. Sel eesmärgil lõid nad kreeka tähestiku eeskujul ka uue tähestiku kirillitsa. Seda kasutavad mitmed slaavi rahvad, sh ka venelased. Tekkis ka kirikuslaavi keel, mida kasutati pikalt jumalateenistustel, ka Venemaal. Tänapäeva lõunaslaavlased on horvaadid, serblased, sloveenid, makedoonlased, osaliselt ka bulgaarlased. Ida suunda (Dnepri jõe keskjooksu) liikusid andid, kellest kujunesid välja tänapäeva
graafika, skulptuur) kujutis: figuur, piirjoonis kujutlus: ettekujutus, kujutelm, kujutluspilt, aim; kontseptsioon, plaan;väljamõeldis, fantaasia kunstivool : laseering: (sks. Lasierung) hoolikalt peale kantud läbipaistvad kihid tillukesed pigmendiosakesed segatuna õlipõhises sideaines; värvilahendust nüansseeriv ja lõpetav maalikiht traditsioonilises kihimaalis litograafia: kivitrükk (graafikatehnika) manuaalne: kätega tehtav, käeline, käsitsi, käsi meetod: (kr. methodos jälgimistee) otstarbekohane ja kavakindel toimimisviis mingi eesmärgi saavutamiseks monoliit: ühest kivist valmistatud struktuur või sammas monumentaalne: suuremõõtmeline; võimas, ulatuslik; monumenti (mälestussammast v. ehitist) meenutav monoliitne: ühest ja samast materjalist valmistatud; vormilt kompaktne, terviklik, ühtne motiiv: kunstiteose osatervik, väljendusüksus; element, kujund, teema kunstiteose vormistruktuuris; ka "vaade" (eriti maastikumaalis)
üleüldist üheselt mõistetavat eetikat, kuid Aristoteles lähtus üksikisikust. Aristoteles oli rohkem sellel arvamusel, millele enamik rahvast, mis tõttu oli lähemal tegelikkusele. Aristotelesel kaalutletud valikud. Platoni oma on ümbritsevate inimestega arvestav, Aristotelesel indiviidi ellujäämine, Platonil liigiline ellujäämine. 2. Kuidas haakub Aristotelese poliitika käsitlus tema eristatud nelja tegevuse tüübiga: kunst (technê), uurimistöö (methodos), praktilisel tegutsemine (praxis), valikute tegemine (proairesis)? Kõigel on suundumus mingi hüve poole. tuleb üldjoonteski püüda tabada, mis see on, millise teadmise või võime juurde kuulub. Tundub, et see peaks kuuluma mõjukaimate ja kindlasti juhtivamate alade hulka ehk poliitikaga seotud. Igal ühel on õigus poliitikaga tegelemiseks, sest see puudutab ju kõiki. (Platon ütles, vaid teatud inimestegrupil on õigus)
Õigusteadus annab võimaluse prognoosida ühiskonnas toimuvaid protsesse. Võime ühe või teise seaduse vastuvõtmisel ette aimata, mis mõju see avaldab. Nt alkoholi tarbimine avalikus kohas. Kuidas selline samm mõjutab inimeste käitumist. Tuleks teha veel täiendavaid uuringuid. MATEMAATILINE ehk sotsioloogiline – on rohkem meetodi tähenduses, mida rakendatakse uurimustes. ÕIGUSTEADUSES KASUTATAVAD MEETODID Meetod, kr methodos „uurimistee“, -viis, kindlapiiriline praktilise tegevuse või tunnetuse organiseerimise viis Aga ka: Meetod teaduses – etteantud hüpoteesiga seostunud tee uuritava objekti mõistmisele teadlase poolt. Metodoloogia – õpetus inimese teoreetilise ja praktilise tegevuse korraldamise ja kujundamise viisidest. VÕRDLEV MEETOD – Kaks või rohkem objekte kõrvutatakse ja saadakse selle kõrvutamise tulemusena mingisugune võrdlus, millel on teaduslik tähendus
bulgaarlased ; ida- venelased, ukrainlased, valgevenelased 882.a. Vene riigi algus, Rjurik vallutas Kiievi Vladimir- 988.a. otsustas Vana-Vene riigis kehtestada monoteismi,ristiusu vastuvõtmine. Jaroslav Tark- XI saj I poolel vene riigi vürst, tähtsustas haridust. Seaduste kogu "Vene õigus". 1030 vallutas Tarbatu(Tartu) ja nimetas selle Jurjeviks. 1240.a. Batukhaan alistas Vana-Vene vürstiriigi, Tatari-Mongoli ikke periood. Kyrillos ja Methodos- Bütsantsi mungad, töötasid välja glagoolitsa ja kirillitsa. Kõrg-ja hiliskeskaeg Tsentraliseeritud monarhia võim Parlament riigi kõrgeim seadusandlik kogu koondunud valitseja kätte; võim Inglismaal päritav Generaalstaadid kesk-ja varauusaegne seisuslik Domeen kuninga maavaldus esinduskogu Prantsusmaal XI-XIII saj Kõrgkeskaeg 962 a. Saksa kuningas Otto I lasi end Roomas kuulutada. Saksa-Rooma keisririigi algus.
püüdlevad. Samuti uurib Aristoteles ka seda, et milline on teiste inimeste keskel elades õige tegutsemisviis. Viiendas raamatus on peamiseks teemaks õiglus ja selle olemus, samuti ebaõiglus ja õiglane tegu. 1. ARISTOTELESE I RAAMAT Aristoteles on jaganud inimtegevused neljaks valdkonnaks: - Technê - praktiline oskustöö. Aluseks on teatud seadmus ( hexis ) millegi loomiseks (poiêtikê). - Methodos- Teoreetiline uurimistöö - Praxis- tegutsemine üldiselt - Proairesis tegutsemine kindla valiku alusel Igal tegevusvaldkonnal alatest kunstist kuni praktiliste aladeni on suundumus mingi hüve poole. Hüve (kr. Agathon) võib olla erinevatel juhtudel eesmärgiks üldse, see mida tahetakse saada, sõltumata selle seosest eetilise plaaniga. Aristoteles uurides hüvesid jõudis järeldusele, et selleks on õnn. Aga mis on õnn ja millest ta sõltub
oleva enda – juurde. Seda selliselt, et teekond seda teed pidi laseb paikkonnal varjamatult tema endana esile tulla. Tee kaudu paikkond avab end. Kuid selline tee, mida mööda minnes tuleb olev ise varjamatuna esile, on “väljaspool inimeste astutud radu”. Niisugune tee tuleb alles leida – see on mõtlemise ülesanne. Sõna hodos figureerib ühes hilisemas ja kuni tänase päevani olulises mõistes – meetod: meta ta hodos … methodos … meetod. Otseses tõlkes oleks meetod niisiis “teed mööda järelekäimine” – seda tähendab kreeka väljend meta ta hodos. Filosoofiliselt tähenduslikus tarvituses kerkib see sõna esimest korda esile Platonil. Kuid selle mõte on välja loetav juba sõna enda päritolust. Kui tee on leitud, tekib paljudel võimalus seda mööda järele käies kindlustatult pärale jõuda. Methodos – mõne eesmärgi
eestis ka 7 viina- ja 1 õlleallikas, pühad puud ja hiiekojad) e. Liiklemisega seotud muistised II Euroopa muinaskultuuride uurimise ajaloost Praegustel andmetel peetakse I arheoloogiks Babüloonia kuningat Nabunaidi , kes lasi kaevata varemeid ning leiti leide , mis olid välja kaevatud ka mujal . Samuti ta kogus leide. Euroopas praktiliselt igal maal muinasaja uurijad välja toonud midagi eriti tähtsat , mille abil ajalugu selgitada. Nt Tsehhis Konsatinos ja Methodos, kes otsisid Clemensi maiseid jäänuseid. Haudu otsisid taevatähtede kaudu . Keskajal leiti asju , kuid nendega ei osatud õigesti ringi käia ( neile ei leitud õiget lahendust. Nt kivikirveid peeti välgunoolteks. Neid raamiti kuld ja hõberaamidega ning nad olid võrdlemisi eksklusiivsed, esimesena tunti suuremat huvi antiikaja vastu ( renessansi ajal) , uurimuslike töid siiski ei koostatud . Otsiti ilusaid
ja mõistetest. Esimesest raamatust leiame vastuseid küsimustele, kuidas õnnelikult elada? Mis on hüved ja milline on hüvede eesmärk inimtegevuses? Mis on loomutäius ja kuidas see jagueb? Kuidas on õnn sellega seotud? Viiendas raamatus on peamiseks teemaks õiglus ja selle olemuse laad. Korraldav õiglus. Kas on võimalik ennast ebaõiglaselt kohelda? I Raamat Aristotelese inimtegevuse valdkondi puudutavad tähtsamad neli mõistet : Technê (praktiline oskustöö), methodos (teoreetiline uurimistöö), praxis (tegutsemine üldiselt) ja proairesis (tegutsemine kindla valiku alusel). Igal tegevusvaldkonnal alates kunstis kuni praktiliste aladeni on suundumus mingi hüve poole. Hüve (kr.agathon) on mõeldud tähenduses, mis võib erinevatel juhtudel eesmärgiks olla, see mida tahetakse saada, sõltumata seosest eetilise plaaniga. Ühe juhtivama ja mõjukama ala alla peaks kuuluma poliitika. See määrab ära
Teooria (kr. vaatlus, uurimine) on teatud mõttelisi mudeleid, seadusi esitavate mõistete ja väidete, mõtteliste katsete ja tõestuste terviklik süsteem, mida saab rakendada teaduslikult kirjeldatud nähtuste seletamiseks ja ennustamiseks. Teooriaid ja hüpoteese nimetatakse ka kokkuvõtvalt mudeleiks. Loodusseadus on kõikidel aegadel ja kõikjal looduses esinevate korrapärasuste sõnastus. Igale teadusele on omane teatud meetodite (kr. methodos-uurimistee, -viis) kompleks, mille oluliselt määrab objekt ja mis sisaldab empiirilisi (katse, vaatlus) ja teoreetilisi (analüüs ja süntees, abstraktsioon jt.) meetodeid. Kõigile neile meetodeile, nimetame neid summaarselt teaduslikuks meetodiks on omane alltoodu: -uuritava küsimuse sõnastamine, -kogu olemasoleva informatsiooni hankimine antud küsimuse kohta, selle analüüs, küsimust selgitavate oletuste püstitamine ja nende võimalik katseline kontrollimine,
Eri ehk üksikteadustenimetus ütleb, et nende uurimistegevus on suunatud erilisele, üksikule. *Filosoofial on huvi aga terviku vastu (formaalobjekti totaalsus). Õigusfilosoofial nagu muul filosoofial ei ole kindlat materiaalobjekti, kas seega filosoofial üldse on ese? Meetodi all mõeldakse järjekindlalt teostatavat uurimisviisi ehk teed (laiem tähendus) või tunnetamine, objekti reprodutseerimise viis mõtlemises (kitsas tähendus). Kr. K meta järgi, hodos tee (methodos). Õigusfilosoofia meetod on tema objekti tunnetamisel järjekindlalt teostatav uurimisviis ehk meetod on nende reeglite summa, mida mõtlemisel tuleb tunnetusprotsessis järgida. Kaks põhilist viisi on induktsioon (üksikutest faktidest või omadustest tuletatakse üldised väited) ja deduktsioon. Täielikuks induktsiooniks nim. Meetodit kui üldistav väide mingi nähtuste hulga kohta on tuletatud kõigi selles hulgas leiduvate nähtuste vaatlemise põhjal. Mittetäielik
annaabi.ee 
