VALJALA MAALINN Caspar Koit T-12 AJALUGU vAjaloolased on avaldanud arvamust, et 800 aastat tagasi võis pääseda laevadega mööda jõgesid üsna linnuse külje alla, sest maapind oli ca 2,5 m praegusest madalam. vValjala maalinn, Henriku Liivimaa kroonika järgi castrum Waldja oli tugevaim saarlaste linnus. 1227. aasta talvise piiramise käigus seda ei vallutatud, vaid 20 000meheline vägi sundis linnuse jõu ja ähvardustega alistuma, kasutades kiviheitemasinaid ja ambe. v PÕHIPLAAN vLinnus rajati looduslikule kühmule, mis oma põhiplaanilt oli ümarovaalne, välisnõlva kõrgus 58 m (topograafilistel kaartidel 10 m), kalle 2528 kraadi. Linnuse läbimõõt on kagu-
Billingeni katastroof- enam kui 8000 a.eKr murdsid Balti jääpaisjärve veed Kesk- Rootsi alal Billingeni mägedest põhja poolt läbi ookeani, selle tagajärjel langes Läänemere pind korraga 20- 30 meetri võrra. Eesti pindala suurenes märgatavalt. Kaheksandal at. eKr. soojenes kliima siinmail tunduvalt, ilmusid kase- ja männimetsad jne. Sellest ajast pärineb ka esimene teadaolev in. peatuspaik Eestis. Kunda kultuur- Kõik Eesti mesoliitikumi ehk kiviaja asulad kuuluvad sellesse kult. Kunda kult. oli levinud kõigis Läänemere idaranniku maades, alates Lõuna- Soomest kuni Visla jõe suudmeni. Kunda kultuuri elanikud rajasid asulad veekogude lähedusse, kus oli võimalik kalapüük ja vee äärde jooma tulnud loomade küttimine ning pakkusid järved ja jõed paremaid liiklemisvõimalusi kui tihedad raskestiläbitavad metsad. Arvatavasti elati ritvadest püstitatud koonusekujulistes püstkodades. Kunda kult. elanikud kasutasid sageli luid ja sarvi, millest val...
Ehavere linnamägi – Jõgeva maakond Palamuse vald Ehmja Kuradimägi – Lääne maakond – Martna vald – Ehmja küla Hallimägi – Lääne-Nigula kihelkond[viide?][viide?] Helme linnus Hinniala linnamägi - Võru maakond - Vastseliina vald Iru linnamägi Jalukse ringvall-linnus - Lääne maakond Jägala Jõesuu linnamägi – Harju maakond Jõelähtme vald Jäneda linnamägi Järveküla linnus Kaali kindlustatud asula – Saare maakond Pihtla vald Kaarma maalinn – Saare maakond Kaarma vald Kalana linnamägi ehk Otissaare linnamägi – Jõgeva maakond Pala vald Kalina soolinnus – Jõhvi kihelkond – Ida-Viru maakond Mäetaguse vald Kantsimäe linnusease - Rapla maakond - Märjamaa vald Karitsa Juprimägi Karksi lossimägi Karuse linnus ehk Vatla linnamägi – Karuse kihelkond – Lääne maakond Hanila vald Karula linnamägi ehk Rebase linnamägi - Valga maakond Kassinurme linnus Kauksi linnamägi
Avaasulad Mäepealsed asulad Varased ringvallid: a) ringvallid või pühapaigad? (Kaali, Võhma, Pidula) b) ringvallid kui linnused? (Massu, Päälda, Lipa) c) poolringvallid – neemiklinnused? (Keava Võnnumägi, Jägala, Muuksi) Keskmise rauaaja muistised Läänemeremaades. Keskmine rauaaeg Eestis: 450 – 800 pKr Rahvasterännuaeg ja eelviikingiaeg) Otepää linnamägi, Neemiklinnus ~ Rõuge linnus, Alatskivi „Kalevipoja säng“, Pöide maalinn. Kivikalmed, laevkalmed, maahaudadega põletusmatused, kääpad. Proosa kalme, Lepna kalmistu, Salme leiud (Salme laev, Viikingite kultuur ja selle mõju väljaspool Skandinaaviat. Birka linn (Rootsi), Arhus (Taani), Kuningate kääpad Ruunikivi, ruuni tähestik berserker – viikingi sõjamees Eestis: Esimese aastatuhande viimasel veerandil linnused Iru linnamägi, Kiviringid Käku kivikalmes (saaremaa), Lila kivikalme, Essu aare. Hilisrauaaegne kultuur Eestis ja naaberaladel.
Kaevu avamisel ilmnesid kaks kuusepakust hitsmeatra, puust vakake, niinekiududest kahekeermeline köiejupp, kadakast ja tammest odavarsi, poolik kadakane vibu jms. Nimetatud esemed on hoiul Ajaloo Instituudis. Lõhavere (Leole) linnus asus tänasest Lõhavere asulast 2 km ida pool. Leole puhul on tegemist ainsa muinaslinnusega, mis on seostatav konkreetse ajaloolise isikuga. Selleks oli Põhja-Sakala vanem Lembitu, kes langes 21. septembril 1217 Madisepäeva lahingus. Kaarma maalinn on linnamägi Saare maakonnas Kaarma vallas Kaarma külas, kirikust kirdes. Nagu selgub Liivimaa vanema riimkroonika järgi oli Kaarma maalinn (Hag Carmele) 1250. 1261. aastatel toimunud ülestõusu ajal saarlaste väe kogunemiskohaks, kui siia tuldi varju Riia piiskopi, Tallinna foogti, Tartu ja Saare-Lääni piiskopi vasallide ühendatud vägede eest ja mille juures peeti lahing orduväega. Vaenlase väed laastasid Saaremaad, põlevate külade suits oli katnud kogu maa.
· Paluküla hiiemägi asub Rapla ja Juuru kihelkonna piiril ajaloolisel Lõuna-Harjumaal · Tänaste kaartide järgi leiab hiiemäe Rapla maakonna kagusopist Kehtna valla maadelt vana Paluküla küla südamest · Aastal 2009 said Paluküla hiiemäe kaitsjad Arvi Sepp, Lembi Välli ja Toivo Sepp aunimetuse Hiie sõber · Paluküla hiiemäe kõrgus on 106 meetrit üle merepinna · Tegu on ajaloolise Harjumaa kõige kõrgema mäega Soontagana maalinn · Soontagana maalinn 10.12. sajand paikneb Koonga vallas Pärnumaal suure Avaste soo lõunapoolses osas · Alates 1981. aastast (uuendatud 2003) jääb see 5226 ha suurusele Avaste looduskaitsealale · Soosaare lõunapoolsel ümara lameda kupli taolisel osal asus kaks Maalja peret · Ühes neis öeldi teadvat, et nende esivanemad on elanud samal paigal 22 inimpõlve · Maalinna vahetust lähedusest, Kureselt, pärineb ka Soontakide suguvõsa,
.....................................................lk7 Mihkli tammik...................................................................................................................................lk7 Nedrama puisniit ja õpperada............................................................................................................lk7 Sooma rahvuspark.............................................................................................................................lk7 Soontagan maalinn............................................................................................................................lk7 Tori Põrgu..........................................................................................................................................lk8 Valgerand...........................................................................................................................................lk8 Vana- Pärnu linnuvaatlustorn.......................................
Töötuse määr oli 5,9%. Elanike tihedus oli 53,8 in/km². Rahvastikuprognoosi kohaselt väheneb aastail 20002015 rahvaarv 3,8%. Prognoosi põhjal on aastaks 2015 eakaid 17,9% ja noori 15,6% rahvastikust. Ülalpeetavate määr on 50, demograafiline tööturusurveindeks 0,77. Naisi on elanikkonnas 50,1%. 3 Vaatamisväärsus Arheoloogiamälestised- Soontaga maalinn, Mädara linnamägi Arhitektuurimälestised-kirikud, pastoraadid, mõisad, Sillad, koolihooned, postijaamad Loodusmälestised- järved, jõed, koopad, põlispuud Muistendid ja legendid ja tõestisündinud lood- Jakobi kihelkond , Kergu kabel, Jõõpre hiie koht, Kalmistud - killuke rahva kultuurist, Kastna kiriku ase ja kivi rist, Kergu kabel, Kivideks saanud pulmalised, Mihkli kirjadega kivi, Olevi kivi, Tori jões, Paalna haud, Papi
MINU KODUKOHT RAPLA Sten Kenert Maalinn 10.LR klass Oktoober 2017 Sissejuhatus Rapla on linn Rapla maakonnas Rapla vallas. Linna pindala on 4,67 km2 ja rahvaarvuks on 5632 inimest. (2012) Raplas leidub mitmeid vaatamisväärsuseid, saab korraliku hariduse, on võimalus sportida ning on üldse põneva ajalooga linn. Rapla sportiklubid Raplamaa Jalgpallikool Rapla Korvpallikool Rapla hariduskeskused Rapla Vesiroosi Gümnaasium Rapla Ühisgümnaasium Ühisgümnaasium Rapla vaatamisväärsused Pildid sellest, mis oli minu kodukohas vanasti Kasutatud allikad https://www.google.ee/search?rlz=1C1GGRV_enEE761EE761&biw=1280&bih=869&tbm=isch&sa=1&q=rapla +linn+&oq=rapla+linn+&gs_l=psy-ab.3...106711.107749.0.111456.0.0.0.0.0.0.0.0..0.0....0...1.1.64.psy-ab..0.0. 0....0.YB-tfdh1UXw#imgrc=s2S62aXlgNAtiM https:/...
Eksponeeritud oli 36 maali. Harrastuskunstnik Evald Piirisild on sündinud 1960. aastal ja ta pidas eelmine aasta oma 50. juubelit. Mööblitisleri haridusega Evald Piirisild on mitmekülgsete huvidega mees, kellel on õnnestunud viibida maailma eri paigus. Tema huvialad on veel ravitsemine ja indiaani kultuur. Huvist ajaloo vastu on kunstnik maalinud Eesti tuntud ja vähem tuntud linnuseid ja maalinnu. Saaremaalt on pildile jäädvustatud Kuressaare linnus ja Pöide maalinn, veel võib näha Virumaa Toolse, Viljandimaa Karksi, Harjumaa Laiuse linnust jne. Näitus mulle väga meeldis ja seda, et ta hästi maalida oskab mõistsin üsna kohe. Maal, mis mulle kohe silma hakkas oli Karksi ordulinnusest, mis asub Lõuna-Eestis. Need värvid ja see maastik oli mulle nii meelepäraselt välja kujunenud ja ka sellel maalil olev taevas oli imeline, selle maaliga seoses tuli mulle meelde palju kauneid mälestusi ja soe Eesti suvi. See maal oli lihtsalt südamelähedane
ugrilased on jõudnud eestisse. 4. Pronksiaeg ja vanem rauaaeg, maaviljeluse algus. (ajalooline periood paika) tuleb iseloomustada pronksiaega,mis materjalist tööesemed, elamisviis. Põhiliseks on karjakasvatus. 5. Eesti ühiskond keskmisel rauaajal ja viikingiajal. ( 6. Eesti ühiskond muinasaja lõpul Mõisted: kolmeviljasüsteem,kammkeraamika(tegemist on meie rahva esivanemate siia jõudmist tähistava kultuuriga 4 aastatuhande keskpaiku enne kristust) Maalinn,adramaa,arheoloogia,animism,kunda kultuur,nöörkeraamika,venekirveskultuur, kivikirstkalmed,tarandkalmed.
kirikuarhitektuuri kogu Baltikumis. Tallinna värav (tuntud ka kui Kuningavärav) on osa keskaegsetest kaitserajatistest. Kunagi märkis see kaunis barokne värav postitee algust, nüüdsel ajal juhatab see külastajad Pärnu rannarajooni. Punane torn oli keskaegse Pärnu linnakindlustuse nurgatorn. Kunagisest siseõust on tänapäeval kujunenud menukas kunstilaatade toimumispaik. 2.2. Vaatamisväärsused pärnu maal Arheoloogiamälestised- Soontaga maalinn, Mädara linnamägi Arhitektuurimälestised- kirikud, pastoraadid, mõisad, Sillad, koolihooned, postijaamad. Loodusmälestised- järved, jõed, koopad, põlispuud. Muistendid ja legendid ja tõestisündinud lood- Jakobi kihelkond , Kergu kabel, Jõõpre hiie koht. Kalmistud - killuke rahva kultuurist, Kastna kiriku ase ja kivi rist, Kergu kabel, Kivideks saanud pulmalised, Mihkli kirjadega kivi, Olevi kivi, Tori jões, Paalna haud, Pap haud,
Üks tuntumaid selle linnusterühma esindajaid on Rõuge linnamägi. Mägi- ja neemiklinnused olid enim levinuteks linnusetüüpideks. Rahvasuus nimetatakse neid ka linnamägedeks. 3) Kalevipoja sängi tüüpi linnused rajati voortele. Vallid ja kraavid rajati vaid voorte otstele. Üheks tuntuimaks on Alatskivi Kalevipoja säng. 4) ringvalllinnused ümber linnuseõue rajati kõrge kunstlik vall, esinevad Saaremaal ja Lääne-Eestis. Üks tuntuim on Valjala maalinn. Rahvasuus nimetatakse neid maalinnadeks. Ringvalllinnused rajati teistest hiljem 12-13 sajandil. Keskmisel rauaajal maeti surnuid edasi vanadesse tarandkalmetesse. Panustena lisandusid relvad. 5-6. sajandist alates sagenes ehete, relvade ja tööriistade peitmine. Linnuste rajamine, relvade esinemine kalmetes või suuremate peitleidudena viitab üldise sõjakuse ja sõjaohu kasvule, mis oli tingitud naaberaladel aset leidnud hõimude ja rahvaste liikumisest
Rapla Vesiroosi Gümnaasium Kalad kodutöö Ken Krister Maalinn 10.klass Juhendaja: Kersti Luik Rapla 2014 Kalad on üldnimetus vees elavatele kõigusoojastele keelikloomadele. Termin ei oma tänapäeval süstemaatilist tähendust, vaid on kasutusel kokkuvõtliku mõistena sarnase välimusega loomade klasside esindajate kohta. Ajalooliselt on ta siiski kataksonoomilise ühikuna käibel olnud (klass Pisces).
Surnud põletati, ja siis pandi kirstu. Kultuskivid. Linnused ja nende tüübid. Mägilinnus: rajati üksikutele igast küljest looduslikult kaitstud küngastele. Otepääl. Neemiklinnused: püstitati mäeseljaku neemikuna lõppevale osale. 2 küljest, 1 otsast looduslikult hästi kindlustatud. Teisele poole rajati kunstlik vall. Rõuge linnamägi. Kalevipoja säng: meenutas voodit, vallid, kraavid tuli rajada vaid otstele. N- Tartumaa. Ringvall-linnused: rahvasuus maalinn. Ümber kogu linnuseõue rajatud kunstlik vall. Saaremaa, Lääne-Eesti. Suhted naabritega. Üldiselt rahumeelsed. 10 sajandi lõpus venemaaga suhted halvenesid. Muinasajalõpp. Õpik lk.26-30 .Usk. Lk 31-35.
Bellingeni katastroof- rohkem kui 8000 aastat e.Kr. Balti jääpaisjärvede vee murdumine Kesk-Rootsi mägedest läbi ookeani, mille tagajärjel langes Läänemere pind umbes 30 meetrit ja Eesti pindala suurenes märgatavalt Kunda kultuur- mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur 8. aastatuhandest eKr 5. aastatuhandeni eKr praeguse Eesti, Läti, Põhja-Leedu aladel ja Venemaa aladel Eesti naabruses, samuti Lõuna-Soomes. Kammkeraamika kultuur- umbes 3300 aastat eKr Eestisse jõudnud uus arheoloogiline kultuur. Kasutusele olid paremini valmistatud savinõud, mille välispind oli ilustatud lohukeste ja väiksemate täkete ridadega, mida tehti kammi meenutava hambulise temliga. Kammkeraamika kultuur levis ulatuslikult Lõuna-Lätist kuni Põhja -Soomeni ja Loode-Venemaa aladel. Kammkeraamika kultuuri asulad paiknesid enamasti jõgede ja järvede ääres. Venekirveste kultuur- umbes 2500 aastat eKr lõuna poolt Eestisse jõudnud hõimud, kes kasutasid venet ehk p...
3.2. 1224- 1227 Üleüldine 1226 jaan. paavsti legaat Modena Modena Wilhelm Rakvere kirjalik lepingutega Eestlased Wilhelm peatub Tarvanpe-s esmamainimine alistumine 1227 Muhu lahingus saarlaste Mõõgavendade Ordu kaotus liivlased, latgalid 1227 Valjale maalinn alistub , Muistse Saaremaa üldine ristimine vabadusvõitluse lõpp
Viljakasvatus, loomakasvatus 4. Muistne haldusjaotus(maakonnad) a. Tarvanpe e Rakvere - Virumaa b. Ümera lahing - Sakalast lõunas c. Ristirüütlite võidukoht mandril(Madisepäeva lahing) - Sakalas 5. Linnuste ja külade tüübid, näited a. Linnused i. Neemiklinnused, nt Padise linnamägi ii. Kalevipoja sängid, nt Alatskivi linnamägi iii. Mägilinnused, nt Otepää linnamägi iv. Ringvall-linnused, nt Muhu maalinn b. Külad i. Sumbküla, nt Põhja-, Lääne-Eesti ii. Ridaküla, nt Peipsi ääres iii. Hajaküla, nt Lõuna-Eesti 6. Muinasusund, kalmed a. Usundid i. Usk looduse hingestatusesse e animism, kalastus ja jahtimine ii. Hiljem päikesekultus, ilmusid kivikirstkalmed, surnu põletamine, kultuskivid; austati esivanemaid ja nende hingi iii. Lõpus ristiusu levik b. Kalmed i
Rõuge linnamägi) Linnamäed...Mägi-ja Neemiklinnused/enamlevinud kogu Eesti mandril v.a. Lääne- Eesti. Kalevipoja säng tüüpi linnus...voortel,kõrgemal keskosal/külgedelt hästi kaitstud/vallid.ning.kraavid tuli rajada otstele/meenutab kõrgete otstega voodit/levinud Põhja-Tartumaal nt. Alatskivi(otsavallid peaaegu 2m kõrgused) Ringvall-linnus (maalinn)...kõrge kunstlik vall ümber terve linnuseõue/võimsaimad rajati Saaremaal ja Lääne-Eestis...Valjala maalinn on veidi ovaalse kujuga. Hõbeaarded ja nende peitmine...kaevati maasse...käe- ja kaelavõrusid,odaotsi,mõõkasid,pikateralisi nuge, muud tööriistad ja kullast või kullatud esemeid. Taolised leiud tulevad välja enamjaolt soisemates paikades/suurim selline aare leitud Tartumaalt Kardlast... Suhted naabritega (läänes, lõunas ja idas), Ingvar (600a)...rootslaste kuningas/ tuli oma väega Eestisse Steini maakonda rüüstama...
kujunemine. Teisalt jäi eesti ühiskonnal napilt puudu sellest materiaalsete hüvede kuhjumise kriitilisest piirist, mis on riikluse sünniks vajalik. Suhted naabritega olid valdavalt rahumeelsed. Aeg-ajalt tehti vastastikuseid rööv- ja sõjakäike. 11. sajandi keskel jäeti mitmed väiksemad linnused maha ja rajati suuremaid ning võimsaimaid ringvall- linnuseid eriti Lääne-Eestis ja Saaremaal näiteks Varbola maalinn. Eestlaste relvastusse kuulusid odad, mõõgad, sõjakirved ja nuiad, kilbid. Põhiliseks väeüksuseks oli maakonnas moodustatud malev, mis koosnes ratsa- ja jalameestest. Eestlastest lõunas elasid latgalid, seelid, semgalid ja kursid. Riia lahe ääres ja Kuramaa põhjaosas liivlased ja kurelased. Eestlaste ja latgalite vahel esines sageli tülisid ja relvakonflikte. Eestlaste tugevamaks vastaseks olid leedulased, kes tegid mitmeid laastavaid rüüsteretki. 12
Püüti kala ja kütiti. Eestlaste elamuks oli suitsutuba. Talud paiknesid lähestikku ja moodustasid küla. Sumbkülad, ridakülad ja hajakülad. Umbes 45 kihelkonda ja 8 maakonda. Liivlaste, kurelaste, soomlaste ja karjalastega olid suhted väga head. Lõuna pool elavate naabritega tuli aeg-ajalt ette ka tülisid. Seleta mõisted: Kammkeraamika – arheoloogiline kultuur, milles olid kasutusel paremini valmistatud savinõud, mille välispind oli kaunistatud. Maalinn (too näiteid) – ringvall-linnus, nt Varbola, Valjala. Adramaa – sellise suurusega põllumaa, mida suudeti harida ühe adraga. Arheoloogia – ehk muinasteadus on ajalooteaduste haru, mis käsitleb aineliste ajalooallikate ehk muististe põhjal ühiskonna minevikku. Muinasaeg II rida 1. Mis aeg on muinasaeg ja kuidas seda uuritakse? Esiajaks ehk muinasajaks nim esimeste inimeste saabumist kuni ristisõdade alguseni Baltimaadel 12. saj lõpul
Miks eestlased muistses vabadusvõitluses alla jäid? Eestlaste muistne vabadusvõitlus kestis 1208. aastast 1227. aastani kui langes Valjale maalinn. Tagajärjed oli üpriski mõrud. Sõda tõi rohkelt kannatusi nii lahingus langejate kui ka rüüsteretkede näol. Eestimaa ristiusustati ja jagati mitme valitseja vahel. Samas tuli Eestisse inimesi kes tutvustasid kohalikele Lääne- Euroopa väärtushinnanguid, traditsioone ja norme. Järgnevalt toon välja tähtsamad põhjused ning tagajärjed. Kindlasti sai määravaks sõjalise taseme erinevus. Vabadusvõitluse käigus oskused ja relvastus
Väha, Hindo jt) ja ühele aianduskoperatiivile. Põlisküla asub Meegomäe nimelise mäe lähistel. On väidetud, et Meegomäe on sellise kuju ja asetusega, et seal võis olla muinaseestlaste linnamägi- järsud, kohati püstloodis nõlvad, ümberringi järved, orud ja muud alad, mis võisid vanasti olla veega täidetud- seega tõhus kaitse vaenlase rünnaku vastu. Üheski kirjalikus allikas Meegomäe linnamäge nimetatud ei ole. Küll aga kirjanduses mainitud, et muistne maalinn asus Raudsepa ja Rootsi küla vahelisel mäekünkal metsa sees. Meegomäe küla nime saamisloo kohta on mitmeid oletusi ja legende. Esimesed kirjalikud andmed küla kohta on aga aastast 1638. Liivimaa Revisjoniraamatus on märgitud, et on olemas „Mehoma pustus”, s.o. kunagi haritud vaba maa, kus veel uut harijat ja maksumaksjat ei ole. 1684.aastal oli Meegomäel 2 peret- Rautzepad ja Meegomäed. Viimaseid hakati nimetama Meegomannideks, küla ennast aga Meegomäeks
Surnud maeti tarand..., peamiselt põletatult, igasse tarandisse maeti u 10 20 surnukeha. 6) keskmine rauaaeg ja viikingiaeg- sellel ajajärgul oli kasutuses u poolsada linnust. Eristatakse mägilinnuseid- mis on rajatud üksikutele, igast küljest looduslikult kaitstud küngastele. Neemiklinnused- nim mäeseljaku neemikuna lõppevale otsalr püstitatud linnuseid. Ringvall linnused- rajati ka juba vanemal rauaajal.seda ümbritsesid üksikud madalad vallid, rahvapärane nimetus on maalinn. Linnus asula- avaasula paiknes linnuse läheduses, nii vaadeldigi neid L- a- tena. Suur osa rahvast elas tavalistes avaasulates, mis koosnesid mitmest talust. Külade kujunemisega kaases ka ribapõllud, nii saadi võrdselt paremat ja kehvemat maad. Künnipõllundust arendas edasi puuadrale kinnitatud raud- ader. Kasutuses oli erinevaid matmis meetodeid, kasut endiselt tarandkalmeid. Kagu- eestis levisid liivast kuhjatud
külatüübid. Lääne-, Kesk- ja Põhja-Eestis ning Saaremaal olid sumbkülad, kus talud paiknesid keset põlde tihedalt koos. Ida-Eesti voortel rajati talud ridastikku ja nõnda tekkisid ridakülad. Lõuna-Eestis küklikul maastikul olid hajakülad, kus talud paiknesid üksteisest kaugemal(Mäesalu, A. , Lukas, T. , Laur, M. , Tannberg, T. 1997. Eesti Ajalugu I). Muinasaja lõpu kõige muljetavaldavamad mälestusmärgid on 11.-12. sajandil kerkinud võimsad linnused. Suurim maalinn asub Harjumaal ja see on Varbola Jaanilinn. Seal viibides võib veel tänagi ettekujutada omaaegseid kaitsetarasid, värvaid ja muid ehitisi ning linnuse õuel askeldavaid inimesi. Üldiselt olid Eesti linnused mullast ja puust, osaliselt kombineeritud kivipallidega, mis olid laetud ilma mördita nagu kiviaiad. Ent kaitseehitisena olid muinaslinnused sellegipoolest täiesti tõsiseltvõetavad ning hiljem nägid sakslased nende vallutamisega kurja vaeva
ta ei suuda oma jõududega eestlasi alistada. Seepärast pöördus ta Taani kuninga poole ja palus sellelt toetust.1219.a. tuli Taani kuningas suure sõjalaevastikuga Eesti randa. Eestlased ei avaldanud vastupanu. Nad olid koguni väga sõbralikud taanlaste vastu. See aga osutus eestlaste kavalaks võtteks. Nad tahtsid aega võita oma sõjajõudude kogumiseks. Mõni päev hiljem ründasid eestlased ootamatult Taani laagrit. Eestlased sunniti aga taganema. Eesti maalinn võeti üsna kerge vaevaga ära, lõhuti maha ja ehitati "Taani linn", Tallinn, asemele. Siit püüdsid nad oma võimu eestlaste üle maksma panna. Taanlased põrkasid aga seejuures sakslastega kokku, kes põhja poole tungisid. Nii tekkis taanlaste ja sakslaste vahel äge tüli. Viimaks jõudsid taanlased siiski nii kaugele, et neile sai Tallinn ühes Harju- ja Virumaaga. 1220.a. suvel tundisid läänemaale rootslased ja vallutasid Lihula linnuse ning hakkasid rahvast ristima
Neemiklinnused – püstitati mäeseljale neemikuna lõppevale otsale. Kahest küljest ja ühest otsast olid looduslikult kaitstud,teisele otsale rajati kunstlik vall. Nt. Rõuge linna mägi Kalevipoja sängi – tüüpi linnuseid rajati voortele,tavaliselt nende kõrgemale keskosale. Külgedelt oli hästi kaitstud, kraavid tuli rajada ainult otstele. Nt Alatskivi Kalevipoja säng Ringvall-linnused – iseloomustab ümber kogu linnuseõue rajatud kõrge kunstlik vall. Nt. Valjala maalinn Jaroslav Tark – Kroonikate põhjal tegi ta 1030. Aastal sõjakäigu eestlaste vastu, võitis neid ja rajas Tartu kohale tugipunkti mille nimetas oma ristinime Juri põhjal Jurjeviks. 1060. aastal maksustas Izjaslav kroonikas sossoliteks nimetatud eesti hõimud.
· Võetakse kasutusele kaheväljasüsteem. (põllud on jaotatud kaheks, sööt ehk kesa +kasutatav maa) · Ribapõllud- põllud mis olid jagatud igale perele oma riba mida harima pidi.Taheti taotleda võrdsust (tehti koos, või vähemalt üheaegselt).Peamised teraviljad: nisu,oder, kaer. · Hakatakse ehitama linnuseid.(7-8 saj). Paljud neist on kasutusel muinasaja lõpuni. 2 tüüpi linnuseid: LINNAMÄED (kolmest küljest kaitstud, ühel kunstlik vall) ja MAALINN (kunstlik vall) Linnused pidid paiknema külade läheduses. Põletusmatus, maeti tarandkalmetesse ja kivivarekalmistutesse . (Rohkelt relvaleide). Hakkas toimuma kihistumine, Eesti-sisesed pinged. Naabrite sõjakus mõjutas Eestit. *Sündmused lõunakaares- Idaslaavlased tulid mööda Dnepri jõge, vallutasid soome-ugri keeli kõnelevaid rahvaid. Lätlased surusid liivlased rohkem rannikualadele. *Sündmused läänes- (Viikingid). Skandinaavia hõimude erinevad retked
10. klassi kontrolltöö kordamispunktid Muinasaeg 1. Eestimaa ajaloo algus. Muinasaja allikad §1 1.Kuidas on jääaeg kujundanud Eesti maastikku? (4 näidet): Jääaeg tõi endaga kaasa suured relieefi muutused Eestis. Põhja- ja Lääne Eestis tõi jää nähtavale paekaldad, jättis endast maha rändrahne, sulamisel tekkisid järved ja jõed. Kagu-Eestisse tekkisid kuplid ja Kesk-Eestisse voored. Maapind vajus jää raskuse all, jää sulades hakkas aga uuesti tõusma, seda protsessi on võimalik näha ka tänapäeval. 2. Muinasaja mõiste ja selle periodiseering (TÖÖVIHIKUST): Muinasaeg on ajajärk inimeste saabumisest Eestisse, kuni muistse vabadusvõitluseni 13. sajandi algul. Seda periodiseeritakse:Kiviaeg: Vanem kiviaeg ehk paleoliitikum, keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum (u 9000-5000a ekr), noorem kiviaeg ehk neoliitikum (5000a ekr 1800a ekr). Pronksiaeg: Vanem pronksiaeg(1800ekr 1100ekr), noorem pronksia...
Avaste looduskaitseala Geoloogiliselt, veekaitseliselt ja ökoloogiliselt väärtuslik Avaste soo asub Lihula-Lavas-saare soostikus. Sealne soo on üks Eesti suuremaid madalasoid. Kaitseala põhiväärtused: madal- ja siirdesoo ning märjad metsad pakuvad elupaiku mitmetele haruldastele liikidele. Teadlased on pikka aega põhjalikult uurinud soostiku taimkatet, putukaid ja linnustikku. Avaste soo servas asub II aastatuhandest pärinev muistne pärandmaastikest ümbritsetud Soontagana maalinn, mis on muinsuskaitse all. Lavassaare hoiuala (kavandatav looduskaitseala). 3 valla piires, osa sellest ka Koonga vallas. Lavassaare looduskaitseala eesmärgiks on kaitsta Lavassaare soostikku ja seda ümb-ritsevaid metsa- ning pärandkooslusi. Kavandatav looduskaitseala hõlmab ka Virussaare rabasaare, mis on kaitse all 1957. aastast. Mälestusena jääajast kerkib rabast 31 m üle mere pinna ulatuv soosaar Lavassaare liiva-kruusa mägi, kuhu Eesti Muuseumraudtee korraldab rongisõite.
1.MÕISTED Billingeni katastroof enam kui 8000 a eKr murdsid Balti jääpaisjärve veed Kesk-Rootsi alal Billingeni mägedest põhja poolt läbi ookeani, selle tagajärjel langes Läänemere pind korraga 20-30 võrra. Eesti pindala suurenes märgatavalt. Kunda kultuur - oli mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur 9. või 8. aastatuhandest eKr 5. aastatuhandeni eKr praeguse Eesti, Läti, Põhja-Leedu aladel ja Venemaa aladel Eesti naabruses, samuti Lõuna-Soomes. Köik eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad Kunda kultuuri. Kammkeraamika kultuur u.3300 eKr tulid Eestis kasutusele paremini valmistatud savinõud,mille välispind oli ilustatud lohukeste ja väiksemate täkete ridadega, mida tehti kammi meenutava riistaga. Venekirveste kultuur u. 2500 a eKr jõudsid Eestisse lõuna poolt uued hõimud. Nende poolt kasutatud venet ehk paati meenutavate hästi lihvitud ja puuritud silmaaukudega sõjakirveste põhjal nimetatakse kultuuri venekirveste kultuuriks. Ki...
Ja väiksemad Alempois, Nurmekund, Vaiga, Jogentagana, Mõhu, Nurmekund, Soopoolits. 13. Mis on linnus? Selle otstarve. Kuidas ja kuhu ehitati? 11-12 saj. tekkisid võimsad linnused. Neid ehitati mullast ja puust, osalt ka kivimüüri peale puust varjendid. Eestlaste linnuseid oli raske vallutada. Tolle aegne linn tähendas linnust või kindlust. Nt. Saaremaa ja Läänemaa maalinnad; mägilinnused Otepääl ja Lõhaveres. Suurim maalinn asub Harjumaal Varbola jaanilinn. 14. Eesti majanduslik ja poliitiline arengutase muinasaja lõpuks. Poliitiline: Eesti oli jaotatud maakondadeks, see oli pooliseseisev poliitiline üksus. Suuremad maakonnad olid Saaremaa, Virumaa, Sakala, Ugandi, siis väiksemad: Revala ja Harjumaa. Kõige väiksemad Alempois, Mõhu, Nurmekund, Soopoolitse, Jogentaga ja Vaiga. Maakondi juhtisid kihelkonna vanemad. Eestlastel ei olnud eriti arenenud ühtse rahva tunnet.
Referaat Eesti muinaslinnus Varbola Koostaja : Artur Lipartov TP08 Juhendaja : Piie Kessel Sisukord: 1. Lühiajalugu 2. Varbola Vahvad Vennad 3. Kiviheitemasin 4. Piiramistorn 5. Kass ja oinas 6. Katapult 7. Ilmavõistlused kiviheitmises 8. Kasutatud kirjandus Lühiajalugu Varbola maalinn oli Baltimaade võimsaim muinaslinnus, mis kandis 13. sajandi vanavene kroonikais ka nime "Varblase nokk". Linnus rajati juba 11.-12. sajandil ja tema kohta öeldakse uhkusega, et keegi pole suutnud seda linnust vallutada. Kui sõjakad vene vürstid Izjaslav 1060. aastal ja Mstislav 1212. aastal suurte vägedega Varbola alla tulid, maksid selle asukad nõutud kopsaka lunaraha hõberahades ära ja linnust ei rüüstatud.
Tuues lühiülevaate erinevatest moodustest kuidas oma tervist looduslikult parandada, olen ka ise hakanud kasutama just looduslikke võtteid enda tervise tugevdamiseks ja parandamiseks. Milleks rutata kohe rohukapi juurde kui on olemas niipalju alternatiivseid meetodeid, et hoida ja säilitada oma tervist. 8 Kasutatud kirjandus · Aili Paju, Loodusravi, Maalehe Raamat, II trükk, Tallinn 2002 · E. Maalinn, K. Kolmann, J. Käsi, Ilu ja tervis loodusest · http://www.teraapia.com/?topic=59 · http://et.wikipedia.org/wiki/Loodusravi · http://www.nokitse.ee/ravimtaimed/saialill · http://arhiiv.elukiri.ee/index.php?main=136 9
Albert teadis väga hästi, et ta ei suuda oma jõududega eestlasi alistada. Seepärast pöördus ta Taani kuninga poole ja palus sellelt toetust.1219.a. tuli Taani kuningas suure sõjalaevastikuga Eesti randa. Eestlased ei avaldanud vastupanu. Nad olid koguni väga sõbralikud taanlaste vastu. See aga osutus eestlaste kavalaks võtteks. Nad tahtsid aega võita oma sõjajõudude kogumiseks. Mõni päev hiljem ründasid eestlased ootamatult Taani laagrit. Eestlased sunniti aga taganema. Eesti maalinn võeti üsna kerge vaevaga ära, lõhuti maha ja ehitati "Taani linn", Tallinn, asemele. Siit püüdsid nad oma võimu eestlaste üle maksma panna. taanlased põrkasid aga seejuures sakslastega kokku, kes põhja poole tungisid. Nii tekkis taanlaste ja sakslaste vahel äge tüli. Viimaks jõudsid taanlased siiski nii kaugele, et neile sai Tallinn ühes Harju- ja Virumaaga. Viimaks ilmusid ka rootslased Läänemaad võitma ja rahvast ristima. Vabad ja julged saarlased,
otsamoreen. Risti- Palivere seljandikul asub ka Läänemaa kõrgeim punkt Pikajala mägi (50,6 m) (Arold, 2005). · Haapsalu linn asub kahel kagu-loode suunalisel paralleelsel oosil, mille kujundasid jääsulamisveed jääaja lõpul. · Lihula maalinn on rajatud kümnekonna meetri kõrgusele Siluri ajastu klindisaarele(Arold,2005) · Salevere salumägi on ka siluriaegne klindisaar, mis tekkis 5000-6000 aastat tagasi. Selle kõrguseks on kuni 5m. · Kuijõe barr on 10 km pikkune kaarjas rannavall Joonis 1. Lääne-Eesti madalik mis kujunes 8000-4000 aastat tagasi (Estonica, 2009) 1.3 Rannajoon ja rannikualad
looduslikult hästi kaitstud, siis vallid ja kraavid tuli rajada vaid otstele. Levinud esmajones Põhja- Tartumaal. Üheks tuntumaks on Alatskivi Kalevipoja sang. · Ringvall-Linnused- isel ümber kogu linnuseõue rajatud kõrge kunstlik vall. Kõige võimsamaid püstitati Saaremaal ja Lääne-Eestis, kus neid tuntakse rahvasuus maalinnadena. Nt: Valjala maalinn. Suhted skandinaavlastega: Viikingiajal suhted skandinaavlastega tihenesd. Eesti asus kaubateede läheduses. Samas on viikingid Eestis käinud, kuid rüüstamise eesmärgil, kuid edu ei saavutatud. Eestlased suutsid küllaltki tugevale vastasele vapralt vastu seista ja sooritasid vasturetgigi. Suhted idaslaavlastega: Nendega seostatakse Kagu-Eestis olevaid kääpaid. Vana-vene riigiga IX-X saj. olid suhted rahumeelsed. Eestlasi nim. Tsuudideks. X saj lõpul suhted halvenesid.
Lk 354 kell 11.11 Kristjan Soots ,, Eesti sõjaajaloo teejuht" Ordulinnus Helme ordulinnuse rajamisel arvestasid sakslased looduslikke tingimusi. Ilmselt oli sama koha peal varem muistete eestlaste linnus. Järsu mäeseljaku kaitsevõime parandamiseks kaevati kaks sügavat kraavi- Läheduses vooljvast ojast sai joogivett. On andmeid kindluse ehitustööde alustamisest 1265. aastal. Et Helme maalinn ja ordulinnus asusid Eesti lõunapiiri läheduses, oli neil strateegiline tähtsus. Helme lossi müüride all ja ümbruses on lahinguid löönud sakslased, liivlased, lätlased, leedulased, venelased, poolakad ja rootslased. Suuremaid kokkupõrkeid ja lahinguid on olnud viis. Esimel korral 1218. aasta sügissuvel toimus Puide küla lähedal lahing Vene vägede ja Saksa rüütlite vahel. Sakslatse poolel oli ka liivlasi ja lätlasi. Puide lahing mis kestis terve päeva , lõppes
HILISRAUAAEG (1050-1225) Sellest ajast on teada ajaloolisi kirjutusi (näiteks Jaroslav Targa Esiaeg ja arheoloogia alused (AIA6042) sõjaretked Eestisse), kuis nende kasutamisel tuleb olla ettevaatlik. LINNUSED hilisrauaaeg on kõige linnuserikkam periood Eestis. Vanad linnused jäetakse maha ning rajatakse uued, mis on asulatest tunduvalt kaugemal. Eranditeks on linnused, mis asuvad tähtsate teede ristumispiirkondades (Tartu, Otepää, Viljandi, Tallinn). 1. Valjala maalinn - 11. saj 2. Karuse (Vatla) 3. Soontagana maalinn lõunapoolse Eesti iseloomulikult ümbritseb vall maalinn keskus, ehitatud soosaare peale keset igast küljest, laotud kuivmüürina neemikupoolne mädasood. Hendriku kroonikas korduvalt (Eestis võimsaimad). Võimsalt osa kõrgem kui mainitud. Praeguseks on sinna hakanud kaitstud linnused ülejäänud vall kasvama mets, kuna 1928. a ehitati 2 kraavi
haug Esox lucius. Lõheliste seltsi kuuluv haug ehk havi, KeskEestis jm ka purikas on hästi tuntud röövkala ning hinnatud püügikala, kes elutseb nii MandriEesti kui Läänemere idaosa vetes. Värvuse järgi tehakse vahet ojahaugil (tume), järvehaugil (hele, laiguline) ja jõehaugil (triibuline). Madalaveelistesse kudemispaikadesse ilmuvad haugid vastavalt vee temperatuuri tõusule ja suurvee seisule. Optimaalne aeg on aprilli esimene pool mai algus. Nagu särje ja ahvena puhul, täpsustavad paljud haugi rahvapärased nimetused selle kalaliigi kudemisaega, kusjuures orientiiriks on mingi fenoloogilise nähtuse samaaegsus. Sellised nimetused on jäähaug, jääpurikas, jääalusehaug, hangehaug, keltsahaug, keltsanolk, kirrehaug, külmahaug, kevadhaug, konnahaug, rohuhaug, lillehaug, toomingahaug ehk toomehaug, tammehaug, soojaveehaug. Nimetus luhahaug kehtib samuti ka väljaspool kudemisaega madalas üleujutatud luhtade vees asuvate haugide koh...
Tapa Gümnaasium Kadi Saluste Minu Eesti Roheliste rattaretked uurimistöö Juhendaja: Anne Roos Tapa 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS......................................................................3 1 EESTI ROHELINE LIIKUMINE................................................4 1.1 Roheliste rattaretk..............................................................5 1.2. Rattaretke korraldus...........................................................8 KOKKUVÕTE.........................................................................9 KASUTATUD KIRJANDUS.......................................................10 LISAD...................................................................................11 LISA 1 Kirjalik küsitlus Elis Kotkaga ................................................11 LISA 2 Kirjalik küsitlus Rail Ageniga ..................
Aeg-ajalt tehti vastastikuseid rööv ja sõjakäike. Olukord tõsines seoses naabruses kujunenud riiklike ühendusega. Need haarasid sõjakäikudele kaasa suuremad väeüksusi ja kujutasid ohtu Eesti iseseisvusele. Xi saj. Keskpaiku jäeti mitmed väiksemad linnused maha ja rajati suuremaid ning võimsamaid ringvall linnuseid. Eriti suured ja paljude külade ühist tööd nõudvad maalinnad kerkisid Lääne-Eestis ja Saaremaal. Eriti hoolikalt kindlustati linnuste väravad. Linnused. Suurim maalinn asub Harjumaal, ja see on Varbola Jaanilinn. Üldiselt olid Eesti linnused mullast ja puust, osalt kombineeritud kivivallidega. Mõnest linnusest või õieti linnuse juurde kuulunud asulast kujunes hiljem linn. Nii juhtus see nt Tlns, Tartus ja Viljandis. Relvad. Rooma rauaaja lõppedes(u 450a) oli hakanud kaduma ttarandkalmetesse matmise komme, selle asemele tulid ebakorrapärased kivikuhelikud ja panustesse ilmusid relvad, peamiselt odad,mida varem haudades peaaegu ei leitud
Ühiskondlik korraldus *Halduslikult jagunes Eesti maakondadeks ja need omakorda kihelkondadeks. Läti Henriku kroonikas ilmneb, et maakond oli (pool)-iseseisev poliitiline üksus, mis sõdis ja sõlmis rahu oma äranägemise järgi. Suuremad maakonnas olid: Saaremaa, Virumaa, Sakala ja Ugandi. Veidi väiksemad: Revala, Harjumaa,Läänemaa ja Järvamaa. Kõige väiksemad : Alempois, Mõhu,Nurmekund, Soopolitse , Jogetaga ja Vaiga. Maakonda juhtisis kihelkonade vanemad koos. Linnused *Suurim maalinn asub Harjumaal, ja see on Varbola Jaanilinn. *Üldiselt olid Eesti linnused mullast ja pust, osalt kombineeritud kivivallidega. *Mõnest linnusest või õieti linnuse juurde kuulunud asulast kujunes hiljem linn. Nii juhtus see nt Tlns, Tartus ja Viljandis. Ring Eesti ümber tõmbub koomale *Eestlastel tuli valmistuda tõrjuma naaberrikide vallutuskatseid. Mitu korda kais Eestis sõdimas Novgorodi vürst Mstislav ja ka taanlased. *Rootslased tegelesid peamislt Soome ristiusustamisega
(pelgupaiklinnused). 11-12 saj. tekkisid võimsad linnused. Neid ehitati mullast ja puust, 4 osalt ka kivimüüri peale puust varjendid. Eestlaste linnuseid oli raske vallutada. Tolle aegne linn tähendas linnust või kindlust. Nt. Saaremaa ja Läänemaa maalinnad; mägilinnused Otepääl ja Lõhaveres. Suurim maalinn asub Harjumaal Varbola jaanilinn. 5 3.Muinasusund (milles seisnes, iseloomulikud nähtused) ja ristiusu levik Eestis. Muinasusundi seos loodusega. Vanimad teated ristiusu levikust Eestis. Traditsioonid. Tähtsal kohal usund (tavad, uskumused, millel oli seos mõistega püha). Püha seletamatu, müstiline, aukartust ähvardav. Muinasaja vältel muutus Eesti elanikke usund tugevalt.
Kivi purunes kukkudes kaheks tükiks, millest suuremat veel praegu tuntakse Suurkivi nime all. Muiste olnud kivi pehme, mistõttu temal võib näha lammaste ja kitsede jälgi, mida loomad omal ajal sinna tallanud. Ridala kirik Haapsalust umbes 8 km kagu poole asuv Ridala kirik evib salapäraselt legendaarse mineviku. Kirik näib olevat väga vana ning teda loetakse koguni vanemaks kirikuks Eestimaal, mis ehitatud taanlaste ajal. Ridala kiriku lähedal asunud muiste samanimeline kants või maalinn, mille varemete jälgi on praegugi veidi märgata. Möödunud sajandil leiti maapinnast veel õige sageli tahutud kive, lubjatükke, puusütt ja vanaaegseid naelu. Linna kohale on alles jäänud küngas, milles rahvajutu järele olevat maetud suur varandus. Seda valvavat aga mingi punane koer ning seetõttu ei olevat varanduse õiget kohta veel avastatud. Rahvasuu jutustab, et Ridala kirik ja maalinn seisnud muiste üsna mererannikul. Isegi suured laevad sõitnud linna külje alla
EUROOPA MUINASKULTUURID Arheoloogia mõiste archaios - vana, muistne logos - sõna, kõne, mõistus, käsitlus, teadus Sõna `arheoloogia' kasutas esmakordselt Platon 4. saj. e.m.a. dialoogis "Hippius". Arheoloogia on ajalooteaduste haru, mis uurib muistiseid ja rekonstrueerib nende põhjal ajalugu. Arheoloogia ajalugu Renessanssi ajal olid arheoloogid antiikkunsti uurijad-eksperdid. Ajalugu kui teadus hakkas kujunema valgustusajastul 17.-18. sajandil. Arheoloogia omandas oma tänapäevase mõiste 19. sajandil. Arheoloogia jagunemine perioodide järgi (Arheoloogiline periood algab u. 2,6 milj. a. tagasi.) Esiaja arheoloogia Klassikaline arheoloogia Keskaja arheoloogia Uusaja arheoloogia Arheoloogia jagunemine uurimisvaldkondade järgi Linnaarheoloogia Asustusarheoloogia Majandusarheoloogia Arhitektuuriar...
Saaremaa kohta vt lk 8-10: Mägi, M. 2003/2005. Kaali ja kultuurmaastik.Meteoriiditabamuse kajastusi arheoloogias ja folklooris. (http://www.ai.ee/?pid=167) Kuna Saaremaa kultuurmaastikku käsitlev kirjeldus on netis üleval samuti TLÜ arheoloogia kursuste all, on seal kirjutatu jäetud siinkohal kordamata. Ülalviidatud kirjutist tuleb seetõttu vaadelda kui Eesti esiajaloo kursuse kohustuslikku materjali. Iru kindlustatud asula Iru maalinn jääb tänapäeval napilt Tallinna linna piiridesse, Toompeast paikneb see linnulennult 8 km kaugusel. Tegemist on omamoodi "proto-Tallinnaga", Tallinna linna kui Põhja-Eesti olulisima keskuse pronksiaegse eellasega. Paralleeli võib siinkohal tõmmata Riiaga, mille eellaseks on keskaegsest Riiast veidi ülesvoolu paiknev Daugmale linnus, mis samuti sai alguse juba pronksiajal. Iru linnusel leidub küll rohkesti jälgi pronksiaegsest asulast, kuid tolleaegseid kindlustiste
Külaline saab selga proovida keskaja rõivaid ja jalga jalanõusid ning saada teadmisi keskaegsetest rõivastest. Samuti saab proovida voorusevööd, rõngassärki ja raudrüüd. Vastseliina linnus on palverännakute sihtkoht. Ajaloos üle 660 a tagasi sündis seal ime, mis on Rooma Paavsti poolt ka kinnitatud. 22. Varbola muinaslinnus Varbola muinaslinnus (Raplamaal) ongi maalinn ehk ehitatud üsna madalale kühmule. Varbola on väljavalitud põhjusel, et seal on peale loodusliku maakühmu turistil ka midagi vaadata: linnus oli ümbritsetud peamiselt puidust müüridega, mis pole säilinud. Näha saab säilinud kivimüüre NB! kivide vahel sidusainet ei ole. Sellise ehitustarkuse tõid Eestisse alles baltisakslased; näeb puidust valmistatud linnuse kaitseks või ründamiseks kasutatud ehitisi: näiteks rammimisseadet, piiramistorni ja kiviheitemasinat. Pühakojad
Kahest küljest ja ühest otsast oli ta looduslikult kaitstud. Teisele otsale rajati kunstlik vall (Rõuge linnamägi). 3. Kalevipoja sängitüüpi linnused. Otstele tuli rajada vallid ja kraavid, külgedelt olid looduslikult kaitstud kuna rajati voortele (Alatskivi kalevipoja säng). 4. Ring-vall linnused. Ümber kogu linnuse õue rajati kunstlik vall. Põhiliselt püstitati sääraseid Lääne-Eestis Saaremaal. Rahvasuus tunti neid maalinnadena (Valjala maalinn Saaremaal). Muinasaja lõpuks, 12-13 saj. vahetuseks oli enamvähem kogu Eesti ala asustatud. Elanike üldarv ulatus 150 000-200 000 inimeseni. Võrdluseks:Lätis 200 000; Leedus 250 000; Rootsis 450 000-500 000; Soomes alla 100 000; Venemaal 7, 5 milj. ; Saksamaal 8 milj. inimest. Eestlaste koduks oli regielamu, milles olid ühe katuse alla koondatud elu-, töö-ja viljakuivatusruumid. Peamiseks tegevuseks oli põllundus ning peamiseks põllunduskultuuriks suvi-ja talirukis
Euroopa muinaskultuurid I Arheoloogia mõiste archaios- vana, muistne logos - sõna, kõne, mõiste, mõistus, käsitlus, teadus Sõna ''arheoloogia'' kasut I Platon 4.saj ekr dialoogis ''Hippius''. Tema kasut seda mõistet kogu vanema ajaloo uurimise kohta sh geograafia. Aja jooksul sõna tähendus on muutunud, tp mõiste omandas 19 saj . Pikalt peeti arheologiat ajaloo abiteaduseks. Tp on omaette ajalooharu. Arheoloogia uurib ajavahemikku inim tekkest kuni lähiminevikuni ( sh II MS-ga ) . I kirjalikud allikad u 3300 ekr . Eesti ajaloost u 90 % arheoloogide uurida. Arheoloogia jaguneb : · Esiaja arheoloogia · Keskaja arheoloogia · Uusaja arheoloogia Klassikaline arheoloogia .Seda mõistet ei suudeta enamasti lahti mõtestada. Tegelikult on see antiik ( kreeka-rooma arheoloogia). Võib ka jagada uurimisvaldkonna järgi : · linnaarheoloogia · asustusarheoloogia · majand...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
