need levinud põhjaEuroopas ja eesti , levinud nimega ka pühaallikas ja hiieallikas, samuti levinud ka silmaallikas, selle vesi väidetavalt pidi parandama silmi. Kuid selleks pidi allikale ohverdusi tegema ( raha , ehteid jms) . eestis ka 7 viina- ja 1 õlleallikas, pühad puud ja hiiekojad) e. Liiklemisega seotud muistised II Euroopa muinaskultuuride uurimise ajaloost Praegustel andmetel peetakse I arheoloogiks Babüloonia kuningat Nabunaidi , kes lasi kaevata varemeid ning leiti leide , mis olid välja kaevatud ka mujal . Samuti ta kogus leide. Euroopas praktiliselt igal maal muinasaja uurijad välja toonud midagi eriti tähtsat , mille abil ajalugu selgitada. Nt Tsehhis Konsatinos ja Methodos, kes otsisid Clemensi maiseid jäänuseid. Haudu otsisid taevatähtede kaudu . Keskajal leiti asju , kuid nendega ei osatud õigesti ringi käia ( neile ei leitud õiget lahendust. Nt kivikirveid peeti välgunoolteks
Inimesed on alati spekuleerinud oma mineviku teemadel, ning enamikul kultuuridel on oma loomismüüdid, mis muuhulgas püüavad selgitada, kuidas maailm tekkis ja elu alguse sai ning miks ühiskond on selline, nagu ta just on. Samuti on enamik kultuure olnud huvitatud sellest, millised olid neile eelnenud ühiskonnad. Selle väljaselgitamiseks on juba kauges minevikus tehtud mitmesuguseid töid. Esimeseks dokumenteeritud kaevamiseks peetakse Babüloni kuninga Nabunaidi poolt 6 sajandil eKr teostatud töid Sippari linnas. Kaevamisobjektiks oli tempel, kust leiti muuhulgas selle u 2200 aastat varem paigaldatud nurgakivi ja muud kraami, mida hiljem hoiti mingis muuseumilaadses kohas. Esiajaloo uurimine tänapäevases mõistes on noor teadus. Sellega tõsisem tegelemine algas 18. sajandil, süstemaatiline uurimine aga alles 19. sajandi lõpul. Algul tegelesid sellega peamiselt amatööridest huvilised, alates 19. saj lõpust ka professionaalsed arheoloogid.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
