Eesti kunst (0)

Eesti kunst

1. Esiaja kunst

Kestab Eestis 9. at eKr. - 13. Saj pKr.
Mesoliitikum
Pulli asula Pärnumaal, leitud odaotsi, ahinguid. Leitud vähe, kuna elati vähe aega.
Kunda Lammasmäe, leitud kalapüügiahinguid,õngekonksususid (tegeleti kalapüügiga), puhukirveid. Elatud kauem kui Pulli asulas. Kunda kultuuri esemed kivist, luust . Mesoliitilist kultuuri Kunda kultuuriks .
Neoliitikum
Soome- ugrilaste saabumist rannikule seostatud Narva keraamikaga. Lihtsad, kaunistusteta savinõud.
Suuremad kaunistused 4. at. keskpaigas. Kammipiitaoline ornament - kammkeraamika . Kammkeraamika nõusid üle kogu Eesti nt. Jägalast leitud nõud.
3. at. keskpaigas ilmuvad nöörijäljenditega kaunistatud savinõud, kivikirved, mis meenutavad venekirveid.
Vanimad elamud- Narva lähedalt Riigi külast leitud püstkoja jäänused. Puust sõrestik hävinenud, leitud püstkoja alus, mõned mättad. Sellist tüüpi hooned Siberi rahvastel . Eesti talupoegadel suveköök kuni 19. sajandini.
2. at seoses põlluharimise ja karjakasvatusega Eesti aladele kindlamad palkidest elamud (mõned arvavad , et elati ikka püstkodades).
1. at eKr. Ilmuvad ka kindlustatud asulad, säilinud kaitsemüür. Üks Tallinna lähedalt Irust.
Murrang raua kasutusele võtmisega 6-5 saj. eKr. algab rauaaeg .
Rauaaeg
1-2 at. eKr. esimesed linnused nt. Jägala linnus, primitiivne , asub Vääna jõe ääres, kaitstud valliga ainult ühest äärest, suur (3ha), leitud kamm- ja nöörkeraamikat.
Linnuste ehitamine 4-5 saj. (rahvasterändamise ajal). Eestis paarsada linnust.
Linnuste tüübid:

• Ringvalllinnus e maalinnus – Põhja-ja Lääne-Eestis, kaitseelemendiks kõrge müür (kuivmüür, kuna lubimörti ei tuntud). Taraanide poolt kergesti hävitatavad va. kui ehitatud soosaarele. Kõige tugevam oli Varbola (maa-aluse käiguga). On restaureeritud (taastatud ka väravkäik ja 13m sügavune kaev, mille ülaosa ümbritseb paest müürsein) Linnusest leitud vanu münte, savinõude tükke.
  

Suur linnus ka Valjala Saaremaal, kui see lagunenud.

• Mägilinnus, puulinnused Lõuna-Eestis, ehitatud kõrgendikele nt. Otepää ja Tartu linnused.
  
• Neemiklinnused - 3 küljest looduslik kaitse, 1 külg kaitstud valliga. Nt. Jägala linnus, Rõuge linnus Võrumaal.
  
• Kalevipoja sängid- Põhja- Tartumaa vooremaastikul asuvad ovaalse kujuga väikelinnused. Ovaalse kujuga kõrgendiku 2 kaugemat otsa kõrgemad, meenutavad kaugvaates sängi. 2 kitsamat otsa kindlustatud, 2 pikemat kindlustamata, looduslik kaitse (soo, veekogu). Nt. Alatskivi kalevipojasäng, Linnutaja kalevipojasäng.
  

Esiajal Eesti suhteliselt tihedalt asustatud, ilmuvad suuremad külad. Juba 11. saj. Jaani kiriku kohal kirik (õigeusu kirik ).
Suurim küla on Kareda küla Järvamaal, umber 50 talu (perekond + orjad )
Tüüpiline küla 4-5 taluline (80-100 inimest).
Külatüübid:

• Sumbküla Põhja-ja Lääne-Eestis, talud tihedalt koos, teed ühendavad.
  
• Hajaküla Lõuna-Eestis, talud küngastel, vahel põllud, võrgustik puudub.
  
• Ridakülad Peipsi ääres, talud 1 pool teed, venelaste mõju.
  

Matmiskombed :
Varasemad matused laipmatused. Mõnikord suurem hauatähis (kuhjatud mulda ja kive suurema vallina hauatähiseks). Hunniku sees kivist tehtud kirstud- kivikirstkalmed. Suurim leiukoht Harjumaalt Jõelähtmest, 36 kivikirstkalmet koos ringis.
1-2 saj pKr. Põletusmatused, uus kalmistutüüp- tarandkalmed ( kivikalmed , mis sisaldavad ühte või mitut madala kivimüüriga piiratud piklikku nelinurkset põhja-lõunasuunalist tarandit). Nt. Kunda tarandkalme, Jaagupi tarandkalme.
Saaremaalt haruldane laevmatus, kõige suurem Läänemere ääres teadaolev. Maeti Rootsi viikingeid, pärit 8 saj. Maetud umbes 45 viikingit + Kuningas Ingmari haud. (2 laevmatust samal ajal). Kaasa hulga lahingumõõkasid.
Saaremaalt 1 varasem omapärane haud- Valjala Kuningahaud, pärineb 5-6 saj. Leiu teinud Maarika Mägi. Tegemist hauakambritega, hulgaliste hauamanustega, Eestis ainulaadne.
Arhitektuur
Omapärane nähtus rehielamu. 1 hoonesse koondatud mitmed hooned- rehepeksu ait, loomad, inimeste eluruumid . 14 saj. Sakslasid halvustasid selle pärast Eestlasi. Polnud korsten , ukse kaudu suits välja, tuli kummargil liikuda , et suitsu sisse ei hingaks.
Tarbekunst
Esiaja lõpus toodetud suures koguses rauda soorauast. Piirkonnad Virumaal, Saaremaal.
Ehted - hoburauasõlg – nii naised kui ka mehed, enamasti pronksist , kinnitati riideid .
2. Gooti propaan ja militaararhitektuur
Sakslased toovad roidvõlvi, lubimördi. Suuremad linnalised asulad. Suurte kivilinnuste ehitamine.
Linnused:

• Kastell -linnused, keskel konvendihoone (neljatiivaline, 3 korrust, keskel siseõu), mida ümbritseb 1 või mitu kaitsemüüri.
  
• Mägilinnused (neemiklinnused) – kaitsemüür mööda looduslikku mäekülge.
  
• Vasall -linnused ehk tornlinnused- torniga, väiksed
  

Eesti alades umbes 50 linnust, enamus kastell-linnused, tornlinnuseid varem rohkem, hävinenud.
Läti aladel umbes 100 linnust.
Eestis linnused eestlaste ülestõusude kartuses .
Paide linnus- esialgu tornlinnusena, hiljem kastell-linnus, säilinud donžoon ehk peatorn .
Kiiu ja Vao linnused- väiksemad, Põhja-Eestis
Linnusetüüpide segamine: neemik + kastell – kastelli ümbritseb mööda mäekülge jooksev müür. Nt. Viljandi linnus (ehitati 14. saj alguses, oli üks Liivi Ordu tähtsamaid linnuseid, säilinud ainult varemed, sai kannatada Poola-Rootsi sõdades 16. saj. )
Kuressaare kastell-linnus hästi säilinud, kasutati Saare- Lääne piiskopi residentsina, praegu konvendihoone muuseum .
Toompea linnus Tallinnas – ehitatud taanlaste poolt, täiendavad sakslased, keskaegne müüriosa säilinud mäenõlval, 3 külge ümber ehitatud, oli väike linnus. Hetkel parlament , aga kunagi vangla . Ülestõusnud eestlaste poolt põletatud. Kastell-linnus.
Praegu restaureeritud mitmed kastell-linnused: Narva, Rakvere, Haapsalu
Vastseliina - Lõuna-Eesti linnustest paremini säilinud (restaureeritud), ehitati vene piiri äärde 14. saj. keskpaigas, osa linnusest hävinenud.
Karksi linnus- hästi säilinud, Nuia lähedal, looduslikult hästi kaitstud.
Tallinn väga hästi kaitstud:

• Müür 2,5 km (praegu säilinud 2 km) paksus umbes 2m
  
• Kaitsetorne umbes 50 (säilinud 28) Suurimad ja kõrgeimad tornid keskaja lõpus, kui kasutusele kahurid (kahuritornid). Kiek in de Kök kõrgeim, Paks Margareeta kõige massiivsem (paksus müüridel 6,5 meetrit). Tulistada sai ka piki linnamüüri müüril ronivaid vaenlasi .
  

Mujal säilinud halvemini
Tartus müüri umbes 50m, torne pole alles. Oli tugevasti kindlustatud, aga halvasti kaitstav, sest nõos (kahurid).
Pärnus säilinud 1 kaitsetorn Punane torn.
Tallinnas säilinud arvukalt kodanike maju, ühiskondlikke hooneid :

• Hästi säilinud gooti stiilis vanalinn (ONESCO kaitse all)
  
• Raekoda - teravkaarsed ja täisnurksed aknad, valmis 15. saj alguses.
  
• Suurgildi hoone valmis 15.saj. alguses.
  
• Kolm õde – 1 tuntumaid kodanike maju, 3 maja üksteise küljes, kodanikemajale tüüpilised petikud (seintele tehtud süvendid kaunistuseks), praegu luksushotell.
  

Tuntuimad ruumid linnakodanike majas

• suurim esimesel korrusel asuv diile, see mõeldud kas kaupluse osaks või käsitööliste töökojaks. Kuni 100 ruutmeetrit, seal ka kamin , polnud talvel elamiseks piisavalt soe.
  
• Talvel koondus elu magamistuppa ehk dornsesse, mis köetav keldris oleva ahju abil.
  
• Teine ja kolmas korrus mõeldud laoruumideks või kasutamiseks soojemal aastaajal.
  
• Kõrge viilkatusega, kitsad , külg vastu tänavat, pikem osa hoovis.
  
• Etik- lahtine terrass välisukse ees. Praegu lammutatud 19.saj. keskel, sest takistasid liiklust. Olid 1,5- 2m kõrgusel, nende peale mindi end näitama, teisi vaatama. Võisid olla kaunistatud reljeefidega. Etiku kivid mõnikord säilinud.
  

3. Gooti sakraalarhitektuur
Kirikud, kloostrid , kabelid.
Gooti stiilis kirikuid Eesti alal umbes sadakond, paremini säilinud Lääne-ja Põhja-Eesti kirikud.
Lõuna-Eestis olukord halvem , palju sõdu olnud, valitseb barokk või pseudogooti stiil.
Eesti ala kirikute järgi 4 piirkonnaks ( siseruum , löövide arv).
Linnades valitsev kirikutüüp basiilika , katusel rida aknaid (valgmik). Kodakirikul puuduvad.
Paremini säilinud maakirikud Lääne-Eestis ja Saaremaal. Saaremaal Kaarma (väga halvas seisus), Valjala kirik (päris heas seisus). Mõlema juures romaani stiilis lisandeid- ümarkaarsed ukse või aknaavad kõrvuti teravkaarsetega (üleminekustiil, seal romaani stiil poole ehituse pealt läinud gooti stiiliks). Mõlemad kodakirikud (tuntud ka kui saalkirik , kuna lööve tegelikult pole, on üks suur saal )
Muhu kirik Muhu saarel- puhas gootika, saalkirik.
Hästi säilinud ka Haapsalu losskirik (Haapsalu piiskopi residentskirikuks, teine oli Kuressaares, pole säilinud), saalkirik.
Karja kirik Saaremaal- rikkalikumalt skulptuuride ja maalidega kaunistatud maakirik.
Teistes maakirikutes pole säilinud suuremas mahus seinapinda.
Põhja-Eestis ühelöövilised kodakirikud maal. Linnades (Tallinn, Narva, Rakvere) ka suuremat basiilikat. Tallinnas mitmed väga suured basiilikad. Maal valitseb ühelööviline kodakirik, võib kohata ka kahelöövilist ja isegi kolmelöövilist ( haruldased ).
Kodakirikute puhul eristavaks löövide arv.
Maal asuvatest omapärane Keila kirik, kahelööviline.
Tallinna Pühavaimu kirik kahelööviline.
Basiilika jaoks peab olema vähemalt 3 löövi (muidu ei saa valgmiku ehitada).
Tallinna toomkirik väike ja vana basiilika, põlenud 17.saj. lõpus, kaotanud massiivse gootipärase torni, selle asemel väiksem akendega barokne torn.
Oleviste (keskajal Tallinna suurim kirik, Läänemere piirkonna kõrgeim, tornikiiver üle 150m , praeguseks tornikiiver korduvalt põlenud, äiksekaitsmed 18.saj, kõrgus ainult 123m) ja Niguliste (kuulub Eesti kunstimuuseumile, seal keskaja kunstimuuseum, kontserdisaal, ehitatud 15. Saj Turu toomkiriku eeskujul soome-rootslase poolt) Tallinnas 2 kõige suuremat basiilikat.
Eesti suurim ühelööviline kodakirik Jõhvi kirik, mis ehitatud 16.saj. kindluskirikuna, kiriku siseruum 600 rm.
Omaette piirkonna Kesk-Eesti maakonnad - Viljandi, Järva, Lääne-Virumaa.
Seal võib kohata ka kolmelöövilisi, kuigi valitseb ühelööviline, 40 % suuremad kodakirikud.
Ambla kirik kolmelööviline, Järvamaal 13.saj. lõpust.
Kolmelöövilised kodakirikud 14.saj. on Türi, Suure Jaani, Haljal, Koeru .
Lõuna-Eestist vähe säilinud.
Urvastes 13.saj. ehitatud basiilika, see maabasiilika Eestis haruldane.
Nõo kirik, suurem kodakirik, 14.saj. Leitud ka vanemaid kiriku ja kabeliosi 13.saj.
Tartu linnast Jaani kirik 14.saj. algusest kolmelööviline basiilika.
Tartu toomkirik, baltikumi suurim kirik ehitati nii suureks 14.saj. lõpus. Baltikumi ainuke prantsuse stiilis kirik kahe läänefassaadi torniga. Praegu varemetes, kooriruum raamatukoguna. Üles ehitama kutsutud mitmed inimesed, aga pole säilinud jooniseid ega maale, milline see keskajal täpselt oli. 16.saj. hävines poola-rootsi sõdades, kui ei teata, milline seest oli, siis pole restaureerimine , vaid uue ehitamine. Pseudogooti kirik.
3-4 ühelöövilist kodakirikut nt. Põlva, Puhja , ehitatud 15.-16.saj vahetusel ilmselt sama meistri poolt.
Jõhvi kindluskirik - Eesti suurim ühelööviline maakirik.
Oli palju kloostreid, suletud enamasti reformatsiooni järel 16.saj., ehitatud ümber, lammutatud, hävinesid sõdades. Oli kuni 40.
Pirita klooster - võib-olla Eesti ala suurim, pole restaureeritud, ei teata täpselt siseruumi, konserveeritud varemetega seisundis, kõrvale uus funktsionalistlikus stiilis kloostrihoone, kes elavad mungad ja preester . Ehitatud 1436, kuulus brigitiinide ordule
Padise klooster Harjumaal , enamus säilinud, sai restaureerida, 14.saj. algusest, kuulus tsisterslaste ordule. ( vallutati Jüriöö ülestõusul).
4. Gooti kujutav ja tarbekunst
Silmapaistvad teosed välismaa meistrite poolt.
Niguliste kiriku tiibaltar H. Rode . Keskel puidust ümarskulptuur, ääres maalid. 15. Saj. lõpp.
Tallinna Pühavaimu kiriku kappaltar B. Notke. B. Notke Surmatantsu teemalised tahvelmaalid, tegemist autorikoopiaga, mis võrdväärne originaaliga (Lübecki surmatants , mis hävinenud) 15.saj. lõpp.
Tartus Karakota skulptuurid Jaani kirikus- katoliiklike pühakute kujud. Hetkel Tartu linnamuuseumis, kirikus koopiad . Saanud haruldaseks pildirüüste ajal.
Ryssenbergi monstrants Niguliste kirikus. Suur leiva hoidmise nõu ehk monstrants, iseloomulik katoliiklastele, kullast ja hõbedasi, ligi 1,5 m kõrge. Pärineb 15. Saj lõpust. Hetkel Venemaal (Tallinn kinkis alistudes vene vägedele).
Kenotaafid - hauatähised, mis loodud haua tähiseks inimesele, kes maetud mujale. Võivad olla ka kirikutes nt. Tallinnas Oleviste kirikus Hans Paavelsile, asub kiriku välisseinal. 15. Saj lõpust.
Lisaks kivist ja väärismetallist teostele võib Tallinna Raekojas kohata puureljeefe. Puust pingid kaunistatud puureljeefidega, pärinevad 16. saj. Seal kujutatud legendaarseid kangelasi (nt. Taavet ja Koljat) Simson ja Delila (Delila reetlik naine, kes Simsonil juuksed maha), ühel toolil vaikiv kuju ( suust väljalõigatud keelega mees).
Maakirikud Eestis vähem kaunistatud, kaunistused vähe säilinud va. Karja kirik Saaremaal- säilinud seinamaalingute fragmente, maalingud elurõõmsad, kujutavad tsirkuseartiste, akrobaate. Seal säilinud ka puureljeefid nt. Kolgata grupp, pärineb 14. Saj, anatoomiliselt kohmakas, kuid olulised vanus ja suurus ( Jeesus teda leinavate jüngritega). Triumfikaartel mitmed suured skulptuurid katoliiklikest pühakutest.
Väga vanu ristimiskive, ristimisnõusid Saaremaal ja Põhja- Eestis. Väga vanad ristimiskivid romaani stiilis- sinult ornamentikat, taimefiguure. Üks vanemaid Valjala kirikus (romaani). Gooti stiilsetel ka inimfiguure, enamus on gooti stiilis. Enamik Tallinnas tehtud eesti meistrite poolt.
Säilinud ka puuskulptuure altaritel nt. Saaremaal Madonna kuju, 13. saj., tamm, vanim puuskulptuur . (halvasti säilinud).
Harjumaal Harju Risti kirikus Kolgata grupi kujud 14. saj. lõpust. Paremini säilinud.
Mustpeade altar ehk Maarja altar- pole kujusid , ainult maalingud, tellitud Mustpeade vennaskonna polt, kujutatud Neitsi Maarjat , Mustpeade vennaskonna liikmeid, autor tema tuntuma töö järgi Püha Lucia . Mustpeade majas Mauritsiuse kujusid (nende kaitsepühak).
Gooti kunst lõpeb Eestis reformatsiooniga umbes 1525.
5. Renessansskunst Eestis
M. Sittow - kõige tuntum Eesti aladelt pärit kunstnik, maetud Niguliste kirikusse. 16.saj. portretist, töötanud Hispaania õukonnas, keisri Karl V õukonnas. Ta pole allkirjastanud oma töid, raske eristada. Tuntuim teos Aragoni Katariina portree. Taani kuningas Thristian II portree. Madonna linnuga. Maarja kroonimine Louvre lossis (autorlus kaheldav), tsükkel Maarja elust (umbes 40 maali, aga laiali paisatud). Tööd väikseformaadilised. Õppinud maalikunsti madalmaades H. Memlingi juures. On üks saksa keisri Karl V lemmikkunstnikke.
A. Passer – pärit madalmaadest, noore mehena Eestisse. Arhitekt , skulptor . Ainult kavandid, joonised. Mustpeade vennaskonna maja ümberehitis (ümarkaarne portaal , laiem vuugivahe telliskividel, täisnurksed aknaavad, reljeefsed kaunistused portaalil). Teinud arvukalt hauamonumente, tuntuim Portus de la Gardile ja tema abikaasale- sarkofaagi kaanel lebavat Gardid abikaasaga.
Raeapteegi reljeefid- religioosse sisuga.
Tallinnas Niguliste kirikus puupingistik reljeefidega, hävis II ms, osaliselt restaureeritud.
Puureljeefidega kaunistatud kantsel ja osa pinke Pühavaimu kirikus.
Puukantsel Lõuna-Eestis Rannu kirikus, säilinud, pole nii uhke.
Tuulelipud Tallinnast, tuntuim Vana Toomas (Tallinna sümbol), vasest , 2m kõrge. Ka elumajadel väiksemaid tuulelippe.
Tallinna raekoja torn tehtud 17. saj (väiksem sihvakam torn, raekoda ise gooti stiilis).
17. saj. alguses vihmaveetorus veesülititega, kujutavad draakoni päid. D. Pöppel.
Omapärane nähtus kampaniinid, eraldi kellatornid, tulevad Hispaaniast 16.saj. Säilinud ainult Saaremaa Kihelkonna kirikus, päris 1640ndatest. Kihelkonna kirikus säilinud ka väiksem tiibaltar.
Baltikumi vanim puitehitis Rannu puukirik, hülgerasvaga immutatud palkidest, 1644 .
6. Barokk-kunst Eestis (1630/1650-1775)
Võime jagada kaheks, 17. Saj põhjamaine variant, tuli Rootsist. 18.saj Venemaa kaudu Itaalia barokk. Lõpeb Tartu suurtulekahjuga.
põhjamaine barokk
Rootslased pööravad suurt tähelepanu linnade kindlustamisele. Oluline militaararhitektuur.
Bastionid - rajatud suurtükkide jaoks, ehitatud linna müürist välja, ühendavad maa-alused käigud (varustati suurtüki meeskonda varustuse ja toiduga). Suur koorem , kividega kindlustatud, peal mullakuhjatus. Viisnurkne põhiplaan.

• Kõige paremini Narva bastionid, 5 tükki
  
• Tallinnasse taheti 12, saadi valmis 3- Harjumägi, Linnamägi, Rannavärav (tugevasti muudetud kujul).
  

E. Dahlberg- Pärnus Tallinna värav, reljeefide ja petikutega.
Keskus Narva linn, põleb maani maha, ehitatakse barokkstiilis üles, hävines II ms. Elumajadel olid kaunistustega uksed, reljeefid, laiema küljega tänava poole majad. Säilinud ainult Narva Raekoda, restaureeritud G. Doifeli poolt.
Rootsi ajast säilinud Kuressaare Raekoda, väikene, väliselt jätab laohoone mulje, kahekorruseline, valmis 1670.
Tallinnasse ilusaid aadlike elumaju , tuntuim Rosenite palee, teinud kivimeister, pole arhitekti, asub Pikal tänaval, praegu Rootsi suursaatkond. Kõrge soklikorrus .
itaaliapärane barokk
18. saj Itaalia toretsev barokk.
Kadrioru loss, N. Michetti, valmis 1723, peafassaad 3-korruseline, tagafassaad 2-korruseline, keskrisaliit, läbi 3 korruse pilastrid (kalliskivipunane valgega), lame katus, esialgu suured aknad, tehti väiksemaks, sest Katariina külmetas. Ehitatud Peeter I korraldusel tema naisele Katariina I. Lossi juures väike Peetri maja, suur prantsuse stiilis park, praegu korrastatud ainult lossiäärne pargiala. Lubimördist tehtud suured reljeefid. Peakorruse pidusaalis mütoloogilise teemaga laemaaling (tempera ja õlivärvidega).
18. saj Palmse mõis, restaureeritud loss, kõrvalhoone, park.
Maal kivimõisad (Peeter I keelustas uute kivihoonete ehitamise linnadesse).

• Suuremõisa Hiiumaal
  
• Luua mõis Tartumaal
  
• Õisu mõis Viljandimaal , tervikuna säilinud
  

Ilusad kirikud Pärnus

• Pärnu Elisabeti kirik, luteri kirik, arhitekt teadmata, tagasihoidlikum stiil, 1750 õnnistati sisse.
  
• Jekaterina kirik Pärnus, uhkem , õigeusukirik 1760ndatest.
  

Uus nähtus linnadest välja rajatud linnakalmistud (varem maeti kirikute juurde), 1770 Katariina II annab korralduse, et linnadesse ei tohi kalmistuid rajada. Siis ka Tartu Vana- Jaani kalmistu .
Kujutav kunst
Barokkaltarid- altaril suured raamid , keskel väiksem maaling. Külgedel võib olla ka sambaid. Autoriks peetakse skulptorit.
Läänemaal Ridala kirikus paremini säilinud barokkaltar, 5-6 m kõrge, 17.saj. lõpust, autori üle vaieldakse.
C. Akermann- tuntuim barokkaltarite autor Eestis, tema töid Harjumaa , Tallinna kirikutes, suurtöö on Tallinna Toomkiriku altar, kantsel, 17.saj. lõpust.
Vappepitaafid- puust nikerdatud vapid tuntumatele baltisaksa perekondadele, Tallinna Toomkirikus umbes 100.
Tallinna raesaalis suur friis, kaunistanud nii rootsi puumeistrid kui ka kohalikud Tallinna meistrid. Kujutab jumalusi , aga ka taim ja loomornamente. Pärit 17.saj. lõpust. Kingitud Rootsi Kuninga poolt.
Maalikunstnikud 17.saj lõpust

• J. Aken- Lübeckist pärit, Lünetiväljade maalid Tallinna raesaalis- 8 piibliainelist maali kohtumõistmise teemal. Nt. Saalomon kohut mõistmas, Kristus Pilaatuse ees.
  
• E.W. Londicer- šotlane, kaunistanud maalidega Mustpeade vennaskonna hoonet- laemaal selle keskses saalis. Mustpeade vennaskonna jaoks ka saksa valitsejate portreesid nt. Friedrich Wilhelmi portree. Portreesid jõukamatest Tallina elanikest.
  
• C.G. Welte- saksa päritolu portselanimaalija, teinud ka portreesid, maastikuvaateid.
  

Manufaktuurid

• Portselanimanufaktuur Põltsamaal, loodud von Lauw poolt, läks pankrotti .
  
• Fajanssmanufaktuur Tallinnas- meenutab valget portselani, aga raske.
  
• Klaasimanufaktuur Hiiumaal- varustas kogu Rootsit klaasnõudega, seal puhas ja kerge liiv, nõusid säilinud vähe, leitud tükke.
  

Põltsamaa loss- rokokoo stiilis sisekujundus, tehtud 18.saj. keskpaigas. Kasutatud merekarbimotiive, skutiga tehtud kaunistused, pastell -toonid. Hävines II ms.
7. Eesti rahvusliku kunsti sünd
Johan Köler ( 1826 - 1899)

• Lihtsast talupoja perekonnast, Viljandimaalt, paljulapselisest perest.
  
• Esimene Eesti soost akadeemilise kunstiharidusega kunstnik, pani aluse Eesti portree ja maastikumaalile.
  
• Haris ennast ise, luges palju, Peterburi kunstiakadeemia (1848- 1855), andekuse tõttu, 1. Korraga ei lõpetanud, 2. Korral sai väikse kuldmedali.
  
• Saab tellimuse vene tsaari Aleksander II portree tegemiseks, tõuseb õukonnakunstnikuks. Aleksander II tütre kunstiõpetaja.
  
• Köleri eeskujud vähem tuntumad vene klassitsistlikud kunstnikud , natuke ka Brüllovi mõju ( koloriit ).
  
• Portree Aleksander II, portreed tema pereliikmetest, aga kaduma läinud või oktoobrirevolutsiooni käigus hävitatud. Leitud üks Aleksander III portree.
  
• Köleri kunstiakadeemia lõputöö „ Herakles toob Kerberose põrguväravast“ antiikmütoloogia, 1855, õlimaal.
  
• Autoportree 1859 , õli.
  
• Aleksander II portree eest saadud raha eest reisis 4 aastat (Pariis ( realism ei meeldinud) , Rooma )
  
• Roomas antiikvaremete maale, Itaalia maastikke, tütarlapsi.
  
• Itaalia maastik koos itaallannadega
  
• Itaalias saab temast rahvuslane, hakkab end uuesti eestlasena tundma, õpib taas selgeks eesti keele.
  
• Käib Eestis, Hiiumaal, maalib akvarellitehnikas, realistlik olustikupilt „ Ketraja “
  
• Ema ja isa portreed, vaatavad maha, kuna isal kae, ei ole realism , õlimaalid.
  
• „Hiiu naised kaevul“ realistlik
  
• Palju portreesid vene haritlastest, professoritest, akadeemikutest.
  
• Oli poissmees, armastas vürst Semianovi naist. Poega peetakse Köleri pojaks, korraldas matused. Semianovi tütre portree 1856, õli.
  
• Vürst Gortšakovi portree säilinud Venemaal muuseumis
  
• 1870ndatel Grimmi , seal maalib romantilisi mägimaastikke. (Brüllovi mõju)
  
• 1870ndate lõpp religioosne temaatika - altarimaalid. Tuntuim Tallinna Kaarli kirikus fresko „Tulge minu juurde“ (Kristus lahtiste kätega). Probleem hiidlastega, unti ära modell - kubjas.
  
• 1878 „Truu valvur “, õli, väike tüdruk ja suur koer, üks tuntum töö, huvitavad värvid, praegu Eesti Kunstimuuseumis.
  
• Noore Hugo Treffneri portree 1866. Aastast. Kuulub Tartu kunstimuuseumile, Treffner suursuguse habemega.
  
• Peatus kirjanik Dalinevski („Venemaa ja Euroopa“ autoi) Mšatka mõisas, kus maalis „Tatarlanna Mšatka mõisa aias“ (kõige kallim Eesti kunstioksjonilt ostetud Eesti kunstniku töö) ja „Mšatka mõis Baidari väravatega“
  
• Põgenes Venemaalt (võlavangla), rikkus tema maine.
  
• Viimased eluaastad rasked, maetud Suure- Jaani kalmistule.
  

Karl Ludwig Maibach

• Jõukast perekonnast, isa aitab koolitada , Pererburi kunstiakadeemia.
  
• Kölerist vähem andekas, probleemid inimfiguuri joonistamisega, lõpetas hõbemedaliga, pühendas end maastikumaalile.
  
• Elanud Alpi mägede piirkonnas, teemaks romantilised mägimaastikud, üsna ühetaolised, kõrged mäed, tipus keskaegsed lossid.
  
• 1880ndatel Eestiga seotud maastikud (kümmekond maali seotud Pühajärve ja Tamula järvega).
  
• Väikseformaadilised mägimaastikud kadunud, säilinud Eesti teemalised tööd.
  
• „Vaade Võru linnale “ (taga paistab Tamula järv), 1880ndad.
  
• Köleri mõjul hakkas end uuesti eestlaseks pidama .
  

O. Hoffmann

• 19.saj. Eesti maalikunstnik
  
• Sündis 1851
  
• Pärit Tartust Eesti soost käsitööliste perekonnast.
  
• Õpib Düsseldorfi kunstiakadeemias
  
• Pöördus Venemaale, pühendas end realistlikule maalile , tema tööd populaarsed 19.saj. lõpus
  
• Veetis suved Eestis, palju maale Tartu ümbrusest.
  
• Elu lõpul hakanud tundma end eestlasena.
  
• Elu lõpul maalinud rahvusromantilisi töid „Kalevipoja“ ainetel , pole säilinud.
  
• Püüdnud oma portreedes eesti talupoegi iseloomustada. Tööd väikseformaadilised (50x60 cm).
  
• „Kihelkonnakohtunik“ portree
  
• „Jüripäev“ eriti tuntud, maalinud eesti talupoegi õlut joomas, piipu suitsetamas, 19.saj. lõpp.
  

Paul Raud

• Lõpetas Düsseldorfi akadeemia
  
• K. Raua kaksikvend, looming 20.saj. algusesse .
  
• Portretist, olustikumaalija
  
• Olustikumaalid Lääne- Eestist, saartelt nt. „Muhu rauk“, õlimaal (Ado Smuuli portree, muhu jõukas talumees istub trepil muhu rahvariietes).
  
• Korduvalt portreteerinud ennast nt. „Autoportree kaabuga“
  
• Olustikumaal „Lüps“ (Düsseldorfile iseloomulik pruunide toonide kasutamine).
  
• Maastikumaal „ Motiiv Pakrilt“
  
• Tuli Eestisse tagasi, elas siin elu lõpuni, pidas end eestlaseks.
  

8. Eesti skulptuur ja graafika 19-20.saj.
August Weizenberg ( 1837 -1921)

• Külakäsitööline tisleri perekonnast Kanepist
  
• Äratas nikerdustega tähelepanu põllumajandusnäitustel
  
• Võitnud auhindu käsitöö eest nt. Nõelatoos oma ornamentikaga. Vähese haridusega, kuid käeliselt andekas.
  
• 1863 Berliini kunstiakadeemia (jääb pooleli , kehv saksakeele oskus, rahapuudus).
  
• Peterburi kunstiakadeemia (läheb õppejõuga tülli, jätab õpingud pooleli).
  
• Müncheni kunstiakadeemia, hea kõrgkool, saab kunstikõrghariduse 1873, lõpetab 36a skulptorina.
  
• Itaaliasse (1873-1890). Loomingu parimad aastad, matkib klassikalisi suurteoseid.
  
• Suurimad tööd „Hamlet koos Opheliaga“ (Hamletit kujutatud kolbaga käes, selle skulptuuriga 1878 Pariisi maailmanäitusel kuldmedali) . Võidab ka teistel näitustel hõbemedaleid.
  
• 1878 personaalnäitus Eestis
  
• Mõjutatud Eesti rahvuslikust kirjandusest „ Koit ja Hämarik“ ainetel 2 aktiskulptuuri kõrvuti.
  
• Linda kuju Tallinnas
  
• Kretuzwaldi portreebüst (1880ndad)
  
• (Eesti rahvusest Tartu ülikooli rektor) Mihkel Veske hauamonument Raadi kalmistul , 1899.
  
• Oma sugulaste portreid, hinnatuim Ema portree (lihtsat eesti talunaist rooma matroonina, rätt kujutatud toogaks).
  
• Balti parunite portreed
  
• Pidi tulema Tartu Toomemäele Vanemuise pronkskuju, jäi püstitamata eestlaste venestamise tõttu, kipskoopia Tartu muuseumis olemas.
  
• Baltisakslased lõpetavad tööde tellimise Vanemuise skandaali pärast. Naaseb Itaaliast , kuna pole ostjaid , läheb Venemaale, kus 24 aastat.
  
• Seal kultuuritegelaste portreed, aga kuna foto järgi, siis ei peeta eriti väärtuslikuks. Nt. Lev Tolstoi büstid.
  
• Talle poseerinud Anna Haava (armub noorde Annasse, kuid ühepoolne) ja keeleteadlane F. Wiedemann
  
• Koorilaulud- alustas Peterburis kirjutamist, üle 100 viisi, lauldud ka laulupidudel.
  
• Tallinna linnavalitsus kutsus elu lõpul Eestisse, 1921 suri, maetud Tartusse .
  

Amandus Adamson

• Üks Venemaa esiskulptor II maailmasõja eel ja ajal
  
• Võidab ülevenemaalise skulptuurikonkursi- talle usaldatakse Romanovite dünastia memoriaalvälja rajamine (seal vene keisrite, keisrinnade kujud)- Jääb lõpetamata. Revolutsiooni ajal hävitati kõik kujud.
  
• Eestis ateljee , kus oli vahest suvel.
  
• Isa juut , ema eestlanna, isa meremees , jäigi merele , Amandus õppis Toompea rüütelkonna vaestekoolis.
  
• Juba lapsena huvi puunikerduste vastu
  
• Leidis sponsori , Peterburi kunstiakadeemia, lõpetab 1876 skulptuuri hõbemedaliga, lõputöö religioosne reljeef.
  
• Töötab kunstiõpetajana
  
• Elab Pariisis (1887- 1891 ). Näeb seal sümbolismi, realismi. Sümbolismiga seotud tööd meretemaatikas.
  
• „Lüüriline muusika “
  
• „Laeva viimne ohe“
  
• Teeb ka naisakti
  
• Pöördub Peterburi, realistlikus vormikõned skulptuurid nt. „Hülgekütt Pakri saarelt“ ( 1898 , pronks)
  
• „G. Lurichi portree“ (1903, pronks)
  
• Sümbolism „Koit ja Hämarik“ (suudlevad kujud)
  
• „Noorus kaob“
  
• Uputatud laeva monument Sevastoopolis
  
• Mitmed tema tööd tehtud pirnipuust
  
• Russalka monument 1902 , eraisikutelt korjatud raha eest, 1893 uppunud laeva auks, kõrgel granaatalusel ingel , käes õigeusu rist , suunatud laeva uppumiskoha poole.
  
• Vabadussõja teemalised monumendid nt. Kalevipoja kuju Tartus (1933). Vaidlusi tekitas müütilise tegelase kujutamine vabadussõja monumendina, kalevipoeg pooleldi riietatud, toetub mõõgale, eeskujuks Heraklese skulptuurid. Nõukogude okupatsiooni ajal võeti maha. Tänaseks taastatud, aga originaal kadunud.
  
• Kultuuritegelastega seotud monumente nt. Lydia Koidula monument Pärnus Koidula pargis , toetub lüürale, vaatab kaugusesse.
  
• Kreutzwaldi monument võrus Tamula järve ääres.
  
• Vabadussõja monument Pärnus
  
• Meretemaatikaga seotud töö „Laevahukk“
  
• Dekoratiivseid skulptuure Nevski prospektil, Novgorodis, Peterburi raamatumaja fassaadi kujud.
  

Eesti maalikunst ja skulptuur 20.saj. alguses hinnatud, graafika jäi maha.
Graafika
E.M. Jakobson

• Esimene Eesti graafik
  
• Kaunistanud ajalehti (ka Perno Postimehes tema trükiseid) , raamatuid, usulisi trükiseid
  
• Tema illustratsioonid lähtuvad tihti saksa, vene kunstnike töödest
  
• Kunstiharidust pole
  
• Puugravüür „Lapsed tähti vaatamas“
  
• Puugravüür- annab ajakirjade illustreerimisel suurima tiraaži.
  

Märt Pukist

• Esimene professionaalne Eesti graafik
  
• Õppis Leipzigis
  
• Illustreerinud peamiselt raamatuid
  
• Illustreerinud perekonnaajakirja „Linda“
  
• Esindab jugendstiili- lillemuster, tasapinnalised eredavärvilised kaunistused Sööti „Mälestused ja lootused“ kaanel, väänlevad jooned, läbipõimunud lillemuster.
  
• Hiljem kunstikriitik, teadlane , kirjutas monograafia Kölerist.
  

Olukord Eesti graafikas paranes , kui tulid Pallases õppinud kunstnikud.
9. Eesti kunstielu 20.saj. alguses- Ants Laikmaa ja Kristjan Raud
20.saj. alguses tekib väärikam Eesti rahvusest kunstnikkond.
1906. Tartus esimene Eesti kunsti ülevaatenäitus, korraldajad Laikmaa ja Raud. Edaspidi hakataksegi korraldama .
Eesti kunstnikud loovad esimesed Eesti erakunstikoolid.

• Esimene 1903 A. Laikmaa poolt loodud Era-ateljee Tallinnas.
  
• 1904 K. Raud avab erakunstikooli Tartus, nimetas seda Kunstistuudioks, avatud kuni 1914, siis Raud Tallinnasse.
  
• 1914 avab Konrad Märgi erakunstikooli Tartus.
  
• 1914 tarbekunsti kallakuga kunstikool Tallinnas- Tallinna Kunstitööstuskool (Raud sinna õpetajaks). 1. Direktor V. Päts (lõpetanud Peterburi KA, kunstnikuna tagasihoidlik ).
  

1907 luuakse Tallinnas Eesti kunstnike selts, juhiks Laikmaa (põgeneb Soome, siis juhib aseesimees V. Päts).
20.saj. alguses Eestis moes jugendstiil ja sümbolism, sellega seotud ka rahvusromantism - Eestis Kalevipoja, rahvariietes tegelaskujude kujutamine.
Enne I ms võib Eesti kunstis näha impressionismi, kuigi veel haruldane.
Impressionistid

• V. Ornisson- Viljandist
  
• P. Burman - vaimuhaige, vend viis tööd Eest kunstinäitustele, õppinud Riia kunstikoolis V. Puruitsi juures impressionismi.
  

A. Laikmaa

• Mõnes töös impressionismi, enamasti rahvusromantism, hiljem realism
  
• Tööd pastellkriitidega
  
• Keskne kunstnik Eesti kunstielus, polnud nii mitmekülgne kui Raud
  
• 20ndatel , 30ndatel palju maastikumaale, mis seotud Läänemaaga
  
• Õppinud Peterburi kunstiakadeemias, kauem Düsseldorfi kunstiakadeemias, ei lõpetanud, liiga kannatamatu õlimaali jaoks, teda ärritab pruunikas värvitoonis maalimine.
  
• Eestis pöördub erksamate värvitoonide poole- portreed, rahvuslikud maalid
  
• Realistlikumas perioodis tagasihoidlikumad värvid.
  
• Portree noorest Marie Underist 1904, rahutu impressionistlik pinnakatmine, portree realistlik
  
• „Lääneneiu“ 1903, rahvusromantism- rahvariideid, rahvuslik maastik.
  
• Pikemalt peatub Itaalias (Capri saar), maalib oma võõrastemaja perenaist „Mia padrone“. Capri vaated, „Vana Capri küla“
  
• Esimene Eesti kunstnik, kes jõuab Põhja- Aafrikasse. Maalinud pastellidega araablasi, berbereid, sealset elu. Nt. „Vaade Tunise linnast“.
  
• 1938 maalitud „Talvemaastik“
  
• Taeblas majamuuseum
  

K. Raud

• Laikmaale vastand
  
• Korrektne kunstnik
  
• Õppinud Peterburi kunstiakadeemias, Düsseldorfi kunstiakadeemias, lõpetanud Müncheni kunstiakadeemia.
  
• „Puhkusrännak“ Joosepi ja Neitsi Maarja põgenemisest Palestiinast Egiptusesse , kujutatud taustal Eesti maastikku , sümbolism
  
• Enamik loomingust mustvalge , seotud söe ja pliiatsijoonistusega.
  
• Püüab edasi enda suuri filosoofilisi, religioosseid teemasid , teda mõjutanud ka Norra kunstnik E. Munch.
  
• „Kahekesi“ pliiatsijoonistus, sümbolistlik, inspireeritud Munchi „Suveööst“, armastajapaar, huvitav taust.
  
• Kalevipoja temaatika- „Kandlemängija“, „Tüli Soome sepa juures“ rahvusromantism
  
• 1914 Tallinnasse, seal elu lõpuni.
  
• 1 tuntumaid töid suureformaadiline joonistus „Viru vanne “ 1928, guašš, süsi, kujutab Rakvere vallimäe legendaarset vannet saada Eesti rahvuse edasiviijaks (selle andsid Nocks, Kreutzwald , Faehlmann).
  
• „Kalevipoja“ illustratsioonid, teda aidanud graafik H. Mugasto- väiksemad illustratsioonid ( initsiaalid ). Raud siiski tervet lehte täitvad illustratsioonid ise. 1935 ilmub raua ja Mugaste illustreeritud Kreutzwaldi „Kalevipoeg“ – mustad söejoonistused nt. „Linnuse rajamine“, „Kosjaskäik“, „Kalevipoeg suremas“. 1937 Pariisi maailmanäitusel võitnud „Kalevipoja“ illustratsioonidega raamatukujunduse peaauhinna.
  
• „Kalevipoja võitlus sortsidega“ süsi
  
• Hilisloomingus (1930ndad) pöördunud esiaja temaatika poole nt. „Ohver“ 1935. Gootilik , vertikaali viidud inimkujud, ohverdused paganlikele jumalatele, temperamaal.
  
• Hiljem Kalevipoega illustreerinud Okas, Haamer , aga pole nii erilised
  
• Eesti tähtsaim kunstiauhind K. Raua nimelist kunstipreemiat antakse välja iga aasta erinevates kunstivaldkondades, alates 1973.
  
• Majamuuseum hingitseb
  

10. Noor- Eestiga seotud kujutav kunst
Kirjanduslik rühmitus, mis loodi 1905.aastal Tartus. G. Suits, Fr. Tuglas
Kunstnikud- kõige silmapaistvam N. Triik, hiljem jäi K. Mäe varju, J. Koort skulptor
N. Triik (1844- 1940)

• Vahepeal Noor-Eesti ajakirja kunstiline kujundaja
  
• Pärit Tallinnast
  
• Stieglitzi kunstitööstuskool, heideti välja rev. Osalemise pärast (koos Koorti ja Mäega).
  
• Pariisi, jätkas eraakadeemiates
  
• Läks Peterburi tagasi, lõpetas erakunstikooli
  
• Tallinna kunstitööstuskoolis õpetaja
  
• 1921 Tartusse, kujuneb üheks peamiseks Pallase maaliõppejõuks (esindab realistlikumat suunda) 2. Õppejõud A. Vabbe (impressionistlik suund)
  
• Noor- Eesti märk „Tuulekandja“ - N. Triik
  
• Võib näha fovismi mõjutusi, teeb portreemaali- temast kõige tuntum portretist kuni 1930ndate alguseni
  
• Varasematest portreedest loomingulisi isikuid kujutavad portreed
  
• Mõned rahvusromantilised tööd, kasutab üliintensiivseid värve nt. „Lennuk“ (Kalevipoja laev, millega üritas teha suurt põhjaretke).
  
• Fovism - Ants Laikmaa portree (lilla näoga), Erna Villmeri portree 1913, õli, taust veidrat värvi, näitlejanna ise normaalsetes toonides.
  
• J. Liivi portree- realistlik pliiatsijoonistus
  
• B. Linde portree- realistlik õlimaal
  
• Realism sobis rohkem, hiljem tegi realismi (20ndatel, 30ndatel).
  
• Autoportree keskealisena, 1929, õli
  
• Tammsaare ja Raudsepa portreed
  
• Katsetanud ka ekspressionismi (surmaga seotud teemad) nt. „Vabaduse sünd“, „Ulguv koer“ (ühe tuglase novelli lõpus, akvarell ).
  
• 1930ndatel linna ja maa vaated nt. „Tartu talvised vaated“.
  
• Pühendus õpetamisele
  
• Süvenev alkoholism, 1939 vallandatakse Pallasest, 1940 enesetapp
  

K. Mägi (1878- 1925)

• Eesti maastikumaali eeskuju
  
• Pärit Hellenurmest, esialgu töötas Tartus tislerina, tahtis skulptoriks saada 1905 visati Stieglitzist välja, huvi maalikunsti vastu, jätkab õppimist Pariisis, suviti käinud Norras, parimad tööd tagasi Eestisse pöördudes.
  
• Esialgu jääb Triigi varju, pole nii palju stiile vahetanud
  
• Mõjutatud postimpressionismist, natuke ka ekspressionismi
  
• „Töö“, „Õhtu“ maastikuvaated, kujutas sõda, surma
  
• 1912 Eestisse, oli joonistusõpetaja
  
• 1914 erakunstikool Tartusse
  
• 2 suve Saaremaal maalinud oma parimad maastikumaalid- postimpressionism (seotud merega). „Merikapsad“, „Valgjärv“, „Saadjärv“.
  
• Ka Lõuna- Eestis maalinud kohti, kus paistab jõgi või järv.
  

Jaan Koort

• Silmapaistev skulptor
  
• Pupastvere külast
  
• Õppinud Treffneris (ei lõpetanud)
  
• Õppinud Peterburi Kunstitööstuskoolis skulptuuri
  
• Pariisi kaunite kunstide kool (ei lõpeta, aga läbib peaaegu kogu kursuse)
  
• Esineb Pariisi salonginäitustel, võidab kunstikriitikute tähelepanu
  
• Saavutab sügissalongis žüriivaba kunstniku staatuse
  
• Rodini matkivad impressionistlikud maalid nt. H. Ibseni portree, kipsist
  
• Kerge kubistliku stiili mõju, ei lähe äärmusliku kubismiga kaasa, kuid tema maailmasõja eelses loomingus võib näha üldistatud vormi.
  
• Eeskujuks Vana- Egiptuse skulptuur, võtab kasutusele ülikõvad kivimid- graniit , dioriit , basalt
  
• Sageli modellina abikaasa Mari Koorti
  
• Abikaasa portree mustast basaldist
  
• „Palvetaja“ eksootilisest puust palisandrist, naisakt, modelliks Mari Koort, hävinenud
  
• 1919 punaväed vallutavad Lõuna-Eesti, astub töörahva kommuuni
  
• Keraamilisi loomakujusid nt. pronksist metskits elusuuruses 1929
  
• C.R. Jakobsoni hauamonument Kurgjal , Kuperjanovi hauamonument Tartu Raadi kalmistul
  
• „Naise pea“ pukspuu 1921
  
• „ Halastaja õde“ graniit 1917
  
• „Vanamehe pea“ graniit 1910
  
• „Piibumees“ puu 1920
  

Noor- Eesti eesmärk tuua Eesti kunsti moodsamat euroopalikku stiili (impressionismi (Monet), postimpressionismi (sarnane jugendile, suurem tähelepanu koloriidil, van Gough, Gauguin), fovism (Matisse, kummalised värvid).
11. Eesti kunstielu 1918- 1940
Eesti kunsti kuldaeg.
Eesti kunst 5-8 aastaks euroopaliku taseme.
Tekib arvukas kunstnikkond, välismaal elanud kunstnikud pöörduvad tagasi. (Koort, Vabbe).
2 kunstikeskust
Tartu

• Kunstiühing Pallas
  
• Kunstikõrgkool Pallas (1924 kõrgkooliks) K. Mägi, A. Starkopf, Tartus rohkem silmapaistvaid klassikuid, kui Tallinnas.
  

Tallinn

• Mitu kunstiühingut, suurim Eesti kujutavate kunstide keskühing, loodi 1922 (EKKKÜ), juht August Jansen (vähemtuntud maalikunstnik).
  
• Tallinnas Eesti Kunstnnikute Ryhm , 1 olulisemaid kunstiuuendajaid, toob kubismi .
  
• Tarbekunsti kallakuga kool Tallinna Kunstitööstuskool, hiljem Riiklikuks Kunstikooliks, just Voldemar Päts
  

Eesti Vabariik püüdis luua ühtset kunstnike liitu- ei õnnestunud
20.saj. kunstis palju moodsaid kunstistiile: kubism (maalikunst) = konstruktivism (skulptuur, arhitektuur), futurism , ekspressionism (surm), postimpressionism (K. Mägi)
Valitsev 20.saj. teisel poolel impressionism , tehakse ka palju realismi.
1930 tööeestlus (makstakse selle eest). Kujutatakse peamiselt talupoegi, aga ka vabrikutöölisi.
Kunsti ülevaatenäitused nii Tallinnas kui ka Tartus.
Kultuurkapitali loomine 1925
1922 luuakse Eesti arhitektide ühing
Probleem Eesti kunstimuuseumi puudumine. 1909 Eesti Rahvamuuseum (pigem etnograafiamuuseum, tehakse kujutava kunsti osakond ).
EKM luuakse alles 1928 (Kadrioru lossis, tõstetakse rutuu välja, muuseum rändavale asupaigale).
1940 Tartu kunstimuuseum
12. Eesti kunsti uuendajad
I Eesti Vabariigi ajal
Ado Vabbe (1892- 1961)

• Müncheni erakunstikool A. Ažbe kunstikool
  
• Abstraktsionism (vabalt värvi lõuendile)
  
• Futurism (lõhub esemed kujunditeks)
  
• Kubism
  
• Nende töödega äratas tähelepanu 1. Eestis organiseeritud ülevaatenäitusel 1919.
  
• „ Muusika “ 1919 „ Seine ’ jõgi“ – näha Pariisi kubistlikult kõhutuna, püütakse edasi anda liikumist (kubofuturistlikud).
  
• Naisakt 1924
  
• Illustreerinud Siuru liikmete raamatuid nt. Visnapuu 1. Luulekogu „Amores“, Siuru 2. Albumit.
  
• Pallasesse maaliõppejõuks, lühemat aega Pallase rektor
  
• Temast saab 1920ndate keskpaigas impressionist , jääb sellele surmani kindlaks. Tema kaudu levib impressionistlik stiil Eesti kunstnike seas.
  
• „ Arlekiin “ 1924, akvarell
  
• Hilisemas loomingus palju maastikuvaateid, natüürmorte. Maastikuvaade „Pargis“ akvarell (koloriit erineb). „Suvemaastik“ õli
  
• Al. 1977Ado Vabbe kunstipreemiat iga aasta Tartu parimale kunstnikule.
  
• „Jõemaastik paadisadamaga“ 1924
  

A. Starkopf

• Skulptor
  
• Esindab ekspressionismi- tugevad elamused
  
• Art- deco aktid
  
• Realistlik portreeskulptuur
  
• Oli kaua aega Pallase rektor
  
• Õppinud Münchenis Ažbe kunstikoolis, hiljem Pariisis
  
• Saksa vangilaagris tegi saksa sõdurite hauamonumente, portreesid
  
• Ekspressionistlik „ Uppuja “
  
• Hauamonument perekond Jõksile Nõo kalmistul 1934
  
• Ülikõvad kivimid- graniit
  
• „Andumas“ art-deco puuskulptuur (1. Korda Eesti kunsti armuvahekorra)
  
• Sadu naisakte, modelliks abikaasa. Nt. „Naine kaladega“ tamm
  
• Töötas Moskvas Merkulovi juures abilisena
  
• Tartusse tagasi- teeb peamiselt hauamonumente, portreesid
  
• Juubelinäitus (akti rehabiliteerimine)
  
• Teinud Siuru liikmete raamatukujundusi
  

Eesti Kunstnikkude Ryhmteinud palju kubismi, Vabbe pidas end siiski futuristiks. EKR loodi Võrus- Jaan Vahtra.
E.Ole

• Tartust, töötas HTG kunstiõpetajana
  
• Astus rühmast välja, hakkas art-decoga tegelema
  
• Iseloomulik vabameelne ja terav stiil
  
• „Laud“ kubistlik teos
  

M. Laarman

• „Oleviste ja Niguliste“ kuulus maal
  
• Sulaajal kujundanud F. Tuglase teoseid (8 köidet)
  

A. Akberg

• „ Daam lapsega“- radikaalne kubism, objektid hakkasid kaduma
  
• Maalib Tallinna südalinna maju (kubism)
  

Akberg ja Laarman ei oska hästi joonistada.
Geomeetriline kunst

• L. Lapin (kunstiteoreetik, geomeetriline kunst, graafika)
  
• R. Meel
  

13. Eesti kunsti tulnud kunstnikud 1930ndail aastail.
Tartus Aleksander Vardi (1901- 1983)

• Pallase II lennust, käinud Pariisis
  
• Katsetab 20ndatel eri stiile
  
• 1934- 1950 Pallases maaliõppejõud
  
• Erku ja heledaid värve ( erand naisakt- kuldkollane). „Akt looduses“.
  
• Heidetakse impressionismi pärast välja kunstnike liidust
  
• Hilisem laad eredates värvides- impressionism
  
• Hilises loomingus palju natüürmorte, lillemaale „Natüürmort kalaga“, „Sügislilled“
  
• 1937, 1938 aastatel maalinud Pariisis linnavaateid (matkinud Pr. Impressionismi- G. Pissaro- palju Montmantre vaateid). „Pariisi bulvar“
  

Erik Haamer

• Tartus
  
• Esindas realistlikku suunda
  
• Õppis Pallases N. Triigi juures
  
• Maalid seotud Saaremaaga, Saaremaa maastikke, Saaremaa kaluritega
  
• Koloriit pruunikas, hallikas, merd maalides palju sinist
  
• Rootsis elades koloriit eredamaks- erkpunane, kollane
  
• Katsetanud ka abstraktsemat maali
  
• 1960ndatel kumaristliku realismi poole, rannapilte suvitajatest
  
• 1952 tema illustreerituna Kanadas „Kalevipoeg“
  
• Suvesõja ainelised maalid
  
• Loomingu paremik 30ndad „Pime“ „Noor ema“ „Põud“
  

Johannes Võrahansu

• Impressionism (taust), realism (loomafiguurid), hiljem rohkem realismi
  
• Maalinud Saaremaa maastikke, kalureid, koos Haameriga
  
• „Õuel“ naine ja lambad (im + real ) 30ndate lõpp
  
• Korduvalt lammeste teema „Lambaid pügamas“
  
• Alguses Tartus hiljem Tallinnas
  
• Mustvalged pildid „Karjapoisi õu“
  

Impressionism Eestis 30ndatel juhtiv kunstistiil .
Johannes Greenberg

• Venemaal kunstiakadeemia
  
• Venemaa loomingust vähe teada
  
• töötanud joonistusõpetajana
  
• Art- deco, portreed, kompositsioonid
  
• Kasutas palju lillat „ Pierrot “ art- deco (rõõmsad värvid)
  
• Autoportree süngetes värvides „Pea“
  
• Maalinud näitlejannasid (töötas lavakujundajana) „Naine maskidega“ õlimaal.
  
• 30ndate II pool, elurõõmsad „ Kolmekesi “, „Ootajad“
  
• Impressionism seotud linnavaadete ja noorte naistega (kohvikus, pingil )
  
• 40ndatel tumedama koloriidiga imp.
  
• Maalib ka Tallinna varemeid
  
• Visatakse kunstnike liidust välja
  
• Leitakse küünist surnuna
  

Adamson- Eric

• 1933 pöördub impressionismi
  
• Kreeka maastikud
  
• Vahepeal realism, elu lõpul impressionism
  
• Lisaks maalile, graafikale ka tarbekunst (tekstiil, nahk, keraamika ), võitnud rahvusvahelisi auhindu
  
• Impressionistlik „Lilled aknal“ (Vabaduse väljaku vaade)
  
• Naine Mari Adamson, akt Mari Adamsonist nooruses
  
• Visati EKL välja
  
• Insult (vasak pool halvatud)
  

Karin Luts

• Eesti tuntuim naiskunstnik
  
• Naivism- teadlik anatoomia ja perspektiivireeglite rikkumine
  
• Õppis Pallases
  
• Comedie- Francaise’s 1939 (tütarlapsed maalil anatoomiliselt kohmakad, käed väikesed, ärev punane taust).
  
• „Leerilapsed“ valgetes kleitides leerilapsed kiriku taustal
  
• Teinud ka realismi, ekspressionismi
  
• Teinud ka tarbekunsti (tekstiil, keraamika)
  
• Emigreerub Rootsi, katsetab abstraktsionismi, varasem looming parem nt. „Kunstnik“ (kerge huumoriga enda suhtes, kujutanud ennast, õli).
  
• Võidab abstraktse maaliga rahvusvahelist tähelepanu, graafikaga auhindu Itaalias. „Tundepuhang“ abstraktne graafika (must, valge, punane).
  
• Elu lõpul realism, sürrealism (raudrüüdes sõdalased, mägimaastikud).
  

E. Ole

• 1930 Eesti esiportretist
  
• Gustav Suitsu portree
  
• Põgenes Rootsi, seal portreesid, pole publikut
  
• Katsetab maastikumaali, impressionismi, abstraktset kunsti
  
• Huvitav A. Gailiti portree (istub kohvikus sigaretiga).
  
• „Laud“, „ Reisijad “ õli
  
• 1931 võitis Eesti kultuurkapitali portreevõistluse J. Simmi portreega (dirigent hoogsalt dirigeerimas)
  

K. Pärsimägi

• Jäi sõja puhkedes Pariisi
  
• 1941 vangistatud sakslaste poolt, saadetud Poola surmalaagrisse, hukkus seal.
  
• Kasutanud juudi modelle (40ndatel Pariisis)
  
• Tüüpiline töö „Talutuba soemüüriga“ (oma ema, talu Võrumaal), heledad värvid, näha läbimaalimata pinda (vovism), lapsepärane
  
• Võimalik et homo- portreed endast naiste riietes
  

14. Eesti arhitektuur 1902- 1980
Teistest kunstiliikidest hiljem
G. Hellat

• 1. Eesti arhitekt
  
• Peterburi ehitusinseneride instituut
  
• EÜSi maja Tartus 1902, jugendstiilis, hävinenud, tuletab meelde Norra püstpalkkirikute katuseid
  
• Endla teatrihoone Pärnus jugendstiilis, valmis enne I ms, hävines II ms.
  
• Fassaad rahutum huvitavad katused- kaarjad või tornidega
  
• 20. aastate alguses neoklassitsism Miina Härma Gümnaasiumi hoone, antiiksed sambad
  

Enamus jugendloomingust välismaa arhitektid
E. Saarinen

• Soomlane
  
• Krediidipanga hoone Tallinnas
  
• Tartu Pauluse kirik jugendstiilis, 1919 lõpetatud, võimsa gootipärase torniga
  
• Projekt Tallinna südalinna ümberkujundamiseks 1913 (Viru hotelli kohal peas olema gooti torniga raekoda, ei jõutud teostada
  

A. Lindgren

• Estonia teater Tallinnas
  
• Vanemuise hävinenud teatrihoone, mõlemad jugendstiilis
  

Mõisahooned- tuntuim Valgamaal Taagepere mõis- O. Wildau
Varast jugendit ka Kalevi seltsimaja hoones Pirital, huvitava katusega (matkib Narva püstpalkelamute katuseid), põles maani maha K. Burman arhitekt, joonised alles, saaks taastada, puust.
20.aastate lõpus Eestisse funktsionalism (Saksamaalt), bauhaus- funktsionalismi kool
Lihtsad hooned, sammastest, pilastritest loobumine, lame katus, palju klaasi kasutamist, geomeetrilised , lihtsad vormid.
Eesti peamine esindaja Pärnu linnaarhitekt O. Siiman

• Arvukad villad rannarajoonis lähtuvad kuubist
  
• Tema enda elamu funktsionalistlikus stiilis (Pärnus Kalevi tänav 1a)
  
• Pärnu rannakohvik 1940, huvitava rõduga
  

A. Mattus

• Tartu peaarhitekt
  
• Funktsionalism, kujundanud Tähtvere linnaosa , Tammelinna, Üliõpilaskorporatsioonide hooned nt. Ugala korp. hoone
  

E. J. Kuusik

• Tallinnas
  
• 1934 valminud Kunstihoone Tallinnas Vabaduse väljakul
  

Stalinlik arhitektuur- neoklassitsism koos nõuka sümbolitega. Nt. Sillamäe südalinn, tänapäevani säilinud Sillamäe kultuurimaja.
1955 kohustuslikus korras funktsionalism
30.aastate lõpus neoklassitsism, Pätsile meeldis
A. Kotli

• Tallinna laululava juhtarhitekt, seda matkitud - Vilniuse laululava
  
• Sõpruse kino Tallinnas, ilusad sambad
  
• 1938 A. Kotli Presidendi kantseleihoone Kadriorus (praegu president elab seal), portikus
  
• Eesti kaitseliidu hoone Tartus, portikus
  
• 
  

I. Laasi 1965 Kino Kosmos Tallinnas, funktsionalism
Mart Port 60- 70 a.

• Eesti juhtivaid funkt. Arhitekte.
  
• Tallinna linnaosad Mustamäe, Lasnamäe tema juhtimisel
  
• EV välisministeeriumi hoone tema juhtimisel- kõrge risttahukas torn
  
• Üks Viru hotelli arhitektidest
  

R.- L. Kivi

• Funkts. Tartus
  
• Ekraani kino
  
• Ülikooli ühiselamud
  

Palju funkts. Eesti suvilaarhitektuuris, tihti püütud arvestada ka looduslikku keskkonda- orgaaniline arhitektuur. Esindaja V. Bormeister.
Palju 70.-80- funkt. Stiilis ka kultuurimaju, kolhoosihooneid
Toomas Rein- Rapla haldushoone, Laeva kultuurimaja
1980ndad Tallinna 10 – äratas rahvusvahelist tähelepanu, tuntuim selle arhitekt V. Künnapuu, J. Fjuk (HTG vilistlane).
Eesti arhit 80. A väga hea taseme, kannatab 80. Lõpus majanduskriisi all.
Künnapuu- Tartu tigutorn , Pärnu sanatoorium Tervis.