Monumentaalne Rahu altar on osaliselt säilinud. Sellel on kujutatud legendi Rooma asutamisest. Roomas oli juba vabariigi ajal kombeks austada sõjapealikuid, riigimehi ja tublisid kodanikke nende kujude paigutamisega linna väljakutele. Väga levinud olid napisõnalised raidkirjad. Monumendikunst muutus keisrite ajal veelgi tähtsamaks. Palju tehti ratsamonumente ning neist kõige paremini säilinud on keiser Marcus Aureliuse ratsamonument. Reljeefid ja raidkirjad esinevad ka triumfikaartel. Rooma linnas on säilinud mitme keisri triumfikaared ja kõige hilisem on pühendatud Constantinusele ja sellel on näha reljeefikunsti allakäigu märke. Rooma linna hoonetest on ainult mõned säilinud. Säilinud on peamiselt need, mis muudeti hiljem kirikuteks. Teised on lagunenud ja kasutatud ehitusmaterjalidena. Säilinud on Fortuna Virilise tempel. See asus kõrgel alusel, sambad paiknesid nagu peripteeril, kuid naose ette jääb sügav eeskoda.
imperaatorid). Ehitust alustati Vespaniuse, lõpetati Tituse ajal. Circus Maximus oli suur vaatemängude paik, kus korraldati eriti kaarikute võiduajamisi. Triumfikaared (Constantinuse, 4. saj. algus; Tituse; Trajanuse) ei ole ehitatud praktilisel eesmärgil vaid võimu näitamiseks. Püstitatud suurte sõjaliste võitude või muude ühiskondlikult tähtsate sündmuste auks. Neid kaunistavad reljeefid võitlusstseenidest ning raidkirjad. Atika on poolkorrus (triumfikaartel). Termid ehk saunad (Caracalla, 12 ha) olid suurejoonelised avalikud lõbustusasutused, puhkekeskused, mis sisaldasid endas ka raamatukogusid, kohvikuid, lilleaedu jne. Panteon on seest kullatud tempel, rotund e. ümarehitis (silinder, mida katab poolkera), mis on pühendatud kõikidele planeedinimedega jumalatele. Ainsaks valgusallikaks oli laes olev auk. Kupli raskus toetub peamiselt kaheksale eenduvale müüriosale. Oli renessansimeistritele eeskujuks.
kui kreeka talastikud. Roomlased leiutasid ka lubjamördi, mida sai segades omavahel kokku vulkaanilist liiva ja lupja. Tänu sellele sai hakata ehitama mitmekesisema plaaniga ja suuremaid ehitisi. Roomlased hakkasid ka kasutama kreeklaste sambaid. Roomas aga kaotasid sambad oma algupärase ülesande hoida üleval mingit ehitisosa. Sambad muutusid vaid kaunistusteks. Võidukate väejuhtide auks püstitati triumpfikaari. Triumfikaartel otsene ülesanne puudus. Nende dekoreerimiseks kasutati sambaid, poolsambaid, pilastreid, skulptuure. Roomlaste tähtsaimad ehitusmaterjalid olid põletatud tellis ja betoon. Hakati ehitama ka inimeste lõbustamiseks mõeldud teatri- ja tsirkusehooneid, millest kuulsaim on Roomas asuv Colosseum. Colosseum on 50 meetrit kõrge ja 527 meetrise ümbermõõduga. Selle ehitamist alustati 70. aastal pKr ja lõpetati 12 aastat hiljem
Tehti skulptuure, et inimese hing saaks peale surma kuhugi minna Portree oli võimusümbol. Keiser ei jõudnud igale poole ja ss provintsides olid keisri portreed, mida kummardati. Keisri ajal pigem idealiseeritud portreed Skulptuurid olid värvitud väga erksalt Loodi arvukalt mälestusmärke ja monumente. Ajalooline reljeef oli väga oluline, kõige paremini on seda näha Trajanuse sambal Reljeefid olid sammasstel, triumfikaartel Kamee- elevandiluust tehtud reljeef, mida kanti kaelas. MAALIKUNST Pompeij-suvituslinn, mattus 79 aastal mattus tuha alla o Alates 18.saj on sela korraldatud väljakaevamisi. Elumajade kõige esinduslikumad ruumid kaunistati maalingutega Mosaiikidega armastati kauninstada ka ruumide põrandaid o Mosaiik-väikestest kividest kokku laotud pilt Palju kasutati silmapetteid, seintele maaliti aknaid ja sealt väljavaateid.
Igal juhul aga püüti toonitada toredust, mitmekesisust ja rikkalikkust, hüljates stiilipuhtuse ja konstruktiivse loogika. Rooma arhitektuuri iseärasusist ja veidrusist võiks näiteks esile tõsta, et roomlased kandsid kreeka templi lameda lae kassetid üle mitmesugustele võlvpindadele: lihtne kaar varustati samasuguse profileeringuga, nagu see oli arhitraavil; peakorruse peale asetati atika ehk poolkorrus, nagu seda näeme eriti triumfikaartel (vt. Lisa 2). Eenduva samba peale asetati osa talastikust, mis samuti eendus müüri pinnast; seda motiivi nimetatakse võnksiirdeks (Vaga 1999: 108-109). Kõigele vaatamata tähendab rooma arhitektuur siiski teatavat edusammu. Ta laiendas tublisti arhitektoonilise loomingu võimaluste ala; uute konstruktiivsete võtete abil lahendas ta rea täiesti uusi ülesandeid. Eriti silmapaistvad on rooma arhitektuuri praktilist ja ilmalikku laadi ehitiste alal
Portree on tulnud esivanemate kultuse tõttu. Austasid vanemaid väga! Nad teeb reaalset inimest, tõepärast. e. Elamutüüp on sama, mis etruskidelt. f. Maalikunsti alla käib maal ja mosaiik(!) värvilistest marmortükkidest kokku pandud. Värvisid seinu, tegid põrandaid mosaiikidest. Kujutasid igapäevaelu, kindlasti ei olnud sõjastseene kujutatud kodudes. Sõjastseene kujutati triumfikaartel. Varakristlik kunst · Olid kristluse vastu, sest kristlus räägib võrdsetest inimestest. · Roomlased olid head kroonika kirjutajad, kõik kirjutasid üles. · Kristlased hakkasid kogunema salaja, läksid ka sõnaotseses mõttes maa alla. Rooma all on 200km ulatuses käike. Hakkasid matma ka sinna katakombidesse, oma eluajal tehti endale koht valmis. · Sellest ajast on ka laemaalingud. Jagasid pinna ära, et saaks paremini joonistada
toolil vaikiv kuju (suust väljalõigatud keelega mees). Maakirikud Eestis vähem kaunistatud, kaunistused vähe säilinud va. Karja kirik Saaremaal- säilinud seinamaalingute fragmente, maalingud elurõõmsad, kujutavad tsirkuseartiste, akrobaate. Seal säilinud ka puureljeefid nt. Kolgata grupp, pärineb 14. Saj, anatoomiliselt kohmakas, kuid olulised vanus ja suurus (Jeesus teda leinavate jüngritega). Triumfikaartel mitmed suured skulptuurid katoliiklikest pühakutest. Väga vanu ristimiskive, ristimisnõusid Saaremaal ja Põhja- Eestis. Väga vanad ristimiskivid romaani stiilis- sinult ornamentikat, taimefiguure. Üks vanemaid Valjala kirikus (romaani). Gooti stiilsetel ka inimfiguure, enamus on gooti stiilis. Enamik Tallinnas tehtud eesti meistrite poolt. Säilinud ka puuskulptuure altaritel nt. Saaremaal Madonna kuju, 13. saj., tamm, vanim puuskulptuur. (halvasti säilinud).
Tegu on ümarfassaadiga. Esikülge pole.Koosneb kolmekorruselistest arkaadidest (kaartest). Neid alumisi kaari on 80 ja mõeldud sissepääsudena. Esimesel korrusel olid dooria sambad, teisel joonia ja kolmandal korintose. Väga levinud olid dekoratiivsed ehistusmälestised triumfikaared. Ehitati nii Roomas kui provintsides. Neid püstitati väejuhtidele Rooma võitude tähistamiseks. Kuulsaim on Tituse triumfikaar. Oli pühendatud Jeruusalemma vallutamise auks. Triumfikaartel on reljeefidena kujutatud sõjakäiku. Trajanuse sammas seal on kogu sõjakäik spiraalina peal. Monumentaalseim omasuguste hulgas. Kõrgus on 38 m. Sammas on laotud hästisobivatest ümmargutest marmorplokkidest. Seda katab spiraalne reljeefiderida. Kujutavad Trajanuse sõjakäiku Traakiasse. Adrianuse ajal valmib üks võimsamaid templeid. Panteon Rooma ehituskunsti silmapaistvamaid saavutusi, kõikidele jumalatele pühendatud tempel. Selles lahendati
annaabi.ee 
