Kunstiajalugu 13-18 sajand (1)

Skulptuurid

• 13. Sajand ja 14.sajandi algus on eriti silmapaistev skulptuuri arengus
  
• Anatoomiliselt ei ole gooti ajastu skulptuurid nii head kui antiiksed
  
• Gooti ajastu skulptuuris on üsnagi hästi edasi antud naiivset usulist tunnet ja suursugusust
  
• Võrreldud gooti skulptuuri ka klassikalise kreeka skulptuuriga
  
• Väärikas inimkujutus, rahulik olek
  
• Eriti tuntud Reimsi katedraali skulptuurid (neid oli kokku umbes 2500)
  
• Reimsi katedraalis välisfassaadil portaali kohal asuva külastusgrupp (Noore Maarja kohtumine püha Elisabethiga, kes oli ristija Johannase ema). Valminud 13.sajandi alguses,võib näha esimest korda ka suuremalt ja mõjuvamalt ka naise kehafiguuride edasiandmist
  
• Gooti skulptuurile ja maalikunstile on omane ka vertikaalsuse mõjutamine. Näiteks Chartres’i pühakud pikkade sammastena
  
• Väga silmapaistev on ka Saksa varasema gootika skulptuuri osa
  
• 13.sajandil oli portreede tegemine elavatest inimestest suur haruldus , katoliiklik kirik taunis seda edevusena
  
• Võib näha siiski Kesk-Saksamaal Naumburgi 10 elavatest inimestest tehtud portreed, need olid kirikut toetanud vürstid ja aadlikud
  

Gooti kujutav kunst

• Gooti kujutavas kunstis ilmuvad 13. Sajandil ka suuremad ümarskulptuurid
  
• Omapäraseks skulptuuriks on ka ratsamonument Bambergi ratsanik mis on seotud kiriku seinaga
  
• Kehastab rüütli voorusi
  

Tiibaltarid

• Uueks nähtuseks gooti ajastu kujutavas kunstis olid 14.sajandi lõpus ilmunud tiibaltarid
  
• Algas Saksamaalt aga levis kiirelt naabermaadesse
  
• Valmistamise õitseaeg on 15. sajand aga neid on tehtud Eestis kuni 16. sajandini
  
• Saksa tiibaltarid kujutasid endast puureljeefide ja tahvelmaalide ühendust, keskossa paigutati puust kujukesed ja reljeefid , külgedele maalingud
  
• Tiibaltar käis lahti külgedele, tegemist oli nagu suure kapiga, millel mitu uste paari, maalingud ja puukujud olid nii uste välis- kui siseküljel
  
• Tüüpiline tiibaltar oli kolmnurkne kõrgusesse pürgiv, kuid on ka palju ristkülikukujulisi tiibaltareid
  

Veit Stoss

• Suurim Saksa tiibaltarite meister oli Lõuna-Saksamaalt pärit Veit Stoss kelle suurim töö on Krakovi Maarja kiriku tiibaltar mille kõrgus oli üle …
  
• Ta on teinud Krakovisse ka kuningate haudadesse kivireljeefe
  
• Elu lõpul pöördub Stoss tagasi Saksamaale ja teeb väiksema puureljeefi Bambergi altarile, seal pole maalitud
  
• Veit Stossi loomingut on mõnikord käsitletud ka renessansi all, aga ta paremik jääb siiski 15.sajandi lõppu
  

Eesti

• Ka Eestis asub mitmeid kuulsaid tiibaltareid, neist suurim Niguliste kiriku tiibaltar, mille on teinud H. Rode
  
• Tiibaltarite meistrid Lübeckis H. Rode ja B. Notke (Pühavaimu kiriku tiibaltar)
  
• Notke on küll kunstnikuna rohkem tuntud, ta on teinud Stockholmis sealses Suurkirikus asuva Püha Jüri kuju (võitleb draakoniga, ratsamonument). Oli eelkõige skulptor ja õpilased tegid maalingud
  
• H. Rode oli eelkõige maalikunstnik . Kujud tehtud tema õpilaste poolt, tema teinud maalingud
  
• Püha Viktori kujutamine, teadlased arvavad , et Püha Viktor on Tallinna linna kaitsepühak
  

Surmatants

• Niguliste kirikus on ka 1 suur tahvelmaal . Suure katkuepideemia järel surmatantsuteemalised tahvelmaalid, Niguliste Surmatants säilinud on sellest esimesed 7-8 tahvlit. Algab traditsiooniliselt paavsti ja keisriga
  
• Niguliste surmatantsu peeti mitu sajandit Lübeckis asunud ehtsa Notke surmatantsu hilisemaks koopiaks. Lübecki surmatants hävines täiesti II Maailmasõjas
  
• Traditsiooniline surmatants koosneb 24 tahvlist
  
• (Luterlikus kirikus on tellitud, hoitud ja tehtud hiljem surmatants mis algab paavstiga)
  
• Autorikoopiat võrdsustatakse originaaliga
  
• Kuulsaim ja väärtuslikum kunstiteos mis on Eestis säilinud
  
• Surmatantsu teema jälle päevakorda tõusnud.
  

Tahvelmaal

• Ajalugu Lääne-Euroopas algab uuesti Itaalias
  
• Umbes 1000 aastat ei ole Euroopas tahvelmaali tehtud, piirdutud miniatuurmaalide, vitraazide ja mosaiikidega
  
• 13.sajandi keskpaigas võtavad mitmed itaalia kunstnikud tahvelmaali, eeskujuks Bütsantsi ikoonid , aga Lääne-Euroopa tahvelmaalid suurte mõõtmetega
  
• Paigutatakse altarile/selle lähedusse
  
• 14.sajandil ilmuvad esimesed portreemaalid valitsejatest
  

CIMABUE

• Esimene tahvelmaali meister olevat olnud Firenzest pärit Cimabue
  
• Esialgu Itaalias 2 peamist tahvelmaalikeskust Firenze ja Siena
  
• Cimabue tahvelmaalid on halvasti säilinud, oluline on see, et ta loob Siena maali koolkonna, tema õpilaseks on gooti ajastu kuulsaim maalikunstnik Giotto
  

GIOTTO

• Elu jääb 13.saj lõppu 14.saj algusesse
  
• Giotto tahvelmaale on säilinud kuid eelkõige tuntud seinamaali meistrina
  
• Suurteoseks peetakse Veneetsia läheduses asuva Arena /Scrovegni kabeli seinamaale
  
• Mõlemad kunstnikud on töötanud ka Assisis (Kesk-Itaalias asuv väikelinn), mis on kuulus Püha Franciscuse sünnilinnana
  
• Seal on 2 temale pühendatud kirikut (Assisi kirikud) ja seal Giotto ja Cimabue seinamaalid
  
• Giotto on püüdnud kasutada natukene ka ruumiillusiooni, aga selle perspektiiv on kohmakas , kuid ta on võtnud kasutusele valguse ja varjuga kujundamine
  
• Skulpturaalsemad kehapinnad tänu valgusele ja varjule
  

DUCCIO

• Siena maalikoolkonna rajajaks on Giotto eakaaslane Duccio
  
• Siena toomkiriku altarimaal on lõigatud tükkideks ja maha müüdud
  

SEINAMAALID

• Rikkalikult on kaunistatud seinamaalidega ka Siena raekoda Palazzo Pubblico
  
• Seda on teinud mitmed meistrid aga tähtsaim S. Martini (Palazzo Pubblico)
  
• Seinamaalil ratsaportree, väejuht on vallutanud 2 kindlust
  
• Martini on töötanud ka Avignonis (paavsti lossis on ka tema seinamaale)
  
• Sienale mõjub raskelt suur katk “must surm” 1348-1350
  
• Sellesse katku sureb 2/3 rahvastikust, algab majanduslik allakäik
  

MINIATUURMAALIKUNST

• Miniatuurmaalikunstis jääb endiselt valitsevaks Pariisi koolkond
  
• Pariisi koolkonna viimased suured meistrid on Flandriast pärit vennad Limbourg’id (3 venda, kes töötavad peamiselt prantsuse kuninga venna teenistuses)
  
• Peamiseks tööks ongi Berry hertsogi tundide raamat, tehtud 15.sajandi alguses
  
• Esimest korda õnnestub edasi anda ruumiilusiion ehk perspektiiv
  
• Väikestel pindadel (paarkümmend cm)
  
• Berry hertsogi Tundide raamatust pärineb ka Püha Miikaeli võitlus lohega
  
• Martinilt veel Maarja kuulutus
  

RENESSANSS

Linnakultuuri edenemine Itaalias

• 15.sajandil toimusid itaalia kunstis suured muutused
  
• Itaalia polnud ühtne riik, oli jagatud erinevate valitsejate vahel, mitme sajandi jooksul võideldi seal territooriumite pärast
  
• Mitmetes linnades tekkisid manufaktuurid , mis võimaldasid käsitöölistel spetsialiseeruda ja tootlikkust tõsta
  
• Kaugkaubandusega arenes rahamajandus , eriti Firenzes, kus pandi alus uuele pangandusele
  
• Kujunesid linnriigid , kes kasutasid piiride kaitseks lisaks kodanikeväele ka palgasõdureid
  
• Selliste linnriikide elu ja kultuur hakkasid järk-järgult erinema ülejäänud Euroopa kultuurist (tugines peamiselt külaelule ja naturaalmajandusele)
  
• Tähendab tagasipöördumist antiikkultuuri
  
• Kõrgumine taeva poole
  
• Renessanss võtab uuesti kasutusele sambad, pilastrid
  
• Kaovad keskaja piilarid
  
• RINASCIMENO ehk renessanss
  
• 15. Sajandi alguses tekkisid Itaalias ka pangad
  
• Itaalias tekivad uuesti suured linnad
  
• Suurimaks linnaks kujuneb 15.sajandil Milano (100 000 - 200 000 el)
  
• Suuruselt teine Veneetsia
  
• Itaalias on säilinud ka tugevaid linna vabariike, arvukalt väikseid linnriike (eriti Kesk- Itaalias)
  
• Suuremad linn vabariigid Milano kõrval: Genova, Firenze, Siena, Toscana
  
• Paavstiriik
  

Vastandumine keskajale

• Gooti ja renessansi kultuuride vahel pole teravat piiri
  
• Renessansiajastu kunstil on 1 kindel tunnus - eneseteadvus
  
• Levis teadmine, et kaasaeg on uue ajastu algus ja põhimõtteliselt erinev äsjamöödunust
  
• Hakati hindama kreeka ja rooma kultuuri (antiikkultuuri) varasemast rohkem
  

Antiigi tundmaõppimine

• Suure õhinaga õpiti tundma antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevast elu
  
• Ei loodetud antiikaega jäljendada või korrata vaid luua midagi samaväärset või isegi paremat
  

Humanism

• Suurim väärtus on isiksuse vaba areng
  
• Inimesi hinnatakse nende tarkuse , ilu, julguse jms järgi
  
• Ideaaliks on nüüd üksikisik, kes teostab ennast iseseisvalt ja edukalt
  
• Maailm muutus ühemõõtmeliseks ja ühtseks, asjad ja teod hakkasid kaotama oma tähendust
  

Renessanslik moraal

• Eesmärgi ja vahendite suhe
  
• Renessansiinimene kaldub saavutama oma eesmärke vahendeid valimata
  
• “eesmärk pühitseb abinõu”
  
• Tulirelvad levivad
  
• Populaarsemaid tegelasi on Taavet, kelle võit Koljati üle polnud eriti rüütellik
  
• Maailma ühemõõtmelisus õigustas selle kogemuslikku tundmaõppimist ja meeleliste naudingute väärtuslikuks pidamist
  
• Renessansiaegne riietus - ihulikkuse hindamine, tõstab esile kehavorme ja jäsemeid
  

Uusplatonism ja jumalikud reeglid

• Platoni ja uusplatoonikute mõju suurenemine
  
• Meelelise maailma taga on ideede maailm, mis on olulisem ja väärtuslikum
  
• Reeglites peitub nii tõde kui ka ilu
  
• Kunsti eesmärk pole mitte nähtava looduse jäljendamine vaid ilusate teoste loomine reeglitele toetudes
  
• Ideede maailm väljendub nii Piiblis kui ka antiikmüütides ja antiikkunstiteostes
  

Kunstniku positsioon renessansiaegses Itaalias

• Tuntust võitsid peamiselt skulptorid, ehitusmeistrid ja maailjad, kes oskasid kasutada matemaatilisi reegleid ja tundsid antiikaja kunsti
  
• Nad erinesid käsitöölistest, kelle hulka nad varem kuulusid
  
• Visuaalses kunstis nähakse nüüd eelkõige vaimset loomingut
  
• Vabade kunstide hulka tõusid ka arhitektuur, skulptuur ja maalikunst
  

Renessansi periodiseering

• 1) 14.sajand - trecento ehk eelrenessanss
  
• 2) 15.sajand - quattrocento ehk vararenessanss
  
• 3) 16.sajand - cinquecento ehk kõrgrenessanss
  

Itaalia renessanssarhitektuur 15-16.sajand

FIRENZE

• Vararenessansis peamiseks arhitektuurikeskuseks Firenze
  
• 16.sajandil keskuseks kujunevad uuteks keskusteks Rooma ja Veneetsia
  
• Firenze on tänapäevalgi suur linn (1860ndatel aastatel oli ta Itaalia pealinn)
  
• Asub Arno jõe kaldal
  

Firenze Toomkirik

• 13.-14.sajandil ehitatud aga kuppel on renessansiajastu uus mood
  
• Roomas küllaltki hästi säilinud Panteon
  
• Toomkiriku kuplist on saanud Firenze sümbol
  
• Selle ehitamine oli küllaltki suur probleem (koosneb kahest kihist )
  
• Ta on 8-tahuline
  
• Väliselt küllaltki lihtne, lõpeb üleval suure laternaga, ümmargused aknaavad
  
• Marmorist ehitatud gooti katedraal
  
• Teravkaared kaovad ja tulevad asemele ümarkaared või täisnurksed ukseavad ja aknad
  
• Lk 36
  
• San Lorenzo kirik ( Tsentraalehitis )
  
• Pazzi kabel - tsentraalehitis, ehitise lõpetas kuppel
  

PALAZZOD

• Muutuvad aadlike ja jõukate linnakodanike paleed
  
• Ilmuvad suuremate akendega linnapaleed, mida nimetatakse palazzod
  
• Tuletavad põhiplaanilt meelde kastell-linnuseid
  
• Omapärane ladu, mida nimetatakse rustikaks, tüüpiline vararenessansi palazzodele
  
• Lame katus
  
• Otsitakse jumalikke proportsioone, mis peaksid andma ilusad kooskõlad
  
• Eriti populaarne on kuldlõige (kuldlõike proportsioonid)
  
• Sõltub eri osade omavahelisest suhtest (suhe peab olema 1)
  
• Kuldlõike puhul on rütm:
  
• Tsentraalperspektiiv - vaataja jaoks valitud keskpunktist ruumiillusioon
  
• Ruumiillusiooni võib luua ka külgedelt (ülevalt või alt)
  

F. Brunelleschi

• arhitekt
  
• Medici pere - tellinud palju ehitisi
  
• Raisanud raha kunsti peale
  
• Palju noormehi saavad skulptori hariduse
  

Alberti

• Tuntum ehitis asub Mantovas - Sant’ Andrea kirik
  
• Selle juures on omapärane see, et selle eeskoda on triumfikaar t meenutav ja selle kohale on tehtud teine veidi väiksem triumfikaar
  

16.SAJANDI KÕRGRENESSANSS

• 16.sajandi kõrgrenessanssi keskuseks on Rooma, millest kujuneb suurlinn
  
• Rooma kannatab Itaalia sõdades vähem kui teised linnad
  
• Roomas elab 16.sajandi keskpaigas umbes 100 000 elanikku
  
• Kõige silmapaistvam paavst renessansiajastul on Julius II
  
• Tema asutab ka uue paavstide residentsi Püha Peetri kirik (tsentraalehitise plaan lk.60)
  
• Ehitatakse 17.sajandil basiilikaks ja enamus kirikust on barokkstiilis (nt. Pikihoone ), natuke on näha ka renessansi (nt kuppel, kooriruum ), ei saa õigeusu moodi kirikut
  
• Tema õuearhitektiks on D. Bramaute
  
• Tsentraalehitis Tempietto ( rotund ) kiriku õuel lk 59
  

Michelangelo Buonarroti

• Rooma Peetri kirik - Läänemaailma suurim kirik, mahutab umbes 600 inimest, kirik on väga kõrge
  
• Üleval on rist
  

A. Palladio

• San Giorgio kirik (kolossaalorder, sambad)
  
• Tuntum ehitis on kodulinnas Vicenzas Villa Rotonda ( ruudukujulise põhiplaaniga)
  
• Saal on ümmargune
  
• Ruudukujulisel villal on 4 sissepääsu suure trepiga, need moodustavad 4 väiksemat ruutu
  

Jacopo Sansovino

• Tema on teinud Veneetsia raamatukogu, mis valmis 16.sajandi keskpaigas (Püha Markuse raamatukogu); 2-korruseline
  

MADALMAADE RENESSANSSKUNST

• Holland , Belgia, Luxembourg
  
• Majanduslikult teine Euroopa arenenum piirkond Itaalia kõrval
  
• Seal algab 15.sajandil alguses renessansskunst
  
• Looduslähedane kunst
  
• Renessanssi näeb esialgu vaid maalikunstis, arhitektuuris jätkatakse kuni 16.sajandini gooti ehitiste rajamist
  
• Kuulusid Rooma keisririigi koosseisu aga olid ainult piiriprovintsid
  
• Renessansi lähteks on huvi looduse vastu
  
• Madalmaade kunstnikud võtavad maalikunstis kasutusele mitmeid uusi leiutisi, eelkõige õlivärvid, peenmaalitehnika
  
• 15.sajandil on Madalmaade maalikunst kõrgemal tasemel kui Itaalia renessanssmaalikunst
  
• Õlivärvid on … loodusliku õliga
  
• Niiskusele vastupidavamad ja kirkamad
  
• Huvitavamad värvivarjundid
  
• Madalmaades toimusid sageli üleujutused (vesi tungib läbi tammidest)
  
• Hävitav seinamaalid
  
• Kasutati enamasti tahvelmaali, levisid suured tiibaltarid, kus kasutati ainult maalinguid (reljeefe ei kasutatud)
  
• Teiseks omapäraseks nähtuseks on peenmaali tehnika (kasutati suuri luupe ja üliväikseid pintsleid, nende abil maaliti väiksed detailid, nt juuksekarvad)
  
• Realistlik , illusionistlik maalikunst
  
• Hämmastas ka Itaalia kunstnikke
  
• Itaalia kunstnike jaoks oli madalmaade maalikunst suureks õpetajaks
  

VENNAD VAN EYCKID

• Esimeseks silmapaistvaks kunstnikepaariks on vennad van Eyck ’id (Jan ja Hubert)
  
• Eriti tuntud on nende suur Genti altar (tiibaltar)
  
• Hubert oli vanem vand ja tiibaltari kallal töötades suri, Jan lõpetas altarimaalingud
  
• Genti altaril on üle 20 maalingu , need on nii tiibaltari ees- kui tagaküljel
  
• Kesksel kohal sümboolne maaling talle kummardamisest (lk 90-91)
  
• Ülemistel külgtahvlitel Aadam ja Eeva kujutatud alasti, neid kujatud talupojatüüpidena
  
• Jan van Eycki portreemaalidest tuntumad Madonna kantsler Roliniga ja Arnofini abielupaar
  
• Madonna lisati kantsleri portreele et anda kantsleri isikule suuremat tähtsust
  
• Tagaplaanil ka antiiksed kaared
  
• Madalmaades tekib huvi reaalse maastiku vastu
  
• Seal tekib maastikumaal omaette žanrina
  
• Adolfini abielupaar on väikese mõõduga, peenmaali tehnika
  

Rogier van der Weyden

• Tegutsenud ka Burgundia õukonnakunstnikuna
  
• Tuntum teos on suur tiibaltar Kristuse ristilt võtmine külgtahud on hävinud
  
• Hoitakse Madridis
  
• Sellest kesktahvlist on kujunenud mitmeks sajandiks Madalmaadel ja Saksamaal suur eeskuju korratute gruppide maalimisega
  
• Portinani altar
  
• See tiibaltarist koosneb kolmest tahvlist
  
• Erksad värvid
  

H. Bosch

• Kuulsaim madalmaade kunstnik, looming jääb 15.-16.sajandi vahetusse
  
• Tema esindab fantastilist maalikunsti ja olustikumaali
  
• Fantastilist tehakse aga väga harva, Boschi põhilooming on aga fantastilised
  
• Suur altarimaal, mis koosneb kolmest osast
  
• Vasakpoolsel tahvlil kujutatakse eedeni aeda Aadama ja Eevaga, aga seal on ka fantastilisi loomi ja taimi
  
• Keskmine tahvel on olustikulise iseloomuga , kujutab kaasaegset elu; patustamine ja selle tulemused
  
• Parempoolne tahvel - põrgupiinad ja kannatused; fantastilised koletised
  
• Fantastika avaldub just külgmistes tahvlites
  
• Lk 88-89 näited
  
• Lõbude aed; Püha Antoniuse kiusamine
  
• Olustikulisi maale on tehtud (Kadunud poeg; Narrilaev)
  
• Kaduńud poja teema on võetud Piiblist, aga siin on see lahendatud olustikulisel moel(isa poolt välja aetud poeg)
  
• Narrilaev - raskete vaimuhaigete ravimine
  

Michelangelo

• Kapitooliumi väljak (rohkem näiteid vt edasi konspektis)
  

15. SAJANDI ITAALIA MAALIKUNST

• Masaccio - kasutas tsentraalperspektiivi, suured seinamaalid, suri väga noorelt
  
• Tema suurtöö Brancacci kabeli seinamaalid jäid lõpetamata (sellega saavutas surematuse)
  
• Aadam ja Eeva, Jeesus ja ta jüngrid (Püha Peetrus),
  
• Ka Santa Maria Novella kirikus
  
• Brancacci kabeli on hiljem lõpetanud teised kunstnikud
  
• Vararenessansi peamiseks maalikunsti keskuseks on Firenze
  

BOTTICELLI

• Teine tähtis kunstnik on Botticelli (oli Medicide õuekunstnik, teda patroneerib see perekond)
  
• Toob tagasi naisakti ( Venuse sünd, Kevad)
  
• Toob ka antiiksed tegelased kujutavasse kunsti (tema teeb seda esimesena!)
  
• Loomingu võib jaotada kaheks: varane (antiik, müüdid), hiline (religioosne)
  
• Mitmed selle aja maalikunstnikud olid sellel ajal mungad, nendest tuntum Fra Angelico
  
• Varasem looming on tasapinnaline, tüüpiline keskaegne, hilisem on renessanslik
  
• Hilisema näide “Ära puuduta mind”
  

UCCELLO

• Firenze koolkonda kuulub ka Pablo Uccello , kes on esimene silmapaistev sõjateemaliste maalide kunstnik (San Romano lahing)
  
• Tema on katsetanud ka teistmoodi perspektiivid
  
• Küllaltki puised, ei ole arvestatud et erksad värvid tagaplaanil võivad mõjutada tähtsat joonistuslikku tsentraalperspektiivi
  
• Joonperspektiiv - joonistus
  
• Õhuperspektiiv - õiged värvid
  
• Kokku moodustavad tsentraalperspektiivi
  

VENEZIANO

• D. Veneziano - paljud tööd on hävinenud / halvas seisundis. Säilinud näide: Madonna lapse ja kahe ingliga
  
• Kasutab kaaristumotiivi
  
• Kui võimult kukutatakse Medicid , siis hakatakse paljusid maale hävitama ja põletama
  

TEISED KUNSTNIKUD (väljaspool Firenze koolkonda)

• Rändkunstnik F. della Francesca
  
• Teinud suuri seinamaale (Kesk-Itaalias asuvates väikeste linnakeste kirikutes)
  
• Maalid väga rangete geomeetriliste kompositsioonidega (ruut, ring, ristkülik)
  
• Kristuse ristimine (lk 48)
  
• Montefeltrode kaksikportree
  
• Maalitud seetõttu, et hertsogi noorabikaasa suri
  
• (Sellist stiili on hiljem kasutanud Leonardo da Vinci)
  
• Inglid Brera altarilt
  

A. Mantegna

• Laemaal Mantova
  
• Mantegna tõeline kuulsus on tulnud siiski natukene hiljem, 20.sajandil, kui Itaalias tekkis metafüüsiline maalikoolkond
  
• Tühjus, kõle, salapärane
  
• Seda hiljem matkinud maalkoolkonnas ja kuulsaks saanud de Chirico - metafüüsiline maal 20.sajandil
  
• Oluline on see, et hakati antiikmüüte maalima
  
• Montegna Parnass (os) (apollon koos muusade ja graatsiatega ja pegasus)
  
• Püha Sebastian
  
• Surnud Kristus
  

MADALMAADE RENESSANSSKUNST

• Holland, Belgia, Luxembourg
  
• Majanduslikult teine Euroopa arenenum piirkond Itaalia kõrval
  
• Seal algab 15.sajandil alguses renessansskunst
  
• Looduslähedane kunst
  
• Renessanssi näeb esialgu vaid maalikunstis, arhitektuuris jätkatakse kuni 16.sajandini gooti ehitiste rajamist
  
• Kuulusid Rooma keisririigi koosseisu aga olid ainult piiriprovintsid
  
• Renessansi lähteks on huvi looduse vastu
  
• Madalmaade kunstnikud võtavad maalikunstis kasutusele mitmeid uusi leiutisi, eelkõige õlivärvid, peenmaalitehnika
  
• 15.sajandil on Madalmaade maalikunst kõrgemal tasemel kui Itaalia renessanssmaalikunst
  
• Õlivärvid on … loodusliku õliga
  
• Niiskusele vastupidavamad ja kirkamad
  
• Huvitavamad värvivarjundid
  
• Madalmaades toimusid sageli üleujutused (vesi tungib läbi tammidest)
  
• Hävitav seinamaalid
  
• Kasutati enamasti tahvelmaali, levisid suured tiibaltarid, kus kasutati ainult maalinguid (reljeefe ei kasutatud)
  
• Teiseks omapäraseks nähtuseks on peenmaali tehnika (kasutati suuri luupe ja üliväikseid pintsleid, nende abil maaliti väiksed detailid, nt juuksekarvad)
  
• Realistlik, illusionistlik maalikunst
  
• Hämmastas ka Itaalia kunstnikke
  
• Itaalia kunstnike jaoks oli madalmaade maalikunst suureks õpetajaks
  

VENNAD VAN EYCKID

• Esimeseks silmapaistvaks kunstnikepaariks on vennad van Eyck’id (Jan ja Hubert)
  
• Eriti tuntud on nende suur Genti altar (tiibaltar)
  
• Hubert oli vanem vand ja tiibaltari kallal töötades suri, Jan lõpetas altarimaalingud
  
• Genti altaril on üle 20 maalingu, need on nii tiibaltari ees- kui tagaküljel
  
• Kesksel kohal sümboolne maaling talle kummardamisest (lk 90-91)
  
• Ülemistel külgtahvlitel Aadam ja Eeva kujutatud alasti, neid kujatud talupojatüüpidena
  
• Jan van Eycki portreemaalidest tuntumad Madonna kantsler Roliniga ja Arnofini abielupaar
  
• Madonna lisati kantsleri portreele et anda kantsleri isikule suuremat tähtsust
  
• Tagaplaanil ka antiiksed kaared
  
• Madalmaades tekib huvi reaalse maastiku vastu
  
• Seal tekib maastikumaal omaette žanrina
  
• Adolfini abielupaar on väikese mõõduga, peenmaali tehnika
  

Rogier van der Weyden

• Tegutsenud ka Burgundia õukonnakunstnikuna
  
• Tuntum teos on suur tiibaltar Kristuse ristilt võtmine külgtahud on hävinud
  
• Hoitakse Madridis
  
• Sellest kesktahvlist on kujunenud mitmeks sajandiks Madalmaadel ja Saksamaal suur eeskuju korratute gruppide maalimisega
  
• Portinani altar
  
• See tiibaltarist koosneb kolmest tahvlist
  
• Erksad värvid
  

H. Bosch

• Kuulsaim madalmaade kunstnik, looming jääb 15.-16.sajandi vahetusse
  
• Tema esindab fantastilist maalikunsti ja olustikumaali
  
• Fantastilist tehakse aga väga harva, Boschi põhilooming on aga fantastilised
  
• Suur altarimaal, mis koosneb kolmest osast
  
• Vasakpoolsel tahvlil kujutatakse eedeni aeda Aadama ja Eevaga, aga seal on ka fantastilisi loomi ja taimi
  
• Keskmine tahvel on olustikulise iseloomuga, kujutab kaasaegset elu; patustamine ja selle tulemused
  
• Parempoolne tahvel - põrgupiinad ja kannatused; fantastilised koletised
  
• Fantastika avaldub just külgmistes tahvlites
  
• Lk 88-89 näited
  
• Lõbude aed; Püha Antoniuse kiusamine
  
• Olustikulisi maale on tehtud (Kadunud poeg; Narrilaev)
  
• Kaduńud poja teema on võetud Piiblist, aga siin on see lahendatud olustikulisel moel(isa poolt välja aetud poeg)
  
• Narrilaev - raskete vaimuhaigete ravimine
  

15. SAJANDI ITAALIA MAALIKUNST

• Masaccio - kasutas tsentraalperspektiivi, suured seinamaalid, suri väga noorelt
  
• Tema suurtöö Brancacci kabeli seinamaalid jäid lõpetamata (sellega saavutas surematuse)
  
• Aadam ja Eeva, Jeesus ja ta jüngrid (Püha Peetrus),
  
• Ka Santa Maria Novella kirikus
  
• Brancacci kabeli on hiljem lõpetanud teised kunstnikud
  
• Vararenessansi peamiseks maalikunsti keskuseks on Firenze
  

BOTTICELLI

• Teine tähtis kunstnik on Botticelli (oli Medicide õuekunstnik, teda patroneerib see perekond)
  
• Toob tagasi naisakti (Venuse sünd, Kevad)
  
• Toob ka antiiksed tegelased kujutavasse kunsti (tema teeb seda esimesena!)
  
• Loomingu võib jaotada kaheks: varane (antiik, müüdid), hiline (religioosne)
  
• Mitmed selle aja maalikunstnikud olid sellel ajal mungad, nendest tuntum Fra Angelico
  
• Varasem looming on tasapinnaline, tüüpiline keskaegne, hilisem on renessanslik
  
• Hilisema näide “Ära puuduta mind”
  

UCCELLO

• Firenze koolkonda kuulub ka Pablo Uccello, kes on esimene silmapaistev sõjateemaliste maalide kunstnik (San Romano lahing)
  
• Tema on katsetanud ka teistmoodi perspektiivid
  
• Küllaltki puised, ei ole arvestatud et erksad värvid tagaplaanil võivad mõjutada tähtsat joonistuslikku tsentraalperspektiivi
  
• Joonperspektiiv - joonistus
  
• Õhuperspektiiv - õiged värvid
  
• Kokku moodustavad tsentraalperspektiivi
  

VENEZIANO

• D. Veneziano - paljud tööd on hävinenud / halvas seisundis. Säilinud näide: Madonna lapse ja kahe ingliga
  
• Kasutab kaaristumotiivi
  
• Kui võimult kukutatakse Medicid, siis hakatakse paljusid maale hävitama ja põletama
  

TEISED KUNSTNIKUD (väljaspool Firenze koolkonda)

• Rändkunstnik F. della Francesca
  
• Teinud suuri seinamaale (Kesk-Itaalias asuvates väikeste linnakeste kirikutes)
  
• Maalid väga rangete geomeetriliste kompositsioonidega (ruut, ring, ristkülik)
  
• Kristuse ristimine (lk 48)
  
• Montefeltrode kaksikportree
  
• Maalitud seetõttu, et hertsogi noorabikaasa suri
  
• (Sellist stiili on hiljem kasutanud Leonardo da Vinci)
  
• Inglid Brera altarilt
  

A. Mantegna

• Laemaal Mantova
  
• Mantegna tõeline kuulsus on tulnud siiski natukene hiljem, 20.sajandil, kui Itaalias tekkis metafüüsiline maalikoolkond
  
• Tühjus, kõle, salapärane
  
• Seda hiljem matkinud maalkoolkonnas ja kuulsaks saanud de Chirico - metafüüsiline maal 20.sajandil
  
• Oluline on see, et hakati antiikmüüte maalima
  
• Montegna Parnass(os) (apollon koos muusade ja graatsiatega ja pegasus)
  
• Püha Sebastian
  
• Surnud Kristus
  
• Ainuke itaalia vararenessansi maalikunstnik, kes on tegelenud graafikaga (vasegravüür)
  

Leonardo da Vinci

• Esimene suurmeister kõrgrenessansis
  
• Pärandanud suhteliselt vähe lõpetatud teoseid, küll aga palju kavandeid ja ideid kunstide, teaduste, tehnika vallast
  
• Sõjaväeinsener ja pidude korraldaja (Milano)
  
• Ei otsi/usalda üldkehtivaid numbrilisi reegleid vaid enda loodud visuaalse kujundi veenvust ja jõudu
  
• Leonardo kunst on suurejooneline ja üldistav
  
• “Madonna kaljukoopas ” poolhämarus. Pildi vormid ja värvid sulavad kokku, leonardo arvestab õhuperspektiivi, heletumedus aitab luua kaunist tervikkujundit ja unistuslikku meeleolu
  
• “Püha õhtusöömaaeg”
  
• Arendas täiuseni inimeste välimuse jäljendamise ja süvenemise inimeste hingeellu
  
• “Mona Lisa” keeruline ja ammendamatu inimeste sisemaalim
  
• Vitruviuse inimene
  

Raffael

• “ Ateena kool” nende õlgade kokkupuute koht on punkt kuhu koonduvad kõik perspektiivjooned ja nende pead on ainsad mille taustaks on hele taevas
  
• Tahvelmaalid tähtsamad - kasutas ulatuslikult õpilaste abi
  
• Ideaalkujud (klassikaline ilu)
  
• Ülev rahu ja harmoonia
  
• Lemmikmotiiviks oli madonna ( jumalaema ) - hümniks inimlikule emaarmastusele ja naiselikkusele
  
• Sümmeetriline ja sageli kolmnurkne
  
• Ei huvitanud detailid kui eesmärk omaette
  
• Eemaldus reaalsest elust, tõusis sellest ülespoole
  

Michelangelo

• Loominguvõime on jumala kingitus mõnele üksikule inimesele
  
• Geniaalsus pole mitte õnn vaid pigem koorem
  
• Maalis inimesi ja raius neid välja marmorrahnudest
  
• Pingeseisund
  
• Individualistlik ennastteostav renessansiinimese kujutamine
  
• Taaveti figuur taavet on tahtejõuline vägilane kes on valmis otsustavaks seikluseks
  
• Moosese figuur osa hauamonumendist, Mooses istub, raev
  
• Julius II hauamonument paigutati väiksemasse kirikusse (talle ei meeldinud Sixtuse laemaalid, suure seltskonna ees avaldas oma arvamust, solvas Michelangelot)
  
• Sixtuse kabeli lagi ja altarisein kaunistama freskodega
  
• Loomingut täidab pinge; oma ajastu ja iseenda vastuolud
  
• Medicite hauakabel Firenzes allegoorilised päevaaegade figuurid
  
• Tahvelmaale teinud ainult paar tükki
  

Saksa renessansskunst

• Eriti oluline graafika
  
• Gravüür - üksikud graafika leht
  
• Kõige tuntum Dürer
  
• Puugravüür ja vasegravüür (sakslaste leiutis
  
• Puugravüür - sinna lõigati sisse kujundid , mis kaeti värviga
  
• Puulõikeid võib nende klotside järgi teha ka sajandeid hiljem, mõned Düreri suuremad puulõike teosed on alles, nende järgi on tõmmiseid tehtud 17-18.sajandil ja ka tänapäeval
  
• Vaskplaat nii kaua ei säili
  
• Matthias Grünewald
  
• Tiibaltar Isenheimi kloosterkiriku haiglas, mis ravis katku- ja nahahaigeid
  
• Kristus on väga piinlev ja ta keha on kaetud roheliste täppidega
  
• Mõjutanud saksa ekspressionistlikku maalikunsti
  
• Tavaline tiibaltar, kus puuduvad puust kujud ja reljeefid, praegu asub Prantsusmaal Colmari muuseumis
  
• Püha Antoniuse kiusamine
  

Albrecht Dürer

• Mitmekülgne kunstnik, lisaks graafikale ka maalikunstnik ja kunstiteoreetik
  
• Pärit kunstnikuperekonnast, saavutas juba 13-aastasena nii hea tasemega kunstnikuks , tegemist oli imelapsega
  
• Autoportreed
  
• Tema maale on säilinud umbes 100
  
• Eelkõige teinud graafikat, kasutanud nii puulõiget kui vasegravüüri (erinevus: puulõige ei ole nii täpselt töödeldud)
  
• Passioon - Kristuse kannatuslugu, võib alustada juba paradiisiaiast (Aadama ja Eeva patustamine)
  
• Väike passioon - mõõtmed graafilistel lehtedel väiksemad
  
• Tuntum tahvelmaal Aadam ja Eeva - esimene suur aktimaal Saksa maalikunstis
  
• 2 m x 1 m
  

• Wittenbergis - jõukas ja tuntud linnakodanik
  
• Ta on portreteerinud enamuste Saksa reformatsiooni juhte ( Friedrich Tark)
  
• Palju altarimaale ja allegoorilist maalikunsti (nt Venus ja Cupido )
  

Hans Holbein noorem

• nooruses elanud ja töötanud Shveitsis
  
• Võitis kuulsust esialgu raamatute illustraatorite ja graafikuna
  
• Rotterdami Erasmuse tööd
  
• “Narruse kiitus” kaunistatud Holbein noorema illustratsioonideg
  
• Pasquino kuju - paskvill
  
• Teravpilkeline teos
  
• Korduvalt portreteerinud kuningat Henry VIII ja tema naisi
  
• Maalis keskpärase välimusega printsessi väga ilusaks
  
• Altarimaal Meyeri madonna
  

Prantsuse renessansskunst

• Jõuab sinna suhteliselt hilja Itaalia sõdade ajal
  
• Prantsusmaale tuleb arvukalt Itaalia maalikunstnikke, arhitekte
  
• Sealne renessansskunst säilitab mitmeid omapäraseid jooni
  
• Kui Itaalia palazzode katus on lame, siis prantsuse renessansslossidel on ta viilukujuline katus arvukate tornidega
  
• Kõige tuntum loss on Loire ’i ääres Chambord ’ loss
  
• Presidentsi suveresidents
  
• Lossi ehitstööd on kahjuks jäetud pooleli (tagapool jäänud ühekorruseliseks)
  
• Omapärane on ka keerdtrepp
  
• Fontainebleau loss
  
• Asub suures pargis , seal töötanud arvukalt Itaalia maleriste (Fontainebleau koolkond)
  
• Näide kaunistustest, sisemaalidest (lk 108): Rosso ja Fiorentino
  
• Ka osa Pariisi uuest kuningalossist on ehitatud renessanss-stiilis, kuid üsnagi väike osa (enamus kas barokkstiilis või klassitsistlik)
  
• Louvre ’i loss
  
• Pierre Lescot
  
• Jean Goujon - reljeefid
  
• Tema kõige suurem töö on nümfid Pariisi “Süütute kaevult”
  
• Praegu viidud Louvre’I muuseumisse
  
• Germain Pilon - teinud Henri II ja kuninganna Caterina de’ Medici hauamonumendi
  
• Diana hirvega (?) - kuningas Henri II armuke sümboolselt kujutatud
  

Prantsuse renessanss-maalikunst

• Renessanssmaalikunst pole eriti silmapaistev
  
• Üsnagi tagasihoidlik
  
• Esindatud portree
  
• Tuntumad kunstnikud Clouet isa ja poeg
  
• Mõlemad kujutanud kuningas Francois ’d
  

Veneetsia koolkond

• Selle all mõeldakse Veneetsia vabariigis tekkinud silmapaistvat kujutava kunsti koolkonda 15.-18.sajandi lõpuni
  
• Veneetsia on tekkinud arvatavasti 5.sajandil, poliitilise eksistensi lõpetas Napoleon 1797.a.
  
• Hiliskeskajal ja renessansiajastul oli Veneetsia vabariik üks tugevamaid mereriike, tal oli arvukalt välisvaldusi vahemere ja musta mere rannikul ja sõdis mitu sajandit meeleheitlikult pealetungivate türklastega
  
• Omapäraks oli see, et oli rajatud väikestele saartele Aadria merre (sadakond saart ), looduslikult hästi kaitstud, tänapäeval saareline asend muutnud sealse elu põrguks, sest saared hajuvad (meri tungib peale)
  
• Kujutavat kunsti on tugevasti mõjutanud Bütsantsi miniatuurmaalikunst, Veneetsia kunstnikud on sageli kasutanud kuldkollaseid, siniseid värvitoone
  
• Veneetsiasse põgenes arvukalt kunstnikke Kreekast
  
• Tugevasti mõjutanud ka madalmaade õlivärvid (Veneetsias levivad laiemalt esimesena) ja peenmaalitehnika
  
• Esimeseks silmapaistvaks veneetsia maalikunstnikuks on Giovanni Bellini
  
• Tema suguvõsa on andnud mitmeid tuntud kunstnikke, oli suguluses ka Anrea … ‘ga
  
• Kõige tuntumaks tööks on Veneetsia vabariigi eluaegse presidendi doodzi L. Loredano portree
  
• Bellini oli veneetsia vabariigi ametlikuks kunstnikuks tükk aega, seal valiti ka 1 kunstnik, kellele maksti väga suurt tasu (tema tööks oli tähtsamate ametiisikute portreteerimine)
  
• Bellini on teinud ka arvukalt altarimaale, tegemist on enamasti tahvelmaalidega
  
• Maali saab seinast välja kiskuda - pannoo
  
• Tema tuntum altarimaal on Veneetsia San Zaccaria kirikus. (lk 56)
  
• Arvukalt õpilasi, tuntumad: Giorgione (1477-1510) ja Tizian (1477- 1576 )
  
• On töötanud ka koos mitmete seinamaalide maalimisel
  
• Suur vaidlus on tekkinud Giorgione ja Tiziani tööde autorlusega
  
• Külakontsert (lk 215)
  
• Giorgione oli flöödimängija, aktimaalil hoiab 1 alasti naisterahvas flööti käes (seetõttu peetakse seda Giorgione tööks)
  
• Giorgione = Veneetsia Raffael
  
• Kasutanud noori tegelasi (karjuseid, jumalannasid, sfumato tehnika, kolmnurkne kompositsioon )
  
• Giorgione kõige kuulsam töö on seotud aktiga - Puhkav Venus
  
• Maastikulise tausta lõpetanud Tizian
  
• Teised veneetsiakunstnikud on lõpetanud noore Giorgione töid
  
• Giorgione “ Juudit ” ja “Casteltranco madonna”
  
• Juudit - kaval naine kes tapab Assüüria väejuhi unepealt
  
• Keskmise perioodi tuntum töö on maastikumaal Äike
  
• Reaalne maastik
  
• Stataazhid
  

Tizian

• Tiziano Vecellio
  
• Itaalia kõrgrenessansi suurmeister
  
• Polnud mitmekülgne, tegeles ainult maalikunstiga
  
• Kõige silmapaistvam
  
• Mõjutanud järgnevat maalikunsti ajalugu
  
• Värvide meister, joonistuses jäi Michelangelole alla
  
• Tizian kujuneb silmapaistvaks alles 1510ndatel aastatel, põgeneb katku eest Veneetsiast
  
• Suured altarimaalid
  
• Frari kirik , tema kuulus Maarja taevaminek (L’ Assunta )
  
• Maarja taevamineku puhul õnnestub kunstnikul esimest korda veenvalt kujutada inimese õhkutõusmist (lk.76)
  
• Kunstnik kasutab kompositsiooni võtet - ristuvad diagonaalid (ristuvad maarja jalgade all)
  
• Teine võte - värvide valik. Kasutab erepunast värvi kolmnurkse kujundina
  
• Maksuraha
  
• Taevane ja maine armastus väga segase sisuga töö, kus on kujutatud naisakti
  
• Aktimaalidest on tuntum Tiziani Urbino Venus
  
• Venus paigutatud interjööri
  
• Tizian on korduvalt kujutanud taevassetõusmise ja vankrilt allahüppamise teemat
  
• Backhor ja Ariade
  

Caravaccio

• Caravaccio – biseksuaal (relevant how?)
  
• Tapeti kõrtsikakluses
  
• Lihtrahva teema, kerjused, joodikud, prostituudid toodud kristlikkusse maalikunsti
  

Artemisia Gentileshi

• Artemisia Gentileshi - esimene naiskunstnik Itaalias
  
• Purustatud hing - Juuditi temaatika
  
• Töötanud inglismaal seinamaalikunstnikuna
  
• 45-kraadise nurga all skulptuurid
  

Hispaania ja Flandria ehk flaami kunst

• Kalvinistid ja luterlased
  
• Omapäraks Hispaanias see, et kunstikeskuseks on Sevilla
  

HISPAANIA

• Kõige tuntum Diego Velazquez kes ka Sevillast pärit
  
• Sevilla kunstiakadeemia 1660.a.
  
• D. Velazquez, F. Zurbaran, B.E. Murillo
  
• Velazquez on teinud ka olustikumaali ja matkinud Tiziani
  
• Majanduslik jõukus
  
• “Vulcanuse sepikoda ”
  
• töötemaatika
  
• Varasemas loomingus võib näha “keldriluugivalguse”efekti
  
• “Kuninganna Mariana portree”
  
• Kujutab ka manufaktuuris töötavaid ketrajaid
  
• “Õuedaamid”
  
• Väga huvitav peegel - kujutab printsessi ema ja isa (kuningat ja kuningannat)
  
• “ Breda alistamine”
  
• “Bacchose triumf” ehk joomingud
  
• Ratsaportreed
  

• Keldriluugiefekt
  
• Sidruni ja apelsini korvike ja moka tass
  

• Palju altarimaale, seinamaale
  
• Ohverdas oma elu kunstile (kukkus seinamaali maalides )
  
• Natüürmordid
  
• Madonna maalid
  
• Loomi ( koerad , kassid)
  
• Armas kunstnik (hispaanlased on vastu võtnud seadused, mis keelavad tema tööde müüki välismaale)
  

FLANDRIA KUNST

• Kõige suurem esindaja
  
• Tohutu suured formaadid
  
• Arvutul hulgal altarimaalid (diagonaalsed kompositsioonid)
  
• Elavus ja dünaamika
  
• Armastab võitlusstseene
  
• “ Minerva kaitseb Paxi Marsi eest” Rahu kaitseb Pax
  
• “ Leukippose tütarde röövimine”
  
• Jõuliselt vastandatud heledad ja tumedad värvitoonid
  
• “Õlgkübar”
  
• Autoportree Isabella Brantiga
  
• Rubenslik naine - lopsakas
  
• Mitu aastat elanud , töötanud Madridis ja Pariisis
  
• Maria de Medici
  

• Paraadportree, kus tagaplaanil on kangad( traperii ) ja antiiksed sambad
  
• Tuntud portreed Charles I’st
  
• Alaväärsuskompleks - jäik poliitika ja konfliktid
  

• Kujutab lihtrahva seas populaarset pidustust OAPIDUSTUST
  
• Maalinud joodiku- taolisi stseene
  
• Antiiksed kangelased
  
• Astus elu lõpuk abikaasa survel kalvinistlikusse kirikusse ja taganes katoliku usust
  
• Tööd oli kohe vähem
  
• Töötas hollandis
  
• Amsterdami uue raekoja seinamaalid
  
• Kuningalossina tänapäeval
  

• Oluline sellepärast, et ta on õppinud hollandis kunstiakadeemias
  
• Koloriit erinev tunduvalt teistest kunstnikest
  
• Maalid on peamiselt pruunide ja hallide värvidega
  
• Hollandi maalikunsti tõi ta kõrtsitemaatika
  
• Meditsiinilised operatsioonid
  
• Sageli kasutanud iseennast autoportreedena
  

• Loomapildid
  
• Surnud kala (kalakauplus)
  

Prantsuse kunst 17. Sajandil

• Versailles ’ loss
  
• Kerge, õhuline, suured risaliidid fassaadil
  
• Põhiplaan ongi nagu 1 suur risaliit
  
• Tuntud ka selle suur park, kus leitis kehastust Andre le Notre’i fantaasia ja geniaalsus
  
• Peegligalerii
  
• Keskseks ruumiks oli kuninga magamistuba
  
• Selle läheduses
  

• Jätkati hoogsalt ka Louvre’i lossi ehitusi
  
• Selle idafassaadi projekteeris Claude Perrault’
  
• Peamiseks kaunistuselemendiks paarissambad , külgedel näha ka 2 väikest risaliiti, keskel paviljon katusel oleva viiluga (3-korruseline)
  

• Vaux -le-vicomte ehituslugu
  
• Fouquet röövis riigiraha
  
• Dartagnan arreteeris Fouquet’
  
• Ületab Versailles ’ lossi
  
• Selle projekteerinud enamasti Jules Hardouin- Mansart
  
• Invaliidide kodu (ja kirik)
  
• Kirik tuletab meelde panteoni
  
• Sinna on paigutatud ka Napoleoni maised jäänused
  
• Invaliidide kodus oli võimalik majutada kuni 4000 sõjas olnut
  

Nicolas Poussin

• Loomingus on näha omapärast teemat - ideaalmaastikku
  
• Kujundab selle omaette žanriks
  
• Suured maalid, mis koosnevad fantastilistest maastikest
  
• Kui inimtegelased lähtuvad antiiksetest kangelastest, nimetatakse seda heroiliseks maaliks
  
• Kahel pool ehitised, keskel sadam, meri
  

• Viis ideaalmaastiku stiili täiuseni
  
• Nende järgi on kujundatud ka parke
  

Georges de la Tour

• Avastatud hiljem, 18.sajandil
  
• (Prantsuse Caravaccio)
  
• Keldriluugivalgus
  
• Karjased jeesust kummardamas
  
• Töötas tõrvikuvalgusel
  

Le Nain’id

• Ka avastatud hiljem, 18.sajandil
  
• Polnud seotud õukonnaga, tundmatud
  
• Lähtusid hollandi realistlikust maalikoolkonnast
  
• Heinamaalt kojutulek
  
• Kujutanud ka sepikojas töötavaid seppi , lihtsad olustikumaalid
  
• Kui 1 vend sureb, kahe ellujäänud venna looming muutub vaesemaks
  
• Louis oli kõige osavam
  
• Koloriit on üsnagi vaene
  
• Pruunid ja hallikad värvitoonid
  

Callot

• Graafik
  
• Tuntud juba 17.sajandil uue graafika leiutaja OFORDI leiutajana ( happega söövitamine, kasutatakse vaskplaati, mida kaetakse kihiga )
  
• Töötas kümmekond aastat Itaalias
  
• Kujutanud ka itaalia elu ja sealseid teatrietendusi ( commedia dell arte )
  
• 30-aastase sõja temaatika
  
• Sõjakoledused (mahalaskmised, ülespoomised)
  
• “Suured sõjakoledused” 2 x 1 meeter
  
• Ülekuhjatud tegelastega, ei mõju seetõttu väga hästi
  
• Prantsuse kunstiakadeemia asutamine - 1648
  
• Kõrgem kunstikool
  

Pierre Puget

• Eeskujuks Bernini
  
• Krotoni Milon (antiikaja kuulsaim sportlane)
  
• Võitlusstseenid (jõulised musklis mehed)
  
• Kaunistanud Lõuna-Prantsusmaal raekoja oma skulptuuridega
  

Francois Girardon

• “Nümfid Apollonit ümmmardamas”
  
• Käsitleb Apollonite ja nümfide teemat aga Berninist hoopis teises võttes
  

• Jõukas kodanlus kaunistas oma elumaju maalidega
  
• Erinev iseloom teiste maade kunstist, sest seal peamiseks kunsti ostjaskonnaks oli kodanlus ja talupoegkond
  
• Väga vähe religioosset kunsti
  
• Maalikunstis kujuneb keskseks žanriks olustikumaal
  
• Neid kunstnikke nimetatakse väikesteks hollandlasteks
  
• Suurte grupiportreede rohkus
  
• Seltskond kogunes kokku ja poseeris kunstnikule
  
• Maastikumaalid
  
• Natüürmort
  
• Kaks viimast on madalmaadel tekkinud žanrid
  

Haarlem

• Kunstiakadeemias töötas Franz Hals
  
• Tuntuim portreemaali esindaja
  
• “Püha Georgi laskurite kompanii bankett ”
  
• Keskele pole paigutatud tähtsaim inimene. Ta on paigutatud üles.
  
• Spetsialiseerumine kindlatele teemadele
  
• Hals spetsialiseerus portreemaalile
  
• Portreteeritavad on sageli lihtrahva seast võetud tüübid
  
• Hallikad pruunikad värvitoonid
  
• “Mulatt” ja “ Haarlemi nõid”
  
• Modellid naeratavad
  
• Vanaduses maalis ainult 2 värviga (must ja valge)
  

Jan Vermeer (van Delft)

• Tunduvalt hiljem avastatud ja kunstiklassikuks tõstetud maalija
  
• “Tüdruk pärliga”(ilmselt tegemist ühe tema tütrega, mitte armukesega), “Piima kallav teenijatüdruk”, “Pitsikuduja”
  
• Kujutab maastiku vaadetel oma kodulinna Delfti
  
• Camera obscura veduut
  
• Enda ühtegi autoportreed pole säilinud
  
• “Kunstnik oma ateljees”
  
• Koloriit erineb tavalisest tüüpilisest hollandi koloriidist
  
• Kollane, punane ja külmad värvitoonid
  

Pieter de Hooch

• Olustikumaali meister
  
• Kujutanud väikseid linnamaju, mis ehitatud punastest telliskividest
  
• “Naine ja teenianna õues”
  

Jan Steen

• Tüüpiline olustikumaal
  
• Kujutab talupoegi pidutsemas
  
• “Ristsed”
  
• “Kõrtsikaklus”
  
• Olustikumaalis oli väga populaarne teema ka kirja kirjutamine/saamine/lugemine
  
• Muusika
  

Hollandi kunsti jätk

J. van Ruisdael

• Romantiline tunne - varemete maalimine
  
• Kosed jõel langevad
  
• “Juudi kalmistu ”
  

Paulus Potter

• Seotud eluta loodusega
  
• Kujutatud toidulaudu (rikkalikult kaetud)
  
• Lillevaas, eksootilised puuviljad
  

W. G. Heda

• Lahtilõigatud puuvili (sidrun, apelsin )
  
• “Hommikueine homaariga”
  

Tuntum maalikunstnik on Rembrandt (Harmensz van Riju)

• Loomingus võib eristada 2 perioodi : enne “öist vahtkonda” ja pärast “öist vahtkonda”
  
• Kuulsus tuli Rembrandtile grupiportreega “Dr. Tulpi anatoomialoeng”
  
• Leiab endale väga rikka naise
  
• “Danae”, “ Flora ” abikaasa maalil
  
• Danae sai kannatada (keegi viskas happega)
  
• Skandaali põhjustas “Öine vahtkond ”
  
• Mõõdud olid 4 x 5 meetrit
  
• Kujutatud on ühe maakaitseväe üksuse ohvitsere ja liikmeid
  
• Caravaggio laadne keldriluugiefekti
  
• Väelased leidsid , et neid on halvasti kujutatud
  
• Ei saanud 20 aastat enam suuremaid portreetellimusi
  
• Püüdis kujutada liikumise pealt
  
• 1642 sureb abikaasa
  
• Kollektsioneerimiskirg
  
• Müüakse maha tema uhke elumaja, elab sugulaste toetusel
  
• Hilisloomingus on palju näha religioosset motiivi (enda lõbuks või välistellijale)
  
• “Kadunud poja tagasitulek ”
  
• Seotud ilmselt tema enda ja ta isa suhetega
  
• Palju autoportreesid, eriti palju tehtud vanaduses
  
• Istus üksi kodus peegli ees
  
• Neid teada umbes 100
  
• Tööde koguarvuks on 400-700
  

• Vahetab välja baroki 18. Sajandi lõpus
  
• Antiigivaimustus
  
• Väljakaevamisi Vesuuvi kaldal juhatas sakslane J. J. Winckelmann
  

• Prantsusmaal nimetatakse kõrgklassitsismi ka ampiirstiiliks
  
• Peamiseks keskuseks Pariis
  
• Kuulsaim kujutav kunstnik Jacques Louis David
  
• “ Tapetud Marat ”
  
• “Horatiute vanne ” “Sabiinitarit”
  
• Palju õpilasi (umbes 3000)
  
• Õpilastest tuntuim Ingres
  
• Kunstis range hierarhia klassitsismis
  
• Alasti inimene on lubatud, kui ta on seotud antiikmütoloogiaga
  

Barokk Eestis lk174, 177

• Jõudis Eestisse hilja, põhjuseks on pikk sõdade periood
  
• Rahvaarv oli mitu korda vähenenud
  
• Eesti barokk-kunsti võib jaotada kaheks:
  

• Peeter I ja mitmed teised vene valitsejad kutsuvad mitmeid ehitusmeistreid ja maalikunstnikke peamiselt Itaaliast
  

ROOTSI AEG

• Rootsi aeg on seotud suurte kindlustustöödega, valmistatakse sõjaks Venemaaga, ehitatud välja suured linnakindlustused Narvas , Tallinnas, Tartus (täiesti hävinud)
  

Bastionid

• Kindlustused - bastionid
  
• 5- nurkse põhiplaaniga, tohutu suured mullast ja kivist
  
• Narvas on säilinud Narva jõe ääres 4-5 bastionit
  
• Tallinnas 3 bastionit (nüüd nimetatakse Harju mäeks, Linda mäeks jne)
  
• Eriti uhkelt ehitati rootsi ajal välja Narva linn (põhjuseks suur tulekahju 17.saj keskel)
  
• Uus kivist Narva, kus jälgiti barokk-stiili
  
• Elamutel olid uhked portaalid rikalike reljeefkaunistustega
  
• Omapäraseks jooneks olid ka väiksed tornid majade külgnurkades
  
• Nüüdseks kõik hävinenud II maalimasõjas
  
• Taheti teha isegi üheks Rootsi kuningriigi pealinnaks
  
• Restaureeritud Nõukogude okupatsiooni alguses ainult Narva raekoda (lk 174)
  
• Seal on katusel väike haritornike (ka Tartu raekojal)
  
• On säilinud ka Kuressaare raekoda
  
• Pärnu barokkehitistest on tuntum Tallinna värav (kaunistatud reljeefidega)
  
• E. Dahlberg on selle projekteerinud (ka Narva ja Tallinna bastionide lossi autoriks )
  
• 17.sajandi lõpus töötas Tallinnas ja Põhja-Eestis mitmeid huvitavaid puunikerdajaid ja maalikunstnikke
  
• Neist tuntuim on Christian Ackermann, kes on teinud Tallinna toomkiriku altari ja kantsli
  
• Tegelenud peamiselt puureljeefiga
  
• Kui keskaja gooti ajastu koondas puureljeefid keskele ja külgedele maalingud, siis barokiajastul on asi vastupidi
  
• Teinud ka mujal Põhja-Eestis kirikutes altarimaale: Albu kirikus
  
• Vene aja suurim barokkmälestis on Kadrioru loss (176-177)
  
• Ehitatud Katarina I suvelossiks (PeeterI abikaasa)
  
• N. Michetti (suurim loss Vene keisririigis)
  
• Barokklossidel on sees sageli suured stukist kujud ja reljeefid
  
• Kadrioru lossi laemaaling on puine ja halvasti õnnestunud
  
• Kadrioru lossi ümber oli suur park (prantsuse stiilis park)
  
• Tänapäeval osaliselt park restaureeritud
  
• 1 rokokoostiilis kujundus (Põltsamaa loss) mis on II maalimasõjas hävinenud
  
• Orvandid ja pastelsed värvitoonid
  
• Taastatakse praegu gooti stiilis
  
• Lk 177
  
• Venelased andsid välja kummalise seaduse: keelustati linnadesse uute kivimajade ehitamine Peeter I valitsemise ajal
  
• Kehtis umbes pool sajandit terves keisririigis
  
• Erand tehti Peterburile, pealinnale
  
• Rootsi ajastul olid maamõisad väga tagasihoidlikud
  
• 1-korruselised puidust elumajad
  
• Linnas olid kivipaleed
  
• Eestisse hakatakse hoogsalt ehitama kiviehitisi
  
• Maamõisatest parimas seisundis Palmse mõis Lääne-Virumaal (lk. 177)
  
• Taastatud ka suur park
  
• Suuri kirikuid
  
• Neist kaks tuntumat on Pärnus - Luteri Elisabeti kirik ja Vene õigeusukirik ehk Katarina kirik
  
• Tartus ei ole säilinud barokiajastul midagi silmapaistvat, sest Tartu põles maani maha
  
• Üsnagi tagasihoidlik
  
• Ei saa võrrleda Pärnu või Narva ja Tallinna ehitistega