Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Kunstiajalugu 13-18 sajand (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis ei austanud antiikaja kunsti ( ?
 
Säutsu twitteris

Romaaniajastu


24.10.2007

Marmorkirikud:

  • Itaalias võib kohata ka marmorkirikuid. Ehitatud maakividest. Erandiks on Firenzes mõned marmorkirikud.
  • Hispaanias väga kuulus romaaniajastu kirik , aga see on ümber ehitatud barokkstiiliks. Seal sees võib näha romaani stiili sees. SANTIAGO DE COMPOSTELA (Põhja-Hispaanias.)
  • Püha Jaakobus oli 1 Kristuse jüngreid. Ristisõjad algasid tema haua kaitsemisega Hispaanias. Lõppesid katsega vallutada tagasi Jeesuse haud Jerusalemmas 12.-13. Saj

Saksamaa:

  • MARIA LAACH - suure nelitistorniga kirik Lääne- Saksamaal
  • Kõrgemate külgtornidega kirik - SPEYER .
  • WORMS’i kirik Saksamaal.

Skandinaavia:

  • Skandinaavia ristiusustamine toimus rahumeelselt
  • 11.saj alguseks on kõik maad võtnud vastu ristiusu vabatahtlikult
  • Skandinaavia romaanikirikutest olulisim LUNDi kirik Lõuna-Rootsis. Skane. Igipõline Taani valdus, praegu Rootsi kuningriigi koosseisus .
  • Lundi peapiiskopkonna alla kuulus ka Eesti (millal?).
  • Taanis on suuremad kirikud

Inglismaa:

  • Varasemad romaanikirikud ( normanni /normandia) hiljem gooti stiilis ümber ehitatud
  • Paremini säilinud Põhja-Inglismaal DURHAM kirik(valminud 1130 .a.). Esimest korda Inglismaal kasutatud suuri ristvõlve (varasemad silindervõlviga või võlvimata). Seda pole ümber ehitatud gooti stiilis.
  • Neid oli keerukam ehitada, aga need on kergemad kui silindervõlvid
  • Inglismaal on säilinud mitmeid romaaniajastu kindlusi
  • Suur torn ehk donjon kindlusel on säilinud (erinevused gooti stiiliga akendes)
  • Nt: Toweris ja Windsoris on algne donjon olemas
  • Towerit kasutatud ka vanglana aristokraatidest vangide kinnihoidmiseks, tänapäeval muuseum
  • Windsor tuntud Shakespeare ’i komöödia kaudu “Windsori lõbusad naised”, kasutatakse tänapäevani kuningalossina

Crac des Chevaliers

  • Kõige suurem ja võimsam romaaniajastu kindlus ehitatud Süüriasse
  • Esimese ristisõja järel
  • Seal 7-8 donjoni
  • Asub kõrgel mäetipul
  • Prantsusekeelne nimetus tähendab Kotka Pesa ja tähendas vallutamatust

Kujutav kunst:

  • Omapärane skulptuurtöö (ümarstruktuuri meenutab) GERO RIST
  • puidust, kõrgus on umbes 2 meetrit
  • Hoitakse Kölnis
  • Tuntud on ka Saksamaal Hildesheimi toomkiriku pronksuksed, mis on kaunistatud pronksist reljeefidega. Seal on kujutatud suurelt ihualasti ka Aadmat ja Eevat

Tarbekunst:

  • BAYEUX VAIP
  • Tehtud villasest ja linasest kangast
  • Kujutab prantslaste suurt kangelastegu Inglismaa vallutamist
  • Tohutult pikk (ca 70 m) aga väga kitsas (ainult 0,5 m)
  • Kokku loetud sadu inimfiguure, sadu loomi (hobuseid, loomi)
  • Kesksel kohal lahingusündmused ( Hastingsi lahing 1066) ja anglosakside kuninga tapmine
  • Aga olulisel kohal ja Lamanche’ist üle purjetamine (pikaajaline)

Miniatuurmaal:

  • Tehti edasi ka miniatuurmaali
  • Kesksel kohal Pariisi koolkond
  • Tehti ka kloostrites, mungad kirjutavad raamatuid ümber
  • Miniatuurmaalikunst, esialgu jäädi Bütsantsi meistritele alla,
  • Tänapäeval hinnatakse väga romaaniajastu miniatuurmaalikunstis kõige rohkem Lõuna-Prantsusmaal tehtud maalingute seeriat Saint-Severei apokalüpsis ehk Johannese Ilmutusraamat
  • Seda hinnavad ekspressionistid ja sürrealistid
  • Võib näha arvukamalt kujutatud saatanat koos oma põrguinglitega ja deemonitega
  • Usulise vaimustuse aeg, kus koguaeg oodati maailmalõppu

GOOTI KUNST


  • Võeti mõistena kasutusele renessanssi ajastul, oli pilkenimi keskaja kunstile
  • Metsik kunst mis ei austanud antiikaja kunsti (?)
  • Ehitati kõrgeid kirikuid, püüeldi taevasse Jumala poole
  • Omapäraseim arhitektuur , ehitised on 20. Saj pilvelõhkujate eelkäijateks, erinevad täiesti varasemast arhitektuurist, kus eeskujuks madal maalähedane hoone
  • Gooti ajastul ehitatud ka Egiptuse püramiididest kõrgemaid kirikuid (üle 150 m)

Ehituskunsti iseloomustus

  • Arhitektuur on sündinud põhja-prantsusmaal 12. Saj keskpaigas
  • Varasemat ajastut varagootikaks esineb ainult Põhja-Prantsusmaal 12. Saj II poolel

Varagootika

  • Loojaks on peetud Saint Denisi abti Suger ’i [süsäär]
  • Tema tööd on matkitud palju
  • Tema olevat esimest korda võtnud kasutusele teravkaared akende ja uste ülaosas (peamine gooti arhitektuuri tunnus) ja ka roidvõlvid (arenenud edasi ristvõlvidest, millel on omavahel ühendused, mida nimetatakse vööndkaarteks), mis toestasid ja võlve oli kergem laduda [JOONIS VIHIKUS]
  • Kergemad võlvid - raskus allapoole on nõrgem, seinad võivad olla suuremate akendega, Suger ütles, et tema eesmärk oli teha kirikuid valgemateks
  • Ilmuvad hästivalgustatud kirikud (suurte akendega)
  • Aknaid kaunistatakse nüüd rikkalike vitraažidega (vitraažkunsti õitseaeg)
  • Väiksemad detailid on vitraažakendel ka värvitud, suuremad kujutatud värviliste klaasitükkide abil
  • Eriti kuulsad olid CHARTRES’i katedraali vitraažaknad
  • Vitraažid on realistlikud (kujutatakse pühakuid, Kristust jne)
  • Kirikud on hoopis kõrgemad kui varasema romaaniajastu kirikud
  • Vertikaalsed ehitised. Taevasse kerkivat torni näha suuremate kirikute ja kindluste juures
  • Vertikaalsuse rõhutamine
  • Kirikutel tavaliselt kõrgpunktiks läänefassaadi 1 või 2 torni
  • Prantsuse moodi oli teha 2 torni läänefassaadile
  • Ehitamine vaevarikas ja ohtlik, sageli on jäänud lõpuni ehitamata, sest tugeva tuule korral 140m kõrgusel ka toestatud tööline võib alla kukkuda
  • Saksamaal kujunes reegliks läänefassaadil 1 torn
  • Need levinud ka Baltikumis ja Skandinaavias
  • Erandiks Lõuna- Inglismaal ja Normandias, kus on suur nelitistorn
  • Raekodadele ilmuvad suured kõrged tornid. Massiivsed
  • Itaalia puhul sama reegel: kiriku katusele ei ehitata torne, aga kampaniilid muutuvad väga kõrgeks.
  • Näiteks: San Marco kellatorn on ca 100m kõrge
  • Palju on reljeefkunsti teoseid väljas ja fassaadil
  • Ilmuvad ka ümarskulptuurid (kiriku seina vastu toetavad )
  • Suuremad gooti kirikud toestatud ka välise tugisüsteemiga (kardeti seinte varisemist, sest seda tuli ka ette)
  • Ehitati toestamiseks tugipiilarid, mis ühendatakse tugikaartega, et toestada valgmikku
  • (Väiksemal kirikul pole vaja. Imiteeritakse,seda näha Jaani kirikul)
  • Näide gooti ajastu kirikust : Pariisi Notre Damei kirik
  • Sellel olemas tugikaared ja tugipiilarid
  • Omapärane nähtus ka väikesed fiaalid (2-3 m pikalt)
  • Kaunistavad kiriku katust või tugipiilarit
  • Palju on fiaale on Milano toomkirikul, neid on üle 100

Hilisgootika

  • 14. Saj lõpust 15. Saj alguses
  • Leekestiil ehk hilisgootika 15. Sajandil
  • Kujutatakse leeke, väljastpoolt võis jääda mulje, et kirik põleb (vitraažide abil)
  • Uus nähtus: uued kaaretüübid võib näha taas ka ümarkaart ehk korvkaart, mitmeid teravkaare erivorme, kus teravik tehakse pikk ja kitsas (lantsett-kaar)
  • Võlvidele antakse romantilisemat välimust, kujundatakse ümber. Lehvikukujulisteks (lehvikvõlvid), võrgukujulised või näiteks tähekujundid
  • Stuki abil tehti neid

TUNTUMAD GOOTI EHITISED EUROOPAS

  • Saint Denis i klooster . Asub Pariisist natukene Põhjapoole Normandia suunas
  • Notre Damei kirik Pariisi südames Cite’ saarel
  • Neist tuntuim on Reims ,mis asub ida küljel vastu Saksamaa piiri
  • Tuntud selle poolest, et seal krooniti prantsuse kuningaid ja see on rikkalikult kaunistatud reljeefi ja skulptuuridega


Veel Prantsusmaa kirikuid-katedraale


  • Põhja poole Normandia suunas jääb Amiens, mahutab umbes 10000 inimest
  • Kõige lõuna poole jääb Chartres. Läänefassaadi 2 tornikiivrid lõpuni ehitatud(kuigi natuke erinevad üksteisest)
  • Põhja Prantsusmaal on veel 1 väga tuntud ehitis, mis asub väikesel kaljusaarel Normandia ranniku lähedal. Suurt osa mänginud looduslik asupaik . Tegemist on kloosterkirikuga Mont-Saint-Michel
  • Kasutati ka kindlusena Keskajal, praegu on kloosterkirik ühendatud mandriga
  • Pühendatud Püha Miikaelile
  • Ka Lõuna-Prantsusmaal on mitmeid huvitavaid ehitisi , kuid lõuna-prantsusmaad tabas 13. Saj alguses samuti suur ristisõda (nagu Baltikumigi). Seal sõditi ketseritega (ehk albilased ehk kataritega), kes usuvad et maa peal valitseb saatana riik
  • Lõuna-Prantsusmaal võib ka näha 1 läänefassaadiga kirikuid, kus torn on massiivne ja võimas
  • Sinna ehitati ka suur paavsti loss (14.saj alguses), Avignoni vangipõlv
  • Albi katedraal suure läänefassaadi torniga (2 torni koonduvad kokku üheks torniks)
  • Avignoni lossis toimuvad tänapäeval teatrietendused

Saksamaa ehitised


  • Saksamaale on gooti arhitektuur jõudnud Strasbourgi kaudu
  • Esimene suur prantsuse tüüpi gooti katedraal on ehitatud Strasbourgi
  • Enamus Saksamaa gooti kirikuid on ühe läänefassaadi torniga, sellistest kõige kõrgemaks ehitatud Ulmi kirik Lääne-Saksamaal, mis on praegu maailma kõrgeim gooti kirik. 170m?? Selle ehtsuses kaheldakse, sest lõpetati hiljem
  • Kölni katedraal lõpetati 17.saj keskpaigas aga vanemate jooniste järgi ja teda peetakse ehtsaks. 2 prantsuse stiilis läänefassaadis torni mõlemad 164m kõrged
  • Tuntud on ka Põhja-Saksamaal asuv Lübeck Maarja kirik, mis on samuti 2 läänefassaadi torniga (inspiratsiooniks Tartu Jaani kirikule), valminud 13.saj lõpus
  • Lübeck oli kaubanduse keskus, Hansalinn

Eesti ehitised


  • On kirjalikke andmeid ka Tallinna Oleviste kiriku kohta, mis on ehitatud 14.saj-15.saj ja on tüüpiline saksa stiilis kirik , 1 läänefassaadi torniga. Torn olevat olnud 159m kõrge (oli Euroopa kõrgeim kirik), praegu on 123m
  • Tallinna kirikutest oli teine tuntum Niguliste kirik, kus torn on korduvalt kannatada saanud ja põlenud. Barokkstiilis torn nüüd, kirik ise on gooti stiilis
  • Vanimaks Tallinna Toomkirik , mis oli väike kirik, ehitatud 13.sajandil
  • Suurim baltikumi keskaegne gooti stiilis kirik on Tartu Toomkirik, mis on praegu varemetes. Kahe läänefassaadi torniga kirik, ainuke Baltikumis
  • Ka Tallinna Raekoda on gooti stiilis hoone. Torn hävinenud, hiljem ehitatud renessanss -stiilis saledana
  • Tallinna südalinn on sõdades üllatavalt hästi säilinud
  • Südalinn on UNESCO kaitse all (rangemad ehitusreeglid ja sõjaline kaitse)
  • Viljandi linnus - ordunõukogu jaoks. Eesti suurim linnus
  • Cesis e linnus - Lätis. Baltikumi suurim linnus
  • Kõige paremini säilinud Kuressaare linnus
  • Restaureeritud ka Rakvere ja Narva linnus
  • Paide linnus, 40m donjon

Inglismaa ehitised


  • Lõuna-Inglismaal võis kohata tohutu kõrge nelitistorniga kirikuid
  • Enamus Inglise kirikuid on prantsuse stiilis, aga tornid pole eriti suured ja uhked , ei suuda võistelda Prantsusmaa või Saksamaa gooti stiilis kirikutega, aga sõjad on Inglismaad küllaltki vähe puudutanud, küllaltki hästi säilinud.
  • Londoni kuulsaim gooti stiilis kirik Westminster Abbey (kus kroonitakse inglise kuningaid) on ümber ehitatud ja läänefassaat pole päris ehtne
  • Põlengus hävis ka mitmeid kirikuid
  • Põhja-Inglismaal on küllaltki hästi säilinud Yorki kirik.

Hispaania ehitised


  • Hispaania gooti katedraalid on ehitatud ka prantsuse eeskujudel 2 läänefassaadi torniga, mis pole nii suured kui Prantsusmaal (Hispaania oli jagunenud mitmeks väikseks kuningriigiks)
  • Neist katedraalidest kuulsaim Burgose katedraal Põhja-Hispaanias
  • Sinna on maetud Hispaania rahvuskangelane Cid (“Laul minu Cidist ) koos abikaasaga

Itaalia ehitised


  • Itaalias on ehitatud kõige suurem gooti kirik Milano katerdaal (fiaalidega), piiskopi residentskirik, 15.saj keskpaigas ehitatud, mahutab 40 000 inimest
  • Näitas Milano hertsogite ja peapiiskopi võimsust
  • Milano oli Lääne-Euroopa suurim linn
  • Londonis ja Pariisis maksimaalselt 50 000 elanikku
  • Teine suurlinn Itaalias oli Veneetsia , sealne peakirik on ehitatud romaaniajastul, aga Veneetsia vabariigi eluks ajaks valitud presidendi elupaik on ehitatud gooti stiilis. Doodžide Palee. Seal on kasutatud teravkaart, suur torn puudub
  • Suure võimsa torniga on aga ehitatud mitmed Itaalia keskaja linnavalitsuse hooned, raekojad. 14.saj alguses ilmuvad suured mehaanilised kellad (ajamõõtjad), paigutatakse tornide jalamile
  • Raekodadest tuntumaid Toscanas: Siena Palazzo Publico
  • Teine veel Veneetsias Siena Palazzio Veccio (?)
  • Kirikutel pole Itaalias suurt kellatorni, ehitatud juurde kampaniil
  • Itaalias võib näha ka marmorgootikat, parimaks näiteks on Firenze toomkirik, ehitatud 14.sajandil. Kõrval suur kampaniil. Probleemiks on see, et lõpeb renessanss-stiilis kupliga . Toomkirik ise gooti stiilis

Linnused


  • Gooti ajastul kujunes uueks linnusetüübiks ka kastell -linnus, aga linnuseid vähem kui romaaniajastul
  • Suuremad ja võimsamad
  • Koosneb neljast tiivast , keskel suur siseõu. Kolmekorruseline (kastell-linnus)
  • Kaitsemüür (Viljandi ordulinnusel 3 müüri)
  • Kastell ehk konolendi hoone (???) ehk linnuse südamik
  • Ida-Preisi linnus, Saksa linnus: Marienburgi linnus

GOOTI KUJUTAV KUNST

  • Gooti kujutavas kunstis on uueks nähtuseks ümarskulptuuri laiem kasutamine kirikute kaunistamisel, aga valitsevaks jääb siiski reljeef
  • ümarskulptuurid siiski seotud seinaga (toetuspunktiks)
  • Uueks nähtuseks ja tahvelmaali taasilmumine 13.sajandil
  • Bütsantsi tahvelmaali eeskujul
  • Laiemalt levivad tahvelmaalid siiski 14.sajandil
  • Suur murrang 14.sajandil - trükikunsti leiutamisega. Kui ilmuvad trükitud raamatud, kaovad käsitsi kirjutatud raamatud ja miniatuurmaalid surevad välja
  • Kujutavat kunsti võib jagada kaheks, murdepunktiks katkuepideemiaga 1348 - 1350
  • Sellesse epideemiasse surid 30-40% Euroopa tookordsest elanikkonnast
  • Varasem kujutav kunst oli pidulik ja suursugune
  • Pärast epideemiat ilmuvad kunsti traagilised kannatajad (Kristuse kujutamisel - nüüd kohutavalt kõhn, ära piinatud ristilöömisel)
  • Gooti kujutava kunsti teisel perioodil ilmuvad ka surmatantsu teemalised reljeeftööd ja maalid
  • Nende töödega püütakse usklikke lepitada
  • Katk kaob koos sanitaarsete olude paranemisega 18.sajandi alguses
  • Uueks nähtuseks on ka tiibaltarid. Need kujutavad endast puureljeefide ja puuskulptuuride ühendamist maalingutega, nad on mitmeosalised, külgedelt lahti- ja kinnilükatavad. Maalingud ja skulptuurid on nii esi- kui tagaküljel. Keskel asuvad puureljeefid/skulptuurid
  • Tiibaltarid levivad Saksamaalt naabermaadesse ja jõuavad ka Baltikumi
  • On moes ka renessansi ajastul. Eesti alal tehtud kuni 17.saj alguseni

Kujutised


  • Keskaja kujutavas kunstis on mitmeid traditsioonilisi kujutisi, mida viljeldakse ka uusajal. Näiteks krutsifiks (jeeesus kristuse kujutamine)
  • Laiendatud, kus kristusel ka jüngrid, nimetatakse kolgata grupp
  • Madonna - Maarja koos väikese lapsega
  • Maarja kuulutus - noor Maarja, kelle ette ilmub ingel, et ta saab lapsega(katoliiklikes) või ingel ilmub vanale Maarjale ja teatab
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Kunstiajalugu 13-18 sajand #1 Kunstiajalugu 13-18 sajand #2 Kunstiajalugu 13-18 sajand #3 Kunstiajalugu 13-18 sajand #4 Kunstiajalugu 13-18 sajand #5 Kunstiajalugu 13-18 sajand #6 Kunstiajalugu 13-18 sajand #7 Kunstiajalugu 13-18 sajand #8 Kunstiajalugu 13-18 sajand #9 Kunstiajalugu 13-18 sajand #10 Kunstiajalugu 13-18 sajand #11 Kunstiajalugu 13-18 sajand #12 Kunstiajalugu 13-18 sajand #13 Kunstiajalugu 13-18 sajand #14 Kunstiajalugu 13-18 sajand #15 Kunstiajalugu 13-18 sajand #16 Kunstiajalugu 13-18 sajand #17 Kunstiajalugu 13-18 sajand #18 Kunstiajalugu 13-18 sajand #19 Kunstiajalugu 13-18 sajand #20 Kunstiajalugu 13-18 sajand #21 Kunstiajalugu 13-18 sajand #22 Kunstiajalugu 13-18 sajand #23 Kunstiajalugu 13-18 sajand #24 Kunstiajalugu 13-18 sajand #25 Kunstiajalugu 13-18 sajand #26 Kunstiajalugu 13-18 sajand #27 Kunstiajalugu 13-18 sajand #28 Kunstiajalugu 13-18 sajand #29 Kunstiajalugu 13-18 sajand #30 Kunstiajalugu 13-18 sajand #31 Kunstiajalugu 13-18 sajand #32 Kunstiajalugu 13-18 sajand #33 Kunstiajalugu 13-18 sajand #34 Kunstiajalugu 13-18 sajand #35 Kunstiajalugu 13-18 sajand #36 Kunstiajalugu 13-18 sajand #37 Kunstiajalugu 13-18 sajand #38 Kunstiajalugu 13-18 sajand #39
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 39 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-05-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 97 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor indrek128 Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Mõisted


    Kommentaarid (1)

    krsty603 profiilipilt
    krsty603: aitas mind
    21:38 01-05-2010


    Sarnased materjalid

    32
    doc
    Kordamine kunstiajaloo eksamiks
    23
    doc
    Romaani stiilist Flandria kunstini
    12
    doc
    Kunstiajalugu - kokkuvõte
    16
    doc
    Üldkunstiajalugu - I ÕA - II semester
    20
    docx
    10-klass kunstikultuuri ajalugu
    161
    docx
    Kunstiajalugu 20-21 sajand
    33
    doc
    Kunastiajalugu
    35
    docx
    Egiptusest Futurismini



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun