ITAALIA SKULPTUUR 15. SAJANDIL (0)

KUNST KU2
ITAALIA SKULPTUUR 15. SAJANDIL 41-46lk
Lorenzo Ghiberti (1378-1455 [gi’ berti lo’rentso] 1401 võitis ta parima kunstniku tiitli Firenzeses valimistel väikese ristimiskiriku (baptisteeriumi) põhjapoolse pronksukse valmistajaks. Ta on valmistanud paarikümne aastaga 28 kullatud pronksist reljeefi- need kujutasid Vana Testamendi sündmusi, reljeefe ümbritseb neliksiiru meenutav ehisraam , inimfiguurid realistlikumad kui gootikas, vararenessanss ikkagi ju. Idapoolne kahe poolega uks- 10 suuremat reljeefi- nelinurksed raamid, tsentraalperspektiiv- koonduvad risti jooned ühte tuumpunkti vaataja silmade kõrgusel, ,see pronksuks samuti kullatud. Hiljem Michelangelo nimetas selle Pariisi väravaks.
DONATELLO (1386- 1466)- 1)Püha Jüri (Püha Georgios)1417. aastal – marmor üle 2 m, vabafiguur- s.o. praktiliselt sõltumata arhitektuurist, rakendatud kontraposti pärast 1000 aastast vaheaega- eeliseks -> muudab kuju anatoomiliselt loomulikuks ja veenvaks, erinevalt antiigist on enam PJ individualiseeritud ja psühholoogiliselt rikkam. 2) 1430. pronksist elusuurune peaaegu „Taavet“, kes rikub reegleid, kuid võidab. Esimene vabalt seisev alastifiguur pärast antiikaega ( nooruslik kehailu erinevalt keskajast). Selle kuju tellis üks Medicite –meeditši 3) Peale Firenze töötas ta ka Padovas ning püstitas Veneetsia palgasõdurite pealiku Gattamelata ratsamonumendi – esimene uusajal, keskajal olid tuntud hauamonumendid, asetatud linnaväljakule kõrgele alusele, massiivne hobune ja raskelt sadulas istuv inimene – väärikus ning realism .
ANDREA del VERROCCHIO (1435- 1488) (v’erokjo)- samuti võidukas Taaveti pronkskuju, V. väepealiku Colleoni ratsamonument, Puto kalaga .Pronks
ilmalik portreekunst- realistlikud , individualiseeritud portreebüstid. nt. Francesco Laurana. Ippolita Sforza portree; Desiderio da Settignano. Väikese poisi büst : Mino da Fiesole. Astorgio Manfredi II portree;
madonnareljeefid- ilmaliku emaarmastuse ülistamine . Valmistati pronksist, marmorist, majoolikatehnikas(põletatud savireljeef on kaetud värvilise glasuuriga). Meistriteks nt. LUCA della ROBBIA ( 1400 - 1482 ) ja tema vennapog ANDREA (1435- 1525 )
medalikunst – medalid tähtsate sündmuste v isikute auks. nt. medal Lorenzo de’ Medici portreega
hauamonumentides- ühinenud kristlikud ja antiigile viitavad detailid, nt. sarkofaagid , väikeste tiivulised lapsukesed- putod ja antiigi ornamentika . nt. A. della ROBBIA. Madonna lapsega. majoolika.
Gooti arhitektuuri üldiseloomustus
varagootika- 1200
kõrggootika 1200-1400
hilisgootika - kuni16 saj II pool
Prantsusmaal 2 torniga ehitised, Saksamaal /Skandinaavias 1 torniga, Saksamaal oli 2 torni kuni 13. sajandini
gooti hõimu järgi nimetus Gotlandi saarel elasid gootid . See nimi pandi alles uusaja alguses, halvustava tähendusega.
ALGUS:
Saint-Denis’ kloostri kiriku ümberehitus 1144. Prantsusmaal. Kuningavõimu suurendamiseks Pariisist väljaspoole rajati. See tuntud ka kungingate matusepaigana. Võib nii mõndagi sealt kirikust välja lugeda, kuigi pole palju säilinud (kooriümbriskäik ja kabelitepärg )
TUNNUSED: 1)roidvõlvi ja teravkaare kasutuselevõtt. Teravkaar uste, akende ülaosas . Roidvõlv travee kohale rajatud: 2 roiet paralleelselt ristuvad keskel ja on skeletiks. Võlvide külgsurve vähendamiseks vastu kiriku välisseina tugikaared , mis andsid surve edasi massiivsetele tugipiitadele.
2) välisilme: tugikaared, tugipiidad-fiaalidega lõppesid, pigem kaunistused ja varjasid nende raskust nelitistorn(haritornike), perspektiivportaal(sissekäik, mis pidi kutsuma) selle kohal roosaken -kujutatud jumalaema , põiki üle fassaadi skulptuure- nn. kuningate galerii-selle kohalt algavadki läänefassaadi tornid, vitraažkaunistused,
Tuntumad Gooti ehitised Lääne-Euroopas
KÕRGGOOTIKA also:
Prantsusmaa
Pariisi Jumalaema katedraal (Notre-Dame V.Hugo-varagootika)..kesklöövi võlvide kõrgus kasvas. Põhiplaaniks ladina rist , külglöövid kitsad ja madalad- kuhjusid kooriümbriskäiguks.
Chartres ’i katedraal- 2 torni , lõpuni ehitatud, tornikiivrid lõpetatud ,
Reimsi katedraal- Prantsuse kuninga kroonimispaik
Amiens ’i katedraal- mahuliselt suurim P-Pr (10 000 inim.), pole lõpuni ehitatud
Maarja kabel -pärja keskmine kabel, teistest veidi suurem
hilisgootika nt. Roueni linnas Normandias suurima nelitistorniga kirik 165 m torn
Mont Saint-Micheli klooster - Normandia rannikul väikesel kaljusaarel
paavstide loss Avignonis
Carcassonne’i linnamüür - säilinud,
Hispaanias katedraal 2 torniga Burgose katedraal- Cidi sarkofaag seal
Albi katedraal- katarite pelgupaik , tornhärjasarve taoline motiiv —ülevalt hargneb kaheks osaks, alguses üheosaline
Inglismaal
gootika alguseks loetakse seal Canterbury katedraali ümberehitust 1175
Londonis 13. saj. Westminister Abbey- Inglise kuningate kroonimiskirik, suurmeeste matmispaik .
varagootika: kirikud pikad ja madala, tugikaari polnud vaja, koor lõpeb sirgelt , rikkalikult kaunistatud läänefassaad
nt. Salisbury katedraal, nelitistorn suurim 124 m. 13. saj. alguses
Dekoreeritud stiili näiteks Yorki katedraal-ehisdetailide rohkus, massiivne ehitistorn, kuid väike, tornid madalad,
Canterbury katedraal
Saksamaa
pseudogootika-hiljem ümberehitatud
1) Kölni toomkirik -20 000 inimest mahutab, lõpetatud 19. saj. , lf 2 torniv164 m
2) Lübeckis Maarja kirik –ehitusmaterjaliks tellis, 2 lf torni 125m, Tartu Jaani kirik selle eeskujul, kuid 1 torn,
3) alates 14. saj. enamus 1 torniga, kodakirikuid eelistama basiilikatele, ei ole nii mahulised L-Saksamaal Ulmi toomkirik kõrgeima torniga 161,5 m maailmas
Saksa eeskuju Skandinaavias ja Baltikumis. Tartu toomkirik oli suurim, millel oli 2 lf torni.
Rootsi
Uppsala toomkirik – pseudog. 2 lf torni valmisisd 19. saj, prantsuse ehitusmeister esialgselt tegi, punane telliskivigootika
Itaalia
pole torne, kuid kirikutel eraldi kellatorn kõrval, kuppel nelitise kohal, kirikutel ainsana kasutati seal marmorit ,
frantsisklaste ordule- San Francesco kirik Assisis
Siena raekoda - seal oli torn (Siena Palazzo Pubblico) raekojas ratsaportree-kondotjeeri kujutatud by giotto ?
Firene Toomkirik- üle 80 m. komplaniil( kupli moodi, kuid kupleid ei tuntud veel sellel ajal) projekteeris selle kompaniili GIOTTO. Tõsi on see, et see on hiljem lõpetatud kuplina
Milano katedraal(toomkirik)-40 000 inim., 15. saj. Lõuna-Euroopa rikkaim linn, . Seal arvukalt fiaale(saledad tornikesed)- üle 140, üle 10 m...viielööviline basikaalne ehitis hilisgootika ajal.
Veneetsia Doodžide palee - kuningate residents. välis ornamentika Araabia eeskujul
Gooti kujutav kunst Lääne-Euroopas
romaani kunstis oli oluline hoiatav ja ähvardav tähendus, kuid gootikas austab kristlikku sõnumit ja väljendab õndsusetunned
Tähtsal kohal skulptuurid (eriti reljeefid ).Ka kasutati üle 1000. a. keelatud ümarskulptuure ajastu alguses.
Tüüpteemaks : kristlik teema 1) krutsifiks-ristilöödud kristlaste kujud
2) Kolgata -grupp
3) Pieta- Neitsi Maarja + surnud poeg( Jeesus Kristus). Katku pärast kannatavad kujud
4) Maarja kuulutus - ingel ilmub noorele NM ja ütleb, et ta saab lapse/// surmakuulutus: õigekirikus ilmub ingel surivoodile, et pääseb paradiisi NM
5) Külastusgrupp- 2 raseda naise kohtumine (pühad pojad) Reimsi katedraalis Maarja + Elisabeth
6)ülikute portreekujud 13. saj veel haruldus, kuid 14. saj. massiliseks
Saksa Namburgi katedraalis krahvipaar Ekkehard ja Uta- loomulikud , rahulikud, ümarskulp., V-Kreeka stiil, 7) NM Jeesus-lapsega (madonna)- emaarmastus
maalikunstist vitraažikunst (aknad punastena- leekstiil, nagu põleks)
Hilisgootikast kaovad krütid-sanitaarsus oluline katkude tõttu, püramiidide, tsikuraatide eeskujul ehitusstiil, palju kabeleid, kipskrohvi abil 15. saj. kaunistatud võlvid Gloucestri katedraali kabelis Inglismaal, pitsfassaadiga kirkud, profaanarhitektuur -valged, eredad , inimsõbralikud, //kastelllinnused, kuid tugeva kunigavõimu pärast vähe// konvendihoone // antiikseid sambaid ei kasutata// ehitusmaterjaliks erinevates piirkondades kas maakivi või punane telliskivi
algus g. skupltuuridel jälgitav Chartres’i katedraali lf, portaalide paletiku figuurid -realistlikumad ja rohkem eraldatud,
kõrggootika: Reimsi ja Amiens’i katedraali figuurid-lahkus ja üldse näoilme väga oluline, mitte anatoomia niipalju
Ratsanikufiguur Bambergi katedraalis- rüütliideaale väljendab, ratsanik seotud kirikuseinaga
Tiibaltarid.- puuskulpt. ühendamine tahvelmaalidega. Kokku ja lahti käivad ning maalingud mõlemal pool. nt. TLN Niguliste kiriku peaaltar by Herman Rode (Lübeckist) 7-8 tahvlit säilinud b. notke poolt// Pühavaimu kirikus (3 tahvel -kappaltar) by B. Nothe(Lübeckist)- surmatants
Maalikunst :katku kujutaminesurmatants. 24 tseeni,
Veit Stoss Lõuna- Saksamaalt. Tiibaltar (suurim g. altar Euroopas) Krakowis- Maarja eluga seotud stseenid , 13 meetrit, puureljeef /// Bambergi altar
Tahvelmaalid- Lääne -Euroopas ei tehtud, tuli bütsantsist Itaaliasse taas 13. saj.
GIOTTO –San Francesco kirikus Assisis maaling// Padova Arena kabeli maalingud..valguse ja varju kujutamine, looduse sissetoomine-perspektiiviga katsed.// Vennad Limbourg’id Berry hertsogi palvraamat- Miikaeli võitlus lohega –minaiatuurmaalide õitseaeg ?
DUCCIO- Siena Tk altarimaal „ Maesta “ Maarja ja Jeesuse ülistamine inglite poolt. ülemine pool säilinud// „Maarja kuulutus“. Nad mõlemad kasutasid B. eeskujul koloriidseid värve, kollane ja punane
Gooti arhitektuur Eestis
1) rehielamu - ainult E ja P-Läti, 13.saj- 19- saj. lõpp 1)ilma korstnata 2)eluruumid + tööruumid + loomad
2) muinaslinnused nt. tartu, viljandi, otepää . tugevaim Harjumaal Varbola linnus-asus soosaarel // Valjala Saaremaal
3)kalmistuarhitektuur: kivikirstkalmed vanimad, siis tarandkalmed - tuhavöönd ääristatud kividega, hauakamber - Salme kirikusse viikingilaevades matused-ülikud
meid vallutati , kaasa toodi lubimört , kiviarhitektuur
Sakraalarhit. 4 piirkonda: 1) Lääne-Eesti ja Saaremaa- 13.saj ja 14. algus, ühelöövilised kirikud, tornid puudusid, kuid hiljem lisatud osadele nt. Valjala kirik, muhu kirik, haapsalu lossikirik-ilma koorita, karja kirik, püha kirik, karuse kirik..
2)Kesk-Eesti- 3löövilised kodakirikud nt. Ambla kirik ja Koeru - juba 13. saj. läänetorn , Türi kirik. kodakirikud laiemad ja avaramad kui 1löövilised...
3)Põhja-Eesti ja Tln- 1löövilised lääneosas, virumaal 3 löövilised( haljala kirik), erand Keila 2lööviline . Tallinn: Toomkirik-vanim tln, muudetud basiilikaks, Niguliste-restaur., Keskaja kunstimuuseum asub seal, , Oleviste kirik- järkjärgult muudetud, suurim tnp 123 m torn Pühavaimu kirik- 2lööviline pikihoone , asub raekojas kodakirik, oli Püha Katariina klooster, oli 3lööviline Pirita klooster-nunnad+ mungad , tnp funktsionaalne hoone, oli Padise klooster (restaureeritud)
4)Tartu ja Lõuna Eesti- Tartu: toomkiriku varemed, Jaani kirik. Toomkirik- oli basiilika kodakirku stiilis kooriga, 2 läänetorniga, suurim kirik Läänemere idakaldal, põles 17. saj
Jaani kirik- 3lööviline basiiliks, terrakotast ehitusplastika, algse joonise järgi restaureeritud
Lõuna-Eestis- 3lööviline kirikutüüp, sõdades hävinud. Eesti ainsana basiilikana säilinud Urvaste - seal ka võlvid, suur kooriruum ,
Kindlusarhitektuur
Tallinna südalinnas kaitsemüürid, sealt torne säilinud, nt. Paks Margareta ja Kiek in de Kök (suurtükitornid)
konvendihoone säiln. Kuressaares
Suurgildi hoone- 15. saj. alguses, tähtvõlvidega saal
Tln raekoda-petikud seal hoonetel, etikud-terrassid maja ees. Kodanike majad 3 korruselised: koda( diele )võõrastetoaks ja tööruumiks, köök, kamin seal,
koja taga ainuke köetav tuba(dornse) II-III korrus laoruumid.. asusid petikud , fassaadi kaunistati, majamärk -vapp vms,
Tartu kaitsemüürist 50 m. Emajõega parall. bot. aia juures
linnuseid ~50 olnud, kastell- linnused enamasti, keskseks hooneks konvendihoone
restaureeritud linnused: Narva, Haapsalu, Rakvere, Paide l. ainult torn. Suurim kastelll. Viljandis(varemetes)
Gooti kujutav kunst Eestis
vanimad skulptuuri- ja maaliteosed Valjala kiriku lääneportaal- romaanipärane veel, seal ka ristimisnõu teada
13. saj. lõpus E. gooti stiil. Kiviskulpt. esimesed märgatavad teosed Karja kirikus-portaalide kujunduses taimeornamentikat. Seal ka Kolgata-reljeef-ristiusu põhisõnum-Kristuse ristilöömisest, seinamaalingute fragmente säilinud-humoorikad tegelaskujud
Tartu Jaani kiriku terrakotaskulptuurid, üle 1000 algselt- punasest tellisest, terrakotapeadega friis ümbritseb kiriku välisseina ülaosa , terrakotakujud ka siseehituses- II MS hävitas ja samas tõi välja kujusid
Harju-Risti kirikus Kolgata-grupp-puuskultuur
puureljeefid Tallinna raekoja raehärrade pinkidel („Tristan ja Isolde “, „Taavet ja Koljat “, „Simson ja Delila“
Ryssenberchi monstrant- 1m+, kiriku torni meenutav kullatud hõbedast, eestlased kinkisid Peeter I
15. saj. H. Rode tiibaltar Niguliste kirikus ja B. Notke Pühavaimu altar saabusid töökojast. Notke hiigelmaal „Surmatants“ 7,5 m lõik säilinud
maalingutega altar mustpeade vennaskonna poolt Bruggeselt tellitud- „Mustpeade altar“
ristimiskivid toodi mujalt esialgu nt. Gotlandist P-E ja Lää -E
vapikivi, kenotaaf TLN 15. saj. lõpus lõpetavad gooti ajastu.