ITAALIA SKULPTUUR 15. SAJANDIL (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

17

doc

Gooti

tähendama barbaarset ja metsikut. Meie ajal peetakse gooti stiili aga just millekski ülimalt peeneks, kauniks ja imetlusväärseks. Gooti ajastuks astus feodaalide, talupoegade ning vaimulike kõrvale uus - linnakodanike seisus: käsitöölised ja kaupmehed. Uued linnad, inimeste liikuvam eluviis, suurenev toredusiha - kõik see avaldas mõju kunstile, kuid siiski on gooti stiili suurimad saavutused endiselt seotud ristiusu kirikuga. Üheks suureks mõjutajaks peetakse ka ristisõdu 11.- 13. sajandil, mille tulemusena tunduvalt avardus eurooplaste maailmapilt. Gooti ajastu jagatakse tavaliselt kolme perioodi 1. varagootika - 12. sajandi II pool 2. kõrggootika - 13. ja 14. sajand 3. hilisgootika - 15. sajand ja 16. sajand Kõige varem- juba 15. sajandil ­ loobuti gootikast Itaalias. Esimese suure kunstistiilina jõudis gootika ka Eesti aladele ning on pärandanud meile hulgaliselt kirikuid, kindlusi ja muid mälestisi. Arhitektuur

Kunstiajalugu

23

doc

Romaani stiilist Flandria kunstini

· Säilinud palju maju ­ Tallinna raekoda, kodanikesaal, Suurgildi hoone (kasutati välisseinal petikuid), tammepuust uksed, lõvipeaga uksekoputid, Oleviste gildi tähtvõlvid, Tallina majadel ka lahtised terrassid ­ etikukivid · Kolme õe kompleks ­ hetkel luksushotell UNESCO kaitse all, vanalinn · Kodanikumaja, 1 korrus käsitöölise, kaupmehe kauplus (diele), 2 korrus köetav ruum (dornse), 3 korrus laoruumid, panipaigad  Itaalia vararenessansi skulptuur Lorenzo Ghiberti · Valiti võitjaks, kes saab valmistada Firenze toomkiriku ees seisva väikse ristimismaja põhjapoolsema pronksukse (võistlustööks Iisaku ohverdamine) ­ 28 reljeefi (kullatud), GOOTI STIILIS · Sai valmistada ka idapoolsed uksed, 10 reljeefi, raamid nelinurksed, kasutas tsentraalperspektiivi, Michelangelo nimetas neid Paradiisi väravateks Donatello · Püha Jüri, 2 m marmorkuju, vabafiguur, kasutati taas kontraposti

Kunstiajalugu

5

doc

Gooti kunst

- Ilmaliku gootika näited: Cambridge'i ja Oxfordi kolledzite hooned. Saksamaa Kõrgeimad gooti kirikud - Lüübeki Maarja kirik, 2lft-ga 125m. - Strasbourgi toomkiriku kaudu jõudis G Saksamaale. - Kölni katdral, säilinud keskaegsed joonised, seetõttu peetakse ehtsaks gooti kirikuks. 2 lft 164m. - Ulmi katedral 1lft, tüüpiline Saksa kirik, pseugootika 170m. Hispaania (valitses Pr. Stiil 2lft-ga) - Leoni kk, suur Pr. G stiilis katedral, maetud rahvuskangelane Cid. Itaalia - 13.saj. jõudsid teravkaar ja roidvõlv - enamus maakividest, kuid leidub ka marmorit - Firenze toomkirik, marmorgootika, hiljem ehitatud kuppel, eraldi suht kõrge kampaniil.  - linnades püstitati suuri lossi- või linnusetaolisi raekodasid (Veneetsias doodzide palee(14-15saj 4tiivaline), Siena(hästi säilinud), Palazzo Pubblico(gooti pärase torniga)) suured gooti stiilis kellatornid, mehaaniliste kellade tõttu) - Normandias rannikul, kaljumäe tipul 13.saj

Kunstiajalugu

5

doc

Romaani ja gooti kunst, renessanss

ehitamisel mitu etappi. · Inglismaa ­ 1066 vallutasid normannid ning eeskujuks sai normandia arhitektuur. Romaani stiil = normanni. Tavaline oli pikaks venitatud põhiplaan ja tugevalt eeldunud külglöövid. Durhami, Southwelli, Cloucesteri, Winchesteri, Norwicki katedraalid. · Hispaania ­ suur osa mauride mõju all, kuid eeskujuks oli Prantsusmaa. Santiago de Copostela palverännakute kirik (olevat maetud mauride kaitsepühak). Kataloonia Narbonne piiskopkond. · Itaalia ­ ehituslikult hästi kirev. Piirkondadel olid oma iseärasused. Kirikud oli hästi dekoratiivsed. - Lombardia: lameda laega basiilika, võlvima hakati 12. saj. San Zeno kirik Veronas, Modena katedraal. - Veneetsia: tugevad bütsantsi mõjud. Püha Markuse kirik. - Toskaana: Pisa toomkirik, kus on eraldi asetsev torn kampaniil. - Firenze: Itaalia kultuuri häll, Vana-Rooma mõjud. San Miniato del Mante. · Saksamaa ­ romaani stiil valitses kaua aega

Kunstiajalugu

9

docx

Gooti kunsti kirikud ja kloostrid

Gooti Kunst. Kirikud ja muud hooned. Kiriku pilt Nimi ja asukoha maa Iseloomulikud tunnused – löövide arv, kabelid, tornid, tugikaared ja tugipiilarid, skulptuurid, kuningate galerii, vitraažid, millal ehitatud jne. Reimsi katedraal  Tugikaared ja tugipiilarid moodustavad ümber Prantsusmaa kiriku „skeleti“  Kolmelööviline  81 m kõrgused tornid  Kuni 38 m kõrgused löövid

Keskaja kunst

52

pdf

Kunstiajalugu: varakristlik ajastu

(klooster) Domineerivad (sibul)kuplitega tornid.  13. Saj õitseage Vladimir-Suzdalimaa arhidektuuris  Uspenski kirik ja Dimitri peakirik Vladimiris (1 kuppel, neid iseloomustab rikkalikult reljeefidega, kaunistatud fassaadid)  Mongolite vallutus retked 13.saj pidurdasid ida-slaavlaste kultuuri arengut.  14.saj lõpul kujuneb rüüstatud Kiievi asemel ehituskunsti keskuseks Moskva, kus töötavad mitmed Itaalia meistrid. Nt. A. Fioravanti Uspenski kirik  Kõige tähelepanuväärsemaks osaks on kindlustusarhidektuur. (Moskva Kreml) Lunsataja kirik  16.saj meistriteoseks on Vassili Blažennõi peakirik Moskvas. Nereditsas. 12.saj See veider fantaasia rohke ja toretsev liitkirik.  Samast ajast võib leida põnevaid puukirikuid Kiži saarel Oneega järves Nt

Kunsti ajalugu

39

doc

Kunstiajalugu 13-18 sajand

Prantsuse moodi oli teha 2 torni läänefassaadile Ehitamine vaevarikas ja ohtlik, sageli on jäänud lõpuni ehitamata, sest tugeva tuule korral 140m kõrgusel ka toestatud tööline võib alla kukkuda Saksamaal kujunes reegliks läänefassaadil 1 torn Need levinud ka Baltikumis ja Skandinaavias Erandiks Lõuna- Inglismaal ja Normandias, kus on suur nelitistorn Raekodadele ilmuvad suured kõrged tornid. Massiivsed Itaalia puhul sama reegel: kiriku katusele ei ehitata torne, aga kampaniilid muutuvad väga kõrgeks. Näiteks: San Marco kellatorn on ca 100m kõrge Palju on reljeefkunsti teoseid väljas ja fassaadil Ilmuvad ka ümarskulptuurid (kiriku seina vastu toetavad) Suuremad gooti kirikud toestatud ka välise tugisüsteemiga (kardeti seinte varisemist, sest seda tuli ka ette)  Ehitati toestamiseks tugipiilarid, mis ühendatakse tugikaartega, et toestada valgmikku

Kunstiajalugu

12

doc

10. klassi konspekt

sekotehnikas), tahvelmaal(puidust plaatidel), miniatuurmaal ( raamatu illustratsioonid keskajal) . Mosaiikmaal (kuigi pole loodud pintsli ja värvide abil), klaasimaal ehk vitraazikunst. Graafika ­ tasapinnaline kunstiline kujund,mis luuakse trükkimise abil. Kõrgtrükk Sügavtrükk Lametrükk Tarbekunst ­ (tegemist on tarbeesemetega,millel on kunstiline tähendus) keraamika (savist esemed), metallehistöö, klaasikunst, nahkehistöö, tekstiil, puitehistöö. * 20 sajandil - disain, foto, film, video, arvuti, grafiti jne. * Kunstiteos on kavatsuse teostamine mingis materjalis, temas ühinevad vaimne ja füüsiline töö, vaim ja aine. 2. Kunsti tekkimine ­ koopamaalid, megaliitilised ehitised. Koopamaalid - Altamira Hispaanias, ~ 15 000 a. tagasi, Lascaux Prantsusmaal, ~ 15 000 a. tagasi (paleoliitikumist). Kujutleti loomi,nende küttimist; peamised värvid must,valge,kollane, punane

Kunstiajalugu

Kommentaarid (0)