Gooti kunst (1)

Varagootika - ainult P.-Prantsusmaal 12.saj II poolel
Kõrggootika- 13.-14.saj
Hilisgootika - 15-16.saj
I Gooti ahitktuuri iseloomustus.
Tekib just arhitektuuris (ristisõdade ja religioosse vaimustega)
Taevasse kerkivad kirikud(p.Prantml)- ületavad isegi Giza püramiidide
Kirikute ehit võttis sadakond aastat.
Läänefassaadi tornide ehitamine ohtlik, lõpuni ehitamata.
GOOTI KIRIK
- kõrgpunkt vastupidises kohas
- P.Pr 2 läänefassaadi torni
- teravkaar akende ja uste kohal
- suuremad aknad
- põhiplaaniks ladina rist
- mitme lööviline transept
Suuremad kirikud, sest:
- jumalale lähemal
- rikkalikumalt kaunistatud
- suuremad akna pinnad
- hästi valgustatud
Gooti arhitektuuri looja abt Sugar (Saint- Denis )
- I korda terav kaar ja roid võlvid
Võeti kasutusele roidvõlv, mis võimaldas kõrgemaid torne ehitada
- ristvõlv, mida on täiendatud 2 võlviga.
- roiete peale laoti vähem kive- mitte nii massiivne mulje
tugi piilarid- toetasid seinu väljast, kuigi seinad ei olnud enam nii massiivsed.
Fiaal- väikesed(5-6m) dekoratiivsed tornid katusel. Püha Peetri irikus 100
Vitraažkunsti õitseaeg
Rikkalikult skulptuure ja seinamaalinguid (ilmuvad ka ümarskulptuurid/ reljeefid )
Läänefassaadid
- tornid, torni katust nim. kiivriks (enamasti jäänud ehitamata)
- tornide all skulptuuride rida e. kuningategalerii
- ümmargune roosaken , akna all suured portaalid
- perspektiivportaal – uks 5-6 piiga .
P.Pr. suurim kirik Ameins’i 42,4m katedral.Hartes, suur katedral, millel kiivris alles.
Hilisgootika omapärad
Välisseintel palju kaunistusi( nagu pits ümbritseks)
Kummalise kujuga kaared (leidub isegi korv -ja ümarkaari)
Lansettkaar- hästi kitsaks tehtud teravkaar
Roidvõlviga mängimine- lehviku , võrgu, tähe- isegi lillekujulisi. (kipskrohviga)
Itaalia
- puuduvad kõrged tornid
- kampaniil (kellatornid kiriku kõrval)
- sage on kuppel nelitise kohal
- hilisgootia suurteos- Milano katedral: basilikaalne, 5lööviline
- linnades püstitati suuri lossi- või linnusetaolisi raekodasid (Veneetsias doodžide palee , Seina Palazzo Pubblico )
Saksamaa
- 2 läänetorni asemel 1
- loobuti kabelipärjast ja triufooriumist
- basiilikale hakati eelistama kodakirikuid
- mitmel pool eeskujuks Notre-Dame’i läänefassaad nt. Strasbourgi toomkirik .
Inglismaa

• gootika aluseks loetakse Canterbury ümberehitust 1175
  
• 13.saj. üsna Pr. pärases stiilis Londonis Westminster Abby
  
• kirikud pikad ja madalad st. tugikaari polud vaja
  
• idaots lõppeb sirgelt (koor, suur aken seinas)
  
• kõrgeim torn nelitise kohal (nt Salisbury katedral)
  
• võlvidele lisati dekoratiivseid roideid ( Yorki katedral)
  
• Ilmaliku gootika näited: Cambridge ’i ja Oxfordi kolledžite hooned.
  

II Tuntumad gooti ehitised Lääne- Euroopas.
Prantsusmaa
Varagootika suurteosed
- Saint-Denis –idapoolne koori ruum G-stiilis 12.saj. keskel abt Sugar. Kuningate metmispaik
- Jumalaema Kirik Pariisis (Notre Dame 1163)
- Salapärase täisnurkse kolmnurga moodustavad kõrggootika suurteosed : Chartres ’i kirik( rikkalike vitraažidega), Reimsi katedral( rikkalikud skulptuurid , kuningate kroonimispaik) ja Ameins’i kirik (suurim).
- Pr L. ossa jõuab gooti stiil peale ristisõdu, sealsed kirikud pole nii huvitavad ja leiab ka 1 lft-ga kirikuid
- Avignoni paavsti loss, hoiti paavste kinni
- P.Pr ja L-Inglismaal on tohutud 4tistornidega kirikud, ehitati eriti kõrgteks( rouen ja Salisbury)
Inglismaa

• Stonehenge juures 123m.(ingl kõrgeim) Salisbury katedral
  
• Suured 4tistornid ja kooriruumid
  
• üsna Pr. pärases stiilis Londonis Westminster Abby pseugooti stiilis ehitis.
  
• P-Ing.suurim Yorki katedral. (võlvidel dekoratiivsed roided )
  
• Ilmaliku gootika näited: Cambridge’i ja Oxfordi kolledžite hooned.
  

Saksamaa
Kõrgeimad gooti kirikud

• Lüübeki Maarja kirik, 2lft-ga 125m.
  
• Strasbourgi toomkiriku kaudu jõudis G Saksamaale.
  
• Kölni katdral, säilinud keskaegsed joonised, seetõttu peetakse ehtsaks gooti kirikuks. 2 lft 164m.
  
• Ulmi katedral 1lft, tüüpiline Saksa kirik, pseugootika 170m.
  

Hispaania (valitses Pr. Stiil 2lft-ga)

• Leoni kk, suur Pr. G stiilis katedral, maetud rahvuskangelane Cid.
  

Itaalia

• 13.saj. jõudsid teravkaar ja roidvõlv
  
• enamus maakividest, kuid leidub ka marmorit
  
• Firenze toomkirik, marmorgootika, hiljem ehitatud kuppel, eraldi suht kõrge kampaniil.
  

- linnades püstitati suuri lossi- või linnusetaolisi raekodasid (Veneetsias doodžide palee(14-15saj 4tiivaline), Siena (hästi säilinud), Palazzo Pubblico(gooti pärase torniga)) suured gooti stiilis kellatornid, mehaaniliste kellade tõttu)
- Normandias rannikul, kaljumäe tipul 13.saj. Mont-Saint Michel (õhtumäe ime). Praegu saar ühendatud mandriga, ehitatud Püha Miikaeli auks
- Hakati eralinnuseid lammutama
- Kastell - linnused
-südameks konvendihoone
- müüre võis olla mitu
- rohkem linnuseid Ida- Euroopas
- Saksaordu ehitanud palju nt Marienbourg (koosnes suurest 3tiivalisest ja väiksest 4tiivalisest kindlusest). Ordu juhi elamu
- Läti ordu juht(P-Läti) Cesis e. Võnnu- restaureeritud.
- Balkanil rohkem kastell-kindlusi (Türklaste pealetungi tõttu) nt. Brani kindlus .
III Gooti kujutav kunst (maal& skulptuur )
- valitsevaks skulptuur, tähtsust kogus ka maal
Lääne-Euroopa 13.saj.

• seinamaali tase paraneb
  
• vitraažkunsti ja miniatuurmaalide õitseaeg
  

Skulptuur

• uueks nähtuseks ümarskulptuur, seotud ehitiste seintega
  
• Chartes’i läänefassaadil skulpt. Vähem seotud seinaga, õnnis ilme, realistlik ja isikupärane käsitlus
  
• Reimsi ja Ameinsi katedral- rõivad ei mõju tühjana, katavad kogu keha,
  
• Gooti poos- S tähte meenutav
  
• Bambergi ratsanik - vabafiguur, rüütliideaalBambergi toomkirikus, Saksamaal.
  
• Naumbergi toomkirikus 10kond suurfeodaalide kuju
  

- esialgu olid värvilised

• Reaalsete nimeste kujut. takistas katolikuk. (peeti edevuseks)
  
• Portreekujusid ei tohtinud inimesed endast teha va. Karl Suur
  

Ei söendatud teha ka tahvelmaale
- esimesed isikud 14.saj tahvelmaalil
- S. Martini Laura portree
- Jean Hea portree
Must surm(1348-1350)
- kunst muutus traagiliseks
- reljeefid, maalid kus ülistatakse surma
- klassikaline „Surmatants“ koosneb 24 tahvlist
Kõrggoootika skulptuur
Suursugune
Riidevoldistik hästi edasi antud
Puudub akt
Reimsi katedrali kujud e. Reimsi külastusgrupp
- Elizabethia Maarja rasedad
- ka Madonna on populaarne teema
- Maarja kuulutus , Maarja koos ingliga
-teatatakse, et tal sünnib Jumala laps
- vana- Maarja teatatkse ta surmast
Püha õhtusöömaaeg ( Jeesus + 12 jüngrit, teatab reetmisest)
Süngemaks teemaks ristilöömine (ahastav Maarja Magdaleena)
-laiendatud Krutsifiks- kolgatagrupp
Pieta-14.saj. Saksam. Ema hoiab käes oma surnud poega .
Tiibaltar (tahvelaltar) uus näntus, tahvelmaalingutega
-I saksamaal 14.saj lõpp
- väga populaares Hispaanias
- altarimaal jagatus mitmeks tahvliks, liiguvad nagu kapiuksed
- kolmnurkse kujuga( ka ristküliku kuuga)
- tuntum meister sakslane Veit Stoss
-tuntumad tööd asuvad Krakovis
- tohutu tiibaltar Kraovi Maarja kirikus, kolmnurkse põhiplaaniga.
Bernt Notre (rohkem tuntud skulptorina)
Stockholmis Püha Jüri skulptuur ( võitlus lohega)
Lüübekis „Surmatants“ hävis IIMSs
Nigulistes Notke õpilast poolt tehtud koopia
Püha Vaimu kiriku kappaltar
Herman Rode- Niguliste kiriku (tiibaltar) peaaltar
Tahvelmaal Itaalias(uus nähtus)
- 2 keskustSiena ja Firenze
- Cimabul Firenzest, Giotto õpetaja, teinus ka tahvelmaale mis on halvasti säilinud
- paremini säilinud Asisi tööd San Francisco kirikus
GIOTTO
- peateos Padova Arenakabel- palju maale
- valguse ja varju abil modelleeriine
- tundis huvi looduse kujutamise vastu (kasutas taustaks)
- katsetas ruumi illusiooni loomist
- Arena kabelis „ põgenemine Egiptusesse “
Siena koolkond (14. saj. Algusmõjukaim, rajajaks Duccio)
DUCCIO (13.saj Iipool-14.saj I pool)
-tahvelmaali meister
- tohutu suured altarmaalid
- Siena kirikus Modonna koos kõigi tähtsamate pühakutega( saeti tükkideks)
Tuntuim Siena maalikunstnik - Simone Mortiine
- tegutses Avignonis
- valdas meisterlikult nii seina kui ktahvelmaale
- suurimad seina maalid Palazzo Pubblicos
- Laura portree autor
Koldoljeeni ratsaportree
Miniatuurmaal
- eeskujuks Pariis
- kõige silmapaistvamad meistrid vennad Limbourid(3tk)
- Berry hertsogi „ tundideraamatus“- jäi poolikuks, surid katku
15. saj keskpaigaskaob miniatuurmaali kunst
-enam käsitsi raamatuid ei illustreeritud , trükipress
IV Gooti kunst Eestis
Tuli 13.saj koos sakslaste vallutustega
Lubimõrdi kasutuselevõtt, suured linnused
13.saj ehitati enamus suurtest linnustest
Võrreldes L-E kindluseid vähe
Enamasti suured kastell-linnused
Kuressaare piiskoplinnus on kõige apremini säilinud
- ehit. 14.saj II poolel
kokku ~ 50 linnust, 40 ehitamist alust. 14.saj.
Suurim Paide torulinnus, hiljem ehit. Ümber kastell-linnuseks
Viljandi ordulinnus suurim kastell-linnus
- erakordselt tugevasti kindlustatud
- valmis enne üriöö ülestõusu
- ordunõukogu esimehe residents linnus
Toompea linnus
- tugevasti kannatada saanud, ümber ehitatud
- mäekünkal müür paremini sõilinud (originaal)
-1917 põletati maha, hiljem vangla
- poleväga suur, ehit. Taanlaste poolt.
Rakvere ordulinnus, Narva linnus, Haapsalu piiskoplinnus on restaureeritud
Konvendihoone tähtsamad ruumid:
- kapiitlisaal - nõupidamised
-refektoorium- söökla
- dormitootrium- suur magamissaal
- foogt- piiskopi linnuse kabel
Tallinna kaitesmüür
- säilinud suht hästi 2-2,5km
- keskajal üle 40 torni, praegu 30 säilinud
Paks Margaretha

• müüri paksus kohati üle 6m.
  

Kik in de Kök

• tornidest kõrgeim,üle 40m.
  

Tallinna raekoda
Kodanike majad
- 3korruselised
-Lieb( suurem ruum kus sooja annab lahtine kamin), auplusruum
- panipaik, laoruum
- nt Kolm õde