Vastus leiad õppematerjalist: Eesti kunstiajalugu

Eesti kunstiajalugu (2)

Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor - Kultuur-Kunst - Eesti kunstiajalugu

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Millised on Eesti gootika tunnused?
Mis mille sees käib?
Millised on Hermnen Rode ja Bernt Notke olulisimad teosed Eestis?
Millal valmisid?
Kus asub ja kes valmistas ühe säilinud leekestiilis linnavapi?
Mille poolest erinesid Eesti renessanssakende detailid?
Mis on põhilised tunnused?
Millise uue elemendi Eesti kunsti tõi renessanss inimese mälestuse jäädvustamisel?
Mis asi on Põhja-Euroopa barokkpärl?
Kus see asub Mis sellest on saanud?
Mis neil ühist mis erinevat?
Kes rajas Eesti rahvusliku maali?
Kes rajas Eesti rahvusliku skulptuuri?
Kuidas kutsutakse Eestis kohalikku juugendi erivormi?
Millised vormiuuendused tulid Eesti 1920ndate aastate maalikunsti?
Kuidas nimetatakse Eesti moodsust ülistanud arhitektuuri ja mis sellest sai?
Mis sellest sai?
Mis sai Eesti kunstist 1940ndatel ja 1950ndate algul?
Mida ametlikult ülistati milline oli vormikeel?
Milliseks vormus Eesti maal ja skulptuur 1960ndatel ja 1970ndatel?
Mis on selle nimi?

Eesti kunstiajaloo kordamisküsimused

Millised on Eesti gootika tunnused? Mille poolest erinevad Saaremaa kirikud mandri omadest ? Näited
Saaremaa ehituskunst on natuke rafineeritum, kui mujal, sest Saaremaa dolomiit on paremini töödeldav. Vaimad kirkud on saaremaal Pöides, mis on romaani stillis gooti kaartega. Paksud seinad. Kirikul ka kaitsev ülesanne. Pöide kirikus on väiksed aknad, kitsad uksed.
Valjala kirik - Rohkem gooti tunnuseid. Muhu kirik .
Eesti gooti sakraalarhitektuur on tunduvalt lihtsam ja rangem Lääne -Euroopa omast. Näiteks puuduvad meie kirikutel transept , kooriümbriskäiguga kabelitepärg ja tugikaared. Tagasihoidlikud on ka dekoratiivsed kaunistused. Peamiselt järgiti ehituses Saksa ja Skandinaavia eeskujusid . Kui Lääne- ja Kesk-Eestis kasutati ehitamiseks paekivi , siis Lõuna-Eestis selle puudumise tõttu maakivi ja tellist. Ehituskeskuseks kujunes Tartu. 13. sajandi lõpus ehitati siia basilikaalne toomkirik , millele järgnes terrakotafiguuridega rikkalikult kaunistatud Jaani kirik. 14. sajandil tõuseb tähelepandavaks arhitektuurikeskuseks tähtis kaubalinn Tallinn. Hilisgootika perioodil kujuneb siin omanäoline Tallinna koolkond, kus arvestati paekivi omapära. Ehitatakse Oleviste ja Niguliste kirik, kloostritest Tallinnnas dominiiklaste ordu Katariina klooster ja Tallinna külje all Püha Birgitta ordu Pirita klooster.
Riia toomkirik on olnud eeskujuks ka Eesti ala kirikutele. Lääne-Eestis ja saartel kerkivad ühelöövilised kirikud (Haapsalu linnusekirik, maakirikud Kaarmas, Kihelkonnas, Ridalas, Pöides, Karjas, Muhus jt). Oma rikkaliku skulpturaalse dekooriga väärib erilist tähelepanu Karja kirik. Kesk- ja Lõuna-Eestis domineerib kolmelöövilise kodakiriku tüüp (kirikud Amblas, Koerus, Türil, Suure-Jaanis, Pilistveres, Peetris, Paistus jm). Pärnu Nikolai kirik oli basiilika .
Tallinna toomkirik valmis esialgsel kujul XIII sajandil. Sellest ajast on säilinud domikaalvõlvidega kaetud kooriruum . Niguliste kirik ehitati XIII sajandi lõpul esialgu pseudobasiilikana. Sellest on kahjuks säilinud ainult põhjaportaal. Oleviste kirik valmis esialgsel kujul umbes a.1330, kuid ehitati ümber XV–XVI saj., nagu ka toomkirik ja Niguliste kirik. Pühavaimu kiriku koor ehitati XIII sajandi lõpul; kahelööviline pikihoone pärineb XIV sajandi esimesest poolest.
Hoogsale ehitustegevusele kirikuarhitektuuri alal annab ränga hoobi Jüriöö ülestõus a. 1343-1345. Selle tagajärjel tuleb kirikute ehitamisel seisak , mis kestab ligi pool sajandit. Ehitustegevus elavneb uuesti umbes a. 1400 . XVI sajandi esimesel poolel elab eesti arhitektuur läbi suure õitsenguaja. Tallinnas ja Põhja-Eestis kujuneb välja omapärase ilmega ehitusviis ja me võime rääkida Tallinna koolkonnast . XV sajandi alguses ehitati toomkiriku basilikaalne pikihoone. Torn pärineb a.1779. XV sajandi esimesel poolel valmis Niguliste kiriku (LISA 10) pikihoone ja torn, mille barokkvormides kiiver ehitati a. 1695. Aastast 1425 pärineb kodakiriku süsteemis ehitatud Oleviste kiriku koor, mille võlve toetavad saledad kaheksatahulised piilarid. Aastal 1532 ehitati Mihkli kirik. XV sajandi alguses ehitati kodakiriku süsteemis väga avar dominiiklaste kloostri kirik, mis oli esialgsel kujul rajatud juba XIII sajandil. Umbes samal ajal valmis naistsistertslaste kloostri kahelööviline kirik, millest on säilinud välismüürid ja võlvitoed. Aastatest 1417-1436 ehitati Tallinna hilisgootikale tüüpiliste arhitektuuri- ning raidkivivormidega ja kodakiriku süsteemis Pirita kloostri kirik, Põhja-Eesti suurim kultushoone, millest on säilinud ainult müürid, samuti nii munkade kui ka nunnade klausuuri osa. Aastal 1445 valmis Narva vana linnakirik, mis on kolmelööviline kodakirik . See on tüüpiline Tallinna Hilisgootika stiili mälestis. Basilikaalne Tartu toomkirik saab XV sajandil uue avara kodakiriku süsteemis kooriruumi. XV sajandil püstitatakse kaks monumentaalset läänetorni; Tartu toomkirik on ainuke kahe torniga kultushoone Baltikumis.
Väga elav tegevus valitseb XV-XVI saj maakirikute ehitamisel. Esineb nii ühelöövilise kiriku kui ka kolmelöövilise kodakiriku tüüp. Tavaliselt on neil torn; nüüd saavad torni mõned varem tornita olnud vanemad kirikud. Nagu XIII-XIV saj kirikud, täitsid hilisgooti kirikud mõnikord kaitse ülesandeid. Oma ehitusviisilt on mõned Põhja-Eesti maakirikud väga lähedased Tallinna ehitistele ja neid võib lugeda Tallinna arhitektuurikoolkonna mälestisteks. XV-XVI saj on ehitatud kirikud Keilas, Kosel, Ristil , Kuusalus, Rakveres , Kadrinas jm. Lõuna-Eestis on mõned maakirikud säilinud ümberehitatud kujul (Rannus, Karulas, Põlvas, Puhjas).
Keskaja ühiskondlikke hooneid on säilinud ainult Tallinnas. Neist silmapaistvaim on a. 1404 valminud kahekorruseline raekoda , mille huvitavaim ruum on kahelööviline kodanikesaal teisel korrusel. Selle võlve toetavad kaks kaheksatahulist piilarit. Raekoda idafassaadi kohal kerkib sale kaheksatahuline torn.
Keskaegseid elumaju on alles ainult Tallinnas, kuid ümberehitatud ja moonutatud kujul. Kõik nad pärinevad XV-XVI sajandist. Elamu asetses tavaliselt pika ja kitsa krundi tänavapoolses osas ja selle fassaad hõlmas krundi laiuse. Kõrge viiluga fassaad oli sageli liigendatud petikutega. Hoone ees oli lahtine kivitrepp – etik , mille kahel küljel kõrgusid etikukivid, s.o kõrged dekoratiivsed kivitahvlid. Perspektiivportaali kaudu siseneti suurde kotta, mis tavaliselt ulatus läbi kahe korruse. Seda kasutati ka kaubakontorina, laona või töökojana. Kojast viis uks otse elutuppa, mida küttis keldrist kerisetüüpi sooja õhu kütteseadeldis – kalorifeer . Kõrgemat pööningukorrust kasutati lao- ruumina.
Linnakindlustustest on ainult Tallinnas säilinud ulatuslikke osi. Kindlustustöid alustati umbes a.1265; kindlustuste intensiivne ümberehitamine ja täiustamine toimus alates a. 1311. Tallinna kindlustuste osadest on tuntumad XVI saj alguses ehitatud, hiljem veel kõrgendatud võimas torn Kiek in de Kök ja a. 1529 valminud Paks Margareeta.
Alates XIII saj lõpust hakati ehitama Saksa ordu arhitektuurile iseloomulikke konvendihooneid. Need koosnesid neljast hoonetiivast, mille vahel asuvasse hoovi pääses kindlustatud värava kaudu. Võimsamad konvendihooned olid Viljandis , Tallinnas, Narvas, Põltsamaal; kõige paremini on oma esialgse ilme säilitanud Kuressaare linnus (LISA 12). Seoses tulirelvade levikuga XV saj muudeti paljud linnused suurteks ringmüüriga laagerkastellideks (Laiuse, Paide, Vastseliina, Põltsamaa).

Kuidas jaotuvad keskaegsete Eesti linnade kindlustusmüürid, millised on kaks liiki, mis mille sees käib? Näited
Keskaegse Tallinna kaitsesüsteem koosnes kahest iseseisvast osast - Toompea linnusest ja all-linna kindlustustest. All-linna kindlustuste ehitamist joonele, kus see linnamüürina tänaseni säilinud on, alustati 1310. aastatel; hiljem kindlustusi pidevalt täiendati, tugevdati ja uuendati. Linnamüür valmis 1355. 1561. aastal, orduaja lõpul, piiras all-linna 2,35km pikkune ringmüür, milles oli 27 müüri- ja 8 väravatorni koos 9 eesvärava ja 12 eeskaitsetorniga. Müüre piiras enamuses veega täidetud vallikraav . Tallinna varasemaks kindlustatud osaks oli linnuse ala Toompeal. Toompea linnus koosnes omakorda tugevasti kindlustatud maahärra residentsist - nn. Väiksest linnusest - ja kõrgel paelaval asuvast, kuid tagasihoidlikult kindlustatud linnuseasulast, nn. Suurest linnusest. Ajaloolistest linnadest ongi keskaegne struktuur kõige paremini jälgitav Tallinnas — säilinud on stiihiliselt, puhtfunktsionaalse loogika alusel kujunenud tänavavõrk, mis järgib linnuselt turuplatsi ning mereni ja ümberkaudsetele maadele suunduvaid radu . Tallinna keskaegne linnamüür oli oma aja suurimaid ja tugevamaid kaitsesüsteeme kogu Põhja-Euroopas. Kui teiste Eesti linnade keskaegsetest kindlustustest (linnamüüriga olid ümbritsetud ka Tartu, Pärnu, Viljandi, Narva ja Haapsalu) saab aimu vaid vanade linnaplaanide abil, siis Tallinna 46 tornist on säilinud pooled ja linnamüürist 2/3, s.t. ligi 2 kilomeetrit. Juba 13. sajandil oli linnamüüride piires ehitamisel range nõue: “kivimaja otsaviiluga ees ja taga” ning 15. sajandiks oli Tallinna all-linn praktiliselt üleni kivist. Keskaegne ehitiste põhimassiiv on säilinud tänaseni ja tüüpiline vanalinna maja on hoolimata kõigist ümberehitustest, kinnistute liitmisest, viilude likvideerimisest ja aknaavade ümbekujundamisest ikkagi hilisgooti elamu. Pealegi leiab ka uusaegse fassaadi taga ikkagi gooti laetalasid, seinamaalinguid või raiddetaile. Tallinna vanalinn koosneb kolmest eri funktsioone täitnud, seega ka arhitektuuriliselt eriilmelisest osast:

Toompeast, mis paikneb ümbruskonnast 20-30 m kõrgemal asuval paekünkal ning hõlmab 6 hektarit. Alates 13. sajandist kuulus Toompea aga Mõõgavendade ordule ning oli all-linnast nii administratiivselt kui ka müüriga eraldatud.

Tallinna all-linnast, mis paikneb Toompea ja sadama vahel ning oli (on) ümbritsetud ringmüüriga. All-linnas kehtis Lüübeki linnaõigus ning ta hõlmas 29.3 ha. Seega ulatus ringmüüriga piiratud ala Tallinnas koos Toompeaga 35.3 hektarini, olles sellega pindalalt suurim linn Põhja-Euroopas.

Tallinna muldkindlustusvööndist, mis ümbritseb all-linna ja Toompead ning kus paiknesid (paiknevad) 14. sajandil kaevatud vallikraav ning 16-19. sajandil rajatud muldkindlustused. Muldkindlustusvöönd hõlmab 79 hektarit ning ta kujutab endast tänapäeval suures osas parki, eraldades vanalinna nii uutest linnaosadest.

TALLINNA LINNAMÜÜR, TOOMPEA SUUR JA VÄIKE LINNUS, KURESSAARE PIISKOPILINNUS , RAKVERE LINNUS
Linnuse tüübid

eellinnus – eeslinnus linnuse eendunud osad ja väravakindlustused
feodaallinnus – feodaali poolt rajatud või kasutuses olev linnus
vasallilinnus – vasalli poolt rajatud või kasutuses olev linnus
kastell -linnus
ordulinnus – ordu valduses olnud või ordu rajatud linnus
piiskopilinnus – piiskopi valduses olnud või piiskopi rajatud linnus
puitlinnus
tornlinnus – feodaallinnuse vanim tüüp ümmarguse või hulknurkse põhiplaaniga kindlustatud torn, mille ümber hiljem ehitatakse laienenud linnuse muud hooned.

Eesti linnuste klassifikatsioon ehitusaja ja funktsiooni järgi

Ehitusaja järgi

Muinaslinnused . Eestlased ei tundnud lubjapõletamist (ja seega ka mördiga müüriladumist). Muinaslinnused olid kas puit- või mullavallehitised, sisaldades vahel kuivmüüritisi. Neid valmistati 13., äärmuslikel juhtudel 14. sajandini. Head näited on Varbola, Valjala ja Soontagana linnus.
Keskaegsed linnused, vertikaalkaitsele orienteeritud kivi-, muld - ja vesiehitised. Siia alla kuuluvad suurlinnused, tornlinnused, linnamüürid, -tornid jne. Nende aeg hakkas läbi saama 16. sajandil püssirohu ja tulirelvade leviku tõttu.
Muldkindlustised, kus on arvestatud tulirelvadega ja mis on orienteeritud horisontaalkaitsele. Eesti selle ajastu olulisimad muldkindlustised on Tallinna, Tartu, Pärnu ja Narva bastionid, samuti Kuressaare piiskopilinnuse muldkindlustused. Nende ehitiste hiilgeaeg oli 17. ja 18. sajand.
19. sajandi kindlustised: kivi-ehitised maal ja vees - Valge torn Väike-Paljassaarel, Topeltpatarei Tallinna lahes, Kalamaja fort Tallinnas (1820-1850. aastad).
20. sajandi kindlustised: betoonehitised. Eesti parimad näited on Peeter Suure Merekindluse kompleks Tallinna lähedal (1910ndad), Eesti vabariigi esimese perioodi rannakindlustised Suurupis, Naissaarel ja Aegnal, "Laidoneri liin " Narva jõe ümbruses ning arvukad Teise Maailmasõja aegsed ehitised Narva jõe ümbruses, Pakri poolsaarel, Hiiu-, Muhu- ja Saaremaal.

Kindlustatud mõisamajad ehk vasallilinnused (väikelinnused). Sageli olid need ehitatud tornlinnustena (säilinud on Vaol ja Kiius). Suuremate ehk majatüüpi vasallilinnuste ehedad näited on Purtse (taastatud algkujul) ning Keila (säilinud on madalad müürid, mis on välja kaevatud).
Piiskopilinnused, mida püstitasid Saare-Lääne ja Tartu piiskopkonnad . Paremini on neist säilinud Kuressaare ja Haapsalu.
Ordulinnused, mida püstitas Liivi ordu. Paremini säilinud on Rakvere, Narva ja Tallinna Toompea linnused.
Linnade ja alevite kaitseehitused. Paremini säilinud on neist Tallinna linnamüür, lisaks fragmente Tartus, Narvas ja Pärnus.
Kindlustatud kloostrid . Ehedad näited on Padise ja Kärkna (Valkena) - esimene on säilinud suures ulatuses, teine kahjuks väheste varemetena.

Valdav osa suuremaid ordu- ja piiskopilinnuseid oli Eestis (ja ka mujal Vana-Liivimaal) püstitatud nn konvendihoone tüüpi planeeringus, kus olulised ruumid paiknesid ümber ruudukujulise sisehoovi, mille äärtes olid ristikäigud. Kõige paremini säilinud seda tüüpi linnus on Kuressaare piiskopilinnus, mis on üldse Vana- Liivimaa kõige paremini säilinud suurlinnus.

Millised on Hermnen Rode ja Bernt Notke olulisimad teosed Eestis? Kus need asuvad ja millal valmisid?
1481 . aastal toodi Hermen Rode töökojast tiibaltar hiljaaegu ümber ehitatud Niguliste kirikusse. 1483. aastal saabus kohale Pühavaimu altar Bernt Notke töökojast. Notkelt on Tallinnas Niguliste kirkiku Antoniuse kabelis 15.saj lõpp säilinud veel teinegi suurteos – 7.5 m pikkune lõik hiigelmaalist “ Surmatants ”. Bernt Notke maalingud Tallinna pühavaimu kiriku altari tiibadel 1483.

Kus asub ja kes valmistas ühe säilinud leekestiilis linnavapi? Millal tehtud?
Üheks viimaseks gooti kunstiteoseks Eestimaal arvatakse 1539 .a. teostatud Suure rannavärava kohal asuvat Tallinna vapikivi – tuupiline hilisgooti leekestiil. Gert Koningk.

Nimeta Eesti puhtaimal kujul säilinud renssanss-fassaad. Kes on autor ja millal valmis?
Renessanssi arhitektuurist on Tallinnas Mustpeade vennaskonna hoone. Huvitav on ta oma fassaadi, raidportaalide ja reljeefide poolest. Fassaad valmis 1560 -1637. Autor: Arent Passer . Mustpeade vennaskond tekkis 1399. Vennaskonna liikmeiks olid hiljem ka Tallinnas ajuti viibivad välismaised kaupmehed. Vennaskond tegutses ainult Eesti ja Läti aladel. Pilkupüüdvateks elementideks on Mutspeade Maja välisuks ja fassaadil olevad bareljeefid. Portaalis asuv värvikas uks pärineb 1640. aastatest.

Mille poolest erinesid Eesti renessanssakende detailid? Mis on põhilised tunnused?
Ca 1520 -30ndatel aastatel hakkasid siinses arhitektuuris levinud gooti teravkaarmotiivid ning keskajale omane vertikaalne domineerimine ja liigendatus asenduma uute stiilidega. Antiikeeskujudel tekkis horisintaalne liigendatus; aknad ja muud avad läksid laiemaks ja sageli lamekaarseteks, levima hakkas rustikamotiiv ja ümarkaar. Renessansi üks varasemaid näiteid Eestis on Purtse vasallilinnus; teised tuntuimad esindajad on Mustpeade hoone Tallinnas, Tallinna vaekoda dominiiklaste kloostri ait Tallinnas, Pärnu-Jaagupi kiriku pikihoone ning Haapsalu lähedase Kiltsi mõisa liivakiviportaalid. Eesti kirikutes on säilinud ka mitmeid kunstipäraseid renessansskantsleid ja -altareid.

Millise uue elemendi Eesti kunsti tõi renessanss inimese mälestuse jäädvustamisel? Näited
Vastus: Hauamonumendi püstitamine!
Gooti ja renessanss-stiili ornamendid jõudsid ka maarahva rõivastele ja tarbeesemetele . Kloostrid olid eesti esimesed hariduskeskused. Järk-järgult sai eestlastele omaseks ristiusk , mis segunedes kohaliku eelkristliku usundiga moodustas nn külakatoliikluse.

Mis asi on Põhja-Euroopa barokkpärl? Kus see asub? Mis sellest on saanud?
Põhja-Euroopa barokkpärliks nimetatud vanalinn hävitati 1944. aasta märtsis. Narva kolledþi uus, endise börsihoone kohale kerkiv hoone on viimase kahekümne aasta esimene katse vanalinna taaselustada. Asub Narvas. P-Euroopa barokkpärl on NARVA LINN.

Millal valmis ja mis stiilis Palmse mõis, Kadrioru loss, Põltsamaa loss, Toompea loss, Riisipere mõis? Mis neil ühist, mis erinevat?
Palmse mõis 1730a. barokk : Barokkliku härrastemaja iseloomustab: 2 poolne trepp , väikeseruudulised aknad, külgrisaliidid, voluudid, ovaalsed aknad külgrisaliitidel, trepp palustraadiga. Mõisa ees auhoov, mille ääres olid tall , tõllakuur. Maja taga park; tiik, milles on kuppelpaviljon, lehtla, supelmaja, paadisild; looduslik park e. Inglise stiilis; valged sillad , oja, pargikaunistuseks skulptuurid , kasvuhoone e. triiphoone, viljapuuaeg mõida lähedused.
Kadrioru loss 1718 barokk: Eesti tuntuim barokk-kunsti mälestusmärk on Tallinnas asuv Kadrioru loss. Peeter I rajas lossi oma suvelossiks ja selle kavandas itaallasest arhitekt . Kadrioru loss , keisrinna Katariina suveloss Tallinnas , esimene suurem pargi - ja lossiansambel. Eestis, on 18. sajandi barokkarhitektuuri kõrgklassiline näide.
Kadrioru ansamblit iseloomustab prantsuse- itaalia barokklosside põhikontseptsioon. Seda näitab eelkõige planeeringus alumine ja ülemine aed, mille vahel asub terrassidega seostatult loss kahe vahtkonnahoonega. Parki ümbritsesid kanalid. Regulaarselt prantsuse aiastiili kohaselt lõikasid radiaalsed hekkide ja skulptuuridega ääristatud teed peegelbasseinide ja fontäänidega muruväljakuid ja lilleparterre geomeetrilisteks kujunditeks. Alleed olid orienteeritud peahoonele kui kindlale keskpunktile planeeringu sümmeetrilises ülesehituses. Paviljonitaolise keskkompositsiooniga suvelossi välisseinad on pilastritega liigendatud risaliitideks. Lopsakates festoonides elab barokkdekoor. Teisel korrusel asuva suure peosaali kujundus on unikaalne . selle peenelt töödeldud stukkdekoori ornamentaalse, plastilise ja bareljeefse käsitluse vaheldumises ja külluslikkuses ning laadis avaldub sugulusjooni itaalia stukikunstiga. Ka suured kivikaminad saalis on omaette kunstiteosed nii oma monumentaalse vormi kui ka stiilse dekoori, büstide ja detailitöötluselt erakordsete , dekoratiivsetes vaasides lillekimpude poolest.
Põltsamaa loss 1770 rokokoo: Lossikompleksi juurde kuulus park, mis oli sildadega ühendatud jõeäärse saarestikuga. Põltsamaa loss oli parim rokokoo stiili näide Eestis. Lossi uhkuseks olid Louis XV stiilis marmorsaal ja Louis XVI stiilis rokokoosaal. Ruume kaunistasid reljeefid , seinamaalid ja peeglid . Pärast Law surma kuulus loss krahv Aleksei Bobrinskile, Katariina ja Grigori Orlovi pojale. 1920. aastal riigistati Põltsamaa loss ja mõis Eesti Vabariigile. Lossikompleksi ilust on säilinud vaid fotokogu, sest loss ja kirik hävisid 1941. aastal sõjatules. Hävinud lossivaremeid pole veel seni suudetud konserveerida.
Toompea loss 1773 varaklassitsism: Suur Linnus hõlmas künka põhjapoolse kõrgema osa, arvatakse, et sama maa-ala hõlmas ka muistne eestlaste linnus. Suure linnuse keskosas asetseb plats , kuhu 13. sajandi alguses püstitati Tallinna Toomkirik ja lõunapoolsesse külge mäenõlvale Toompea Väike Linnus, linnuse ümer rajati ka Tallinna piiskopi residents, aadlike elumajad, mis aga hilisemate tulekahjude käigus on hävinud. Toompea tänavavõrk koosneb paljudest radiaalselt paiknevatest tänavatest, mis koonduvad kokku keskel asetsevale platsile, millel asub Toomkirik. Seoses ringmüüri ehitamisega rajati 14. sajandil nimetatud tänavakeste välisotstesse sadultornid. Sellist ringmüüriäärset tänavat, nagu see eksisteeris all-linnas, pole Toompeal arvatavasti kunagi olnud.
Riisipere mõis 1821 klassitsism : härrastemaja on suur kahekorruseline madala kelpkatusega kivihoone. Esikülje portikuse võimas astmikfrontoon toetub kuuele sambale. Fassaadi liigendust rõhutavad järsult eenduvate kolmnurkfrontoonidega otsrisaliidid. Rikkalikus stukkdekooris on ajastule iseloomulikud greifid, suured rosetid, korrustevaheline paelspiraaliga vöötkarniis jm. Väga rikkalikud on hoone interjöörid. Mainimist väärib ka hoone keskosas asuv rikkaliku stukkdekooriga kassettlaega kuppelsaal.

Millised ehituslikud ja planeeringulised uuendused tõi Eesti ehituskunsti klassitsism? Näited
Klassitsism Eestis algab 1780. aastatel ja lõpeb 1850. aasta paiku. Arhitektuuris kasutati rohkesti sambaid, kupleid ja kolmnurkseid viile. Ehitati suuri harmoonilisi ansambleid (näit. Peterburis). Eestis esindavad klassitsismi Tartu Ülikooli peahoone , Toompea haldushooned ja hulk mõisaansambleid. Perioodi ca 1770–90ndate aastateni võib Eestis pidada varaklassitsismiks, kus klassitsismi elemente kasutati enamjaolt käsikäes baroksetega. Parioodi ca 1800–30 (osalt ka 1840) võib pidada kõrgklassitsismi ajastuks, mil baroksed vormid olid enamikes osades juba hüljatud. Sellele järgneb nn järelklassitsismi periood, mil valitsenud historitsismis kasutati sageli veel endiselt klassitsismi elemente või (harvemini) ehitati endiselt klassitsismi reeglitest lähtuvalt. Alates 20. sajandi algusest räägitakse nn neo- ehk pseudoklassitsismist. Kõige olulisema jälje jättis varaklassitsism aga mõisaehitusse – mõisaarhitektuur. Eesti klassitsistlik arhitektuur on tõsine, asjalik ja otstarbekas.

Põltsamaa lossi sisevaade (rokokoo)

Viitna kõrts

Saue mõis

Riisipere mõis

Tartu ülikool (Johann Wilhelm Krause ; Ülikooli hoonete kompleks ehitati 1803 -1827)

Tartu ülikooli aula

Nimeta Eesti olulisimad historitsistlikud neoromaani ja neogooti kirikud. Millal valmisid?
Neogootika tulekule Eesti sakraalarhitektuuri sai suundaandvaks keskajal gooti stiilis ehitatud Tallinna Oleviste kiriku põlemine ja taastamise alustamine 1820. a. Tartu Toomkirik, Tallinna Kaarli kirik 1870, Tallinna Jaani kirik, 1884 Aleksandri kirik, Rapla kirik, (1864 Saaremaal Jämaja kirik, 1863 Saaremaal Mustjala kirik), Viljandi Pauluse kirik 1863-66, Tori kirik, 1882-1994 Peetri kirik, Aleksander Nevski katedraal Tallinnas 1900.

Kes rajas Eesti rahvusliku maali? Näited
Johann Köler rajas Eesti rahvusliku maali. 1846 aastal asus ta elama Peterburi, astus Kunstide Akadeemiasse, mille lõpetas 1855.aastal. J.Köler sai lõputöö " Herakles toob Kerberose põrguväravast" eest väikese kuldmedali. Ta maalis oma ema ja isa portreed - hingestatud ja südamlikud taluinimeste kujutised. Siirdus Rooma ja tegeles seal maalimise ja oma tööde esitamisega. Maalis rohkesti Itaalia maastikke ja rahvatüüpe.Akadeemikunimetuse sai Köler Peterburi Kunstide Akadeemialt 1861.a., pärast seda, kui oli Roomas näitusele esitanud Cesese kiriku altarimaali teisendi „Kristus ristil”. Kodumaistel teemadel on tehtud "Kunstniku sünnipaik", eesti neiu kujutis "Ketraja". Ühiskondlikult tähtsad olid 1864.a. maalitud F.R.Kreutzwaldi portree ja feodalismivastane allegooriline kompositsioon „Ärkamine nõidusunest”. Nagu kahjuks sageli ikka suurkujudega juhtub, sai Köleri looming tõeliselt kuulsaks siis, kui kunstnik ise enam elus ei olnud.

Kes rajas Eesti rahvusliku skulptuuri? Näited
August Weizenberg rajas Eesti rahvusliku skulptuuri. Peetakse veel lisaks rajajaks Amandus Adamsoni . Weizenbergi teosed “Koit”, “Hämarik”(mõlemad marmorist), “ Linda ”( marmor ja pronks). Käsitles rahvusromantilist ainest, loonud ka portreid, hauamonumente. Eelistas valget carrara marmorit . Tal tekkis idee püstitada Tartu Toomemäele „Wanemuise“ ja Tallinna Toompeale „Linda“ monument . Kavatsus ei teostunud. Kujuril valmis siiski 1880. a. marmorist „Linda“ Eestimaa Provintsiaalmuuseumile – teos, mida August Weizenbergi poolt eesti rahvuseepose “Kalevipoeg” põhjal loodud müto-loogiliste figuuride hulgas peetakse silma-paistvaks. Pronksist „Linda“ asetati Toompeale endisele Rootsi kantsile alles 1920. Seda kohta hakati kutsuma Lindamäeks. „ Russalka “ ja Peeter I monument jäid tükiks ajaks ainsateks uuteks skulptuurideks Tallinnas. Weizenberg on raiunud marmorisse F. R. Kreutzwaldi, F. J. Wiedemanni, K. E. v. Baeri , J. V. Jannseni, Lydia Koidula, J. Hurda , A. Haava portreed.

Nimeta paar ekspressiivseimat Eesti kunstnikku ja paar nende tööd.
Meie avangardse kunsti liider Ado Vabbe loob juba 1914. aastal eesti kunsti esimesed abstraktsed tööd "Parafraasid". Vabbe teosed: “Sinisele purjele”, “ Kohvikus ”. (A. Starkopfi skulptuurides on ekspressiivset figuurikäsitlust.) Konrad Mägi maastikes jõulist värvimängu. Mägi teosed: "Pühajärv", "Otepää maastik ", " Kolgata ”.

Kuidas kutsutakse Eestis kohalikku juugendi erivormi? Mõned näited
Juugend – noorus. Ammende villa, Tallinna Draamateatri hoone, Estonia teater Tallinnas, Konrad Mägi: “Norra maastik, Merikapsad, Tee Tartust Viljandisse”

Millised vormiuuendused tulid Eesti 1920ndate aastate maalikunsti? Näited

Vastus: Uusasjalikkus, kubism, järelimpressionism

Kunst iseseisvas Eestis 1919 – 1940

Eesti kunsti üldisemas arengus kahe maailmasõja vahelisel ajal võib küllalt selgesti eristada kaht etappi: 1920.aastad ja 1930.aastad. Nagu mujal Euroopas, nii näeme ka Eestis, et 1920.a. levib avangardistlik kunst peamiselt laiuti. 1930.a. iseloomustab avangardi suhteline taandumine või taltumine ning kompromiss loodust jäljendava kunstiga.
1920.aastate algupoolel pärinesid eesti kunsti peamised eeskujud Saksamaalt. Saksa ekspressionismiga olid seotud mitmed eesti kunstnikud . Vanematele kunstnikele – Triigile ja Mägile – oli lähedasem sõjaeelne, romantilisem ja värviküllasem ekspressionism. Tüüpiline 1920.aastate ekspressionistlik maalikunstnik oli Peet Aren (1889 – 1970).
Nooremad pallaslased olid 1920.aastate alguses huvitatud, kujunenud kahest suunast , üks väljendas ebamäärast, romantilist tundlemist ning püüdis kajastada objektiivset tegelikkust . Täpselt, kuivalt , tihti naturalistlikult kujutati esemete üksikasju. Teiselt , uusasjalikkuses eristatakse nn. veristlikku suunda, mis tahtis olla ühiskonna vastuolude paljastaja ja uusklassitsistlikku suunda, mis rõhutas esemete plastilist vormi ebatavalise, teravdatud, nn. maagilise valguskäsitlusega. Mõlemat suunda ühendas oma loomingus Otto Six.
Kokkuvõttes võib öelda, et 1930.a. domineeris Eestis kunst , mis rahulikult , aga meelelise tundlikkusega kujutas lihtsaid, igapäevaseid motiive .
Eesti 1930.aastate maalikunstis oli koloriit tähtsam kui joonitus, plastiline modelleering või hele – tumeduse kasutamine. Sellel ajavahemikul sündis väga palju uusi ja andekaid kunstnikke.

Kuidas muutus E. Viiralti looming 1920ndatel ja 1930ndatel. Näited
1943 oli ta muutunud realistlikumaks, murelikumaks. Näib, nagu oleks Pariisis 1920. aastatel toimunud Wiiralti arengus tõus ülespoole, mille tipuks sai 1930. aastate alguses võimas kolmik – “Põrgu” (1930-1932, ofort, vasegravüür), “ Kabaree ” ( 1931 , ofort, vasegravüür), “Jutlustaja” (1932, lito ). Neid töid võiks lugeda nii sisult kui vormilt Wiiralti loomingu esimese perioodi kokkuvõtteks. 1933. aastal toimus Wiiralti loomingus pööre realismi suunas. Esiplaanile tõusid maalilisemad tehnikad – pehmelakk, kuivnõel ja akvatinta. Wiiralt loobus suurlinnatemaatikast ning hakkas kujutama lapsi, maastikke, eksootilisi loomi, süvenes portreesse. (“Neegripead” 1933, kuivnõel, “ Claude ” 1936, puugravüür, “ Lamav tiiger ”

Kuidas nimetatakse Eesti moodsust ülistanud arhitektuuri ja mis sellest sai? Näited
1930. aastatel saabus meile funktsionalism ehk moodne arhitektuur. Funktsionalism – Alvar Aalto . Eesti funktsionalism on kuidagi maalähedasem, väiksema mastaabiga, loodus- ja keskkonnalembe sem oma ida ja lääne suguvendadest.
Järsku ilmus ligi kümmekond broshüüri, mis õpetasid looma kaasaegset kodu. Eks needki nõuanded olid lihtsustatud ja päris oma kodukujunduse ajakiri jäi 1930. aastatel sündimata. Kõiki moodsa kodu võtteid suudeti rakendada vaid mõnekümne uhkema villa juures. Aga kui vaadata näiteks Nõmmel hoonestust, siis selgub , et funktsionalismi kavandasid oma püüdlikul, ent abitul moel ka insenerid ja tehnikud.
Eestlastel polnud oma uhket minevikuarhitektuuri, mis oleks loonud eesti maja tüübi, kus on harjutud elama ja millest poleks tahetud loobuda ka moodsa arhitektuuri saabudes. Eestlased on ühed vähesed, kes võtsid moodsa arhitektuuri omaks küll mugandatult, kuid üsna ruttu.
Mis sellest sai? Nõukogude aeg tõi eestlase koju ühtlustumise. Mida aeg edasi, seda enam inimesi elas samasuguse ruumilahendusega väikeses korteris , mida sisustasid samasugused mööblitükid.
Rahvusromantilise suuna viljelejana püstitas ta ühena esimestest küsimuse eesti arhitektuuri rahvuslikkusest. Karl Burmani(vanem) projekteeritud Kalevi seltsimaja Pirital, mis ilmekalt sünteesis moodsust ja rahvuslikkust, on jäänud Eesti arhitektuuri sümbolehitiseks.

Mis sai Eesti kunstist 1940ndatel ja 1950ndate algul? Kuidas seda ametlikku joont nimetatakse? Mida ametlikult ülistati, milline oli vormikeel ? Tornid! Näited (Stalinism)
Esimene Nõukogude okupatsiooni aasta põhjustas eesti kunstis väiksemaid muutusi kui Eesti ühiskonnas. Uue valitsuse eesmärk oli kunstnikke näiliselt olukorraga lepitada ning seeläbi rahvastki rahustada. Riigi rahaga telliti võimudele meelepärase temaatikaga kunsti ja igasuguste miitingute-rongkäikude kujundusi, samas jagati raha poliitiliselt neutraalsetele kunstnikele. Suur osa kunstnikke jätkas sama kunsti viljelemist, millega tegeldi enne okupatsiooni, kuid teemades sagenes töötavate inimeste kujutamine. Osa kunstnikke püüdsid aktiivselt uusi võime teenida.
Sõja puhkemine lõhestas eesti rahva. Küüditamiste ja mobilisatsiooni käigus sattus Venemaale mitmeid kunstnikke. Hukkuti, vaeveldi tööpataljonides, langeti Punaarmees. Osa kunstnike elu kujunes siiski mõnusaks, sest neid kasutati propagandas. 1943. aastal asutati Jaroslavlis Eesti Nõukogude Kunstnike Liit, korraldati saksavastane propagandaüritus, kunstinäitus „600 aastat Jüriöö ülestõusust“. Saksamaa ei pidanud okupeeritud riigi kunstnike ümberkasvatamist oluliseks, seega töötati edasi 30. aastate stiilis.
Kui Punaarmee 1944. aastal Eestisse tungis, pagesid mitmed kunstnikud läände, kuid nende asemel saabusid kunstielu korraldajad Jaroslavlist. Alguses lubati kõigil oma kunstisuunda arendada, kuid 1950. aastaks allutati kultuurielu täielikult stalinismi reeglitele. Kunsti ideoloogiale mittevastamise korral ähvardas kunstnikke terror . Mitmeid kunstnikke ja suur rühm üliõpilasi vangistati või küüditati. Kunstnike Liidus toimus „ suurpuhastus “ ning professionaalide asemele tulid truualamlikud ja enamasti andetud karjeristid.
Arhitektuuris keelati funktsionalism ja vihjed sellele, nõuti samasugust arhitektuuri nagu Venemaal. See toetus 19. sajandi klassitsismile ja eklektikale, kaunistusena mõnikord ka baroki elemendid.

Milliseks vormus Eesti maal ja skulptuur 1960ndatel ja 1970ndatel? Milliseid vorme viljeldi? 1960ndatel kasutati üht iseäralikku stiilikeelt – mis on selle nimi? Näited Ametliku kunstiga pahuksis oleks – kes?
Maal – 160.aastate vältel areneti üha suurema maalilise vabaduse, sh abstraktsinismi suunas. Leppo Mikko kubismist mõjutava üldistava vormi ja kindla konstruktsiooniga maastikupildid ja natüürmordid eemaldusid samuti sotsrealismi dogmadest. Skulptuur - Skulpuuris olid muutused aeglasemad(sõltus see ametlikest tellijatest). Oli siiski tunda julget üldistust ja uut vabamat vormiskäsitlust. Skulptorid: Endel Taniloo – tema hilisemates teostes on valdav stiliseeriv dekoratiivne vormikäsitlus. Teosed sellest ajast: “suur lamav akt”, “punane lamav akt”. Edgar Viies – aastatel 60-70 uuendas ta tuntavalt Eesti skulpuuri kujunduskeelt, tuues amaaegsesse alalhoidliku skulpuuriellu abstraktsed motiivid ja uued materjalid, alumiinimu ja keevitatud raua.
1960. aastate keskel kujunenud rühmituse ANK-64 tegevust võib pidada järgmiseks oluliseks sammuks, milles osalejad kujundasid kõik omapärast käekirja ja loobuti nõukogulikust temaatikast. Neile sai tüüpiliseks isiklike subjektiivsete, fantastiliste maailmade loomine ja esteetiline nõudlikkus.
Stalinistlik stiil asendus labastatud funktsionalismiga, millega kaasnesid ühetaolised kastmajad. 1970ndaks aastate alguseks oli Eesti kunst tundmatuseni muutunud. See oli väga pluralistlik .
LISAKS:
Eesti kunst
Tähtis osa Eesti kunstis 20. sajandil oli ANTS LAIKMAA -l. Põhilise kunstilise ettevalmistuse sai ta Düsseldorfi akadeemias. Laikmaa loomingus esineb vaheldumisi portree ja maalikunst . Ants Laikmaa tööd kõnelevad kunstnikuoskus est maksimaalselt kasutada pastellvärvide väljenduslikke võimalusi.
KONRAD MÄGI
Sündis kaunis Hellenurmes. Nagu mitmed selle põlvkonna kunstnikud nii jäi ka tema süsteemikindla koolituseta. Seda asendasid lühiajalised õpingud ja matkad Soome, Pariisi ja Norrasse. Nii järgnevad Soome, Pariisi ja Norra perioodi töödele tööd Saaremaal, Võrumaal, Pühajärvel ja Otepääl. Itaalias ja jälle kodumaal Saadjärvel.
JAAN KOORT
Eesti skulptor . Koort pärines Tartumaalt. Erialaseid õpinguid alustas 1902 . aastal Stirglitzi kunstikoolis Peterburis. 1905-1915 elas poliitilise pagulasena Pariisis. Sajandi esimesel kümnendil esines ta põhiliselt maaliga. Pariisis tutvus Jaan Koort skulptuuriga, mis olevat mõjutanud kunstnikku. Ühte Jaan Koorti suurepärast tööd on meil võimalik näha igapäev Tallinnas. See on kitse skulptuur, mis asub Toompea jalamil, kui me liigume vanalinnast Balti jaama suunas. Kits sai valmis 1930.
LAIKMAA ANTS
Eesti kunst 19. Sajandi teisel poolel. Graafika tehakse pehmele metallile joonis.
Eesti rahvusliku kunsti sünd 19. Sajandi II poolel, ning on sootud Johann Köleri ja August Weizenbergi töö ja tegevusega. Nende järel lülitusid peatselt Eesti kunsti maalija Karl Ludvik, skulptor Maibach ja Amandus Adamson. Kunstilise hariduse said nad Venemaal ja Lääne- Euroopa õppeasutustes. 19. Sajandi II pool oli teatavasti Eesti kodanliku rahvuse kujundamise ja rahvusliku haritlaskonna tekkimise ja rahvuse iseteadliku kasvu aeg. Tolle aja teadlikumat osa rahvast iseloomustas soov korraldada oma rahva elu ise. Võidelda oma kultuurielu ja kultuuri rajamise ja arendamise eest. Kohapealsed õppimisvõimalu sed puudusid ja üldise vaesuse tõttu jõudsid kunsti õppimiseni ainult üksikud. 1919 avati Tartus Pallace kunstikool.
JOHANN KÖLER
Maalikunstnik Johann Köler sündis Viljandimaal, põllumehe pojana . Ta õppis Peterburi Kunstiakadeemi as (1848- 1855). Hiljem täiendas ennast välismaal, eeskätt Itaalias ja Prantsus...
Lisaks. UUSASJALIKKUS – tähtis on vaate ehitamisviis. Ado Vabbe – kubistlik.

.DOCX Laadi alla originaalfail 15 lk · .docx · 94 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-02-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti

94 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

drinyx Õppematerjali autor

Eesti kunstiajaloo kordamisküsimused

eesti kunst hermnen rode bernt notke leekestiilis linnavapp mustpeade vennaskonna hoone põhja-euroopa barokkpärl palmse mõis kadrioru loss põltsamaa loss toompea loss riisipere mõis johann köler august weizenberg

Sarnased õppematerjalid

docx

Gooti kunst Eestis

Gooti kunst Eestis Eestis juurdus gooti arhitektuur mõned aastakümned pärast siinsete alade allutamist ristiusule ehk ca 1250-80ndatel aastatel. 13. sajandi lõpul oli gooti arhitektuuritehnika siinmail romaani stiili lõplikult võitnud ja oli kasutusel kuni 1520-40ndate aastateni, mil ta tasapisi hakkas taganema renessansi ees. Praktiliselt kõik Eesti keskaegsed kirikud, linnused jm. ehitised on ehitatud gooti stiilis teravkaarmotiivi kasutades. Eestis on gooti sakraalarhitektuur tunduvalt lihtsam ja rangem Lääne -Euroopa omast. Näiteks puuduvad meie kirikutel transept, kooriümbriskäiguga kabelitepärg ja tugikaared. Tagasihoidlikud on ka dekoratiivsed kaunistused. Peamiselt järgiti ehituses Saksa ja Skandinaavia eeskujusid. Kui Lääne- ja Kesk-Eestis kasutati ehitamiseks paekivi, siis Lõuna-

Ajalugu

docx

Vanalinna arhitektuur

mantelkorstnate lähedalt asetsenud majade köökidesse. Niisama hästi võis silmata vaenlase tegevust tema ,,köögis", s.t lähtepositsioonidel. Esimene korrus oli ehitatud laoks. Alguses paiknes ka torni sissepääs esimesel korrusel. Torni ülemised korrused olid ehitatud kaitsekorrusteks. 1760. aastal kasutati sõjalise tähtsuse kaotanud torni laona, elamuna, arhiivihoidlana. XX sajandi algul olevat siin treeninud esimesed eesti raskejõustiklased. Uued valdajad muutsid torni ilmet, osa laskeavasid muudeti akendeks, ehitati vaheseinu, seinakappe jne. Nende torni ilmet rikkuvate ümberehituste kõrvaldamiseks tehti 1958. aastal osalisi remontrekonstrueerimistöid. 1968. aastal avati seal Tallinna linnamuusem. Praegu ehitatakse torni uutele abiruumidele juurdeehitisi ja torn ühendatakse tulevikus Ingeri ja Rootsi bastioni kasematikäikudega. Neitsitorn

Arhitektuur

doc

Gooti

kirikuga. Üheks suureks mõjutajaks peetakse ka ristisõdu 11.- 13. sajandil, mille tulemusena tunduvalt avardus eurooplaste maailmapilt. Gooti ajastu jagatakse tavaliselt kolme perioodi 1. varagootika - 12. sajandi II pool 2. kõrggootika - 13. ja 14. sajand 3. hilisgootika - 15. sajand ja 16. sajand Kõige varem- juba 15. sajandil loobuti gootikast Itaalias. Esimese suure kunstistiilina jõudis gootika ka Eesti aladele ning on pärandanud meile hulgaliselt kirikuid, kindlusi ja muid mälestisi. Arhitektuur Keskaja ehituskunstis oli kõige tähtsamaks tööks kirikute püstitamine, kusjuures raskusi valmistas tollal just kirikute katmine tugeva ja tulekindla laega. Romaaniaegsed silinder- ja ristvõlvid nõudsid oma raskuse tõttu liiga massiivseid ja umbseid välismüüre nendesse ei saanud teha suuri aknaid ja kirik jäi nii alati hämaraks

Kunstiajalugu

docx

Eesti kunst

Eesti kunst 1. Esiaja kunst Kestab Eestis 9. at eKr. - 13. Saj pKr. MESOLIITIKUM Pulli asula Pärnumaal, leitud odaotsi, ahinguid. Leitud vähe, kuna elati vähe aega. Kunda Lammasmäe, leitud kalapüügiahinguid,õngekonksususid (tegeleti kalapüügiga), puhukirveid. Elatud kauem kui Pulli asulas. Kunda kultuuri esemed kivist, luust. Mesoliitilist kultuuri Kunda kultuuriks. NEOLIITIKUM Soome- ugrilaste saabumist rannikule seostatud Narva keraamikaga. Lihtsad, kaunistusteta savinõud. Suuremad kaunistused 4. at. keskpaigas

Kunstiajalugu

docx

Tallinna vanalinn

Tänu võimsatele kaitseehitistele pole Tallinna vanalinnas olulisi sõjapurustusi ning et hooned ehitati valdavalt kivist, on linna säästnud ka tulekahjud. Niguliste kirik Tallinna Niguliste kirik on hilisgooti sakraalarhitektuuri stiilis kirik Tallinnas. Kirik on pühitsetud kaupmeeste ja meresõitjate pühakule Nikolausele. Alates 1984. aastast tegutseb Niguliste kirik muuseum-kontserdisaalina Niguliste muuseum, kus eksponeeritakse Eesti Kunstimuuseumi vana kunsti kollektsiooni ning korraldatakse korrapäraselt orelikontserte. Arhitektuur ja ehitamine Kirik rajati algkujul 1230. aastal Ojamaalt saabunud saksa kaupmeeste asula keskusena. Siis ei olnud Tallinn veel täelikult kaitsepiirdega ümbritsetud ning Niguliste oma raskete riivpalkidega suletavate sissepääsude, laskeavade ja pelgupaikadega oli ühtlasi kaitsekirikuks. 14. sajandil pärast linnamüüri valmimist muutus Niguliste tavaliseks kogudusekirikuks

Ajalugu

doc

Eesti keskaegne kunst ja arhitektuur

Tihti ümbritseb siin siseõue ristikäik nagu kloostris. Näited: Talinna linnusesse hakati 1347. Aastal konvendihoonet ehitama, kasutades selleks osalt vana kastelli müüre. Eeslinnuse nurkadesse püstitati tornid, millest kuulsaim on edelasse püstitatud Pikk Hermann, mis on ka osaliselt säilinud tänaseni. 1684 suur Toompea tulekahju hävitas ülalinna kaasaegsed hooned. Võimas ordulinnus oli Viljandis. Hakati ehitama 1224. Aastal ja 14. Sajandi alguseks oli valmis Eesti ala esimene ja suurim konvendihoone. Pealinnust kaitsesid eeslinnused, mille müürid järgisid mäeharja. Lõuna suunas oli mägi väga järsk ja sealt poolt ründamine oli praktiliselt võimatu. Lõplikult hävis Põhjasõjas ja konvendihoonest on püsti vaid läänesein. Siiski on linnuse põhiplaan veel looduses jälgitav. Ainsana on oma põhilised keskaegsed vormid säilitanud konvendihoone Kuressaares ja pärast restaureerimist on see täiuslik näide keskaegsest kindlusearhitektuurist

Kunstiajalugu

docx

Gooti kunst Eestis

Gooti kunst Eestis (konspekt) Eestisse tõid gooti kunsti (kõrgkultuuri) 13. sajandil Saksa vallutajad, gooti kunsti aeg lõppes 1525. aastal reformatsiooniga. Üks Eesti tähtsamaid gooti stiilis kirikuid on Tartu Jaani kirik. Selle ehitamist alustati 13. sajandi lõpus ning kirik valmis 14. sajandi alguses. Jaani kiriku eeskujuks on Lübecki Maarja kirik ning ka selle arhitekt on pärit Lübeckist. Seal on säilinud üle 1000 katoliiklikke pühakuid kujutava terrakotakuju (algselt oli neid 2000), mis on valmistatud 14.-15. sajandil. Neid ei pekstud pildirüüste käigus katki, vaid kaeti paksu krohvikihiga.

Kunstiajalugu

doc

Gooti kunst

Pühakojas asub Lübeci meistri Bernt Notke 1483. aastal loodud peaaltar ning Tallinna vanim puidust kantsel. See kirik on ka ainus linnakirik, kus on terviklikult säilinud kiriku väärid. (rõdurinnatised) Vääridelt võib leida maailtud piiblitseene alates Aadamast paradiisis ja pattulangemisest kuni Kristuse kannatuslooni jaapostlite tegudeni. Toompea linnus Toompea linnus ehk Väike linnus on Tallinnas Toompeal, Balti klindi klindisaarel asuv ehitisekompleks, kus tänapäeval asub Eesti Vabariigi parlament. Rajatud 13.sajandil. Linnust kasutati ainult ohu korral, kuna alaliseks elamiseks seale paene maa ei sobinud. Ehitis oli arvatavasti puit-, muld- ja kuivmüüritisega kivilinnus. Tõsise ehitamisega tegi algust Mõõgavendade Ordu aastatel 12271237. Pärast 1238. aastat hakkasid linnust edasi ehitama taanlased. Jüriöö ülestõusu järel müüsid taanlased oma valdused ära ja Toompea läks Liivi ordu valdusesse. 1370. aastatel ehitati linnusele

Kunstiajalugu

Rohkem sarnaseid