Mis veebilehti külastad? Anna Teada Sulge
Facebook Like
Küsitlus


Romaani stiilist Flandria kunstini (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
Romaani stiili arhitektuuri süsteem ja ehitusmälestised
11. saj. kiviehitiste rajamine, võeti üle rooma ehitustehnika võtteid (ümarkaar, silindervõlv)
Kirikud peamiselt basiilika stiilis:

Ka teised tüübid:
  • ühelööviline
  • kodakirik
    • 3-lööviline
    • Aknad kesklöövi ülaosas puudusid
    • Portaal nii idapoolses osas kui ka pikiküljel
    • Lööve eraldasid ümarkaarelised arkaadid
    • Arkaadid toetusid piilaritele
    • Arkaadide ülaosas empoorid
    • Empooride puudumisel trifoorium, käigu puudumisel pseudotrifoorium
    • Laed esialgu puust, madalad ja lamedad
    • Hiljem ristvõlv ja silindervõlv
    • Löövid jagunesid võlvikuteks ehk traveedeks, igas 1 ristvõlv
    • Transepti ja pikihoone ristumiskohal võiduvärav ehk triumfikaar

Saksamaal Hildesheimi kirik
  • Koor nii idas kui läänes

Saint – Sernin Toulouse ´is
  • 5-lööviline pikihoone
  • 3-lööviline transept
  • 5 kabelit, kabelitepärg
  • Kooriümbriskäik
  • Silindervõlvid
  • Nelitistorn

Poitiers ´i kirikud Lääne-Prantsusmaal
  • Väikese kuplite reaga või skulptuuri kujundusega
  • Nt. Notre-Dame-la- Grande kirik

Ida-Prantsusmaa mungaordukloostrid
  • Citeaux
  • Cluny
  • 5-lööviline
  • 3-lööviline eelkirik
  • Lisakabelid
  • Lammutati SPR ajal
  • Eeskujuks Saksamaa Reini jõe äärsetele kirikutele, nt Maria Laachi kloosterkirik, Wormsi, Mainzi ja Speyeri kirikutele

Põhja-Prantsusmaa ja Inglismaa
  • 2 läänefassaaditorniga, nelitisega
  • Ladina rist
  • Nt Durhami katedraal Inglismaal, siit algus ka ristroidvõlvil

Itaalia

Põhja-Euroopa
  • Lundi kirik Rootsis
  • Viborgi ja Ribe kirik Taanis
  • Norras puust kirik Borgundi

Profaanarhitektuur :
  • Linnused
  • Eelduseks võimsad kaitsetornid ja –müürid
  • Veekogude ja nõlvade lähedus
  • Suuris Süürias Crac des Chevalier
  • Donjon ehk Bergfried

London Tower 11 saj lõpp, Windsor
Visby kaitsemüürid 12 saj






Romaani kujutav ja tarbekunst
Ottode kunst : Püha Keisririik
Gero rist:
  • Puuskultuur ristilöödud Kristusest
  • Krutsifits ümarskulptuur

Hildesheimi toomkiriku pronksuksed
  • Kujutavad stseene Piiblist
  • Haarav jutustus, nt Paradiisist väljaajamine, Aadam ja Eeva

Valitsevad reljeefid uste juures palestikul, tümpanonil, nt Apostlite teod, ka tervel fassaadil nt Notre-Dame-la-Grande, kujutati Viimset kohtupäeva
Ornamentika kasutus, seinamaalid erksavärvilised piiblistseenidega, vähe säilinud.
Miniatuurmaalid
  • Matkiti Bütsansti
  • Pariisi koolkond juhtiv selles

Saint-Severe´i apokalüpsis
  • Palveränduritele

Bayeux vaip

Kullasepakunst
  • Relikviaaride valmistamine
  • Nt Keiser Friedrich Barbarossa büsti kujuline relikviaar







Gooti stiili arhitektuuri süsteem ja ehitustüübid
1144 Saint- Denis ´ klooster
  • Abt Sugar tahtis muuta kloostrit valgusküllasemaks
  • Sellepärast teravkaare ja roidvõlvi kasutuselevõtt

  • Traveede raskus vajus ülalt alla
  • Travee kohal ristuvaid võlve nimetatigi roieteks
  • Roiete vahel võlvisiilud, need õhukesed seega vähenes surve
  • Surve hoopis võlvi 4 nurgas , millelt edasi piilaritele (vertikaalne surve)
  • Külgsurve läks tugikaartele, mis toetusid tugipiitadele

  • Pariisi jumalaema katedraal
  • Chartrese´ katedraal
  • Reims ja Amiensi

Kesklöövi kõrgus kasvas
Katedraali põhiplaan:
  • Pikihoone – ladina rist, 3-5-lööviline, basikaalne
  • Transept – mitmelööviline
  • Kesklöövi osatähtsus suurenes, külglöövid madalad ja kitsad, need jätkusid teiselpool transepti kooris moodustades kooriümbriskäigu
  • Välisehitistest kabelid, kabelitepärg, pärja keskmes oli suurem kabel, kiriku pikiteljel, Maarja kabel

Kirikute välisilme:
  • Tugikaarte ja tugipiitade raskust varjasid tornikud ehk fiaalid ja raiddetailid (ristlillikud, krabid jne)
  • Tavaliselt 2 suurt torni, 1 läänefassaadil ja teine nelitise kohal (haritorn)
  • Peafassaadil ka 3 teravkaarset portaali, nende kohal ehisviilud ( vimpergid ), perspektiivportaal (järjest kahanevad portaalid ), keskmise kohal roosiaken ja üleval pool skulptuurid (nn Kuningate galerii)

Hilisgootika ajal rohkem kaunistusi
  • Võlvidel kõrvalroided ( võrkvõlv ja tähtvõlv ja lehvikvõlv)
  • Kaared ja võlvid muutuvad hästi teravaks (lantsettkaar)
  • Aga esineb ka lamedaid( korvkaar, roodkaar)
  • Nt Roueni linnas Normandias

Siiski linnuste ja linnade ehitamine
  • Nt Pierrefords´i linnus, Carcasonne´i linnamüür, Avignoni loss, Mont Saint- Micheli klooster



Gooti stiili kujutav ja tarbekunst
Uuendused:
  • lubatakse teha ümarskulptuure (valitseb siiski reljeef)
  • taas ilmub tahvelmaal

Gooti stiili algus jälgitav Chartrese katedraali läänefassaadil – portaalide palestiku figuurid
Skulptuur jaotakse:
    • Musta surma eelne e kõrggootika, parim näide Reimis ja Amiensi katedraali

figuurid – rahulikkus
    • Musta surma järgne ehk hilisgootika nt Pieta – piinatus

Lisaks veel :
Ratsanikufiguur Bambergi katedraalis
Naumbergi katedraalis krahvipaar Ekkehard ja Uta
Hermann ja Rode Naumbergi toomkiriku läänekoor
Saksmaal
  • Peateema Kristus ristil ja Maarja Kristuse surnukehaga
  • Ka Neitsi-Maarja Jeesus lapsega
  • Nt Maarja kuju Magdeburgi toomkirikus

Maalikunst -vitraažikunst
  • Aknad suured
  • Kujutati inimfiguure
  • Kandsid edasi mingit lugu
  • Nt Chartrese katedraal, saint-Chapelle kabel

Itaalias seinamaal ja tahvelmaal
  • Giotto di Bondone – Firenze koolkond, freskod San Fransesco kirikus
  • Simone Martini – Siena koolkond, kasutas temperavärve munakollasega
  • Duccio – Siena koolkonna rajaja, ratsaportree

Miniatuurmaalikunst
  • Vennad Limbourgid
  • Pildid barry hertsogi käsikirjalises palveraamatus





Gooti kujutav kunst Eestis
Vanimad skulptuuri ja maalikunstiteosed romaanipärased:
  • Valjala kiriku lääneportaali kaunistav raidkivist ornamentika
  • Haapsalu ja Ambla kiriku taimornamentika
  • Valjala ja Kaarma kiriku maalingute fragmendid

13 saj gooti stiil
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile

Vasakule Paremale
Romaani stiilist Flandria kunstini #1 Romaani stiilist Flandria kunstini #2 Romaani stiilist Flandria kunstini #3 Romaani stiilist Flandria kunstini #4 Romaani stiilist Flandria kunstini #5 Romaani stiilist Flandria kunstini #6 Romaani stiilist Flandria kunstini #7 Romaani stiilist Flandria kunstini #8 Romaani stiilist Flandria kunstini #9 Romaani stiilist Flandria kunstini #10 Romaani stiilist Flandria kunstini #11 Romaani stiilist Flandria kunstini #12 Romaani stiilist Flandria kunstini #13 Romaani stiilist Flandria kunstini #14 Romaani stiilist Flandria kunstini #15 Romaani stiilist Flandria kunstini #16 Romaani stiilist Flandria kunstini #17 Romaani stiilist Flandria kunstini #18 Romaani stiilist Flandria kunstini #19 Romaani stiilist Flandria kunstini #20 Romaani stiilist Flandria kunstini #21 Romaani stiilist Flandria kunstini #22 Romaani stiilist Flandria kunstini #23
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 23 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-02-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 17 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor veiko.strauss Õppematerjali autor

Lisainfo

konspekt

Märksõnad

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

32
doc
Kordamine kunstiajaloo eksamiks
39
doc
Kunstiajalugu 13-18 sajand
35
docx
Egiptusest Futurismini
41
docx
KUNSTIAJALOO KOOLIEKSAMI KONSPEKT
20
docx
10-klass kunstikultuuri ajalugu
16
doc
Üldkunstiajalugu - I ÕA - II semester
20
docx
Kunstiajalugu-kogu 10 klassi materjal
41
doc
Kunsti ajaloo lühi kokkuvõtte





Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
või
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun