Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Romaani stiilist Flandria kunstini (0)

1 Hindamata
Punktid
Vasakule Paremale
Romaani stiilist Flandria kunstini #1 Romaani stiilist Flandria kunstini #2 Romaani stiilist Flandria kunstini #3 Romaani stiilist Flandria kunstini #4 Romaani stiilist Flandria kunstini #5 Romaani stiilist Flandria kunstini #6 Romaani stiilist Flandria kunstini #7 Romaani stiilist Flandria kunstini #8 Romaani stiilist Flandria kunstini #9 Romaani stiilist Flandria kunstini #10 Romaani stiilist Flandria kunstini #11 Romaani stiilist Flandria kunstini #12 Romaani stiilist Flandria kunstini #13 Romaani stiilist Flandria kunstini #14 Romaani stiilist Flandria kunstini #15 Romaani stiilist Flandria kunstini #16 Romaani stiilist Flandria kunstini #17 Romaani stiilist Flandria kunstini #18 Romaani stiilist Flandria kunstini #19 Romaani stiilist Flandria kunstini #20 Romaani stiilist Flandria kunstini #21 Romaani stiilist Flandria kunstini #22 Romaani stiilist Flandria kunstini #23
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 23 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-02-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 22 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor veiko.strauss Õppematerjali autor
konspekt

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
7
doc

Renessanss

Fresko Trinita Santa Maria Novella kirikus, kasutas kolmnurkkompositsiooni UCELLO (1397-1475) kuulus kunstnike-problemaatikute hulka, kes puhtteaduslikult püüdsid lahendada perspektiivi ja valguse-varju küsimust. On maalinud peamiselt lahingustseene. ,,San Romano lahing". Kõrgerenessanss võtab omaks vararenessansi jooned ja arendavad neid edasi. Ideaaliks sai idealiseeritud tõde. LEONARDO DA VINCI (1452-1519). Tema kunst oli üldistav ja suurejooneline.Oli ka skulptor ja arhitekt, kui töödest pole midagi teada. Maale on vähe alles ja need on halvasti säilinud. Milanos lõi ,,Madonna kaljukoopas" ja 1495-1497 lõi Santa Maria della Grazie kloostri kiriku söögiruumi seinale teose ,,Püha õhusöömaaeg". Maalis ,,Mona Lisa" e. ,,Gioconda". Oletuste kohaselt on seal kujutatud kas aadliku del Gioconda naist või iseennast naisena. On võimalik ka, et ,,Mona Lisa" asub Ermitaazis.

Kunstiajalugu
thumbnail
5
doc

Gooti kunst

- Hakati eralinnuseid lammutama - Kastell-linnused -südameks konvendihoone - müüre võis olla mitu - rohkem linnuseid Ida- Euroopas - Saksaordu ehitanud palju nt Marienbourg (koosnes suurest 3tiivalisest ja väiksest 4tiivalisest kindlusest). Ordu juhi elamu - Läti ordu juht(P-Läti) Cesis e. Võnnu- restaureeritud. - Balkanil rohkem kastell-kindlusi (Türklaste pealetungi tõttu) nt. Brani kindlus. III Gooti kujutav kunst (maal&skulptuur) - valitsevaks skulptuur, tähtsust kogus ka maal Lääne-Euroopa 13.saj. - seinamaali tase paraneb - vitraazkunsti ja miniatuurmaalide õitseaeg Skulptuur - uueks nähtuseks ümarskulptuur, seotud ehitiste seintega - Chartes'i läänefassaadil skulpt. Vähem seotud seinaga, õnnis ilme, realistlik ja isikupärane käsitlus - Reimsi ja Ameinsi katedral- rõivad ei mõju tühjana, katavad kogu keha, - Gooti poos- S tähte meenutav

Kunstiajalugu
thumbnail
4
doc

Renesanss

Orgazi haudapanek, Püha Martinus ja kerjus, Püha Maurizius ja Teeba leegion; Itaalia kunstnikest: Parmigianino ­ Madonna piltidel isel. pikk kaarjas kael, Pikakaelaline Madonna; Tintoretto ­ Püha Õhtusöömaaeg, Pacchos ja Ariadne Madalmaad: erines väga It. kunstist; ei toetunud antiigile, kapitalistlike suhete arenemine, isel. suurem fragmaatilisus; 17.saj. kalvinistlikud ideed, kunst peamiselt linnakodanike teenistuses; kunst rohkem olmeline; religioossete piltide kõrval portreed ja olmelised stseenid, ka loodus; õlivärvid (värvide segamine); tähtis hingeelu; vennad van Eyckid(Jan ja Hubert) ­ Jan: kuulsaim töö Genti altar(tiib altar, mille tellis kaupmees van Vydt) ­ väliskülje alumises osas van Vydti ja ta naise kujutamine, nende vahel ristija ja evangelist Johannes; keskne stseen ,,Talle kummardamine", taga märtrid, ees müstilised sümbolid; paremal apostlid, vasakul Kristuse

Kunstiajalugu
thumbnail
6
docx

KESKAEG

idapoolsem) oli pühendatud Maarjale.  Kirikud olid suhteliselt madalad (tehnika polnud eriti arenenud) ja väga paksude seintega (et kaitset pakkuda)  Kodakirik- erineb basiilikast, sest tal pole aknaid.  Ümarkaar- kõige olulisem tunnus.  Võlvid- nii silinder kui ka ristvõlv on väga rasked. Võlvide kandmiseks ehitati seinad ja piilarid hästi paksuks.  Seetõttu on aknad väiksed, kitsad löövid hämarad ja sünged  Romaani kiriku ilme iseärasused sobisid ja olid väga hästi kooskõlas Basiilika, ümarkaar, silindervõlv ja ristvõlv- tunnused. Madalad kirikud, sest ehitustehnika ei olnud veel nii arenenud, et kõrgeid kirikuid ehitada. SAKSAMAA Kõige varasemad romaani stiilis kirikuid. Ottode ajast palju kirikuid. Hildesheimi toomkirik- idas ja läänes kooriruumid. Põhiliselt ehitatud maakivist ja tellistest. PRANTSUSMAA 11.saj keskpaigast romaani stiili suur levik. Piirkonniti Prantsusmaal erinevad kirikud.

Kunsti ajalugu
thumbnail
10
doc

ITAALIA SKULPTUUR 15. SAJANDIL

kujutatud by giotto? Firene Toomkirik- üle 80 m. komplaniil(kupli moodi, kuid kupleid ei tuntud veel sellel ajal) projekteeris selle kompaniili GIOTTO. Tõsi on see, et see on hiljem lõpetatud kuplina Milano katedraal(toomkirik)-40 000 inim., 15. saj. Lõuna-Euroopa rikkaim linn, . Seal arvukalt fiaale(saledad tornikesed)- üle 140, üle 10 m...viielööviline basikaalne ehitis hilisgootika ajal. Veneetsia Doodžide palee- kuningate residents. välis ornamentika Araabia eeskujul Gooti kujutav kunst Lääne-Euroopas romaani kunstis oli oluline hoiatav ja ähvardav tähendus, kuid gootikas austab kristlikku sõnumit ja väljendab õndsusetunned Tähtsal kohal skulptuurid (eriti reljeefid).Ka kasutati üle 1000. a. keelatud ümarskulptuure ajastu alguses. Tüüpteemaks : kristlik teema 1) krutsifiks-ristilöödud kristlaste kujud 2) Kolgata-grupp 3) Pieta- Neitsi Maarja + surnud poeg(Jeesus Kristus). Katku pärast kannatavad kujud

Kunstiajalugu
thumbnail
4
doc

10-11 kl. kunstiajaloo eksami teemad

silindervõlvi(ümarkaar). (joonis) Kiriku interjöör ja eksterjöör,: Kirikud on madalad ja aknad on väiksed. Aga oli vaja ka kaitsta. KIRIK OLI KAITSEEHITIS JA SEESPOOLT SULETAV. Põhiplaanilt basiilikad (joonis) Põhiplaanilt suured kirikud(joonis)Väiksed kirikud(joonis) Kirikud olid Ida-lääne suunalsed ning altar asus idas. Kooriruum on kiriku muust põrandast veidi kõrgemal. Selle all asus hauakamber ehk KRÜPT. Romaani kirikul on nelitise kohal suur nelitistorn. Torne on kirikul kas 3;5;7;9.... paaritu arv. Itaalia kirikutel torne ei ole. Kellatornid on eraldiseisvad. (Kellatorn-KAMPANIIL, kõige tuntum Pisa torn) Kääbusgalerii-Sammaskäigud, mis avanevad väljaspoole altariruumi.Osades maades on see romaani stiil segunenud teiste stiilidega. Kirikud koos skulptuuridega olid värvilised, nüüd aga maha kulunud.reljeefidega kaunistatud portaalid.-Enamus romaani kirikute fassaadidel ja reljeefidel skulptuurid

Kunstiajalugu
thumbnail
12
doc

10. klassi konspekt

asemel ehitama. (ehitati jumalatele templid,kuid maeti tegelikutl Kuningate Orgu). Püloon ­ värav. Erinevad kapiteelid(samba ülemine osa,laienev osa, mis asetseb samba tüve ja talastiku või võlvi vahel) sammastel(lootuse,papüüruse jm.) Suurimad templid uue riigi ajal - Karnaki, Luxori, RamsesII tempel Teeba lähedal, Abu Simbel(RamsesII 4 hiiglaslikku kuju) 4. Egiptuse pinnakunst ja skulptuur. Kujutav kunst ­ surnutele oli vaja kindlustada hauatagune elu. Skulptuur ­ kujud,mis kujutasid vaaraoid (suurejoonelised,ranged,üldistatud), seotud arhitektuuriga. Sfinks (ühest tükist välja raiutud). * Skulptuurid olid ainult eestvaadeldavad, valitsejate skluptuurid tehti alati kivist, lihtrahva omad puidust, olid väiksemad ja värvilised. Egiptuse skulptorid teadisd anatoomiat väga hästi. Reljeef ja maalikunst ­ madalreljeefid ja sünvedreljeefid . Maalikunstis kraabiti piirjooned

Kunstiajalugu
thumbnail
19
rtf

Keskaja kunst

· Kompositsioon on range, figuurid varakristlikust mosaiigist tinglikumad, näoilmed karmid ning pidulikud, ent on püütud säilitada inimeste isikupära. Varakristlikule mosaiigile omane sinine foon on asendatud kuldsega · San Vitale ­ Justinianus ning tema abikaasa õukondlaste keskel o Ikonoklastid vs ikonoduulid ; viimased saavutasid võidu, ent kujutav kunst siiski kannatas, kuna ikonoklastid arvasid, et elusolendite kujutamine ei suuda panna muhamedlasi usku vastu võtma o Maalikunst ­ sarnane klassikalise kreeka kunstiga o Ikoonimaal ja miniatuur o Skulptuur Elevandiluunikerdused · XI ­ XII saj. ­ Konstantinoopol elevandiluunikerduste keskus o Kullassepakunst ­ vähe säilinud

Keskaja kunst




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun