Romaani stiilist Flandria kunstini (0)

Romaani stiili arhitektuuri süsteem ja ehitusmälestised
11. saj. kiviehitiste rajamine, võeti üle rooma ehitustehnika võtteid (ümarkaar, silindervõlv)
Kirikud peamiselt basiilika stiilis:

• Idapoolses osas püham
  
• Transept ja pikihoone , nende ristumiskohal nelitis
  
• Apsiidi ja transepti vahel kooriruum
  
• Kooriruumi põrand kõrgemal ja selle all kabel ehk krüpt – matmispaik
  
• Basiilika peatunnus valgmik
  

Ka teised tüübid:

• ühelööviline
  
• kodakirik
  
  • 3-lööviline
    
  • Aknad kesklöövi ülaosas puudusid
    
  • Portaal nii idapoolses osas kui ka pikiküljel
    
  • Lööve eraldasid ümarkaarelised arkaadid
    
  • Arkaadid toetusid piilaritele
    
  • Arkaadide ülaosas empoorid
    
  • Empooride puudumisel trifoorium, käigu puudumisel pseudotrifoorium
    
  • Laed esialgu puust, madalad ja lamedad
    
  • Hiljem ristvõlv ja silindervõlv
    
  • Löövid jagunesid võlvikuteks ehk traveedeks, igas 1 ristvõlv
    
  • Transepti ja pikihoone ristumiskohal võiduvärav ehk triumfikaar
    

Saksamaal Hildesheimi kirik

• Koor nii idas kui läänes
  

Saint – Sernin Toulouse ´is

• 5-lööviline pikihoone
  
• 3-lööviline transept
  
• 5 kabelit, kabelitepärg
  
• Kooriümbriskäik
  
• Silindervõlvid
  
• Nelitistorn
  

Poitiers ´i kirikud Lääne-Prantsusmaal

• Väikese kuplite reaga või skulptuuri kujundusega
  
• Nt. Notre-Dame-la- Grande kirik
  

Ida-Prantsusmaa mungaordukloostrid

• Citeaux
  
• Cluny
  

• 5-lööviline
  
• 3-lööviline eelkirik
  
• Lisakabelid
  
• Lammutati SPR ajal
  
• Eeskujuks Saksamaa Reini jõe äärsetele kirikutele, nt Maria Laachi kloosterkirik, Wormsi, Mainzi ja Speyeri kirikutele
  

Põhja-Prantsusmaa ja Inglismaa

• 2 läänefassaaditorniga, nelitisega
  
• Ladina rist
  
• Nt Durhami katedraal Inglismaal, siit algus ka ristroidvõlvil
  

Itaalia

• Pisa toomkirik
  
  • Nelitise kohal kuppel
    
  • Ümarhoone kohal samuti kuppel – ristimiskabel ( baptisteerium )
    
  • Eraldiseisev kellatorn
    
  • Ümarkaared
    
• Veneetsias Püha Markuse kirik
  

• 5 kupliga tsentraalehitis
  

Põhja-Euroopa

• Lundi kirik Rootsis
  
• Viborgi ja Ribe kirik Taanis
  
• Norras puust kirik Borgundi
  

Profaanarhitektuur :

• Linnused
  

• Eelduseks võimsad kaitsetornid ja –müürid
  
• Veekogude ja nõlvade lähedus
  
• Suuris Süürias Crac des Chevalier
  

• Donjon ehk Bergfried
  

• Ümmargune või neljakandiline
  

London Tower 11 saj lõpp, Windsor
Visby kaitsemüürid 12 saj
Romaani kujutav ja tarbekunst
Ottode kunst : Püha Keisririik
Gero rist:

• Puuskultuur ristilöödud Kristusest
  
• Krutsifits ümarskulptuur
  

Hildesheimi toomkiriku pronksuksed

• Kujutavad stseene Piiblist
  
• Haarav jutustus, nt Paradiisist väljaajamine, Aadam ja Eeva
  

Valitsevad reljeefid uste juures palestikul, tümpanonil, nt Apostlite teod, ka tervel fassaadil nt Notre-Dame-la-Grande, kujutati Viimset kohtupäeva
Ornamentika kasutus, seinamaalid erksavärvilised piiblistseenidega, vähe säilinud.
Miniatuurmaalid

• Matkiti Bütsansti
  
• Pariisi koolkond juhtiv selles
  

Saint-Severe´i apokalüpsis

• Palveränduritele
  

Bayeux vaip

• Hastingi lahingut kujutav
  
• Inglismaa vallutamine normannide poolt
  
• 70x 0.5 m
  

Kullasepakunst

• Relikviaaride valmistamine
  
• Nt Keiser Friedrich Barbarossa büsti kujuline relikviaar
  

Gooti stiili arhitektuuri süsteem ja ehitustüübid
1144 Saint- Denis ´ klooster

• Abt Sugar tahtis muuta kloostrit valgusküllasemaks
  
• Sellepärast teravkaare ja roidvõlvi kasutuselevõtt
  

• Traveede raskus vajus ülalt alla
  
• Travee kohal ristuvaid võlve nimetatigi roieteks
  
• Roiete vahel võlvisiilud, need õhukesed seega vähenes surve
  
• Surve hoopis võlvi 4 nurgas , millelt edasi piilaritele (vertikaalne surve)
  
• Külgsurve läks tugikaartele, mis toetusid tugipiitadele
  

• Pariisi jumalaema katedraal
  
• Chartrese´ katedraal
  
• Reims ja Amiensi
  

Kesklöövi kõrgus kasvas
Katedraali põhiplaan:

• Pikihoone – ladina rist, 3-5-lööviline, basikaalne
  
• Transept – mitmelööviline
  
• Kesklöövi osatähtsus suurenes, külglöövid madalad ja kitsad, need jätkusid teiselpool transepti kooris moodustades kooriümbriskäigu
  
• Välisehitistest kabelid, kabelitepärg, pärja keskmes oli suurem kabel, kiriku pikiteljel, Maarja kabel
  

Kirikute välisilme:

• Tugikaarte ja tugipiitade raskust varjasid tornikud ehk fiaalid ja raiddetailid (ristlillikud, krabid jne)
  
• Tavaliselt 2 suurt torni, 1 läänefassaadil ja teine nelitise kohal (haritorn)
  
• Peafassaadil ka 3 teravkaarset portaali, nende kohal ehisviilud ( vimpergid ), perspektiivportaal (järjest kahanevad portaalid ), keskmise kohal roosiaken ja üleval pool skulptuurid (nn Kuningate galerii)
  

Hilisgootika ajal rohkem kaunistusi

• Võlvidel kõrvalroided ( võrkvõlv ja tähtvõlv ja lehvikvõlv)
  
• Kaared ja võlvid muutuvad hästi teravaks (lantsettkaar)
  
• Aga esineb ka lamedaid( korvkaar, roodkaar)
  
• Nt Roueni linnas Normandias
  

Siiski linnuste ja linnade ehitamine

• Nt Pierrefords´i linnus, Carcasonne´i linnamüür, Avignoni loss, Mont Saint- Micheli klooster
  

Gooti stiili kujutav ja tarbekunst
Uuendused:

• lubatakse teha ümarskulptuure (valitseb siiski reljeef)
  
• taas ilmub tahvelmaal
  

Gooti stiili algus jälgitav Chartrese katedraali läänefassaadil – portaalide palestiku figuurid
Skulptuur jaotakse:

• Musta surma eelne e kõrggootika, parim näide Reimis ja Amiensi katedraali
  

figuurid – rahulikkus

• Musta surma järgne ehk hilisgootika nt Pieta – piinatus
  

Lisaks veel :
Ratsanikufiguur Bambergi katedraalis
Naumbergi katedraalis krahvipaar Ekkehard ja Uta
Hermann ja Rode Naumbergi toomkiriku läänekoor
Saksmaal

• Peateema Kristus ristil ja Maarja Kristuse surnukehaga
  
• Ka Neitsi-Maarja Jeesus lapsega
  
• Nt Maarja kuju Magdeburgi toomkirikus
  

Maalikunst -vitraažikunst

• Aknad suured
  
• Kujutati inimfiguure
  
• Kandsid edasi mingit lugu
  
• Nt Chartrese katedraal, saint-Chapelle kabel
  

Itaalias seinamaal ja tahvelmaal

• Giotto di Bondone – Firenze koolkond, freskod San Fransesco kirikus
  
• Simone Martini – Siena koolkond, kasutas temperavärve munakollasega
  
• Duccio – Siena koolkonna rajaja, ratsaportree
  

Miniatuurmaalikunst

• Vennad Limbourgid
  
• Pildid barry hertsogi käsikirjalises palveraamatus
  

Gooti kujutav kunst Eestis
Vanimad skulptuuri ja maalikunstiteosed romaanipärased:

• Valjala kiriku lääneportaali kaunistav raidkivist ornamentika
  
• Haapsalu ja Ambla kiriku taimornamentika
  
• Valjala ja Kaarma kiriku maalingute fragmendid
  

13 saj gooti stiil

• Puuskulptuur
  
• Kaarma kiriku Maarja kuju Jeesus lapsega
  

Kiviskulptuur

• Karja kiriku taimornamentika, Püha Katariina ja Püha Nikolause grupp
  

Tartu Jaani terrakotaskulptuurid

• Lääneportaali ehisviilu niššides Kristus, Maarja, Ristija Johannes ja apostlid
  
• Kujutati Viimset kohtupäeva, sees samuti elusuurused terrakotafiguurid
  

14 saj puuskulptuur

• Harju-Risti Kolgata grupp
  
• Tallinnas raekoja pinkidel
  

• Tristan ja Isolde
  
• Taavet ja koljat
  
• Aristotele ja Phyllis
  
• Simson ja Delila
  

Kullasepakunst

• Ryssenbrechi monstrants, kullatud hõbedast, nüüd asub Ermitaažis
  

Hermen Rode

• Niguliste kiriku tiibaltar, muidu peenmaalitehnika valdaja
  

Bernt Notke

• Pühavaimu kiriku altar , Surmatants
  
• Teemadeks Kristuse kannatuslood ja Püha Eliisabeti legend
  

15. saj Eesti võtab üle Madalmaade uuendusliku kunsti

• Maarja altar, kujutab 30 mustpead ja ühte vanemat meest
  
• Lucia Legendi meister
  

16. saj kiviskulptuur

• Hans Pawelsi kenotaaf Oleviste kiriku Maarja kabeli välisseinal
  
• 1529 Tallinna vapikivi
  

Gooti arhitektuur Eestis
Lubimördi kasutamise tõid võõrvallutajad
Gooti stiilis ehtsaid kirikuid umbes sadakond, hilisemad pseudogooti stiilis
4 piirkonda:
Lääne-Eesti ja Saaremaa

• Kõige paremini säilinud
  
• Valitseb ühelööviline kodakirik ehk saalkirik
  
• Valjala kirik, üleminek romaanilt gootile
  
• Kooriruumiga ühelöövilised Muhu ja Karja kirik (sisekaunistustega)
  
• Kooriruumita ühelöövilised Haapsalu piiskoplinnuse kirik (saalkirik)
  
• Tornid esialgu puudusid
  

Kesk-Eesti (Lääne-, Ida-Virumaa, Viljandi)

• 3-lööviline kodakirik
  
• Ambla kirik, Türi kirik, Suure-Jaani, Lääne-Virumaal Haljala ( 8-tahuline torn , kindlustatud valvepaik)
  

Põhja-Eesti, Tallinn

• Suured basiilikad, saalikirikud, erandlikult kahelöövilisena Keila kirik
  
• Kolmelöövilised Viru-Jaagupi, Haljala
  
• Tallinnas Oleviste kirik
  
• Südalinna kõrgtipp, basiilika
  
• Samalaadne Niguliste kirik, hetkel muuseum ( keskaeg )
  
• Tallinna Toomkirik
  
• Basiilika, torn barokkstiilis
  
• Pühavaimu kirik
  
• Kodakirik, 2-lööviline
  
• Kloostrid (20-30), likvideeriti reformatsiooni käigus
  
• Pirita , varemetes, hetkel kontserdipaik, birgitiinid, segaordu, 3-lööviline kodakirik
  
• Püha Katariina klooster, esialgu Toompeal, hiljem alllinnas, alles müürid, ristikäiguga siseõu
  
• Püha Miikaeli nunnaklooster, Gustav Adolfi gümnaasiumi hoones
  
• Padise klooster, varemetes, restaureeritud, eraldatud, rajatud maale (50 km Tallinnast)
  

Tartu ja Lõuna-Eesti

• Urvaste- ainus maabasiilika, kooriruumiga, lühike lai pikihoone
  
• Tartu toomkirik – suurim gooti stiilis, 2 läänefassaadi torniga, säilinud varemed, kooriruum ümber ehitatud
  
• Jaani kirik – 1 läänefassaad, basiilika, eeskujuks Lübecki suurkirik, säilinud kirikuplaanid, terrakotaskulptuurid
  

Profaanarhitektuur
Linnuseid 3 tüüpi:

• Neemiklinnus – müür ehitati pikki mäeharjaga või eraldati müüri ja kraaviga mõni osa suuremast künkast, nt Tartu linnus
  
• Tornlinnus – donjon, nelinurksed või ümmargused, enamasti kaitsemüür puudus, nt Paide donjon (algul oli kastell )
  
• Kastelllinnus – nelinurkse müüriga piiratud ala, esialgu olid sellised nt Tallinna, Narva, Rakvere ja Põltsamaa linnus, Viljandi linnus
  
• Esines ka segatüüpi linnuseid
  

Linnusetüüp ka konvendihoone

• Kuressaare linnus – koosolekute saal , refektoorium (söökla), dormitoorium (magamisruum), komtuuri ruumid ( paremini säilinud)
  
• Viljandi kastelllinnus – 3 kaitsemüüri ja 1 linnakaitsemüür, 3 kaitsevööndit, hävines Rootsi-Poola sõjas
  
• Tallinna kaitsemüürid ( 2 km säilinud), säilinud ka 26 kaitsetorni, nt Pikk Hermann, suurtükitornid-rondellid, Paks Margareta, Kiek in de Kök, konvendihoone praegune Riigikogu hoone
  
• Vastseliina ja laiusel tulirelvadele kohandatud tornide jäänused
  
• Säilinud palju maju – Tallinna raekoda, kodanikesaal, Suurgildi hoone (kasutati välisseinal petikuid), tammepuust uksed, lõvipeaga uksekoputid, Oleviste gildi tähtvõlvid, Tallina majadel ka lahtised terrassid – etikukivid
  
• Kolme õe kompleks – hetkel luksushotell UNESCO kaitse all, vanalinn
  
• Kodanikumaja, 1 korrus käsitöölise, kaupmehe kauplus (diele), 2 korrus köetav ruum (dornse), 3 korrus laoruumid, panipaigad
  

Itaalia vararenessansi skulptuur
Lorenzo Ghiberti

• Valiti võitjaks, kes saab valmistada Firenze toomkiriku ees seisva väikse ristimismaja põhjapoolsema pronksukse (võistlustööks Iisaku ohverdamine) – 28 reljeefi (kullatud), GOOTI STIILIS
  
• Sai valmistada ka idapoolsed uksed, 10 reljeefi, raamid nelinurksed, kasutas tsentraalperspektiivi, Michelangelo nimetas neid Paradiisi väravateks
  

Donatello

• Püha Jüri, 2 m marmorkuju, vabafiguur, kasutati taas kontraposti
  
• Taavet, elusuuruses(peaaegu), pronksist , kujutati võitjana ning oli pärast antiiki esimene alastifiguur
  
• Töötas Firenzes aga ka väiksemates linnades, Padovas valmistas palgasõdurite pealiku Cattamaleta ratsamonumendi , mis asetati linnaväljakule kõrgele alusele
  

Andrea del Verocchio

• Taaveti pronkskuju
  
• Valmistas Veneetsia teise sealse väepealiku ratsamonumendi Colleon
  

Populaarsed madonnareljeefid, valmistati nii marmorist, pronksist kui ka odavamalt majoolikatehnikas – põletatud savireljeef on kaetud värvilise glasuuriga
Majoolikameistrid Lucca della Robbia ja tema vennapoeg Andrea
Taaselustus medalikunst – tähtsate sündmuste ja inimeste puhuks
Hauamonumentides nt sarkofaagid, väikeste tiivuliste laste kujud – peetod ja antiikajast pärit ornamentika
Itaalia vararenessansi arhitektuur 15 sajandil
Kunstikeskuseks Firenze
FILIPPO BRUNELLESCHI

• Õppinud kullasepaks
  
• Tuntud ka arhitektina ja kunstiteoreetikuna – tsentraalõpetuse kirjapanija
  
  • Toetus antiikarhitektuurile, tuletas numbreid ja erinevaid proportsioone, kasutas nn. tuumpunkti pildil, mis on vaataja silmade kõrgusel
    
• Firenze toomkiriku kaheksatahuline kuppel
  
  • Ümarkaarsed, täisnurksed ukse ja aknaavad , kaob teravkaar
    
  • Tulevad tagasi antiiksed sambad, poolsambad , pilastrid
    

• Valmistas ka Firenze Leidlaste Kodu
  
  • Kaaristu ehk askaad välisfassaadil, toetub korintose sammastele
    
• Bütsantsi tsentraalehitis saab ideaaliks
  
• San Lorenzo kirik – alustas tööd perekonna Medicite tellimusel
  
  • Lameda puulaega basiilika
    
  • Lööve eraldasid sammastele toetuvad ümarkaared
    
  • Sinna juurde kuuluvad ka Medicite 2 kabelit ja raamatukogu
    

• Pazzi kabel
  
  • Geomeetriliselt täpne, kuup ja poolkera
    
  • Antiigipärased sambad ja kolmnurkne viil ukse kohal
    
• Palazzo Pitti esialgne projekti kavandaja (hetkel on see kunstimuuseum )
  
• Pazzi perekonnakabel Santsa Croce kiriku juures
  

Palazzod – linnaloss, mis sarnaneb konvendihoonega, kuid on lameda katusega
Kolmekorruselised
4 tiiba, nelinurkne siseõu
Kadunud on teravkaar
Raskepärased ja kohmakad kindluse moodi ehitised
Kasutatakse rustikat – esimesel korrusel tahumata kivid
Teisel korrusel laiad vuugivahed ja kolmandal krohvitud sein
Nt. Palazzo Medici Firenzes
Hiljem muutuvad palazzod peenemaks, suuremad aknad, avatud tänava poole, antiikarhitektuurist laenatud detailid
LEON BATTISTA ALBERTI

• Matemaatikateadlane ( numbrid , täiuslikud kujundid, mis mahuvad ringi sisse ruut jne)
  
• Kunstiteadlane- kirjutas 3 traktaati
  
• Pikemad pilastrid iga korruse akende vahel, laiemad vuugivahed, kuid pole tegemist rustikamotiiviga
  
• Pidas oluliseks tsentraalehitisi, kuid kasutas enamasti pikihoonet
  
• Nt. Palazzo Ruccelai Firenzes – korintose kapiteelidega pilastrid kannavad simsse
  
• Sant ’Andrea kirik Mantovas – Kiriku triumfikaart meenutav eeskoda
  

Itaalia vararenessansi maalikunst
Temaatika peamiselt usuline
Kirikute ja kabelite seintele maaliti peamiselt freskotehnikas, puutahvlitele temperavärvidega, 15 saj II poolel levisid ka õlivärvid
Tähtsaid kunstikeskus Firenze
MASACCIO

• „Püha kolmainsus“ – kujutas tsentraalperspektiiviga illuroorse ruumi, kujutab pattulangemist ja Püha Peetruse elu
  
• Brancacci kabeli freskod Santa Maria del Carmine kirikus nt „Püha Peetrus ravib oma varjuga “ ja Aadama ja Eeva Paradiisis pagendamise pilt“
  

FRA ANGELICO

• Dominikaani munk
  
• Ei kasutanud palju tsentraalperspektiivi, pigem usutunnetust
  
• Madonnade kujutamine, nt. „Madonna lapse ja inglitega“
  

PAOLO UCCELLO

• Lahingumaalid, San Romano lahingud
  
• Tsentraalperspektiivi kasutaja
  
• Noli me tangere fresko Firenze San Marco kloostris
  

DOMENICO VENEZIANO

• Kujutas nagu vaataja vastas oleks teatrilava
  
• Madonna lapse, Püha Franciscuse , Ristija Johannese , Püha Zenobiuse ja Püha Luciaga (Santa Lucia de Magnoli kiriku seinamaal
  

PIERO DELLA FRANCESCA

• Matemaatilised reeglid
  
• Freskod Rimini ja Arezzo kirikutes
  
• „Kristuse ristimine “, „Jeesuse piitsutamine“, „Seeba kuninganna Saalomoni ees“ (Arezzo), „Montefeltro kaksikportree“ (profiilportree), „ Inglid Brera altarilt“
  

SANDRO BOTICELLI

• 15 saj kuulsaim kunstnik Firenzes
  
• Loob naisakti, „Veenuse sünd“ – antiikaja müüdid
  
• „Kevad“, hõljuv, allegooriline maal
  
• Munk Savonarola võimuletulek – Boticelli hilislooming usuliselt kirglik ja gootipärane
  
• Tegi ka Simone Verspuccist mõne idealistliku maali
  
• „Neitsi Maarja ülistuslaul“
  

ANDREA MANTEGNA

• Eeskujuks antiik, tegeles ka graafikaga, töötas Mantovas, kasutas konnaperspektiivi
  
• Laemaal Mantova hertsogi lossis, esimene illusionistlik võte
  
• „Surnud Kristus“, „Püha Jüri“, „Õlimägi“, „Püha Sebastian “
  
• Joon- ja õhuperspektiiv ( seotud värvide intensiivsusega)
  

Madalmaade ja Eesti renessansi kunst
Madalmaade kunst oli linnakodanike teenistuses, esiplaanil oli inimeste võrdsuste ja õigluse ideed, pildid kandsid edasi usulist meeleolu, peamiseks eesmärgiks oli ka hingeelu avamine, seetõttu puudus ka ilustamine ja idealiseerimine
Tähtsad olid tahvelmaalid, seinamaal kaob
Kasutusele võeti ka õlivärvid
JAN VAN EYCK , HUBERT VAN EYCK

• Genti altar, peenmaalitehnikas, 24 pilditahvlit, tagaküljel vähesed puuskulptuurid, polnud järjekindel tsentraalperspektiivis, küll aga värviperspektiivis
  
• Ilmaliku kunsti väljendas Arnolfilni abielupaar, portree, kus kujutas läbi peegli ka iseennast
  
• Madonna kantsler Roliniga
  

ROGIER VAN DER WEYDEN

• Suurteos „Kristuse ristilt võtmine“ – dramaatiline tunnete väljendus ja värvide kooskõla
  
• Naise portree
  

HUGO VAN DER GOES

• Portinari altar Firenzes – peenmaal , õlivärvide kasutus nt. „ Karjaste kummardamine“
  

HIERONYMOS BOSCH

• Fantastiline kunst
  
• 3-osalised altarimaalid – vasak Eedeni aed nt. „Lõbude aed“, parem Põrgu nt. „Püha Antoniuse kiusamine “
  
• Olustikumaalid „Kadunud poeg“, „Narrilaev“
  

16. sajandil majanduse ja kultuuriareng, piltide hävitamine, 3 teemaderühma: loodus( maastik ), esemed (natüürmort), inimesed (olustikupildid)
Maalikunst
JOACHIM PATINER

• Peenmaalitehnika
  
• Vägevad metsad ja fantastilised kaljud
  
• Õhuperspektiivivõtted: 3 vööndit, pruunikas, roheline ja helesinine
  
• Nt Püha Hieronymose maastik
  

Teine osa kunstnikke romantistid:

• Eeskujuks Itaalia kõrgrenessanss või manerismi teosed
  
• Kunst sõltus juba loodud teostest, mitte loodusvaatlustest
  

PETER BRUEGHEL VANEM

• Peenmaalitehnikaga olestikumaalija
  
• Peategelasteks talupojad (nimi Talupoegade Brueghel ), nt. „Talupoja pulm“
  
• Võis olla ka üksik kangelane, nt. „Maastik Ikarose kukkumisega“
  
• Hilisloomingus pessimism ja traagikus, nt. „Pimedad“
  
• Lisaks on veel „ Jahimehed lumes“ – aastaaegade tsükkel
  

Skulptuur ja arhitektuur

• Hauamonumendid ja ehitiste kaunistused – manerism
  
• Mõju Põhja- Euroopale
  

CORNELIS FLORIS

• Peateos Antverpeni raekoda – renessanslik fassaad , gootipärane kõrge viil (maneristlik)
  
• Autor mitmele sarkofaagikujulisele hauamonumendile
  
• Omapärase ornamentika stiili looja – puuviljavanikud, kartušid – mustriraamat
  

• Maneristlikule arhitektuurile olid omased ka detailid, nt vapid või medaljonid maskide või reljeefidega
  
• Tornikiivrid mitmeastmelised, rõdude ja paisutustega – võeti eeskuju, nt Kronbergi loss Taanis
  

Kunst Eestis 16 sajand
MICHEL SITTOW

• Portreemaalija, peenmaalitehnika
  
• Väiksed pildid tumedal taustal
  
• Pool-figuurid või madonnad
  
• Nt „Taani kuningas Christian II“, „Aragoni Katariina“, „Maarja kroonimine “
  

Tallinn ja Narva

• Sisekujunduse muutus – ärklid, nt raeapteegi maja Tallinnas, raidkunst
  

ARENT PASSER

• Pontus De la Gardie hauamonumet toomkirikus
  
• Mustpeade maja ümberehitus
  
  • Allegoorilised figuurid „Rahu“ ja „Õiglus“
    

• Leidnud tuge ka mustriraamatust
  
• Kasutanud manerismi (tornikiivrid)
  

Itaalia kõrgrenessansi suurmeistrid
Rasked ajad 15. sajandi lõpul, mitmed sõjakäigud, kunstielu uus keskus Rooma, tõusis isiksuse tähtsus ja erinevuse väljendamine
LEONARDO DA VINCI

• Milano hertsogi õukonnas
  
  • Sõjaväeinsener, pidude korraldaja
    
  • Maalikunstnik, skulptor , arhitekt
    
  • Matemaatikale ei tugine
    
• „Madonna kaljukoopas“ – õlimaal
  
  • Õhuperspektiiv
    
  • Kasutab sfumatostiili – kadumine udusse
    

• „Püha õhtusöömaaeg“ - seinamaal
  
  • Kristuse ja tema 12 jüngri koosviibimine, moodustavad kolmnurki
    
  • Restaureeritud, pildil valitseb üldine harmoonia
    
• „ Mona Lisa“ – portree, tuntud ka kui Gioconda
  
• „Vintruviuse inimene“ ja „Loode“ – joonistused
  
• Pole säilinud skulptuure ega ka ratsamonument
  

RAFFAEL

• Seotud Roomaga, paavst Julius II-ga
  
• Eelkõige maalija – seinamaalid
  
• „ Ateena kool“ Veneetsia paavstilossis, kujutatud mõtisklevaid antiikaja filosoofid
  
• Tahvelmaalid – madonnade kujutamine
  
• Nt Madonna roheluses“, „ Donna Velata“, tuntuim „Sixtuse madonna“
  
• Ka tema autoportree
  
• Raffaeli iseloomustab veel : paigutus pildil ideaalses kosskõlas pildi põhiiseloomuga, sümmeetria, kolmnurgad, idealiseerimine, üldistamine
  

MICHELANGELO

• Tegeles mitme valdkonnaga, maalikunst, skulptuur, arhitektuur, kirjandus jne
  
• Itaalia Peetri kiriku ehituse juhtimine – kuppel
  
• Pieta skulptuur – liiga noor
  
• Taaveti figuur – 5,5 m, tahtejõuline vägilane, kes on valmis otsustaval hetkel heitluseks, - liiga vana
  
• Moosese figuur – Julius II-le, hauamonument lõpetamata, istuv figuur, näol raev ususttaganejate vastu
  
• Surev ori
  
• Sixtuse kabeli lagi ja altarisein – freskod „Viimne kohtupäev“, „Aadama loomine“
  
• Medicite hauakabel Firenzes – päevaaegade figuurid, nt. Giuliano de’ Medici hauamonument
  

Itaalia kõrgrenessansi arhitektuur 16 sajandil
BRAMANTE

• Kabel Tempietto
  
  • Kahekorruseline ümarehitis, katab kuppel, ümbritseb sammaskäik, mis kannad II korruse rõdu, pole igast küljest vaadeldav
    
• Rooma Peetri kirik – tahtis et tuleks sure kupliga tsentraalehitis, kuid surma tõttu jäi ehitus pooleli , järgis ka Albertit, kelle ideaaliks oli kuup ja kera
  

MICHELANGELO BUONARROTI

• Jätkad Bramante tööd
  
• Muutis kiriku põhiplaani – tema kuppel mõju hõljuvana, kahe korruse vahel olid pilastripaarid
  
• Põhiplaanilt algselt kreeka rist, hiljem ladina rist
  
• Sees 4 avarat saali, 2 ja 3 korruse vahel simss
  

ANDREA PALLADIO – Veneetsia

• Tähtsad olid numbrilised vahekorrad
  
• Antiigi jälgija
  
• Pani aluse palladionismile – sammaste kujutamine välisilmes
  
• San Giorgio kirik – kasutas kolossaalorderit – poolsambad ja sambad ulatuvad üle mitme korruse, fassaadi keskosa moodustab poolsammastele toetuv kolmnurkne viil
  
• Villad – lossitaoline maamaja
  
• Villa Rotonda - ruudukujuline põhiplaan, laiad trepid, ümmargune kuppel, sees ümmargune saal
  

Saksa renessansi kunst 15. 16. sajand
Trükigraafika levimine – Gutenberg

• Eelduseks: paberi ja puulõiketehnika levik
  

Vanem on puulõige – tugevad jooned, nurgelised
Hilisem vasegravüür – paremini kujundatav, varjundid
MARTIN SCHOGAUER

• Arendas vasegravüüri
  
• Madonnad, pühakulood, olestikupildid
  
• Nt „Madonna mmurumättal“
  

MATTIAS GRÜNEWELD

• Hilisgootika ja renessansi vahepeal
  
• Isenheimi kloostri kiriku kahe tiivapaariga altari maalingud
  
• Kristus ristilööduna, vasakpoolses: Maarja, apostel Johannes, Maarja Magdalena , paremal pool: Ristija Johannes, välised altaritiivad pidulikumad, Maarja kuulutus , Kristuse sünd ja taevasseminek– vikerkaarivärvidega
  

ALBRECHT DÜRER

• Graafikatehnika kasutaja
  
• Puulõikesarjad – Kristuse kannatuslugu ja maarja elu, „ Passioon “ – suur ja väike
  
• Portreed, autoportreed – õlimaalid , kujutas Kristust, maastikuga (iseennast)
  
• Tahvelmaal – apokalüpsise 4 ratsanikku
  
• Vasegravüür – „Rüütel, surm ja kurat“, „Melanhoodia“
  
• Akvarelljoonistus – „Jänes“
  
• Alastifiguur – „Aadam ja Eeva“
  
• Püha Hieronymos, vasegravüür
  

LUVAS CRANACH VANEM

• Maalija ja graafik
  
• Igavese nooruse teema „Venus ja Cupido “
  
• Teosed väikseformaadilised ja maneristlikud
  

HANS HOLBEIN NOOREM

• Portreede valmistamine
  
• Rotterdami Erasmuse portree
  
• Henri VIII portree
  
• Cleve Anna
  
• Edward VI lapsena
  
• Inimkolpade kujutus
  
• Graafika, raamatute illustratsioon, nt „Kiitus“
  

Prantsuse kunst 16 sajandil
Hugenotid – Henry II valitsejana, kodusõdade lõpp
Francois I – välissõjad, temast tehtud ka mitu autoportreed, mitmete losside ehitaja või täiendaja
Loire ´i oru lossid (Lõuna-Prantsusmaa):

Chambordi loss

• Itaalia palazzo põhiplaan
  
• Katus gootipärane, tornikesed, kõrged korstnajalad
  
• Tagumine tiib lõpuni ehitamata
  

Bloise´i loss

• Kolmetiivaline
  
• Keerdtrepiga – kuninga töökoht
  

Chenonceaux´ loss

• Üle jõe ehitatud loss, just kui sillana
  

Fontainebleau loss

• Kuulus oma sisekaunistuste poolest – ornamentika, figuurid, seinamaalid
  
• Kogunes koolkond - maneristid
  
• Manerism
  

Louvre ´i loss Pariisis

• Renessanss -stiilis 2 tiiba, muu barokk , klassitsism
  
• Põhiplaan Vana-Louvre: palazzo, uus: galeriiosa
  
• Hetkel siis kunstimuuseum
  
• Ruudukujuline siseõu
  
• Läänetiivas poolkorrus – atikakorrus
  
• Paviljonid, poolsambad ja pilastrid
  

Pierre Lescot

• Kavandas Louvre´i lossi läänetiiva hoovipoolset fasaadi
  
• Renessanslik stiil, kasutas atikakorrust
  

Jean Coujoun

• Louvre´i lossi skulptuuride autor
  
• Kuulsaim töö nümfide reljeefid „Süütute kaevul“
  
• See on purskkaev , maneristlik kasutusviis
  

German Pilon

• Hauamonumentide valmistamine
  
• Tema loodud on Henri II ja kuninganna Caterina de´Medici hauamonument Saint Denis’ kirikus
  
• Tema teoseks peetakse ka Diana hirvega – antiikjumalanna
  

Jean Cloet ja Francois Clouet

• Portreekunst, ka õlimaalid
  
• „Francois I“, Austria Elisabeth“, „Francois I hobusel“
  

Prantsuse kunst 17 sajandil
Sajandi alguses jätkus ehituskunstis maneristlik mõju (kõrged ja järsud katused)
FRANCOIS MANSART

• Paigutas kõrge katuse alla lisakorruse – mansardkorrus
  

Louis XIV võimuletulek

• Kunst muutus valitseja ülistamiseks ja jäädvustamiseks
  
• Itaaliast kutsuti Bernini, kuid tema kavand ei meeldinud
  
• Louvre’i lossi idafassaadi hakkas kujundama hoopis CLAUDE PERRAULT , kes andis lossile klassitsistlikuma lahenduse:
  

Fassaad kolmekorruseline
Soklikorrusele toetuvad paarissambad , (kolossaalorder)
Fassaadi keskel oleva värava kohal katusega paviljon
Sai eeskujuks järgnevate sajandite jooksul paljude maade riigiasutuste fassaadide kujundamisel
Versailles’ loss, baroklik klassitsism

• Oli kuninga residendiks
  
• Koondati parimad skulptorid, maalijad , arhitektid
  
• Juhtiv JULES HARDOUIN-MANSART
  
• Varem asus seal jahiloss, laiendati – kokupikkus 580 m
  
• Lossi juurest kolm sirget teed, keskmine Pariisi suunas,
  
• Keskosa ja eenduvate tiibade vahel Marmorõu
  

Versailles’ park

• Lossi teisel küljel oli park, lossiruumi jätkuna (peod, rituaalid jne)
  
• Reeglipärane ja sümmeetriale allutatud (põõsad, lillepeenrad, basseinid , teed jne)
  
• Marmorfiguurid
  
• Peamine kujundaja ANDRE LE NOTRE
  

Tema kujutatud on ka Vaux-le-Vicomte’i lossi park
Versailles’ lossi siseruumid

• Hoone keskuseks kuninga magamistuba
  
• Korrapärane ülesehitus
  
• Suurim ja kauneim ruum on Peegligalerii, kus aknad on pargi poole ja vastas suured peeglid
  
• Galerii otstes kaks vastuvõturuumi, kuningal Sõja salong , kuningannal Rahu salong
  
• Ballisaal
  

Louis XIV lasi ehitada ka sõjaveteranidele vanadekodu 4000 kohaga
Selle kõrvale ka kullatud kupliga Invaliidide kiriku
Baroklik realism kujutavas kunstis
GEORGES DE LA TOUR

• Olestikupildid usulise vihjega
  
• Inimesed kujutatud põlvedeni
  
• Tihti valgusallikaks kollane küünlaleek
  
• Nt „ Karjased Jeesus-last kummardamas“ ja „Valemängijad“
  

Vennad le Nain’id

• Olestikumaalijad
  
• Talupoegade elu, töö ja viletsust
  
• Nt „Heinamaalt kojutulek “
  

JACQUES CALLOT

• Realist ja graafik
  
• Kujutas kaasaegseid inimtüüpe
  
• Ofordisari “Sõjakoledused“, „Leierkastimees“
  

Loodi Kunstiakadeemia , kus valitsevaks sai baroklik klassitsism, hiljem sai ta üle-euroopalise tuntuse ja loodi ka Prantsuse kunstiakadeemia Roomas
NICOLAS POUSSIN

• Baroklik klassitsism, antiikmütoloogia
  
• Tihti on tema töödes vihje aja vääramatule kulgemisele ja surma paratamatusele
  
• Ta maalis ka ideaalmaastikke, kus tegutsevad stafaažina mütoloogilised kangelased – heroiline maastik
  
• Nt „Maastik Phokioni surnukehaga“, „Mooses lapse leidmine“, „Arkaadia karjased“, autoportree, „Poeedi inspiratsioon “
  

CLAUDE LORRAIN

• Arendas edasi maastikumaali, pildi külgedel puud, varemed jms, pildi keskosas vaade kaugusesse
  
• Nt „ Odysseus loovutab hryseise oma isale “
  

Portreemaal

• Paraadportree tüüp – suursuguss, toretss, ametimärgid, interjöör jme
  
• Esialgu oli siis ülekaalus Poussini teosed, hiljem siis võeti kasutusele rohkem maalilisem vorm, nt Louis XIV portree
  

Skulptuur
PIERRE PUGET

• Teda iseloomustas haaravus, jõulisus ja traagika
  
• Nt „Krotoni Milon“
  

FRANCOIS GIRARDON

• Andis edasi klassitsismi
  
• Idealiseerimine meenutab antiikkunsti
  
• Louis XIV monumendid
  
• Nt „Nümfid Apollonit kummardamas“
  

Inglise kunst 17.-18. sajand
17 sajand:
INIGO JONES

• Inglise palladionismi rajaja
  
• Kasutas kolossaalorderit
  
• Temalt ka siis Whitehalli kuningalossi kavand – põles maha, säilinud Banqueting house – piduderuum
  

CHRISTOPH WREN

• Uue Londoni kavandajatest
  
• Ehitas üle 50 kiriku, nende hulgas Saint Pauli katedraali
  
• Kasutab kolossaalorderid, paarissambaid, aga voluut puudub
  

Mandri-Euroopa maalijad
Anthonis van Dyke

• Portreed kuningatest ja kõrgaadlikest
  
• Paraadportree kasutuselevõtt
  
• Nt Charles I portree, Mary Stuart ja Oranje Willem
  

Peter Paul Rubens

• Banqueting House’i allegooriliste kuningat ülistavate maalide autor
  

18. sajand:
WILLIAM KENT

• Palladionismi pooldaja
  
• Inglise pargi rajaja
  
• Vaba stiil, metsikus ja vastuolus sümmeetriaga, teed pole sirgjoonelised, kuid on hoolitsetud muru, basseinide asemel ojad ja järved
  
• See oli ka huvitavam ja odavam
  

Kujutav kunst:
WILLIAM HOGHART

• Realismi pooldaja, satiirik, maalikunsti rajaja Inglismaal
  
• Nt „Moodne abielu“, kasutatakse manarismi, „Valimised“, autoportree koeraga ja „Krabi müüjatar“ – portree, „Äge muusikamees“
  

Portreemaal:
JOSHUA REYNOLDS

• Ajaloolised lahingmaalid, mida tunnustati- sai Kunstiakadeemia presidendiks
  

• Portreed nt : Joseph Baretti portree
  

THOMAS GAINSBOROUGH

• Töötas peamiselt provintsis, hiljem tuli Londonisse
  

• Teeb peamiselt maastikupilte, sageli istuvai isikuid nt“ Mr ja Mrs Andrews
  

Hispaania ja Flandria kunst 17. sajand
Hispaania 17 saj skulptuuris

• Barokk – naturalism
  
• Kujude näod elavad, silmad klaasist, vahepeal päris juuksed ja riided
  

Hispaania maalikunst

• Manerismist loobumine
  
• Tõuke andis Caravaggio , kelle teosed jõudsid Sevillasse
  

Hispaania maalikunst:
DIEGO VELAZQUEZ

• Realist
  
• Kaasaegsed inimtüübid ja olmestseenid
  
• „Vulcanuse sepikoda “
  

Mütoloogilisele teemale andis olustikulise tähenduse

• Kui temast sai Hispaania õukonna õuemaalija, hakkas ta looma isiksusi
  

kuningat, tema perekonda, ministreid
nt „paavst Innocentius X portree“
„Kuninganna Mariana portree“
ka grupipilte
nt „Õuedaamid“

• Armee suutis vähe võite saavutada, aga Breda suudeti siiski alistada
  

Velazquez jäädvustas selle maalil „Breda alistamine“ – võitjad kui ka võidetud kujutatud väärikatena

• Lähtus ka Caravaggio teostest, iseloomustab ka lahtisem pintslilöök, andis edasi nii varjundeid ja värve
  
• „ Infant Baltasar Carlos “
  

FRANCISCO DE ZURBARAN

• Samuti realist
  
• Temaatika usuline, mungaordude tellimused , pühakupildid
  
• Küündib fanatismini
  
• Mõned pildid ühevärvilised ja loodud heletumeduse abil
  

„Püha Bonaventura surivoodil“
BARTOLOME ESTEBAN MURILLO

• Usulised pildid, kuid rohkem idealiseerimist ja ilutsemist
  
• Elulisemad pildid tänavapoistest
  
• „Madonna ja laps“
  
• „Noor kerjus“
  

Flandria maalikunst:
PETER PAUL RUBENS

• Jõukad kodaniku poeg
  
• Menukas kunstnik, tohutu edu, õpilaste kasutus
  
• Ateljee asus Antverpenis
  
• Seega paljud teosed kavandid ja viimistlus
  
• Iseloomustab elulähedus ja idealiseerimine
  
• Piltidel puudub kõrgrenessansi kolmnurk, vaid diagonaalid
  
• Teemasid palju, Piiblist, antiikmütoloogia, portreed ja ka maastikupildid
  

Sarja allegoorilisi ajaloomaale tegi ta Prantsuse kuninga Henri IV lese Maria de’ Medici tellimusel
Nt „Ristilt võtmine“, „ Leukippose tütarde röövimine“, „Õlgkübar. Susanna Fourment ’i portree“, „helene Fourment lastega“, „ Minerva kaitsmine Paxi Marsi eest“
ANTHONIS VAN DYCK

• Portreist
  
• Paraadportree rajaja – inimene tähtis ja võidukas, suursugune poos, aumärgid ja luksuslik interjöör
  
• Avab ka hingeelu
  
• Palju maalis Inglismaa kuninga Charles I õukonnas
  

Nt „Charles I portree“, „Printsess Maria Stuart ja Oranje Willem“
Rahvalik suund Flaami maalikunstis
JAKOB JORDAENS

• Olestikumaalid naturalistlikus stiilis
  
• Talupojad pidutsemas ja söömas
  
• Kõrtsistseenid, logelevad ja kaklevad talupojad – lihtrahva elu
  
• Nt „Oakuninga pidu“