● LEONARDO da VINCI – kunstnik, teadlane, insener, arst, I kõrgrenessansi suurmeister * vähe lõpetatud teoseid (ehtsaid maale ca 20 tk) * palju kavandeid, ideid, jooniseid * skulptuure pole säilinud * nägemistaju, visuaalse kujundi enda jõud ja veenvus (ei jälgi matemaatikat ja reegleid nagu varem - kõrgrns) kunst üldistav ja suurejooneline, tugineb kogemusele * lahkas salaja laipu, et uurida anatoomiat ( ⟶ mõjutas Euroopa arhitekte → palladionismsüüdistused, põgenemine Pr.le) * inimese anatoomia ja hingeelu täiuslik kujutamine; lähtus hingeelust * “Madonna kaljukoopas” õrn heletumedus, esiplaanil olevad esemed
Orgazi haudapanek, Püha Martinus ja kerjus, Püha Maurizius ja Teeba leegion; Itaalia kunstnikest: Parmigianino Madonna piltidel isel. pikk kaarjas kael, Pikakaelaline Madonna; Tintoretto Püha Õhtusöömaaeg, Pacchos ja Ariadne Madalmaad: erines väga It. kunstist; ei toetunud antiigile, kapitalistlike suhete arenemine, isel. suurem fragmaatilisus; 17.saj. kalvinistlikud ideed, kunst peamiselt linnakodanike teenistuses; kunst rohkem olmeline; religioossete piltide kõrval portreed ja olmelised stseenid, ka loodus; õlivärvid (värvide segamine); tähtis hingeelu; vennad van Eyckid(Jan ja Hubert) Jan: kuulsaim töö Genti altar(tiib altar, mille tellis kaupmees van Vydt) väliskülje alumises osas van Vydti ja ta naise kujutamine, nende vahel ristija ja evangelist Johannes; keskne stseen ,,Talle kummardamine", taga märtrid, ees müstilised sümbolid; paremal apostlid, vasakul Kristuse
Fresko Trinita Santa Maria Novella kirikus, kasutas kolmnurkkompositsiooni UCELLO (1397-1475) kuulus kunstnike-problemaatikute hulka, kes puhtteaduslikult püüdsid lahendada perspektiivi ja valguse-varju küsimust. On maalinud peamiselt lahingustseene. ,,San Romano lahing". Kõrgerenessanss võtab omaks vararenessansi jooned ja arendavad neid edasi. Ideaaliks sai idealiseeritud tõde. LEONARDO DA VINCI (1452-1519). Tema kunst oli üldistav ja suurejooneline.Oli ka skulptor ja arhitekt, kui töödest pole midagi teada. Maale on vähe alles ja need on halvasti säilinud. Milanos lõi ,,Madonna kaljukoopas" ja 1495-1497 lõi Santa Maria della Grazie kloostri kiriku söögiruumi seinale teose ,,Püha õhusöömaaeg". Maalis ,,Mona Lisa" e. ,,Gioconda". Oletuste kohaselt on seal kujutatud kas aadliku del Gioconda naist või iseennast naisena. On võimalik ka, et ,,Mona Lisa" asub Ermitaazis.
Romaaniajastu 24.10.2007 Marmorkirikud: Itaalias võib kohata ka marmorkirikuid. Ehitatud maakividest. Erandiks on Firenzes mõned marmorkirikud. Hispaanias väga kuulus romaaniajastu kirik, aga see on ümber ehitatud barokkstiiliks. Seal sees võib näha romaani stiili sees. SANTIAGO DE COMPOSTELA (Põhja-Hispaanias.) Püha Jaakobus oli 1 Kristuse jüngreid. Ristisõjad algasid tema haua kaitsemisega Hispaanias. Lõppesid katsega vallutada tagasi Jeesuse haud Jerusalemmas 12.-13. Saj Saksamaa: MARIA LAACH - suure nelitistorniga kirik Lääne- Saksamaal Kõrgemate külgtornidega kirik - SPEYER. WORMS'i kirik Saksamaal. Skandinaavia: Skandinaavia ristiusustamine toimus rahumeelselt 11
kujutatud by giotto? Firene Toomkirik- üle 80 m. komplaniil(kupli moodi, kuid kupleid ei tuntud veel sellel ajal) projekteeris selle kompaniili GIOTTO. Tõsi on see, et see on hiljem lõpetatud kuplina Milano katedraal(toomkirik)-40 000 inim., 15. saj. Lõuna-Euroopa rikkaim linn, . Seal arvukalt fiaale(saledad tornikesed)- üle 140, üle 10 m...viielööviline basikaalne ehitis hilisgootika ajal. Veneetsia Doodžide palee- kuningate residents. välis ornamentika Araabia eeskujul Gooti kujutav kunst Lääne-Euroopas romaani kunstis oli oluline hoiatav ja ähvardav tähendus, kuid gootikas austab kristlikku sõnumit ja väljendab õndsusetunned Tähtsal kohal skulptuurid (eriti reljeefid).Ka kasutati üle 1000. a. keelatud ümarskulptuure ajastu alguses. Tüüpteemaks : kristlik teema 1) krutsifiks-ristilöödud kristlaste kujud 2) Kolgata-grupp 3) Pieta- Neitsi Maarja + surnud poeg(Jeesus Kristus). Katku pärast kannatavad kujud
madal vahesein, kuhu oli paigutatud kantsel. Lääneküljel asusid tavaliselt massiivsed tornid. Välisarhitektuuris kasutati palju petikuid. Vahel tähtsad eradiasetsevad tornid kampaniilid Romaani ajal algas hoogne kloostriehitus, kuna oli erinevate kloostrite ja vaimulikeordude hiilgeaeg. Üks kloostrihoone koosnes paljudest rajatistest. Kesksel kohal kirik, mida ühendas abihoonetega ristikäik (lahtine sammastekoda, mis paiknes ümber nelinurkse hoovi). · Prantsusmaa romaani sünnimaa. Oli rohkem kui 10 koolkonda. Domineeris pikiehitis, kuid oli ka tsentraalehitisi. Arvukalt säilinud surnutelaternaid surnuaedades seest õõnsad sambad, ülaosas aknasarnased avad, kuhu asetati tähtpäevadel küünlaid. - Lõuna-Prantsusmaa: antiigi järgimine, kohati Väike-Aasia ja Bütsantsi elementide ülevõtmine. Saal (üks liigendamata ruum) -ja kodakirikud (löövid ühe katuse all). Mõned kirikud imiteerisid Rooma kirikute motiive (protorenessanss)
(Burgundi puukirikkasutati viikingite laevaehitusoskusi) Profaanarhitektuur: · Linnused, kindlused · Kindlusteks olid kivihooned ja mõned pühakojad · Linnuse tähtsaimaks osaks müür ja tornid · Arvestati looduslikke tingimusi (järsud mäenõlvad, veekogud) · Müüride taga olid hooned · Saksamaal tähtsaim osa kõrge torn e bergfried · Prantsusmaal peatorn donzoon ja/või aadliku eluhoone ROMAANI STIILI KUJUTAV JA TARBEKUNST Reljeefkunst: · Peamiseks reljeefkunst, nendega kaeti fassaade ja portaale (patedel, tümpanonilviilu väli) · Siseruumis samba kaunistamine · Peamine ülesanne pühakirja illustreerimine e ,,vaeste piibel" st jutustava sisuga · Kujutav laad: figuurid tinglikud, esmane oli tunnete väljendamine
· Kompositsioon on range, figuurid varakristlikust mosaiigist tinglikumad, näoilmed karmid ning pidulikud, ent on püütud säilitada inimeste isikupära. Varakristlikule mosaiigile omane sinine foon on asendatud kuldsega · San Vitale Justinianus ning tema abikaasa õukondlaste keskel o Ikonoklastid vs ikonoduulid ; viimased saavutasid võidu, ent kujutav kunst siiski kannatas, kuna ikonoklastid arvasid, et elusolendite kujutamine ei suuda panna muhamedlasi usku vastu võtma o Maalikunst sarnane klassikalise kreeka kunstiga o Ikoonimaal ja miniatuur o Skulptuur Elevandiluunikerdused · XI XII saj. Konstantinoopol elevandiluunikerduste keskus o Kullassepakunst vähe säilinud
Kõik kommentaarid