Tänapäeva Jõhvi kiriku kohal oletatakse muinaseestlaste linnuse asukohta, kuhu pärast taanlaste vallutusi ehitati puukirik.Jõhvi kirikukihelkond moodustati umbes 1250. aastal Alutaguse ajaloolise kihelkonna lääneosast. Jõhvit kihelkonnakeskusena mainitakse ajalooürikutes esmakordselt 1354.Esimene kirik hävis 1367. aastal vene ja saksa vägede lahingus. Seejärel ehitati uus, kivist müüride ja kitsaste kõrgel asetsevate laskeavadega kindluskirik.Jõhvi kirik koos Järve, Edise, Purtse vasallilinnuse ja Lüganuse kaitsekiriku ning Toolse, Narva ja Vasknarva ordulinnusega moodustasid keskajal kindlustatud vööndi Peipsi järve ja Soome lahe vahel.Aastal 1491 mainitakse kirjalikus allikas esmakordselt Jõhvi mõisa, mille omanikuks oli Narva ordufoogt.Aastal 1543 mainitakse Jõhvis kõrtsi ja vesiveskit.1558 algas Liivi sõda. Sõja ajal peeti kihelkonnas ägedaid lahinguid. Jõhvi kindluskirik vallutati venelaste poolt 3
50 km idapiirist Asub kirde-Eesti lavamaal On ehitatud soo peale Linna sümboliks on siil Villu Mikk 2 Ajalugu Linna nimed läbi aegade: Gevi, Jewe, Jõhvi Jõhvi kirikukihelkond moodustati umbes 1250. aastal Kirikukihelkond pani aluse linna rajamisele Peakirikuks oli praegune Jõhvi Mihkli kirik (vanasti Jõhvi Kindluskirik) 15. juulil 1917. aastal sai Jõhvi aleviõiguse 19. aprillil 1938 sai Jõhvist linn Jõhvi on nüüdseks 72-aastane Villu Mikk 3 Pilte Jõhvist Jõhvi kontserdimaja Jõhvi Mihkli kirik Jõhvi keskväljak Villu Mikk 4 Linna sümboolika Lipp
Keiser/kuningas Kirik Rahvas Rahvas Keskaeg Jaguneb: varajane keskaeg (5.-11.saj.) kõrg- e. Klassikaline keskaeg (11.-15.saj.) hiliskeskaeg (16.-17.saj.) Stiilid: Basiilika (5-9.saj) gregooriuse laul Romaanika (10-12.saj) organumid, trubaduurid Gootika (12.-14.saj) Notre Dame'i koolkond, motetid Arhitektuur Kirikute püstitamine: Romaani kirik- kindluskirik Gooti kirik- kerged, saledad, taeva poole sirguvad Linnused (linnamüürid) Linnades raekohad Basiilika- Vana-Rooma kohtu- ja ärihoone, millest kujunes kristliku kirikuhoone üks tüüpe. Maalikunst: Freskod- äsja krohvitud, niiskele seinale maalitud Seinamaalid Raamatuillustratsioonid Gootikas suured roosaknad Tahvelmaalid Tiibaltarid. Skulptuur: Ehitiste juurde kuuluv (reljeefid) Piibli sündmustega seotud- Romaani kiriku kaunistusi kutsutakse ka ,,vaeste piibliks"
Itaalia 1.Pisa katedraal Kuppel oli nelitise kohal. Kiriku juurde rajati viltune kellatorn 2.Püha Markuse kirik Viie kupliga tsentraalehitis Rootsi 1.Lundi toomkirik Kindluskirik Leia internetist või mõnest arhitektuuri raamatust või teatmeteostest antud maa kohta mõned romaani stiilis kirikud, märgi tabelisse nende nimed ja too välja mõned eripärad, kas ehituse, tornide, ehitusmaterjali või muu kohta. 15. Analüüsi romaani skulptuuri figuurikäsitlust. Kuidas hindad selle looduslähedust ja tõetruudust? Mida rõhutasid tolleaegsed skulptorid eelkõige?- Kujurid ei pööranud tähelepanu inimese kehavormide
ületab käikuge sügavus üle 10 meetri. Põlevkivi kaevandamine ja kasutamine algas 1916. Aastal. Viimased 50 aastat on põlevkivi kasutatud elektrijaamades küttena. Kohtla kaevandus rajati 1937. aastal. Kohtla kaevandus oli tuntud oma kõrge töökultuuri ja madala põlevkivi hinna poolest. Oma eksisteerimise 64 aasta jooksul tootis Kohtla-Järve kaevandus põlevkivi umbes 48 329 542 tonni. Jõhvi Mihkli kirik Jõhvi Mihkli kirik on kindluskirik, mis asub Jõhvis ja on pühendatud peaingel Miikaelile. Kirik on rajatud arvatavasti 14.sajandil. Mihkli kirik on Eesti kõige suurem ühelööviline kirik. Algselt oli see neljakandiline kaitseehitis, kuid 16.sajandil ehitati kirik põhjalikult ümber. Kirik on ka kahes sõjas kannatada saanud, Liivi sõja algul 1558. aastal ja Põhjasõja ajal 1703. aastal. 2009. aastal paigutati kirikusse 470-kilogrammine pronksist kirikukell. Valaste juga Valaste juga Kohtla vallas Valaste külas
leidub esialgsel kujul vaid mõnes väikses maakirikus. Suuri linnakirikuid ehitati korduvalt ümber kas tulekahjude ja sõjapurustuste tõttu, enamasti oli põhjusteks siiski koguduse suuruse ja jõukuse kasvu või ehituslike ideaalide muutumine. Näiteks Valjala kirik Saaremaal ehitati algselt väikseks kabeliks, siis muudeti seda romaani stiili järgi, mida hiljem täiustati gooti stiiliga ning sellest sai lõpuks kindluskirik. Tornid Lääne- Eesti kirikutel esialgselt üldse püüdusid. Neid on mõnele kirikule hiljem juurde ehitatud. Lööve oli Lääne- Eesti ja Saaremaa kirikutel üks või kaks, Lõuna- ja Kesk- Eestis ja Virumaal ehitati kolmelöövilisi kodakirikuid ning Põhja- Eesti lääneosas ühelöövilisi, erandiks vaid 14. sajandil ehitatud kahelööviline Keila kirik ja selle 19. sajandist pärit torn. Tallinna kirikutes on säilinud 14. sajandi ilme vaid Pühavaimu kirikus, mis on
seemnekasvatusega. Pedja kallastel asuv mõisasüda lummab möödujat kauni loodusega. Laiuse kirik (14-15 saj.), Laiuse Esimesed teated Laiuse kiriku kohta kirikaed ja pastoraadihoone pärinevad aastast 1319. Paekivist kindluskirik on pühendatud Pühale Jürile. Ehitis on korduvalt restaureeritud purustamiste tõttu. Laiuse kiriku on kultuurilukku jäädvustanud kunagine kirikuõpetaja Johan Kõpp (Laiusel 1908-1923), kes andis 1937.a. välja
Erandlik sissekäik idast ja peaaltar läänes. Sakraalehit Est: erist 4piirkond 1)Lääne-Est ja Saarem 2) Kesk-Est 3) Tln ja P-Est 4)tartu ja L-est. Län ja Saarem hakati kirk ehit 13.saj, kirk-väiksed ja vähekannat sõdadest. Ühisjoonex 1-löövilis ja torni puudum (praegused torn hilisem ajast) Saarema kirik on olnud kindlusliku iselom, Län kaitsekir puduvad. Saare-Läänkir on raiddekoori rohkem Vanim Saaremaa Valjala krik 13.saj keskpaig jätkat goot stiilis kindluskirik. Lääneport kaunist romaanilik lame ja abstrakt raidkivist ornamentika, romaanipäran on kirik ristimiskivi. 1970.leiti figuraalset maaling fragmente,pärin 13 saj. Saaremal ehit 13.14 saj 1-löövil,madalam kooriruumid Karja(I silmapaist gooti stiil kiviskulptuuri teosed),Muhu, Kihelkonna ja Püha kirikud. Taimeornamentik v näha portaalide kujunduses,võidukaare piilaritel kujund väga ilmekalt Püha Katariina ja Püh Nikolause lugusid,omapär ka
Niguliste kirik Oleviste kirik Tallinna Toomkirik Keskaegsest piiskopilinnast Tartust on tänu sõdade laastamistööle väga vähe järele jäänud. Siiski asus seal kunagi meie kandi üks võimsamaid kirikuid - Tartu Toomkirik. Väga omapärane on ka Jaani kirik oma haruldaste terrakotaskulptuuridega. Tartu Toomkiriku varemed Jaani kirik Eesti keskaegseid maakirikuid. Pöide kindluskirik Saaremaal. XIV sajandi keskpaik. Järva-Jaani kirik Järvamaal. Järva-Jaani kirik Järvamaal. XIV sajand. Interjöör. XIV sajand. Torn pärineb 1881. a. Kindlusehitisi Eestis. Kuressaare piiskopilinnus.
Ilmselt püstitati kirik kohaliku vasalli ülesandel ühtlasi perekondliku matmispaigana. Juba kiriku rajamisel olid täiesti erakordse nähtusena valmis ehitatud võlvitud hauakambrid, mis külgseinte jäetud avauste kaudu olid pidevalt ventileeritavad. Alles 15. saj. võlviti kirik 2-lööviliseks, täiendati 4-nurkse koori ja käärkambriga ning ümara läänetorniga. Jõhvi kirik: Mõneti erandliku kaitsesüsteemiga. Ehitati 14. saj. keskpaiku. Ühelööviline võlvideta ning tornita kindluskirik. Kiriku ainsat ust lääneseinas kaitses rinnatistega võitlusplatvorm, mis oli ehitatud läänemüürile, kus kõrge viilusein oli taandatud ruumilisele laiale kandekaarele.16. saj kaeti kirik sisemistele tugipiilaritele toetuvate servjoonvõlvidega. Kiriku idapoolsesse otsa altaritravee alla ehitati sõjalise funktsiooniga võlvkelder ja läänefassaad täiendati kõrge valve-kaitse torniga. Kiriku ümber sügav vallikraav. Ta oli osa Narvast tuleva tee kaitseehitiste rühmast.
saj. lõpus. Baltikumi ainuke prantsuse stiilis kirik kahe läänefassaadi torniga. Praegu varemetes, kooriruum raamatukoguna. Üles ehitama kutsutud mitmed inimesed, aga pole säilinud jooniseid ega maale, milline see keskajal täpselt oli. 16.saj. hävines poola-rootsi sõdades, kui ei teata, milline seest oli, siis pole restaureerimine, vaid uue ehitamine. Pseudogooti kirik. 3-4 ühelöövilist kodakirikut nt. Põlva, Puhja, ehitatud 15.-16.saj vahetusel ilmselt sama meistri poolt. Jõhvi kindluskirik- Eesti suurim ühelööviline maakirik. Oli palju kloostreid, suletud enamasti reformatsiooni järel 16.saj., ehitatud ümber, lammutatud, hävinesid sõdades. Oli kuni 40. Pirita klooster- võib-olla Eesti ala suurim, pole restaureeritud, ei teata täpselt siseruumi, konserveeritud varemetega seisundis, kõrvale uus funktsionalistlikus stiilis kloostrihoone, kes elavad mungad ja preester. Ehitatud 1436, kuulus brigitiinide ordule
tundub, et oled sattunud ajas 300400 aastat tagasi. Tänavaid ääristavad keskaegsed ja baroksed elumajad. Tuntuimad vaatamisväärsused on endine raekoda ehk Tunnitorn kauni katuse ja teravatipulise torniga, katusega kaetud 175 astmega nn. koolitrepp ja mägikirik. Seejärel külastatakse keskaegset Mediase vanalinna, mille sümboliks on hästi säilinud linnamüür ning Trompetipuhuja torn ning kuurortlinna Baznat, kus asuvad kuumaveeallikad ja kuulus kindluskirik. Õhtuks jõuatakse saksa rüütliordu poolt asutatud Brasovi linna, mis on tuntud oma keskaegsete losside, kauni looduse ja heade suusakuurortide poolest. Ööbimine Brasovis. 5.päev, 13.06. Hommikusöök. Tutvumine Brasovi vanalinnaga jalgsiekskursiooni käigus: autovaba peatänav Strada Republicii, suuremõõtmeline raekojaväljak ilusa raekojaga, linna sümbol Must Kirik, bastion Funarilor. Seejärel sõit Brani linnakesse, kus asub Bram
annaabi.ee 
