saj. vallutuste järel tulid esimesed ehitus- ja kunstimeistrid kõik välismaalt ja ka järgmistel sajanditel töötas neid Eestis kõrvuti kohalike meistritega. Tähtis osa Lääne Euroopa kunstimaitse levitamisel võis olla ka Maarjamaad külastanud palveränduritel. Eestis valmistatud teoste kõrval levis siin ka sisseveetud kujutavat kunsti, mille osatähtsus on kunstiliigiti erinev. Kuni 15.saj. levis Eestis seinamaalikunst nii nagu mujalgi Põhjamaades. Siin ei rakendatud gooti stiili konstruktsiooni täies ulatuses, mistõttu aknad olid suhteliselt väikesed ja suuri seinapindu peeti õigeks katta maalingutega, millel oli niihästi õpetlik kui ka kaunistav eesmärk. Värvirõõmsad olid tihti ka mitmed ehitusdetailid (vööndkaared, võlviroided, päiskivid, konsoolid). Seinamaalid on muidugi loodud kohapeal, samuti ehitistega seotud kivist ja terrakotast skulptuurid. Kivist teoseid, näiteks
Eesti kunstiajaloo kordamisküsimused 1. Millised on Eesti gootika tunnused? Mille poolest erinevad Saaremaa kirikud mandri omadest? Näited Saaremaa ehituskunst on natuke rafineeritum, kui mujal, sest Saaremaa dolomiit on paremini töödeldav. Vaimad kirkud on saaremaal Pöides, mis on romaani stillis gooti kaartega. Paksud seinad. Kirikul ka kaitsev ülesanne. Pöide kirikus on väiksed aknad, kitsad uksed. Valjala kirik - Rohkem gooti tunnuseid. Muhu kirik. Eesti gooti sakraalarhitektuur on tunduvalt lihtsam ja rangem Lääne -Euroopa omast. Näiteks puuduvad meie kirikutel transept, kooriümbriskäiguga kabelitepärg ja tugikaared. Tagasihoidlikud on ka dekoratiivsed kaunistused. Peamiselt järgiti ehituses Saksa ja Skandinaavia eeskujusid. Kui Lääne- ja Kesk-Eestis kasutati ehitamiseks paekivi, siis Lõuna- Eestis selle puudumise tõttu maakivi ja tellist. Ehituskeskuseks kujunes Tartu. 13. sajandi lõpus
naturalistlike detailide kasutamisele ja oli vastuolus klassitsistliku üldkonstseptsiooniga. Paremini on õnnestunud rahulikud poosis üksikfiguurid ja portreed, milles klassitsistlik idealiseerimine taandub loodusvaatluse ees. 1870. aastatel ilmusid tema loomingusse eesti mütoloogia teemad. 1864. aastal oli tema esimene personaalnäitus EEstis. • 1890 – 1914 Peterburis • 1914-1921 Tallinnas - Tartuga seob teda, et tema pere ja suguvõsa on sinna maetud. Seal on ka tema valmsitatud skulptuur. Peaks olema kabeli lähedal. Alustab tislerpoisina. Berliini õpingud lõppesid, kuna seal ei saanud stipendiumit. Esimene eesti soost sculptor. Lähtus klassitsismist. Õppis tisleriks noorena. Klassitsismist lähtus ka esimene eesti soost skulptor August Weizenberg (1837 – 1921). Weizenberg oli visa ja esialgsest menust liigagi tiivustatud töömees, kes tagus marmorisse ja modelleeris klassikalise kirjanduse tegelasi (“Hamlet”, “Ophelia”, “Leedi Macbeth”) või
ripatseid, mis ühekaupa kantuina polnud ilmselt mitte lihtsalt ehteiks, vaid sümboliseerisid kandja kuulumist kristlaste sekka. Ristripatsi sümboolsesse tähendusesse tuleb siiski suhtuda ettevaatlikult. Nii Eesti mandriosast kui ka näiteks Lätist on naiste haudadest leitud mõnikord mitmeid, vahel isegi üle kümne ristripatsi,mis sellisel kujul omasid tõenäoliselt siiski üksnes ehte funktsiooni. On ju rist iseenesest vana sümbol, mis mingil kujul esineb pea kõigis paganlikes kultuurides. Ristiusustamise-eelses Skandinaavias ja Soomes leitakse ristripatseid alati ühekaupa ning enamasti jõukamatest matustest, mis viitab kirjalikeski allikates kajastuvale nähtusele, et kristlus levis esmalt ühiskonna eliidi seas. Sarnasel viisil, s. o. jõukamates haudades ühekaupa, esinevad ristripatsid ka Saaremaa 12. sajandi matustes.
1) Valisid väga eestilikud motiivid, külaelu, rannarahvaelu, näiteks Johannes Võerahansu ,,Lammaste pügamine" ja ,,Õuel" ning Erik Haamer ,,Põud", ,,40ndatel aastatel evakueeritavad" ning Nõmmik. 2) valisid motiiviks vaesema rahva elu, kujutasid seda äärmiselt realistlikult, nt Johani ,,Köögis", ,,21. juuni rongkäik Tartus" ning Liimand ,,Debora Vaarandi portree" ning Kummits ,,Karjalaut", ,,Lugemas". 3) Silmailu maalijad, ilusate piltide tegijad, lemmikmotiiviks maastik. Need olid nt Adamson Eric, Karin Luts, Karl Pärsimägi, Aleksander Vardi ,,Pariisi vaated", Jaan Grünberg, Kristjan Teder, Villem Ormisson ,,Taevaskoda", ,,Tartu vaade". 30ndate lõpul vahetult enne riigipööret lõpetasid Pallase Elmar Kits, Endel Kõks ja Alfred Kongo, nende loomingu raskuspunkt langeb järgmisesse kümnendisse. Skulptorina tuntuim Jaan Koort, Vabariigi ajal tegeles vaid skulptuuriga, tegi hulgaliselt portreid oma pereliikmetest. Ta oli
Profaanarhitektuuri olulise osa moodustavad sõjalised ehitised linnused, kindlustused. Suurt kunstilist tähendust on nähtud valitsejate lossides, raekodades. 20. saj hakati olulist kunstipära nägema ka tavalistes elamutes ja tööstusehitistes. Kunstiline tähtsus on olnud erinevate hoonete omavahel või loodusega kokkusobitamisel (ansamblite loomisel), samuti linnade planeerimisel. · Skulptuur tavaliselt mingist kõvast materjalist loodud mahulised kujundid. Skulptuurikunstis võib eristada ümarplastikat ja reljeefe. Viimased on vaadeldavad vaid ühest küljest. Reljeef võib olla madal, keskmine, kõrge või süvendatud. Otstarbe järgi võib skulptuur esineda ansamblina (monumentidena), olla seotud ehitisega või pargikujundusega (ehitusplastika või pargiskulptuurid),
· A. Starkopf · juhtiv skulptor kaks põhistiili: 1.ekpressionistlik, jõuline liikumine ''Kelp'' 2.art deco väiksed naisaktid (modelliks oma naine) ''Naine kalaga'' · E. Viiralt ·üks tuntuimaid eesti kunstnikke maailmas esimene silmapaistev graafik ·valdas meisterlikult mitmeid graafikatehnikaid ·tunnustus katkes II Msga ·hinnatud 1930ndate looming · ''Põrgu'', ''Kabaree'', Naised silindritega'', ''Absindijoojad'', ''Viljandi maastik tammega'' · 1920. alguses mitu erinevat kunstiorganisatsiooni: · ''Pallas'' · ''Eesti kujutavate kunstnike keskühing'' Tallinnas'' · ''Eesti Kunstnikkude Ryhm'' · geomeetriline kunst, kubismist lähtuv konstruktivism, L. Lapin, R. Meel, T. Vint · E. Ole · maalikunstnik, sai pakkumisi välisnäitusteks, raske kunstnikuna realiseerida · 'Laud'' mõõdukas geomeetriline kunst · hiljem art deco, siis realism · ''Y
Rootsi poolt tehtud muudatusi). Asjaajamis keeleks jäi saksa keel. Ettepanek luua uus kohtu nimega tribunal, kus lahendatakse Balti asju kohapeal (Kõige kõrgeim kohus). Vene võim oli poolikult nõus, kuid tegelikult sellist kohaliku tribunaali ei loodud. Kaebati edasi Peterburgi, senatisse. Carl Schirren - 1869 kirjutas oma kuulsad sõnad Juri Samarinile, "Me ei ole kunagi vallutatud, me oleme lepinguliselt alistunud." Juri Samarin - Slaavi filosoof ja arhitekt. Peeter Suur tegi järeleandmisi balt-sakslastele, et saada nad enda teenistusse ning tal õnnestus. Peeter I privileegidekinnitused: Kinnitas Liivimaa rüütelkonna ja Riia linna privileegid 1710. 1712 Peeter I kinnitas Eestimaa rüütelkonna ja linna eesõigused. Privileegi kinnitused ehk konfirmatsioonid. Õiguseid vähendati Baltikumis korraga igal pool. Peeter I järeltulijad Vene tsaari troonil, nad kinnitasid Balti provintsi
17. saj oli Eesti Rootsi võimu all. Narva hiilgeaeg. Narva oli barokilinn. Raekoda, börsihoone, apteek, linnakodanike elamud, aga teises maailmasõjas hävis Narva täielikult ja barokist on ainsana praeguna raekoda(varem börsihoone). · Barokk: Louis XV. Germain Boffrand(1667-1754)- hatell Soubise'i sisekujundus. Iseloomulikuks tunnuseks oli horvandi motiiv. Mingi kese, mille ümber on kaunistused. · Skulptuur: Tehti hästi palju skulptuure, aga kuulsaid nimesid ei olnud üldse palju. Skulptuur muutub dünaamilisemaks, tunnete väljendamine. Sünnimaaks Itaalia. Ainuke silmapaistev nimi on Bernini- kuulsaks sai ta kardinal Borgese ülesandel tehtud Apollonit ja Daphnet kujutav grupp. Püha Teresa ekstaas, maalilisel käsitlusel on äärmuslik töö. Portreebüstid. Tarbekunstilise iseloomuga oli tema Peetri tool Peetri kirikusse tehtud.
Funktsioonile vastavus, otstarbekohasus on tähtsai m. Ehk: ilus on see, mis on otstarbekas. Funktsionalismile on iseloomulik: a) lihtsus, kaunistuste vältimine b) ebasü m m e etria, masside vaba jaotus c ) kuubitaolised vor mid (+ sageli ümardatud nurgad) d) lintaknad f) lame katus g ) peened postid h) do mineerib valge värv i) siledad seinapinnad j) hoone väli muses peab pee geldu ma tema otstarve ja ruumide jaotus. Funktsionalis mi rajajaid oli sakslane arhitekt Walter Gropius. Asutas kunstikooli Bauhaus. Bauhausis kavandati m o odsat disaini m ö ö blit, valgusteid, tekstiili, keraamikat, tapeete jne. Bauhausi toodetele ono mane lihtsus, selgus, rangus. Püüti ühendada tööstuslikku vor mi ja ilu. Kuulsa maid funktsionais mi esindajaid on sveitslane Le Corbusier: Villa Savoye Poissy`s elamu Marseilles`s NSV Liidu Statistika Keskvalitsuse hoone Moskvas. Väga kuulus funktsionalis mi esindaja on ka Soo m e arhitekt Alvar Aalto:
venestusaeg. Balti erikord tugines nendele samadele kapitulatsioonidele, Turu ja Uusikaupunkti rahule, keisrite ja tsaaride nõustumistele jne. Siine erines väga vene sisekubermangude elust igas mõttes. Balti provintsides kehtisid ainult need vene riigi seadused, mis ei läinud vastuollu kohalike privileegidega. Kuni 19. saj keskpaigani olid vene mõjud balti aladel küllaltki tagasihoidlikud. Üldisemalt hinnates võib öelda, et balti erikord talupoegadele suht rist ja viletsus. Haldusjaotus: Suuri muudatusi ei olnud vörreldes Rootsi ajaga. Eestimaa kubermangu Liivimaa kubermangu Saaremaa provints Tallinn Riia Seisuslik omavalitsus tingis suuresti ka haldusjaotuse. Narva linn jäi halduslikult Peterburi kubermangu koosseisu, kuid oli eraldi üksus tegelt, saades osa balti erikorra privileegidest. Riiklik võimuaparaat: Jätkus dualistlik valitsemiskorraldus, mis tähendas, et seisusliku omavalitsusega körvuti oli
kogujana,Eesti Rahva Muuseumi alusepanija ja näituste organiseerijana.Esimese Eesti kunsti ülevaatenäituseni jõuti 1906 aastal Tartus. Pilet4 2.Maal iseseisvas Eestis 1919-1940. Keskse tähtsusega revolutsioonieelse kunstnike põlvkonna hulgas on maalijad Mägi,Triik ja Jansen(ning skulptor Koort).Konrad Mägi(1878-1925)-loomingut iseloomustab erksate toonide rakendamine ja stiliseeriv tendents.Tema kunsti lähtekohaks olid impressionism ja neoimpressionism,kuid hiljem hakkas tema töödes domineerima ekspressionistlik käsitlusviis.Mägi maalis peamiselt maastkke(Soomastik). Stiliseerimispüüd ja kontuuride ilmekuse taotus oli iseloomulik Nikolai Triigi(1884-1940) varasema perioodi portreedele ja maastikele.(Ants Laikmaa portree)Triigi maalidel on kindel joonistuslik alus,tema meisterlikkus avaldub ka graafilises loomingus.Triigiga samasse suunda kuulub August Jansen(1881-1935),kes on eepilisem ja dekoratiivsem,ühtlasi
Maalija Peet Aren ja kujur Anton Sparkopf, Eduard Wiiralt. Anton Starkopf. Leda. 1930. Tamm. Konstruktivism Seda viljeles Eesti Kunstnikkude Rühm (Eduard Ole, Arnold Akberg, Märt Laarman). 1920. aastaid võib pidada avangardi levimise aastakümneks. 19. ja 20. sajandi mind Vaade vabrikule. üle postimpressionismi ja Arnold Akberg. rahvusromantikasse. Õli. 1924. Impressionism Ado Vabbe, Paul Jaab Koort. Burman, Villlem Metskits. Ormisson Pronks. 1929 Realism Eduard Ole, Aleksander Vardi, Johannes Greenberg, skulptuurikunstis Jaan Koort, Ferdi Sannamees, Herman Halliste, August Vomm Tartu vaade.Villem Ormisson. 1937 Eduard Viiralt (Wiiralt) Õppis Tallinna Tööstuskunsti
Ajalugu Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen SH. klass 2011/12 Sisukord Eesti muinasaeg......................................................................................................................... 4 Pronksiaeg..................................................................................................................................6 Rauaaeg......................................................................................................................................7 Muistne vabadusvõitlus............................................................................................................. 9 Keskaeg (1227-1558)................................................................................................................12 Jüriöö ülestõus.....................................................................................................................13
· Nt. Notre-Dame-la-Grande kirik Ida-Prantsusmaa mungaordukloostrid 1. Citeaux 2. Cluny · 5-lööviline · 3-lööviline eelkirik ·Lisakabelid ·Lammutati SPR ajal ·Eeskujuks Saksamaa Reini jõe äärsetele kirikutele, nt Maria Laachi kloosterkirik, Wormsi, Mainzi ja Speyeri kirikutele Põhja-Prantsusmaa ja Inglismaa · 2 läänefassaaditorniga, nelitisega · Ladina rist · Nt Durhami katedraal Inglismaal, siit algus ka ristroidvõlvil Itaalia 1. Pisa toomkirik · Nelitise kohal kuppel · Ümarhoone kohal samuti kuppel ristimiskabel (baptisteerium) · Eraldiseisev kellatorn · Ümarkaared 2. Veneetsias Püha Markuse kirik · 5 kupliga tsentraalehitis Põhja-Euroopa · Lundi kirik Rootsis
Dyck. Kunstiajakeemia luuakse alles 18 sajandi II pooles. Erakunstikoolid samas eksisteerisid ka varem. Revolutsioon 17. saj keskpaigas, tulemuseks puritaanide võimuletulek ning puritaanid ei soosinud kujutavat kunsti. Alles 18.saj kujuneb välja normaalne kultuurielu. Tol ajal on silmapaistev teatrikunst tänu Shakespeare'ile. Restauratsiooniaegne näitetegevus oli labane. Huvitavad arhitektuurinähtused 17. saj Charles I ajal Euroopa suurim kuningaloss Whitehall, arhitekt I. Jones. Ületas mitmekordselt Hispaania & Prantsuse kuningalossi. Üle 4000 saali. Põles täiesti maha 1680.aastate alguses. Säilinud vaid Banqueting House (Whitehali pidusaal) varapalladionism. Palladio kujunes väga populaarseks arhitektiks tänu Inigo Jonesile. Jones käis korduvalt Itaalias, matkis Palladiot. Palladionsmile oli tüüpiline kolossaalorder, ka Banqueting Houseis kolossaalorder, lamekatus a la rooma villad antiikajal.
-13. saj vastandatud pilt paganarahvast ja ristirahvast on ülepingutatud. On loogiline eeldada, et piirkonnad mis olid seoses kristlike naabermaadega, olid kokku puutunud kristlusega. Sellele viitab ka see, et eesti k kristlik terminoloogia on laenatud eesti k juba enne ristisõdade ajajärku - laenatud alam-saksa k, rootsi k. Nii eesti ja läti k on kristlik sõnavara, mis on laenatud vana-vene riigist - niisiis see kristus oli varem tuntud - nt eesti rist, paavst, ristimine - läti keeles selliseid sõnu rohkem. Ka Henriku kroonika järgi Läti ala seos Vene keskustega oli tugev. Veel 12. sajandil telliti Ojamaa kirikutesse freskoseid maalima õigeusklik kuntsnik - polnud konflikte 2 kiriku vahel. Eestile lähim kultuurmaa oli Venemaa, mitte Skandinaavia. Kristlik sümboolika nt ehetes levib enne ristiusustamist, aga keskaja kontekstis on oluline, et märgi kandmine on tähtis olnud sel ajal, kui elanikkond oli heterogeenne
EESTI UUSAEG (1710-1900) Uusaja mõiste – Itaalia renessanssiaja humanistid, keeleteaduse huviga. Antiikaeg, allakäik (keskaeg), humanistide kaasaeg (antiikaja taaselustamine). Leonardo Bruni, Flavio Biondo – kolmikjaotuse algatajad. Antiikautorite uurijad, filoloogid, ei olnud tnp mõistes ajaloolased, kolmikjaotus tekkis antiigi ihalusest, mitte ajaloo uurimisest. Ajalooteadusesse jõuab kolmikjaotus Christoph Cellarius (Keller) kaudu – 1680.a-st tegeles ajaloo periodiseerimise küsimusega, avaldas üldkäsitluse antiikajaloost, sajandi lõpul üldkäsitlus keskaja ajaloost ja uue sajandi algul, 1702, ülevaade uusaja ajaloost. Tema kolmikjaotust ajalooteaduses nimetatakse Historia tripartita. Alternatiiv: keskajal oli levinud ajaloo jaotamine suurteks perioodideks, maailmariikide järgi – Babüloonlaste riik, Pärslaste riik, Aleksander Suure impeerium, Rooma keisririik. Jeesuse tulek maailma oli pidepunktiks. 20.saj levinud periodiseering
1 EESTIMAA AJALOO ALGUS Mõiste `historia' pärineb kreeka keelest ja tähendab `teadmine, jutustus, uurimine' ja on üle 2500 aasta vana. Selle võttis oma raamatu pealkirjaks kreeka teadlane ja rännumees Herodotos ning seda raamatut peetakse esimeseks ajaloo-alane teos maailmas. Herodotost nimetatakse aga mõnikord ajaloo isaks. Inimkond on 2,5 miljonit aastat vana. Esimesed meie eellaste jäljed pärinevad Ida-Aafrikast. Umbes 40 000 aastat tagasi jõudis Euroopasse homo sapiens ehk tark inimene. Esimesed inimasustuse jäljed Eestis aga on umbes 9500 aastat vanad. Põhjuseks on siin valitsenud karm kliima ehk jääaeg. Jäätumine algas umbes 1 000 000 aastat tagasi tänapäeva Rootsi aladelt ja kõige karmimal ajal ulatus jääpiir Kesk- Saksamaani ja Kiievini. Jääkihi paksus oli kuni 2 km. Aeg-ajalt jää küll sulas ja arvatakse, et kokku oli 4 erinevat jäätumisperi
.............................................................................................................................................46 MAAMAJANDUS...................................................................................................................................................46 TÖÖSTUS.............................................................................................................................................................46 POLIITILINE MAASTIK..........................................................................................................................................48 1905.AASTA REVOLUTSIOON...............................................................................................................................49 EESTI I MAAILMASÕJA AJAL............................................................................................................................... 51 ISESEISVUSE VÄLJAKUULUTAMINE.......
9. ,,KULDSED SEITSMEKÜMNENDAD" 43 10. POSTMODERNISM JA MÜÜDID. AASTAD 1980-1990 47 11. 1990. AASTAD EESTI KUNSTIS 49 Joonis 2. Paul Raua maalid "Muhu rauk" 1898 ja "Poolakt" 1911. 1.2. Skulptuur Ka esimene eesti soost skulptor August Weizenberg (1837-1921) lähtus klassitsismist. Tema õppis vabakuulajana skulptuuri Berliini ja Peterburi akadeemiates, kuid neid lõpetamata. Tänu mõnele balti aadlikust toetaja abile asus ta seitsmeteiskümneks aastaks Rooma, kus suutis endale ateljee hankida ja kujurina läbi lüüa. Roomas olles säilitas ta tiheda sideme kodumaaga ja siinse rahvusliku liikumisega. Ta on tahunud
EESTI AJALOO SUUR ÜLDKONSPEKT EESTIMAA AJALOO ALGUS. MUINASAJA ALLIKAD o JÄÄAEG- eesti alale jõuds jää Skandinaavia mäestikest. Jääväi ulatus kuni Kesk-Saksamaani ja Kiievist kaugemalegi. o Eesti vabanes lõplikult jääst alles 13-11 00a, eKr. o Jääaeg kujutab enast nelja-viite külmaperioodi e jäätumist. o Vahepeal kui jää taandus võis siin olla ka inimesi, umbes viimasel jäävaaheajal 120-130 000a tagasi. Kahjuks pole sellest jäänud mingeid märke, jää uhus minema. o Jää viimasel taandumisel oli Eesti mandri ala präegusest tunduvalt väikem. Suurt osa Lääne-Eestist ja saartest kattis hiiglaslik Balti jääpaisejärv, Võrtsjärv ja Peipsi. o Kui Balti jääpaisejärv ennast ookeanisse surus langes Läänemere pind korraga 20-30m o MUINASAEG- ajajärk esimesteste inimeste saabumisest kuni muistse
kaupmehed. Ristiusuga muutus usk. Muutus suhtumine loodusesse, jumala kätetöö esmane ja loodus teisejärguline. Ristiusk oli konkreetsem ja paika pandum. Tuli sisse palju uusi mõisted. Samas säilisid edasi ka vanad kombed ja uskumused. Üks ei välistanud teist ning nad eksisteerisid koos, kuigi see ei meeldinud kirikule ning rahvast püüti võõrutada. Keskaja arhitektuur ja kujutav kunst Eestis Arhitektuur: põhiliselt kirikuarhitektuur (varasem romaani stiilis,hilisem gooti stiilis), Romaanistiili näited on Lääne-Eestis nagu Valjala,Kaarma jm,Saaremaal. Gooti stiilile iseloomulikud teravkaared ja pürgimine kõrgustesse Tartu Jaani kirikus. Ehitusmaterjalideks paekivi ja telliskivi 15.sajandil hakati esialgsed kodakirikud ehitama umber basiilikateks,maakirikutele ehitati juurde tornid.Kirikutel oli ka kaitsefunktsioon. Kloostriarhitektuuri ehk sakraalarhitektuuri on tänapäevaks vähe säilinud.Kuigi Katarina kirik pidi Tallinnas olema ääretulkt
sajandi viimasel veerandil ja 1317. aastal Padise kloostri. ·Romaani kunst: valjala kirik-Eestisse jõudis romaani stiil enne gootika lõplikku võitu 13. sajandi algul siinsed alad võõrvallutajatele allutanud põhjala ristisõdade käigus. Üsna pea hakkas romaani stiili asemel levima aga gootika, mistõttu Eestis on säilinud vaid paar romaani stiili elemente kandvat ehitist. Valjala Martini kirik on kirik Valjala vallas Saare maakonnas. on ehitatud romaani ja gooti stiilis. Valjala kirik oli ühtlasi ka kaitserajatiseks. Valjala kirikut peetakse vanimaks säilinud kivikirikuks Eestis. ·Gooti kunst: kirikud, Tallinna raekoda, kaupmehe elamu, Bernt Notke, Michel Sittow- Eestis juurdus gooti arhitektuur mõned aastakümned pärast siinsete alade allutamist ristiusule ehk ca 1250-80ndatel aastatel. 13. sajandi lõpul oli gooti arhitektuuritehnika siinmail romaani stiili lõplikult võitnud ja oli kasutusel kuni 1520-
sajandi maal kujutab endast üleminekut ühelt stiililt teisele. Inimesed madalmaalaste maalidel säilitavad gootiliku saleduse ja nappuse, samuti tavatsesid Madalmaade kunstnikud enamasti kujutada rõivastatud keha. H. BOSCH kõige populaarsem Madalmaades. Fantastilised ja olustikulised maalid. JAN VAN EYCK koos venna HUBERTIGA GENTI altarimaalid. Reaalsed peenmaalitehnikas piiblistseenid. Üle 20 maalingu · Pilet 2 1. Vana-Egiptuse skulptuur, pinnakunst 2700- 1000 ekr Skulptuurikunstis võib tinglikult eristada kahte suunda. Esiteks teosed, mis kujutavad vaaraod ja jumalusi- need on eriti ranged, suursugused ja stiliseeritud. Selline skulptuuriteos on ka hiiglaslik kaljukünkast välja raiutud sfinks- inimese pea ja lõvi kehaga olendi kuju, miis seisab Giza püramiidide juures. Egiptuse kunstis oli ka teisi, väiksemaid sfinkse ja muid kujusid , kus ühendati inimese ja mõne looma kehavorme.
Osati ära lahendada kontraposti (e. nõjajala) probleem. Leiti tasakaalupunkt. See võimaldas hakata valmistama igas asendis kujusid. 1) Ateena koolkond-Kujutati jumalaid (Apollon, Zeus, Aphrodite). Kujud olid vabad ja liikuvad Myroni ,,Kettaheitja" 2) Sparta koolkond- Põhiliselt kujutati sportlasi ja sõjamehi. Plykleitos ,,Odakandja" 3) Hellenistlik aeg Skulptuur muutub rahutuks ja näidatakse väga palju tundeid. Vaasimaalid Teos: Laokoon, Niobe Skulptuuris harrastati ka krüselefantiintehnikat. Selle puhul kaeti kuju puust südamikul need kohad, mis pidid kujutama riietust, õhukese kuldplekiga. Katmata kehaosi imiteeriti elevandiluuga. (Athena kuju kunagises Ateena akropolis). Rooma Roomlased tõid arhitektuuri suured muutused, kuna võtsid kasutusele sideained ja leiutasid betooni
KUNSTI TEKKIMISE TEOORIAD Kultuur on inimese eneseväljendus nii vaimses kui ainelises valdkonnas. Vaimne kultuur: kunst, muusika, teater, kirjandus, sport, haridus, teadus, film jne... Laiemas tähenduses kunst kõik, mis on inimese poolt loodud. Kitsamas tähenduses kunst arhitektuur ehk ehitus kunst, skulptuur, maalikunst, graafika (trükikunstist), tarbekunst Kunst tekkis umbes 30-40 tuhat aastat tagasi. Toimusid suurem muudatused (tekkisid): · Inimeste kooseluvorm (sugukond) · Rasside tekkimine · Keeleline areng, keelte eristumine ja tekkimine · Religiooni tekkimine · Kunst · Abstraktne ja praktiline mõtlemine Kunsti tekkimiseks on erinevad teooriad. · Religioossete tunnete väljendamine. · Tekkis vajadus ilus järele.
Surnud tuhastati ja tuhk pandi savist või kivist sarkofaagi. On hulgaliselt pooleldi lamavaid kujusid, mille järgi võiks etruskide elustiili aiamata. See oli elurõõmus ühiskond, kus hauakambrite seintele maaliti tantsijaid, pidustusi, sööminguid ja muid igapäevaseid tegemisi ning veel uksi ja aknaid, mida seal tegelikult polnud. Levinud on põletatud savist ehk terrakotast ja pronkskujud. Rooma linna rajamise legendiga seostuv ,,Kapitooliumi emahunt" on üks tähelepanuväärseim skulptuur. Ehitati lihtsaid templeid ja on leitud mõned tellistes ümarkaared. Rooma kunst 8.sajandist e.m.a. alguse saanud Rooma riik arenes ja laienes pidevalt, kuhu meie ajaarvamise alguseks kuulusid Põhja-Aafrika ja Lääne-Euroopa ning Lähis-Ida. Arhitektuuriline uuendus olid lubjamördi kasutusele võtmine, mis andis võimaluse ehitada kaari, võlve, kupleid, silinder- ja ristvõlve. Roomlased ehitasid korralikke teid, sildu ja veejuhtmete vedamiseks akvedukte
Eesti XX sajandi algul Haldus-territoriaalne jaotus: maakonnad (kreis), vallad, linnad, alevid: 20. sajandi alguses jagunes Eesti territoorium kahe kubermangu vahel Eestimaa kubermangu, mis omakorda olid jagatud neljaks maakonnaks: Lääne , Harju, Järva ja Viru kreis. Liivimaa kubermangu, mis jagunes Kuressaare, Pärnu, Viljandi, Tartu, Võru kreisiks. Maakonnad omakorda jagunesid valdadeks, mida 1866. aastal oli 366 tükki ja nad tasapisi vähenesid, kuna neid ühendati. Rahvastikuprotsessid: demograafiline revolutsioon, väljarändamine, linnastumine, vähemusrahvused: Eestis toimus demograafiline üleminek Prantsuse tüübi järgi ehk suremus ja sündimus hakkasid langema peaaegu üheaegselt. Eestis jõudis demograafiline üleminek lõpule enne Teist maailmasõda. Sellel ajal, 18501940 kasvas Eesti rahvaarv ainult 1,6 korda, mis on üks madalamaid näitajaid Euroopas. Rahvaarv 20. saj alguses on umbes 1 000 000, millest 90% on eestlased, 4,5% vene
· sõnakunst · lavakunst · arhitektuur · tantsukunst · helikunst · filmikunst 2. Kujutava kunsti liigid · maal o monumentaalmaal (seina-, laemaal) o dekoratiivmaal (esemeil) o tahvelmaal (puidul või lõuendil) o miniatuur (pärgamendil) · skulptuur o ümarplastika o reljeef · graafika o joonistus (söejoonistus, pliiatsijoonistus, tusijoonistus) o estamp- e. paljundusgraafika kõrgtrükk (puulõige, puugravüür, linoollõige ) sügavtrükk (vasegravüür, ofort , kuivnõel, metsotinto, akvatinta, pehmelakk ) lametrükk (litograafia, monotüüpia)
· Oli kirjavahetuses ärkamisaja tegelastega · 1878 korraldas oma isikliku kunstinäituse · Tööd olid seotud eesti kultuuriga · Tööd: linda kuju,kalevipoeg kuulsaim on koit ja hämarik Amadeus heinrich adamson · Õppis peterburis.välismaal õppinud kujur,kes töötas eestis · Looming eeskujuks oli pr realistlik skulptuur · Sündis 1855al paldiski lähedal,meremehe peres · Juba õppides õnnestus tal oma töid müüa,õppides tlna toomvaeste koolis,pani õp tähele tema nikerdusi · Õpinguid jätkas tlnas ühe tisleri juures · 1876-79 õppis peterburi kunstiakadeemias · Õppis,elas peterburis,pariisis itaalias · Tema õpilane oli K magi · 1907 aal sai peterburi kunstide akadeemia akadeemikuks · 1918 asus elama paldiskisse · Loomingus saab välja tuua:
TÕUSEV PÄIKE" (impressioon = mulje) mis andis kriitikutele põhjuse nimetada seda kunstnikerühma pilkavalt IMPRESSIONISTIDEKS. Kunstnikud aga leidsid selle nimetuse endile sobiva olevat, sest oma nägemismulje kujutamist pidasid nad esmatähtsaks. Järgmisel rühmanäitusel nimetasid nad juba ise end impressionistideks. Aastani 1886 toimus veel seitse impressionistide näitust, selleks ajaks oli rühmitus lagunenud. 1880. 1890. aastatel jõudis impressionism ka teiste maade kunstnikeni. TUNNUSJOONED Impressionism on muljete maalimine. Impressionistid leidsid, et kestvaid olukordi looduses on maalida raske, koguni võimatu, sest valguse ja atmosfääri pideva muutumise tõttu muutub lõpmatult ka loodusobjektide nähtav välimus. Seega saab kunstnik kujutada ainult mööduvaid olukordi, fikseerida tajutud muljeid kogu nende juhuslikkuses. Kunstnik võib maalida õieti ainult valgust ja õhku, mis ümbritsevad loodusobjekte ja
WORMS'i kirik Saksamaal. Skandinaavia: Skandinaavia ristiusustamine toimus rahumeelselt 11.saj alguseks on kõik maad võtnud vastu ristiusu vabatahtlikult Skandinaavia romaanikirikutest olulisim LUNDi kirik Lõuna-Rootsis. Skane. Igipõline Taani valdus, praegu Rootsi kuningriigi koosseisus. Lundi peapiiskopkonna alla kuulus ka Eesti (millal?). Taanis on suuremad kirikud Inglismaa: Varasemad romaanikirikud (normanni/normandia) hiljem gooti stiilis ümber ehitatud Paremini säilinud Põhja-Inglismaal DURHAM kirik(valminud 1130.a.). Esimest korda Inglismaal kasutatud suuri ristvõlve (varasemad silindervõlviga või võlvimata). Seda pole ümber ehitatud gooti stiilis. Neid oli keerukam ehitada, aga need on kergemad kui silindervõlvid Inglismaal on säilinud mitmeid romaaniajastu kindlusi Suur torn ehk donjon kindlusel on säilinud (erinevused gooti stiiliga akendes)