Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Sakraal- ja profaanarhitektuur eestis (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Kunst
Kunst -
ajaviiteks,
eneseväljenduseks, sündmuste jäädvustamiseks, religiooni osa.
Profaanarhitektuur -
ilmalik ehituskunst (koolid, majad, teatrid )
Sakraalarhitektuur-
usu
ja religiooniga seotud ehituskunst (kirikud, kabelid , kloostrid)
Kunst
jaguneb

  • Kujutav: skulptuurid ( monument , dekoratiiv, pisiplastika -väikesed kujud), graafika (sügavtrükk, madaltrükk), arhitektuur (profaanarhitektuur, sakraalarhitektuur), maalikunst (natüürmort, olustikumaal, maastikumaal )
  • Mittekujutav: muusika , teater, tants, kirjandus.
    Eesti
    kunsti esiaeg

    Vanimad leiud : Tähtsaimad laiud pronksiajast. Näiteks ehted (ketid, mõõgapidemed). Vanimad
    on leitud 5-6 saj. (ehted, keraamika ). Kõige tähtsam on talurahva
    kultuur. Sõjad ja teised rahvad on palju meie kultuuri mõjutanud,
    ka mütoloogia ja usk.
    Me asume Euroopa
    kultuuriruumis.
    Eesti rahvas tekkis, kui tuli ristiusk .
    Profaankunst tekkis Eestis
    12.-13.saj koos ristiusu ja feodaalkorraga.
    Sakraalarhitektuur
    Eestis

    Sakraalarhitektuuri neli
    erinevat piirkonda:
    • Lääne-Eesti ja Saaremaa

    Saartel oli palju kirikuid,
  • Sakraal- ja profaanarhitektuur eestis #1 Sakraal- ja profaanarhitektuur eestis #2 Sakraal- ja profaanarhitektuur eestis #3 Sakraal- ja profaanarhitektuur eestis #4
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-01-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 70 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor gertuu Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    5
    wps

    Keskaja kunst Eestis

    12.- 13. sajandil hakkas koos ristiusu ja feodaalkorraga Eestis levima professionaalne visuaalne kunst. Eesti vallutamine Saksa ja Taani poolt tõi siia Lääne- Euroopa arengu ja läänemaise kunstistiili, seega on raske ka eristada keskaegset kunsti Eestis ja Eesti oma kunsti. Erinevusi keskaegses Põhja- ja Lõuna- Eesti arhitektuuris põhjustas poliitiline killustatus, oli mitu kunstikoolkonda ja mitu erinevat " kohalikku stiili". Üheks erinevuste põhjusteks sai ka ehitusmaterjal. Põhja- Eestis ja Saaremaal oli selleks neutraalne hall paekivi, kuid Lõuna- Eestis kasutati punast tellist ja põllukivi. Mujal Eestis saadi põhilised eesmärgid ja vahendid Läänest, Lõuna- Eestis aga arenes arhitektuur tihedas seoses Põhja- Lätiga. Ajastu ideaalsed visuaalsed sümbolid olid kirikud ja kloostrid, mida aga praegu leidub esialgsel kujul vaid mõnes väikses maakirikus. Suuri linnakirikuid ehitati korduvalt ümber kas tulekahjude ja sõjapurustuste tõttu, enamasti oli põhjusteks

    Kunstiajalugu
    thumbnail
    17
    doc

    Gooti

    Näiteks Põhja- Euroopa kirikud on märksa lihtsamad ja detailivaesemad, Inglise ehitistel puudub aga prantslaslik kõrgussepürgimine. Itaalias ei kodunenud gootika üldse. Tähtvõlvid Oleviste Cambridge'i Kings Roueni katedraali kirikus Tallinnas College'i kabeli fassaad lehvikvõlvid Hilisgooti arhitektuur kaldus paljus liialdustesse. Näiteks tavalised ristroidvõlvid asendati sageli palju keerukamate täht-, võrk- või lehvikvõlvidega. Teravkaare asemel kasutati ka muid kaaretüüpe (lansett-, korv- ja tuudorkaar). Akende raidraamistik koosnes sageli leeke või kalapõit meenutavatest kujunditest. Prantsusmaal ja anglosaksi maades nimetataksegi hilisgootikat leekestiiliks - 'flamboyant'- stiiliks . Hooned näivad sageli lausa kivipitsiga kaetud.

    Kunstiajalugu
    thumbnail
    2
    docx

    Kunstiajalugu: gooti, romaani kunst, keskaeg Eestis, kujutav kunst

    ROMAANI KUNST: alates 18.saj, 8-12saj.Romaaniaeg. Romaani e rahvuslik. Romaani stiili on mõjutanud antiikkunst ja varakristlus. Kogu kunst on seotud kirikuga. Kunst on anonüümne, autorid pole teada. In kui isik pole oluline. Kõige tähtsam kunstiliik arhitektuur. Eestis Romaani kirikuid peaaegu ei esine. Paksude seintega, ümarad ukse ja akna kaared. Kivivõlvide ehitamine. Kirikul laed kivist, nii on vähem tulekahjusid. Basiilika on tähtsaim kiriku tüüp. Krüpt e keldriruumid. Hoitakse pühasäilmeid, reliikviaid. Prantsusmaa: 1)Cluny katedraal 11.saj, 2)Notre-Dame-la-Grande'I kirik(eriti rikkaliku skulptuaarse kujundusega). Saksamaa: Raskepärasem romaani stiil, ehitised madalamad ja kestavad kauem. 1)Maria Laachi kirik, 2)Bambergi toomkirik, alustatud

    Kunstiajalugu
    thumbnail
    12
    doc

    10. klassi konspekt

    tagasi, Lascaux Prantsusmaal, ~ 15 000 a. tagasi (paleoliitikumist). Kujutleti loomi,nende küttimist; peamised värvid must,valge,kollane, punane. Kivist- ( Willendorfi Venus ~30-25 000 a.eKr ) ja luust kujukesed (mammutiluust hobusekujuke ~28 000 a.eKr) Värviti peenestatud mineraalidega ­ värvimullad,mis segati vee või rasvaga. Mitmevärvilisi maalinguid tehti pintsli või käsnaga. **Aafrika kunst­ puidust,luudest,(vähe savist) maskid. Arhitektuur * Megaliitilised ehitised ­ suured kivid 1. menhir ­ 1 suur kivilahmakas 2. dolmen ­ suurtest kiviplaatidest ehitatud kiviaja kalme 3. kromlehh ­ suurtest kiviplaatidest ehitatud kalmeehitis (Stonehendge) Loode-Euroopas ja Lõuna-Inglismaal. *Neoliitilises ajastus sündis ja arenes ornament. Põlluharijad uskusid animismi ­ loodusvaimud,-nähtused jne. 3. Egiptuse arhitektuur ­ püramiidid, hauatemplid. Ehitajateks olid talupojad

    Kunstiajalugu
    thumbnail
    10
    docx

    Keskaegne Eesti - küsimused ja vastused

    Keskaegne Eesti Keskaegne sakraalarhitektuur Eestis 1) Millal ja milliste ajaloosündmustega seoses liitus Eesti Lääne- Euroopa kultuuriringiga? 13. sajandil, Muistse vabadusvõitlusega 2) Milline oli esimene Lääne-Euroopa arhitektuuristiil Eestis? Romaani stiil. 3) Milline oli põhiline Eestis kasutatud kunstistiil keskajal? Gootika. 4) Kelle vahel oli Eesti jaotatud Jüriöö ülestõusust Liivi sõjani? Nimeta nende toimumiseaeg? Saare-Lääne piiskopi, Tartu piiskopi ja Liivi ordu vahel. Jüriöö ülestõus 23. aprillil 1343. aastal, Liivi sõda 1558-1583. 5) Miks arenes väikeses Eestis välja mitu kirikuehituse koolkonda? Poliitiline killustatus soodustas mitme koolkonna ja kohaliku stiili tekkimist. Üheks põhjuseks oli ka ehitusmaterjal – Põhja-Eestis ja Saaremaal hall

    Kunstiajalugu
    thumbnail
    4
    doc

    Eesti keskaegne kunst ja arhitektuur

    Saaremaa 2) Kesk-Eesti 3) Tallinna ja Põhja-Eesti 4) Tartu ja Lõuna-Eesti. Jagunes ka materjali järgi: 1)Paas, dolomiit 2)Punane tellis 3) põllukivi. Saaremaa kirikute näited: Valjala Martini, Kihelkonna Miikaeli, Kaarma Peetri, Püha Jaakobi, Muhu Katariina, Karja Katariina, Pöide Maarja kirik. Lääne-Eesti ja Saaremaa olid muinasaja lõpul suhteliselt tihedalt asustatud; seetõttu kerkisid kirikud üksteisele lähedamale kui mujal Eestis. Siin oli rohkesti head loodusliku ehitusmaterjali ­ paasi ja dolomiiti. Tallinna kolme suurema kiriki ­ Toomkiriku, Niguliste ja Oleviste ehituslik areng on olnud ühesugune. Esialgu väike ja madal hoone on asendatud aja jooksul suure ja kõrgega. 15. Sajandil muudeti nad kõik basiilikaks. 1500 aastatel oli Oleviste torni pikkuseks 159m, kuid 1625. Aastal süütas pikne kiriku torni. Hävis torn, kirikukellad ning kogu sisustus. Säilisid vaid müürid. Kirik taastati

    Kunstiajalugu
    thumbnail
    1
    docx

    Romaani kunst, Gooti kunst, keskaeg Eestis

    algus arhitektuuri uuendused: 1.teravkaar, 2.roidvõlv, 3.tugipiit/tugikaar, 4.kimppiilar e.kimpsammas., 5.kaunistuselemandid- finaal+ ristlill- annab ,,pitsilise" mulje, 6.gooti aken- maasvärk e kivist osa-raam akna ümber. Roosaken. TÄHTSAMAD HOONED: prantsusmaa: Pariisi jumalaema kirik e Norte- Dame. Pariisis chartesi katetraal- kõige suurem prantsusmaal. Reimsi katetraal- üleni skulptuure täis. Itaalia: kirikud millel kellatorn eraldi profaan ehk ilmalik arhitektuur Palazzo( 3 korrust)- Doodzide palee. Hooned kirjud. Saksamaa: levib Prantsuse süsteem erinevus materjalides, kasutatakse punast tellist. Münsteri kirik, Saksamaalt levib tellise ehitis Baltikumi. Riia toomkirik. KUJUTAV KUNST: kõige olulisem skulptuur, kõige kuulsamad on Reimsi katedraali skulptuurid. Saksamaa: värvitud puu skulptuur, kasutatakse altarite kaunistamiseks. Tiibaltar ehk kappaltar- sinine punane kuldne

    Kunstiajalugu
    thumbnail
    10
    doc

    ITAALIA SKULPTUUR 15. SAJANDIL

    saj. GIOTTO –San Francesco kirikus Assisis maaling// Padova Arena kabeli maalingud..valguse ja varju kujutamine, looduse sissetoomine-perspektiiviga katsed.// Vennad Limbourg’id Berry hertsogi palvraamat-Miikaeli võitlus lohega–minaiatuurmaalide õitseaeg? DUCCIO- Siena Tk altarimaal „Maesta“ Maarja ja Jeesuse ülistamine inglite poolt. ülemine pool säilinud// „Maarja kuulutus“. Nad mõlemad kasutasid B. eeskujul koloriidseid värve, kollane ja punane Gooti arhitektuur Eestis 1)rehielamu- ainult E ja P-Läti, 13.saj- 19- saj. lõpp 1)ilma korstnata 2)eluruumid + tööruumid + loomad 2)muinaslinnused nt. tartu, viljandi, otepää. tugevaim Harjumaal Varbola linnus-asus soosaarel // Valjala Saaremaal 3)kalmistuarhitektuur: kivikirstkalmed vanimad, siis tarandkalmed- tuhavöönd ääristatud kividega, hauakamber- Salme kirikusse viikingilaevades matused-ülikud meid vallutati, kaasa toodi lubimört, kiviarhitektuur Sakraalarhit

    Kunstiajalugu




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun