Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Ukraina abi Ukraina kaitse vajab abi. Tee annetus täna! Aita Ukrainat Sulge
Add link

"linnus" - 741 õppematerjali

11
doc

Linnus

Tartu Kutsehariduskeskus Metallitöötluse osakond Tanel Ingermann KURESSAARE LINNUS Referaat Juhendaja:Pille Kessel Tartu 2009 Sissejuhatus Kuressaare linnuse konvendihoone on ainuke oluliste ümberehitusteta säilinud keskaegne kindlusehitis Balti riikides. Linnus on üldiselt hästi säilinud ja siin võib külastaja tunda tõelise keskaja hõngu. Konvendihoone ruumide planeering ühtib täiesti Radzyni Chelminski ordukonvendihoonega, arhitektuurses kujunduses leidub ilmseid mõjutusi teistest Preisimaa konvendihoonetest eriti Malborgist. Kuressaare linnuse ajaloost Kuressaare linnus on ehitatud XI sajandil eksisteerinud ja hiljem põlenud puitehitiste asemele. Kuressaare XIII saj. ringmüürkastell kuulub tsentraaltorniga kastellitüübi hulka. 1227. aastal alistus ristirüütlitele viimane Eesti maakond ­ Saaremaa. 1228...

Ajalugu - Kutsekool
41 allalaadimist
1
docx

Ajalooline hoone - Haapsalu linnus

It was founded in the thirteenth century to be a center for Bishopric of Ösel-Wiek. When there is a full moon in the month of August, it is said that an image of a maiden, the White Lady, appears on the inner wall of the chapel. On full moon nights in August an image of a maiden, The White Lady, is said to appear on the inner wall of the chapel. In 1228, the Archbishop of Riga formed a new diocese consisting of Läänemaa, Saaremaa and Hiiumaa and designated Gottfried, an abbot of Dünamünde Cistercian monastery, as the bishop. These boundaries of the new diocese were permanently fixed by a legate of Pope, Wilhelm of Modena in 1234. The first residence of the diocese was located in Lihula, where with the help of the Order the Bishop transferred the diocese's residence to Vana-Pärnu, wich was burned and destroyed by L...

Inglise keel - Põhikool
54 allalaadimist
7
odt

Kuressaare linnus

Põltsamaa Ühisgümnaasium Kuresaare linnus referaat Annika Allik 10A 2011 Põltsamaa Sisukord · Linnuse ajalugu · Arhitektuuri kirjeldus · Kasutatud kirjandus · Lisad 2 Linnuse ajalugu Kuressaare linnus ehitati 13.sajandi kolmandal veerandil eksisteerinud tornilinnuse asemele. Linnuse ehitamist alustati pärast Jüriöö ülestõusu, kui selgus, et Põide linnus ja selle kõrval tugipunktidena teeninud kindlustuskirikud ei suuda rahva väele vastu seista. Algsest tornlinnusest on säilinud ainult vangitorn ehk Pikk Hermann, mis ehitati ümber konvendihooneks. Kuni Liivi sõja alguseni oli Kuressaare linnus Saare- Lääne piiskoppide residents. Konvendihoone tüüpi linnuse funktsiooniks oli olla teatud piirkonna administratiivseks...

Kunstiajalugu - Keskkool
11 allalaadimist
1
doc

Lõhavere linnus

See asub Viljanimaal, Olustvere ja Suure-Jaani vahel, praegusest Lõhavere asulast 2km eemal. See avastati 1880. aasta suvel õpetaja ja arheoloogi Jaan Jungi poolt. Ta teostas ka esimesed kaevamised. Samuti pidas Jaan jung linnust Lembitule kuuluvaks, seda kinnitasid ka hilisemad uuringud. Arvatakse, et ta Lembitu oli ka Lõhavere, toonase Leole, vanem. Lõhavere oli linnusena kasutusel 12.-13- saj, siis kannatas see ka kahel korral tulekahju käes. Esimest korda hävis linnus ilmselt 1211. aastal, kui suur vallutajate vägi tuli Metsepole kaudu Sakalasse. Teine rünnak toimus 1215. aastal ja pärast piiramist linnus süüdati. Kolmandal korral hävis linnus lõplikult 1223. aastal suure orduvastase ülestõusu käigus. Lõhavere linnuse õuel oli palju väiksemaid hooneid ning üks suurem. Samuti oli ka seal kaks kaevu. Kasutusajal pii...

Ajalugu - Põhikool
4 allalaadimist
6
odp

Rõuge linnus

Rõuge linnus Koostaja: Juhendaja: Eesti üks tuntumaid ja paremini uuritud linnuseid. Tüüpiline neemiklinnus. Õuepindala 850 ruutmeetrit. Kaevati täielikult läbi 1951- 1955. Maa poolt on eraldatud: kraavi 3 m kõrguse liivast ja kruusast kuhjatud otsavalliga. Enamik kultuurikihist kuulub 8.-11 sajandisse On leitud kuni 6 erinevat ehitusjärku Õueosas leiti 3-4 elamu savipõranda jäänused. Hooned suurusega 3-5x3-4 m, Paiknesid vööndina linnuse põhjaküljel Õue keskel ja lääneosas oli mitu koldeaset Linnuses paiknes ka väike hoone, kus oli tegeletud pronksivalamisega. Linnus suuruselt sobin üliku eluasemeks. :) AITÄH TÄHELEPANU EEST!! :) ...

Ajalugu - Kutsekool
34 allalaadimist
2
doc

Narva Hermanni Linnus

1254. aastast pärinevad esimesed teated taanlaste poolt ehitatud Narva linnusest, mis esialgu asus küll üle Narva jõe tänapäevase linnuse vastas. Linnus võidi ehitada 1220. aastatel ­ seega kohe peale Virumaa vallutamist oma Eesti valduste idapiiri kaitseks. Hilisem linnus ehitati Narva jõe läänekaldale samale kohale, kus oletatavasti asus varasem eestlaste linnus ning mis oli Taani hindamisraamatus märgitud Narvia küla lähistel. 1294. aastal põletas Novgorodi vürsti väesalk Narva linnuse. 1704. aastal oli Peeter I Narva all tagasi ja alusta läbimurde ettevalmistamiseks jõe idakaldalt linna kindlustuste pommitamist. Pärast 10-päevast pommitamist langes Victoria ja Honori bastioni eskarpsein ehk esifassaad kokku ning venelased vallutasid 9/10. augustil tormijooksuga linna. Linnuse kompleks koosneb keskaegsest Liiviordu loss...

Ajalugu - Põhikool
15 allalaadimist
3
doc

Kuressaare linnus

aastast. Ehitusloo kohta on liikvel põhiliselt kaks teooriat. Arhitekt Seuberlich Hermanni sõnul ehitati esmalt üles linnuse põhjapoolses nurgas asuv kaitsetorn, mida hiljem täiendati konvendihoonega. Teine teooria pärineb arhitekt Kalvi Auldelt, kes arvab, et kivilinnuse ehituslugu algab 13.saj lõpus rajatud Pika Hermanni tornist. Torn olevat olnudringmüürkastell tüüpi kindlusrajatise tsentraaltorniks. Hilisemad uurjad siiski nõustuvad Seuberlichiga. Kuressaare linnuse konvendihoone on ainuke oluliste ümberehitusteta säilinud kindlusehitis Balti riikides. Prantsusmaa järel oligi kõige tihedam linnuste võrk Euroopas just Baltikumis. Konvendihoone tüüpi linnuse ülessandeks on olla teatud piirkonna keskuseks, võimaldada kooskäimisi ja pakkuda kaitsetülestõusu või sõja korral. Konvendihoone koosnes sisehoovi ümbritsevast neljast hoonetiivast...

Kunstiajalugu - Kutsekool
16 allalaadimist
1
docx

Toompea linnus

Linnuses on erinevaist ajastuist pärit kogum eri-ilmelisi ja -otstarbelisi ehitisi. Muistsete eestlaste linnusekompleks hõlmas ilmselt kogu Toompea mäge ning pealinnus oli kagunurgas kõige kõrgemal mäel. See oli arvatavasti puit-, muld- ja kuivmüüritisega kivilinnus. Tõsise ehitamisega tegi algust Mõõgavendade Ordu, kelle valduses oli Toompea1227­1237. Sel ajal valmis Toompea järsaku edelaosas kastell, mille kagunurgas kõrgus vahitorn. Kastelli kaitses ülejäänud Toompea poolt kaitsekraav. Pärast 1238. aastat hakkasid linnust edasi ehitama taanlased, nüüd aga mitte enda vanas, vaid Mõõgavendade Ordu poolt alustatud kohas. Nad jagasid kastelli müüriga kaheks, jättes selle lõunapoolse osa eeshooviks ning rajades põhjapoolsesse hooviasehalduri omakorda müüriga piiratud resident...

Ajalugu -
8 allalaadimist
25
docx

Edise linnus

sajandil, mõisa on esmakordselt mainitud 1477. aastal. Liivi sõja alguses 1558. aasta mais see purustati ning alates sellest ajast oli see ka varemetes. Linnuse väravatorn säilis siiski kuni 20. sajandini, kuid see lammutati pärast Teist maailmasõda 1950. aastatel. Torni kohta on teada, et see oli kolmekorruseline, selle müüripaksus oli 1,8-2 meetrit. Tõenäoliselt asus selle juures idas ehitiste kompleks. Praeguseks on linnusest alles vaid rusuhunnik. Allikad: http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=13871 http://www.mois.ee/viru/edise.shtml Edise mõisakompleksi hoonestus Keskaegne vasall-linnus. Edise mõis oli keskajal välja ehitatud vasall-linnusena. Linnuse täpsem kuju ei ole teada ja selle välja selgitamine vajab täiendavaid uuringuid. Arvatavasti oli tegu ringmüüriga ümbritsetud suurema linnusega. Vasall-linnusest on säilinud ainult...

Ajalugu - Kutsekool
4 allalaadimist
4
doc

Otepää linnus

Paiga head kaitseeeldused võimaldasid siia püstitada ühe võimsama linnuse muinas-Eestis. Omal ajal ulatus Alevijärv ilmselt linnamäe põhjajalamini ja linnus võis olla ümbritsetud veetõkkega. Enamlevinud seisukoha järgi tuleneb Otepää nimi linnamäe aluseks oleva mäe kujust, mis meenutas karu pead (oti e karu pea). Teise oletuse põhjal võis see nimi tuleneda hoopis ühe varasema silmapaistva kohaliku vanema isikunimest. Põhiplaanilt sarnanes keskaegne kivilinnus muinasaegsele linnusele. Ülemisele platoole püstitati mäe kuju järgiv ringmüür, mille siseküljele ehitati eluhooned. Linnuse põhjaosas paiknes ilmselt Püha Miikaeli kabel, mille nurka ehitati hiljem väljast köetav kerishüpokaust. Võimalik, et linnuseõue lääneosas asus eraldiseisev torn. Sügav lohk võib...

Ajalugu - Põhikool
1 allalaadimist
5
pptx

Rakvere linnus

RAKVERE ORDLINNUS Angelina Lukaushkina Rakvere linnusest · Rakvere linnus asub Lääne-Virumaal Rakvere Vallimäel. · Ta on olnud üks suuremaid linnuseid muinasajal. Ajalugu · Rakvere linnus on aegade jooksul kuulunud nii Taani kuningatele, Liivi ordu rüütelmunkadele kui ka Rootsi ja Poola riigile. Tänapäeval Kasutatud kirjandus ...

Geograafia - Keskkool
1 allalaadimist
5
doc

Muinasaeg eestis

Kiviaja periodiseering I paleoliitikum- II mesoliitikum - kestis Eestis umbes 5 aastatuhandeni e.kr III neoliitikum-algas umbes 5000 a. tagasi e.kr ja oli kiviaja viimane etapp. Neoliitikumi tähtsamaks tunnuseks on esimese tehismaterjali, põletatud savi ilmumine. 2. Eesti alal vanimad asukad (asulapaigad, tööriistad, tegevusalad, elamu, elanike päritolu) Esimesed inimasustuse jäljed Eestis on umbes 11 000 aasta vanused. Kaua peeti kõige vanemaks Sindi lähedalt Pulli talu juurest avastatud asulakohta, mida talu ja küla järgi nimetatakse Pulli asulaks. 2001. aastal samast piirkonnast, Reiu jõe suudmest leitud asulakoht võib aga olla mõnevõrra vanemgi olla. Mõlemad nad kuuluvad nn. kunda kultuuri rahvale. See kultuur ja rahvas on oma nime saanud ühe varem asustatud asulakoha järgi kunda lähedal Lammasmäel. Tööriistad valmistasid kundalased kivist, luust, sarvest ja ka puust ­ näiteks ühepuupaate ehk ruhesid. Elatusid kalapüügist ja jahist. Kütiti põtru,...

Ajalugu - Keskkool
218 allalaadimist
8
doc

Kuressaare Piiskopilinnus

See on üks tähelepanuväärsemaid keskaja kindlusehitisi Eesti ja Läti aladel ning pakub nimetatud territooriumil erilist huvi ainukese keskaegse linnusena , mis on säilinud kõigis oma olulistes ehitusosades. Kõik teised selle perioodi linnused on kas varemeis või nii põhjalikult ümber ehitatud, et nende esialgset kuju on raske kindlaks määrata. Kuressaare linnus seevastu võimaldab suurepärase ülevaate saamist nii tolleaegse valitseva klassi olustikulistest tingimustest kui ka antud perioodi ehitusviisist. Kuressaare Piiskopilinnus kuulub arvukate kindlusehitiste hulka, mida feodaalse killustatuse perioodil püstitati sakslaste ja taanlaste poolt Eesti ja Läti aladele. Nende üldarv ulatud 150-ni ning oluliseks ajendiks nende püstitamisel olid samuti feodaalide omavahelised vastuolud. Iseenesest mõista pidid linnused olema ka st...

Kunstiajalugu - Keskkool
29 allalaadimist
5
doc

Kuressaare piiskoplinnus

Kuressaare Ametikool Kunstiline kujundamine (KKP-12) Andra Suuster KURESSAARE PIISKOPLINNUS Uurimus Juhendaja: Maie Kahju Kuressaare 2009 Kuressaare piiskopilinnus on linnus , mis asub Saare maakonnas Kuressaare linna merepoolses servas. Mõningad uurijad on oletanud, et praeguse kivilinnuse asemel võis varem leiduda juba 11. sajandil ehitatud puidust kindlusrajatis. Mingeid kindlaid tõendeid selle olemasolu kinnituseks aga ei ole õnnestunud leida. Tänapäevani säilinud kivilinnuse ehitusloo kohta on liikvel põhiliselt kaks, suuresti vastakat teooriat. Enamik arhitektuuriajaloolasi lähtub 20. sajandi algul linnuse rekonstrueerimistöid juhtinud arhitekti Hermann Seuberlichi seisukohtadest, mille kohase...

Ajalugu - Keskkool
34 allalaadimist
2
doc

Kuressaare linnuse arenguetapid

sajandil ehitatud puidust kindlusrajatis. Kindlaid tõendeid selle olemasolu kinnituseks aga ei ole õnnestunud leida. Kivilinnuse ehitusloo kohta on liikvel põhiliselt kaks vastakat teooriat. Enamasti lähtutakse 20. sajandi algul linnuse rekonstrueerimistöid juhtinud arhitekti Hermann Seuberlichi seisukohtadest, mille kohaselt esmalt ehitati üles linnuse põhjapoolses nurgas asuv kaitsetorn. Seda täiendati mõni aeg hiljem nelinurkse konvendihoonega. 1970. aastatel tehtud vaatluste põhjal oletas toonaseid ümberehitusi juhendanud arhitekt Kalvi Aluve, et kivilinnuse ehituslugu algab juba 13. sajandist pärit linnuse idanurgas asuvast Pika Hermanni tornist, mis olevat olnud ringmüürkastell tüüpi kindlusrajatise tsentraaltorniks. Hiljem linnuse uurimisega tegelenud Boris Duboviku ja Kaur Alttoaga on pooldanud s...

Ajalugu - Keskkool
7 allalaadimist
6
rtf

Väike kirjand Lihula linnast

01.2007) Keskus Lihula linn, elanike arv 1579 (01.01.2007) Lihula vald on tasane. Esile kerkivad vaid üksikud künkad nagu Kirbla, Lihula ja Parivere "mäed". Maastikku liigestavad enamjaolt kraavitatud väikesed jõed ja ojad, mis suubuvad Kasari jõkke või Matsalu lahte. Valla ida- ja kaguossa jäävad ulatuslikud Lihula ja Tuhu metsa- ja rabamassiivid, põhjaosas ulatuslik Kasari jõe luht ja Matsalu lahe rannaheina- ja karjamaad. Kohati on säilinud puisniite. Esindatud on loopealsed. Metsades on valitsevaks puuliigiks kask, järgnevad mänd ja kuusk. Haritavat maad on ligikaudu 9000 ha e. 23% valla territooriumist. Lihula vallas asuvad osaliselt Matsalu rahvuspark ning Lihula ja Tuhu maastikukaitsealad. Looduskaitse- ja hoiu- ja Natura 2000 alad hõlmavad kokku 47% valla territooriumist. Matsalu rahvuspargi keskus asub Lihula vallas Penijõel. Esimesed jäljed inimasustusest pärinevad 5000 aasta tagusest ajas...

Eesti keel - Keskkool
11 allalaadimist
1
docx

The Haapsalu Bishop's Castle

The Haapsalu Bishop's Castle The Haapsalu Bishop's Castle and Cathedral, which was established in the 13th century as the centre of the SaareLääne Diocese, is one of the best preserved castles in Estonia. It is located on the western coast of Estonia in Haapsalu. The Haapsalu Castle is one of the most remarkable examples of Estonian MiddleAge fortress architecture. The stronghold construction, widening and reconstruction went on throughout several centuries, with architecture changing according to the development of weapons. The fortress achieved its final dimensions ­ area of more than 3 hectares, thickness of the wall between 1.2 and 1.8 meters, and maximum height over 10 metres­ under the reign of Bishop Johannes IV(fourth). In the 17th century, the castle was no longer used as a defensive building by the Swedes who now ruled the Swedish Estonian Province. In the course of the Great...

Inglise keel - Keskkool
8 allalaadimist
4
doc

Kuressaare piiskopilinnus

Tartu Kutsehariduskeskus KURESSAARE PIISKOPILINNUS Referaat Merli Muromets LM09 Juhendaja õp. Pille Kessel Tartu 2009 KONVENDIHOONE On hilisgooti stiili linnuseehituse suurepärane näide. Välisarhitektuuri äärmise ranguse ja monumentaalse raskepärasusega liitub orgaaniliselt sisemuse maitsekas arhitektoonika ja dekoor, mis oma lihtsusele vaatamata pääseb hästi mjule. Kuressaare konvendihoone külje pikkus on 43 m, phjanurgas krguva vimsa seitsmekorruselise Kaitsetorni krgus on 37 m. Välismüüride peal asuv sakmelise rinnatisega umbes meetri laiune katustamata kaitsekäik taastati 1980. aastate 1. poolel. Seda mööda oli hlbus liikuda linnuse ühest tiivast teise nii vahiteenistust pidades, kui ka vaenlast trjudes. Kuna eriti tugevat kaitset vajas linnuse vära...

Ajalugu - Põhikool
10 allalaadimist
4
doc

Eesti ajalugu- muinasaeg.

sajandi lõpul .Muinasaeg moodustab valdava osa kogu Eesti ajaloost. Uurimisel tuleb arvestada veel etnograafilisi andmeid, sest 18.19 saj. maarahva ehitistes, esemetes, töövõtetes kommetes jms. võib olla säilinud veel elemente, mille juured ulatuvad esiaega. Muinasajast saame teadmisi peamiselt inimeste rajatu või mahajäetu põhjal ( nt. kinnismuistised, omaaegsed asulakohad, linnused , kalmistud, ohverdamiskohad, põldude jäänused, metalltöötlemiskohad, aga ka muinasajal valmistatud töö-ja tarberiistad, relvad, ehted). Kasutamist väärib ka rahvaluule, milles esineb sageli küllalt vanu pärimusi ja ka eesti keel, mille tõttu saab teha oletusi hõimude ja rahvaste varasematest rändamistest ning kokkupuuteist teist keelt kõnelenud rahvastega. Muinasaega uurivad arheoloogid, kes teostavad muististel arheoloogilisi kaevamisi. Muinasaja periodi...

Ajalugu - Keskkool
33 allalaadimist
3
doc

Aadli seisus

Nad olid vabad mehed, keda sidusid omavahelised vasalliteedisidemed. Aadlite õlul oli kõigi kaitsmine. Aadel jaotus kaheks suuremaks osaks: kõrgaadel ja alamaadel. Kõrgaadlisse kuulusid koos kuningaga ka suurfeodaalid: hertsogid, parunid ja krahvid. Alamaadlisse kuulusid peamiselt rüütlid. Inglismaal nimetati kõrgaadleid lordideks ja alamaadleid gentrydeks, Hispaanias olid grandid ja hidalgod, Saksamaal Herrid ja Ritterid, Prantsusmaal baronid ja chevolierid. Varakeskajal tekkis veel üks kiht, kuhu kuulusid mittevabad kuningat teenivad mehed ja neid nimetati ministeriaalideks. Ülesanded Nagu eelnevalt mainitud, siis aadlike peamiseks ülesandeks oli kõigi kaitsmine. Nad tegelesid veel kohtumõistmisega. Sageli usaldasid aadlid seda tegevust oma asemikele, kui see puututas talupoega...

Ajalugu - Keskkool
18 allalaadimist


Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun