november 1883 Sootaga vald (Äksi kihelkond), Tartumaa 14. oktoober 1935 Moskva) oli eesti kujur, maalikunstnik ja keraamik. Jaan Koort sündis talupoja perekonnas. Lapsepõlvel oli erakordselt suur mõju tema edaspidisele elukäigule. Tema tähtsamaks iseloomuks oli see, et ta lähenes kunstile kui käsitööle, kui hingestatud käsitööle. Koorti perekonnas loeti palju, telliti Olevikku ja Valgust, austati muusikat. Viiulimäng oli tema jaoks meeldivaim kõrvalharrastus, mis aitas teda isegi Pariisi nälja-aastatel mitmel korral välja kroonilisest rahahädast. (Annaabi) Esimesed kooliaastad veetis Koort Orge koolis. Kuna õppetöö
projekteeritud keraamikaahjud. · 1934. aasta suvel kolis Koort Nõukogude Venemaale, kus asus Hariduskomissariaadi ja Ülevenemaalise Kunstnikkude Kooperatiivi kunstiliseks nõuandjaks ning Kshelli rajatava peenkeraamikatehase tehniliseks juhatajaks · Jaan Koort suri 14. oktoobril 1935 Moskvas kopsupõletikku. Tema tuhastatud põrm toodi Tallinna, kus see paigutati ligi meetri kõrgusesse Koorti enda poolt valmistatud valgesse portselanurni ning viidi vastaval kanderaamil tõrvikute saatel läbi linna Kunstihoonesse. · Koordi matuseaktusel Kunstihoones kõneles peaministri asetäitjana Kaarel Eenpalu ning kogu tseremoonia kanti ka raadio teel üle. · Esialgse plaani kohaselt pidi Koorti põrm maetama Metsakalmistule ehitatavasse kabelisse · TA on maetud Tallinna Rahumäe kalmistule L O O M I N g !
11. klass JAAN KOORT Referaat Juhendaja: 2008 Sissejuhatus Jaan Koort (ill 1) sündis 6. november 1883 Sootaga vallas Tartumaal ja suri 14. oktoobril 1935 Moskvas. Ta oli eesti kujur, maalikunstnik ja keraamik. Koorti looming tekitas eesti seni akademistlikus skulptuuris murrangu. Varaseis kujudes ilmneb impressionismi mõju ja kallakut sümbolismi. Varased maalid olid postimpressionismi mõjulised linnavaated ja dekoratiivsed natüürmordid. Ta oli suurepärase vormitunnetusega skulptor, kes kasutas meisterlikult erinevaid materjale ning huvitus keraamikast, kasutades oma töis erinevaid glasuure. Jaan Koorti töid iseloomustab suurejooneline lihtsus ja suursugusus. Lapsepõlv ja õpinguaastad
hooldajad on eakad kaugete sugulaste järeltulijad. Pärimuste järgi tulnud kord poisike Jaan Alt- Purstile tädi käest kellaaega uurima tädil olnud küla esimene pommidega kell. Jaan jäänud Pupastvere järve äärde seisma ja vaadanud. Imetlenud ja öelnud: "Kui mul oleks paber ja pliiats, joonistaksin selle pildi!" Sellele vastatud: "Sina, poisike, ka mõni joonistaja!" Ja ometi sai Jaan Koortist Pupastvere külast tuntud kunstnik. Jaan Koorti kunstipärand kannatab võrdlust kõige väljapaistvamate XX sajandi alguse skulptorite- novaatorite loominguga. Et Koort pole saavutanud nendega võrdset tunnustust, sõltub väikerahva võimalustest ja tahtmisest oma kunsti suurkuju laiemalt tutvustada. Koorti tööd äratasid eesti kunsti välisnäitustel XX sajandi 20.-30. Aastatel kohe tähelepanu. "Põlvitava naise" ostis Luxembourgi muuseum Pariisis, "Naise tanuga" Ateneum Helsingis. Koort on loonud hauamonumente
tema tõid? N.Triik, kuulsamad portreed- kunstnikutest K.Mägi, A.Laikmaa ja kirjanikest Liiv, Tuglas, Suits. 14) Kes on I Eesti Vabariigi aegsetest maastikumaalijatest rahvusvaheliselt kuulus? Rahvusvaheliselt oli kuulus K. Mägi. 15) Milliseid Eesti maastike on K. Mägi maalinud? Saaremaa maastiku, Lõuna-Eesti maastiku, maalinud peaaegu kõiki järvesid. 16) Kes oli K. Mäega ja N. Triigiga Pariisis koos õppinud skulptor? Pariisis õppis koos nendega Jaan Koort. 17) Nimeta J. Koorti portreesid, mis materjale kasutas? Kasutas raskeid materjale, must marmor, basalt, must tamm. ''Karjapoiss'', ''Naine tanuga''. 18) Milline tarbekunstiala köitis J. Koorti ja kuidas see talle saatuslikuks sai? Teda köitis keraamika, sai saatuslikuks, kui ta läks seda õppima Venemaale ja jäi seal raskelt haigeks. Kunstiajalugu II rida 1) Kust oli pärit Vincent van Gohgh ja kus ta maalis oma parimad tööd, nimeta?
Õpinguid jätkas Peterburi Stieglitzi kunsttööstuskoolis (19021905).Aastatel 19051915 elas Pariisis, kus talle eriti tugevat mõju avaldas "La Ruche" kunstiinimeste koloonia. Neil aastail külastas ta mitmeid kordi ka Eestit. 19151916 töötas Moskvas, hiljem 19161921 Tartus. Jaan Koorti kunstipärand kannatab võrdlust kõige väljapaistvamate XX sajandi alguse skulptorite- novaatorite loominguga. Et Koort pole saavutanud nendega võrdset tunnustust, sõltub väikerahva võimalustest ja tahtmisest oma kunsti suurkuju laiemalt tutvustada. Koorti tööd äratasid eesti kunsti välisnäitustel XX sajandi 20
6: Kristjan Raud jumaldas joonistamist, kuigi oli õppinud ka maalimist ja muid kunstitehnikaid. Ta tegutses Eestis. 7: Eesti kunstiseltsi põhikiri kinnitati 1906. Aasta augustis 8: "Noor-Eesti" kunstitoimetaja oli K. Mägi 9: Tallinna Kunsttööstuskooli avamise aeg oli 1914. Aastal. Selle järeltulijat teatakse praegu kui Eesti Kunstiakadeemiat, vahepeal nimetati seda aga Riigi Kunsttööstuskool, Tallinna Riiklikuks Tarbekunsti Instituudiks, Jaan Koorti nimeline Riigi Rakenduskunsti Kool, ENSV Riiklik Kunstiinstituut. 10: A. Laikmaa potreed: "Marie Underi portree"-pastell, "August Kitzbergi portree"-pastell, autoportree (1902) 11: Tema looming oli rahvusromantiline ja müstiline. Suur osa Kristjan Raua loomingust on seotud eesti folklooripärandiga. Tema joonistustel on saanud esmakordselt nähtava kuju kummalised muinasolendid, tondid ja kratid ning personifitseerunud loodusjõud, lood lendavatest järvedest
erksaid värvitoone. Mägi unustas kindlad piirjooned ja ta tundis vabadust teha nii, kuidas ta nägi loodust enda ümber. Nikolai Triik sarnanes oma teostelt Konrad Mägiga. Talle oli iseloomulik stiliseerimispüüd ja kontuuride ilmekuse taotlus (väga hästi on sellest aru saada teosel ''Immgard Menning'') Samuti jugus kasutada nt. Sinist värvi inimese näo maalimisel näitas tahet ning vabadustunnet teha oma töid just nii, nagu talle meelepärane oli. Jaan Koorti kunsti lähtekohaks on prantsuse mooda skulptuuri algusjärgu meistrite laad. Arhailine kreeka ja egiptuse plastika on talle samuti tugevaid impulsse andnud. Koorti vormikäsitlus on kindel ja selge, seejuures siiski tundeküllane. Koorti skluptuurid võrreldes näiteks Adamsoni skulptuuridega jäävad kuidagi tühiseks. Nad on lihtsamad ja ebareaalsemad, kuid ometigi väga osavalt valmistatud. Iseseisvusajaga algab eesti kunsti arengus uus periood. Kunstnike arv kasvas märgatavalt
viia Tartu Kooliõpilaste pataljoni. Palve rahuldati ja sama aasta detsembris, ikka veel sõdurina, hakkas Wiiralt vabal ajal kunstiõpinguid jätkama, kuni kevadel 1920 demobiliseeriti ning võis end täiega kunstile pühendada. Wiiralt asus Anton Starkopfi skulptuuriateljees skulptuuri eriala õppima. Graafika õpetajat tollal koolis veel polnud. Graafikaklass avati koolis alles 1921. aasta oktoobris. 1920. aastast töötas noor kunstnik tollal Pallase õpetajaskonda mitte kuulunud Jaan Koorti juures õpilase-abilisena. Muuseas teostas ta Koorti puuskulptuur- büsti "Eesti neiu". 1920. aasta detsembris toimunud Pallase IV ülevaatenäitusel oli väljas tema "Vanamehe pea", mida kiideti kui väga huvitavat ja karakteristlikku teost. Pool aastat hiljem toimunud Pallase näitusel esineb ta juba graafikuna ning tema ofordid, linoollõiked ning joonistused saavad kiitva hinnangu. 19221923 jätkas Wiiralt oma skulptuuriõpinguid Pallase stipendiaadina
Jaan Koort Elulugu 6.11.1883-14.10.1935 Eesti skulptor, maalikunstnik ja keraamik Talunike Susanna-Marie ja Jaan Koorti 13-es laps Haridus Orge külakool 1896-1900- Tartu linnakool 1902-1905 Peterburi A. Stieglitzi kunsttööstuskool 1905-1908 Pariisi Kaunite Kunstide Kool ja järgneval kahel aastal Adleri, Collini ja Lucas eraateljeedes Pere 1910 tutvus Mari Uusmaniga 1914a sündis tütar Tuui Isis Lea ja 1920a poeg Ra Veel eluloost 1916 naasis Tartusse ja hakkas esinema Eesti näitustel 1921-23 töötas pedagoogina Riigi Kunsttööstuskoolis (praegu EKA) 1923 esimene isikunäitus
PAUL BURMAN (28.02.1888 03.06.1934) Elulugu: Paul Wilhelm Burman oli baltisaksa päritolu Eesti maalikunstnik ja graafik, Karl Burman vanema vend. Burman oli esimene animalist Eesti kunstis. Aastal 1892 kolis pere Tallinnasse. 19121913 elas Pariisis eesti kunstnike koloonias ning suhtles aktiivselt Jaan Koorti, Nikolai Triigi ja Aleksander Tassaga. Aastal 1914 viibis Krimmis ja Saksamaal, 1915. aastast vabakunstnik Tallinnas. 1918. aastast kuni surmani elas ta Seevaldis. Maetud Tallinna Rahumäe kalmistule. Koolid kus Paul W. Burman õppis: · Peetri Reaalkoolis · Ants Laikmaa ateljeekoolis · Peterburi Kunstide Akadeemias · Moskvas Stroganovi kunstikoolis · Riia linna kunstikoolis · Pariisis Académie Russe'is. Looming:
• Keeb ühtlaselt pehmeks, laguneb vähe, mugulad ei tumene toorelt ega keetmisjärgselt • Head maitseomadused Maret • Omanik: Eesti Taimekasvatuse Instituut • Kasutustüüp B/C • Sobib keedu- ja pudrukartuliks • Koor punane, sisu helekollane, silmad keskmise sügavusega • Mugulad suured ja lagunevad keetmisel • Toor- ja keetmisjärgne tumenemine väike • Head kuni väga head maitseomadused Merlot • Omanik: Saksa firma Norika Esindaja: Koorti Kartul OÜ • Kasutustüüp B • Sobib keedu-, prae- ja ahjukartuliks • Koor rubiinpunane, sisu kollane • Heade maitseomadustega lauakartul • Väga saagikas, tärklist 14% Kartulite säilitamine • Niisked kartulid toatemp. Kuivatada • Hoiustada õhku läbilaskvas anumas ja pimedas panipaigas • Värske kartul säilib paremini külmkapis (+4 - +5 kraadi) • Sügavkülmutada ainult kooritud ja tükeldatud kartulid. • Talvekartulid niiskes,pimedas kohas õhku läbilaskvas anumas
"Ferdinand Johann Wiedemann" (marmor) "Sügis" (marmor) "Linda" (marmor) "Noormees oja ääres" (marmor) 5. Ants Laikmaa maale: "Vigala noorik" (pastell) "Autoportree" (pastell) Kristjan Raua maale: "Puhkus teel Egiptusesse" (tempera) "Kosjasõit (Kalmuneid)" (tempera) Nikolai Triik: "Lennuk" (tempera, kriit, triptühhon) "Irmgard Menningu portree" (tempera) "Ants Laikmaa portree" (õli) Konrad Mägi: "Norra maastik männiga" (õli) "Norra maastik" (õli) 6. Jaan Koorti "Abikaasa portree" on tehtud basaldist. Näiteid materjalidest mida ta on veel kasutanud: "Vanamehe pea" (graniit) "Põlvitav naine" (marmor) "Irene Kansa" (pronks) "Metskits" (pronks) "Istuv naine" (pronks) "Karjapoiss" (basalt) 7. O.Kallis kasutas põhiliselt pastelli, harva ka õli. Näiteid: "Kalev kotka seljas" (õli) "Tiritamme kasvatamine" (pastell) "Kalevipoeg allilmas" (pastell) "Kirg" (pastell) 8. A.Laikmaa portree on teinud Nikolai Triik.
6. Kes oli käsitletaval perioodil silmapaistvam eesti grafiik? Milline oli tema mõju eesti kunstile? Eesti silmapaistvam graafik 20. sajandil oli EDUARD VIIRALT. Viiralti mõju oli suur selles, et realistik graafika leidis uusi viljelejaid ja selles, et vabagraafika üldse muutus populaarseks kunstiks Eestis. 7. Ehk tead, kelle skluptuur on Tallina vanalinnas asuv „Metskits“. Tallina vanalinnas asuv „Metskits“ on JAAN KOORTI teos. 8. Millisesse kolme tüüpi võiks jagada eesti maalikunstnikud 1930. aastail? Esimest tüüpi kunstnikke võib tinglikult nimetada silmarõõmu- maalijateks, sest peaasjaks oli neil pakkuda nägemisnaudingut meeldivast motiivist ja kaunist maalilisest teostusest. Teist tüüpi kunstnikud valisid motiiviks vaesema rahva elu, mida kujutasid solidaarsustega, aga realistlikult ja asjalikult. Kolmandasse rühma sobivad maalijad, kes
nim mõni tema tuntud teos. imprssionism, post-impressionism, kõndimine jala riiga, rajas kunstikooli. teos: Portree Marie Underist 15. Keda võib pidada 20 saj alguses väljapaistvaimaks Eesti loodusmaalijaks ? Konrad Mägi 16.kust ammutas oma loomingulisi ideid Kristjan raud ? Kalevipojast, eesti rahvaluulest, 17. mis iseloomustab Kristjan Raua loomingut ? too näide loomingust nurgelisus, eeskuju eesti mustritest ja kujunditest, "kalev kojas";"kalevipoja surm" 18.Mis on jaan Koorti tuntuim skulptuur ? "metskits" 19.mis on kubismi iseloomulikud jooned ? püüti asju kujutada geomeetrilistel kujunditel, esemeid püüti ette kujutada mitmest vaatepunktist, värvid ei olnud intensiivsed 20. keda võib pidada kubismi rajajaks ? kust sai ta oma eeskujud? Picasso, eeskuju sai Cezanne käest 21. mis on kollaaz? kleebiti erinevaid asju pildile kokku, lõigati midagi välja ja kleebiti. 22.mis sõnast tuleneb mõiste futurism ? tulevikukunst 23.mis maal sündis futurism
Nii järgnevad Soome, Pariisi ja Norra perioodi töödele tööd Saaremaal, Võrumaal, Pühajärvel ja Otepääl. Itaalias ja jälle kodumaal Saadjärvel. JAAN KOORT Eesti skulptor. Koort pärines Tartumaalt. Erialaseid õpinguid alustas 1902. aastal Stirglitzi kunstikoolis Peterburis. 1905-1915 elas poliitilise pagulasena Pariisis. Sajandi esimesel kümnendil esines ta põhiliselt maaliga. Pariisis tutvus Jaan Koort skulptuuriga, mis olevat mõjutanud kunstnikku. Ühte Jaan Koorti suurepärast tööd on meil võimalik näha igapäev Tallinnas. See on kitse skulptuur, mis asub Toompea jalamil, kui me liigume vanalinnast Balti jaama suunas. Kits sai valmis 1930. LAIKMAA ANTS Eesti kunst 19. Sajandi teisel poolel. Graafika tehakse pehmele metallile joonis. Eesti rahvusliku kunsti sünd 19. Sajandi II poolel, ning on sootud Johann Köleri ja August Weizenbergi töö ja tegevusega. Nende järel lülitusid peatselt Eesti kunsti
Bulakvski ja E. A. Bourdelle'i juures), ppis seal joonistamist ja modelleerimist. Arreteeriti sgisel 1914 Dresdenis ja interneeriti Luna-Saksamaal Wehlenis. Ttas 1916-18 sjavangina Ratheni ja Dresdeni kiviraiumistkodades ning a-st 1917 htlasi Berliinis F. Metzneri ateljees. Naasis 1918 Eestisse, osales 1919 "Pallase" kunstikooli asutamises, oli 1919-40 selle ppejud (a-st 1934 prof.; skulptuuriateljee juhataja), 1921-23 ka direktori kt. ja 1929-40 direktor; 1940- 41 J. Koorti nim. Riigi Rakenduskunsti Kooli direktor; 1942.44 "Pallase" (1942- 43 Krgemate Kujutava Kunsti Kursuste) ja 1944-50 Tartu Riikliku Kunstiinstituudi ppejud (a-st 1947 prof.; skulptuurikateedri juhataja) ja 1945-48 ka direktor.Pgenes 1950 represseerimise kartuses Moskvasse, kus ttas S. Merkurovi ateljees. A-st 1954 oli vabakunstnik Tartus. Kis 1920, 1923 ja 1926 pireisil Saksamaal, 1925 ja 1937 Rootsis, 1928 Prantsusmaal ja Itaalias, 1929 ja 1939 Soomes ning 1935 Taanis. 1919-27
,,Marie Underi portree", ,,Lääne neiu". 15. Keda võib pidada 20.saj alguse väljapaistvaimaks Eesti loodusmaalijaks? Konrad Mägi 16. Kust ammutas oma loomingulisi ideid Kristjan Raud? Kalevipojast 17. Mis iseloomustab Kristjan Raua loomingut? Too mõni näide tema loomingust. Nurgelised vormid, monumentaalsus, muinasolendid, loodusjõud, suur osa loomingust on seotud eesti folklooripärandiga. ,,Puhkus rännakul", ,,Inimene ja öö", ,,Kalev kosjas". 18. Mis on Jaan Koorti tuntuim skulptuur? Metskits 19. Mis on kubismi iseloomulikud jooned? 3 1) inimkehad olid jagatud geomteerilisteks vormideks, 2) esemeid kujutati ühekorraga mitmest vaatevinklist, 3) värvid jäeti tahaplaanile, 4) ruumilisus puudub 20. Keda võib pidada kubismi rajajaks? Kust sai ta oma eeskujud? Pablo Picasso 21. Mis on kollaaz? Kollaaz on kunstivorm, milles kinnitatakse alusele erinevaid kujundeid /materjale. 22. Mis sõnast tuleneb mõiste futurism? Tulevikust. 23
Kõige järjekindlamalt esindasid impressionismi Paul Burman ja Villem Ormisson. 20. Nimeta 1918-1940 a. silmapaistvaim eesti graaafik. Nimeta kuulsamad tööd? Eduard Wiiralt, kelle looming sisaldas virtuooslikkust kõigis graafika tehnikates ja sisulist mitmekesisust. Skulptuur "Vanamehe pea"; raamatugraafika Juhan Jaigi "Võrumaa jutud" ja Jakob Kõrvi "Muinasjutud" 21. Kelle skulptuur on Tallinna vanalinnas asuv ,,Metskits"? Metskits on Jaan Koorti 1929. aastal valminud pronksist skulptuur Tallinnas Nunne tänava haljasalal. Marelle Roos 12.klass
1920ndail levis põhiliselt balti-saksa ja vene arhitektide seas hilisjuugend, millele olid omased kaunistavad detailid. Ka K. Burman projekteeris 1920ndate algul ühiskondlikke hooneid ja elamuid, mille arhitektuuris säilus rahvusromantiliste sugemetega hilisjuugend, millele lisandusid uusklassitsistlikud elemendid. Veidi leidub juugendit sajandi alguse mööblitööstuses, raamatuköites, tekstiilis, keraamikas, kuid suhteliselt vähe. Juugendi järelmõjusid on tunda hiljem Jaan Koorti (1883 1935) keraamikas. Koort kasutas tüüpilist juugendi motiivi loomi nõudel, mida näeb tihti tema keraamikal ("Vaas sisalikuga", 1928 34). Sagrada Familia Kasutatud allikad: http://et.wikipedia.org/wiki/Juugend_Eestis http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/JUUGEND.htm http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/juugend/index.htm
Hoone sümmeetrilise lahendusega peafassaadi kesktelge rõhutab suurejooneline, läbi kahe korruse kõrguv kaarava ning suur paraadtrepp,pikad ja kitsad vertikaalärklid ning kaarjas viil. Vertikaalset rütmi tasakaalustavad ärklid, akendevahelised liseenid ja ornamendiribad. Sujuvajooneline katus ja kumerad nurgad annavad kogu hoone siluetile ajastu maitsetrendile iseloomuliku pehmejoonelisuse. Algselt kaunistasid hoonet 1913.aastal ärklite peale paigutatud kujur Jaan Koorti ( 1883-1935 ) loodud egiptusepärased tsemendist dekoratiivskulptuurid, mis kõrvaldati 1921. Aastal. Kui Suur- ja Väike-Karja vahele jääva suure hoone esimesel kahel korrusel asusid ärid ja pangaruumid, siis ülemistel korrustel olid väiksemate korterite kõrval ka kuuetoalised esinduskorterid parkettpõrandate, vannide, gaasipliitide, õhupuhastuseadmete ja telefonidega. Majas oli keskküte ja kolm lifti. Saja aasta eest tähendas see kõik tõelist luksust.
johtuvalt kohalikust sotsiaalmajanduslikust ja kultuurilisest olukorrast. Balti-saksa arhitektide provintslik mentaliteet pidurdas uute ideede levikut. Märgatav mõju eesti ala arhitektuurile oli Riia kui arhitektuurilise keskuse lähedus. Eestis jääb juugendornament sageli seotuks neostiilidega. Veidi leidub juugendit sajandi alguse mööblitööstuses, raamatuköites, tekstiilis, keraamikas, kuid suhteliselt vähe. Juugendi järelmõjusid on tunda hiljem Jaan Koorti (1883 1935) keraamikas. Koort kasutas tüüpilist juugendi motiivi loomi nõudel, mida näeb tihti tema keraamikal ("Vaas sisalikuga", 1928 34).
eenduv trepikojatorn. Hoone sümmeetrilise lahendusega peafassaadi kesktelge rõhutab suurejooneline, läbi kahe korruse kõrguv kaarava ning suur paraadtrepp,pikad ja kitsad vertikaalärklid ning kaarjas viil. Vertikaalset rütmi tasakaalustavad ärklid, akendevahelised liseenid ja ornamendiribad. Sujuvajooneline katus ja kumerad nurgad annavad kogu hoone siluetile ajastu maitsetrendile iseloomuliku pehmejoonelisuse. Algselt kaunistasid hoonet 1913.aastal ärklite peale paigutatud kujur Jaan Koorti ( 1883-1935 ) loodud egiptusepärased tsemendist dekoratiivskulptuurid, mis kõrvaldati 1921. Aastal. Kui Suur- ja Väike-Karja vahele jääva suure hoone esimesel kahel korrusel asusid ärid ja pangaruumid, siis ülemistel korrustel olid väiksemate korterite kõrval ka kuuetoalised esinduskorterid parkettpõrandate, vannide, gaasipliitide, õhupuhastuseadmete ja telefonidega. Majas oli keskküte ja kolm lifti. Saja aasta eest tähendas see kõik tõelist luksust.
ning näitas ka teistele teed Pariisi ja eriti sealse uusrealismi poole. Ta innustus prantsuse kunsti mõõdukale, antiliteratuursele ja peenemaitselisele liinile. 1920. aastatel ja 1930.aastate alguses valmis tal hulgaliselt portreid, hauamonumente ja loomade kujutisi, mille lihtsuse, selguse ja monumentaalsuse kaudseid eeskujusid leiame näiteks Mailloli, Despiau jt. Prantsuse realistide loomingust. Loomaplastikast on olnud üheks populaarseimaks on pronksist"Metskits". Pärast Koorti oli üks produktiivseim skulptor Anton Starkopf. Tema teoste temaatika on väga lai. Ka graafikas taandus ekspressionismi mõju, asendudes realistlikuma, helgetma tundetoonilise kunstiga. 1930. aastail võitis graafika endale juurde suure hulga publikut ning samuti ka palju uusi autoreid. Avardus ja süvenes graafilise tehnika kasutus. Tõusis esile puugravüür, mille edukad viljelejad olid Hando Mugasto ja Arkadio Laigo. 1930. aastate lõpul said populaarseks
(Tegelikult mul pole õrna aimu ka, googlel ka mitte.) 16. Kristjan Raud ammutas oma loomingulisi ideid Eesti rahvapärimustest ja talurahva elust. 17. Kristjan Raua loomingut iseloomustavad: · Rasked nurgelised vormid · Väljendusrikkad siluetid · Põhiliselt kasutas ta sütt või pliiatsit, vahel ka tussi, guassi või muid värve · Loomingu aluseks rahvakunsti mõttelaad ja ilumeel. Tema maalid: ,,Kalevipoja surm", ,,Pesu", ,,Laotus" tsüklist ,,Inimene ja öö" 18. Jaan Koorti tuntuim skulptuur on ,,Metskits". 19. Kubismi iseloomulikud jooned: · Inimkehad on lahutatud erinevateks vormideks · Esemeid kujutatakse korraga mitmest vaatenurgast · Määrav oli eseme vorm ja kuju, värv jäeti meelega tahaplaanile. · Kogu figuuri ümbritsev ruum oli jagatud geomeetrilisteks tahkudeks, igasugune ruumilisus puudus. 20. Kubismi rajajaks võib pidada PabloPiccassot, kelle eeskujuks oli Paul Cèzanne, kes
pataljoni. Palve rahuldati ja sama aasta detsembris, ikka veel sõdurina, hakkas Wiiralt vabal ajal kunstiõpinguid jätkama, kuni kevadel 1920 demobiliseeriti ning võis end täiega kunstile pühendada. • Wiiralt asus Anton Starkopfi skulptuuriateljees skulptuuri eriala õppima. • Graafika õpetajat tollal koolis veel polnud. WIIRALT JA PALLAS • 1920. aastast töötas noor kunstnik tollal Pallase õpetajaskonda mitte kuulunud Jaan Koorti juures õpilase-abilisena. • 1922–1923 jätkas Wiiralt oma skulptuuriõpinguid Pallase stipendiaadina Dresdeni Kujutava Kunsti Akadeemias professor Selmar Werneri meisterõpilasena. Seal õppis ka vasegravüüri. • 1924. a lõpetas Pallase graafiku ja kujurina. WIIRALT JA PALLAS • 11.-18. mai 1924 toimus kooli esimese lennu õpilaste näitus. • Wiiraltilt oli näitusel 114 teost - illustratsioone, joonistusi, estampe ja kolm portreeskulptuuri.
Bulakvski ja E. A. Bourdelle'i juures), õppis seal joonistamist ja modelleerimist. Arreteeriti sügisel 1914 Dresdenis ja interneeriti Lõuna-Saksamaal Wehlenis. Töötas 1916-18 sõjavangina Ratheni ja Dresdeni kiviraiumistöökodades ning a- st 1917 ühtlasi Berliinis F. Metzneri ateljees. Naasis 1918 Eestisse, osales 1919 "Pallase" kunstikooli asutamises, oli 1919-40 selle õppejõud (a-st 1934 prof.; skulptuuriateljee juhataja), 1921-23 ka direktori kt. ja 1929-40 direktor; 1940-41 J. Koorti nim. Riigi Rakenduskunsti Kooli direktor; 1942.44 "Pallase" (1942-43 Kõrgemate Kujutava Kunsti Kursuste) ja 1944-50 Tartu Riikliku Kunstiinstituudi õppejõud (a-st 1947 prof.; skulptuurikateedri juhataja) ja 1945-48 ka direktor.Põgenes 1950 represseerimise kartuses Moskvasse, kus töötas S. Merkurovi ateljees. A-st 1954 oli vabakunstnik Tartus. Käis 1920, 1923 ja 1926 õpireisil Saksamaal, 1925 ja 1937 Rootsis, 1928 Prantsusmaal ja Itaalias, 1929 ja 1939 Soomes ning 1935 Taanis. 1919-27
Kongo, nende loomingu raskuspunkt langeb järgmisesse kümnendisse. Skulptorina tuntuim Jaan Koort, Vabariigi ajal tegeles vaid skulptuuriga, tegi hulgaliselt portreid oma pereliikmetest. Ta oli vasakpoolsete vaadetega, 30ndate keskpaigas pakuti talle tööd Moskvas, kus ta juhatas suurt keraamikatehast, ootamatu kiire haigus lõpetas ta elutee. On teinud rohkesti hauamonumente ja loomade kujusid. Pärast Koorti lahkumist NLi sai juhtivaks skulptoriks Anton Starkopf, kes oli äärmiselt produktiivne ja läbilöögivõimeline, on teinud palju hauamonumente. Oma tööd alustasid sel ajal Sannamees, Raudsepp ja Mellik. Arhitektuur EV aeg oli äärmiselt produktiivne, tõelise hoo sai sisse eramute ehitamine, EV ajal ehitati terved uued linnaosad suuremates linnades, maal ehitati palju talusid ka. Ehitati ka kortermaju ja ühiskondlikke hooneid
nda lapsena. Õppis kohalikus külakoolis ja Tartu linnakoolis. Edasi läks Peterburi, kus õppis Stieglitzi koolis. Osaluse tõttu revolutsioonis heideti koolist välja ja pagulasena põgenes Pariisi, kus abiellus. Peresse sündis 2 poega ja 2 tütart. Jaan Koort alustas maalijana, kuid Pariisis kujunes temast skulptor. Tihti kasutas abikaasat ja lapsi modellidena. Koort oli skulptor, kellele meeldis nii puit, kui kivi ja metall. Valmistanud portreid ja loomafiguure, ka hauamonumente. Koorti stiili iseloomustab ühtne, selge ja kindel vorm ning rahulik, pisut lüüriline meeleolu. Reisis palju. 1934.a. asus tööle Moskva lähedal asuvasse keraamikatehasesse. Haigestus Moskvas ja suri. Maetud on Eestisse. N: ,,Metskits", ,,Kitsepea", C.R. Jacobsoni hauamonument Kurgjal. Tähtsamad sündmused kunstielus olid: 1906.a. Eesti Kunstiseltsi asutamine 1909.a. Eesti Rahvamuuseumi asutamine 1914.a. Tallinna Kunsttööstuskooli avamine Arhitektuuris ehitati palju kultuuriasutusi
nda lapsena. Õppis kohalikus külakoolis ja Tartu linnakoolis. Edasi läks Peterburi, kus õppis Stieglitzi koolis. Osaluse tõttu revolutsioonis heideti koolist välja ja pagulasena põgenes Pariisi, kus abiellus. Peresse sündis 2 poega ja 2 tütart. Jaan Koort alustas maalijana, kuid Pariisis kujunes temast skulptor. Tihti kasutas abikaasat ja lapsi modellidena. Koort oli skulptor, kellele meeldis nii puit, kui kivi ja metall. Valmistanud portreid ja loomafiguure, ka hauamonumente. Koorti stiili iseloomustab ühtne, selge ja kindel vorm ning rahulik, pisut lüüriline meeleolu. Reisis palju. 1934.a. asus tööle Moskva lähedal asuvasse keraamikatehasesse. Haigestus Moskvas ja suri. Maetud on Eestisse. N: ,,Metskits", ,,Kitsepea", C.R. Jacobsoni hauamonument Kurgjal. Tähtsamad sündmused kunstielus olid: 1906.a. Eesti Kunstiseltsi asutamine 1909.a. Eesti Rahvamuuseumi asutamine 1914.a. Tallinna Kunsttööstuskooli avamine Arhitektuuris ehitati palju kultuuriasutusi
tervelt. Kartulid võivad olla ka keedetud või poolkeedetud ehk blanseeritult. Nende säilivusaeg on umbes 30 päeva temperatuuril +2-+6 kraadi. (Food trade kohuleht 2013. Köögiviljad). Sulfideeritud kartulid on pakendatud kilekotti ja nende umbkaudne säilivusaeg on 6 päeva. Sellisel kujul müüakse kartuleid ka 500kg konteinerites. Vee sisse pakendatud kartuleid müüakse ämbrites. Need säiluvad umbes 2 päeva. (Koorti kartuli koduleht 2013. Sulfideeritud kartul). 4. Naatriummetabisulfiti kasutusala Kartuli üheks võimaluseks säilitamisel on kasutusel E223 ehk naatriumsulfitit, mis peale kartuli säilivusele kaasa aitajana on kasutusel ka karastusjookides, kuivatatud puuviljades, viljalihaga jookides, veinides ja siidrites. See on kasutusel ka salatiladudes, et toode näeks värskem välja. Omadustelt on tegemist antioksüdandist säilitusainega. Seda valmistatakse sünteetiliselt ning
Edward III saatis vabasurma, tänu millele säästetakse linn ja selle elanikud. Rodini tegi grupi '' Calais kodanikud'' käed ja jalad ebaloomulikult suuremaks. Weizenbergi looming klassitsistlik, millest puudub Rodinile omane kirg ja hingestatus. Adamson viljeles teatraalset uusbarokki ja realismi. August Weizenberg ja Amandus Adamson andsid panuse meie kultuuri ajalukku. Jaan Koorti teostest tean ´´Metskits'' Neoimpressionism uurib teaduslikult seda, kuidas inimese silm näeb värve. Värvid asetati lõuendile puhtalt, kindla suurusega punktikestega. Värvide valik pole vaba. Neoimpressiniste nimetati ka puäntillistideks, sest sõna koosneb pr. k. sõnast point mis tähendab punkti või divisionistideks mis tuleb sõnast diviser mis tähendab jaotama.
· madala rõhuga sõitmine · ülekoormus · ülekuumenemine ·Suur sõidukiirus auklikul teel Rehvidele kehtestatud nõuetest: Rehvil ei tohi olla koorti läbivaid vigastusi, ega turvise eraldumist koordist. Turvise mustri sügavus: Mootorrattal 1,0 mm B-kat. autol 1,6 mm Haagisel vastavalt vedaval autol nõutud mustrisügavus. B-kategooria autod peavad 1. detsembrist kuni 1. märtsini kasutama talverehve (M+S; MS või M&S tähistusega, mustrisügavusega vähemalt 3 mm). Naastudeta talverehve (lamellrehve) võib kasutada aasta läbi, kuid suvel nad kuluvad kiiremini. Naastrehve võib kasutada 1.oktoobrist 1. maini.
dekooris vanikud ja teised kaunistavad detailid. Ka K. Burman projekteeris 1920ndate algul ühiskondlikke hooneid ja elamuid, mille arhitektuuris säilus rahvusromantiliste sugemetega hilisjuugend, millele lisandusid uusklassitsistlikud elemendid. Sarnaseid momente leiab Artur Pernalgi. Veidi leidub juugendit sajandi alguse mööblitööstuses, raamatuköites, tekstiilis, keraamikas, kuid suhteliselt vähe. Juugendi järelmõjusid on tunda hiljem Jaan Koorti (1883 1935) keraamikas. Koort kasutas tüüpilist juugendi motiivi loomi nõudel, mida näeb tihti tema keraamikal ("Vaas sisalikuga", 1928 34).
Olid sunnitud Vene rahutuste ajal koolist lahkuma. 1906. aastal otsustasid Venemaalt lahkuda. Triik ja Mägi õppisid siis vahepeal ka Helsingis, kuid eesmärk oli kõigil Pariis. Noor-Eesti oli eelkõige kirjanduslik rühmitus, mis avaldas luulet, proosakirjandust, esseistikat ja kunstikriitikat, kuid taotlesid koostööd ka uuendusmeelsete kunstnikega, avaldasid nende teoste reproduktsioone ja kasutasid neid kujundajatena. Kõige tihedam side Triigiga, kuid ka Koorti ja Tassaga. Pariisi 1905 Koort, 1906 Triik ning 1907 Mägi ja Tassa. Nikolai Triik ei piirdunud vaid rahvusromaismiga, maalis samal ajal ka üldistava joonega ja ilmeka stiluetiga portreid (mõjutused Ferdinand Hodleri ja Edvard Munchi loomingust ning saksa ekspressionismist). Portreedest tuleb välja ka kujutavate hingeelu. NIKOLAI TRIIK 1884–1940 1884. aastal Tallinnas sündinud Nikolai Triik on üks meie esimesi linnakeskonnast pärit kunstnikke. 1901
Eesti Seltsi juures bibliograafi ametikoha ja sealt veel edasi sama aasta mais läks ta edasi Tartu Ülikooli Psühholoogia Instituuti ja asus seal teaduslikuks kaastööliseks. Kuna Tartu korter 1944. a põles, siis edasi asus ta tööle Väimla Põllumajandustehnikumi direktori asetäitja kohale. Teda austati seal ja peeti targaks ja õiglaseks. (Mälestusi, 1991, 5-6) 1951. aastal läks Enn tööle Tartu Riiklikku Ülikooli loogika ja psühholoogia vanemõpetajana. 1956. a lõpus peale A. Koorti surma viidi Enn üle TRÜ loogika ja psühholoogia kateedriasse. Sealt edasi ta suundus 1959. aastal edasi Tallinna, kus asus alguses tööle E.Vilde nimelisse Pedagoogilise Instituudi juurde. Peale seda algab Ennul aktiivne ja tegus periood, ta hakkas 4 kirjutama artikleid ja raamatuid, samuti esines ta televisioonis ja raadios. Seda kõike tegi ta õpetamise kõrvalt. Just sel perioodil alustas ta ka põhjalikumaid uuringuid laste
organiseerimistoimkond,mille esimeheks sai Juhan Nõmmik,aseesimeheks Viiralt,sekretäriks Adamson-Eric ja Kaarel Liimand.1940 loodi ka Kunstnike Kooperatiiv-mis pidi aitama kunstnike eriti tarbekunstnike materjalidega varustamist. Tartu tähtsust rõhutati kunstiharidusega seoses.Pallasest sai Konrad Mäe nimeline Riigi Kõrgem Kunstikool-Eestis ainus kujutavate kunstnike ettevalmistuskool.Tallinnas lõpetati kujutava kunsti erialadele vastuvõtt,õppeasutusest sai Jaan Koorti nimeline Riigi Rakenduskunsti Kool. Esimene okupatsiooniaasta ei jätnud eesti kunstnike loomingusse silmatorkavaid jälgi.Tehti mõned kavandid ja loodi üksikud teosed,mis teenisid otseselt okupantide ideoloogiat(Adamson-Ericu maal ,,Stalin Läänemere kaldal" ja Andrus Johani ,,Töörahva rongkäik tartus 21 juuni 1940"-mis jäi lõpetamata.) Sõja algus tõi kaasa eesti rahva lõhenemise-arreteerimised,küüditamised,vägivaldne mobilisatsioon Venemaale jne
aasta Tallinna Vanalinnapäevadeks, kui parandati vahitornide katkised katusekivid ja vahetati need nn antiikkatusekividega. Säilinud Viru värava eesvärava valvetornid on "Viru värava" kujutisena registreeritud Tallinna kaubamärgina. · Seegitagune torn asus all-linna ja Toompea vahelisel müürilõigul kohas, kus 6 praegu paikneb Jaan Koorti Metskits (1929). Torn rajati tõenäoliselt 1450. aastatel, selle läbimõõt oli ainult 6,8 m ning üldkõrgus 16,5 m. 19. sajandil Seegitagune torn lammutati. · Kuldjala torn on Tallinna linnamüüri torn. Torn rajati ilmselt aastail 13111320 linna läänemüüri nurgatornina. Torni nimi de Guldene Voetpärineb 1434. aastast. Hiljem laiendati müüriga piiratud ala põhja pool torni ja
erinevates kunstivaldkondades, alates 1973. - Majamuuseum hingitseb 10. Noor- Eestiga seotud kujutav kunst Kirjanduslik rühmitus, mis loodi 1905.aastal Tartus. G. Suits, Fr. Tuglas Kunstnikud- kõige silmapaistvam N. Triik, hiljem jäi K. Mäe varju, J. Koort skulptor N. Triik (1844- 1940) - Vahepeal Noor-Eesti ajakirja kunstiline kujundaja - Pärit Tallinnast - Stieglitzi kunstitööstuskool, heideti välja rev. Osalemise pärast (koos Koorti ja Mäega). - Pariisi, jätkas eraakadeemiates - Läks Peterburi tagasi, lõpetas erakunstikooli - Tallinna kunstitööstuskoolis õpetaja - 1921 Tartusse, kujuneb üheks peamiseks Pallase maaliõppejõuks (esindab realistlikumat suunda) 2. Õppejõud A. Vabbe (impressionistlik suund) - Noor- Eesti märk ,,Tuulekandja" - N. Triik - Võib näha fovismi mõjutusi, teeb portreemaali- temast kõige tuntum portretist kuni 1930ndate alguseni
38105180669 Leida Jaanus Tartu Kihnu 16-39 46809190988 Meelis Kalju Jõgeva Vuti 67 37712170754 Sirje Kreen Tallinn Ümera 6 -- 53 37408230939 Riho Kuusk Saku Mustamäe tee 195-102 37007260696 Einar Laanepõld Kadrina Tartu mnt 32-22 38311130833 Heli Lind Saue Järveotsa tee 43-15 47608150058 Raivo Lokk Türi Koorti 18-24 34304170615 Eino Luige Saku Sõpruse pst 246-40 45810100356 Madis Maasalu Sindi Ehte 5-28 46002200391 Margus Maasalu Vändra Kagu 13-4 46407080393 Tiina Markus Kohtla-Järve Mustamäe tee 195-102 47705040659 Reijo Meigas Rapla Ehitajate tee 68-21 47211150090 Kersti Miller Kunda Langu 5-27 44112150956 Reijo Muld Haapsalu Liinamäe 35-37
Puhangu 4-14 abielus Tootmine tööline 11 200 Kihnu 16-39 vabaabielus Tootmine tööline 9 600 Vuti 67 vallaline Ladu tööline 7 700 Ümera 6 -- 53 lahutatud Tootmine tööline 8 500 Mustamäe tee 195-102 lesk Tootmine tööline 10 300 Tartu mnt 32-22 abielus Ladu tööline 7 500 Järveotsa tee 43-15 abielus Tootmine tööline 7 500 Koorti 18-24 abielus Tootmine tööline 9 700 Sõpruse pst 246-40 abielus Tootmine tööline 7 600 Ehte 5-28 abielus Tootmine tööline 10 800 Kagu 13-4 abielus Tootmine tööline 10 700 Mustamäe tee 195-102 abielus Ladu tööline 7 500 Ehitajate tee 68-21 abielus Ladu tööline 9 600 Langu 5-27 lahutatud Tootmine tööline 8 500
1950.-ndate aastate lõpus (arh. A. Kuvasto), on ruumid kahel pool koridori. 3. 1940-1963 3.1. Eluloost 1940. aasta murranguliste sündmuste järel loodi riigiettevõttest ,,Ehitaja" ehitustrust ja Kergetööstuse Rahvakomissariaadi juurde Projekteerimise Keskus, mille direktoriks määrati A. Kotli. Seega säilitas ta sisuliselt oma endise koha. Positiivse ellusuhtumisega A.Kotli tegutses aktiivselt. Lisaks põhitööle õpetas ta esimesel nõukogude aastal mööbli projekteerimist J. Koorti nim. Rakenduskunsti koolis. Muude tööde kõrvalt toimetas ta arhitektuuriosakonda uues ajakirjas ,,Viisnurk". 1944. a. sügisel sõitis A. Kotli Tallinnast Väike-Maarjasse, kus tema perekond viibis varjul sõjaohtude eest. Kuid juba sama aasta novembris asus ta tööle ENSV Arhitektuur-Projekteerimise ja Planeerimise Keskusesse, millest aja jooksul kujunes RPI ,,Eesti Projekt". Töötades seal kuni 1958. aastani, jõudis ta olla
aasta alguseni. Alates 1930. aastast töötas Alar Kotli Haridus- ja Sotsiaalministeeriumis.Viie aasta pärast suunati ta ümber Teedeministeeriumi. Eelmise sajandi kolmekümnendatel aastatel kujunes temast riigi esindushoonete arhitekt. Kaalukad tellimused, sealhulgas Toompea lossi ümberehitused ja Vabariigi Presidendi kantselei Kadriorus näitavad seda, et Kotlit hinnati arhitektina kõrgelt. Nõukogude perioodil oli ta õppejõud Jaan Koorti nimelises Riigi Rakenduskunsti Koolis. Kotli jätkas tööd esiarhitektina ka pärast Teise maailmasõja lõppu. Ta töötas 1958. aastani „Estonprojektis“, saades 1955. aastal selle peaarhitektiks. 1958–1961 oli Kotli Ehituse ja Ehitusmaterjalide Instituudi ehitus- ja arhitektuurisektori juhataja. Alar Kotli on loonud palju Eesti riigile tähtsaid ehitisi, mida võib nimetada ka Eesti sümbolehitisteks. Kuulsaim ehitis on Tallinna Laululava (1958), lisaks on ta projekteerinud ta ka
Tartu mnt 32-22 abielus Ladu tööline 500 Roheline 3 lahutatud Finants raamatupidaja 847 Sütiste 39-64 vabaabielus Tootmine treial 787 Vikerlase 13-216 lahutatud Finants jurist 1,567 Lõime 6-4 abielus Finants jurist 1,513 Järveotsa tee 43-15 abielus Tootmine tööline 500 Koorti 18-24 abielus Tootmine tööline 647 Sõpruse pst 246-40 abielus Tootmine tööline 507 Ehte 5-28 abielus Tootmine tööline 720 Kagu 13-4 abielus Tootmine tööline 713 Läänemere 62-68 abielus Transport autojuht 787 Mustamäe tee 195-102 abielus Ladu tööline 500
1938. aastal asutati Eesti Teaduste Akadeemia. Kõik kultuuriliigid olid maailmatasemel. Kirjanduses figureerisid Siuru ja Arbujate poeedid ning mitmed suurkujud, nagu Mait Metsanurk, Anton Hansen Tammsaare, August Gailit, Karl Ristikivi. Muusikast võib nimetada ühe näitena Evald Aava ja tema ooperit Vikerlased, mis oli Eestis esimene. Eesti kunstis kajastusid Läänes valitsevad tendentsid, kunstnikest võib nimetada näiteks K. Rauda ja E. Viiraltit ning J. Koorti. Spordis viisid Eesti nime maailma Paul Keres ja Kristjan Palusalu. Vaikival ajastul ilmnesid küll mõned võõrnähtud tsensuuri näol, kultuuri rahastamine aga paranes. Riigikaitse valdkonnas oli vastsel vabariigil mitmeid raskusi, näiteks inimjõu paratamatu vähesus ja moodsa lahingutehnika puudumine. Need said Eesti iseseisvusele 1940. aastal ka saatuslikuks. (Kuigi mina arvan, et mingit sõjalist vastupanu oleks sellegipoolest tulnud osutada
Norrasse. Nii järgnevad Soome, Pariisi ja Norra perioodi töödele tööd Saaremaal, Võrumaal, Pühajärvel ja Otepääl. Itaalias ja jälle kodumaal Saadjärvel. JAAN KOORT Eesti skulptor. Koort pärines Tartumaalt. Erialaseid õpinguid alustas 1902. aastal Stirglitzi kunstikoolis Peterburis. 1905-1915 elas poliitilise pagulasena Pariisis. Sajandi esimesel kümnendil esines ta põhiliselt maaliga. Pariisis tutvus Jaan Koort skulptuuriga, mis olevat mõjutanud kunstnikku. Ühte Jaan Koorti suurepärast tööd on meil võimalik näha igapäev Tallinnas. See on kitse skulptuur, mis asub Toompea jalamil, kui me liigume vanalinnast Balti jaama suunas. Kits sai valmis 1930. LAIKMAA ANTS Eesti kunst 19. Sajandi teisel poolel. Graafika tehakse pehmele metallile joonis. Eesti rahvusliku kunsti sünd 19. Sajandi II poolel, ning on sootud Johann Köleri ja August Weizenbergi töö ja tegevusega. Nende järel lülitusid peatselt Eesti kunsti maalija Karl Ludvik,
Õismäe tee 21-10 abielus Tootmine tööline Puhangu 4-14 abielus Tootmine tööline Kihnu 16-39 vabaabielus Tootmine tööline Vuti 67 vallaline Ladu tööline Ümera 6 -- 53 lahutatud Tootmine tööline Mustamäe tee 195-102 lesk Tootmine tööline Tartu mnt 32-22 abielus Ladu tööline Järveotsa tee 43-15 abielus Tootmine tööline Koorti 18-24 abielus Tootmine tööline Sõpruse pst 246-40 abielus Tootmine tööline Ehte 5-28 abielus Tootmine tööline Kagu 13-4 abielus Tootmine tööline Mustamäe tee 195-102 abielus Ladu tööline Ehitajate tee 68-21 abielus Ladu tööline Langu 5-27 lahutatud Tootmine tööline Liinamäe 35-37 vabaabielus Tootmine tööline
48105180669 Leida Jaanus Tartu Kihnu 16-39 36809190988 Meelis Kalju Jõgeva Vuti 67 47712170754 Sirje Kreen Tallinn Ümera 6 -- 53 37408230939 Riho Kuusk Saku Mustamäe tee 195-102 37007260696 Einar Laanepõld Kadrina Tartu mnt 32-22 48311130833 Heli Lind Saue Järveotsa tee 43-15 47608150058 Raivo Lokk Türi Koorti 18-24 34304170615 Eino Luige Saku Sõpruse pst 246-40 35810100356 Madis Maasalu Sindi Ehte 5-28 36002200391 Margus Maasalu Vändra Kagu 13-4 46407080393 Tiina Markus Kohtla-Järve Mustamäe tee 195-102 37705040659 Reijo Meigas Rapla Ehitajate tee 68-21 47211150090 Kersti Miller Kunda Langu 5-27 34112150956 Reijo Muld Haapsalu Liinamäe 35-37
38 abielus Tootmine tööline 1,120 € Haapsalu Puhangu 4- 39 vabaabielus Tootmine tööline 960 € Tartu Kihnu 16-3 18 vallaline Ladu tööline 770 € Jõgeva Vuti 67 43 lahutatud Tootmine tööline 850 € Tallinn Ümera 6 -- 46 lesk Tootmine tööline 1,030 € Saku Mustamäe t 44 abielus Tootmine tööline 970 € Türi Koorti 18-2 77 abielus Tootmine tööline 760 € Saku Sõpruse ps 62 abielus Tootmine tööline 1,080 € Sindi Ehte 5-28 60 abielus Tootmine tööline 1,070 € Vändra Kagu 13-4 56 abielus Ladu tööline 750 € Kohtla-Järve Mustamäe t 43 abielus Ladu tööline 960 € Rapla Ehitajate t
37005020007 Erki Lepiksoo Tapa Sütiste 39-64 vabaabielus 47010010868 Faina Lepp Paide Vikerlase 13-216 lahutatud 45604030496 Malle Ligi Pärnu Lõime 6-4 abielus 47005130963 Heli Lind Saue Järveotsa tee 43-15 abielus 38201060031 Raivo Lokk Türi Koorti 18-24 abielus 35105180673 Eino Luige Saku Sõpruse pst 246-40 abielus 34309100049 Madis Maasalu Sindi Ehte 5-28 abielus 35009030894 Margus Maasalu Vändra Kagu 13-4 abielus 45903030319 Valve Mäesalu Saku Sepa 2 - 3 lahutatud 37906080465 Kristjan Mägi Saue Tartu mnt 24-1 lahutatud
annaabi.ee 
