TARTU MULTIFUNKTSIONAALNE HOONE (RIIA 2) EMÜ, EH2 Viide 1. Hoone andmestik Ehitise alune pindala: 10 612 m² Hoone suletud netopind: 54260,4 m² Korruselisus: 4 korrust + soklikorrus + 2 maa-alust korrust Eelarve 35 miljonit € + 16 miljonit € Arhitektuurne lahendus: Kadarik Tüür Arhitektid OÜ ( Ott Kadarik, Mihkel Tüür, Kadri Tamme) Peatöövõtjad- Rand ja Tuulberg / Ehitustrust -8m emajõe pinnast Hoone jaotus -2 ja -1 parkla 0 (soklikorrus)- maksimarket + äripinnad 1 ja 2 – äripinnad ja büroopinnad 3 – 15 korterit ja hambaravi 4 spaa Pooleli olevad tööd
ELUHOONED (elamud, ühiselamud, hotellid, jne) AVALIKUD HOONED (koolid, kauplused, jne) 2) Tööstushooned TOOTMISHOONED OLMEHOONED ABIHOONED (laod, katlamajad, alajaamad, jne) 3) Põllumajandushooned TOOTMISHOONED (laudad, lindlad, kasvuhooned) TOODANGU ÜMBERTÖÖTLEMISE JA SÄILITAMISE HOONED (kuivatid, aidad, söödahoidlad) ABIHOONED (remonditöökojad, ravilad, jne) 2. Korruste hulka loetakse kõik hoone maapealsed korrused. 3. Soklikorrus on, kui korruse põrandast maapinnani on maksimaalselt ½ ruumi kõrgusest. 4. HOONE KONSTRUKTIIVSE LAHENDUSE JÄRGI LIIGITAMINE : KANDVATE SEINTEGA HOONED KARKASSHOONED 5. Industriaalsel ehitamisel valmistatakse hoone põhilised elemendid ja konstruktsioonid spetsiaalsetes tehastes ning saadetakse valmiskujul ehitusplatsile, kus siis mehhanismide abil monteeritakse neist kokku hoone.
teenindusasutused (saun, pesumaja, marketid, toitlustuskohad, kauplused, postiasutused); suurte saalidega univeraalhooned (istungid, konverentsid, kongressid); Spordihooned; transpori- ja sideasutused (raudteejaam, lennujaam, raadio- ja TV asutused, postkontor). Tööstushooned: 1. tootmishooned (põhi ja abitootmistsehhid); 2.energiahooned (el jaamad, pumba jaamad, katlamajad, trafod, kompressorid). 3.laohooned 4.abihooned (haldus- ja olmehooned). Soklikorrus- korruse põrandast maapinnani on maksimaalselt ½ ruumi kõrgusest. Keldrikorrus- korruse põrandast maapinnani on rohkem kui ½ ruumi kõrgusest. Katusekorrus- ehk mansardkorrus paikneb pööningu mahus. HOONETE PÕHIOSAD- Hoonete konstruksioonid jagunevad: 1) kandekonstruks- võtavad vastu koormusi (tuul, omakaal, lumi) ja kannavad need üle kas pinnasele või spetsiaalsele alusele. Võivad olla vertikaalsed (sienad, positid, vundamendid) või horisontaalsed (paneelid, talad, fermid)
linnamäe, Skanne e. rannavärav. Värviliste puuskulptuuridega, mida tegid raidkivimeistrid, kaunistati kirikuid.Majades maaliti laemaale. Tuntumaid puunikerdajaid Elert Thiele. BArokk Eestis laialdaselt ei levinud. Kadrioru loss. Nicolo Michetti(1675-1743) kogu Kadrioru lossi kujundaja. Kadrioru loss oli mõeldud Katariina I suveresidentsiks. Ehitati Fonnentali mõisa maadele Eesti kõige luksuslikum barokkloss. Loss ehitati kolmekorruseline: 1.soklikorrus, 2. esinduskorrus, 3.privaatruumid. Laekaunistused. Lossi umber kujundati barokne park, ees oli madalhaljastus. 1721. Aastast võeti loss kasutusele, 1929 võeti kasutusele kui presidendi residents. 1938 ehitati lossi kõrvale adminastriivhoone, autriks Alar Kotki. 1946. Aastast on loss Eesti Kunstimuuseumi käsutuses. 18.sajand mõisaarhitektuuri õitseaeg. Kõrvalhooneteks aidad, tallid jne. Mõisaarhitektuur Eestis. Maardu, Palmse, Sagadi, Keskvere mõisad
Harjumäe, Rootsi e. lindamäe, Skåne e. rannavärav. Värviliste puuskulptuuridega, mida tegid raidkivimeistrid, kaunistati kirikuid. Majades maaliti laemaale. Tuntumaid puunikerdajaid Elert Thiele. Barokk Eestis laialdaselt ei levinud. Kadrioru loss. Nicolo Michetti(1675-1743) kogu Kadrioru lossi kujundaja. Kadrioru loss oli mõeldud Katariina I suveresidentsiks. Ehitati Fonnentali mõisa maadele Eesti kõige luksuslikum barokkloss. Loss ehitati kolmekorruseline: 1.soklikorrus, 2. esinduskorrus, 3.privaatruumid. Laekaunistused. Lossi umber kujundati barokne park, ees oli madalhaljastus. 1721. Aastast võeti loss kasutusele, 1929 võeti kasutusele kui presidendi residents. 1938 ehitati lossi kõrvale adminastriivhoone, autriks Alar Kotki. 1946. Aastast on loss Eesti Kunstimuuseumi käsutuses. 18.sajand mõisaarhitektuuri õitseaeg. Mõisaarhitektuur Eestis. Maardu, Palmse, Sagadi, Keskvere mõisad. iluae d
materjalide, konstruktiivsete lahenduste alusel. 2. Otstarbe järgi liigitatakse hooned: Tsiviilhooned(eluhooned, avalikud hooned), Tööstushooned (tootmishooned, olmehooned, abihooned), Põllumajandushooned (tootmishooned, toodnagu ümbertöötlemis ja säilitamise hooned, abihooned). 3. Korruselisuse järgi liigitatakse honed: Vähekorruselised (kuni 3 korrust), mitmekorruselised (4-9 korrust), kõrghooned (10 ja enam korruseid). 4. Soklikorrus on: korus, mille ruumide põrand on maapinnast allpool, kuid mitte rohkem kui pool ruumi kõrgust. Keldrikorrus on korus, mille ruumide põrand on maapinnast allpool rohkem kui pool ruumi kõrgust. 5. Unikaalsuse järgi liigitatakse hooned: Unikaalhooned (eriprojekti järgi), masshooned (tüüpprojekti järgi). 6. Kasutatud materjalide järgi liigitatakse hooned: puit-, kivi- ja metallhooned. 7. Konstruktiivse lahenduse järgi liigitatakse hooned: kandvate seintega
Louvre'i lossi idafassaad ° Suur muutus sajandi keskel, kui võimule sai Louis XIV ° Absolutistliku valitseja ülistamine ja jäädvustamine ° Otsustati edasi ehitada Louvre'i lossi ° Itaaliast kutsuti Bernini ° Kuningale ei meeldinud äärmuslikult maaliline kavand ° Töö sai võistlusega Claude Perrault (arsti koolitusega) ° Prantslased eelistasid kõrgrenessanssi ja antiikkunsti traditsioone klassitsistlikum ilme ° Fassaad 3korruseline ° Alumine soklikorrus võimsad üle kahe korruse ulatuvad paarissambad (kolossaalorder) rahulik ja pidulik rütm ° Fassaadi keskel värava kohal antiiktempli viilu meenutava katusega paviljon ° Eeskujuks paljudele teiste maade riigiasutustel jne Vaux-le-Vicomte'i loss ja park ° Louis XIV kahtlustas Fouquet rahavarguses ° Minister vanglasse, ise hakkas Versailles' lossi ehitama ° Samad kunstnikud : arhitekt Louis Le Vau, maalikunstnikud Charles Le Brun ja aiakujundaja André Le Notre
väliskeskkonnast seintega eraldatud. 8 4 Korrused Korruste arv: ehitise kõikide korruste arv; Hoone korruselisus: kõigi maapealsete korruste arvu; Pealmaakorrus on korrus, mille põrand on maapinnast kõrgemal või on maap.st madalamal <1/2 ruumi kõrgust. Ehitise maapealsete korruste hulka kuulub ka soklikorrus, kui selle lagi on ümbritsevast keskmisest maapinnast vähemalt kahe meetri kõrgusel. 9 Korrused Keldrikorrus on korrus, mille põrand on maapinnast madalamal rohkem kui pool ruumi kõrgust. Pööning on katuse ja ülemise korruse lae vaheline ruum. Pööninguks ei loeta katuslae õõnsusi, kus ruumi madaluse, kuju või mõnel muul põhjusel ei saa liikuda.
· Kurtna linnukasvatuse katsejaama peahoone eest Nõukogude Eesti preemia 1967. Lisaks väga heale arhitektuurile on Pormeister teinud veel 1970.-80. aastate üldilmesse sulanduvaid kaupluse-, söökla- ja adminhooneid ja tema töö põhiosa kümneid ja kümneid haljastus ja planeerimisprojekte. 15. 1968-1971 Viiratsi keskusehoone Äärmiselt lakooniline hoone on osaliselt kunagise mõisahoone rekonstruktsioon. Säilitati võlvitud tellislaega maakividest soklikorrus, esimese korruse välisseinad ja sisekandeseinad. Pormeister projekteeris hoonele peale teise korruse ja ühekorruselise juurdeehituse. Puitkarniis oli originaalis mõeldud valgeks värvituna. 16. 1964 (valm. 1968) Näitusepaviljon Sakus 1960. aastatel oli Pormeister seotud Saku asula väljaehitamisega. Uus-Saku kavandati näidisasulaks, seetõttu on ka seal palju ainuprojektide järgi ehitatud hooneid. Pormeistri projekti
Pärnu püha jekaterina kirikuga ühiseid kompositsioonilisi ning dekoratiivseid jooni on ka 18.sajandi lõpul ehitatud paldiski, võru, kuressaare ja tartu õigeusu kirkiul. 18.sajandi teisel poolel eestis väikelinnadesse ehitatud õigeusu kirkud näitavad, et keisrinna katariina II nõuet, ehitada õigeusu kirkud vene sakraalarhitektuurile omaselt viiekuplilisena, ei täidetud eestimaal ja liivimaal kreisilinnades kuigi rangelt. (Kodres, 2005) lk 423-425 Tornil on soklikorrus, sellele toetuval peakorrusel on nõgusad sfäärilised seinapinnad, laialt faasitud nurgad ja pikad ümarkaarsed luukavad, ahenevat ülakorrust ümbritsevad voluuttoed ja kroonib vertikaalselt rühutatud valelaternaga teravatipuline kuppelkiiver. Lisaks kuplitele kujudavad eksterjööri laiad profileeritud karniisid, frontoonid, nurgaliseenid ja vahelduva rütmiga aknad, kus ümar- ja segmentkaarega suuraknaid täiendavad laias barokkraamisruses. (Raam,1996) Kadrioru loss
Kolmest küljest sammasportikusega kujundatud põhikorpuse kohal on nelja väikese külgtorniga tambuur, millel laiub keskkuppel. Hoone kupleid kroonivad saledad nõeltipud annavad hoone siluetile barokse kerguse. Kellatornil on soklikorrus, sellele toetuval peakorrusel on nõgusad sfäärilised seinapinnad, laialt faasitud nurgad ja pikad ümarkaarsed luukavad, ahenevat ülakorrust ümbritsevad voluuttoed ja kroonib vertikaalselt rõhutatud vahelaternaga teravatipuline kuppelkiiver. Lisaks
Kõrged ja 1)---Alused--- ~SEINAD~ ekstsentrisiselt koormatud postid sarrutatakse ka lisaks Lisaks võib olla ka: 1-soklikorrus-korruse põrandast -Looduslikud on pinnasekihid, mis võtavad vastu ehitiste ja pikivarrastega. Talade toetamiseks tellisseintele ja postidele hoonete koormust
Praegu on mõisahoone eravalduses. [11] Mõisakompleks asub praeguse Türi- Rapla mnt ääres Käru jõe järsul kaldaastangul ligi 10km kaugusel Türist. Peahoone, historitsistlikus laadis puhta vuugiga 2-korruseline tugevalt liigendatud tellisehitis on ehitatud arhitekt Erwin Bernhardi projekti järgi aastatel 1888- 1890. Härrastemaja taastati peale 1905. aasta mahapõletamist ligilähedaselt algsel kujul. [21] Peahoonel on kõrge ja võimsa mulje jättev maakiviplokkidest soklikorrus. Seinad on liigendatud mitmete horisontaalsete vahevööde ja karniisidega. Mõisa esifassaadis on neogooti vormides eeskoda. Domineerivad kaks risaliiti, mis paiknevad kahel pool peaust ja mida ääristavad kõrged neljatahulised sambad. Paremal tiival ja hoone keskosas on 12 mezzaninolaadne poolkorrus. Välist toredust rõhutab tagafassaadi põhja-lääne nurgal olev vaatetorn, mis lisati hiljem 1905
Elumajadel olid kaunistustega uksed, reljeefid, laiema küljega tänava poole majad. Säilinud ainult Narva Raekoda, restaureeritud G. Doifeli poolt. Rootsi ajast säilinud Kuressaare Raekoda, väikene, väliselt jätab laohoone mulje, kahekorruseline, valmis 1670. Tallinnasse ilusaid aadlike elumaju, tuntuim Rosenite palee, teinud kivimeister, pole arhitekti, asub Pikal tänaval, praegu Rootsi suursaatkond. Kõrge soklikorrus. ITAALIAPÄRANE BAROKK 18. saj Itaalia toretsev barokk. Kadrioru loss, N. Michetti, valmis 1723, peafassaad 3-korruseline, tagafassaad 2-korruseline, keskrisaliit, läbi 3 korruse pilastrid (kalliskivipunane valgega), lame katus, esialgu suured aknad, tehti väiksemaks, sest Katariina külmetas. Ehitatud Peeter I korraldusel tema naisele Katariina I. Lossi juures väike Peetri maja, suur prantsuse stiilis park, praegu korrastatud ainult lossiäärne pargiala
kaetud ning mille vene õigeusu kirik oli Bütsantsist üle võtnud. Tegemist on tiheda püstliigendusega hoonega, mida läänes täiendab kolme astmena ahenev kellatorn, mida kaunistavad karniisid, pilastrid ja voluudid. Kolmest küljest poolsammasportikusega kujundatud põhikorpuse kohal on nelja väikese külgtorniga tambuur, millel aknad puuduvad. 2222 Raam, V. (1996) Eesti arhitektuur: Läänemaa, Saaremaa, Hiiumaa, Pärnumaa, Viljandimaa, Tallinn; Valgus Tornil on soklikorrus, sellele toetuval peakorrusel on nõgusad sfäärilised seinapinnad, laialt faasitud nurgad ja pikad ümarkaarsed luukavad. Ahenevat ülakorrust ümbritsevad voluuttoed ja kroonib verikaalselt rõhutatud vahelaternaga teravatipuline kuppelkiiver. Lisaks kuplitele kujundavad eksterjööri hoone fassadil vahelduvad raske rustika ja reljeefdekoor, mis on tuduvalt plastilisem, kui teistel samal ajala Eestis ehitatud hoonetel. Välisviimistlusest võib
Dobermanni mainitud "kaks häärberit" 1700ndate lõpu mõisas (vt lk 8). Järelikult on valitsejamaja ehitatud hiljem väga põhjalikult ümber, teenijatemaja aga säilitanud suures osas oma hilisbarokse kuju. Keldrid nende all on samuti erinevad. Üle kahemeetrise 18 paksusega müüre on seal mõlematel. Valitsejamaja keldriks on võlvitud ruumidega soklikorrus. Soklikorruse keskel on u 30 meetri pikkune lõik 1,6 m paksust müüri. See on ligikaudu sama kui 1686-89. a nimistus mainitud võlvitud korstnaga (keskaegne mantelkorsten?) puust elumaja pikkus (34 m). Lisaks on keldris 5 meetrit 2,2 m paksust müüri. Valitsejamaja keldrikorrus, Treikeldri joonise järgi Teenijatemaja põhiosa all on täiskelder, eenduvate osade all keldrit pole. Kuna aga teenijatemaja
sajandi teisel poolel hoonealune pind 655,6 m2. Hoone on ühekorruseline murdkelpkatusega kiviehitis, mille fassaadipindu ilmestavad kaaraknad ning nendevahelised liseenid. Hoone siseruumid on täielikult ümberehitatud ja kõik ajastupärased sisearhitektuuri elemendid hävinud. Algse ruumilahenduse välja selgitamine eeldab vastava ahitektuuriajaloolise uuringu teostamist koos selleks vajalike seina- ja vundamendisondaaidega. Hoone põhjapoolse osa all on soklikorrus ning hoone keskosa ja põhjatiiva all keldriruumid. Ait-kuivati Tallinn-Narva maantee poolt vaadatuna on Edise mõisakompleksi dominandiks (vähemalt selle tänases olukorras) 19. sajandit pärinev ait-kuivati. 1980. aastatel ehitati nõukogude ajal laohoonena kasutusel olnud hoone ümber toitlustusasutuseks ning selles paikneb trahter Valge Hobu. Ümbeehitus teostati oma aja kohta väga stiilitundlikult. Kõige väärtuslikumad on autoritööna valminud sepisdetailid. Hobusetall
jooksma kahjustamata allolevaid tarindeid või vara. Varikatus on katus ala kohal, mis ei ole väliskeskkonnast seintega eraldatud. Korrused 16 Korruste arv ehitise kõikide korruste arv. Hoone korruselisus: kõigi maapealsete korruste arv. Pealmaakorrus on korrus, mille põrand on maapinnast kõrgemal või maapinnast madalamal < ½ ruumi kõrgust Ehitise maapealse korruste hulka kuulub ka soklikorrus, kui selle lagi on ümbritsevast keskmisest maapinnast vähemalt kahe meetri kõrgusel. Keldrikorrus on korrus, mille põrand on maapinnast madalamal rohkem kui pool ruumi kõrgust. Pööning on katuse ja ülemise korruse lae vaheline ruum. Pööninguks ei leota katuslae õõnsusi, kus ruumi madaluse kuju või mõnel muul põhjusel ei saa liikuda Pööningukorrus ja katusekorrus on katuse alla või pööningule ehitatud kasutusotstarbelised ruumid. Ehitusealune pind
agressiivse keskkonnaga. Põhiline neist on vesi. Maapinnaga kokkupuutuv konstruktsioon on mõjutatud erinevast vee- ja niiskuskoormusest: surveline vesi perioodiline või püsiv; pinnaseniiskus, mis tungib läbi konstruktsioonimaterjali lahusedifusiooni või veeaurudifusiooni tagajärjel; kondenseeruv vesi ruumikonstruktsioonide sisepinnal; risk olme ja kanalisatsiooni lekkeveekoormusele – soklikorrus on hoone madalaim osa; välised bioloogilised mõjurid (näiteks samblikud, vetikad, mis koguvad endasse niiskust jne.); hügroskoopsed soolad, mis liiguvad vee mõjul ja seovad endaga vett; 65 täiendavatest niiskes keskkonnas arenevatest bioloogilistest mõjuritest (näit. harilik majavamm – Serpula lacrymans, mis täiendavalt oma happesuse
annaabi.ee 
