Gooti kunst Eestis (0)

Keskkool - Kultuur-Kunst - Kunstiajalugu

1 Hindamata

Lõik failist

Gooti kunst Eestis (konspekt)

Eestisse tõid gooti kunsti (kõrgkultuuri) 13. sajandil Saksa vallutajad, gooti kunsti aeg lõppes 1525. aastal reformatsiooniga.
Üks Eesti tähtsamaid gooti stiilis kirikuid on Tartu Jaani kirik . Selle ehitamist alustati 13. sajandi lõpus ning kirik valmis 14. sajandi alguses. Jaani kiriku eeskujuks on Lübecki Maarja kirik ning ka selle arhitekt on pärit Lübeckist. Seal on säilinud üle 1000 katoliiklikke pühakuid kujutava terrakotakuju (algselt oli neid 2000), mis on valmistatud 14.-15. sajandil. Neid ei pekstud pildirüüste käigus katki, vaid kaeti paksu krohvikihiga. Teise maailmasõja ajal tabas Jaani kirikut pomm , kuid praeguseks on kirik restaureeritud. Enamik suuremaid terrakotakujusid on asendatud koopiatega ning originaalid asuvad Tartu Linnamuuseumis. Jaani kiriku läänefassaadil on suur kaunistusriba – kuningate galerii, mille kohal asub roosaken. Seal asuvad ka peaportaal ning külgportaalid (need on gooti kirikutel sageli raiutud omapäraselt kirikuseina sisse ning neil on 5-6 piita – perspektiivportaal).
Eesti (ja kogu Liivimaa ) suurim gooti stiilis kirik on Tartu Toomkirik (praegu on varemetes), mis oli ka peapiiskopi residentskirik. Sellel on kaks läänefassaadi torni. (prantsuse stiilis)
Eesti vanim gooti stiilis kirik on Tallinna Toomkirik Toompeal. (13.sajandi algus) pisike.
Oleviste ja Niguliste kirikud on 3-löövilised basiilikad.
Oleviste kirik on kõige suurem. Seal pole nii rikkalikult kaunistusi kui teistes kirikutes. Kirik on mitu korda põlenud. Selle välisseinal on kaupmees H.Pawelsile 16. sajandi alguses püstitatud kenotaaf. 123 m tänapäeval.
Niguliste kirikus asub tohutusuur tiibaltar, mille autor on Lübecki meister H. Rode . Tiibaltarid ilmusid gooti ajastul Saksamaal ning nende puhul ümbritsevad altarit tahvelmaalid, mida saab kokku ja lahku lükata. Niguliste kirikus asub ka tahvelmaal , mis kujutab Surmatantsu (see motiiv on seotud katkuepideemiaga) ning mille autor on B.Notke Lübeckist. Kõige kuulsam kunstiteos Eestis. Pühavaimu kirikus oli ka väiksem kappaltar B.Notkelt.

Eesti maakirikutes pole suuri kunstiväärtusi. Kõige paremini on säilinud Saaremaa ja Lääne-Eesti väikesed kirikud, millest tuntuimad on Valjala ja Karjala . Muhumaal asuvad 1-löövilised saalkirikud, mis on rajatud 13. sajandi lõpus või 14. sajandi alguses. Saalkirik on ka Haapsalu lossikirik (kuigi see oli piiskopi residents).

Karja kirik – seal on säilinud skulpturaalseid kaunistusi ja seinamaalingute fragmente. Võidukaarel (mis asub kooriruumi ees) on reljeefid , mis kujutavad kiriku kaitsepühakuid. Karjala kirikus on ka suur reljeef, mis kujutab Kristust Kolgata mäel (nn „Kolgata grupp“).

Urvaste kirik – basiilika tüüpi kirik Võrumaal.

Valjala kirik – Kõige vanem maakirik. Sellel esineb ka romaani elemente (läänefassaadil võib näha ümarkaart). Segastiilis.

Kesk-Eesti maakirikud on suuremad (3-löövilised) ning ehitatud hiljem (14.-15. sajandil). Neist vanim on Ambla kirik (ehitatud 13. sajandi lõpus). Need on kodakirikud (puudub valgmik katusel). Tuntud on ka Suure-Jaani kirik Viljandimaal ja Haljala kirik Lääne-Virumaal.

Lõuna-Eestis on gooti stiilis kirikuid vähe, sest need on tihti saanud sõdades kannatada ning on hiljem üles ehitatud, mistõttu on nad nüüd pseudogooti stiilis. Suurim neist on 3-lööviline Nõo kirik, mis on ehitatud 14. sajandil. Väikestest kirikutest on tähtsaimad Põlva kirik ning Puhja kirik.

Eestis on üle 20 kloostri.

Kõige paremini on säilinud Padise klooster Harjumaal Keila lähedal.

Kõige suurem on Püha Birgitta nunna - ja mungaklooster (ehk Pirita klooster) Tallinna lähedal. Püha Birgitta lõi birgitiinide ordu (mungad ja nunnad elavad ühes kloostris ).

Linnused

Eesti alal asus umbes 50 suuremat kivilinnust, mis on ehitatud põhiliselt 13. sajandil.

14. sajandil ümbritseti enamik suuremaid linnu kivist kaitsemüüriga (seda polnud näiteks Vana-Pärnul).

Linnustest on kõige paremini säilinud Kuressaare linnus Saaremaal. See on ehitatud pärast Jüriöö ülestõusu ning seda pole praktiliselt piiratud ega vallutatud.

Enamik Eesti linnuseid on kastell -linnused. Meenutasid Itaalia palazzosid. Katus oli vastupidiselt kõrge. Nende keskne osa on neljatiivaline ja kolmekorruseline konvendihoone , mille keskel on siseõu. Konvendihoonet ümbritsevad eelkindlustused (kivist kaitsemüürid). Kõige rohkem kaitsemüüre (kolm, koos linnamüüriga isegi neli) on Viljandi linnusel. Seal asus Viljandi komtuur. 16. sajandi lõpust (Poola-Rootsi sõdadest) on Viljandi linnus varemetes. Seda pole kunagi õnnestunud tormijooksuga vallutada.

Eestis on 20. sajandi lõpus ja 21. sajandi alguses restaureeritud mitmeid linnuseid (Rakvere linnus, Narva linnus, Paide tornlinnus ehk donjon)

Toompea linnus – väike linnus, mis on tugevasti ümber ehitatud. Algsel kujul on säilinud mäepoolne nõlv ning ka põhiplaan on üldjoontes säilinud. Toompea linnuses asub Riigikogu.

Väga hästi on säilinud Tallinna keskaegne kaitsemüür, mille kõrgus oli 15 meetrit, paksus üle kahe meetri ja kogupikkus 25 kilomeetrit. Säilinud on sellest kaks kilomeetrit.

Tallinnas on säilinud arvukalt 14.-15. sajandil ehitatud ühiskonlikke hooneid . Neist tuntuim on Tallinna raekoda . Selle gooti stiilis torn on põlenud ning asemele on ehitatud uus renessansistiilis torn.

Elumajade akendel pole teravkaar, vaid ruut või ristkülik. Etik – tänavale ehitatud terrass või veranda . Hiljem lammutati. Takistasid liiklust . Petiknišid – süvendid seinas ilu pärast.

Üks tähtsamaid ühiskondlikke hooneid on ka Suurgildi (tähtsamate kaupmeeste ühendus) hoone. 3-korruselised – I: kauplus või töökoda. II: pere elamisruumid. III: laoruumid.

Nn Kolm õde – kolm kokkuehitatud kodanikumaja, kus praegu asub luksushotell.

Gooti ajastu lõpus said tähtsateks suurtükid. Seetõttu ehitati suurtükitorne ehk rondeele. Neist kuulsaimad on Paks Margareeta ja Kiek in de Kök (kõige kõrgem – 40m). Tallinna linnamüüril on 40 kaitsetorni.

Tartu linnamüür on peaaegu täielikult hävinud, säilinud on vaid 50 meetrit.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-06-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti

26 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

johanna62 Õppematerjali autor

gooti

Sarnased õppematerjalid

doc

ITAALIA SKULPTUUR 15. SAJANDIL

Võlvide külgsurve vähendamiseks vastu kiriku välisseina tugikaared, mis andsid surve edasi massiivsetele tugipiitadele. 2) välisilme: tugikaared, tugipiidad-fiaalidega lõppesid, pigem kaunistused ja varjasid nende raskust nelitistorn(haritornike), perspektiivportaal(sissekäik, mis pidi kutsuma) selle kohal roosaken-kujutatud jumalaema, põiki üle fassaadi skulptuure- nn. kuningate galerii-selle kohalt algavadki läänefassaadi tornid, vitraažkaunistused, Tuntumad Gooti ehitised Lääne-Euroopas KÕRGGOOTIKA also: Prantsusmaa Pariisi Jumalaema katedraal (Notre-Dame V.Hugo-varagootika)..kesklöövi võlvide kõrgus kasvas. Põhiplaaniks ladina rist, külglöövid kitsad ja madalad- kuhjusid kooriümbriskäiguks. Chartres’i katedraal- 2 torni , lõpuni ehitatud, tornikiivrid lõpetatud, Reimsi katedraal- Prantsuse kuninga kroonimispaik Amiens’i katedraal- mahuliselt suurim P-Pr (10 000 inim.), pole lõpuni ehitatud

Kunstiajalugu

docx

Eesti kunst

Eesti kunst 1. Esiaja kunst Kestab Eestis 9. at eKr. - 13. Saj pKr. MESOLIITIKUM Pulli asula Pärnumaal, leitud odaotsi, ahinguid. Leitud vähe, kuna elati vähe aega. Kunda Lammasmäe, leitud kalapüügiahinguid,õngekonksususid (tegeleti kalapüügiga), puhukirveid. Elatud kauem kui Pulli asulas. Kunda kultuuri esemed kivist, luust. Mesoliitilist kultuuri Kunda kultuuriks. NEOLIITIKUM Soome- ugrilaste saabumist rannikule seostatud Narva keraamikaga. Lihtsad, kaunistusteta savinõud. Suuremad kaunistused 4. at. keskpaigas

Kunstiajalugu

docx

Keskaegne Eesti - küsimused ja vastused

Keskaegne Eesti Keskaegne sakraalarhitektuur Eestis 1) Millal ja milliste ajaloosündmustega seoses liitus Eesti Lääne- Euroopa kultuuriringiga? 13. sajandil, Muistse vabadusvõitlusega 2) Milline oli esimene Lääne-Euroopa arhitektuuristiil Eestis? Romaani stiil. 3) Milline oli põhiline Eestis kasutatud kunstistiil keskajal? Gootika. 4) Kelle vahel oli Eesti jaotatud Jüriöö ülestõusust Liivi sõjani? Nimeta nende toimumiseaeg? Saare-Lääne piiskopi, Tartu piiskopi ja Liivi ordu vahel. Jüriöö ülestõus 23. aprillil 1343. aastal, Liivi sõda 1558-1583. 5) Miks arenes väikeses Eestis välja mitu kirikuehituse koolkonda? Poliitiline killustatus soodustas mitme koolkonna ja kohaliku stiili tekkimist. Üheks põhjuseks oli ka ehitusmaterjal – Põhja-Eestis ja Saaremaal hall

Kunstiajalugu

doc

Sakraal- ja profaanarhitektuur eestis

2) Mittekujutav: muusika, teater, tants, kirjandus. Eesti kunsti esiaeg Vanimad leiud: Tähtsaimad laiud pronksiajast. Näiteks ehted (ketid, mõõgapidemed). Vanimad on leitud 5-6 saj. (ehted, keraamika). Kõige tähtsam on talurahva kultuur. Sõjad ja teised rahvad on palju meie kultuuri mõjutanud, ka mütoloogia ja usk. Me asume Euroopa kultuuriruumis. Eesti rahvas tekkis, kui tuli ristiusk. Profaankunst tekkis Eestis 12.-13.saj koos ristiusu ja feodaalkorraga. Sakraalarhitektuur Eestis Sakraalarhitektuuri neli erinevat piirkonda: Lääne-Eesti ja Saaremaa Saartel oli palju kirikuid, kuna kihelkonnad olid väiksemad ja säilinud on nad ka paremini. 1227.a ehitati väike kabel- kõige vanem kiviehitis Eestis, selle kohale aastal 1240 kirik Valjala. Seda kirikut alustati romaani stiilis ja lõpetati gooti stiilis. Oma viimase torni sai kirik 17. sajandil. 13

Kunstiajalugu

docx

Eesti kunstiajalugu

Eesti kunstiajaloo kordamisküsimused 1. Millised on Eesti gootika tunnused? Mille poolest erinevad Saaremaa kirikud mandri omadest? Näited Saaremaa ehituskunst on natuke rafineeritum, kui mujal, sest Saaremaa dolomiit on paremini töödeldav. Vaimad kirkud on saaremaal Pöides, mis on romaani stillis gooti kaartega. Paksud seinad. Kirikul ka kaitsev ülesanne. Pöide kirikus on väiksed aknad, kitsad uksed. Valjala kirik - Rohkem gooti tunnuseid. Muhu kirik. Eesti gooti sakraalarhitektuur on tunduvalt lihtsam ja rangem Lääne -Euroopa omast. Näiteks puuduvad meie kirikutel transept, kooriümbriskäiguga kabelitepärg ja tugikaared. Tagasihoidlikud on ka dekoratiivsed kaunistused. Peamiselt järgiti ehituses Saksa ja Skandinaavia eeskujusid. Kui Lääne- ja Kesk-Eestis kasutati ehitamiseks paekivi, siis Lõuna- Eestis selle puudumise tõttu maakivi ja tellist. Ehituskeskuseks kujunes Tartu. 13. sajandi lõpus

Eesti kunstiajalugu

odt

Gooti stiili mõju eesti arhitektuurile

Sindi Gümnaasium Madli Lillo Gooti stiili mõju eesti arhitektuurile Uurimistöö Juhendaja: Maia Agar Sindi 2009 1 Sisukord 1. SISSEJUHATUS...................................................................................................................3 2. GOOTI ARHITEKTUURI SÜSTEEM.................................................................................5 3.GOOTI ARHITEKTUUR EESTIS .......................................................................................9 4.GOOTI STIILIS HOONED TALLINNAS..........................................................................11 4.1. Tallinna Niguliste kirik................................................................................................11 4.2 Tallinna Raekoda.................

Kunstiajalugu

doc

Romaani stiilist Flandria kunstini

Profaanarhitektuur: 1. Linnused · Eelduseks võimsad kaitsetornid ja müürid · Veekogude ja nõlvade lähedus · Suuris Süürias Crac des Chevalier 2. Donjon ehk Bergfried · Ümmargune või neljakandiline London Tower 11 saj lõpp, Windsor Visby kaitsemüürid 12 saj Romaani kujutav ja tarbekunst Ottode kunst: Püha Keisririik Gero rist: · Puuskultuur ristilöödud Kristusest · Krutsifits ümarskulptuur Hildesheimi toomkiriku pronksuksed · Kujutavad stseene Piiblist · Haarav jutustus, nt Paradiisist väljaajamine, Aadam ja Eeva Valitsevad reljeefid uste juures palestikul, tümpanonil, nt Apostlite teod, ka tervel fassaadil nt Notre-Dame-la-Grande, kujutati Viimset kohtupäeva Ornamentika kasutus, seinamaalid erksavärvilised piiblistseenidega, vähe säilinud. Miniatuurmaalid

Kunstiajalugu

doc

Kunstiajalugu 13-18 sajand

WORMS'i kirik Saksamaal. Skandinaavia: Skandinaavia ristiusustamine toimus rahumeelselt 11.saj alguseks on kõik maad võtnud vastu ristiusu vabatahtlikult Skandinaavia romaanikirikutest olulisim LUNDi kirik Lõuna-Rootsis. Skane. Igipõline Taani valdus, praegu Rootsi kuningriigi koosseisus. Lundi peapiiskopkonna alla kuulus ka Eesti (millal?). Taanis on suuremad kirikud Inglismaa: Varasemad romaanikirikud (normanni/normandia) hiljem gooti stiilis ümber ehitatud Paremini säilinud Põhja-Inglismaal DURHAM kirik(valminud 1130.a.). Esimest korda Inglismaal kasutatud suuri ristvõlve (varasemad silindervõlviga või võlvimata). Seda pole ümber ehitatud gooti stiilis. Neid oli keerukam ehitada, aga need on kergemad kui silindervõlvid Inglismaal on säilinud mitmeid romaaniajastu kindlusi Suur torn ehk donjon kindlusel on säilinud (erinevused gooti stiiliga akendes)

Kunstiajalugu

Rohkem sarnaseid